Eesti Vabariik 100 veebruar 2018

Reklaam: tel 614 4100 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

Eesti Vabariik 100

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

2

REKLAAM.OHTULEHT.EE

Tel 614 4100 | reklaam@ohtuleht.ee

PALJU ÕNNE MEILE KÕIGILE!

Tairo Lutter

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Nüüd on suur juubel siis käes! Laupäeval saab 100 aastat täis ja Eesti vabariik astub teise sajandisse. Meie koos temaga. Et Eesti sünnipäev endale meeldejäävaks teha, toome ära mõned võimalused, kuidas tänavune 24. veebruar veeta. ÕHTULEHT

Mati Hiis

TALLINNAS

z Kell 7.33 oodatakse kõiki koos perede ja sõpradega Toompeale Kuberneri aeda pidulikule riigilipu heiskamise tseremooniale. Kõne peavad riigikogu esimees Eiki Nestor ja Tallinna reaalkooli abiturient Mathias Kübar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti iseseisvusmanifesti loeb ette riigikogu liige Ain Lutsepp. Esinevad Eesti Meestelaulu Selts ning politsei- ja piirivalveorkester. Pärast tseremooniat saavad kõik koos rahvamuusikute ja -tantsijatega meelde tuletada ja kaasa tantsida meile nii tuttavaid rahvatantse. z Kell 9 pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile. z Kell 10 kannavad Tallinki laevad Admiraliteedi basseini juures ette kontserdi laevade udupasunatel. raadi võtab vastu president Kersti z Kell 10.15 rivistuvad Vabaduse väljakule kaitseväe üksused. Paraadi Kaljulaid ja selle juhatab sisse kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Paraadist võtab osa üle 1100 osaleja ja ligi 100 ühikut tehnikat. Liitlastest on paraadil Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad seal NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Taani üksused. Sobiva ilma korral lendavad paraadist üle kaitseväe ja liitlaste õhuvahendid, muu hulgas Eesti õhuväe kopterid Robinson R44, õppereaktiivhävitajad L39 ning Balti õhuturvet tagavad Itaalia hävitajad Eurofighter ja Taani hävitajad F-16. Pärast paraadi on huvilistel võimalus tutvuda tehnikaga. z Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul maksab loomaaia pilet 24. veebruaril vaid üks euro! Piletikassad on avatud kella 9–15. Loomaaias saab ringi vaadata kella 17ni. Tasuta pääseb aga Tallinna botaanikaaeda. Lasnamäepoolne rippsilla värav on avatud kella 10–17 (avatud ainult selleks sündmuseks, muul ajal jääb see lukku). Lahti on linnamuuseumi filiaalid ja kirjanike majamuuseumid Kadriorus. Näitus „Riik ei ole kunstiteos“ Tallinna kunstihoones on avatud tasuta kella 12–18. Kui paraad vaadatud, on hea tulla tasuta eestikeelsele tuurile, mis algab kell 14.30. z MTÜ Oleviste Hoolekanne korraldab kell 12 Oleviste kirikus heade inimeste abiga kodututele ja vähekindlustatutele Eesti vabariigi 100. sünnipäeva vastuvõtu. z Kell 13 esinevad Jaani kirikus Eesti Raadio laulustuudio tütarlastekoor ja Püha Miikaeli poistekoor kontserdiga „Laulame Eestile“. z Kell 15 algab Kaubamaja kõrvalt, kunstiakadeemia vanalt kinnistult Gonsiori ja Laikmaa tänava nurgal jalutuskäik, kus minnakse Jaak Juske eestvedamisel avastama kohti, mis on seotud sajandi eest Eesti vabariigi sünnilooga. z Lasnamäel, Jüriöö pargis süüdatakse kell 15 tuli, peetakse kõnet ja pannakse pärjad Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Pärast tseremooniat pakutakse linnarahvale sooja suppi. z Nõmme kultuurikeskuses on kell 16 tasuta kontsertaktus, kus laulavad Linda Kanter ja Marko Matvere. z Kino Sõprus avab kell 17.30 uksed, et suurelt ekraanilt ühiselt vaadata teleülekannet Tartus toimuvalt presidendi vastuvõtult.

Tairo Lutter

NARVAS z Kuna Eesti linnad linnadest est tõuseb päike esimesena Narvas, toimub toim mub kõige varasem lipuheiskamise tseremoonia tserem moo sealse linnuse Põhjaõues, ja seda seda kell k 7.18. Esineb orkester. Pärast lipuheis ska lipuheiskamist saab seal nautida pidulikku homm mik hommikukohvi.

Lipuheiskamise järel väljub eritellimusel eritellim buss Peetri platsilt Garnisoni kalm mist kus pannakse Vakalmistule, badussõja mälest tuss mälestussamba jalamile pärjad.

SAUEL z Kaitseliidu Sauee kompanii k ii ja j naiskodukaitse naiskodukaits i k d k i se Saue S jaoskonna j k pidulik id lik jaluj l b k LLionsi kl b d kkes tulevad l d jalutuskäil k tuskäik, millega lliituvadd ümbruskonna klubid, gule Eesti lippudega. Suur soov on kokku saada vähemalt 100 lipust koosnev rivi. Võtke kaasa Eesti lipp ja tulge kell 14.45 Saue kompanii juurde, mis paikneb Sauel, Ladva 1. Kell 14.15 pakuvad Keskuse pargis naiskodukaitsjad sõdurisuppi ooja jooki. Saue kompanii juu urest ning Lionsid sooja juurest n teele kell 15. Jalutuskäik päänid pääasuvad kolonnid anekuga mälestuskivi juurde, et dib pärgade pa panekuga avaldada Eestitii vabaduse eest langenutele austust.

MUJAL EESTIS

RAPLAS z Kell 7.33 heisatakse kultuurikeskuse ees pidulikult lipp. Varahommikune sünnipäevakringel ja soe jook Rütmani galeriis. riis. Kell ell 13 12 jumalateenistus Rapla kirikus. Kell a angepärgade asetamine Vabadussõjas lange3..25 nute mälestussamba juurde. Kell 13.25 arrss kiKaitseliidu Rapla maleva paraadmarss ärggneb riku juurest Karmani platsile, kus järgneb tehnika näitus ja sõdurisupp. Kell 144 näialis dodatakse kultuurikeskuse suures saalis ammerkumentaalfilme Rapla ajaloost ja kammersaalis on tegemist noortele.

KURESSAARES z Kell 9 on Vabadussõja ausamba juures pärgade paneku tseremoonia. Kell 9.30 on keskväljakul Kaitseliidu paraad. Esinevad Kuressaare linnaorkester ja koorid.

PÄRNUS PÄ ÄR z Ke Kell ell 7.7.31 heiskavad Pärnumaa skautide tid de ja gaidide maleva esindajad lipuu Rüütli Rü platsil. Esinevad Pärnu Kunstide Ku unst Maja poistekoor, ettevalmistuskoor ja Mihkel Lüdigi nimelimistu mi Pärast lipu heiskane meeskoor. me mist saab osaleda ekskursioonil „Pärnu – Eesti vabariigi sünnilinn“.

TARTUS z Kell 9.15 toimub Kaitseliidu Tartu maleva ja üliõpilasorganisatsioonide pidulik rivistus Tartu Vabadussõja mälestussamba „Kalevipoeg“ juures. z Kell 10 on Tartu tähetorni juures Eesti lipu austamise tseremoonia, mil-lest võtavad osa meeskoorid ja puhkpilliorkester. z Kell 10.45 süüakse Raekoja platsil sünnipäevakringlit. z Kell 11.15 jumalateenistus Jaani kirikus. z Kell 12 heisatakse teaduskeskuse AHHAA esisel platsil kõige kõrgem(ale) Eesti lipp. See tõuseb ilmaõhupalliga otse taevastesse kõrgustesse.

z Eestis on üle 100 kodulähedase terviseraja, kus pole liikmemaksu ega hapnikupuudust ning mis ootavad liikumishuvilisi kogu aeg. „Vabariigi terviseks!“ kulmineerub 24. veebruaril, kui kõik on oodatud kõikjal Eestis terviseradadele, et teha üheskoos mitu ringi ümber maakera. Liikumiskilomeetrite arvestus internetis toimub reaalajas internetis, kirja saab ennast panna kodulehel www.terviserajad.ee ja liituda väljakutsega Facebooki lehel. z Kell 12 algab rahvamatk Pakri poolsaarel. Teeme seitsmekilomeetrise ringi alguse ja lõpuga Pakri tuletorni jalamil. Alustame uhArno Saar kelt lipu ja hümniga. Lõalliga Kaasatud on petame mõnusalt supi ja tralliga.

Kalevi pataljoni kaitseväelased jt. z Kell 12.15 kogunetakse Viimsis Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juures. Kell 12.30 väljub buss ausamba juurest Viimsi mälestuskivi juurde. Kell 13 algab jalgsimatk marsuudil Viimsi mälestuskiri – Lubja tuletorn – Põhjakonna trepp – Viimsi mõis.

VÕRUS V z Kell 16 on Võru gümnaasiumis kontsertetendus „Ma Sulle kirjutan, Eesti...“. Palume kaasa võtta vahetusjalanõud!

3 Allikas: www.ev100.ee

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI EV 100 Mitu lavastajat tõdevad kui ühest suust, et Eesti sünnipäeva kontsertaktuse autoril peavad olema raudse

„Sul võib vabariigi aastapäeva kontsertaktuseks olla a e h s e h a t i u k idee, aga tappa saad igal juhul!“

TANTS PAPPKASTIDE VAHEL:

Vabariigi aastapäeva mullusel kontsertaktusel Vanemuises mängisid keskset rolli pappkastid, millest kord moodustus Eesti kaart, kord küüditamisrong, kord muutusid need tuledes majadeks. Kuigi lavastuses kasutati mitut tugevat kujundit, jäi see nii mõnegi kriitiku hinnangul süngeks nagu paljudel varasematelgi kordadel. Aktuse kunstiline juht oli Jaak Prints.

Ehkki võiks arvata, et vabariigi aastapäeva kontsertaktuse lavastaja staatus on siinsetele teatri- ja muusikaheerostele kui autäht, pole see siiski nii. Eriti kui tegu on Eesti vabariigi 100. sünnipäevaga. „Ma kindlasti ei võtaks säärast pakkumist üldse vastu,“ tõdeb näitekirjanik ja lavastaja Urmas Lennuk. „See on väga raske ja väga vastutusrikas töö. Pärast kõik vahivad, tambivad ja õiendavad su kallal täiesti põhjendamatult! Inimene peab ikka hea närviga olema, et see kõik vastu pidada!“ AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Urmas Lennuki (pildil) sõnul on need, kes seni noid kontsertaktusi teinud, erilise verega inimesed, keda kontserdijärgne ja sõimukujuline jätkupidu endast välja ei vii. „Sul võib vabariigi aastapäeva kontsertaktuseks olla kui tahes hea idee, aga tappa saad igal juhul,“ lausub Lennuk. „Ning kui on veel EV100 kontsertaktuse lavastamine, siis selle eest saab kohe topelt sõimata.“ Lennuk tunnistab, et eks see ole ka põhjus, miks osa lavastajaid ei taha selle projektiga kokku puutuda.

Kuid on teinegi põhjus: erakordselt suur töömaht.

Lavastaks aktuse miljoni euro eest

4

Lennuk, keda kontsertaktuse vormgi pisut pelutab, naerab, et sellise lavastuse võtaks ta ehk ette juhul, kui talle miljon eurot makstaks: „Siis saaks terve edaspidise elu rahulikult puhata ning

teha üksnes neid asju, mida tegelikult teha tahan.“ Tänavuse kontsertaktuse lavastuse suhtes Eesti Rahva Muuseumis on Lennuk aga väga positiivselt meelestatud. „NO teatril on ainsana võimekust, et suuta ruumis, nagu seda on muuseum, ette võtta midagi, mis oleks natukenegi viisakas,“ sõnab ta. „Ega meil olegi rohkem sellise võimekusega teatreid, kelle ideede ja kogemuste pagas seda võimaldaks.

Et ERMis pole lava ning hoone on hajus, siis peab sealse lavastuse jaoks olema kogemust, mida NO-l on praegu Eestis ainsana – nad on oma lavastustega läinud Saku suurhallist pööningusaalideni välja, rääkimata rändlavastustest.“ Lennuk muigab, et tema meelest on kogu kisa selle kontsertaktuse ümber tõusnud soovist, et lavastajaiks võiksid olla mingid käpardid, kes saavad maha viletsa lavastusega ja siis oleks puhas rõõm neid tampida. „Nüüd vaadati, et Ene-Liis Semper ja

AIN MÄEOTS: teeksin Eesti sünnipäevaks elurõõmust ja energiast kantud lavastuse „President Ilves käis suvel „Pekot“ vaatamas, talle hirmsasti meeldis see ja augustis tehti mulle ettepanek lavastada vabariigi aastapäeva kontsertaktus,“ meenutab Ain Mäeots (pildil), kes lavastas selle suurürituse Vanemuises aastal 2012. „Kõigepealt valisin muusikajuhi, kelleks sai Vaiko Eplik, ning siis läks töö lahti. Säärase kontsertaktuse puhul on tööprotsessi miinimum neli kuud.“ Kui Mäeotsalt pärida, mida tema tähtsat kontserti uuesti lavastades ette võtaks, jätab ta kohe kõrvale Eesti Rahva Muuseumi ja tänavuse vastuvõtu, mis on NO teatri teha. Sesse teemasse ta ei Tiit Ojasoo teevad, siis tuli hakata muud moodi tampima,“ kostab Lennuk irooniliselt. „Natuke naljakas on kogu see kammaijaa ümber EV100 kontsertaktuse ausalt öeldes küll.“

Igaüks jäägu oma liistude juurde „Minu vastus säärasele pakkumisele olnuks väga lihtne – seda võiks keegi teine teha,“ muheleb lavastaja Peeter Tammearu (pildil), et vabariigi aastapäeva kontsertaktuse la-

Tiina Kõrtsini

sekku. „Aga põhimõtteliselt teeksin piduliku kontserdi, mitte ühinedes kisakooriga à la „miks peab kõik alati nii sünge olema?“, sest mina olen suur sünguse ja tumeda poole fänn. Huvitav süngus on väga lahe vastamine ei paku talle erilist huvi. „See ei ole minu rida, see ei ole minu loomuses,“ tunnistab ta ausalt. „Mina ei oska kontsertaktusi teha, ükskõik milliseks tähtpäevaks.

Ma peaksin sellega nii palju vaeva nägema, et ma ei tahaks seda teha. Asi pole Eesti vabariigis ega selles aktuses, vaid ma arvan, et igaüks jäägu

asi, see ei pea tüütu olema,“ arutleb ta. „Teeksin Eesti vabariik 1000.

Alati on rohkem või vähem minevikku vaatamist ja traagikale keskendumist, mis on äärmiselt vajalik – seda peab tegema. Aga vastukaaluks sellele peaks tegema ülimalt energilise ja elurõõmsa lavastuse. Teeksin Eesti huvitavamatele muusikutele ettepaneku luua tulevikumuusikat – laule, suurvorme, mille vahelt valida ja panna kokku vaade, milline võiks olla tulevikuEesti läbi muusika ja visuaali. Ning lavastaja diktaatorlik tingimus on, et see võiks olla elurõõmust ja energiast kantud lavastus!“ ikka oma liistude juurde.“ Lavastaja Jaanus Rohumaa (pildil), EV100 korraldustoimkonna juht ja juhtrühma liige, on lähiminevikus toonud lavale kaks vabariigi aastapäeva kontsertaktust. Neid nimetati aastail 2003–2004 peenelt multimeedia sõuprogrammideks. Kontserdiformaat sai toona muudetud. Kui talle isegi oleks pakutud tänavust kontsertaktust lavastada, poleks ta saanud seda vastu võtta, sest on EV100 korraldustoimkonnas.

„Ilmselt oleks ideid tulnud küll, kuidas seda teha, kui seda tööd oleks pakutud,“ arutleb ta. „Lavastaja on ju niimoodi ehitatud, et kui talle huvitav asi välja pakutakse, siis tal ikka mõte tekib. Kui ma omal ajal seda formaati esimest korda muutsin, siis tegin kontsertaktust kaks aastat järjest ja sain pärast teist aastat aru, et nüüd enam ei ole küll ühtegi mõtet. Sestap arvan, et tsirkuleeriv variant, kui aastapäeva vastuvõtu lavastamine ringi liigub, ongi väga hea. Kui olin veel Toomas Hendrik Ilvese juures nõunik, siis katsusin nii teha, et lavastaja oleks selle kohaga natuke seotud: kui on Tartu, siis on Andres Dvinjaninov, või kui on Jõhvi, siis on Üllar Saaremäe, ja nii edasi.“ Et enam see süsteem ei kehti, on Rohumaa sõnul presidendi ja tema nõunike otsus. „Iga president sellepärast ongi president, et ta saab koos oma nõunikega kehtestada oma süsteemi,“ lausub Rohumaa. „See on ju tema aasta kõige olulisem sündmus ja kõige olulisem kõne. Ning lavastus, mis sellega kaasas käib, on tema valida.“ Kui aga Rohumaa uitmõttena pakkuda võtaks, mida tema Eesti Rahva Muuseumis pidupäeva puhul lavastanuks, kostab ta lõpuks: „Oleksin proovinud teha midagi väga sumedat, õrna ja pehmet. Aga see on kõigest „oleks“.

Mis puudutab aga seda, et aastapäeva vastuvõtt toimub Eesti Rahva Muuseumis, siis see on äge ja paneb kindlasti lavastaja käima!“

Jörgen Norkroos

ÜLLAR SAAREMÄE: „Ega vabariigi aastapäeva sõud paari päevaga välja mõtle!“

PASSIKS EHK AKTUSELEGI? Ivar Põllu folkooperit „Praktiline Eesti ajalugu“ on nimetatud tõeliseks Eesti asjaks. Elen Kontkar

Milleks hakata välja mõtlema uut lavastust, kui Tartust on võtta kodumaine folkooper?

Möödunud aastal tuli päev enne Eesti vabariigi sünnipäeva Tartu Uus Teater välja lavastusega „Praktiline Eesti ajalugu“, mida kriitik Margus Mikomägi Teatritaskus nimetas Eesti asjaks: „On päris Eesti teater, on folkooper ja räägib evolutsioonist.“ Seesama folkooper, mida teater mängib tänini, jutustab Kukerpillide lugude ja kokkamise toel eestlaste loo: alustab maailma loomisega ja jõuab meie ajani välja ning teeb publikule selgeks lihtsa tõe: oleme see, mida sööme. „Missugune on meie minapilt, meie mõttemaailm, meie söögilaud ja siht, on ikka sõltunud

väga asistest põhjustest ja praktilistest olukordadest,“ kõlab folkooperi autori ja lavastaja Ivar Põllu (pildil) mõttearendus. „Me oleme alati olnud need, mida me sööme ja tahtnud saada millekski muuks, mida me veel söönud pole. See on kahevaatuseline muusikaline teraapia, praktiline ekskursioon eestlaseks söömisesse, eestlaseks rääkimisse ja eestlaseks laulmisesse.“ Põllu, kes lavastas vabariigi aasta-

päeva kontsertaktuse Pärnu kontserdimajas aastal 2014, tegi seda aastal 2017 oma teatris uuesti. Lõi lavastuse, kus on toidulõhnu, liikuvaid pilte ning ka huumorit. Ning mõistagi Kukerpillide laule, kus on Põllu meelest „kogu eestlasena elus ja maailmas püsimise teadus. See on suur tarkus, rüütatud arusaadavasse ja söödavasse vormi.

Nende lauludes on sees, „nagu asjad on“.“

„Kui mulle Toomas Hendrik Ilvese ajal vabariigi aastapäeva kontsertaktuse lavastamist pakuti, polnud mul ideed küll kohe tagataskust võtta,“ sõnab 2009. aastal kontsertaktuse Jõhvi kontserdimajas lavastanud Üllar Saaremäe (pildil). Muusikajuhiks oli Hirvo Surva. Ettevalmistused kestsid ligi aasta. „Toona oli üheks raskuseks see, et üritus toimus kontserdimajas, kus puudub teatri ettevalmistus. Seal teatri mõttes lavastust teha oli väga keeruline, paljud asjad puudusid ning paljud asjad tuli kohale tuua. Aga märksa suurem raskus on see, mis point sellel lavastusel ikkagi oleks ja mille külge see siduda, et lavastus oleks mõistetav.“ Saaremäe meenutab, et oma lavastuse tarvis heietas ta ideid pikalt. Üle poole aasta. „Ega vabariigi aastapäeva sõud paari päevaga välja mõtle!“ muigab ta, kui pärida, mida tema Eesti Rahva Muuseumis toimuval aastapäeva kontsertaktusel publikule lavastajana pakkuda võinuks. „Muuseumis saab kõikvõimalike ekspositsiooni elementidega mängida ja loodan, et NO meeskond seda ka teeb.

