Septembris tõi transpordiamet tänavatele, meediasse ja internetti liiklusohutuskampaania „Naudi sõitu. Aeglasemalt on mõnusam“, et linnade-asulate liikluses, kus toimub ligikaudu 90% jalakäijaõnnetustest, kooliaasta alguses tempot maha võtta. Kampaania põhisõnum on, et kui sõidukijuht järgib linnakiirust, on kõigil turvalisem liigelda ja seda tuleks kõigil juhtidel silmas pidada ka pärast kampaania lõppu.
„Kõikidest eelmisel aastal hukkunutest oli 24% jalakäijad,“ märkis transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp, kelle sõnul on õnnetuste üheks oluliseks põhjuseks just kiiruse ületamine. „2020. aastal korraldatud küsitluse „Sõidukiiruse valik ja joobes juhtimine“ tulemusena selgus, et linnades ja asulates sõidab lubatud suurima kiiruse piires 56% (2019. a 54%) juhtidest. Piirkiirust ületab seega 44% vasta-
nuist. Piirkiiruse ületamist põhjendati kõige enam teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikuga ning möödasõidu sooritamisega.“
Piirkiiruse eiramisel on hulk ohtlikke tagajärgi: autojuhi nägemisväli aheneb, mistõttu väheneb võimalus reageerida õigeaegselt ning suureneb peatumiseks kuluv aeg — õnnetuse korral on tagajärjed raskemad.
„Igal sõidukijuhil on vastutus ka kõigi teiste liiklejate ees,“ rõhutas Liis Sepp. „Me kõik soovime jõuda ohutult sihtkohta.“ TRANSPORDIAMET
Jälgi oma spidomeetrinäitu, eriti asulasse sisenedes. Teadvusta, mis paneb sind kiirust ületama: liiklusvoog, närvilisus, harjumus?
Piirkiirus ei ole kohustuslik! Kohalda oma kiirust vastavalt ilmastiku- ja teeoludele.
Varu sihtpunkti jõudmiseks aega, eriti kui tead, et liikluskoormus on tavapärasest suurem.
Ole liikluses tähelepanelik ning juhi sada protsenti. Hoia piisavat pikivahet. See võimaldab sujuvamalt ja säästlikumalt sõita.
Pea meeles, et asulas kehtib kiiruspiirang märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Sügise saabudes tuleks kindlasti üle vaadata klaasipuhastid — ilmaolud lähevad aina keerulisemaks, pimedat aega on üha rohkem ja hea nähtavus autoroolis seetõttu eriti oluline.
Kojamehi soovitatakse vahetada iga poole aasta tagant, vahepealsel ajal tuleb aga nende eest hoolt kanda, sest muidu võib klaasipuhastite külge kuivav mustus kahjustada auto esiklaasi, kirjutab portaal Driving Tests. Ka tuleb arvestada, et ajaga muutuvad kojamehed jäigemaks ega puhasta enam korralikult — ja vahel võib see juhtuda kiiremini kui oskaks oodata. Kui märkate, et kummiosale on tekkinud praod või kumm on siit-sealt raami küljest lahti tulnud, tuleks kojamehed sõiduohutuse huvides esimesel võimalusel välja vahetada.
Aeg meelde lihtsa nipiga
Siin-seal võib silma jääda ka soovitus, et kui auto esiklaasi sageli pestakse ja alati klaasipesuga koos ka kojamehed hoolikalt puhastatakse, võib piisata sellest, kui vahetada klaasipuhastid välja kord aastas.
Eesti ilmaoludes aga, kus temperatuuride erinevused võivad olla väga suured, liikudes talvisest 30 miinuskraadist suvise 30 — ja rohkemagi — soojapügalani, ei pruugi klaasipuhastite kummiosa, mida peale temperatuuri mõjutavad ka sool, liiv, pori ja jää, nii pikalt vastu pidada, tõdevad Carglassi spetsialistid. Ka märgivad nad, et tingimata tuleks uued kojamehed soetada pärast esiklaasi vahetust, sest kui kasutatud klaasipuhastid on juba viga saanud, võivad need uhiuue esiklaasi kiiresti rikkuda.
