EDUMUS KUTSUB ÕPETAJAAMETIT PROOVIMA
Cool ABC ÕHTULEHE AJAKIRI Esmaspäev, 31. august 2020
Tervislik päev algab smuutiga
2
Suveelamus
Esmaspäev, 31. august 2020
ROHKEM on UHKEM! Daaliaväli Toomekase kollektsioonaias
Silja Paavle
„Ma ei ole varem kohanud nii nüansirikast taime,“ ütleb Toomekase kollektsioonaia omanik Margus Maripuu. „Daalia võib olla suursugune, väga tagasihoidlik, mõnikord ka eputavalt esiletükkiv.“ Nädal tagasi kutsusid kollektsioonaia eestvedajad huvilisi Raplamaale, imetlema värvikirevat daaliavälja, kus tuhatkond taime olid parajasti parimas õiteilus. Margus Maripuu, kes on välismaalt taimi tellinud juba paarkümmend aastat, tegeleb daaliatega alles kolmandat aastat ja on praegu eriti rõõmus selle üle, et on saanud kontakti ühe Jaapani aretajaga – jaapanlased on suured daaliakasvatajad -, kes on lubanud talle järgmisel kevadel ka oma taimi saata. Loodetavasti kasvab Toomekase daaliaväljal tuleval suvel juba 1500 taime ringis – ja ka siis antakse lillehuvilistele võimalus kogu seda ilu parimal õiteajal kaeda. IA MIHKELS
Neeruti mõis Buxhöwden rajab roosiaeda
Augusti alguses peetud avatud pargi päeval said huvilised imetleda roosiaia rajamise esimesi tulemusi. Hulk tööd on roosidega veel ees, kinnitab pererahvas – nii et tulevikus on roosisõpradel suviti kindlasti asja imekauni mõisa lummavalt lõhnavasse roosiaeda.
200 000 tulpi Kirna mõisapargis
Mai lõpus-juuni alguses laius Kirna mõisapargis tõeline tulbimeri: täies ilus õilmitses seal 18 tulbisorti, ühtekokku ligi 200 000 tulpi. Tulbisibulad jõudsid Kirna mõisasse aiandusfirmast Nurmiko kingitusena pärast seda, kui aiandi kasvuhooned mullu põlesid. Sügisel aitasid poolsada vabatahtlikku tulbisibulad mulda panna – ja kevadel andis kiiresti leviv kuuldus paljudele inimestele kõikjalt Eestist põhjust sõita Järvamaale värvikirevat õiteilu kaema. „Tasus sõita!“, poetasid karuse moega mehedki. Neeruti mõis Buxhöwden
Cool ABC
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Arle-Kadri Lessing VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress
OHTULEHT.EE
Rubriik
3
Esmaspäev, 31. august 2020
Laste jalatsid ja riided
-40%
Hind kehtib: 27.-31.08
4
Lavale
Esmaspäev, 31. august 2020
KAROL KUNTSEL: „Mängunälg oli ikka väga suureks kasvanud.“ „Väga tore oli ausalt öeldes mängida üle nii pika aja,“ tunnistab näitleja Karol Kuntsel, kes pääses pärast pikka koroonapausi uuesti lavale suvel, kui Teatri Kodu siseõuel mängiti lavastust „Pettson ja Findus telkimas“. AIGI VIIRA
LAVA N TUD: ÄLG KUS TUTA S uvela „Pett vas s mas“ on ja Fin tus Petts oli esime dus telkirast l onit keha ne, mida avap aastu stav Karo lp mäng ida s äai.
aigi.viira@ohtuleht.ee
„Mängunälg oli ikka väga suureks kasvanud. Niisugust vahet, kus pole ei proovi ega etendust, ei ole ju varem kogenud. Eks sellel ajal olid oma plussid ja miinused, kuid lõpuks muutus see lavapaast juba natuke kurnavaks,“ tõdeb Karol Tõepoolest, märtsis pani Karoli koduteater Vanemuine uksed lukku just siis, kui uuslavastus „Pangarööv“ pidanuks esietenduma. Päev enne eriolukorda mängis trupp maha kontrolletenduse ja oligi kõik. Teater suundus in corpore sundpuhkusele. Kõik jäid ootele, nii teatrid kui ka publik. Õige mitmeks kuuks. Nüüd, kui mänguluba käes, on Karol rahul: „Oli näha, et publik ootas neid kohtumishetki täpselt samamoodi nagu meie.“
Pausi aegu hakkas mootor maha käima
OOTAB ESIETENDUST: Komöödia „Pangarööv“ pidanuks esietenduma märtsis, kuid koroonaviirus tõmbas sellele juti peale. Praegu uhab trupp taastusproove teha. Karoli tegelane saab taas kapis istuda. Jassu Hertsmann
Ajal, kui teater sunnitud pikka pausi pidas, püsis Karol kodus. Ei olnud tal isegi ühtegi online-lugemisproovi. Nii tuligi kannatlikku meelt hoida ja oodata augusti alguseni, kui Pettsoni ja Finduse lugu taasetendus. „Kui paus tekib, siis mingi aeg on see tore,“ muheleb ta. „Tunned, et puhkad ja sul on aega ka kõigi nende asjade jaoks, mida seni on kogu aeg edasi tulnud lükata. Kuid näitlejal peab mootor käima – õige varsti tundsin, et töö peaks hakkama kohekohe peale, sest vaikselt hakkas tekkima mahakäimise tunne. Nagu sportlane, kes on stardijoonel, aga kellele öeldakse kogu
aeg, et veel ei ole start, oota pisut. Olin tõesti väga õnnelik, kui see paus läbi sai.“ Seda, et koroonapaus, kui ühtegi etendust ega kontserti ei toimunud, löönuks Karoli isiklikesse plaanidesse määratu augu, ei juhtunud. Sel lihtsal põhjusel, et eriline meelelahutusürituste külastaja ta lihtsalt ei ole. „Olen pigem selline, kes tõmbub puhkuse ajal Saaremaale vanematekoju,“ tõdeb ta. Sundpausi ajal ei saanud ta aga isegi seda reisi ette võtta – Saaremaa pandi ju lukku. Tõsi, kui Pärnu teater Endla andis pärast pausi esimese etenduse, oli Karol kõpsti kohal. „Kasutasin võimalust ja vaatasin oma kolleege – see oli väga tore,“ sõnab ta ja tunnistab, et natuke kade oli ta ka, sest pärnakad said juba mängida.Tal endal tuli lavalepääsu veel oodata. „Oma käimiste vajaduse sain kenasti rahuldatud, aga isetegemisnälg püsis.“
Pääses lõpuks ka Saaremaa koju
Õnneks keerati lõpuks lukust lahti ka Saaremaa ja Karol pääses vanematekoju hinge tõmbama. „Kui Hiinas koroonaviirus möllama hakkas, oli meil perega aegsasti plaan valmis: arutasime, et kui see peaks ka Eestisse jõudma, pageme üheskoos Saaremaale,“ kirjeldab Karol oma geniaalset plaani, mis vurinal end kokku keris. „Aga läks hoopis nii, et polnudki meil kuhugi pageda.“ Nõnda püsiski Karol koos perega turvaliselt Tartus. Nüüdseks on Tartugi oma koroonavapustuse üle elanud ja kontrolli alla saanud, Karoli Saaremaa puhkus läbi ja Vanemuise uus hooaeg alanud. Komöödia „Pangarööv“, mis pajatab loo Minneapolise linnapanga seifi hoiule usaldatud hindamatust teemandist, mida jahib kamp käparditest kurjategijaid, ootab mängimist. 14. märtsil esietenduma pidanud lavastus oleks justkui suvetööle jäetud, kuid lõpuks ometi jõuab see 3. septembril publiku ette. JÄRGNEB lk 7
Rubriik
5
Esmaspäev, 31. august 2020
KINODES 11. SEPTEMBRIST
6
Rubriik
Esmaspäev, 31. august 2020
ESITLEB
Buratino Olav Ehala muusikal
2020 / 12.09 (Olav Ehala 70), 30.09, 7.11 2021 / 3.02 (Paide Muusika- ja Teatrimajas), 17.02, 2.03 (Ugala teatris), 20.03, 9.04, 27.04 (JĂľhvi kontserdimajas), 7.05, 22.05