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100 d närvid ja meeletu töötahe, sest isegi kui näed mitu kuud või lausa aasta vaeva, saad pärast ikka laita!

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Kuna NO on interaktiivne olnud ajast aega ja leiutanud uusi etenduskunsti visuaale, siis kasutaksin viimse kui sopi sellest majast ära. Võib-olla isegi neid paiku, kuhu lihtsa külastaja jalg ei tohi astuda – ma muidugi ei kujuta ette, kui vabad käed neile antakse ja kas neid fondidesse-arhiividesse lastakse. Aga see on ju hindamatu aare, mis selle maja müüride vahel ja keldrites ning näitusesaalides peitub. Dekoratsioon mängib end ju ise kätte. Mina liiguksin sedapidi.“ Sellest momendist läheb Saaremäe sõnul juba keeruliseks, sest selleks, et majja tegevust planeerida, pidanuks ta seal kuid veetma. „Mina liiguks läbi Eesti ajaloo, kasutades kogu rikkust, mis selles majas olemas on,“ jätkab ta. „Ma pigem oleksin tonaalsuselt helge ja tulevikku vaatav sellelt baasilt, mis meil olemas on. Ei läheks pelgalt nostalgiaradadele, aga ilma kogemusteta, mis aastasadu on meie maal olnud ja mõistagi selle sajandi kogemusteta ei saaks seda teha mitte. Päris ufoks ka ei keeraks à la „Eesti vabariik aastal 2118“, aga mine tea, see võiks olla ka päris huvitav!“

5

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

KES KUULSATEST RIIGIPEADEST ON EESTIS KÄINUD? ent Soome presid Pehr Evind 936) Svinhufvud (1

ALLAN ESPENBERG

online@ohtuleht.ee

Sajandite vältel on Eestit külastanud tuhanded välisriikide juhid ja valitsejad. Ainuüksi taasiseseisvunud Eestis on alates 1992. aastast käinud poolteistsada riigipead, kelle hulgas on olnud kõige rohkem presidente, aga ka kuningaid, kuningannasid, vürste ja keisreid.

Ka varasematel aastatel ja sajanditel on Eestimaale jõudnud hulgaliselt välismaa valitsejaid, kuid alati pole nad tulnud siia heade ja üllate kavatsustega. Nondest külaskäikudest paljusid ei saa nimetada ka ametlikeks või riigivisiitideks.

t aastatel 1931– Soome presiden 1– Svinhufvud (186 1937 Pehr Evind sõk kli ntin Pätsi isi 1944) oli Konsta lko it st Ee t etlikul ber ja külastas am 1936. aastal. a en mel korral, viimas l kahe riigi vahel lla se id ol ed ht Su mistõttu presiden veidi jahenenud, agiv rii as st as va dil polnud sadam itseväe juhataja ka id va , ts Pä nem a. idoner abikaasag kindral Johan La a as ika ab as oli kaas Ka Svinhufvudil a. ag as ika ab a om ja noorem poeg u e presidendi vast om So s tti võ ts Pä i et id sõ as, kust Toila raudteejaam lossi tervitas riiru O el Te i.

Oru loss hvas. Tervituskõra gipäid Voka valla llavanem Kalju ne pidas Voka va „Soome külalised Otu, kes sõnas: d eil alati tervitatu lahe tagant on m er ab Soomega na külalised. Oleme sü i elg ve d seovad rahvad, kuid mei ng hi s ük e em ol – gavamad sidemed !“ da sü s ja ük Wikipedia

Rootslaste kuningas Ingvar (600) Umbes 600. aastal külastas Eestit rootslaste (svealaste) kuningas Ingvar (Ingvar Halljuus, Ingvar Suurepärane ehk Ingvar Pikk).

Pärast seda, kui vapra sõdalase kuulsusega Ingvar oli taanlastega rahu sõlminud, tuli ta ühel suvel rüüsteretkele Eestisse. Eestlased aga kogusid kokku suure maleva ja andsid sissetungijatele haledalt peksa. Ingvar tapeti lahingus ja tema sõjavägi pages laiali.

Tapetud kuningas maeti arvatavasti Läänemere kaldale. Kuigi Ingvari hauda on sajandeid otsitud, pole seda senini leitud. On oletatud, et ta võib olla maetud Muhu saarele, Saaremaale, aga miks ka mitte mandrile, näiteks kusagile Läänemaale. Saagade järgi tuli Ingvari poeg Bröt-Anund pärast isa surma Eestisse kättemaksuretkele, tappes inimesi, röövides ja laastades maad ning viies endaga kaasa suure sõjasaagi.

Vene valitseja Jaroslav Tark (1030) Wikipedia

6

Vana-Vene valitseja, Novgorodi vürst ja Kiievi suurvürst Jaroslav Tark (978– 1054) külastas samuti Eestit, kuid temagi ei teinud se-da siinsete elanikega sõbralike suhete sisseseadmise nimel. Ta tuli siia röövima ja vallutama.

Suurvürsti sõjaretke täpne toimumisaeg on teadmata, kuid kroonikate ja arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal on peetud võimalikuks, et õj tk käig t tta see juhtus 1030. aastal. Selle sõjaretke käigus purustas tšuudid ja vallutas Tartu, mille nimetas oma kaitsepühaku Püha Georgi järgi ümber Jurjeviks, ning käskis ümberkaudsetel elanikel (ugalastel) hakata tasuma aastamaksu.

Laialt on levinud arusaam, et Jaroslav rajaski Tartu, mistõttu palju aastakümneid on 1030. aastat peetud Tartu asutamisaastaks ja seda sellena ka tähistatud. Tegelikult laskis Jaroslav ehitada kindluse kohta, kus muinaslinnus oli juba neli-viis sajandit olemas olnud. Selle linnuse laskis Jaroslav maha põletada ja rajas oma linna selle varemetele. Seega võib öelda, et Jaroslav rajas Jurjevi, kuid mitte Tartu.

Kiievi võim Tartu ja Ugandi üle kestis 1061. aastani, kui sossolite hõim põletas Tartu maha ja jõudis peaaegu Pihkvani välja.

2010. aastal tehti Venemaal mängufilm „Jaroslav. Tuhat aastat tagasi“, milles mängis peaosa Eesti teatri- ja filminäitleja Aleksandr Ivaškevitš.

Wikipedia

Wikipedia Wikipedia

Taani kuningas Valdemar II (1219) Taani kuningas aastatel 1202– 1241 Valdemar II Võitja (1170– 1241) tuli oma laevastikuga 1219. aasta juunis Tallinna, sest tal oli suur tahtmine Eesti alad oma kontrolli alla saada.

Ta oli teinud 1206. aastal edutu sõjakäigu Saaremaale, mistõttu soovis oma tollast ebaedu nüüd õnneks pöörata. Taanlastel õnnestuski Lindanise linnus vallutada, kuid seejärel asusid eestlased oma jõude koguma ja 15. juunil 1219 rünnati taanlasi viiest suunast. Lahingu algus oli eestlastele edukas, õnnestus tappa koguni Eestimaa piiskop Theoderich ja oldi üsna lähedal kuningas Valdemari vangistamisele. Kuid seejärel saavutasid taanlased taevaste jõudude sekkumise tõttu ülekaalu ja võitsid lahingu, milles hukkus üle tuhande eestlase.

Legendide järgi on see lahing seotud Taani lipu, Dannebrogi tekkelooga. Taanlased olid lüüasaamise äärel, kui äkitselt langes piiskoppide palvetamise peale taevast alla valge ristiga punane lipp, mis innustas taanlasi võitlema. Kõige hardamalt oli palvetanud Lundi peapiiskop Anders Sunesen, kes oli tollal 52aastane. Kui Sunesen käed taeva poole sirutas, tungisid taanlased peale, aga kui ta väsimusest käed langetas, siis tuli taganeda. Piiskopi abilised aitasid tema käsi toetada ja nii võit Taanile tuligi. Kuningas kuulutas hiljem ristilipu Taani riigilipuks.

Eestimaa aga langes taanlaste võimu alla ja Valdemar rajas Toompeale uue linnuse. Taani lipu väljameelitaja ja lahinguvõidu kindlustaja Anders Sunesen määrati Taani esimeseks asehalduriks Tallinnas.

Rootsi kuningas Johan III ja Poola kuningas Zygmunt III (1589)

Rootsi kuningas Gustav II Adolf (1626)

Vene tsaar Peeter I ja Rootsi kuningas Karl XII (1700)

1589. aasta augustis-septembris toimus Eesti pinnal omalaadne kohtumine, mille käigus pidasid läbirääkimisi monarhidest isa ja poeg. Johan III (1537–1592, vasakul) oli Rootsi kuningas aastatel 1568–1592 ja tema poeg Sigismund III (1566– 1632) oli aastatel 1587–1632 Zygmunt III Waza (paremal) nime all Poola kuningas.

Nimetatud aastal kutsus Johan III oma poja Sigismund III Tallinna, et arutada kahe riigi vahelisi suhteid ja koostöövõimalusi ning kokku leppida, kuidas üheskoos võidelda venelaste vastu. See oli üsna totter mõte, millest midagi head ei olnud loota. Asi oli selles, et katoliiklik Poola ja luterlik Rootsi olid nii erinevad riigid. Teisalt mõlkus Johanil mõttes hoopis teine, n-ö mitteametlik plaan: ta tahtis saavutada, et poeg loobuks Poola troonist ja tuleks tagasi Rootsi, mille troonipärija ta oli.

Johan III saabus Tallinna arvuka õukonna ja umbes 3000 sõduri saatel, ka Sigismundi kaaskond oli suur: peale õukonna 2000 sõdurit. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest rootslased ja poolakad tülitsesid Tallinnas väiksemategi asjade pärast. Ka vaenutsesid omavahel Rootsi ja Poola sõdurid ja peaaegu iga päev sai keegi haavata või surma. Nii lahkus Sigismund 30. septembril Tallinnast ja siirdus tagasi Poola, mõni päev hiljem lahkus Rootsi Johan. Isa ja poeg ei kohtunud enam kunagi.

Pärast isa surma sai Sigismund III ka Rootsi kuningaks, kuid see karjäär jäi üsna lühikeseks. Sigismundi katoliiklikule poliitikale tekkis suur vastuseis ja vähem kui seitse aastat hiljem tagandati ta ametist.

Uueks Rootsi kuningaks sai Johan III vend Karl IX.

Aastatel 1611–1632 Rootsi kuningaks olnud Gustav II Adolf (1594–1632) käis oma ametiajal mitmel korral Narvas ja ka Tallinnas, kus ta lapsena oli umbes aastajagu elanud. Kui kuningas 1614. aastal Tallinna külastas, oli tema peamine eesmärk saada Tallinnalt 8000 taalrit sõjakuludeks, kuid seda talle ei antud.

Kui Gustav II Adolf 1626. aastal taas Tallinna tuli, püüdsid linlased tema vastu erakordselt lahked olla: talle kingiti sooblinahku ja sada vaati kaeru. Kuid kuningas ei lasknud end ära osta ja nõudis ikkagi Tallinnalt kõrgemaid tolle ja sõjaväe proviandiga varustamist. Tallinn polnud nõus kuningat abistama ka seekord, misjärel esines Gustav II Adolf hurjutava kõnega, milles lubas riputada leivakoti nii kõrgele, et Tallinna elanikud enam seda kätte ei saaks. Kuningas ähvardas viimases hädas linna isegi varemehunnikuks muuta, kuid linn ei andnud järele, aga ka kuningas ei viinud oma ähvardust täide.

18. sajandi alguses oli Eestis tihedaks külaliseks Vene tsaar Peeter I (1672–1725, pildil), kes alustas väljapääsu leidmiseks Läänemerele Põhjasõda. Jõudnud septembris 1700 oma sõjaväega Narva alla, püüdis tsaar mitu korda vallutada Jaanilinna, kuid ebaõnnestumised ajasid ta väga tigedaks. Samal ajal saabus Pärnusse Rootsi kuningas Karl XII (1682–1718), kes asus oma armee eesotsas Narva poole teele. Novembris 1700 toimunud Narva lahingus juhtis Rootsi vägesid Karl, kuid Vene vägede etteotsa pani Peeter välismaalase Charles Eugène de Croy. Narva lahingu rootslased võitsid, kuid sõja kaotasid.

Eesti alad endale võitnud Peeter käis siin tihti. Seejuures ei suhtunud Vene valitseja Eestisse kuigi hästi. Kokku käis ta siin enam kui kümme korda. Algul sõjalistel (Tartut ja Narvat hävitamas), hiljem rahumeelsematel eesmärkidel (sadamat ja Kadrioru lossi ehitamas).

1910. aastal püstitati Tallinna vallutamise 200. aastapäevaks Peetri platsile (Vabaduse väljakule) Peeter I ausammas, mis 1922. aastal lammutati.

Rahvusarhiiv

Teet Malsroos

Iraani šahh Mohammad Reza Pahlavi (1972) Mõned läänemaailma riigipead, keda saab üles lugeda küll ühe käe sõrmedel, käisid külas ka Eesti NSVs. Kuid selleks andis neile loa Moskva ja neid saatsid visiitidel Nõukogude Eestis alati Moskva seltsimehed. Üks eksootilisemaid külalisi oli Iraani šahh Mohammad Reza Pahlavi (1919–1980), kes käis koos oma noore abikaasa Farah Pahlaviga Tallinnas 1972. aasta oktoobris. Loomulikult olid nad enne Tallinnasse jõudmist käinud Moskvas ja kohtunud peasekretäri Leonid Brežneviga. Kuna välismaa riigipead ei sattunud kuigi tihti Eestisse, siis oli šahhi külaskäik üsna suur sündmus. Filmiringvaatesse „Nõukogude Eesti“ tehti sellest kolmeminutiline lõik, milles näidati šahhipaari vastuvõttu Tallinna lennujaamas, nende viibimist raekojas, Tallinna elavhõbealaldite tehases ja vanalinnas.

Sellel visiidil juhtus ka ootamatu seik. Kuna Tallinnas viibimise ajale sattus šahhi abikaasa sünnipäev, siis taheti seda pidada restoranis Astoria. Moskva seltsimehed pidasid aga ebaväärikaks saata monarh õhtustama keldrisse, mistõttu viidi pidu üle restorani Kännu Kukk. Pärast söömist jagas šahhi esindaja kombe kohaselt restorani töötajatele kuldmünte.

Julgeolekutöötajad tahtsid esmalt mündid restorani personalilt ära võtta, kuid siis leebuti ja nõuti vaid, et sellisest kingitusest ei tohi kellelegi rääkida.

Õhtuleht arhiiv

NLKP KK peasekretär (1985–1991) Mihhail Gorbatšovi visiit Eestisse veebruaris 1987.

Tallinnas Raekoja platsil.

NSV Liidu parteijuht Mihhail Gorbatšov (1987) Kui okupeeritav kohtub okupeerijaga, siis võib alati midagi huvitavat või piinlikku juhtuda. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär ja NSV Liidu hilisem president Mihhail Gorbatšov käis oma ainsal ametlikul visiidil Eesti NSVs 1987. aasta veebruaris, külastades koos abikaasa Raissaga Tallinna raekoda, Paide rajooni 9. mai kolhoosi, tootmiskoondist Marat, TallinnapPolütehnilist instituuti, Väätsa külalistemaja jne.

Maratis vestles Gorbatšov sealsete töötajatega sõbralikult ja austavalt, kuni üks venelanna hakkas peasekretärilt korterit lunima. Teine jälle kurtis, et peab endiste kriminaalidega ühiskorteris elama. Selle peale läks Gorbatšov marru ja viskas vihase repliigi: „Kas te arvate, et ma tulin siia teile kortereid jagama!“ Ainult ENSV kergetööstusministri Jüri Krafti osavus olevat ära hoidnud suurema skandaali.

Juhuslikult toimus Gorbatšovi Eestis viibimise ajal Tallinnas ka komsomolikongress, kuhu Eesti parteijuhid ei tahtnud teda eriti lubada. Plaaniväliselt läks Gorbatšov siiski kongressile ja pidas seal ka kõne, mida alustas sõnadega: „NLKP Keskkomitee nimel tervitan südamlikult Nõukogude Läti noori!“ Kuigi saal hakkas sumisema, ei saanud Gorbatšov oma eksimusest aru ja nimetas oma kõnes veel teinegi kord Eestit Lätiks. Lõpuks taipas ta, et on hoopis Eestis ja seejärel hakkas oma esinemises rääkima siiski Eestist. Sellest apsakast ei jõudnud tollasesse ajakirjandusse tensuuri tõttu loomulikult sõnagi.

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

USA president George Walker Bush (2006) Esimene USA president, kes tuli Eestisse oma ametiajal oli George Walker Bush (president 2001–2009). Visiidi käigus 2006. aasta novembris kohtus Bush nii president Toomas Hendrik Ilvese kui ka peaminister Andrus Ansipiga. Õhtuleht on selle visiidi kohta kirjutanud: „Bushi külastusest rohkem tekitasid elevust toonased turvameetmed, mis aastaid hiljemgi meedia tähelepanu pälvisid. Nimelt kasutas päästeamet siis ja veel kaks aastat hiljemgi lõhkekehade avastamiseks mõeldud Sniffexit, mis osutus hiljem mastaapseks rahvusvaheliseks blufiks. Sniffexit reklaamiti kui riistapuud, mis avastab 100 meetri kauguselt ka kaduvväikese lõhkeainekoguse. USA mereväe korraldatud katses ei reageerinud Sniffex aga isegi siis, kui sellest vähem kui 10 meetri kauguselt sõitis mööda kaks veoautot 450 kg lõhkeainelastiga.“ Teise USA presidendina külastas Eestit oma ametiajal Barack Obama (president 2009–2017), kes käis siin 2014. aastal. Tegelikult on veel neli USA presidenti Eestit külastanud, kuid nad tegid seda enne või pärast oma ametiaega: z 1814 – John Quincy Adams (president 1825–1829) oli Eestis käimise ajal USA suursaadik Suurbritannias. z 1938 – Herbert Hoover (president 1929–1933) kohtus Kadrioru lossis riigivanem Konstantin Pätsiga. z 1939 – John Kennedy (president 1960–1963) oli Eestis noore ja tundmatu üliõpilasena. z 2002 – Bill Clinton (president 1993–2001) esines kõnega ühel konverentsil Tallinnas.

Kokkamise vabadus farmi.ee

7

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Millest võiks president EV

Jääme Eestisse ja oleme uusvenestamise vastu

TIIT MADE, 20. augusti klubi: Soovida ja soovitada ju võib, kuid kasu saab sellest olema vähe.

Ega need, kellele ajalehe veergudel soovitusi jagatakse, nendele erilist tähelepanu pööra. On ju ka meie rahvuslik-patriootlikul presidendil Eesti elustolust oma nägemus. Kuid olgu.

Siin on siiski mõni ootus.

1. Presidendi juubelikõnes tahaks kuulda, et ta on uhke eestlaste üle, kes kaks korda ühe sajandi jooksul suutsid ja oskasid end vabaks võidelda idanaabri meelevalla alt.

Kui esimesel korral tuldi Vabadussõjas eestlastele appi, siis 1991. aasta iseseisvuse taastamise tegime ise ära. Kindlameelselt ja veretult, tingimustes, kus Eestisse asunud venekeelne elanikkond tegutses jõuliselt NSV Liidust lahkumisele vastu. Nii mõnigi lääneriik oli samuti Moskva lainel.

Fakt on see, et okupatsiooni tingimustes talle antud aega ära

elades suutis valdav osa eestlaskonnast säilitada oma kultuuri, keele ja elulaadi ning elada üle ka repressioonid ja küüditamised. Igaühel oli oma isikupärane lapsepõlv oma rõõmude ja muredega nagu nüüdki. Lapsepõlvest kaasa saadud rõõmude, kogemuste ja teadmistega hoitigi rasketel aastakümnetel eestlust üleval.

2. Oleks igati asjakohane, kui president oma kõnes hoiatab nii praegusi kui ka tulevasi valitsejaid, et ei tasu lõhkuda seni korralikult toiminud majandusmehhanismi. Pole vaja ahistada ettevõtjaid. Pole vaja piirata nende initsiatiivi ja sundida neid oma ettevõtteid välismaale viima.

Ettevõtjad annavad tööd, toodavad rahvale heaolu ja kannavad riigieelarvesse raha, mida valitsejad on kohustatud arukalt kasutama.

Majandusasju tuleb ajada nii, et meie võimekad inimesed ei läheks tööle laia maailma, et seal

Kas ja millisena tähistab Eesti oma 200. aastapäeva?