Hea nipp kojameeste vahetamise vajadus meelde jätta on siduda see suve- ja talveajale üleminekuga: et sellest räägitakse kuupäeva lähenedes kõigis meediakanalites, tuleb meelde ka klaasipuhastite vahetamise aeg.
Carglassi meistrimehed soovitavad tuuleklaasi kojamehi
hooldades mitte unustada, et sport-, luukpära-, universaalsõiduki või linnamaasturi puhul kehtib kõik räägitu ka auto tagaklaasi kojamehe kohta. Sõltuvalt ilma- ja teeoludest võib tagaklaas määrduda oluliselt rohkem kui esiklaas ja et hea vaade oleks tagatud, peab ka ta-
Lehtede, oksapuru ja muu sodiga koos ei maksa kojamehi tööle panna, sest praht võib esiklaasi ära kriipida.
Kui klaasipuhastid juba mõõduka vihmasabina korral ei suuda oma tööd laitmatult teha, siis on selge, et vähegi suurema sajuga ja pimedas muutub autojuhtimine üsna närvesöövaks.
TUULEKLAASILE JÄÄVAD TRIIBUD. Kui nii juhtub ka siis, kui klaasipuhastid on just puhastatud, siis on kummiosa ilmselt muutunud lootusetult rabedaks ega suuda klaasi puhtaks teha.
KLAAS JÄÄB LAIGULINE. Kojameeste surve tuuleklaasile on vähenenud või on kummiosa vigastatud. Halvimal juhul tuleb vahetada nii varred kui ka puhastid.
KLAAS JÄÄB ÜHTLASELT SOPANE. Ilmselt on kummiserv kulunud ega suuda vett, pori, puulehti jmt enam eemaldada. Enne uute klaasipuhastite paigaldamist tuleks esiklaas põhjalikult puhtaks küürida.
KLAASIPUHASTI KRIUKSUB. Kummiosa võib korras olla, aga klaasipuhasti vars võib olla vale nurga all. Kui omal käel sättides asi ei parane, tuleb otsida spetsaialisti abi.
KLAASIPUHASTI VIBREERIB VÕI HÜPLEB. Seda võib põhjustada kummiosa deformatsioon, mis võib tekkida nt päikesekiirguse toimel. Lahendus: tuleb paigaldada uus komplekt. Allikas: Carglass
Külmakraadide saabudes tuleb jälgida, et õhtul ei jääks klaasipuhastite lüliti sisse – muidu püüavad hommikuks klaasi külge jäätunud kojamehed kohe tööle hakata, kui auto käivitatakse, aga see ei tee neile midagi head.
Ehkki Dacia emafi Renault kavatseb kogu oma mudelivaliku aastaks 2030 elektriliseks muuta, jätkab Dacia sisepõlemismootoriga autode tootmist vähemalt 2035. aastani, kui Euroopa Liit eeldatavasti keelab uute bensiini- ja diiselmootoritega autode müügi. Dacia mudelivalikus on praegu üks täiselektriline mudel, Hiinas toodetav Spring, ja ettevõtte juhtkonna teatel ootavad nad, et elektrimootorid muutuks odavamaks, et mitte ära ehmatada Dacia hinnatundlikke kliente. OHTULEHT.EE
gaakna puhasti olema heas korras ja töötama laitmatult. Öised jäätumised pole mägede taga
See aeg, kui hommikuti on vaja esiklaas jääkihist puhtaks saada, pole enam kaugel, seepärast tasub veel mõnele asjale tähelepanu pöörata. Näiteks tasub õhtuti koju jõudes jälgida, et klaasipuhastite lüliti oleks väljas, sest muidu püüavad klaasi külge jäätunud kojamehed hommikul autot käivitades kohe tööle hakata ja see võib nende mootori läbi kärsatada. Mõnel autoomanikul on kombeks talvel ko-
duhoovis kojamehed ööseks üles tõsta. See säästab küll kummiosa, tõdevad Carglassi spetsialistid, aga lõpuks hakkab välja venima vedru, mille ülesanne on klaasipuhastid ühtlaselt vastu klaasi vajutada.
Kui esiklaas on jääst puhastatud, tuleb kindlasti võtta ae-
ga ja kojamehedki hoolikalt jääklompidest puhastada, ka ei tohiks sõitma hakata nii, et osa klaasist on konarliku jääkihiga kaetud — esimesel juhul kriibivad klaasipuhastid esiklaasi ära, teisel juhul kahjustavad aga jääkonarused kojamehi.