opera.ee
Lavale
7
Esmaspäev, 31. august 2020
TUURILE! Noorsooteatri lavastuse „Röövel Hotzenplotz“ näitlejad Getter Meresmaa, Anti Kobin ja Doris Tislar ning lavastaja Mirko Rajas ei pidanud paljuks vahva saalitükk Eesti peale ringreisitama viia. Martin Ahven
ANTI KOBIN: „Röövel Hotznplotzi“ ringreis on nagu palsam hingele Kui noorsooteater võttis ette ja lähetas lavastuse „Röövel Hotzenplotz“ ringreisile, hingas trupp kergendatult. „See on olnud nagu palsam hingele, sest nelja ja poole kuu pikkuse pausi aegu tekkisid mul kui näitlejal küsimused, kas ma uuesti lavale minnes üldse oskan enam midagi, mida ma varem oskasin,“ naerab ta. „Väga tore on olnud ringreisitada ja loodetavasti tuleb sügis ka normaalne – siis pole midagi hullu.“ Tõtt öelda oli just koroonapaus see, mis pani Anti mõtteid mõlgutama, et võiks röövlilooga tuurile minna. Siis, kui eriolukorra piirangud otsa lõppevad. „Olime kõik ju hämmingus, sest ei osanud selle pausiga midagi teha,“ meenutab ta. „Helistasin siis Joonas Tartule ja Mirko Rajasele ning ütlesin, et võiks eriolukorra lõppedes röövlilooga, mis on eheda laadateatri võtmes tehtud lugu, ringreisi teha. See oli meil ju valmis etendus. Minu kurvastuseks olid nemad sama asja mõelnud. Arvasin, et mina olen jube tark ja näe, mis välja mõtlesin, aga nemad mõtlesid sama asja. Teisalt andis see neile ka enesekindlust, et mina sama ettepanekuga välja tulin. Oligi hea, et trupi näitleja ka ringreisi tahtis.“ Ehkki tegu on siiski saali lavastatud looga, toimib see ka välilavadel. „Oleme aru saanud, et tükk õues mängides pigem võidab kui kaotab,“ arutleb Anti, kelle kehastada on nimiosaline. „See tükk töötab nii laste kui ka vanemate peal ning mina olen väga õnnelik, et tagasi lavale saime.“ KIBELES LAVALE: „Röövel Hotzenplotziga“ tuurile minek tuli noorsooteatri näitleja Anti Kobini sõnul õigel ajal. Neli ja pool kuud lavapausi tekitasid talle kahtlusi ja kõhklusi. Tiit Tamm
8
Kohanemine
Esmaspäev, 31. august 2020
Mõtted + oskused + kogemused = is Paljudele põnnidele algab homme elu esimene kooliaasta, mis toob kaasa palju uut, põnevat ja natuke hirmutavatki. Pisut kõhe tunne on vanematelgi – lapse kooliminek pöörab ju nii mõneski kodus senise elukorralduse põhjalikult pea peale. Rajaleidja asjatundjate jagatud nõuanded võiksid aidata uue eluga paremini toime tulla. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kas ja kuidas saab laps ühes või teises keskkonnas iseseisvalt hakkama, sõltub kolmest asjast: tema mõtetest, oskustest ja kogemustest. Sellest, mis last koolis ees ootab, on küllap igas kodus juba suvi läbi juttu olnud. Iga uue olukorra eel tasub lapsele rääkida, mis teda seal ees ootab, kes seal veel on, kuidas tuleb käituda, kellelt abi otsida, kui ta juhtub hätta jääma või meel kurvaks läheb. Küsi alati lapse arvamust ja kuula ära tema küsimused.
DOKUMENTIDE VASTUVÕTT Keskkooli baasil sessiooniõppesse kuni 25. septembrini
Eesootavast muutusest – kooliminekust, üksi koju jäämisest – tuleb alati rääkida positiivselt. Lapse ärevust maandab tõhusalt see, kui ta näeb, et vanem on rahulik. Toeta lapse enesekindlust: kinnita talle, et usud temasse, et ta saab üksi hakkama, aga kui ta millegagi hätta jääb, oled alati olemas. Lapsele on suureks toeks, kui ta teab täpselt, millal ja kuidas ta saab tööpäeva jooksul ema või isaga ühendust võtta. Oma muret – „No kuidas sa sedasi koolis hakkama saad!“ – ei maksa lapse kuuldes väljendada. Peale võõras keskkonnas toimetuleku ja vanema-
test eemaloleku võib laps siis hakata muretsema ka selle pärast, et ta ei vasta vanemate ootustele – see on väikesele inimesele suur koorem. Tähtis on, et lapsel oleksid olemas oskused iseseisvalt hakkamasaamiseks. Üksi koju jäämise eeldus on, et laps oskab ust lukku ja lukust lahti keerata, endale võileiba teha, mure korral vanematele helistada jmt. Oskused arenevad harjutades – algul teeb laps uut asja vanemate abiga, siis ema või isa järelevalve all ise ja lõpuks üksi. Harjutada tuleb paljusid asju: koolitee läbimist, kui laps hakkab koolis
käima jalgsi või ühistranspordiga, kingapaelte sidumist, kellaaja jälgimist, et jõuda õigeks trenni või huviringi jm. Õpeta laps vajaduse korral abi küsima ja pööra tähelepanu ka sotsiaalsetele oskustele ja tunnete juhtimisele. Toeta lapse iseseisvust ja julgusta teda ise toimetama. Abista, kui ta seda vajab, aga lase alati kõigepealt tal endal proovida.
Kogemusel oluline roll
Laps, kes seni on seni veetnud oma päevad tuttavas lasteaias ja pole kunagi üksi kodus olnud, ei ole enamasti valmis kohe pärast kooli üksi koju jääma. Hea, kui on võimalik teda esialgu sellega tasapisi harjutada: kõigepealt tuleb tal koolist tulles pool tundi üksi hakkama saada, kui see läheb hästi, siis tund aega, edasi paariks tunniks – kuni vanemate töölt tulekuni omapäi hakkamasaamine pole enam probleem.
KÕIK SU SÕBRAD ÕPIVAD JUBA
TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!
TÄIDA VASTUVÕTUAVALDUS MEIE VEEBIS WWW.TPTLIVE.EE/SISSEASTUJALE JA TULE SÜGISEST OMADE SEKKA! IT-süsteemid • Automaatika • Sisetööde elektrik • Telekommunikatsioon • Teleoperaator • Fotograafia • Tarkvaraarendaja Trükitehnoloogia • Elektroonika • Multimeedia spetsialist (veebiarendaja) • Visuaalmeedia spetsialist
Kohanemine
9
Esmaspäev, 31. august 2020
eseisvus
Laps tunneb end turvalisemalt, kui ta teab, et saab vanematele helistada. Et ta seda liiga palju ei teeks, võite helistamiseks kokku leppida kindlad ajad – nii harjub ta ka kella jälgima. Kui laps pole veel valmis üksi kodus olema, aga vanematel on vaja tööl käia, aitab see, kui ta koolist tulles proovib kõigepealt paar tundi üksi olla, siis saab aga minna ema või isa töö juurde või tulevad talle seltsiks näiteks vanavanemad. Lihtsamalt läheb kooli algus mõistagi neis peredes, kus üksiolekut ja iseseisvat hakkamasaamist on juba suvel järjekindlalt harjutatud. Mõnikord juhtub, et ka pärast pikka valmistumist, mõtete, oskuste ja kogemuste kujundamist ei saa seitsmene veel päris hästi iseseisvalt hakkama ning tal tekivad raskused kas koolis käimise või pärast kooli kodus toimetulekuga. Sellisele olukorrale lahenduse leidmiseks tasub vanematel kindlasti pöörduda kooli tugispetsialistide poole ja nendega kõik läbi arutada.