IVO RULL, kommunikatsiooniekspert: President võiks oma kõnes käsitleda järgmist viit teemat: 1. Eestluse üdi ja eestimaalaste tüvi. Juubelikõnes ei saa president jätta rääkimata põhiväärtustest, millele rajati meie riik 100 aastat tagasi ja mis on sõnastatud juba „Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele“: demokraatia, õigusriik, kodanikuvabadused, vähemuste õiguste kaitse jm.

2. Rahva ja riigina kestma jäämine. Kas ja millisena tähistab Eesti oma 200. aastapäeva? Kuidas leida nutikad lahendused

üha uutele probleemidele? Mis ohud ja võimalused on seotud praeguse maailma avatusega?

3. Õnnelik elu. Eesti on olnud majanduslikult edukas ning avatud ja tolerantse mentaliteediga.

Ent meie inimesed ei tunne end uuringute järgi kuigi õnnelikult.

Kuidas muuta eestimaalased õnnelikumaks?

4. Ülbuse ja ülekohtu vähendamine. Meie ametnikearmee vohab ja ametnike suhtumises koh-

võõrastele inimestele oma tubli tööga veelgi paremat elatustaset vormida. Nad jätavad oma riigi hätta ja see on eelkõige valitsejate süü.

3. Küllap meie tubli president on märganud, et Eestis on hiilivalt alanud kolmas venestamise laine. Seda ei juhi nüüd enam idapoolsed ideoloogid nagu kahel varasemal räigel kombel, vaid lausa oma segatud mõttemaailmaga inimesed.

Esile on kerkinud uus juunikommunistidesarnane seltskond, kes on hakanud eestlust aktiivselt lahjendama ja ida poole kummardama.

Patriootlikult oma ametit pidav president peab eestlastele meelde tuletama, et Eestisse elama asunud teiste rahvastega tuleb igapäevases suhtlemises rääkida üksnes ja ainult eesti keeles. See on neile keeleõppimisel palju suuremaks abiks kui maksumaksja kasina raha tuulde loopimine ja seejuures pidev ahastamine.

tab pahatihti ülbust. Kohtusüsteem on pikaldane ja kulukas. Lihtne inimene ei saa aru, miks tema riik tema suhtes niimoodi käitub.

5. Kogukondlikkus.

Seltsid, klubid, külaliikumised ja muud kodanikuühendused on oma tegevusega näidanud, et suudavad edukalt korraldada kohaliku elu asju ja inimesi liita. President on neid inimesi palju kordi tunnustanud, aga nende õhinapõhise tegevuse toetuseks kulub alati hea sõna ära.

Mis sõnumit ootavad erakonnad presidendi kõnes?

8

MIHHAIL KORB, Keskerakonna peasekretär: Eesti sajanda juubeli puhul väärib Keskerakonna hinnangul kindlasti arutamist kõik see, mis on seotud Eesti inimeste heaolu kasvuga. Tugev ja solidaarne ühiskond võrdub tugeva riigiga, mille üle saame uhkust tunda ka järgmistel aastasadadel.

Seega võiks presidendi kõnes muu hulgas ära märkimist leida kaasav majanduskasv ja Eesti inimeste sissetulekute tõus. Viimasel aastal on Eesti majandusnäitajad olnud väga positiivsed ja kindlasti peab see jätkuma.

Samas peab majanduskasv ka tegelikkuses jõudma inimesteni.

Maksureform oli samm õiges suunas, kuid meie kõigi eesmärk peab olema sissetulekute kasv ja kõigi Eesti inimeste, sealhulgas pensionäride välja toomine vaesusest. See oleks parim kink meie 100aastasele riigile.

Oluline teema on kindlasti ka haridus. Praegune valitsus on tegelnud väga tõsiselt õpetajate, lasteaiaõpetajate ja tugiteenuste palgaküsimusega ning on kahtlemata rõõmustav, et õpetaja keskmine palk ületab praegu üldist keskmist palka. Samas väärib endiselt arutelu kvaliteetse hariduse pakkumine nii eesti kui ka vene emakeelega noortele ja seda juba alates lasteaiast.

Erinevaid arutelusid on peetud eelkõige valimiste ajal, kuid on selge, et on aastakümneid lahendamata murekohti, millega peab tegelema, et tagada ühiskonna parem sidusus ka eri emakeeltega inimeste seas.

Tähelepanu väärib innovatsioon ja raamidest välja mõtlemine. Arutatud on Tallinna–Helsingi tunneli üle, mis tooks kaks pealinna poole tunni kaugusele. See võiks olla kindlasti üks oluline tulevikku suunatud suurprojekt Eesti elu edendamiseks.

Julgeid ettevõtmisi ja ideid tuleks igal juhul toetada ning on selge, et Eesti inimeste heaolu kasv sõltub väga palju sellest, kuidas suudame uusi lahendusi välja töötada ja parimalt ära kasutada.

HENN PÕLLUAAS, EKRE ja riigikogu fraktsiooni aseesimees: Kuna on ikkagi Eesti 100 aasta juubel, siis peab kõne olema nii minevikku kui ka tulevikku vaatav, eepiline, innustav ja lootustandev.

1. Kindlasti tuleks meenutada meie rahva kustumatut vabaduseiha, rahvuslike väärtuste hoidmist ning soovi saavutada ja hoida omariiklust: Vabadussõda, Tartu rahu, meie meeste heitlusi Eesti vabaduse eest Teises maailmasõjas, okupatsiooni üleelamist ja taasiseseisvumist.

2. Tuua esile meie saavutusi kultuuri ja hariduse vallas: Forseliuse seminarid ja pea üleüldine kir-

jaoskus juba enne Põhjasõda, ülikool, omakeelne kooliharidus, suur kõrgema haridusega inimeste osakaal, konkurentsivõime ja PISA-testide tulemused jne. Kunst, kirjandus, helilooming, meie suurkujud ja tuntus maailmas, laulupidu. Meie rahvusliku identiteedi hoidmine ja püsimine.

3. Tuleb innustada saama hakkama praeguse maailma väljakutsetega: massiimmigratsioon, libaväärtuste pealetung; toetada traditsioonilisi pereväärtusi, sündimuse suurendamist jne; anda kindlust ja lootust tuleviku suhtes; kinnitada küünarnukitunnet ja uhkust eesti rahva saavutuste ja eestlaseks olemise üle.

MARIA MURAKAS, Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik: Vabaerakond on väga rahul, kui jutuks tuleb Eesti rahva säilimine, täpsemalt sündimuse suurendamine, metsa säilimine ehk tasakaalustatud metsapoliitika ning õnnelikum Eesti.

Eesti rahvaarv on väike ja see kahaneb pidevalt. Sündimuse suurendamine on oluline ja Vabaerakonna nägemuses on üks võimalus luua peredele soodsad tingimused ka kolmanda lapse saamiseks.

100 vastuvõtul kõnelda?

Martin Ahven

EV 100

Meid on nii vähe, igaüks on oluline KATRIN LAUR, režissöör: 1. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta – Juhan Liiv.

Meie ajalugu on toonud meid siia, kus oleme ja viib meid siit ka edasi.

2. Kes leiva jaoks õpib, see südant ei saa. Ei saa kahte jumalat teenida korraga – Juhan Liiv.

Selleks rahvaks, kes me oleme, on eestlased teinud haridus.

Eesti ei ole äriprojekt.

3. Mets mühab ümberringi; Ma seisatan lagedal.

Ja mõtlen: Küll armas on elu; Siin Põhja taeva all! – Marie Heiberg.

Kui meil ei ole enam metsi, pole puhast loo-

Andestame okupantidele URMAS SUTROP, keeleteadlane: 1. Eesti riikluse ajalugu ei alga sada aastat tagasi. Meil oli meie –eestlaste – muinasriik, mis ühendas nii Põhja-Eestit, Lõuna-Eestit kui ka Saaremaad. Muinasaja loojangul moodustati Eesti-Läti kaksikriik, Liivi orduriik, mis kuulus tollasesse Euroopa Liitu – Saksa-Rooma riigi ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi koosseisu.

2. Me oleme suuremeelsed, oleme valmis andestama okupantidele ja nende järeltulijatele, aga selle eeltingimus on, et nad

teadvustavad endale seda kurja, mida nad on meie maal korda saatnud ning paluvad kollektiivselt vabandust.

3. Me ei andesta kunagi äraandjatele omade seast, kvislingitele ja kollaborantidele. Ei ole tähtis, kas nad tegutsesid Saksa või Nõukogude Vene (Nõukogude Liidu) okupatsioonide ajal või tegutsevad nad äraandjatena meie seas veel praegugi.

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

dust ja metsavaikust, pole Eestil mõtet.

4. Usaldagem laulu võimu! – Hando Runnel.

Eestlased on omavahel nii erinevad, on alati olnud – ja las olla edasi!

5. Istu sa kaalul, kas vannu või palu; raskus on üks, olgu kui suur su talu – Juhan Liiv. Meid on nii vähe, igaüks on oluline. Igaühe mõte läheb arvesse.

4. Eesti riik on muutunud Ameerika, Euroopa Liidu ja NATO sõprade toel nii tugevaks, et seda ei suuda hävitada miski, ei õõnestustegevus ega väline sõjaline surve.

5. Eesti keelel ja kultuuril läheb ülihästi.

Meie kultuur on maailmakultuuri osa. Eesti keelt õpitakse ja õpetatakse väga paljudes maailma ülikoolides. Küllap hakkavad eesti keelt kõnelema ka kohalikud, kes seda veel ei oska.

Orjarahva kannatustest solvumisteni

Meie, vabakonservatistid suhtume Eesti metsa hoopis teisiti, kui praegusel valitsusel kombeks.

Vabaerakonna jaoks on mets kultuuri alus ja Eestis ei ole mets ainult põld. Soovime metsa päriselt hoida ja teha seda nii, et selles metsas saaks ka majandada. Väärtustame metsast saadavat ja seda nii, et see läheks väärtusahela kõige kõrgemasse otsa ja tooks sisse kõige enam raha.

Me ei saada palke teise riiki toorainena või tselluloositehasesse paberiks.

Eesti koht maailma õnneindeksi edetabelis peab olema esimese seitsmekümne asemel vähemalt esimese veerandsaja hulgas, kus asuvad meie põhja- ja läänenaabrid.

Kurb on, et elame läbi aegade rikkaimal ajal, kuid inimesed on seejuures õnnetud. Riigi majanduskasv pole aga ainus, mis õnnelikuks teeb. Inimene on palju õnnelikum hästi põimunud kogukonnaga riigis. Sellises Eestis, kus inimesel on õigus oma riigi ja kogukonna asju otsustada ning kaasa rääkida omavalitsuse toimimises. Inimene on õnnelikum, kui ta saab olla sotsiaalselt aktiivne.

INDREK SAAR, SDE aseesimees ja kultuuriminister: Kindlasti on kitsaskohtade kõrval oluline välja tuua see, et Eestil läheb

mitmetes olulistes asjades paremini kui kunagi varem. Ühiskonnas on vähem ebavõrdsust.

Märkimisväärselt on vaesus vähenenud nii lastega perede kui ka tööl käivate inimeste seas.

Seda, et Eestil läheb hästi, ilmestab väga kujukalt ka Eesti kultuuri edu. Mitte kunagi varem pole nii palju inimesi leidnud tee kinno, teatrisse, kontserdile ja muuseumisse, mille üks eeldus on kindlasti heaolu kasv.

Eesti inimeste kõrval on meie loojad vallutanud publiku südameid kõikjal maailmas ning tutvustanud nii Eesti klassikalist kui ka nüüdiskultuuri. Saame näiteks uhked olla Ar-

KATRIN PAUTS, krimikirjanik: Pean tunnistama, et presidendi kõne vabariigi aastapäeval on minu jaoks lihtsalt formaalsus, täpselt nagu kogu see institutsioon.

On mingi kõne, mille peab ära pidama. Sellepärast jääb mulle tihtilugu arusaamatuks, kui oodatakse sealt epistlit, kuidas eestlased edasi elama peaksid, manitsusi ja näpunäiteid tulevikuks. Mis teemasid ma ootan ja kardan?

1. Loodan, et president ei alistu manipulatsioonile ega too jälle mängu vana ärakäiatud Ojasooteemat. Ausõna, see on nii tüütu. Ma arvan, et meil siin Eestis on palju tähtsamaid teemasid kui

üleriigilisel tasandil kahe inimese eraelu ja rappajooksnud suhteid lahata. Mis see meie asi on? Perevägivald on tähtis küsimus ja sellest võiks president rääkida küll, aga mitte feministide tellimusel. Ma ei arva, et Ojasoo juhtum, mille tagamaadest ega isegi mitte teost endast me kuigi palju ei tea, oleks mingi musternäide illustreerimaks olulist probleemi.

2. Oletan, et Kersti Kaljulaid puudutab kuidagi eestlasi lõhestava ja asjatu, närvilist võnget tekitava solvumisühiskonna teemat. Huvitav, mis nurga ta leiab?

Kas otsesõnu või mõistukõnes maasikaväludest?

3. Kaljulaidile on meeldinud kõnelda pigem tulevikust. Juubelikõnes oleks mineviku puudutamata jätmine libastumine nagu hümnist loobumine uusaastaöösel. Mis võtmes puudutab Kaljulaid igihaljaid ja kohustuslikke „orjarahva kannatusi“?

4. Kuidagimoodi tuleb küllap jutuks iibeprobleem, kuigi sellest jahumine on mõttetu, igav ja pigem seksiisu lämmatav.

5. Huvitav, kas ka #metoo tuleb jutuks? Loodan, et kui, siis solvumisühiskonnaga haakuvalt – miks tekitavad feminismiaktivistid ühiskonnas lõhet ja eraldavad ise pidevalt naisi meestest?

vo Pärdi üle, kes on seitsmendat aastat järjest maailmas enim esitatud nüüdisaegne helilooja. Kui üldse millegi üle põhjendatult kurta, siis meele teeb mõruks see, et viimastel aastatel on süvenenud valeinformatsiooni levitamine ning virisemisest ja vaenust on kujunenud justkui rahvuslik spordiala.

Inimestele püütakse kärbseid pähe ajada kallutatud portaalide kaudu. Sotsiaalmeedias vaenatakse kõiki, kes on või soovivad olla vabad, avatud ja õnnelikud. Oluline on rohkem hinnata ja märgata häid asju ning inimestest hoolida.

PRIIT SIBUL, IRL: Ühiskonna keskmes peaks olema arusaamine, et: 1. meie peredel oleks nõnda hea, et peredesse sünniks senisest enam lapsi ning kolmest ja enamast lapsest saaks uus normaalsus; 2. suudaksime oma loodusressursse majandada nõnda, et me ei elaks tulevaste põlvede arvel, meie põlvkonnad jätaks tulevastele Eesti, mis on endiselt roheline; 3. hoiaksime au sees eesti keelt ja meelt, eestikeelset haridust ja kultuuri, sest keegi teine seda meie asemel tegema ei tule.

AVE TAMPERE, Reformierakonna kommunikatsioonijuht: Ei ole kohane presidendile midagi ette kirjutada.

Presidendil peab olema vabadus ja võimalus oma sõnumit ise kujundada. Aga kui president isiklikult küsiks nõu, siis soovitaks: eelduste loomine rahvaarvu kasvuks; tuleviku Eesti ehk kõik nutikad ideed, kuidas veel efektiivsemalt ja säästlikumalt riiki ülal pidada ning arendada ja kuidas majandust kasvatada; tulevikuharidus – see on kõige alus.

9

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

TIINA TALUMEES: peole võiks minna abstrakt mustriga või ühevärvilises põneva lõikega Martin Ahven

„Sageli tullakse tellima sinist kleiti, selles mõttes on kõik aastad sarnased,“ tunnistab üks Eesti hinnatumaid moekunstnikke, Tiina Talumees tänavuse presidendi vastuvõtu eel. Eelmise nädala seisuga oli Talumehe moemajast vastuvõtule minemas umbes 20 kleiti.

KATHARINA TOOMEMETS katharina.toomemets@ohtuleht.ee

„Mina neid kokku ei loe, seda teevad pigem teised,“ ütleb ta. Moekunstniku sõnul on aastate keskmine olnud 15 vastuvõtukleiti, kuid on olnud ka aegu, kus neid on olnud umbes 18.

Kuigi sinine on rahva lemmik, püüab Talumees mõnikord kliente sellelt teelt kõrvale juhtida. „Sinine sobib paljudele ja on väga hea värv, kuid kõik ei saa olla ühtmoodi selles.“ Vastuvõtuks valitakse enamasti lihtsad lõiked. „Katsetatakse teiste sündmuste puhul. Loomulikult peab kõik olema figuurisõbralik. Soove on erinevaid ja saab mängida detailide ja lõigetega,“ sõnab Talumees.

Ta soovitab vastuvõtule minna mõnes toreda mustriga kleidis. „Tavaliselt seda kardetakse.

Muster peab olema suhteliselt lakooniline. See ei tohiks olla kevadsuvine lillemuster, kuid kui leida õige, on see kindlasti sil-

Avalikke üritusi väisates näen sageli, et naised vajavad siiski riietumisel nõu. Tihti üritatakse peost viimast võtta ja end võimalikult palju paljastada ning kõikvõimalike ja -võimatute sulgedega ehtida.“

matorkav, huvitav, põnev ja tõmbab endale tähelepanu.“ Talumees näitab abstraktse lillemustriga kleiti, mille ta on disaininud sügiseks. „See on hästi abstraktne lill ja kaugelt ei saagi aru, mis siin toimub. Selle mustriga võiks minna ka presidendi vastuvõtule. See on tehtud siidist ja lõige on just selleks vastuvõtuks hästi tüüpiline.“

Moekunstnik Tiina Talumees (pildil) soovitab portaalis Catwalk naistel riietumisel professionaalset abi otsida.

Tänavu küsitakse rahvuslikke kleite Samuti soovitab Talumees lakoonilise lõikega kleite, mille puhul on mängitud värvi peale. Materjalidest soovitab ta siidkreppi, ehkki tõdeb, et see võib kortsuda, kui vastuvõtule minejad enne kaua autos istuvad. „Kasutada saab ka villakreppi ja teisi naturaalseid materjale.“ Talumees näitab kärtsroosat kreppkleiti, mis on väga huvitava kraelahendusega. „See on hästi tüüpiline ja kindla peale minek. Lihtne lahen-

dus on võtta üks kihvt värv, mis sobib ja lööb särama, ning tehagi ühevärviline huvitava lõikenõksuga kleit.“ Muide, Talumehe sõnul välditakse tänavu musta värvi kleite. „Igal aastal on olnud keegi, kes tahab musta, kuid sel aastal on tuldud jutuga, et tahaks midagi erksat.“ Olgugi, et EV100 on väga suur ja pidulik sündmus, soo-

Näitused Kumu kunstimuuseumis Ajalugu pildis – pilt ajaloos 16.03.–05.08.2018

Konrad Mägi 24.08.2018 – veebruar 2019

K aljo Põllu. Rukkilill. 1968 Ee sti Kunstimuuseum

Konr ad Mägi. Pühajärv. 1918–1921 Ee sti Kunstimuuseum

Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades 08.06.–16.09.2018

Sümbolism Baltimaade kunstis 12.10.2018–03.02.2019

Michel Sittow. Diego de Guevar a portree (?). U 1515/1518 © R ahvusgalerii, Washington, DC

Osk ar K allis. Päike. Mae stoso. 1917 Tartu Kunstimuuseum

Ekraani arheoloogia 06.07.–14.10.2018

Salatoimikud. 1990ndate kartoteek 02.11.2018 – märts 2019

Ta avi Suisalu. Ma astikud ja portreed 2016. Kunstniku loal

Peeter L aurits. Pietá 7 Ane stee sia 1992/2003. Ee sti Kunstimuuseum

Kumu sisehoov: Kristi Kongi ja Kasper Bosmans dialoogis. 11.05.–16.09.2018

KUMU KUNSTIMUUSEUM

10

Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn kumu.ekm.ee

„

vitakse tänavuseks vastuvõtuks hoopis vähem pidulikke kleite. „Kuna üritus toimub Eesti Rahva Muuseumis, siis arvatakse, et kleit peaks olema lihtsam ja rahvapärasem. Estonia kontserdisaal on inimestele alati tundunud uhkem koht, kuhu minna glamuurselt. Nii küsitaksegi tänavu rahvuslikumaid kleite või mõnd rahvuslikku de-

taili.“ Aina enam mõeldakse ka praktiliselt, et saaks kleiti edaspidigi kanda. „Minu meelest on see ainult tore. Hästi palju taaskasutatakse ja on naisi, kes on käinud vastuvõtul kolm korda sama kleidiga.“ Talumees ei näe selles midagi naermis- või arvustamisväärset. „Kui on ilus kleit, on mõistlik seda kasutada.“

Talumees ei istu ise õmblusmasina taha. „Rahval on disaineritööst omamoodi ettekujutus – et disainer joonistab asja valmis ja sinna see jääbki.“ Tegelikkus on aga teine. „Kleitide tegemine on ikkagi protsess ja kõik käib tihedas koostöös disaineriga – lõigete tegemine ja proovid. Ma panen oma käega paika kõik proportsioonid ja detailid. Annan nõu ka aksessuaaride, ehete, soengu, kingade, koti ja muu välimuse osas,“ paljastab ta.