Suurbritannia mainekas autoajakiri Top Gear valis parimaks kasutatud elektriautoks Nissan Leafi. Valikut põhjendati muu hulgas sellega, et auto on vastupidav ja hoiab hästi oma väärtust. Teisele kohale platseerus BMW esimene elektriauto i3 ja kolmandale kohale Renault Zoe. OHTULEHT.EE
Pixabay
Volkswageni kontserni kuuluv Škoda laiendab kiiruga oma elektrimootoriga autode valikut ning tulekul on ka täiselektriline Octavia, mis on ettevõtte menukaim mudel. Müügile peaks elektri-Octavia jõudma kümnendi lõpuks. Enne seda on aga kavas turule tuua Octavia uuendatud sisepõlemismootoritega mudelid ja püstikhübriid, need peaks Euroopas saadaval olema 2024. aastal, kirjutab Autocar. Aastaks 2026 tahab Škoda müügiküpseks saada vähemalt kolm elektrimudelit: seitsmekohalise maasturi, väikese linnaauto, linnamaasturi ja pisimaasturi, mis vahetab välja Škoda Fabia. OHTULEHT.EE
Peagi esitletav Volvo uus lipulaev, täiselektriline suur maastur EX90 on kõige turvalisem Volvo läbi aegade, lubas autotootja tegevjuht Jim Rowan. Et oluliselt vähendada raskete vigastustega või koguni surmaga lõppevaid õnnetusi, lisab Volvo autole uut tüüpi sensorid, mis loovad sõiduki ümber omamoodi nähtamatu kaitsekilbi, vahendab Automotive News Europe. Ülitäpsed sensorid, mis aegamisi jõuavad ka teiste mudelite varustusse, suudavad jalakäija ära tunda kuni 250 meetri kauguselt isegi maanteekiirusel ja pimedas. Ühtekokku on EX90 varustuses kaheksa kaamerat, viis radarit ja 16 ultrahelisensorit. OHTULEHT.EE
Tõenäoliselt pole praegu just palju neid inimesi, kes ei jälgi autokütuse hinda ega otsi võimalust odavamalt tankida, ka mõeldakse kõik sõidud varasemast hoolikamalt läbi ning jäetakse mõned sootuks ära. Nippe, mis aitavad kütusekulu vähendada, jagatakse nii ajalehtedes-ajakirjades ja autosõitu puudutavates foorumites kui ka asutuse kohvinurgas ja sõprade-tuttavate omavahelistes vestlustes. Mida soovitatakse?
Kas on ikka vaja sõita?
Mõtle järele: kas sõidad autoga seepärast, et on vaja, või seetõttu, et oled lihtsalt nii harjunud? Ehk annaks naabrite või samas kandis elavate kolleegidega läbi rääkida ja sõita tööle-koju koos, selle asemel, et ühekaupa autodes istudes ummikuis tiksuda? Või selguks lähemal uurimisel, et ühistransport on isegi kiirem võimalus kohale jõuda, odavusest rääkimata?
Kui siiski töö pärast pole võimalik autot garaaži jätta, püüa seda vähem kasutada nädalavahetustel. Millal lapsed viimati kusagile rongiga sõitsid – või kas nad üldse on sõitnud?
Jälgi oma sõiduvõtteid
Legendaarseid Vene maastureid Niva tootvas tehases muudkui vorbitakse uusi autosid, aga müügile need ei jõua, sest sõidukeil pole turvavöösid, kirjutab Iltalehti. Togliattis asuva tehase laoplatsid on uusi Niva Legende juba pilgeni täis, nii et nüüd pargitakse neid ka tehase ümbrusesse. Turvavööde puudus on vaid üks häda, mis Vene autotööstust vaevab. Hiljuti selgus, et Lada mudelid ei saa enam automaatkäigukaste ega nelikvedu, varem on sunniviisiliselt loobutud ABS-piduritest ja turvapatjadest. Jupipuudus on nõnda terav, et Lada oli sunnitud oma menukaima mudeli Xray tootmise sootuks lõpetama. OHTULEHT.EE
Järsk pidurdamine ja sama järsk kiirendamine võib kaassõitjaile autoreisi üsna ebameeldivaks muuta, ka kulutab see ülemäära pidureid ja kütust. Isegi kui niisugune jõnksutamine sind ennast ei häiri, tasub pidurdamisoskust suisa eraldi lihvida, sest sujuv sõit säästab nii kaassõitjate närve kui ka autoomaniku rahakotti kasinama kütusekulu arvelt. Kui aga liikluses tekib mõni ohtlik olukord, ei saa muidugi sujuvusele mõelda.