Teet Malsroos
Uut ja põnevat on koolis palju esimesest päevast peale, samal ajal tuleb vastsel koolijütsil sageli hakkama saada ka koduse elu uue korraldusega. Valutule kohanemisele saavad vanemad omalt poolt palju kaasa aidata.
10
Kooli tööle
Esmaspäev, 31. august 2020
Kes tahaks oma töö kõrvalt õpetajaametit proovida? Haridusalgatus Edumus annab spetsialistidele võimaluse panna end juba sel sügisel õpetajarolli
Sel sügisel läheb haridusalgatuse Edumus vahendusel sadakond spetsialisti oma põhitöö kõrvalt koolidesse õpetajaks. Väikese koormusega õpetajate kaasamine aitab rikastada haridust ja vähendada koolide ülekoormust olukorras, kus lähiaastail jääb puudu ligi 3000 pedagoogi. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
„Edumuse programmi on registreerunud juba ligi 200 enamjaolt suuremate linnade õpetamishimulist. Kuigi spetsialistid ei asenda kutselisi pedagooge, siis toovad nad koolidesse praktilist kogemust, mis inspireerib noori karjäärivalikutes,“ selgitas Edumuse asutaja Maria Rahamägi. „Väiksemad asulakoolid vajavad veel abijõudu, seetõttu ootame programmi eriti reaalainete õpetamishuvilisi üle Eesti. Eraldi fookusesse oleme võtnud Ida-Virumaa, kus loodame klasside ette saada vähemalt kümme ägedat inimest. Samuti ootame endast teada andma Tallinna ja Tartu koole, kellel on näiteks puudu valikainete andjaid,“ ütles Rahamägi. Pilootaastal jõudis Edumuse kaudu koolidesse 13 spetsialisti, algaval õppeaastal kaasatakse koolitöösse
juba sadakond oma eriala spetsialistist õpetajat, kes töötavad koolis väikese koormusega. „Oleme väga uhked, et Eesti hariduse edendamine toimub avaliku ja erasektori koostöös,“ ütles haridusja teadusminister Mailis Reps. „Edumus on hariduse rikastamisel olnud äärmiselt kasulik ettevõtmine – idee on rakendatav nii Eestis kui ka välisriikides, mis teeb sellest väga paindliku, aga seejuures täisväärtusliku teenuse,“ lisas Reps. Majandusministeeriumi hinnangul on Eesti koolidesse 2020.–2025. aastani vaja 3000 uut õpetajat. Paraku tuleb noori õpetajaid tööturule oluliselt vähem kui vanemaid lahkub – nii on õpetajatepõud aina süvenemas. Edumuse esimesest tegevusaastast kõneldes märkis toonane Innove juhatuse esimees Birgit Lao, et Edumus kujunes aastaga arvestatavaks alternatiiviks õpetajarolli täitmisel. „Karjääripööre ei pea tekkima hetkes, seda võib teha ajatult ja tulevaste väljakutsetega pikemalt tutvudes,“ lausus Lao. Haridusalgatus Edumus kutsub spetsialiste panustama haridusse, õpetades ühes koolis ühele klassile ühe õppeaasta vältel ühte ainet. Spetsialistidest õpetajatele on programm vabatahtlik ja tasuta, kuid neid toetatakse nii õpetamiskoolituse ja juhtimisoskuste arendamise kui ka mentorite võrgustikuga. JÄRGNEB lk 12
Lihtne on koolis õpilastega, kellel on huvi, kes tahavad õppida ja on valmis koostööks. Vida Press
Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäev – Niue 2020.a hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 1 untsi
Rubriik
11
e st: .e 88 oe ina 180 e-p reg 60 ta ea el i! Os .aur i te pood w fon le ww i tele õi tu ll v Te
Unts õnne - Palau 2020.a. kullatud hõbemünt ehtsa ristikheina lehega Hõbe: 92,5% Kaal: 1 unts
Esmaspäev, 31. august 2020
Hind: 119 €
Hind: 110 €
UUS! Kaitseingel - Niue saarte 2019.a. hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikiviga Hõbe: 99,9% / Kaal: 1-unts
Kullast 3D lilled – Roos. Samoa 2020.a hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 1 unts
“Armastuse tähtpäev - Suudlus” Niue 2020.a bi-metallist hõbemünt vasest südamekujulise elemendiga Hõbe: 99,9% / Kaal: Hõbe 21,4 g, vask 16 g. Hind: 115 €
Hind: 175 €
Hind: 119 €
Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäev - Fiji 2020.a kuldmünt Kuld: 99,99% Kaal: 0,5 g
UUS!
UUS! Muusikalegendid – Elton John, Suurbritannia 2020.a hõbemünt Hõbe: 99,99% / Kaal: 1/2 untsi
Hind: 89 €
Sünnikuu õnnekivi. Juuni/ juuli/august. Kanada 2020.a hõbemünt Swarovski® kristallidega Hõbe: 99,99% Kaal: 7,96 g
Hind: 110 € “Armastuse tähtpäev” Kanada 2020.a värvitrükis hõbemünt Swarovski® kristalliga. Hõbe: 99.99% / Kaal: 7.96 g
Hind: 79 €
Hind: 79 € tk
Kullatud õnn- Palau 2020.a kullatud hõbemünt Hõbe: 99,9% Kaal: 1unts
Kaitseingel – Palau 2019.a kuldmünt Number Pi (π) – Kuld: 99,99% Saalomoni saarte Kaal: 0,5 g 2020.a hõbemünt Hind: 110 € Hõbe: 99,9% Kaal: 1 unts
Hind: 99 €
Hind: 199 € “Lembelind” Tokelau 2018.a südamekujuline hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 20 g
UUS!