Esimesed tellimused antakse sisse sõltuvalt vastuvõtukutsetest, mis enamasti tulevad pä-

DISAINER MARILIIS SOOBARD: kompliment, kui inimene vastu

„Kõige popimad kangad on täissiid ja villakrepp. Neid küsitakse palju ning need näevad vastuvõtul head välja,“ paljastab Marimo Fashioni disainer Mariliis Soobard, millised on kõige populaarsemad kleidimaterjalid tänavusel presidendi vastuvõtul. Eelistatakse klassikalisi lõikeid, et kleiti saaks hiljemgi kanda. „Tumesinine toon on läbi aastate olnud populaarne.“

Möödunudnädalase seisuga on Marimo Fashion saatnud vastuvõtule kuus kleiti. „Mõned inimesed valivad alles praegu kleiti – meil on butiigis valmiskleite, nii et kleidi saab ka viimasel hetkel kohapealt,“ räägib disainer. Mariliis sõnab, et kuus kleiti on väga hea tulemus, arvestades, et tal on kodus poolteisekuune laps, kelle kõrvalt on keeruline töögraafikut sättida. Tavaliselt on vastuvõtukleitide arv jäänud kümne kanti.

Sel aastal tuleb Marimo moemajast ka mitu üllatajakleiti. „Erksate toonide ja vau-efektiga,“ paljastab Mariliis, sättides intervjuu ajal ühele avatud seljaga kleidile, mis samuti vastuvõtuvaibal liuglema hakkab, pa-

VALMIS- JA TELLIMUSKLEIDID: Marimo Fashioni disainer Mariliis Soobard ütleb, et tänavu on kõige popimad materjalid täissiid ja villakrepp, tumesinine on endiselt populaarne. Marimost läheb sel aastal vastuvõtule ka mitu üllatajakleiti.

rasjagu Swarovski kividest tehtud kette külge.

Vahel läheb aga nii, et vastuvõtule kutse saanud inimene on kaunist kleidist ammu unistanud ja tahaks sellesse kokku kombineerida kõikvõimalikud soovid – luksusliku materjali, palju tikandeid ja uhket ilu. Tei-

nekord on vaja kleidi tellija ümber veenda, et liiga palju pole hea. Üldiselt inimesed siiski usaldavad disainerit ja on tulemusega rahul. „Mõned naised kannavad vastuvõtul ordenit.

Sel juhul peab jälle mitme asjaga arvestama – ordeni sobivusega kleidi ja selle detailide-

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Martin Ahven

TÖÖ- JA KARJÄÄRIMESS Kultuurikatel Põhja pst 27a, Tallinn 6.03.2018

rast jõule. Ostetakse ka valmiskleite. „Kuna meil tuleb igal aastal kaks couture-kollektsiooni, tavaliselt üks oktoobris-novembris, siis läheb sellestki kollektsioonist vastuvõtule kleite.

Tänavu on neid kolm.“ Talumees paljastab, et tema käe alt tulnud kleidi saab moemajast kätte alates 400 eurost. „See on võimalikult lihtne kleit. Hinnad ulatuvad isegi 2000 euroni. Hind on väga individuaalne ja kõik oleneb muu hulgas materjali hinnast ja teostusest.“ Kõige töömahukamad on tikanditega kleidid. „Käsitööna võib tikand võtta nädal-poolteist, kui tikkija tõesti hommikust õhtuni tikib.“ Üldiselt võtavad kõige töömahukamad kleidid aega kolm nädalat, aga kõik oleneb sellestki, kui tihti saab klient proovis käia.

Talumees ütleb, et tema jaoks on suur rõõm ja austus, kui naised temalt kleite tellivad. „Iga tellija on suur rõõm, arvestades seda, kui palju on meie moemaastikule disainereid tulnud.

Eestlased katsetavad hästi palju ja vaatavad ringi ning disaineril on tore näha ka uusi nägusid,“ sõnab ta.

ILUS KLEIT:

Talumees näitab enda disainitud abstraktse lillemustriga kleiti. „See on hästi abstraktne lill ja kaugelt ei saagi aru, mis siin toimub.

Selle mustriga võiks minna ka presidendi vastuvõtule.“

11.00–17.00

Meie inimesed – meie võimalused! Üle 2000 vaba töökoha nii Eestis kui mujal Euroopas Lood elust enesest põneval karjääriseminaril Vähenenud töövõimega inimeste nõustamine Töötoad, tasuta karjäärinõustamine ja tööalane õigusnõustamine Karjääriseminar: Noored ja ettevõtlus Tulevikutöökohad Oskuslik töötaja = edukas ettevõte Põnevad külalisesinejad ja paneeldiskussioon!

Töötoad kasulikel teemadel: Stressiga toimetulek Muutused karjääris – minu võimalused Tööturul nähtavaks – mida teha?

Ettevõtjaks – kas ka mina?

Noored tööturul – kuidas leida hea töö?

Teenuste seminar: Töövõime hindamine – räägib ekspertarst Koolitusvõimalused tööotsijale ja töötavale inimesele Ettevõtlusega alustamine – spetsialisti nõuanded Töömess on tasuta! Tule ja osale!

disainerile on suur uvõtukleidi just temalt tellib Martin Ahven

ga ning ühtlasi ka sellega, et orden on raske ja võib näiteks siidkleidile hakata auku sisse sikutama.“ Mariliis sõnab, et tema rõõmuks on talle sel aastal päris palju loomingulist vabadust antud. Muidugi on Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul pa-

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

tse kleidis

Martin Ahven

lutud ka eriti pidulikke kleite. „Ma ei saa kõike reeta. Tahaks, et neid nähakse esimest korda vastuvõtul,“ ütleb ta.

Mariliis praegu kleitide õmblemisel kaasa ei löö, vaid on usaldanud selle töö oma armsate õmblejate kätte. „Ma vaatan küll kõik detailid üle, et as-

jad oleks nii, nagu mina tahan ja olen ette kujutanud, kuid masina taha ma ise praegu ei jõua.“ Esimesed kleiditellimused Marimosse on tavaliselt antud novembri lõpus, sel aastal on kõik aga just aasta algusesse sattunud. „Tellimuskleidi tegemiseks on parim aeg poolteist kuud. Nende kleitidega, mis jaanuari alguses telliti, on meil olnud aega rahulikult tegelda. See on oluline just siis, kui on palju käsitsi tehtavaid tikandeid, kettide valmistamist või kivikeste tikkimist.“ Tellimuskleitide hinnad Marimos algavad 1000 eurost.

Mariliis sõnab, et disainerile on suur kompliment, kui inimene on otsustanud vastuvõtukleidi tegemiseks valida just tema. „Meil on palju häid disainereid ja mul on väga hea meel, kui inimene tuleb sooviga just meilt kleit tellida.“ Seda ohtu, et keegi Marimost kleiti tellides üritusel teise samasuguse otsa satub, ei ole. „Me jälgime väga, kuhu meie kleidiga minnakse. Ka pulmakülaliste puhul küsime, kelle pulma on minek – siis teame, et teist samasugust kleiti me sellesse pulma oma butiigist ei müü.“ KATHARINA TOOMEMETS

Infotelefon 15501, www.toomess.ee

Kohila Vineer OÜ on Latvijas Finieris tütarettevõte. Latvijas Finieris on üks Euroopa juhtivatest vineeritootjatest. Kohila Vineer OÜ on kasepuidust spooni ja vineeri valmistav puidutöötlemise ettevõte. Lõpp-tooteks on kõrgekvaliteediline, erinevate pinnakatetega vineer, mille peamised kasutusvaldkonnad on ehitus, transporditööstus, laevaehitus ja mööblitööstus.

Meie meeskonda on oodatud

VAHETUSE MEISTRIT Peamised tööülesanded: y Igapäevase tootmise katkematu korraldamine ning oma meeskonna juhtimine y Eesmärkidele vastava ning kvaliteetse toodangu tagamine y Aruandlus Sinult ootame: y Varasemat kogemust tootmises y Meeskonna juhtimise kogemust y Tehnilist taipu y Analüüsi- ja planeerimisoskust y Arvutioskust tavakasutaja tasemel y Head suhtlemis- ja koostööoskust, usaldusväärsust ning pingetaluvust Kasuks tuleb: y Töökogemus puidutööstuses y Vene keele või inglise keele oskus vähemalt algtasemel Omalt poolt pakume: y Sooja, puhast ja valget töökeskkonda 2016. aastal valminud tootmishoones; y Võimalust kasutada massaaži, taastusravi või endale sobivat sportimisviisi ettevõtte kulul; y Võimalust kasutada ettevõtte poolt pakutavat kohapealset toitlustust (lõuna osaliselt kompenseeritud, öisel ajal supp tasuta); y Võimalust kasutada ettevõtte koostööpartnerite poolt pakutavaid soodustusi; y Võimalust puhata kaks nädalat suvel ning ühe nädala jõulude ajal; y Töögraafikut 3 tööl, 3 vaba (päevased ja öised vahetused, vahetuse pikkus 12h).

Tööpäeva algus vastavalt, kas 8:00 (päevane) või 20:00 (öine).

Kandideerimiseks saada oma CV personal@kohilavineer.ee.

Täiendav info telefonil +372 5688 8517 Anu Õun

11

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

HELGI SALLO: Estonia Teater

JAANUS KULLI

jaanus.kulli@ohtuleht.ee

„Ühe asja olen küll saanud ära tehtud: et ma enam ei laula, sest ise sa ju ei kuule, kui su hääl pole enam selles kvaliteedis, mis ta varem oli,“ ütleb 54aastase lavastaažiga Helgi Sallo. „Nii et jah, laulmise jätsin 1998. või 1999. aastal. Aga mängida ma tahan. Olen ikka mõelnud, et see on vist sellest, et ma sündisin 1941, sõda oli Euroopas juba alanud ja põhiline oli varjendite vahet jooksmine. Lapsepõlves jäi mul mänguaega väheks, sellepärast ma nii hirmsasti mängida tahangi. Selles mõttes olen ma mängur, mulle meeldib laval mängida, ma ei saa midagi teha.“ Kui me Vana Baskini teatri direktori Aarne Valmisega kohtumist kokku leppisime, kartis Valmis, kas intervjuust üldse asja saab – teil on ukse ees esietendus „Öökuninganna“, õhkkond proovides olevat närviline ning pealegi juhtus teil etendusel „Hollywoodi tähed“, mida koos Katrin Karismaga mängite, hiljuti äpardus valguspargiga, mis teid lõplikult verest välja viis?

Nii need jutud tekivad. Ma ei olnud üldse närvis, olin väga rahulik. Lihtsalt üllatas, et Rae kultuurikeskuses võis selline asi juhtuda: hakkab teine vaatus pihta, aga lavavalgust pole! Ootame ja ootame, imestame, et miks me peale ei hakka, milles asi? Tuli välja, et prožektorid ei hakkagi tööle!

Aga meil olid laval vastastikku kaks garderoobi, kus kahel pool peegleid – nagu garderoobis ikka –on lampide rida, mis valgust andsid. Saali tuli jäi ka põlema ja nii me mängisime. Tavaliselt sa ju saali ei näe, tunnetad vaid publikut. Ja Kati (Katrin Karisma – J. K.) küsib korraga, et täitsa haudvaikus, mis lahti? Siis vaatad, et kõigil on suud kõrvuni. See oli selline tore kogemus, mida ma varem pole kogenud.

Siit oleks hea küsida, et teie pika näitlejakarjääri jooksul…

Jube pikk, mõelge ise, 1964. aastast alates! (Sallo püüab suu kriipsuks tõmmata ja teha nägu, et oh, kui tüütult palju seda kõike on olnud, aga ta silmad, mis on kramplikult kinni muretainakoogis, mida ta aeg-ajalt paberi pealt näpuotstega näksimiseks võtab, räägivad teist keelt.) ...on kindlasti veel mingisuguseid prohmakaid juhtunud?

Kui ma Elva kultuurikeskuse lavalt alla prantsatasin. Etenduses „Hollywoodi filmitähed“, kus ma Katrin Karismaga mängin.

Oma rumalusest lihtsalt. Olen vana inimene ja kui läheme kuskile esinema, vaatan ma lava eelnevalt alati üle. Teadsin, et seal mingit sügavust pole, on vaid viis trepiastet. Esimese vaatuse lõpus pean ma olema lavalt kadunud, aga saan aru, et publik näeb mind, sest aksid on nii väiksed. Eks ma siis tagurdasin, kuni korraga olin kadunud. Viis trepiastet allapoole. Esimese asjana uurisin, kas käed-jalad ikka liiguvad. Õnneks liikusid, lihtsalt hingata oli jube valus. Aga mängisin siiski lõpuni.

12

Täpselt nädala pärast (intervjuu on tehtud 10. veebruaril – J. K.) on teil järjekordne esietendus, kui Vana Baskini teatris jõuab lavale „Öökuninganna“.

Küllap on teil tulnud mitu korda ooperites ja operettides kuningannasid kehastada?

Kui ma ei eksi, siis vist üks kord varem olen kuninganna olnud. Lavastuses „Kunin-

Teet Malsroos

VANEMA NAISE JA NOORE MEHE KOHTUMISE LUGU: Roland Laos ja Helgi Sallo Vana Baskini teatris nädala eest esietendunud lavastuses „Öökuninganna“.

Lapsepõlves ka kuningannat mängisite?

Kuningannade ja printsesside värki pole mul elus kunagi olnud, meil olid teised mängud. Kuna isa jäi suurde sõtta ja ema abiellus uuesti, siis elasime kasuisa ja tema isaga ühes väikeses puumajas ning kasuisa isal oli pööningul tohutu postkaartide kogu, mis täienes üle maailma tuttavatega kaarte vahetades. Mäletan ühte postkaarti: värviline, selle peal seisis väga kihvt mees ja sinna oli kirjutatud Iceland.

Lapsena mõtlesin, et sinna Iceland’i ma kunagi lähen ja sellise mehe endale võtan. Kui aga isa ja ema olid tööl, mängisime alati polikliiniku registratuuri, postkaardid olid siis ambulatoorseteks kaartideks ja see oli hiiglama põnev. Ja loomulikult mängisime poodi. Ja mis mul kasuisaga veel meeles on: ta köitis sellist ajalehte nagu Film ja Elu, kus siis olid tollaste filmikuulsuste portreelood ja pildid.

Kui ma haige olin, tohtisin suured ja paksud köited endaga voodisse kaasa võtta ja siis ma igal õhtul mõtlesin, et kallis jumal, tee mind haigeks, et ma saaksin neid vaadata!

Vähemalt unes olete ikka olnud noor ja ilus kuninganna?

Ei, selliseid unenägusid pole ma üldse näinud. Unenäod on ikka põhiliselt sellised, et lähed lavale ja oled kombineeväel või siis ei saa aru, kus sa oled ja kes sa oled. Estonias oli mul komme lava kõrvalt akside vahelt etendusi vaadata, mulle lihtsalt meeldis see. Vaatasin kohe kõiki etendusi, aga eriline lemmik oli mul ballett, sest mulle tundus, et nad tantsivad muusika nähtavaks.

See oli minu jaoks täielik imemaailm! Ühel ööl näen ma unes, et olen jälle lava kõrval, aga Tiiu Randviir, kes pidi tantsima, on kadunud. Tiritakse siis mind lavale ja pressitakse Tiiu Randviiru tantsukleit mulle selga. Aga see ei lähe mul ju tagant kinni. Oh, kui õudne see unenägu oli!

sa selle ära tundega, nagu see oleks väga meisterlik tekst. Ma pole „Õnnet“ viimasel ajal telekast vaadanud ega teagi, kuidas see ekraanilt välja paistab, aga ma olen selle rolli eest väga tänulik. Võiksin juba ammu olla pensionil, aga ma tõesti ei kujuta ette, mida ma kodus teeksin! See on nagu mingi meelemürk, sul on vajadus nende inimestega koos käia. Saan teksti, siis ma loen ja siis ma hakkan mõtlema, et missugune see Alma peaks nüüd ikkagi olema. Siis jälle loed, teed proovi, partneriga saad suhelda.

Ma ei ole ju ühegi teatri juures, aga tänu „Õnnele“ kohtun näitlejatega eri teatritest, eri põlvkondadest. See on lõpmata põnev!

Tuleb uus tegelane, esimestel päevadel ajad suu ja silmad pärani: et ah siukene on siis, niimoodi ka mängitakse, ära sa ütle!

Georg Otsa keelitati palju kordi piiri taha pagema. Kuidas teiega oli?

Ega siis mind vähe ei kutsutud. Nii Venemaale kui ka mujale. Et laev ootab ja me teeme teist staari. Aga ma ikka mõtlen, et kaitseingel on mul õigel ajal õla peal istunud.

Sest ma oleksin väga ruttu seal läbi põlenud.

Tütar Liina Vahtrik käib teid teatris vaatamas?

Ega suurt ei käi. Ükskord ütles, et ma tean niikuinii, et sa oled hea. Ma olen rahul sellega, kui lavastaja ja partner on minuga rahul, kui ma inspireerin oma partnerit. Olen nii ülbeks läinud, et mulle ei lähe eriti korda, mis teised arvavad. Kui kuskil arvustus ilmub, siis kõigepealt vaatan, kes kirjutab ja kas ma viitsin lugeda. Oluline on tagasiside, mis tuleb etenduse sees või etenduse lõpus – kui tunned, kuidas energia hakkab liikuma, kuidas saal toetab sind, sina annad jälle endast tükikese saalile tagasi. Kui siis lõpus tuleb veel maruline aplaus, on see suurim tasu.

Miks?

Ma ei talu, kui keegi hakkab minust kedagi vormima. Mulle on vaja partnerit, mitte et mulle öeldakse: nüüd me teeme sinust sellise toote. See ei tule kõne allagi!

HÜÜTAKSE MIND PIKKSUKK PIPIKS: Helgi Sallo muusikalis „Pipi Pikksukk“ Estonia laval.

galoož“, aga ka siis kehastasin ma valekuningannat.

„Võiksin juba amm mida ma kodus tee

„

Ma ei talu, kui keegi hakkab minust kedagi vormima. Mulle on vaja partnerit, mitte et mulle öeldakse: nüüd teeme sinust sellise toote. See ei tule kõne allagi!“

„

Kui palju huvitavam ja sinu tervisele kasulikum oleks, kui sa näed seda, mis on hästi!

Pole ju võimalik, et päris kõik on halvasti. See oleks nagu miski õunauss, mis sind seestpoolt kogu aeg sööb ja siis virisedki kogu aeg ja kõik ongi pahasti.“

Estonias siis selliseid lavastajaid polnud?

On olnud mõningaid lavastajaid, kes on tahtnud mind suruda vormi või korsetti, mis ilmselt on olnud aga liiga väike või suur. Ma lihtsalt ei lase sel toimuda, sellisel juhul võin ma ka rollist loobuda. Töötan lavastajaga, kes mind usaldab ja kellega mul on partnerlus. Ago-Endrik Kerge on väga ilusti öelnud ühes saates, et Sallo algul podiseb ja podiseb, siis läheb keema ja peab olema tark lavastaja, kes seda auru oskab õigesti suunata – muidu lööb kaane maha ja siis ei tule mitte midagi välja. Jumala õige! Ma ei tea, kuidas seda nüüd viisakalt öelda, aga kui lavastaja läheb vaid teksti pidi ja teda ei huvitagi, mis on sõnade taga… Mulle on alati meeldinud mu õpetaja Ants Lauter, olen talle ikka lõpmata tänulik! Tollal, kui ma õppisin, võis see tunduda, et lõpeta ära, papi, mis sa seletad. Alles aastaid hiljem olen hakanud taipama tema sõnade tähendust: sa mängid ikka elusat inimest!

Kui tihti leiate aega käia vaatamas Estonia lavastusi või teatris üldse?