Ka külmade ilmadega pole ei autole ega ka keskkonnale kasulik lasta sõiduki seistes mootoril käia. Nüüdisaegsetest autodest on paljudel küll olemas start/stop-süsteem, mis
Tänavu varasuvel uurisid kütusetootja Neste ja autokool Ajotunti.fi Soomes autojuhtide sõidustiili mõju keskkonnale. Uuringus osales tuhat inimest ja tulemustest selgus, et veidi üle poole neist – 54% - peab oma sõidustiili kõigiti keskkonnasõbralikuks.
Küsitluse põhjal on kõige keskkonnasõbralikumad soomlastest autojuhid vanuses 25–34 ja 55–64 aastat, kelle eelistuse peamiseks põhjuseks on soov säästa kütusekuludelt (67%). 18-24-aastastest märkis aga tervelt 72%, et neid innustab säästvat sõidustiili valima ennekõike soov vähendada heitgaase ja kaitsta loodust.
Uuringu käigus korraldati autokooli õpilastele omalaadsed sõidueksamid. Nimelt pidi iga õppur sõitma kaks tundi nii, nagu ise paremaks pidas, nii linnas kui ka maanteel, siis analüüsisid asjatundjad õppurite sõite ja andsid neile põgusas teooriatunnis üldisi juhiseid, mis aitaksid sõitu keskkonnasõbralikumaks muuta. Seejärel sõitis iga juht sama maa uuesti läbi. Selgus, et asjakohaseid juhtimisvõtteid kasutades saab juba 15-minutilise koolituse tulemusel vähendada heitgaase ja kütusekulu 6–15%.
näiteks foori taga ja ummikutes seistes mootori välja lülitab ning käivitab selle kohe, kui juht jala piduripedaalilt lahti laseb. Kui sul sellist autot veel pole, siis tuleb endal süüde välja keerata.
Mõtle natukene ette
Alati tasub liiklust jälgida ja ka tuttavat teed sõites pisut ette mõelda, nii et iga kord poleks vaja pidurdada, kohtades, kus piisaks lihtsalt hoo mahavõtmisest. Näiteks iga kord, kui linnas sõites õnnestub fooride vahel mitte peatuda, säästad kütust. Väikese harjutamisega tuleb
enda õigesse lainesse sättimine ja seal püsimine üsna hästi välja. Hoia rehvidel silm peal
Kui rehvid on liiga täis, võivad need puruneda, ettenähtust tühjema rehviga on aga kütusekulu suurem. Väidetavalt võib ühe baari võrra ettenähtust madalam rehvirõhk suurendada kütusekulu 5-6%, ka võivad alarõhuga rehvid juhti mõnes ekstreemses liiklusolukorras ebameeldivalt üllatada . Milline on tootja soovitatud rõhk, selle kohta leiab infot kütuseluugilt, hooldusraamatust või auto juhipoolse ukse
siseküljelt. Rehvirõhku tuleks kontrollida vähemalt kord kuus. Kindlasti tee seda siis, kui ootamatult peaks näiteks külmaks minema, järsk temperatuurimuutus võib rõhku rehvides muuta.
Ära vea kogu elu kaasa
Nii mõnelgi inimesel on kombeks pakkida autosse kraami üha juurde – et mis iganes ka ette tuleks, on autos kõik vajalik käepärast. Kahtlemata on sel moel varustatuna mugav näiteks autoga teele jääda, paraku tuleb arvestada ka sellega, et mõnikümmend kilo lisaraskust suurendab kütusekulu paari protsendi võrra. Seega tasub vähemalt kaalukam kraam autost välja sortida ja seda kusagil mujal hoiustada. Maanteel hoia kiirust
Ka maanteesõidul suurendavad kiirendused kütusekulu – mida ühtlasem sõit, seda säästlikum, aga oluline on ka sõidukiiruse valik. Erinevate mõõtmiste põhjal võib kiiruse tõstmine 80 km/h pealt kiiruseni 120 km/h suurendada kütusekulu kuni kaks-kolm liitrit saja kilomeetri kohta. Ei maksa ka unustada, et istme- ja klaasisoojendus jm sellised mugavusvidinad suurendavad kõik kütusekulu – säästusoovi korral tuleks nende tööaega piirata.