Üks armastus – Austraalia 2020.a hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts Hind: 99 €
Muuseumi kollektsiooni meistriteosed. Vincent van Gogh Autoportree – Prantsusmaa 2020.a hõbemünt Hõbe: 90% / Kaal: 22.2 g
Hind: 95 €
Muusika legendid Elton John Suurbritannia 2020.a kuldmünt Kuld: 99,99% Kaal: 1/4 untsi
Hind: 159 €
Tere tulemast maailma! Kanada 2020.ahõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: ½ untsi
Hind: 79 €
“Peegelpilt” – Roti aasta 2020, Tokelau hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g
Hind: 99 €
Muusikalegendid – Elton John, Suurbritannia 2020.a hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,21 g
UUS! d u t a m a t s u Un evateks in r e d e s u it king eks! tähtpäevad
Hind: 119 €
Hind: 890 €
KLIENDILEMMIK! taas saadaval
Hind: 99 €
Roti aasta 2020 – Austraalia 2020.a kandiline hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 1/2 untsi
Kanada maakondade rahvuslilled – Kontpuu / Kannike / Preeria krookus /Maflower. Kanada 2020.a värvitrükis pööratud proof kvaliteediga hõbemünt .Hõbe: 99.99% / Kaal: 7.96 g
Taskuluup 2,5 x ja 45 x suurenduse ja Taskualbum euromüntide ja UV valgustusega 2€ juubeli-müntide Hind: 9.90 € kogumiseks
Seif – raamat
Hind: 25 € 2020.a euromüntide kataloog
Hind: 14.90
Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111
www.aurearegina.ee
Hind: 95 €
UUS! Soome 2020. a 2 € juubelimünt - Tutu ülikool 100 aastat
Hind: 9 €
Hind: 12 € Euromüntide kogumise album. Hind: 29 €
Hind: 19 €
Hind: 79 € tk
Hind: 59 €
Olümpia, Prantsusmaa 2020.a hõbemünt Hõbe: 90% / Kaal: 22.2 g
Belgia 2019.a 2 1/2 € juubelimünt – Pissiv Poiss purskkaev 400 aastat
UUS! Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäev – Fiji 2020.a hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts
UNESCO maailmapärand –
Kreeka 2020 a 2€ juubelimünt Termopüülide lahingu 2500. aastapäev
Hind: 7 €
Aurea Regina Mündipood – Belgia 2020.a. 2€ juubeli-münt – kaasaegse mündimaailma ekspert! rahvusvaheline taimetervise aasta 2020. Hind: 17 € Tel: 6018088 E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.
Hispaania 2020.a 2€ juubelimünt – UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi objektid – Aragón ja Aragóni mudéjar-stiilis arhitektuur
Hind: 7 €
12
Kooli tööle
Esmaspäev, 31. august 2020
Liina Jutt (vasakul) ja Monika Org. Edumus
HÜPE TUNDMATUSSE ANNAB KOGEMUSI – ja kogemus on väärtus Telia töökeskkonna- ja terviseedenduse spetsialist/ mitmekesisuse ja kaasatuse juht Liina Jutt ja HR-spetsialist Moonika Org olid eelmisel õppeaastal Edumuse IT-õpetajad Tallinna Humanitaargümnaasiumis. Kust tuli mõte kooli tööle minna? Liina: Soovi kõrval ennast arendada oli vähemalt sama oluline soov mõista paremini kooli köögipoolt, eriti et ka endal käivad lapsed koolis. Moonika: Tänane kool on natuke teistsugune kui ajal, mil ise seal käisin. Tahtsin uurida, mismoodi õpe ja lapsed nüüdisajal koos toimivad. Teada on, et õpetajaid napib – puhtalt missioonitundest appi tõtata tundus kõigiti õige käik. Milliste tunnetega esimest korda klassi ette astusite? Liina: Põnevuse ja suure teotahtega. Olime omavahel ajusid ragistanud ja õppekava laias laastus paika pannud ning ootasime väga esimest kohtumist klassiga, et nende ootustest lähtuvalt õppekavas lõplik valik teha. Moonika: Lapsed on ju kõik omamoodi, igaüks
on eriline. Mäletan hästi, et just omavahelise klapi pärast lastega pabistasin rohkem kui selle pärast, kas ainetundideks vajalik teemapagas on olemas. Võtsime alguses pikalt aega, et lastega tutvuda ja koos mõtteid põrgatada, et edasine koostöö hästi toimima saada. Saime! Hea energiaga jõudsime kooliaasta lõppu välja. Mis osutus õpetajatöös oodatust lihtsamaks, mis keerulisemaks? Liina: Lihtne oli õpilastega, kellel on huvi õppida, kes suhtuvad lugupidavalt, peavad kokkulepetest kinni, ei sega tundi. Keeruline oli nendega, kellega tuli end kehtestada, kehtestada ja veel kord kehtestada. Keerulised isiksused, tähelepanuvajadus jmt - see teeb õpetaja töö väsitavaks. Moonika: Minu jaoks oli üllatav see, kui palju materjale on juba loodud ja katsetatud, mida kõike on teised õpetajad jaganud. Kasutasime päris palju kogenud õpetajate ideid ja nippe, ehkki kokkuvõttes lõime päris oma erilise õppekava. Omaette väljakutse oli igapäevaste põhitöö teemade kõrvalt hoida fookust ka õpetajatööks – pühendusime ju terveks õppeaastaks, mitte
paariks külalistunniks. Ja muidugi see taipamine, et pubekaeas seitsmendikud on hõivatud tormiliste muutustega iseendas ja eluga enda ümber, õppimine ei tundu neile hetkel kõige olulisem. Meie koostööd õpilastega lihtsustas kindlasti mängulisus, aga ka grupitööd, millega lõime uusi seoseid. Milline oli parim kogemus, mille kooliaastast kaasa saite? Liina: Me tundsime end vajalikuna. Tunnid olid praktilised ja lõid õpilastel silmad särama – nad said päriselt uusi oskusi. Moonika: Just! Me olime koolis ka värskendav jõud, sest tegime asju natuke teisiti. Ka laste tänutunde saime kaasa. Mida soovitate neile, kes alles kaaluvad, kas proovida õpetajaametit? Liina: Ei ole vaja üle mõelda. Hüpe tundmatusse annab kogemusi ja kogemus on väärtus. Moonika: See pole hirmus ega raske. Edumusel on aastane programm: ühe õppeaasta jooksul vaid üks aine üks kord nädalas. Ei maksa kahelda, tuleb minna!
Rubriik
13
Esmaspäev, 31. august 2020
Avatud kuni 31.08 K-P 12-18 Alates 01.09 L-P 12-18 Riigipühadel suletud. Eritellimused ja grupid: momu@momu.ee või 501 8808
14
Karjääriabi
Esmaspäev, 31. august 2020
Vida Press
KRISTJAN ARRAS leht@ohtuleht.ee
Pole vist inimest, kes ei annaks endale aru, et tööturg nõuab täiendusõpet, sageli ka ümberõpet ja täielikku kannapööret. Õppida on vaja, tõdetakse – aga tihtilugu on esimest sammu nii raske teha, et plaanid jäävadki sinnapaika. „Üks suuremaid väljakutseid elus on toimetulek teadmatuse ja ebamäärasusega – kui me lihtsalt ei tea, mis hakkab edasi juhtuma,“ ütleb töötukassa karjäärinõustaja Anna-Liisa Tiisma. „Samas tahame end tulevikuks võimalikult hästi ette valmistada, ajaga kaasas käia. Selleks kogume uusi nippe, nõkse ja teadmisi, mille abil olla järgnevate sündmuste kätte jõudes kiirem, osavam, tõhusam. Ka kõik see on õppimine.“
Ära heitu alguse raskustest Koolituselt saab muudki peale uute teadmiste – see annab võimaluse hoida ja suurendada kaaslaste hulka –, kohtutakse ju sama töö või huviga inimestega, saab arutada, vaielda ja oma arvamust teistega jagada.
TÄISKASVANUNA ÕPPIMA: kõige raskem on teha esimene samm Võimlemisklubi
Kui aga sellest siiski ei piisa, oleks vaja minna kursustele või koguni uuesti kutse- või kõrgkooli. Inimene lükkab pahatihti seda otsust aina edasi. Miks on esimest sammu nii raske astuda? „Tihti saavad otsustavaks varasemad koolist saadud kogemused,“ tõdeb Tiisma. „Kui need on olnud valdavalt positiivsed, haaratakse võimalusest taas koolipinki istuda rõõmuga kinni. On aga ka neid, keda hoiab tagasi kartus saada taas halbade hinnangute osaliseks või kõhklus: kas ma saan ikka hakkama.“ Karjäärinõustaja märgib, et algus ei pruugigi olla kerge, sellega tasub arvestada, et esimestest probleemidest mitte heituda. „Harjumus on väga oluline – ja kui täiskasvanud inimesel pole õppimisharjumust, siis võibki tal alguses olla raske teemas püsida ja keskenduda. Just samamoodi annavad vahepeal jõude olnud lihased pika aja järel sportima minnes pärast pingutust valusasti tunda,“ selgitab Tiisma. Ta rõhutab, et see pingutus tasub end alati ära. „Kui inimene midagi juurde õpib, kogeb ta avastamist, äratundmisrõõmu ja saavutuse tunnet, ta paigutab uued teadmised oma senisesse maailmapilti ja nii saab ta klaarima arusaama, mida ta teab ja mida veel ei tea. See omakorda tähendab, et õppimine avardab vaadet, kuhu saab liikuda ja kasvada.“
Millest oled unistanud?