Eks aastad teevad oma töö, aga kuna ma tänase päevani töötan Estonias poole kohaga näitejuhina, siis neid tükke, kus ma olen lavastaja kõrval, käin ikka vaatamas. Mul on väga armsaid noori kolleege, kes lausa paluvad lisaproove teha. Sõnalavastusteatris olen viimasel ajal käinud väga vähe. Lihtsalt endal on nii palju tööd ja kui ma juba kord koju lähen, siis naljalt mind sealt välja ei tiri. „Õnne“ võtab iga nädal oma?

Kui mul on selline periood nagu praegu, kus esietendus on välja tulemas, siis ma olen ikka palunud ennast igasse osasse mitte toppida või kirjutada mulle lühemaid stseene.

Kuid tegelikult just tänu „Õnnele“ mälu veel midagi talletab. Saad oma teksti käte, loed läbi, lähed platsile ja loed koos partneriga selle uuesti läbi. See on täiesti nagu mälutreening. Igatahes ei saa kurta, et tekst meelde ei jääks.

Alma ei hakka ikka veel oma kotte kokku pakkima ja Mornast ära kolima?

Töö on töö ja minu asi on materjalist, mis mulle kätte antakse, võtta maksimum. Kui seal ka tõesti midagi kirjutatud pole, teed

Kui lavale astute, siis keegi saalist ei hüüa, et ae, Alma?

Ei, sellist asja pole juhtunud. Aga hiljuti oli jälle üks väga sümpaatne kohtumisõhtu Võistes. Naised olid teinud võileibu ja küpsetanud, kaminas praksus tuli. Sind kuulatakse hiirvaikaselt ja siis sa mõtled, et issand jumal, ma olen laval olnud 54 aastat, nii palju intervjuusid andnud ja pea iga nädal teleris ja ikka ma pakun veel huvi! Mis oli aga kõige vapustavam: üks vanem mees tõusis enne õhtu algust püsti ja küsis, kas ta võib mulle üllatuse teha. Pöördus rahva poole, et loomulikult teate te Helgi Sallot näitleja ja Almana, aga kuulake nüüd! Ja pani mängima kasseti. Mul hakkas kõris nöörima! See oli proovisalvestus, kus me Hendrik Krummiga laulsime duette Imre Kálmáni operetist „Krahvinna Mariza“. Kuulad, nöörib kõri ja mõtled, et jessas, kas ma tõesti nii ilusti laulsin! Inimeste näod ja tänulik aplaus veel sinna otsa... Küll see oli ilus!

Kui pikalt peab moosima, enne kui saab teid nõusse ühte või teise kohta esinema minema?

Miks ma jätan sellise ülbe inimese mulje: ma ei oska keerutades ümber nurga vabandama hakata. Ütlen kohe ära, et ma väga vabandan, aga mul pole aega ja kui soovite, helistage poole aasta pärast uuesti.

Sellistele õhtutele laulma teid ei saa?

Seda tuletan ma neid kohtumisi kokku leppides kohe meelde, et te ikka teate, et 1999. aastast alates ma enam ei laula.

Miks?

Süda jäi lukku. Teisiti ei oska öelda. Probleem polnud hääles. Häält isegi oleks olnud, aga nagu ütles Beverly Sills: ilus on lahkuda oma allakäigutrepi kõige kõrgemal astmel. Kuna Estonias tuli tollal just välja „Hello, Dolly“, kus ma mängisin Dollyt, siis kor-

EV 100

u olla pensionil, aga ma tõesti ei kujuta ette, ksin. Ma olen mängur. Mängimise sõltlane.“

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Stanislav Moškov

raga tundsin, et nüüd on see hetk käes, et see on nüüd viimane roll lauljana.

Miski krõps käis?

Just! Tundsin, et Dolly osatäitmine on mulle jõukohane, seda naist ma mõistsin, ma oskasin talle läheneda, sain selle tegelasega kiiresti kontakti. Kuigi ma ei olnud muusikalilaulja. Aga siis korraga oligi selge, et nüüd on Sallo viimast korda Estonia laval. Ei olnud paremat hetke. Kuulutatigi välja viimane etendus. Saal oli puupüsti rahvast täis ja kui ma pärast etendust tulin lavalt alla saali ja nägin, kuidas mõni pühkis pisarat… See oli vägev ja ilus! Mingid väiksed osad hiljem tulid, aga suurt laulmist…

Ei, ei! See kõik on olnud ja ma ei oska laulda, kui siin sees helisema ei hakka. Tundsin, et see oleks nagu vana supi soojendamine ja ei tahtnud enam.

Järgmine päev järgnes suur masendus, et sellise otsuse tegite?

Ei. Ma ju ei lubanud, et ma lavalt ära lähen, loobusin vaid suurtest osadest. Olin umbes kolmekümnene, mängisime „Savoy balli“, kui lavastuse kunstnik Aime Unt mulle numeroloogiat kasutades ennustas. Mina sellist värki ei usu, aga numbrid ütlesid, et 70aastaselt juhtub minu elus midagi väga olulist. Ma veel naersin, et siin on vaid kaks võimalust: kas ma saan lõpuks mehele või suren ära ja lendan taevasse, muid võimalusi pole. Ja olge lahke! 70selt tuli „Head ööd, ema“ ja pärast seda tuli Vana Baskini teatris mitu head rolli.

Millal Helgi Sallo nimi ilmub Estonia teatri afišile lavastajana?

Mitte kunagi! Mul ei ole seda soolikat. Lavastaja on ikka see, kes paneb kokku suure pildi. Seda ma ei oska. Ma võin sellel suurel pildil vaid väikseid pintslitõmbeid teha.

Särasite aastaid Rahvusooper Estonia laval kandvates opereti- ja ooperirollides. Nüüd aga mängite Salme kultuurikeskuses Vana Baskini teatris. See ei tundu teile kuidagi nurgataguse asjana?

Ma pole üldse selle peale tulnud. Kordan ennast: ma olen mängur. Mängimise sõltlane. Ma pean saama mängida. Kas ma mängin Keila kultuurimajas, Elva kultuurikeskuses või Estonias – minu jaoks pole seal mingit vahet.

Kui suur pabistaja te enne esietendust olete?

Hirmus! Nooruses ma ju oksendasin iga etenduse eel. Ma teeksin lõputuid proove.

Ei oska isegi öelda, millest see närv. Esimene kohtumine publikuga… See on kohutav!

Ma ei tea, millest see tuleb. Tegelikult vist tean. Sõjaaja laps, vist ikka sellest.

Tean, et teil on enne esietendust ka oma väike rituaal?

See on alates lavastusest „Head ööd, ema“.

Tavaliselt tehakse ju proove kolm kuud, aga siis oli meil ju nii vähe aega. Tegime proove nii kaua, kuni püsti seisime ja suud liikusid. Kella ei vaadanud. Aga etendus toimus toas, publik oli poolteist meetrit eemal, iga su ripsmeliigutus – kõik oli näha.

Siis läksin täiesti paanikasse: kui ma nüüd Veesaart alt vean, dialoogist midagi vahele

jätan, kuidas ta siis tekstiga edasi saab! Ma ei tea, kust see tuli, kui ma korraga oma Unot appi palusin.

Unot, teie kunagist suurt armastust?

Jah. Just hiljuti nägin teda järjekordselt unes. Räägib telefoniga ja läheb minust mööda nagu võõrast inimesest. Vaatan talle otsa, et halloo, mina olen. Ta vaid noogutab ja räägib edasi. Äkki oleme Rohu tänaval ja Uno on kadunud. Olin unes nii vihane, et mida asja, ma käin sul järel ja korraga oled kadunud! Ärkasin selle peale üles ja olin nii õnnelik, et me rääkima ei hakanud ega talt midagi vastu ei võtnud, kuna see pidi olema halb enne. Naersin, et kuna mul on nii tihti etendusi, on ta minu abipalvetest lihtsalt tüdinenud. Andis mõista, et lase mul juba ükskord minna.

Elate endiselt Dustin Hoffmanni filmist „Kvartett“ tuntuks saanud moto järgi: „Ära sure enne, kui sa sured“?

Ikka, see on ju suurepärane mõte. Eriti, kui vaatad mõnda inimest, kel vanust nagu veel polegi, aga on juba loobunud kõigest. Ja laseb enda nii longu. Siis mõtledki, et miks sa nii teed, sulle on ju antud veel päevi. Iga päev on nagu kingitus ja ela seda päeva täiega!

Või kui inimesed hirmsasti raiskavad oma energiat kritiseerimise peale. Mille peale nii väga tahaks küsida: kas midagi head siis tõesti pole? Kui palju huvitavam ja sinu tervisele kasulikum oleks, kui sa näed seda, mis on hästi! Pole ju võimalik, et päris kõik on halvasti. See oleks nagu miski õunauss, mis sind seestpoolt kogu aeg sööb ja siis virisedki kogu aeg ja kõik ongi pahasti.

Kas te mõnikord mõtlete surmale?

Väga harva, aga kuna ma elan üksi, siis mõne korra on mind külastanud sellised mõtted, et lähen nüüd magama ja äkki ma hommikul ei tõuse. Ja kui ma jään siia mitmeks päevaks ja kui see juhtub suvel... Issand, kui kole see on, kui nad tulevad ja mind sellises olekus leiavad! Sellised uitmõtted on mul peast mõne korra läbi käinud küll.

Aga üldiselt – kui ma magama lähen, siis ikka tänan jumalat, et päev on hästi läinud ja palun, et hommikul silmad lahti teeks.

Mõtte, et siia ilma olen sündinud selleks, et ükskord surra, olen ma juba väga varases nooruses endale selgeks mõelnud. Nii et surm kui selline mind ei hirmuta. Ma ikka mõtlen, et see kõik on üks suur ringkäik. Et see, mis ma siin maa peal elan, on vaid üks osa suurest ringkäigust. Ma tulen kuskilt ja ma lähen kuskile. Et see siin on vaid maine komandeering.

Jätame surma, pidu on ju. Vabariigi aastapäev on praegu?

Ma ei oska teiste eest rääkida, ja ma olen küllaltki eraklik, kuid isiklikus plaanis pole mul midagi kurta ega nutta – olen rohkem saanud, kui kunagi unistadagi oleks osanud.

Ka minu perel on kõik hästi. Aga ma ei tea, mida ma räägiksin siis, kui ma elaksin näiteks maal. Kus on pood, postkontor ja perearstipunkt kinni pandud, buss käib üks või kaks korda päevas ja inimesed on ära läinud.

Kui aga rääkida vabariigi sünnipäevast ja sajast aastast, siis mõtled, mis kõik selle aja sees on juhtunud – nõukaaeg ja sellega kaasnev... Enamik mu elust ongi ju Vene ajal möödunud. Mind õudselt häiris see, et kogu aeg kobiseti ette, mismoodi ma pean elama.

Eks see ole nüüd teistpidi targutamine, aga seda ma mõtlen küll, et miks on nii palju sappi ja lõputut viha. Olgem rõõmsad, et meie riik saab 100aastaseks!

WWW.OHTULEHT.EE Loe ja kommenteeri

13

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

„Teil Tartus aeg seisab, kell on alles kolm“ uli Botik u T ja n u ra B ia Poliz ud tüübid tavalisteks i lugenud ning arvan

Progemisfarmi kauboid

Tartusse vabariigi sünnipäevale saabujad peavad arvestama linnaa tuKesklinna einelatesse päevapraadi sööm pildis, aga ka siseruumides, jalas on Neil levad nad vähemalt kuuekesi. tegelastega, keda mujal Eesitossud number 52, seljas kapuutsiga dress tis sageli ei kohta. Niisiis, peab eks amis haar mille on, telef kas ja käes kinnistame stereotüüpe: el pöial ja väike sõrm spagaati viskama. Mõn siin on väike ülevaade em rohk is maks s on habemesoeng, mille lõiku Tartu püsiasukatest ja ettekandja jalgratas. kui eksikülalistest. kus kirjutatakse

d Kõik hea Tartust asjad on , Tartu

Nad on suurest majast, e mängupõrguteramm prog le. Nende maitse dikteerib päevapraadide kontseptsiooni ja kesklinnakorterite hinna.

Tartu ööelus on nad tibimagnetid, sest pappi ju jagub, aga ei mingeid meeletusi – hommikul peab jälle korralikult progemisfarmis koodi andma.

e , Vanemuin taastaLimonaad se vu is e, isese rahu, Skyp u, Eesti lipp, ülipid mine, laulu kar Luts aramu, Os , Tartu iv n e e g l, koo nid u ig , õed Šm kui kirjanik evad, Andrus apä levimuusik v, Matti Milius, aje d u s D , Ansip von Lõngu s, Edward ta o b u rt Ta Mägi. ja Konrad

Haldjarahvas Meeste kasevihta meenutavasse habemesse võiks nirgipaar muretult pesa teha, naiste patsid on sitked nagu rannamännid. Neil on seljas vanadest kartulikottidest tehtud hamed ja jalas aerulabadest voolitud sandaalid. Viimased leiavad kasutust peamiselt talvel, muul ajal silkavad nad – kaunilt võlvitud päkkade välkudes – paljajalu.

Silmade sära reedab, et nad teavad saladusi ajast, kui Emajõgi põles ja koerad suuga põhku peale kandsid.

Nad suudavad oma töökodades ehitada laeva ainsagi naelata; meisterdada kandle, mis hakkab kuuvalgel ööl ise mängima; keeta mõdu, mis kruusist kunagi otsa ei saa, joo või terved pulmad läbi.

Samuti on nad leidnud Lembitu haua – muidugi on see Emajões, Kavastust natuke allapoole, kust silm leiab ühest aeglasema vooluga kohast L-tähe kujuliselt kasvava vesikupuklumbi…

või kuulnud võ Seni olite neist vaid ks – kellekski Sipsiku väljamõeldud isiksuste al i av võ tän ks a ste ag ela d eg na d tut raama Tartus võiva ka Lotte sarnaseks. pli era ko i võ ni so rls Ka ravil, matnud vanad vastu jalutada. un on käinud võõrutus Bra a lizi Pille Po – ga vä Palun igale, muutnud nime rsa loomade varjupa gü ud tan ne an d, sõbra üd riigikohtunikuna. tatuuri kehtestatud Pruuniks ja töötab nü d läbi patriarhaadi dik en ud rdn mu on tik Tuuli Bo nna on ju president, erib rektoriks – sõbra ide nd ka ja lae as kla karjääri ole! egas temagi kehvem rva olnud bareaga kunagi musta ka on a htr Arved Ma peidetud ava portfelli ja põske ti, viit riigikorda mälet idu Pri tamiseni sarnane naeratusega äravahe Beieriga.

Tartus võib aga kohata teisigi tüüpe, keda arvasid eksisteerivat vaid ulmeraamatuis: Jaan Muna, Rein Kilk, Epp Petrone, Hando Runnel ja Justament, Merle Jääger, Urmas Klaas.

REKLAAMTEKST

Lennureisija õigused.

Mida tasub teada ja miks?

Meiega saab ühendust võ a nii meilitsi siis esitame lennukompaniile nõude ja asume info@lennunouded.ee kui ka täites meie vastust ootama. Üldjuhul võtab menetlemiskodulehel lennunouded.ee oleva ankeedi. protsess aega neli kuni kuus nädalat, kui lennuFlightClaims OÜ teenustasu moodustab Crmaga jõutakse selle aja jooksul kokkulep28% lennukompaniilt saadud rahast. See pele. Kui on alust vaielda, võtab menetlemine tähendab, et kui kompensatsiooni saamine rohkem aega. Kõik oleneb eelkõige lennuC rebaõnnestub, on kogu osutatud teenus mast endast ja konkreetsest juhtumist. Siintasuta. Tänu sellele tegemist on täiesঞ riski- juures tuleb meeles pidada, et seaduse järgi Selgitab e evõ e FlightClaims OÜ tegevjuht Marঞn Mironov vaba teenusega. Teistkordsel pöördumisel on lennuC rmadel esitatud kaebustele reageeootab kõiki väike üllatus: olenemata eelmise rimiseks aega kõige vähem 42 päeva.

Muidugi on ka selliseid lennuC rmasid, kes Kuna lennureisijate õigused on C kseeritud menetluse lõpptulemusest on teil seekord Üldist hoolimata kõigest ignoreerivad esitatud just Euroopa Liidu õigusakঞs, puudub mõnel õigus natuke soodsamale teenustasule.

Selleks et kompensatsiooni saamise õigus nõudeid ja kirju. Sellise takঞkaga venitavad Juba 12 aastat omab õiguslikku jõudu Euroopa juhul õiguslik alus kompensatsiooni nõuda.

Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, Näiteks siis, kui kolmanda riigi lennue e- tuvastada, vajame kõigepealt informatsiooni nad raha maksmist võimalikult pikaks või millega kehtestaঞ reisijatele ühiseeskirjad võ e lennuk väljub kolmanda riigi lennujaa- juhtunu kohta. Seejärel viime läbi analüüsi loodavad kompensatsiooni maksmisest üldse lennureisist mahajätmise korral ning lendude mast ja maandub ELis või sellest väljaspool, ja kui oleme valmis menetlust alustama, siis pääseda. Sellisel juhul võib menetlus venida tühistamise või pikaajalise hilinemise eest isegi juhul, kui lennupileঞ on müünud näiteks vajame teie volikirja, mis korrektselt täidetuna mitme kuu pikkuseks, sest asjaolude väljaselantava hüviঞse ja abi kohta. Kõnealuse õigus- Finnair. Samuঞ on lennukompanii osal ja allkirjastatuna annab meile õiguse esindada gitamiseks ja/või raha sissenõudmiseks tuleb akঞga nähঞ muu hulgas e e, et osal juhtudel juhtudel vabastatud kohustusest maksta ja kaitsta teie huve lennukompanii, riigi ja täiendavalt pöörduda eri riikide pädevate on asjaomastel lennureisijatel õigus saada kompensatsiooni. Näiteks siis, kui lend hilineb muude asutustega suhtlemisel. Volikirja saab asutuste poole. Hea uudis on kindlasঞ see, lennukompaniilt tekitatud ebamugavuste või tühistatakse erakorraliste asjaolude, kõigest paari minuঞga mugavalt täita ja allkir- et nõude esitamiseks on teil aega üldjuhul eest täiendavat rahalist hüviঞst ehk kompen- näiteks halva ilma tõ u. jastada ka elektroonselt. Mõnikord vajame 3 aastat alates lennu toimumise ajast. Kuid satsiooni suuruses 250, 400 või 600 eurot ka teie reisidokumente ja/või passi koopiat. kõik oleneb konkreetse riigi seadustest. Peale reisija kohta.

Kui kõik vajalikud dokumendid on meil käes, selle pole oluline, kes maksis teie lennupileঞ Kuidas kompensatsiooni nõuda?

Lennureisijal on võimalik kompensatsiooni REKLAAMTEKS T saada, kui lend hilineb, jääb ära, lennu väljumist Nõudeid saab lennukompaniile esitada lükatakse edasi või kui lennureisija jäetakse enamasঞ inglise keeles nende veebilehe lennust maha. Lennu hilinemise korral peab või meili kaudu. Peab aga arvestama, et lennuk sihtkohas maandumisega hilinema 3 paljudel lennue evõtetel on palgatud tundi või rohkem, lennu tühistamise korral jurisঞd, kes ঞhঞpeale panevad hea meelega peab pakutud asenduslend jõudma sihtkohta proovile teie teadmisi lennureisija õiguste vähemalt 2tunnise hilinemisega. Loeb ka valdkonnas, keeldudes julgelt kompenolukord, kus ühe lennu hilinemise tõ u kaota- satsiooni maksmisest. Sageli juhtub ka nii, takse võimalus jõuda jätkulennule, mistõ u et teie nõuded jäetakse pika aja jooksul kokkuvõ es hilinetakse lõppsihtkohta 3 tundi tähelepanuta olenemata sellest, kui palju või rohkem. Jätkulend tähendab lendu, mis on kirju te lennuC rmale saadate. Olukorras, kus samal broneeringul mis hilinenud või tühis- tegelikult on õigus saada kompensatsiooni, tatud lend. Lennuki pardale mi elubamise on eitav vastus tavapärane fenomen. Sellel korral tekib reisijal õigus kompensatsiooni teel võivad teid oodata teisedki üllatused. saada näiteks siis, kui toimus lennu ülebronee- Seega on mõnikord mõistlikum leida endale rimine või kui lennuCrma töötaja ei lubanud kogemusega abiline.

Flight Claims O Ü on usaldus väärn e , reisijat pardale valedel alustel.

Kompensatsiooni suurus sõltub vahemaast abivalmis ja sõbralik e evõte, kelle peamine reisi alguspunkঞ ja lõppsihtkoha vahel – mida eesmärk on aidata kompensatsioonide suurem vahemaa, seda suurem kompensat- saamisel võimalikult paljusid probleemsete sioon. ELi piires saab kompensatsiooni suuru- lendudega kokku puutunud lennureisijaid. seks olla 250 või 400 eurot ja kaugemate Kui tunnete, et vajate abi lennuhüviঞse nõudmisel, siis ulatame Teile hea meelega abikäe. lendude puhul 600 eurot.