Tesla Model 3 Long Range RENT teile sobivaks ajavahemikuks. rent@tehaseauto.ee
Pixabay
Pexels
dat
eel kutsuti
teada andma kohtadest, kus autojuhid pidevalt kiirust ületavad. Laekunud info alusel tehti 22. septembril Eestis liiklusjärelevalvet.
Liiklustalgute veebilehe kaudu anti septembri alguses teada üle 3600 kohast, kus kiputakse kihutama. „Iga aastaga on meile liiklustalgute raames laekunud teateid aina rohkem, mis kinnitab, et inimeste mure oma kodukoha ümbruses toimuva vastu on tõsine,“ märkis politsei kolonelleitnant Sirle Loigo.
Pooled teated tulid Harjumaa ja Tallinna kohta, järgnes pisut üle poole tuhande märkega Tartumaa, umbes 280 teatega Pärnumaa ja 170 teatega Lääne-Virumaa. Kõige vähem ehk kõigest kolm tähelepanekut tuli Hiiumaa kohta. Märkimisväärne osa teadetest hõlmas tähelepanekuid just linnadest, kus lubatud suurim kiirus on kas 30 km/h või 50 km/h. Enim teatati kihutajatest suurtel magistraalidel Tallinnas: Pärnu maanteel, Paldiski maanteel ja A. H. Tammsaare teel.
Talgupäeval rahustasid politseinikud üle Eesti liiklust 1154 paigas, millest inimesed olid varem teada andnud. Kokku peatati 934 rikkujat, 832 korral pööras politsei tähelepanu kiiruse ületamisele. „Talgute kokkuvõtteks võib
öelda, et kaasliiklejad on väga tähelepanelikud ja teavad hästi, millised on probleemsed paigad liikluses, sest kontrollitud kohtade seas oli väga vähe selliseid, kus ühtegi rikkumist ei tuvastatud,“ rääkis Sirle Loigo.
„Talgute eesmärk on parandada liiklusohutust, mistõttu 416 juhi puhul piirdusime vestlusega ja loodame, et inimene parandab oma käitumist trahvita.“
Loigo tõdes, et juhid kipuvad alahindama kiiruseületuse tagajärgi eriti linnades, kus liigub kõige enam jalakäijaid ja iga ületatud kilomeeter võib kaasa tuua tõsisemaid vigastusi. Näiteks ühe suurema rikkumisena jäi talgupäeval politseipatrulli ette sõiduk, mille kiiruseks linnas fikseeriti koguni 100 km/h.
„Oleme väga tänulikud kõigile, kes liiklustalgute kaardile oma tähelepanekutest teada andsid. Sellest on väga palju abi ka edasise liiklusjärelevalve planeerimisel. Kuigi igale poole politseinikud seekord ei jõudnud, siis külastamata jäänud kohti hoiame meeles ning kontrollime kindlasti edaspidi. Kiiruseületamine on probleem ning selles vallas jätkub meile tööd pikemaks ajaks,“ rääkis Sirle Loigo.
Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehel www.liiklustalgud.ee.
PPA
Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega, nendes õnnetustes saab vigastada 20—30 inimest. Viimastel aastatel on probleem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel aina rohkem.
Juurde on tulnud aga ka loomi, kelle asjus tuleb maanteedel tähelepanelik olla. Erinevalt varasematest aastatest tuleb tänavu rohkem arvestada näiteks võimalusega, et teele ilmub karu — nende populatsioon on väga heas seisus ja arvukus nii suur, et inimesed kohtavad neid juba iga päev. Sügis on aeg, kui karud liiguvad aktiivselt ringi ja koguvad taliuinakuks varusid.