Karjäärinõustajate sõnul ütlevad väga paljud inimesed nõustamisel, et soovivad tööd vahetada, sest tunnevad, et ei arene enam, seisavad justkui paigal. Õppimine ongi väga hea viis oma JÄRGNEB lk 16 Miks minna õppima?
„Et end lõbustada. Et kasvada. Et mitte põruda. Et särada. Et mitte mitu korda samasse auku kukkuda. Et olla iseseisev. Et olla asjatundlik. Et käia ajaga kaasa. Et mitte jääda teistest maha. Et mitte olla aeglane. Et olla kiirem. Et olla täpsem. Et olla liikumises. Et oleks huvitav. Et olla huvitav. Et olla elus.“ Karjäärinõustaja Anna-Liisa Tiisma
Rubriik
15
Esmaspäev, 31. august 2020
HUVIRINGID 2020-2021
Kunst ja käsitöö Muusika, tants ja teater Tehnika, loodus ja mõttemängud Eelkool ja mudilaste ringid
TULE EESTI
SUURIMASSE
HUVIKOOLI Tallinna i Huvikeskus us Kullo Kull
Mustamäe tee 59, 10621 10 Tallinn @kullo.e kullo@kullo.ee .kullo.e www.kullo.ee 6 46 111 66
16
38. hooaeg Rubriik
Esmaspäev, 31. august 2020
Astrid Lindgren tolkija Vladimir Beekman, Lavastaja Kadri Paldra 24.09 VILJANDI Sakala Keskus kell 11 Esietendus! 28.09 ELVA kultuurikeskus kell 11 29.09 VÕRU kultuurimaja Kannel kell 11 30.09 PÕLTSAMAA kultuurikeskus kell 11 01.10 RÄPINA Valla kultuurikeskus kell 11 06.10 VALGA kultuuri- ja huvialakeskus kell 11 07.10 RAKVERE Teatrimaja kell 11 ja kell 13.30 08.10 JÕHVI kontserdimaja kell 11 09.10 KEILA kultuurikeskus kell 11 12.10 PÄRNU Kontserdimaja kell 11 13.10 JÕGEVA kultuurikeskus kell 11
14.10 HAAPSALU kultuurikeskus kell 11 15.10 RAPLA kultuurikeskus kell 11 26.10 TARTU Teater Vanemuine kell 11 ja kell 13.30 27.10 KURESSAARE Teater kell 11 ja kell 13.30 28.10 TALLINN Mustamäe kultuurikeskus Kaja kell 11 29.10 PÕLVA kultuuri- ja huvikeskus kell 11 03.11 MÄRJAMAA rahvamaja kell 11 04.11 KOSE kultuurikeskus kell 11 05.11 RANNU rahvamaja kell 11 09.11 TÜRI kultuurikeskus kell 11 11.11 RAE kultuurikeskus kell 11
lastereky
OriginaalIllustratsioon Björn Berg ÕIGUSI VAHENDAB EESTI TEATRIAGENTUUR
Kõik kevadel ära jäänud etenduste piletid kehtivad!
JUSSIKESE SEITSE SÕPRA
SILVI VÄLJAL
Lavastaja KADRI PALDRA Lavaline liikumine ULRIKA TOLBERG
20.09 SAKU Valla kultuurikeskus kell 12 21.09 PÕLVA kultuuri- ja huvikeskus kell 11 22.09 TALLINN Mustamäe kultuurikeskus Kaja kell 9.30 ja kell 11
Teater kutsub noori liituma teatristuudioga! 8.09 kell 16 Viljandis Sakala keskuses
Info teatri telefonil 514 0046, www.reky.ee
võimalusi avardada – pilt läheb selgemaks, tekivad uued ideed ja plaanid. „Koolitustel käimine või tasemeõppes osalemine annab võimaluse hoida ja suurendada kaaslaste hulka. Kohtutakse sama töö ja sarnaste huvidega inimestega, saab arutada, vaielda ja oma arvamust teistega jagada,“ kirjeldab Tiisma. „Ühelt poolt on need kontaktid hindamatu infoallikas nii selles hetkes kui ka edaspidi. Teisalt tekib soe tunne: ma pole oma tegemistes üksi, vaid olen seotud, ma kuulun teiste sekka. See on nagu õppiminegi inimesele väga omane ja vajalik tunne.“
Kaalu läbi kõik variandid
Kuidas julgustada aga neid, kes küll tajuvad, et oleks vaja ennast täiendada, kuid ei riski end põhjalikumate õpingutega siduda, tuues põhjuseks ajapuuduse? „Vaieldamatult on õppimine aja-, energia-
ja ressursimahukas, seetõttu ei tohigi asja kergekäeliselt ette võtta, eriti kui jutt käib pikemast ajast,“ nendib Anna-Liisa Tiisma. Karjäärinõustaja usub, et tiheda töögraafiku ja eraelukohustuste vahel on inimesel teinekord tõepoolest raske leida mahti veel õppima minna. „Õnneks mõistavad ka tööandjad üha enam vajadust anda oma töötajatele aega enesetäienduseks ja arenemiseks,“ ütleb ta. „Mulle tundub aga, et vahel lüüakse liiga kiiresti käega, öeldakse, et niikuinii ei saa. Ometi võiks siiski kõik variandid enne lõpliku otsuse langetamist läbi uurida ja kaaluda. Tuleta endale meelde, millest olete unistanud ja mida oma ellu soovinud. Mis sellest lahutab? Kas seda saab õppida? Kui need küsimused on läbi mõeldud, siis on ka õppima mineku või loobumise plaan palju selgemaks saanud. Ja kui on vaja kellegagi nõu pidada, siis saab abi karjäärinõustajalt. Õppimine on kättevõtmise asi.