14

eest – reisisite ja kannatasite teie, seega on ka kompensatsioon e e nähtud teile. Samuঞ on kasulik teada, et kompensatsiooni saab nõuda ka laste eest, v.a juhul, kui tegemist oli imikuga, kes reisis tasuta beebipileঞga.

Soovitused igale lennureisijale Probleemide esinemisel soovitan kohe pöörduda lennujaamas teie lendu teenindanud või teenindama pidanud lennuC rma teenindusleম ja küsida: a) toidukuponge ja vajadusel majutust; b) asenduslendu; c) kirjaliku tõendit esinenud probleemi kohta, kus oleks muu hulgas märgitud vastav põhjus; d) pagasiga seotud probleemide korral (rikkumine, kadumine või hilinemine) tuleb kohe vormistada raport.

Kogutud kirjalikke tõendeid saab hiljem lennukompanii vastu ära kasutada. Tšarterlennu puhul on eriঞ oluline pardakaardid alles hoida, sest see on teie tõend pardal olemise ja ka check-in’i õigeaegse läbimise kohta. Kui teil on ühe broneeringu peal mitu lendu ja üks hilineb nii palju, et enam pole võimalik jõuda jätkulennule, siis on kompensatsiooni saamise mõ es mõistlikum nõuda või nõustuda pakutud asenduslennuga, sest vastasel korral kaotatakse õigus saada täiendavat rahalist hüviঞst. Rikutud pagasi korral tuleb kaebus esitada 7, kadunud pagasi korral 21 päeva jooksul.

Kui te soovite lennukompaniile nõude esitada, oleks hea, kui teil oleksid kõik juhtumiga seotud dokumendid alles.

ehk TARTLASTE VÄLIMÄÄRAJA Välistartlane

„Teil Tartus ju aeg se isab,“ istub üle aasta te Taaralinna konverentsile sattunu d ja sealt kohe regist reerimise järel jalga lasknud välist artlane vanade semu de seas kõrtsi maha. Ta pilk paitab läbi akna paist vaid üksikuid inimesi, kes astuvad mõõdukal sammul loe ngusse, puhvetisse, apteeki.

Vaikus, rahu, mõnu.

Tartus möödusid tud engiaastad, siin kujun es sõpruskond ja sai algus e karjäär, mis lennutas ta juba enne millenniumivahetus t Tallinna, edasi läks juba tuttav ralli: Frankfurt–Brüsse l–Luxembourg–Pariis– Dakar.

Jaa, noogutavad sõbra d pead, välistartlane mäletab, kuidas neel veel avada ja õlu seitsme sekundiga makku kukutada. „Teil Tartus aeg seisab, kell on alles kolm ,“ rõõmustab välistartlan e mõne aja pärast. Ke egi ei hakka talle ütlema, et reedest on vahepeal saanud esmaspäev.

Andres Varustin

Suitsunud kabinettide tüübid

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Kui Tiit Ojasoo tahab näitlejate juhendamisest jalga puhata ja läheb linna peale inspiratsiooni otsima, võib ta vabalt sattuda kabinettidesse, kus annavad tooni tolmunud trükiste, kange kohvi ja veel kangemate sigarettide aroomid. Neis toimetatakse mõnd väikesetiraažilist akadeemilist ajakirja, uuritakse sumerite ja aestide kultuurikontakte või kavandatakse uurimisretke väepealik Lembitu väidetavale hauakohale Emajões.

Kui külaline pole ettevaatlik, saab võitu soov visata end toolile, süüdata sigaret, valada kohvikruusi paar mulksu kurekonjakit ning lükata kõik kohustused kolmeks nädalaks edasi.

Muide, neis ruumides liiguvad piigad, kes on ladusad soome-ugri algkeeles, teevad vahet kanepisortidel, aga too üks ja õige, see on ikka puudu!

a Isa, poeg ja ss ig ka kujusid, keda

htab Tartu Kõigi muude kõrval ko tško ja On „Polotski vürst Vja a. up ka näeb vaid paari stal“. KeTartu kaitsel 1224. aa Lembitu poeg Meelis si ati oh d külmetust ja set raeplatsi trotsiva kud mi lem de sti “, femini “Suudlevad tudengid suus se tei elt ats lika d de „Maanaised“ vaatava poa kohati kenasti läikim nas. „Isa ja poeg“ on usrid Ha . de ikud Wilde ja Vil leeritud, nagu ka kirjan Tõ ga gu en so a kõrgub pikem ministeeriumi kõrval majas v „Kalevipoeg“, aga nis Lukast meenuta sees on jälle „Siil“. , näeb välja nagu teater Turuhoone ees, mis rHi rek Ind me liik l on EKRE sest on tünn ja siga, mille r, tuu evikku vaatav skulp ve luuletus. See on tul bib so e, še stisse tehtama mo kui kunagi peaks Ee on isane kverre, mille sümbol Ra lt see semiootilise st ole po du tea ast on lehm, kes erinevalt se lda. ide kä ti es õig i ku , halal

Nokatsid Neil on oma leviala, peamiselt Ülejõe. Ag a nokatseid tuleb maalt kogu ae g juurde. Vahel peks avad, aga alati põhjusega. „Kura t, sa ei tea, mis elu mul lapsena oli.“ Hipsterkõrtsides on kombeks kuulutada välja üritus i, mis on 110 protsenti ossivab ad, aga ikka juhtub nii, et peen ko rraldaja kirjutab „ossi vaba“.

Vaba oss on nagu va ba radikaal, liigub linnas, reageeri b esimese ettejuhtujaga, teeb pa handuse, ööbib kinnimajas, halvema l juhul satub „Reporteri“ kaamera ett e, enamasti aga jätkab oma teed suun as Soome–Tyränkoski või Norra–H yrblääd.

Jõud, nõtkus, elegants ...

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

15

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Lendlaused, mis on raamatutest, filmidest, seriaalidest, kõnedest, ajakirjandusest ja lauludestki läbi kümnendite eesti rahva suhu kandunud

1960. AASTAD

„Meil lobisemise !“ a t s k a m i e a k l a p eest „Küllap vist!“

KAIS ALLKIVI

kais.allkivi@ohtuleht.ee

„Lendlaused tekivad üldjuhul kirjaniku või mõne kuulsa avaliku tegelase peas, aga mitte alati. Vladimir Belõid ei tundnud enne lauset „Ma ei kommentaari“ mitte keegi,“ nendib keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kui on tutvunud Õhtulehe valikuga eri aegadel ühel või teisel moel eestlaste kõnepruuki jõudnud ütlemistest.

Tartu ülikooli õppejõud Tiit Hennoste: „Millised laused ellu jäävad? Enamasti vajab lendlause selleks võimendit. „Kevade“ paljukasutatud tsitaadid said filmist hoogu juurde. „Siin me oleme“ tsitaadid Smuuli monoloogist „Suvitajad“ läksidki ellu filmi kaudu. „ENSVst“ tuntud „Joppenpuhh“ esineb Ülo Tuuliku vestes „Kuidas kasutada raketipüstolit“ (raamatus „Atlandi kirjad“, 1979).

Tuulik omistab selle ühele tegelasele, teisisõnu iseendale.

Aforistlik ülesehitus on tähtis. Aga mõni pannaksegi aforismiks kokku alles rahvasuus. Kuulsat lauset „Nagu kreissaega...“ ei ole olemas. On: „...mitte ei või näha, kui teisel inimesel hästi läheb.“ Ja kreissaag käib „Mikumärdis“ hoopis teise asja kohta.

Kus lendlaused elavad? Osa kõlbavad ainult pateetilistesse kõnedesse („Kui me ei saa suureks...“). Osa sünnivad pateetilisena, aga saavad kasutuses paroodia maitse („Ükskord me võidame...“). Osa elavad igapäevaelus. Need võimaldavad näidata kõnelejate ühist maailmateadmist ja peavad sobituma erinevatesse olukordadesse. Osa neist saadavad erinevaid tegevusi. Osa võtavad sündmusi jms kokku, annavad üldistavaid hinnanguid („Litsid mehed...“). Osa aga manavad kuulaja näole naeru ja aitavad vestluses pehmemalt tõrjuda väidet, millega ei taheta nõustuda või millest ei taheta kommentaari“.“ kõnelda. Nagu „Ei kommentaari .

ja Elmar Salulaht Jürkana s lmi fi na tsu -An val Ants Eskola Ka “ gan apa van uus ja põh „Põrgu lm nnfi Talli / (1964). Filmiarhiiv

z „Keskpäevane praam“ (19 67): „Näita, näita! Ega ma ei vaata.“ (Kui keegi ähvardab: „Ma sulle alles näi tan!“) z „Viini postmark“ (1967): „Seltsimees Tasku! Seltsim ees Tasku!“ „Tugevdage tehases valvet ja pange rahvamalev tööle!“ z „Viimne reliikvia“ (1969) : „Minu laegas, minu kübar, minu mõõk! Minu pruut ootab mind!“ (Nä iteks kui keegi hakkab peolt lahkuma.) „Jõudu, külamees!“ „Kohe näha, et vanad sõb rad!“ „Meil lobisemise eest pal ka ei maksta!“ „Matsid jäävad matsideks .“ „Sai pisut müratud!“ „...tee kõik olete joodikud „...t , vargad, liiderdajad, laiskvorstid, taignap ead!“ „Ükskord prahvatab vim m, mis kogunen’d salaja. Jaa-jaa-jaa! Mõisa d põlevad, saksad surevad, mets ja ma a saavad meitele.“ („Mässajate laul“, Paul-Eerik Rummo sõnad; neid lauluridu üürgavad Ees ti vutifännid meie jalgpallimeeskonna ergutamis eks)

z „Me „ hed ei nuta“ (1969): „Ki „ irustage, seltsimehed une u tud!“ „Ki „Kirrve vesst, t, andke mulle kirvest!“ „Sa „S San nat ato oor oriium um... Sanatoorium – see seee on puhkus, baar, nai sed, muusika! kaa!““ (Mõni sõpruskond õnn istab vastalanud puh puhkuse sisse just nende sõn adega.) „Vä „V ike, igatahes tagasihoi dlik, aaskäoking“ (Ku (K i kellelegi lilli kingitakse .) „Kõ „K ige tähtsam on leida paat!“ (Sobib näiteks pinge maandamiseks olukordades, kus arutelu millegi üle on muutu nud liiga tuliseks.) „Professor sai värske õhu mürgituse!“ (Väljend, et keegi sai värske õhu mürgituse, on hakanud omasoodu ringlema.)

19. SAJAND JA 1900.–1910. AASTAD

16

z Kristian Jaak Peterson: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“ (oodist „Kuu“, mis on kirjutatud 1818, kuid anti esimest korda välja 1901; Petersoni eluajal te1920.–1930. AASTAD pa näidendi „Mikumärdi“ ma looming ei ilmunud, Gustav Suits tõstis 20.. z Rahvasuus on Hugo Raudse tekkinud ütlemine: „Nagu sajandi algul tema nime au sisse) (1930) eri fragmentide põhjal z A. H. Tammsaare: “ („Tõ “ us. ast arm eb tul ame, kui teisel hästi läheb. z Friedrich Reinhold Kreutzwald: „Tee tööd ja näe vaeva, siis kreissaega lõikab läbi süd „Aga ükskord algab aega...“ („Kalevipoeg“, es-de ja õigus“ I, 1926) z Eduard Vilde: mäe omad.“ („Tõde ja õinlane, see on ka minu matrükk 1862; sama motiivi on kasutanud Olavi „Litsid mehed need Varga „Kes on minu isamaa vae tamise Komiteele, 1933) Ruitlane, kelle tekstile Aapo Ilves laulu kirjutas) gus“ I, 1926) vaenlane!“ (kiri Pätsi Aus a rah le tal kui us, kod ringlema nn üheteistkümnes z Lydia Koidula: „Härra Maurus on alati 30ndatel läks rahva hulgas z II, 1929) kogu liikmelt ja kirikuõpeta“, „Mu isamaa on minu arm!“ („Emajõe ööbik“, tuuakse.“ („Tõde ja õigus“ käsk, mis pärit värvikalt riigi rogele kõi m ähe enam-v ti heaks kõnemeheks. Kord, 1867; aluseks Gustav Ernesaksa laulule, millest „Küllap vist!“ (Jürka vastus jalt Jaan Lattikult, keda pee 9) 193 “, gan apa esindaja Lattik kõnepuldis on saanud laulupidude hümn) maanis „Põrgupõhja uus Van kui Kristliku Rahvaerakonna “, gan apa Van uus hja upõ kraatidest temalt nöökaõrg mo „Eesti muld ja eesti süda – kes neid jõuakss „Kui usud, siis on.“ („P oli, küsis keegi sotsiaalde es käsk?“ Lattik teatanud lahuta!“ („Eesti muld ja eesti süda“, 1867; alu-1939) valt: „Mis ütleb üheteistkümn hja upõ õrg („P .“ nd sur sots, pea suu kinni!“ seks Rein Rannapi laulule) „Eit mäletas, aga tema on pikemalt mõtlemata: „Sina, z Jakob Hurt: uus Vanapagan“, 1939) „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peamee saama suureks vaimult!“ (1870, kõnes „Meiee Lible Arnole: „Kui teaks, et purju z Eduard Vilde: koolitatud ja haritud meestest“) ei tee, siis ei läheks vist tilkagi „Kord Vestmann all ja Piibeleht z Gustav Suits: alla.“ (Sellist põhjendust võib näipeal, siis jälle Piibeleht all ja „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ teks pidudel kuulda, kui keegi kelleltVestmann peal.“ („Pisuhänd“, (1905, Noor-Eesti I album) ki küsib, miks ta joob.)

1913) z Juhan Liiv: („Kevade“, 1912–1913, filmina 1969) z Oskar Luts: „Kui seda metsa ees ei oleks.“ (jutustus „Vari“, 1894) Lible: „Inglid kesapõllul!“ (MeeliLesta: „Mis kinni ei jää, saab kin„Ükskord on Eesti riik!“ (luuletusest „Kas näitad?“, tus, mida tüdrukuid kohates kasuni löödud!“ kirjutatud ilmselt 1905, ilmus postuumselt 1926) tatakse.)

Toots: „Edasi, Kentuki poisid! Va„Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole.“ Tõnisson Tootsile: „Oleks ma lu punanahkadele!“ (1910. aasta luuletusest „Ta lendab mesipuu poole“, mis teadnud, et sa tuled, ma oleks Tõnisson: „Mis nad siis tulevad Peep Sarapiku viisistatuna kõlab üldlaulupidudel) kodust ära läinud!“ meie õue peale kaklema!“ „Minu erakond on eesti keel.“ (luuletusest „Minu Toots: „See on nohu, see läheb Kiir Tootsile: „Ütle mulle üks ilus erakond“, ilmus postuumselt 1926) Aare Laanemets Tootsin mööda!“ poisslapse nimi.“ „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.“ (ila „Kevade“ ekr aniseeringus. Filmiarhiiv / Talli („Suvi“, 1918–1919, filmina 1976) Toots: „Õunte pealt vaatame.“ mus postuumselt 1954) nnfilm

1940.–1950.

AASTAD z Betti Alver: „Kuid sõber, tea: nüüd vaim on vardas ja väntab härg.“ (1940, pealkirjata luuletus, ilmunud kogumikus“Vaim ja võim“) z Populaarne ütlemine „Eestlase lemmiktoit on teine eestlane“ on kuulu järgi pärit akadeemik Gustav Naani suust. Venemaal eestlaste perre sündinud Naan tuli Eestisse elama 1940. aastal, tutvuskonnas olla hilisem Eesti nõukogude entsüklopeedia peatoimetaja neid karme sõnu hoogsalt levitanud. Samas on sarnane ütlemine olemas ka meie naabritel lätlatel, leedukatel, soomlastel ja venelastel. Naan võis selle lihtsalt üle võtta. z „Vallatud kurvid“ (1959): „Vihmaga me rajale ei lähe!“ „Miks nad nii hullusti kihutavad?“ – „Esimene saab auhinna.“ – „Ahsoo, et materiaalne huvi.“

SÕNAKAS NAINE:

„Viimse reliikvia“ naispeategelane Agnes, keda kehastas lätlanna Ingrīda Andriņa, kuid kellele andis hääle Mare Garšnek, lasi filmis muu hulgas lendu lause „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“, mida kuuleb siiani sageli.

Tallinnfilm

2000. AASTAD

1980. AASTAD z „Kaks päeva Viktor Kingissepa elust“ (1980): „Ma näen musta pilve tõusmas Eestimaa kohale!“ „Olgu häda teil väike või suur, tehke läbi üks kergenduskuur!!“ z „Karge meri“ (1981) „Kiired pulmad, kiired lõpud.“ z „Nukitsamees“ (1981): „Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksipäini rabama!“ (Kui kodutööd käivad üle pea ja ülejäänud pere teleri ees šokolaadikommidega maiustab.) z „Arabella, mereröövli tütar“ (Aino Perviku jutustus ja samanimeline film, mõlemad 1982): „Adalbert, laisk koer, kohvi ja moosi kaptenile!“ z „Kõige suurem sõber“ (1982): Postikana: „Ma lähen käin ära! Ma lähen järele!“ (Selle kaksikfraasile tekkis uus sisu: ma lähen nüüd viina järele.) z Kuulsaim nõukaaegne grafititekst oli „Haiguste ravi.

Kontrollitud.“ 80ndate teises pooles jäädvustas psüühikahäiretega grafitikunstnik Ülo Kiple seda sõnumit koos pikema selgitusega, milline üks ravi peaks välja nägema, innukalt majaseintele ja plankudele. Mehele tekkisid ka järgijad. z Hando Runnel: „Ilus on maa, mida armastan.“ (luuletusest „Ilus maa“, mis kõlas Rein Rannapi samanimelises kantaadis; mõlemad 1982) Harald Leppikson / Rahvusarhiiv

Mati Hiis

z Toomas Hendrik Ilves: „Meie homne on meie end i teha.“ (2008/2009 aastavahetus e kõnes) z Rullnokad Aiku (Dan Põl droos) ja Pets (Jan Uuspõld), „Wremja“ (2001– 2002): „Sae pekki!“ „Näri muru!“ „Normaalne...“ z Tallinna linnavolikogu liige Vladimir Belõi: „Ei kommentaari!“ (2005, kommentaariks oma keeleoskuse kohta; Ter z Lennart Meri (pildil): minaator kirjutas sellest ajendatuna laulu „Ei „Tule taevas appi!“ (2001. kommentaari“) aastal noomis z Villu Reiljan: Meri oma viimases vabariigi aastapäeva kõ„Pole paha!“ (2006, Õllesum nes presidendina sel moel meril alkoMart Laari, Robert me etrinäidu kohta) Lepiksoni ja teisi Edgar Sav isaare pildi pihta „Kusagil struktuurides on tulistajaid. Hiljem kasutas kallutatud seda hüüatust jõud.“ (2006, kui oli alanud 2005. aastal peaministriks maadevahetuse saanud Andrus skandaalina tuntud kohtusaag Ansip. Ent tegelikult sõnas a, viidates, et sama juba Muhv uur imisega tegelev kaitsepolitsei Eno Raua „Naksitrallides“, on poliitiliselt kui nägi Sammalmõjutatud. Ärapanijad Mart habeme habemes linnupesa.)

Juur ja Peeter Oja esitasid lauset laulu „Rohelised z Andrus Ansip: niidud“ viisil.) z „Ma lev“ (2005): „Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi „Tõhus rukkilill!“ (Kui mis hulka!“ (Enne 2007. aasta ki paneb muidu riigikogu valimisi rahulikud eestlased hirmsas andis Reformierakonna esim ti vihastama). ees ja toonane z Oma elu on väljendina hak peaminister ühe julgeima vali anud elama HU? mislubaduse, laulu „Depressiivsed Eesti mida on ohtralt parafrasee väikelinnad“ ritud.)

(2008) pealkiri ja refrääni tunnuslause.

Reede Reede, 23 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

2010. AASTAD

z Heinz Valk (pildil): „Ükskord me võidame niikuinii!“ (1988 üritusel „Eestimaa laul“, lööklauset korrati massikogunemistel terve taasiseseisvumise aja jooksul)

1990. AASTAD

1970. AASTAD

z „Noor pensionär“ (1972) : „Seltsimees emalendur!“ „Piloodiga ei räägita!“ (Ku i keegi hakkab autojuhti seg ama.) z „Verekivi“ (1972): „Seakari, aga mitte Tallinn a raad!“ (Kõrvus kaigub, kui das Johann von Uexküll Aarne Üksküla häälega sajatas.) z „Naksitrallid“ (raamat 197 2, film 1984): Kingpool Sammalhabemele : „Meie Muhviga läheme kassijahile!“ (Nii ütlevad näitek s suitsetajad, kui lähevad sui tsu tegema, või sõbraga ööklubisse siirdujad.)