Põtrade jooksuaeg on Eestis augusti lõpus ja septembris, punahirvedel septembris ja oktoobris, metssigadel novembrist jaanuarini. Kui tavaliselt on loomad aktiivsemad videvikutundidel ja öösel, siis jooksuajal võivad nad seda olla ka valgel ajal. Metsloomade ülekäigukohtadele on tihti paigutatud ka hoiatavad liiklusmärgid, mille mõjupiirkonnas tasub kindlasti vähendada kiirust.
Peatu, lülita sisse ohu- ja ääretuled ning pane sõidukist väljudes selga ohutusvest.
Kui õnnetuses on kannatada saanud mõni inimene, teata sellest hädaabi telefonil 112.
Kui loom on hukkunud või viga saanud, teata sellest infotelefonile 1247 (tasuta).
Enne helistamist proovi tuvastada uluki liik ja määrata sündmuse toimumise võimalikult täpne asukoht, näiteks nutiseadme rakenduse Waze
„Metsloomade käitumine jooksuajal võib olla ettearvamatu ja nende reaktsioonid sõiduteedel ei pruugi olla meile arusaadavad,“ tõdeb Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.
Eriti tähelepanelik tuleks olla päikesetõusu ja -loojangu ajal, kui metsloomad on loomupäraselt aktiivsemad, juhendab EJS. Metsade vahel sõites tasub valida selline kiirus, et looma teele ilmudes saaks kiirust turvaliselt vähendada või sõiduki peatada. Kui ulukid ületavad teed, siis tuleks sõidukijuhil peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda loomadest märku tagant tulijaile.
Signaali ei maksa metslooma märgates lasta, sest see võib looma ehmatada ja põhjustada oht-
abil. Abiks on ka asukohale iseloomulike objektide kirjeldus, näiteks kilomeetripost või bussipeatus.
Mida täpsema info edastad, seda kergemini ja kiiremini saavad jahimehed reageerida olukorras, kus hukkunud uluk vajab teelt eemaldamist. Kui uluk läks omal jõul teest eemale, aga on ilmselt vigastatud, teata juhtunust samuti numbrile 1247 ning edasta võimalikult täpne asukoha kirjeldus.
liku olukorra. Ulukit märgates tuleks võtta hoog maha või sujuvalt pidurdada. Looma teelt või tee äärest ära ajamiseks võib hämaral ajal vilgutada tulesid. Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud.
NB! Metslooma käitumist ennustada on võimatu, näiteks võib juba maantee keskele jõudnud loom ootamatult ümber mõelda ja tuldud teed tagasi liikuda, seetõttu ei tohiks enne edasi sõitma hakata, kui on kindel, et uluk on jõudnud teisele poole teed. Samuti tuleb alati arvestada, et kui üle tee läheb üks loom, võib neid talle õige pea järgneda veel teine või mitu. Jätka sõitu alles siis, kui oled ohutuses kindel.
Vastab Transpordiameti maismaasõidukite üksuse juhataja JÜRGO VAHTRA.
Sõidukile on võimalik paigaldada ainult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisas 1 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/5202/2006/ MKM_m41_lisa_1.pdf) loetletud tulesid seal kirjeldatud tingimustel (vt täpsemalt Grupp 2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed alt).
Mainitud nõuetes on reguleeritud sõiduki kohustuslikud, lisa-
ja vabatahtlikult paigaldatavad tuled ja nende arv. Näiteks peab sõiduautol olema kaks kaugtuld, kuid võimalus on paigaldada veel neli (kokku kuus) tingimusel, et elektriühendused peavad tagama, et korraga põleks vähemalt kaks sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui neli kaugtulelaternat. Lubatud on ka paaritu arv laternaid.
Summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, vastab valgustugevuse kontrollarvude summale 100.
Kasutada tuleb viidatud
nõuetele vastavaid ja vastavalt tähistatud tulesid. Lisakaugtuledena tuleb kasutada tulesid, mis on projekteeritud ja toodetud kaugtuledeks.
Omal soovil paigaldatavate tulede näitena võib tuua eesmised udutulelaternad, mille kohta on koodis 207 öeldud, et M ja N kategooria sõidukile võib paigaldada kaks udutulelaternat. Seega: kui sõidukil eesmisi udutulelaternaid algselt pole, siis võib need paigaldada.
Näitena toodud analoogiaid saab rakendada MKM määruse nr 42 lisa 1 ülejäänud tulede nõuete osas. OHTULEHT.EE