Mida keerulisemad ajad, seda tõsisemalt tuleb mõelda oma tuleviku kindlustamisele Kevadine eriolukord pööras paljude inimeste elukorralduse mitmes valdkonnas täiesti pea peale, puudutamata ei jäänud ka tööturg. Uutes oludes on eriti teravalt päevakorda kerkinud tuleviku kindlustamise olulisus. Sellele tasub mõelda kõigil – ka neil, kel praegu töökoht olemas. Milliseid oskusi lihvida, et oma väljavaateid tööturul parandada või vahetada hoopis eriala ja alustada millegi täiesti uuega? Millest alustada, mis suunas liikuda, mida õppida? ALUSTA KÜSIMUSTEST ISEENDALE Üks võimalus on arutada seda teemat oma sõprade ja pereliikmetega, küsida nõu tuttavatelt – mitu pead on ikka mitu pead. Töötukassa Tartumaa osakonna juht Jane Väli (pildil) ütleb aga, et sageli tuleb kasuks hoopis väljastpoolt tulnud arvamus: „Oma elukaaslaselt või emalt-isalt nõu küsides tuleb arvestada, et nende soovitused on mõnevõrra kallutatud, ka ei pruugi nende visioon sinu tulevikust ühtida sinu enda omaga.“ Väli soovitab alustada küsimustest iseendale. „Mine seisa peegli ette ja vaata, kas sa saad soravalt ja kiiresti nimetada vähemalt kümmet asja, mida oskad,“ juhendab ta. „Ja sama kiiresti veel viis asja, mida sulle väga teha meeldiks, aga mida sa veel ei oska.“ Kui isegi pärast mõningast mõtlemist on vastuseid keeruline leida, on vaja kiiremas korras hakata iseendaga tegelema. Väli soovitab tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas inimene valikute ees seistes iseendast mõtleb. „Kas ma näiteks uut tööd otsides mõtlen pakkumisi lugedes: oi, see töökoht on mulle liiga raske, siin nõutakse keelt, mida ei oska –, või olen oma väljavaadete asjus pigem enesekindel.“ MUUTUST EI PEA TEGEMA ÜKSI Kõige lihtsam on tulevikuplaane sättima ha-
kates otsida abi karjäärinõustajalt. Selleks võiks pöörduda näiteks töötukassasse. „Töötukassa karjäärinõustajad on väga täpselt kursis tööturul toimuvaga ning oskavad üpris hästi tõlgendada ka tulevikutrende ja prognoose,“ ütles Väli. „Ideaalis peaks inimese töö olema kombinatsioon sellest, mida ta oskab, mida ta armastab, mis piisavalt raha sisse toob ja mida hetkel tööturg vajab. Kõik need teemad on võrdselt tähtsad. Ei saa keskenduda ainult unistusele, ignoreerides seda, mida tööturul tegelikult vaja on.“ Töötukassa karjäärinõustajad aitavad sihte seadval inimesel ootuste-lootuste ja tööturu tegelikkuse vahel tasakaalu hoida. Jane Väli märgib, et sageli arvatakse ekslikult, justkui oleks karjäärinõustamine mõeldud vaid noortele. „Ka 50–60aastane ei pruugi veel olla leidnud seda päris oma kohta – või siis arvas seni, et on leidnud, aga nüüd toimus suurem muutus ja ongi pea laiali otsas, üldse ei tea enam, mida teha,“ toob ta näite. „Karjäärinõustamine on mõeldud kõigile inimestele, kes soovivad oma tuleviku asjus rohkem selgust saada.“ TOETUSI KA TÖÖANDJAILE Töötukassa pakub ka tööandjaile võimalusi oma töötajate koolitamiseks. „Kui pead tööandjana oluliseks ja vajalikuks oma töötajate arendamist, aga sinu võimalused on piiratud, siis saad töötukassa kaudu taotleda töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks toetust,“ selgitas Jane Väli. Näiteks toetab töötukassa tööandjaid, kes värbavad erialahariduseta üle 50aastaseid või vähese eesti keele oskusega inimesi, keda on vaja ametiülesannete täitmiseks koolitada. „Kui Mailis Reps ütleb, et kõik lasteaiaõpetajad peavad tundma nutiseadmeid ja oskama neid lastele õpetada, siis see on jällegi asi, mille puhul tasub töötukassasse pöörduda,“ toob Väli näite.
Rubriik
17
Esmaspäev, 31. august 2020
18
Karjääriabi
Esmaspäev, 31. august 2020
Valitud erialale ei õnnestunud sisse saada. Mida teha edasi? Pettumus on mõistagi suur, kui selgub, et soovitud erialal oli konkursisõel liiga tihe ja ei õnnestunudki õppima pääseda. Pikalt ei maksa siiski nurka norutama jääda – valikuvõimalusi on õige mitu. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
LISAVASTUVÕTT | Nii mõneski koolis on septembris käimas lisavastuvõtud. Enamasti on tegemist kutsekoolidega ning erialadega, kuhu ei olnud esimesel korral loodetud arv sisseastujaid. Kindlasti tasub seda varianti kaaluda siis, kui endal on huvi nende erialade vastu. Seda, kas ja millistes koolides on lisavastuvõtud, tasub uurida koolide kodulehtedelt. TALVINE VASTUVÕTT | Paljudes kutsekoolides toimub jaanuaris talvine vastuvõtt. Seda, kas ja millistes koolides on lisavastuvõtud, tasub uurida koo-
lide kodulehtedelt. Enamasti on see info üleval novembri lõpuks, kuid koolidega tasub juba nüüd ühendust võtta ning uurida, millistele erialadele nad jaanuaris vastuvõtu korraldavad. AJATEENISTUSKOHUSTUS | Noormehed peavad oma karjääriplaani sätitama ka ajateenistuse kohustuse läbimise, niisamuti neiud, kel ajateenistuse läbimise soov on. Võib-olla on see just sobivaim aeg? Kogu informatsiooni ajateenistuskohustuse ja ka vastuvõtuaegade kohta leiad Kaitseressursside ameti kodulehelt. TÖÖLE | Alati on võimalus aasta mööda saata töömaailmaga tutvust tehes. Kuid tasub meeles pidada, et statistika näitab, et erialase hariduseta töö-
tavad inimesed tavaliselt lihttöölistena – seega soovitame hiljemalt järgmine aasta kindlasti õpinguid jätkata. Minu karjäär veebilehelt leiad vajaliku info, kuidas ja kust tööd otsida, kuidas tööle kandideerida ning kuidas töömaailmas hakkama saada. TÖÖTUNA ARVELE | Kui oled vanem kui 19 ning pole ühegi kooli nimekirjas, siis tasub teada, et kolm kuud pärast lõpetamist kaotab kehtivuse sinu ravikindlustus. Kui sa ei asu ka tööle (kindlasti lepinguga), siis ei tasu ravikindlustust ka tööandja. Sellisel juhul tasub end töötukassas arvele võtta, et tagada ravikindlustuse olemasolu. Ka pakub töötukassa mitmeid võimalusi ja abi töö otsimisel, koolitustel, tööpraktikal jms. MAAILMA AVASTAMA? | Noortele on olemas mitmesuguseid programme ja projekte, nii pikemaid kui ka lühiajalisemaid, mis võimaldavad saada välismaal õpirände kogemuse. On olemas nii tasulisi kui ka enda finantseeringuid eeldavaid võimalusi.
TOO OMA LAPS TANTSIMA! VALI LINN: TALLINN, PAIDE, ELVA CRAUSE TANTSUKOOL KUTSUB LAPSI VÕISTLUSTANTSU ETTEVALMISTUSKURSUSELE Oodatud on poisid ja tüdrukud alates 5. eluaastast.
ALUSTAME SEPTEMBRIS TULE ÕPI TANTSIMA!
Judoklubi Aitado kutsub lapsi judotrenni! Judo on mitmekülgne spordiala seetõttu treeningutel arendame jõudu, julgust, osavust, vastupidavust, pealehakkamist ja teisi eluks vajalikke oskusi. Meie klubi, Aitado, on üks vanimatest judoklubidest Eestis ning laste õpetamisega tegeleme juba üle 40 aasta.