Enn Putnik / ERR

z „Siin me oleme“ (1978, põh ineb Juhan Smuuli kirjutatud Ärni monoloogil „Suvitajad“)(pild il): „Ikkagi inimene!“ (Kui tah ta näiteks kellelegi humoor ikalt tunnustust avaldada.) „John, lase vesi välja!“ „Ütle talle, et me oleme Tallinnast! Ütle talle, et me maksame!“ „Peremees, kallis perem ees!“ „Inimeses peab kõik kau nis olema!“ (Tiit Hennoste märgib, et see lause on tegelikult pär it juba Anton Tšehhovi „On u Vanjast“: „В человеке всё должно быть прекрасно...“ ) „Kuda sa, lilleke, seia sat tusid?“ (Sellist tervitust kas utatakse tihti, kui kusagil tuttav at kohatakse.) „Tsu-tsu-freii...“ (Hea alte rnatiiv tšaule.)

z Peaminister Andrus Ansip ütles 2012. aastal riigikogus ACTA vastaste kohta: „See, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse.“ Väljendid „seemneid sööma“ ja „fooliummütsi kandma“ leidsid aastateks eestlaste kõnepruugis koha. z Illar (Raivo E. Tamm), „ENSV“ (alates 2010): „Joppenpuhh!“ (Ütlus läks laiemalt käibele tänu telesarjale, kuigi väljendit on varemgi kasutatud.

Näitleja Raivo E. Tamm kuulis seda enda sõnul lapsepõlves. Hüüdu kasutatud siis, kui taheti ro-

pendada, aga samas pääseda puhta nahaga.) z Jürgen Ligi: „Ära kaaguta!“ (2013 läks ETV poliitikasaates „Foorum“ tuliseks sõneluseks ja Ligi ütles Kadri Simsonile: „Ära nüüd kaaguta, ole vait, sa lubasid, et sa oled vait, kui teine räägib!“) z Edgar Savisaar: „Ma olen puhas kui prillikivi.“ (2015 korruptsioonikahtlustusi kommenteerides; väljendit „särab nagu prillikivi“ on kasutatud puhtuse sünonüümina, nüüd on „puhas kui prillikivi“ läinud käibele süütuse tähistajana) z Curly Stringsi laulust „Kauges külas“ (2014, sõnad Kristiina Ehin) on käibele läinud väljend „saada pruuniks teiseks juuniks“.

z Lennart Meri: „Ma ei saa lubada teile midagi muud kui verd, higi ja pisaraid.“ (1990, Winston Churchilli eeskujul) „Eestile on kombeks üks president korraga.“ (1993. aastal peetud ja laulusõnaks saanud kõnest) „Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis.“ (1997, alati aktuaalne!) „Raskel ajal on ka perse laululind.“ „Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.“ (1998) „Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist.“ (1998; ütlus, et keegi või m läheb kusagilt läbi nagu nuga miski v võist, on tänini kasutusel) Õhtulehe arhiiv

z „Armastus kolme apelsini vastu“ (esiet etendus 1991, telesalvestis aastast 1994) (p (pildil): „Ö „Ööd on siin mustad!“ „T „Tuleb neiu, ühelt poolt.“ z „„Õnne 13“ (alates 1993): Al Allan (Raivo E. Tamm): „Mingi austus pe peab ka ikka olema!“ Al Alma (Helgi Sallo): „See pole küll minu as asi, aga...“ La Laine (Luule Komissarov): „Tšort paberi, pa pažalusta!“ Jo Johannes (Kaljo Kiisk), kui keegi ta koduuk uksele koputas: „Sisse-sisse, uks on la lahti.“ „K z „Kreisiraadio“ (1999): „M „Mõttetu mees!“ „K „Kuradi lits, mine koju, Rootsi kunn tu tuleb!“ „S läks kui unenägu, mängides ja „Suvi jo joostes“ „S „Sõida, aga ära mölise!“ (K (Komöödisaatest pärit hüüdlaused on an andnud ohtralt inspiratsiooni telefonihelina nateks.)

17

Toimetaja Kersti Eero Tel 614 4037 kersti.eero@ohtuleht.ee

Toit

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

Teet Malsroos

„

Rüütlid ja Ilvesed olid väga tervislikud ning soovisid pigem, et toidud oleksid sid i kerged.

Rüütlid sõid d palju kala, Ilvestel e oli el täisembargo o näiteks kartulile. tul u ile.

Mõlemad presidendid d ei armastanud aga da ga sealiha.“

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

TRIKOLOOR TOIDULAUAL: kata pilkupüüdev peolaud (neljale)

Röstleivaga R östleiv vaga paneeritud p kohukohu-piima-mädarõikasuupiste p iima a-mä ädarr te (neljale) (n nel e ja j le) viilu leiba, 200 g kohupiima, 2 tl rriivitud VAJA LÄHEB: 4 vi iiluu musta m iiiivi v tudd või marineeritud soola, pipart, kuivatatud võõi ma m rineeritud mädarõigast, mäd ud rukkililli. rukk k ilililil. kk VALMISTAMINE: VALMISTAMINE Leivapuru tegemiseks lõika leivaviiludelt eivavi viiludel et ääredd ja kuivata kuivaata need ahjus. Riivi leib jämeda riivigaa või või purusta p ruust pu sta köögikombainis. köög ög N ruta Nõ ta kohupiim koh i ititud iv udd m ädaäd daa Nõruta kohvifiltris ja sega juurde ririiv riivitud mädarõig rõ i as a (marineeritud (ma edeeliik välja). väljlja) vä a).. rõigas mädarõikal pigista vedelik M itsesta soola ja pipraga. Vormi segust nneli Ma elii ppa el allllikkesst ja ja Maitsesta pallikest veer ve e eta leivapurus. er leiv veereta Puista peale rukkililli.

Taimetoitlust oitlust Eestis juba uba sada aastat asstat

Alar Truu

Röstitud leivapuru muna-toorjuustukreemi ja vürtsikiluga

SUUPISTE

Kõige kauem ehkk ka kahe kaheksa heks he ksaa aasks a saa sidden endi di peakokk pea eako kookkk tat vabariigi presidendi olnud Indrek Kivisalu ivisal alu u ((pildil) pild pi lddilil)) pressi toidulisas toidu dulililisa du sass sa rääkis Eesti Ekspressi old Rüütli ja Maitsed, et Arnold enüüü-Toomas Hendrikk Ilvese me menüüsi polnud. poln po lnud nud ud.. des suuri erisusi

„20. sajandi algul muutus aina populaarsemaks tervislik toitumine, sealhulgas taimetoitlus.

1911. aastal ilmus ka eesti keeles Taani arsti ja taimetoitluse propageerija doktor Mikkel Hindhede kokaraamat, kus taimetoite tutvustati soodsa ja tervisliku valikuna,“ juhitakse taasavatud Eesti Ajaloomuuseumis tähelepanu esimesele Eestis ilmunud taimetoidukokaraamale „Minu toitmiseviis. Eeskujulik kokaraamat. Tervislised, odavad ja maitsevad söögid. Täielik pööre meie toitmiseviisis.“.

Sada aastat hiljem ehk täpsemalt aastal 2012 nägi trükivalgust esimene eestikeelne veganikokaraamat „Toidud ainult taimedest. Retsepte ja tarkusi vegan toidust“, autoriteks Mikk Mägi & Loore Emilie Raav. KERSTI EERO

EELROOG

Kuidas katta rahvusvärvides sünnipäevalaud vaid kohalikust kraamist, kasutamata seejuures grammigi toiduvärvi, õpetavad Tallinna teeninduskooli õpetajad Eero-Olavi Kristi Tiido.

Kippa ja aK risti t Tii i do.

VAJA LÄHEB: 4 sl musta leiva puru, 150 ml seenepuljongit (sobib ka kanapuljong), 2 kuivatatud (lehter)kukeseent, 3 sl jahu, 2 muna, 100 g toorjuustu, soola, sinepit, 12 vürtsikilufileed, kuivatatud rukkililli.

VALMISTAMINE: Kuke Ku kese seen en nek e üp üpsi sis: s: Haki Hak a i kuivatatud kuivvatat atattudd seened at see eene ned peeneks ned peeen e ek ekss ja kalla kaallla kastrulisse. Lisa jahu ja pulKukeseeneküpsis: jong ning nin i g kuumuta, kuum ku umut um uta,, kuni kun uni mass mass muutub ma muu u tu t b ühtlaseks. ü tl üh tlas assek eks. s. M ääriri ttainas ää ain küpsetuspaberile ja küpMääri seta 150kraadise sees ah hju jus 10 jus 0–115 m mi inuti nutitt..

150kraadises ahjus 10–15 minutit.

Kree Kr eem: m: K eeda ee d m unee kaheksa k hee minutit. Eralda munakolka Kreem: Keeda mune laase s d valgetest. v lg va l ettesst. t. R iiiivi v munavalged peene riiviga ja vi lased Riivi saa toorjuust, too oorjrjrjuu u stt, m uu lisa maitsesta ja sega ühtlaseks mass ma s ikks. ss s massiks.

Enne En ne serveerimist ser kuumuta pannil leiva apu puru ru,, ma vapuru, maitsestades seda näiteks hakitudd kü tu üüs üsla la küüslaugu ja võiga. Laota leivapuru kkausi ka aus usii põhja. põõhj h a Lase munakreem läbi konddiitrikoti di itiririko koti lei eiv leivapuru peale.

Haki k munakollased mu Haki ja puista muna mu nakr kree e mi m vahele. Aseta kimunakreemi lufifilleed lu leed le ed munakreemikuhjamun unaa lufi kestele. ke e Kaunista Kau auni nist s kuivatakestele. tud ru rrukkilillede kkkkililile l de ja ja seenes tud küps kü pssisteega ga. küpsistega.

EELROOG

Küpsetatud kartul munatoorjuustukreemi ja vürtsikiluga (neljale) VAJA LÄHEB: 4 kartulit ’Blue Congo’, 100 g toorjuustu, 2 muna, soola, sinepit, 12 vürtsikilufileed.

VALMISTAMINE: Lõika kartulitele peale rist, paki need fooliumisse ja küpseta 200kraadises ahjus 25−30 minutit (sõltub kartuli suurusest). Samal ajal keeda mune kaheksa minutit. Eralda munakollased valgetest. Riivi munavalged peene riiviga ja lisa toorjuust, maitsesta ja sega ühtlaseks massiks. Serveerides tõsta kreem kuumale kartulile ja lisa kilufileed.

Nipp! Kui ’Blue Congo’ kartulit keeta kooreta, siis jääb ta helesinine nagu punane kapsaski (vt pearoa pilti). Kui vett liiga palju panna, on tulemuseks määrdunud sinine toon. Pildil olev kartul on koorega küpsetatud.

PEAROOG

psa Seafileerull sinise kaiga ja kodujuustukreem (neljale)

Seafileerull

„

Peakokk oli alati nähtaval ja enne vastuvõttu pidas ta meile, teenindajatele, kõne ja käskis kõike proovida, et kui keegi peaks küsima, siis me oskaksime vastata.

Oleme ausad, mõnikord ei saanud isegi aru, kas tegu on magusa või pigem soolase suupistega.“

18

Muusik Stig Rästa (pildil) meenutab ajakirjas Anne&Stiil, kuidas ta vahetult pärast keskkooli kelnerina presidendi vastuvõtul käis.

0–500 g), 30 g lehtpeterselli, VAJA LÄHEB: 1 seafilee (40 la.

50 g musta leiva puru, soo ära peea seafilee kelmetest. Lõika ast Puh : INE VALMISTAM ti tükk pikuti neljaks. Hak leh nem sabaosa ja lõika suurem toiduale lau e Pan . reta selles liha petersell hästi peeneks ja vee asti kõv d nee ra kee ja le teise pea kile, aseta fileeribad kilele üks küp i test tugevasti sõlme, et ves toidukilesse rulli. Seo kile ots lt lise näo tõe u a kodus sous vide ahj sedes lihani ei pääseks. Kun ja te vet rull liha e pan is 66 kraadini, pole, siis kuumuta vesi pot d. tun üks a küpseta sed rad liharulli fooliumisse ja Sama tulemuse saad, kui kee ahjus 20 minutit. küpsetad seda 160kraadises ne neljaks ja veereta fileeportsjo Enne serveerimist lõika rull leivapurus.

Sinine kapsas

Mustasõstrakaste t jäänud lihajäägid, 30 g võid, 1 väike sibul, 1 väike m ee kr tu t, 50 g võid, soola, suhkus sas ju kap du ast Ko pun g 400 B: astamises VAJA LÄHE VAJA LÄHEB: seafilee puh ksa, 100 g külmutatud musti kodujuustu, g .

200 eid B: mn HE köö LÄ punast veini, paar tüümianio ral JA ml kor VA vi 150 t, vet rut, soo ml ja või 300 nil d, pan gan por ata (sobib sas ribadeks. Sul terapipart.

50 g toorjuustu, mädarõigast VALMISTAMINE: Lõika kap selles liharibasid, hakitud sõstraid, suhkrut ja musta sta soola ja suhkruga. itse la.

Ma soo i. ja läb uk) võis t sla alise poti põhjas või ja prae gel küü õhj ker sup pak vein ka hakitud ata Sul : kuumuta kapsas INE AM VALMIST unistunud. Vala peale punane kogiviljad on kuldsed ja liha pru LMISTAMINE: Sega kokku köö VA i mu kun kuu dit, se isel gan tak km por lisa kes ja , da lat aks kee ta üldjuhul isuäratav maitsesta soola sibu trad ja tüümian ning pee st, sõs ei d rjuu u sta too toit ja mu ist t i, sin ves uus a la. duj Lisa Kun sõe . i p! eni läb Nip ning kruga ning kurna ja kuumuta keemis tades tavaliselt veidi hapet darõikaga. Soovi korral nud. Maitsesta soola ja suh mä ene tud väh ra riivi ja võr le poo punasele peakapsale kuumu on te b sel, kuni kas . Kui hape lisamata jätta, saa lisa hakitud maitserohelist. kapsas värvub punakaslillaks sa. kergelt luitunud lipuvärvi kap

EV 100

Martin Ahven

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Maitsev eestimaine seapraad peolaule al 2,95 €/kg Ootame Teid meie lihapoodides Rakveres Vaala keskus ja Pikk tn 11, Tabasalus Klooga mnt 5a, Tallinnas Mustamäe ja Nõmme turul, Lipo poes, Balti Jaama Turul

MAGUSTOIT

Šokolaadikook hapukoorejäätise ja kastmega (neljale kuni kuuele)

Sinine kaste

Šokolaadikook VAJA LÄHEB: 100 g võid, 100 g tumedat šokolaadi, 2 muna, 45 g suhkrut, 25 g jahu.

VALMISTAMINE: Tükelda šokolaad ja või kastrulisse ning sulata veevannil. Ole ettevaatlik, et šokolaadi sisse ei satuks tilkagi vett.

Eralda munakollased valgetest. Vahusta viis minutit munakollaseid suhkruga.

Jahuta šokolaadi-võisegu 40 kraadini ja sega munavahuga.

Sõelu juurde jahu ja sega spaatliga ühtlaseks massiks.

Vahusta kergelt munavalged ja lisa šokolaadisegule.

Sega läbi. Tõsta segu rasvainega määritud muffinivormidesse. Küpseta 200kraadises ahjus 6–8 minutit.

Nipp! Kui tahad šokolaadikoogi asemel valmistada šokolaadivulkaane, tõsta vormid enne ahju panekut vähemalt tunniks külmkappi. Kui külm tainas ahju panna, hakkab see pealt küpsema, aga seest lühikese ajaga läbi küpseda ei jõua.

Hapukoorejäätis VAJA LÄHEB: 120 g vett, 55 g suhkrut, 10 g glükoosi, s, si 1 leht želatiini, 200 g hapukoort, soovi korral sidrunimahla. a la. ah VALMISTAMINE: Vala vesi ja suhkur kastrulisse nning ing keeda viis minutit. Lisa glükoos ja sega läbi. Lisa siiruirupile külmas vees paisutatud želatiin.

Jahuta siirup 40 kraadini. Lisa hapukoor ja segaa ühtlaseks massiks. Soovi korral maitsesta vähese ssididrunimahlaga ja vala segu jäätisemasinasse. Kui jäätisetitsemasinat pole, pane sügavkülma ja käi segamas. Või õi serveeri vahukoorega.

VAJA LÄHEB: 250 ml õunamahla, 50 ml likööri Blue Curacao, 1 leht želatiini, 3 g agar-agarit.

VALMISTAMINE: Kuumuta õunamahl keemiseni, lisa liköör ja agar-agar. Sega ja lase korraks keema tõusta.

Lisa külmas vees paisutatud želatiin.

Hoiatus! Agar-agar tuleb lasta keema tõusta, aga želatiin keema tõusta ei tohi.

Lase massil jahtuda, kuni see hakkab kergelt tarduma (külmkapis kulub selleks 15–20 minutit). Püreesta mass saumikseriga ja seejärel hõõru läbi sõela, et tekiks geeljas konsistents. Geeljat massi on võimalik teha tänu sellele, et agar-agar hakkab kiiresti tarduma, aga želatiin tardub lõplikult alles kuue tunni pärast.

Hoiatus! Liiga pikalt püreestades saad lipusinise geeli asemel helesinise vahu.

SERVEERIMISEKS: külmkuivatatud musti sõstraid või mustikaid, beseepuru, kuivatatud rukkililli.

Nipp! Liköörist Blue Curacao valmistatud kastme asemel võid šokolaadikooki serveerida ka karamelliseeritud põdrasamblikuga. Et kibe maitse kaoks, tuleb samblik läbi kupatada. Seejärel keeda 100 g veest ja p Kui soovid hapukamat tulemust, 100 g suhkrust siirup. lilsaa kkaa 3 g si idr drunnha hape p t Kasta samblikututid siirupisse lisa sidrunhapet. jät ätaa jä järg rgmi m see hommikuni hom ommi m jaa jäta järgmise küpsetuspaberile kuivama.

Kuida lipuvärvides kokteili Kuidas teha, õpetab Café Amigo ööklubi juht Taavo Raag. ööklu

VAATA VIDEOT ohtuleht.ee/860361 Tiina Kõrtsini

Õhtuleht tänab Tallinna teeninduskooli õpilasi Märten t n Kadu ja Caro te Carol ol Vä Väljaotsa, kkes e aitasid toite valmistada.

19

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

20

REKLAAM.OHTULEHT.EE

Tel 614 4100 | reklaam@ohtuleht.ee

EV 100

Mida süüa, et elada vähemalt 100aastaseks?

TRIIN TAEL

Alar Truu

100AASTANE EDUARD: „Soovitan kohukesi süüa, see on hea maitsega värk!“

triin.tael@ohtuleht.ee

„Olen juba sada aastat hommikukohvi kõrvale klähvi viskit võtnud,“ kuulutas 107aastane ameeriklane Mariano „Pops“ Rotelli tunamullu ajakirjandusele. „Olen saja aasta jooksul kolm korda arsti juures käinud. Tema on surnud, mina elan!“ Milliseid nippe jagavad aga rekordiraamatutesse läinud ülipikaealised?

Keilas elav 100aastane Eduard Kuuskor ütleb, et ei ole kunagi elu jooksul oma toitumist erilise hoolega jälginud. Söönud on ta tänuliku meelega seda, mida parasjagu saada on olnud. „Vanal Eesti ajal jõin palju piima ja sõin leiba. Aga siis, kui Venemaale vangilaagrisse sattusin, anti meile hapukapsavedelikku, hirsiputru ja kolm korda päevas sada grammi aganaleiba,“ meenutab vanahärra ja lisab, et metsatöödel olles sai magusaisu leevendamiseks suviti nopitud mustikaid ja muid metsamarju.

Küsimusele, kuidas sellise kesise söögiga oli võimalik hea tervise juurde jääda, vastab ta kavalalt: „Aga nagu näed, on võimalik. Kui midagi ei söö, ei lähe ka midagi hapuks.“ Ta arvab, et ju oli selles nigelas hapukapsavedelikus siiski mingisuguseid vitamiine, mis keha turgutasid. „Nüüd aga on mul igapäevane toit leib, mille peale panen heeringat või rullitud silke. Ja õunamahla joon. See poe oma on küll magus, aga paistab, et vitamiine on seal ka sees,“ räägib Eduard. Ta on enda sõnul olnud kogu elu suur maiasmokk. „Ma olen seda suhkrut sisse ajanud nii palju kui vähegi võimalik. Ja ega see praegu ka minust päris mööda ei lähe,“ ütleb vanahärra naerda pugistades, et šokolaadi pistab ikka nüüdki aeg-ajalt põske, aga vähem kui enne. „Varem sõin seda ikka päris korralikult.“ Aga korrutatakse ju kogu aeg, et suhkur on kurjast. Mida ta sellest arvab? „Asi on nii, et olen sellele kurjusele juba oma hinge andnud,“ muheleb Eduard. Šokolaadi asemel soovitab ta aga neil, kes ihkavad saja-aastaseks elada, süüa hoopis kohukesi. „See on hea maitsega värk! Iga p saab käidud, võtan neid kohe mitu tükki!“ kord, kui poes Kas tal on hea tervise hoidmiseks olnud ka mõni salanipp, näiteks toore muna joomine või muud säärast? „Siukseid vigureid ma küll ei ole teinud,“ kostab vanahärra. „See, mis ajab tervise upakile, on suits ja viin. Need on asjad, mida ma pole kunagi kasutanud. Tänu sellele olengi pikalt välja vedanud.“ KATRIN HELEND -AAVIKU

Maailma vanim perekond ülistab kaerahelbeid Kaerahelbeputru peab oma vitaalsuse võtmeks Iirimaal Armagh’ maakonnas elav Donnellyde pere, kes on Guinnessi rekordiraamatusse läinud maailma vanima perekonnana – 13 õe-venna vanuste summa oli mulluse intervjuu ajal 1075 aastat, noorim oli 72 ja vanim 93 aastat vana. „Põhiline on õhtul kaerahelbeid süüa,“ ütles pesamuna Leo Donnelly Today.comile. „Oleme alati issi eeskujul õhtul enne magama heitmist mõnusa sooja kõhutäie söönud. Puder umbes kell kümme õhtul, ja siis uuesti kell seitse hommikul. Piimaga keedetud kaerahelbepuder, võib-olla törtsuke moosi peale kah.“ Donnellyde kaerahelbeusus on oma iva sees, toonitab Today.com. Harvardi ülikooli teadlased on leidnud mitmes uurimuses, et neil, kes söövad päevas kaks-kolm portsu täisteravilja, väheneb suhkruhaiguse oht 21%. Samuti kahaneb risk haigestuda artriiti, podagrasse ja Crohni tõppe.

Leo Donnelly lisas, et kuna nad kasvasid üles talus, on nende toit olnud lapsest peale puhas ja omakasvatatud.

Itaalia staarvanake toitus küpsistest ja toorest munast Reuters/Scanpix

2016. aasta maikuust alates hoidis maailma vanima naise tiitlit itaallanna Emma Morano (117, pildil), kes võis uhkustada selle üle, et on elanud kolmel sajandil. Mullu aprillis 117 aasta ja 137 päeva vanusena hinge heitnud vanaproua rääkis oktoobris 2016 AFP intervjuus, et sööb päevas kaks toorest muna. „Ja kõik.

Küpsiseid ka. Aga ma ei söö palju, sest mul pole hambaid.“ Varem oli Emmal kombeks süüa iga päev kaks toorest ja üks keedetud muna. Seda oli ta iga jumala päev teinud 20. eluaastast saadik, kui arstid diagnoosisid tal verevaesuse. Peale munade sõi Emma veidi hakkliha ja pastat. Liha ei söönud Emma vanas eas enda sõnul osalt seetõttu, et kartis vähktõppe haigestuda.

Eaka itaallanna ihuarst Carlo Bava kinnitas 2016. aasta sügisel, et Emma kolesterooli- ja veresuhkrutase on ideaalne. Arst rääkis, kuidas tema staarpatsient armastab küpsiseid kirglikult kui laps ning peidab neid padja alla.

Erilised lemmikud olid Savoiard’i küpsised ehk keelekesed.

Vanim holokausti üleelanu eelistas heeringat AFP/Scanpix

Vahepeal maailma vanima mehe tiitlit hoidnud Yisrael Kristal (pildil) suri eelmise aasta augustis 113 aasta ja 330 päeva vanusena. Kristal oli ka eakaim holokausti üle elanud inimene. Poola päritolu juudi härra sõi enda sõnul iga päev marineeritud heeringat, heeringas aga sisaldab ekspertide sõnul hulgaliselt tervislikke valke ja rasvu ning kasulikke mineraale ja vitamiine, mis üheskoos hoiavad korras nii südame, hemoglobiinitaseme, luud kui ka närvid. Kuid veel 80ndates eluaastates ei öelnud Yisrael ära ka veinist ja õllest.

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Merle Beljäev

106AASTANE MARTA KIVI: „Olen söönud seda, mida nälg ette kirjutab.“ Saaremaalt pärit, praegu Kohilas poja pere juures elav 106aastane Marta Kivi joob meelsasti taimeteed. Lemmikut tal siiski ei ole. Niisamuti ei ole tal lemmikt oitu, u, aga kõige rohkem maitsevad kalatoidud. „See ei tähenda, et ma lihale ei ütleksin. Aga metsloomade liha ma ei söö, põhimõtt õttee pärast,“ ütleb vanaproua.

Ta ei ole enda sõnul kunagi rangelt söögiaegadest kinni pidanud ja on end kostitanu nudd sellega, mille järele on isu olnud. „Söön siis, kui nälg nõuab ja seda toitu, mida just siis nälg ette kirjutab,“ räägib Marta. arta.

Praegu, kui ta on söögi suhtes teistest sõltuv, enam päris sama tunnetuse järgi elada a ei saa.

Aga mõnel päeval ei taha ta midagi süüa, samas teisel päeval käib mitu korda kõhtu täitmas. tmas. „Oma organismi peab tunnetama ja sellega arvestama, siis on kõik hästi. Mingit vägisi selle või õi teise asja söömist või mittesöömist ei peaks olema,“ arvab kõrges eas olev vanaproua.

Rasvase toidu järele tal pole kunagi suurt isu olnud, aga ka selles ei ole ta endale seadnud raudseid piiranguid. „Mõnikord nälg lausa nõuab seda,“ ütleb Marta.

Koogi ja tordiga maiustaja ta ei ole, aga kohvi sisse paneb ta tublisti suhkrut: „Kohv peab magus olema!“ Korraga joob ta pool tassi kohvi ja sinna paneb ta ühe terve või koguni poolteist teelusikatäit suhkrut. Seda saab ta endale lubada, sest diabeeti ta ei põe ja ka liigse kehakaalu pärast pole vaja muretseda.

KATRI N HELEN D -AAVIK U

116aastaseks elanud ameeriklanna armastas peekonit

Legendaarne prantslanna sõi nädalas kilo šokolaadi

Susannah Mushatt Jones (pildil) oli 2016. aastal 116 aasta ja 311 päeva vanusena surres viimane 19. sajandist pärit ameeriklane. Jones oli veendunud, et rekordkõrgesse ikka aitas tal jõuda hommikusöök, mis koosnes munadest ja neljast peekoniribast. Peekonit pistis vanaproua päevalgi.

Loomsed rasvad on seoses uute menudieetidega küll jälle au sisse tõstetud, kuid Maailma Tervishoiuorganisatsioon on klassifitseerinud peekoni ning muud töödeldud lihad esimese rühma kantserogeenide hulka – koos sigarettide, plutooniumi, asbesti ja uraaniga.

Austraalia dietoloog Simone Austin seletas veebiküljele bodyandsoul.com.au, et peekonit ei saa küll sigarettidega võrrelda, ent iga päev seda kindlasti süüa ei maksaks.

Ametlike andmete järgi on tänini vanimaks elanud inimene maailmas prantslanna Jeanne Calment (pildil), kes suri 1997. aasta augustis 122 aasta ja 164 päeva vanusena. Vanaproua loetles oma lemmikutena sealiha, oliiviõli (seda määris ta ka nahale) ja portveini, kuid tema suurim armastus oli šokolaad, seda kulus nädalas terve kilo. Võimalik, et just see maius aitas tal elu lõpuni ärgas püsida. Kakaos sisalduvad flavonoidid kaitsevad südant ning ergutavad nii südame kui ka aju verevarustust. Ka seda, et Jeanne oli enda sõnul stressi suhtes immuunne, võib lugeda kakao tujutõstvate omaduste teeneks. Suitsetamisega tegi Calment lõpparve alles veidi enne surma, kuna uskus, et see on süüdi tema halvenenud silmanägemises.

Reuters/Scanpix

Maailma vanim inimene pidas pika elu pandiks hõrgutisi 1. aprillil 2015 suri 117 aasta ja 27 päeva vanuses toonane maailma vanim inimene, jaapanlanna Misao Okawa (pildil). 2014. aastal väitis ta väljaandele The Japan Times, et tema eakuse pant on maitsev ninaesine, näiteks ramen ja loomaliha-seenehautis riisiga. Samuti armastas ta makrellisušit. Iseäranis kõrge keskmine eluiga on Okinawa saarel, kus süüakse vähem riisi kui Jaapanis keskmiselt. Okinawa dieediks nimetatud traditsiooniline toiduvalik sisaldab 30% rohelisi ja kollaseid köögivilju. Riisi asemel armastavad okinawalased kohalikku punase viljalihaga bataati. Kala süüakse üsnagi vähe, sealiha see-eest üsna palju. Veel on teadlased leidnud, et Okinawal pruugitakse suhkrut vaid 30% Jaapani keskmisest.

21

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

EV 100

SADA A ASTAT E E STI VAB AR I I KI

Teet Malsroos

Andres Putting

aks aega us võtab alati sekundi-k HEEROLD: Meelis Komp . kab hak e lugema ja vaatab, mis tiitlit ja nim

TAGAPLAANIL, KUID OLULINE: Heeroldil (üleval vasakus nurgas) on vastutusrikas roll külalised välja kuulutada, enne kui nad presidendipaariga kätlema asuvad.

Millist peavalu võivad põhjustada sõnad „riigikogu“ ja „riigikontrolör“!

Katsuge ise välja hääldada kõigi presidendi vastuvõtule kutsutute nimed ja ametid „Palju õnne, Marju Lauristin!“ Kui ajalehe Postimees Tartu toimetus asus veel majas, mille keldripuhvetis võis prae kõrvale teinekord ka kannukese küsida, kontrollisid mõned ajakirjanikud just selle lausega, kas diktsioon on valmis oluliseks telefonikõneks. Või tuleks igaks juhuks kümmekond minutit oodata. Sel nädalal proovisin presidendi vastuvõtu heeroldi tööd ja selgus, et keset karsket tööpäeva võivad kogenematul teadustajal keele krõnksu ajada koguni sõnad „riigikogu“ ja „riigikontrolör“, Lauristini õnnitlemist pole tarvis oodatagi.

RAINER KERGE rainer.kerge@ohtuleht.ee

Oli see nüüd esimeses või teises klassis – igatahes oli vene keeles jõutud susisevate häälikuteni.

Minul oli aga täpselt see ealine iseärasus, et need nii-öelda piimast tehtud kaks ülemist lõikehammast olid parajasti irdunud, aga päris hambaid veel ei paistnud.

Ehk siis teiste sõnadega: ma nägin välja nagu kogemata haava asemel kõrgepingeliiniposti hammustanud kobras või kirehoos peaga vastu kaske jooksnud jänes.

Susiseva s-i kompleks

22

Esimesed ja need kõige olulisemad klahvid olid puudu ning mu ema oleks kindlasti palunud mul naeratada ja teinud sellest pilti – kui toona oleks pildi tegemine nii lihtne olnud. Mine tea, äkki ta oleks foto koguni Facebooki postitanud, aga õnneks tegeles Mark Zuckerberg neil päevil alles piimahammaste lõikumise problemaatikaga ja mul oli seetõttu kokkuvõttes päris tore lapsepõlv.

Aga jah, vene keele tundides oli sel ajal susisevate häälikutega jama, sest katse hääldada välja š või ž paistis kõrvaltvaatajale nagu Petri tassile süljeproovi poetamine – et arstitädid saaks uurida noormehe suus elavaid mikroobikultuure.

Võimalik, et just neil päevil käis mu kõrvas ja peas mingi krõks, aga igatahes istusin ma paar aastat hiljem logopeedi kabinetis, kes kirjutas mulle välja erinevaid harjutusi susiseva s-iga tegelemiseks. Logopeedil-käikudest mäletan ma peaasjalikult seda, et nooremas keskeas daamil oli palju sõrmuseid, ägedad prillid ja ta sõitis ringi ainsa koorekohvipruuni Lada 08-ga, mida tol ajal Tartus siinpool Emajõge näha sai.

Igatahes oli ühekorraga kevad valmis, arstitädi tunnistas mu s-i kõlblikuks ja sahistas oma autoga vaikselt suvele vastu.

Tuju, tempo ja diktsioon Kompleks, et mu s-i ja teiste susservusseritega on midagi lahti, aga jäi. Kui käibiva sajandi alguses tuli ajutiselt töötada teatris Vanemuine ja sellega seoses

Aldo Luud

800 NIME JA SADAKOND VIGA: Esimene komistus tuleb mul juba teise nimekaardi juures. Raske töö!

rääkida kord televisioonis natuke „Chopinianast“, tüütasin ma surmani ära teatripedagoogi ja toonase balletitoimetaja Epp Kogeri oma palvega ikka veel kord kuulata, kas ma suudan lavateose nime enam-vähem korrektselt hääldada. (Epp Koger, muide, tavatses suuremaid teatrielus juhtuvaid ebakohti kommenteerida lausega: „Irdi oleks vaja, kas või pooleks päevaks“; seda lauset olen võtnud korduvalt parafraseerida moodsa Eesti elust rääkides, pöördudes Irdi asemel, tõsi, raskemate pagunitega juhtide poole.)

Kuna ma olen oma s-i siiani mõõdukalt häbenenud, tundus eriti õel kolleegide ettepanek, et ma võiks proovida presidendi vastuvõtu heeroldi ametit ning lugeda selge, kõlava ja piduliku häälega ette kätlemisele tulevate tähtsate külaliste ja muidu kõrgemate aukandjate nimekiri.

No tegelikult võib ka hullemini minna, näiteks detsembris 2010 üritati mind saata jõulujärgsele 40kilomeetrisele pekist-priiksmatkale. Ausalt, kui inimesel on sellised kolleegid, pole tal vaenlasi vaja. Õnneks tuli siis appi tsüklon Scarlett, kes mu kodumaja väl-

japääsuteed lume alla mattis ja reportaaž tervislikust retkest sündis rajalolijatega pisteliselt telefoni teel ühendust võttes.

Nüüd pole aga tuisuilmast abi loota. Palun presidendi kantseleist saata endale mullusele vastuvõtule palutute nimekiri ja helistan hakatuseks lavakõne õppejõule Garmen Taborile. Mida võiks osata inimene, kes peab paar tundi kaaskondsete nimesid ja ameteid ette lugema?

Garmen Tabor peab loengu, mille lühikonspekt on umbes selline. Heerold on presidendi vastuvõtu visiitkaart – ta peab olema viisakas, selge, rahulik ja keskendunud. Keskendumise aluseks on see, et sa ei hingelda ega kiirusta, sa kontrollid oma hingamist ja soojendad eelnevalt häält. Rahu tagab teadmine, et kodutöö on tehtud: sa ei pabista ette, et oi, äkki ma ei suuda Aserbaidžaani suursaadiku nime kokku lugeda. Kõige eelduseks on muidugi see, et inimesel pole defekte s-i, r-i ega l-iga ning tema diktsioon on ilus, selge ja puhas – ta ei hakka seda ju üheks korraks harjutama! „Teie s-iga pole väga hullu, ma kuulen,“ lohutab Garmen Tabor. Ja kordab üle: „Tähtsad on tuju, tempo, diktsioon. Säilitage ühtne tempo, et mitte mõnda nime kiiremini öelda – hakake juba minema!“

Viga teise paari juures Teise kõne teen kätlemistseremoonia teenekale heeroldile Meelis Kompusele. Ta õpetab, kuidas

seista: jalalabad olgu paralleelselt õlgadega ja põlved grammikene lõnksus. Lisaks soovitab ta võtta sekundi-kaks aega ja vaadata, mis tiitlit ja nime lugema hakkad. Veel – kaugete maade saadikute meile harjumatud nimed on Kompus harilikult pähe õppinud, treeninud neid enne välisministeeriumis Toomas Kahuri juures. Kogu vastuvõtu nimekirja loeb ta trenni mõttes vähemalt kolm korda kõva häälega endale ette – enne kui õige hetk on käes ja kaamerad käima lähevad.

Lisaks jälgib heerold silmanurgast, kaugel juba väljahõigatud külalised oma asjadega on. „Kui kutsutud inimese paariline hakkab kätlema presidendi abikaasaga, siis ma ütlen järgmise nime. Mina dirigeerin rütmi. Kui mina hakkan kiirustama, hakkab kogu järjekord kiirustama,“ tõdeb Kompus.

Oeh. Teen endaga kokkuleppe, et korraldan nimekirja ettelugemise esimese proovi. Võtan sedelid ette ja hakkan pihta – nii pidulikult ja kõlavalt, kui vähegi suudan. Komistus tuleb juba teise nimekaardi juures: Toomas Savi abikaasa on Kirsti Savi, mitte Kristi, nagu silm esimese korraga viltu luges. Mida see Kompus soovitaski? Võta sekund eellugemiseks.

Kui ma 47 minutit hiljem olen umbes 800 nime maha hõiganud, on jalad väsinud ja tähed tantsivad silme ees. Vigu on kogunenud selle aja peale sadakond.

Raske töö. Jõudu ja jaksu!

Tel 614 4100 | reklaam@ohtuleht.ee

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

REKLAAM.OHTULEHT.EE

Uus volvo xc60

Tu r v a l i s u s e t u l e v i k Kõik, mida me teeme, algab inimestest. Ja kui me ehitasime uut XC60-t, mõtlesime me igaühest auto sees ja selle ümber.

XC60 tuleb parima turvaseadmete paketiga ja pakub kaunilt disainitud tüünes salongis suurepärast ülevaadet eeskulgevast teest. Õhkvedrustus kombineerib mugavuse juhitavusega. Oma kõrge kliirensiga saab XC60 hakkama kõikjal – nii maanteedel kui metsavaheradadel.

Ajatu Skandinaavia disain, kõrgekvaliteediline heli Bowers & Wilkinsilt ning intuitiivne tehnoloogia annab kindlust turvalisele ja inspireerivale autosõidule.

Made by sweden CO2 heide: 49-176 g/km; keskmine kütusekulu: 2,1-8,4 l/100 km

Info-Auto

TALLINN Järve Pärnu mnt 232 tel 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt 89a tel 447 2777 parnu@infoauto.ee

volvocars.infoauto.ee facebook.com/infoautovolvo

23

Reede, 23. veebruar 2018 E V 100

REKLAAM.OHTULEHT.EE

Tel 614 4100 | reklaam@ohtuleht.ee

SUBARU FORESTER

UD T A R I I P ES! S U G KO

-BREAK X EDITION

FORESTER XS CVT X-BREAK

alates OOTAMINE TASUS ÄRA – TIPPVORM ON KÄES

26 990 â‚Ź

Tumendatud klaaside ja ainulaadsete kujunduselementidega

Elu on täis seiklusi ja avastamata teid. Et edukalt sihile jþuda on Subarul tþeline nelik vedu, suutlikud boksermootorid ja 3 aastat tasuta hooldust.

Foresteri erimudel X-Break pßßab pilku unikaalsete kujunduselementide, rikkaliku pþhivarustuse ning enneolematult atrak tiivse hinnaga. Meeldejääva sþidunaudingu eest kannavad hoolt märkamatult toimetav automaatkast ning vaikne ja soliidse viimistlusega salong.

End tþestanud Forester, nßßd märksa enam pisut vähema eest.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

subaru.ee Pþhivarustuses t Nelikvedu t Automaatkäigukast t Pßsikiiruse hoidja t EyeSight juhiabisßsteem (valikuline) t 2-tsooniga kliimaseade

t Bi-LED esituled t Kurvituled t 4PPKFOEVTFHB SPPMJSBUBT t 4PPKFOEVTFHB JTUNFE ees ja taga t &MFLUSJMJTFMU SFHVMFFSJUBW juhiiste

t 5BIBWBBUFLBBNFSB t 7JINBTFOTPS t ,MJJSFOT NN t w QVVUFFLSBBOJHB BVEJPTĂ TUFFN t .BLT QVLTFFSJNJTWĂœJNF 1800-2000 kg

Keskmine kßtusekulu ja CO2 heitmed: 5,7-8,5 l/100 km, 150-197 g/km. 3 aastat tasuta hooldust läbisþidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.

24