SELTSKONNATANTSUKURSUSED TÄISKASVANUTELE JA GÜMNASISTIDELE! AEGLANE VALSS VIINI VALSS FOKSTROTT TANGO RUUTRUMBA SAMBA CHA-CHA-CHA JIVE ROCK’N’ROLL
Sellel hooajal avame 2 uut algajate gruppi kuhu ootame 5-10 aastaseid poisse ja tüdrukuid. Lisainfo ja registreerimine aitado.ee
Täiendav info: tel 510 4464, e-post crause@crause.ee,
crausetantsukool
Karjääriabi
19
Esmaspäev, 31. august 2020
Neil, kel kohustus – või soov – teha läbi ajateenistus, õnnestub ehk ootamatult vabaks jäänud aastat selleks kasutada. Stanislav Moškov
Koolikott võiks vastu pidada mitmeid aastaid Koolikott on ühtviisi oluline nii esimese klassi jütsile kui ka abituriendile. Fjällräveni eksperdid annavad nõu, millele seljakotti – sest just see on hea rühi huvides koolikotiks parim valik – tähelepanu pöörata. AJATU DISAIN. Ehkki kotikandjale endale võib seljakoti välimus olla vaat et kõige olulisem, on tähtsam siiski see, kuidas kott seljas istub. Nende kahe näitaja vahel tasub leida kuldne kesktee - siis on lootust, et kvaliteetne kott leiab ka viie aasta pärast veel kasutust. Kõigi moeröögatustega ei maksa kaasa minna, mõistlik on eelistada lihtsat disaini ja neutraalset värvigammat – et kott sobiks kokku nii argipäevaste kui veidi pidulikumate riietega. KVALITEETNE MATERJAL. Kvaliteetsest materjalist seljakott hoiab kuju ja värvi ka siis, kui seda on aas-
Vida Press
taid igapäevaselt kasutatud: see ei rebene niisama lihtsalt ega vetti kerge vihma käes läbi. Tasub ka uurida, kas välja valitud mudel on toodetud keskkonnalt midagi ära võtmata. Orgaanilisest puuvillast ning ümbertöödeldud ja taaskasutatud polüestrist seljakotid on hea näide eeskujulikust tootmisest. TOETAV JA MUGAV. Kahe rihmaga seljakott jaotab koti raskuse võrdselt mõlemale õlale, nii saab lülisammas vähem koormust. Jälgida tasub, et koti juures oleks kõik kasutajale käepärane, lukud lihtsasti avatavad ja suletavad. PARASJAGU TASKUID. Piisab, kui koolikotil on üks mahukas põhisahtel, eraldi lukuga esitasku ja kaks küljetaskut. Kott peaks mahutama lisaks raamatutele-töövihikutele ka arvuti või tahvelarvuti. KRISTJAN ARRAS
Paraku ei ole nii meil kui ka mujal maailmas valitsevat olukorda arvestades tänavu välismaale minek eriti lapsevanemate silmis ehk siiski soosituim võimalus – kuigi võimatu see pole. VABATAHTLIK TÖÖ | Alati võib enda aega sisustada vabatahtliku tööd tehes, näiteks noorte-, sotsiaalkeskuses ja külaseltsis abistades või kodutute loomade varjupaigas loomade eest hoolitsedes. Võimalusi on mitmeid. Info vabatahtliku töö ja võimaluste kohta leiad Vabatahtliku töö infoväravast. VALMISTU TEISEKS KATSEKS | Kui tead 100%, millisesse kooli ning erialale soovid edasi õppima pääseda, siis tasub end kindlasti järgmiseks sisseastumisperioodiks ette valmistada. Seda saab teha paralleelselt koos eelnevalt nimetatud punktidega või ka iseseisvalt. Soovitame lugeda teemakohast kirjandust ning harjutada sisseastumiskatseteks. Alati on võimalik teemakohaseid kursusi läbida mõnes koolituskeskuses, rahvaülikoolis, täiendõppekeskuses vms. Või siis kursuste raames aasta jooksul õppida hoopis midagi muud. Muidugi peab arvestama, et kursused on enamasti tasulised. Lisaks pakuvad koolid haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel ka tasuta koolitusi, mis on suunatud eeskätt madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele. KARJÄÄRINÕUSTAJA JUTULE | Kindlasti soovitame enda võimalusi ja soove arutada karjäärinõustajaga, et leida alternatiividest sobivaim. Töötukassakarjääriteenused on tasuta, tuleb vaid aeg kokku leppida. Allikas: Rajaleidja
Üldkehaline ettevalmistus, alates 3-ndast eluaastast
Tule karated õppima! Ole esimene!
Ujumine Karate
INFO: 525 8372, 637 3357 www.edu-do.ee
Kesklinn: Aia 20, Koidu 97 Põhja-Tallinn: Ehte 9, Ädala 3 Haabersti: Õismäe tee 50, Õismäe tee 132 Kristiine: Vindi 3 Mustamäe: Kiili 7, Tammsaare tee 145, Tammsaare tee 79, Sütiste tee 42, Lasnamäe: J. Koorti 23, Vormsi 3, Läänemere tee 31, Läänemere tee 46, Linnamäe tee 4, Linnamäe tee 6, Mahtra 19, Pae 51, Kärberi 29, Kihnu 1, Paekaare 76, Kärberi 31
20
Toit
Esmaspäev, 31. august 2020 Hannes Dreimanis
SMUUTI: tervislik päeva algus
„Mille järgi isu on, selle kannmikserisse paned,“ kinnitab kohviku Komeet teenindusjuht Stefanie Staritšenkov. Smuutit saab teha kõigest. „Tee aga kapiuks lahti ja vaata, mis seal parasjagu on. Peaasi, et üks asi annaks konsistentsi ja teine teeks vedelamaks, et saaksid juua.“ KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee
„Meie teeme kodus tihti kamasmuutit. Paneme mandlipiima, kama, mustikaid või ükskõik milliseid hooajamarju. Kui natuke toekamat tahaks, siis lisame banaani. Mõnusalt paksem jääb ka pirniga,“ ütleb Stefanie Staritšenkov. Aga lapsele saavat kõige lihtsama smuuti banaanist, maasikatest ja keefirist, piimast või isegi veest. „Kui suvel leian aiast ka musti sõstraid, siis on juba väga hea.“
Kõlab põnevalt: kalekapsas, kurk ja ananass
„Tavaliselt sisaldab smuuti banaani, pirni või mõnd muud puuvilja, mis tühja kõhuga süües tõs-
SMUUTI: mitte klaasi sisse, vaid koogi peale
tavad kiirelt veresuhkru taset. Aga mandli- või kookospiim lisavad smuutile kasulikke rasvu, mis oluliselt aeglustavad suhkru imendumist, muutes smuuti tervisele palju kasulikumaks.“ Ta soovitab seda eriti tähele panna neil inimestel, kellel on suhkruhaiguse risk. Sõltumata kasutatud piimast, määravad smuuti põhimaitse ikkagi puuviljad. Kuigi mandli- või kookospiima asemel võib smuutisse lisada ka lehmapiima, eelistaks Stefanie kasutada pigem Kreeka jogurtit – ikka selleks, et smuuti paksem jääks. „Eestlastele meeldib väga ka keefir, samuti võib panna petti.“ Eks kama ole eestlane alati keefiriga teinud, sestap tehakse ka Komeedis kamasmuutit keefiriga. Peale n-ö tavalise kama võib poest leida rukkikama ja vaarikakama, aga kõige parem on Stefanie sõnul siiski tavaline kama. „Rukkikamaga jääb smuuti natuke liiga jahune ja ka maitse on natuke teine, aga muidugi võib ka rukkikama kasutada.“ Kui kodus teeb ta kõige rohkem kamasmuutit, siis tööl tuleb kõige sagedamini kokku suristada ananassi-kale smuutit. „Ananass koos kalekapsaga kõlab huvitavalt, kama jälle turvaliselt,“ ei üllata teenindusjuhti, et just need kaks jooki on kohvikukülastajate lemmikuteks kujunenud. Ka ta ise peab ananassi-kale smuutit seni proovitutest kõige üllatavamaks koosluseks. JÄRGNEB lk 22
„Smuutikoogid on viimase paari-kolme aasta nähtus,“ tõdeb mitme retseptiraamatu autor Tiina Lebane, et väga levinud need tervislikud koogid veel pole. Aga smuutide populaarsust arvestades pole ime, kui järgmiseks suveks on neist saanud juba uus trend koogimaailmas. Koogi tegemiseks on kaks varianti: purustad marjad, timmid segu kas vedelamaks või paksemaks ja siis külmutad või kasutad želatiini. „Kui tarretatud kooki tehes kipub želatiin laimiga vahel tõrkuma, siis külmutatud kooki tehes ei anna eriti midagi valesti minna. Peaasi, et purustatud marjade mass pärast toorjuustu või millega iganes segamist oleks piisavalt tihe,“ julgustab Tiina uudset kooki tegema. „Segad kokku, paned külma ja paarkümmend minutit enne serveerimist võtad välja, et kook muutuks lõigatavaks.“ Tiina on märganud ka köögiviljasmuutidel põhinevaid koogiretsepte. „Imeilusa rohelise kattega koogi saab spinatiga, aga veelgi efektsem jääks triibuline kook,“ ütleb kogenud koogimeister. Seda, millal smuutid Eestisse jõudsid, praegu enam keegi täpselt ei mäletagi, aga kindlasti sai nende kokkusuristamine hoogu juurde neli aastat tagasi pärast Eliq Maraniku raamatu „101 smuutit“ ilmumist. Eestlaste smuutiarmastust ainult süvendas teisegi Eesti juurtega autori – Kati Jaakoneni – aasta hiljem ilmunud „Supersmuutid mangost mustikani“ (raamatu teine autor on Marjo Kauppila). Eelmisel aastal lisandusid ka Maraniku „Probiootilised smuutid“. Aga need pole kaugeltki ainsad smuutiraamatud, lisaks kuulub smuutidele üha olulisem roll teisteski retseptiraamatutes.
Rubriik
21
Esmaspäev, 31. august 2020
22
Toit
Esmaspäev, 31. august 2020 Hannes Dreimanis
„Seal sees on ka värske kurk,“ naerab Stefanie, et kusagil kohvikus poleks ta seda küll proovima kippunud. „Aga kui me õiged kogused paika saime, siis maitses ikka väga hästi.“ Smuutisse sobivad nii pikk kui ka lühike kurk ja seda koos seemnetega. Kalekapsa asemel võib kannmikserisse panna ka jääkapsast või kõige tavalisemat koduaias kasvavat lehtsalatit. Kõik nad annavad vajalikke mineraale ja lisavad ka vähe mõrkjamat maitset. Täpselt samamoodi sobib spinat. „Peotäis ühte smuutisse on sobilik, aga rohkem ka mitte,“ teab ta. Liiga palju rohelisi lehekesi ei pidavat seedimisele hästi mõjuma. Peale kurgi ja kale saab smuutis kasutada ka porgandit ja peeti. „Kui värske peet ära riivida ning lisada vaarikaid, kookospiima ja kooritud kanepi seemneid, siis saab hästi ilusa lilla klaasitäie. Maitsva ja tervisliku ka. Täpselt samamoodi võib panna blenderisse riivitud porgandit ning lisada õunamahla, apelsinimahla ja basiilikulehti,“ kinnitab Stefanie. Ka porgandist saab väga hea hommikuäratuse. Porgandi- ja peedismuutit ta Komeedis siiski ei paku, küll on mõlemad juurviljad esindatud kohviku sügiseses kokteilimenüüs.
Pigem söök kui jook
Ma polegi täna veel söönud, hommikul jõin ainult klaasi smuutit. Kõlab tuttavalt, kas pole? Sestap tuletab Stefanie meelde, et mõelda tuleks ka sellele, kui palju kaloreid üks klaasitäis võib anda. Kui panna ainult banaani, marju ja puuvilju, saadki suhkru üledoosi. „Lapsele meeldiks koolipäeva hommikul üks suhkrupomm väga, aga tegelikult tuleks magusust siiski teiste komponentidega tasakaalus hoida,“ ütleb Stefanie. Hästi tänuväärne on selleks näiteks kurk. Samas arbuus on juba liiga magus ja smuuti jääb ka liiga vedel. „Selleks, et smuutis ei oleks liiga palju suhkruid või ka mõni teine komponent liialt ei domineeriks, on kõik Komeedi retseptid toitumisnõustaja range pilgu alt läbi käinud. „Kuigi toitumisnõustajad ütlevad, et soojal ajal ei tohiks joogid olla külmad, vaid pigem soojad, siis soe smuuti küll hea pole. Kui marjad tulevad sügavkülmast, on hea, kui aga põõsast, siis piim või keefir tuleks kindlasti otse külmikust lisada,“ ütleb Stefanie. Smuutisse võib lisada helbeid, aga nendega ei maksa liialdada – 250grammise klaasi kohta piisab ühest supilusikatäiest, muidu on seda raske juua. Aga alati võib teha hoopis kausismuutit. „See on natukene paksem, sinna võib panna natuke rohkem helbeid või seemneid. Lisaks chia- ja kanepiseemnetele on väga head ka päevalilleseemned. Samuti sobib alati hästi banaani, mis annab paksust juurde,“ ütleb Stefanie. Kui serveerides panna peale ka marju, siis söödki kausismuutit nagu putru.
Kamamustika smuuti
z 170 g keefirit z 50 g mustikaid z 1 banaan z 5 mündilehte z 0,75 sl kamajahu
Astelpaju smuuti
Ananassi-kale smuuti
z 200 ml mandlipiima z 100 g banaani z 100 g pirni z 1 tl tšiiaseemneid z 3 tl astelpajupulbrit z Kardemoni – maitse järgi
z 100 ml mandlipiima z 150 g külmutatud magusat ananassi z 6 g kalekapsast z 40 g kurki z 2 sl kooritud kanepiseemneid Allikas: kohvik Komeet teenindusjuht Stefanie Staritšenkov
Lena Söderström
Küpsetamata smuutitoorjuustukook
(8–10 tk) VAJA LÄHEB: 300 g digestiivküpsiseid, 100 g sulatatud võid. Täidis: 500 g toorjuustu, 2 dl tuhksuhkrut, 2 dl vahukoort, 3 dl paksu Türgi jogurtit, 5 dl külmutatud marju (mustikaid ja/või vaarikaid). Kate: 2 dl paksu Türgi jogurtit, värskeid või poolsulanud marju kaunistamiseks (mustikaid ja/või vaarikaid). VALMISTAMINE: Purusta küpsised köögikombainis. Lisa või ja sega ühtlaseks. Suru segu lahtikäiva koogivormi (u 20 x 30 cm) põhja ja äärtele. Aseta vorm sügavkülma. Pane toorjuust kaussi ja mikserda läbi. Mikserda juurde suhkur, vahukoor ja jogurt. Lisa marjad ja sega kergelt läbi. Tõsta kook US! sügavkülma 4–5 tunniks SOOVITõib (võimalusel üle öö). Lase Kooki v ada koogil enne serveerimist valmist ülikuk t is r 40–50 minutit sulada. a k s või Määri koogile jogurt ja kujulise eses kaunista poolsulanud siis väikormis. marjadega. keeksiv Allikas: Lena Söderström „Toorjuustuja šokolaadikoogid“, Ühinenud Ajakirjad OÜ
Rubriik
23
Esmaspäev, 31. august 2020
24
Rubriik
Esmaspäev, 31. august 2020
EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel, inglise keel, matemaatika, füüsika, bioloogia
Cambridge English Advanced (CAE) *Vaata varajase registreerija pakkumist!
HUVIKURSUSED teadusring progering mõttemängud loodusring raamaturing jooga prantsuse keel rootsi keel inglise keel vene keel giidiõpe
KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel
Vaata lähemalt www.gakk.ee
Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn