Jõuluaeg detsember 2018

IGA LAPS PEAKS SAAMA ELADA MUINASJUTUS

Jõuluaeg

Vana aja vurhvi kuuseehted

Esmaspäev, 17. detsember 2018

ÕHTULEHE AJAKIRI

Saa tuttavaks kutsika k s Roly’ga ’ !

T teeb sulle Ta e keelega musi ja rõõ õ mustab, kui teda paitad.

Interaktiivne mängukoer

Konstruktor Lego Friends Mia`s Tree House

29,99

20,99*

Jalutab, keerab pead, liputab saba ja teeb erinevaid hääli!

Raadio teel juhitav dinosaurus

24,99

72,99*

Kõiki tehinguid saad teha pangakaardiga!

Lauamäng Monopoly koos kaardimaksega eesti või vene keeles

Kehakaunistuste mängukomplekt

49,99

36,99

9,99

Konstruktor Lego Creator Modular Sweet Surprises

39,99

Ainult Hinnad kehtivad kuni 24. detsembrini *Ainult kauplustes aadressidel: Tallinn: Linnamäe tee 57; Ehitajate tee 148; Madala 5a/Tuulemaa 20; Smuuli 9; Maardu: Keemikute tn 2; Narva: Kreenholmi 52/54; Pärnu: Riia mnt 131

2

Rubriik

EMILY

Esmaspäev, 17. detsember 2018

LIN-MANUEL

BEN

EMILY

JULIE

DICK

ANGELA

COLIN

MERYL

BLUNT MIRANDA WHISHAW MORTIMER WALTERS VAN DYKE LANSBURY FIRTH STREEP

Rubriik

3

Esmaspäev, 17. detsember 2018

4

Rubriik

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Kipperi ansoovis saadaval kauplustes

www.hmseafood.ee

Meie pere

KLAUDIA TIITSMAA:

5

Esmaspäev, 17. detsember 2018

„Meil on igal aastal ikka vähemalt kahed jõulud!“

„Ma olen küll suur detailide armastaja, aga jõulutraditsioonid olgu pigem suured,“ tunnistab Ugala teatri näitleja Klaudia Tiitsmaa, kelle perre tulevad tänavu jõulud sootuks teisiti kui varem. Septembris, Klaudia sünnipäeval, said nad koos lavastajast kaasa Vallo Kirsiga pisipoisi vanemateks.

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

„Meil kahekesi on igal aastal olnud ikka vähemalt kahed jõulud. Kõik algab sellega, et jõuluvana pakib Viljandis kahe pere kingitused, laseb need päkapikkudel autosse kanda ja sõidab siis Türile, et seal koos Tiitsmaade vahmiiliga jõulud jõuluvana ja luuletustega vastu võtta,“ kirjeldab Klaudia igaaastaseid tavasid. „Veel on meil jõulud Rakveres.

Sinnagi sõidab seesama hõbedane Volkswagen koos kingituste ja heatujulise seltskonnaga. Seekord on meid siis juba kolm.“ Vallo lisab, et jõulud on neile kahele igal aastal olnud perega koos olemise aeg. „Aga et minu perekond elab Rakveres ja Klaudia oma peamiselt Türil, siis olemegi jõulude ajal alati vähemalt kahes kohas. Sügisel üritasin korraldada Klaudiale üllatussünnipäeva, et meie mõlema suguvõsa ühise laua taha kokku tuua. Peaaegu õnnestus, aga väike Vallo Valter otsustas mu plaanidesse väikesed korrektsioonid teha – tähistasime Klaudia sünnipäeva

Vastsed lapsevan Klaudia Temad ja Vallo K iitsmaa tähistava irs tänavu e d korda jõusimest kolmeke le si

JÄRGNEB lk 6 Aldo Luud

6

Meie pere

Esmaspäev, 17. detsember 2018

„Oleme sel aastal varakult jõuluettevalmistusi teinud,“ ütleb Vallo Kirs, et on kaasa Klaudia ja pisipoeg Vallo Valteriga juba praegu jõuluhoos. „Igal aastal jäävad ikka kõik toimetused viimasele minutile. Pisipere tulekuga on hakanud tekkima mingi väike oskus veidi rohkem aega plaanida, aga improvisatsioon peab ka ikka jääma. Aga jah, meie oleme valmis – jõulud võivad tulla! Erakogu

Jõuluaeg

ALGUS lk 5 hoopis Rakvere haiglas poja sünniga.“ Ehkki jõulud tulevad Rakveres ja Türil, on ka Viljandi kodu detsembri tulekuga jõulukaunistustega alati ehitud. „Igal aastal ikka isemoodi,“ ütleb Vallo. „Eelmisel aastal olid teemaks kuuseoksad ja isetehtud jõulukaunistused, sel aastal on diskokuulid ja erinevad valgustused.“

Piparkoogimaja ja metsast toodud kuusk Pere jõulutraditsioone hoiavad nii Klaudia kui ka Vallo pidulikult au sees. „Mäletan, et umbes kuuendas klassis avastasin, et meie kodus on lihavõtted ja mardipäev ning muu selline suurem ja väiksem pühatamine kuidagi kasinaks jäänud,“ naerab Klaudia. „Andsin emale märku, et nii ei saa.

Pärast seda võtsime pühasid ikka väga tõsiselt. Lihavõtte aegu oli meil mune küll ja küll, värvisime nii, nagu üks kunstnike pere võikski mune värvida.

Nii on ka jõuludega alates ühest jõulajast, kui hakkasime isa ehk Papa Sorgega piparkoogimaju ehitama. Teeme seda siiani.“ Kas tänavu piparkoogimaja püstitamiseks mahti jagub, Klaudia veel ei tea, aga loodab, et jagub. „Mul on maja Viljandis igaks juhuks valmis tehtud, aga Papaga tahaks ka ehitada,“ õhkab innukas piparkoogiküpsetaja, kes on oma perest kaasa võtnud pühade pidamise tava – täpselt nii värvilise ja kirka, nagu ühes heas kunstnike peres olla saabki. „Meil on Türil vahva traditsioon, et keegi paneb

ikka kostüümi selga,“ naerab Klaudia. „Küll on käinud üleni tahmane Aafrika jõulumees, küll koaala, kes pakke jagas. Kunagi ammu on ka klassikalist punase kuuega jõulumeest nähtud. Igasuguseid vahvaid tegelasi on läbi astunud, kellele Tiitsmaade vahmiil pakkide lunastamiseks luuletusi loeb ning mälestusi ja nalju jutustab.“ „Ühel aastal käis meil jõulusokk!“ tähendab Vallo, kes on oma emalt samuti kaasa saanud loomingulise lähenemise jõulutraditsioonidele. „Jõuluvana abilisena on pere noorimad liikmed ja koduloomad alati oma kostüümi ja rolli saanud. Ja loomulikult need luuletused ja salmid ja laulud! Igaühel ikka oma väljakujunenud repertuaar. Klaudia isaga oleme käinud metsas jõulukuuse otsinguil.

See on väga tore mälestus. Sumpasime põlvist saati lumes ja tulime koju nagu mehed muiste! Oma isaga käin kindlasti jõulude ajal saunas ja perega ujumas.“ Mis puudutab Klaudia-Vallo Viljandi pesa tavasid, siis jõulajal on midagi ikka teisiti kui tavaliselt. „Kord ehtisime kodus toakase jõuluehteisse,“ meenutab Vallo. „Vahel oleme kirjutanud jõuluvanale jõulusoove.“

Väiksel Vallol jõulujoru vesiselge Kui juba jõuluvana on Klaudia-Vallo pühade aegu üsna isevärki tegelane, siis sama kehtib ka päkapikkude kohta. „Kui ma olin veel pisi-pisi, jalutasime ühel jõulueelsel päeval emme ja issiga vanaema Tiiu juurest koju,“ jutustab Klaudia. „Elasime Türil

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marko Kross 614 4107 VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

JÄRGNEB lk 8

OHTULEHT.EE

Rubriik

OTSID MEELDEJÄÄVAT KINGITUST?

7

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Külasta kauplust T1 keskuses!

Hõbe- ja kuldmünt on väärtuslik ka 10 AASTA PÄRAST!

Kutsikad – Puudel 2018 – Tuvalu 1/2oz 9 9,9% hõbemünt Hind: 75€

Põrsake Sea aasta 2019a. värvitrükiga 1/2 untsine Tuvalu 9 9,99% hõbemünt Hind: 79€

Sea aasta 2019 Austraalia värvitrükis 1 oz 99,99% hõbemünt Hind: 99€

Eluallikas – “MAA” 1oz hõbemünt, Benin 2018; 1000 Franki Hind: 149€

Kutsikad – Borderkolli” 2018 – Tuvalu 1/2oz 99,9% hõbemünt Hind: 75€

Pulmapäev” 2018 – Austraalia 1untsine 99,9% hõbemünt Hind: 119€

Koera aasta Fiji 2018 musta magevee pärliga 1oz 10$ 99,9% hõbemünt Hind: 199€

Koera aasta 2018 Austraalia värvitrükis 1 oz 99,9% hõbemünt Hind: 99€

Disney Printsessid – “Lumivalgeke” – Niue saarte 2015.a.

99,9% 1 untsine hõbemünt Hind: 125€

Franklini kadunud ekspeditsioon, Kanada 2015 1oz hõbemünt Hind: 79€

Swarovski kristallidega Kanada 2011.a.

99,99%hõbemünt Lumehelbeke 31,39 gr – Smaragdroheline Hind: 72€

Sodiaagimärgid – Ambur – Makedoonia 10 Dinaari, 92,5% hõbemünt, 21g Hind: 99€

Swarovski kristallidega Kanada 2010.a.

99,99%hõbemünt Lumehelbeke 31,39 gr Hind: 75€

Swarovski kristallidega (Kuuvalguse toonis) männikäbid – Kanada 99,99% hõbemünt Hind: 75€

Jõuluvana maagiline külaskäik – Kanada 2012.a. liikuva pildiga vask-nikkel münt Hind: 29€

Taskualbum 48-le 2€ juubelimündile Hind: 9.90€ Luxemburg 2€ 2018 juubelimünt – suurhertsog Guillaume I 175. surma-aastapäev Hind: 15€

Soome 2€ 2018 juubelimünt – Saunakultuur Hind: 6€

Läti 2€ 2018 juubelimünt – Ajaloolised piirkonnad: Zemgale Hind: 6€

Malta 2 Eur 2018 juubelimünt – Kultuuripärand Hind: 8€

Külastage meie e-poodi www.myndipood.ee või kauplust T1 Mall of Tallinn keskuses (Peterburi tee 2 , Tallinn) E-P kell 10.00-21.00.

myndipood@myndipood.ee | 6440593 Kohaletoimetamine Omniva või SmartPosti pakiautomaati alates 20€ TASUTA!

Mündipuhastusvahend universaalne 150 ml Hind: 7.95€

Numis Euromündialbum kassetiga Hind: 26.95€

8

Meie pere

Esmaspäev, 17. detsember 2018

ALGUS lk 6 siis Jõe, mitte Koidula tänavas. Seal oli meil üks salapärane kahekorruseline maja lõputult suure aiaga – totaalne segasummasuvila.

Jalutasime mööda pikka ja jäist libedat teed, kui emb-kumb, kas emme või issi, ütles järsku, et tema tunneb, et keegi jälitab meid. Mul tõmbas kohe selja märjaks ja sammu kiiremaks. Jutt jätkus, et jälitab jah, aga mitte keegi suur ja kuri, vaid hoopis pisike ja armas. Pöörasin ümber ja vaatasin tagasi, et ehk näen kedagi. Ei näinud! Ei suurt kurja ega ka väikest ja armast. Selge, nähtamatu!“ Lugu sai otsa, kuid hommikul ootas Klaudiat sängi ees kiri. „See oli päkapikkudelt, Millilt ja Torrolt – nemad need olidki, kes meid jälitasid ja mõneks ajaks meie segasummasuvilasse kolisid. Hakkasin neile vastu kirjutama. See oli vahva: hommikuti leidsin mina kirjad, mis nad mulle jätnud olid, õhtul jätsin mina neile. Milli ja Torro kinkisid mulle isegi nukuvoodi! See oli ikka natuke suurem voodi, mitte selline väike, mis Barbie nukule sobinuks, nii et ma mõtlesin, kui hirmsat vaeva pidid nad nägema nii suurt voodit tarides. Nii armas neist!“ Vallol Milli ja Torri külas ei käinud, kuid päkapikumaiustustega seoses on temalgi oma lugu kõ-

SALMILUGEMINE ON KÄKITEGU: Lavastajast isa Vallo jälgib teatritöö kõrvalt vastu jõulu üha kasvava huviga, kuidas väikese Vallo läälu-läälu-lauluharjutused edenevad – jõuluvana on ju lubanud tulla. „Väga innovatiivne repertuaar!

Küll ta jõuluvana ees hakkama saab,“ on vastne isa rõõmus. „Eks emme ja issi aitavad välja, kui esinemiskramp tuleb.“ Teet Malsroos

nelda. „Oleme Klaudiaga mõlemad parajad uruhiired: Klaudiale meeldib igasuguseid väikeseid nodinaid koguda ja mina hoian ka pigem ikka kõik alles – küll kunagi läheb vaja!“ muheleb Vallo. „Jõulude ajal ikka jõuluvana toob vahel kommi ja šokolaadi.

Mäletan, et olin vast kümneaastane ja panin kõik

jõuluks saadud šokolaadid ja maiustused kappi peitu. Ei tasu ju kohe kõike korraga ära mugistada!

Ei tea, kas ma unustasin või otsustasin olla tohutult kokkuhoidlik – igal juhul need maiustused seisid seal siis kuni suveni, kuni ma need lõpuks taasavastasin. Šokolaad oli küll veidi kõvaks läinud, aga süüa kõlbas ikka.“ Pisike Vallo Valter ei ole päkapikkudega veel suhelnud, sest tema on Klaudia meelest praegu veel nii tilluke, et ei saa jõuludest mõhkugi aru: „Usun, et temale on kõige olulisem see, et nii mina kui ka isa Vallo oleksime heas tujus, rõõmsad ja pühadehelgust täis.“ Vallo seevastu on kindel, et jõul tuleb täie hiilgusega kätte ka väiksele Vallole: „Jõuluvana lubas tulla. Väike Vallo harjutab usinasti oma läälu-läälulaulukesi – väga innovatiivne repertuaar. Eks emme ja issi aitavad välja, kui esimest korda jõuluvana ees olles esinemiskramp tuleb.“ Hüüumärgi saavad aga Klaudia ja kahe Vallo pühad hoopis rännakul, mitte kuuse all. „Meil on Klaudiaga kujunenud traditsioon pärast jõule aastavahetus koos kusagil reisil veeta,“ sõnab Vallo. „Sel aastal kusagile kaugele ei lähe, vaid laename minu vennalt matkaauto ja sõidame kolmekesi koos mööda lumist Eestit ringi.“

Pane alus pere jõulutavadele Kas oled vahel mõelnud, miks üks inimene jutustab õhinal lugusid oma lapsepõlvejõuludest, teisel pole aga peale kingituste suurt midagi meeles? Oma jõulutraditsioonid võiksid olla igal perel, sest ühistest ettevõtmistest jäävad aastateks soojad mälestused.

Tänavu ootavad ees rõõmustavalt pikad pühad, aega perega koos olemiseks jagub. ParentMap on välja pakkunud mõtteid, kuidas võiks pühi sisustada ja ühiselt aega veeta, ühtlasi aga mõnele peretraditsioonile alus panna. Kes teab – ehk algatate just nende jõulude ajal midagi, mida edaspidi hakatakse põlvest põlve oluliseks ja vajalikuks pidama.

TÄNUPUU Vali oma aias üks raagus puu või too mõni oks korterisse ja meisterdage üheskoos okste külge riputamiseks kaardikesi, kus on kirjas, mille eest oma elus olete lõppema hakkaval aastal tänulikud. Lapsed, kes veel kirjutada ei oska, võivad joonistada. Ära kipu neid õpetama, mille eest sobib tänulik olla: igaühel on vaba voli selle üle otsustada. Kui su koolieelik on tänulik hommikuse keedumuna eest, siis olgu nii.

Tänupuu võid joonistada ka paksemale paberile või papile, kleepida sei-

Vida Press

nale ja kinnitada kaardikesed siis selle peale. Pärast pühi kogu kaardid ümbrikusse ja pane tallele – aastate pärast on neid mõnel jõuluõhtul tõeliselt lõbus üheskoos lugeda.

PEREPÄEVIK Kiire elutempo juures on raske leida aega, et pidevalt pere tegemiste kohta päevikut pidada.

Sestap oleks hea juurutada tava, et igal aastal jõulude ajal pannakse üheskoos lühidalt kirja kõige olulisemad sündmused aastal juhtunust.

Kõigil pereliikmetel on võrdne õigus sõna saada. Sel moel aastale tagasi

vaadates võib nii mõnigi asi selgemaks või uue tähenduse saada. Tehke ka perefoto, mille saab lisada igaaastase sissekande juurde.

PÜHADEKIRJANDUS Emad-isad ja pere suuremad lapsed võiksid aegsasti välja otsida oma lapsepõlve lemmikraamatud, et neid väiksematele tutvustada. Seejuures võib kergesti juhtuda, et vanemad ja lapsed otsivad riiulist ühte ja sama raamatut – mõni lugu on ju mitme põlvkonna laste lemmik. Mõnusad ettelugemisõhtud koos piparkoogikrõbistamise ja

kuuma joogiga võiksid kindlasti kuuluda laiskade koduste päevade juurde.

TALVEPIKNIK Ükskõik, kas lähete mõnele RMK lõkkeplatsile, leiate sobiva paiga kodulähedases metsatukas või hoopis oma aias – lastele on see igal juhul põnev ettevõtmine. Kõik lõkkel sussutatud vorstid, vahukommid ja kuum kakao või tee maitsevad neile oluliselt paremini kui kõik peened jõuluroad toas laua taga. Hea, kui võtate midagi suupärast kaasa ka metsloomadele või puistate lindudele teri. Kui lumi on maas, tasub jälgi uurida või muul moel lastele metsaelanikke ja loodust tutvustada.

KÜPSETAMINE Ühiselt saab jõuluajal küpsetada-kaunistada piparkooke, saab isegi võistelda – kes teeb sel aastal kõige uhkemad? – ja auhindu jagada. Teine võimalus on valida välja mõni talve- ja pühadehõnguline koogiretsept ja küpsetage seda pühade ajal.

Kui olete leidnud koogi, mis kõigile maitseb, tehkegi seda igal aastal vaid jõulude ajal ja ikka üheskoos. Nii saab sellestki üks jõulutava, millest teie lapsed kord oma lastele ja lapselastelegi räägivad – ja muidugi ka sama kooki küpsetavad ning aegade jooksul küpsetamisega kaasnenud lugusid pajatavad. IA MIHKELS

Rubriik

9

Esmaspäev, 17. detsember 2018

JÕULUKOOGID CAFÉ LYONIST! oredaid pühi Tgurmaanidele !

V>vi Þ °iiÉÌi i

Þ Ê Û Õ`\Ê6 à ÊBÀ Ì>ÀiÃ]Ê*>>` ÊÌiiÊÎÊÊUÊ) à Bi ]Ê i ÃÌÀ ÊÓÓÊÊUÊ6 ÀÕÊ ià ÕÃiÊ«>À} « Ãi Ê Ø i °Ê

Aldo Luud

10

Jõuluehted

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Vana aja jõulupuu s Väärikaannab uk u p u l u seid õ j a h i t a g uhkuse id. Seentest a ja orav idrunitest ja s ta! a m e l e kõn

Kui saabub jõuluaeg, pakib Tartu mänguasjamuuseumi rahvas uhke jõulupuu lahti ning paigutab selle vitriini, kus on kõige vanemate ja väärikamate nukkudekarude kodu.

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Kahhelahju kõrval kõrguv käbiline kuusk saab külge muuseumikogu kõige vahvamad ehted – alates metsaloomadest ja -lindudest ning lõpetades pidulike põrsaste ja kuldkaladega. „Meil on alati olnud jõuluväljapanek, paneme selle ekstra üheks kuuks,“ kõneleb muuseumi arendusjuht Marge Pärnits (pildil). „See vitriin on täis hästi haruldast ja vana ning selle juurde tuleb ka kuusk. Jõuluehteid me aasta läbi väljas ei hoia, sest need pole ju mänguasjad. Teisalt on jõuluehted olnud suur jja oluline osa jjõulurõõmust, sest tavae koos.“ liselt ehitakse kuuske laste lastega

Paarkümmend aastat unustuses

Kord aastas tuuakse Tartu mänguasjamuuseumi linnanukkude vitriini jõulupuu, mille ehted on vanad ja armsad. Üksnes puu ise on tuttuus, Shishi kollektsioonist pärit. Päriskuuske muuseum endale lubada ei saa, sest loodusest toodu võtab kaasa ka hulga putukatest sõpru, kes võivad kalleid eksponaate hävitama asuda.

Muuseumipuu kkannab rõõmuga ehteid, mis pärit eri a aegadest, kuid suurim tõmbenumber on ššenill-lõngast linnukesed, kes näevad d välja nii elusad kui vähegi saab. „Need „ ühest 1940– 1950ndate e Tartu kodust pärit linnud d on tehtud samal moel moe e nagu mütsitutid,“ muigab mu u Pärnits. „Et ke e keerutad lõnga tihedalt da a ümber papirõnga ja a teed sellest tupsu.

JÄRGNEB lk 12

Rubriik

11

Esmaspäev, 17. detsember 2018

12

Jõuluehted

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Realistlik orav on pärit reinuvaderiga samast kodust.

Šenillvillast rebane, kes näeb välja nagu pärisloom, on pärit 1940.–50. aastate Tartust. Säärane reinuvader oli noil aastail kohal perekond Oja-Jannsenite jõulukaunistuste seas.

Perekond Ora-Jannsenite pere jõulukaunistuste seas oli ka šenillvillast karu. Mänguasjamuuseumisse jõudis loomapere 2010. aastal, kui Liivia Ilus (sündinud Ora) nad muuseumikogule kinkis.

Aldo Luud

20. sajandi alguse Saksamaalt pärit isevärki kommikarp: laastudest korvike, mille sisse sai lastele üllatuseks peita kommi või paar.

Kuuseoksal laseb papist kelgul liugu nukk, kelle papjeemašeest näole on maalitud õhetavroosad põsed.

Jõulupuu kannatab kõik välja – nii kollase sidruni, kuldse kala kui ka värvilised metsaseened.

Tartust pärit villaloomade peresse kuuluv leevike näeb välja kui pärislind.

Rasvatihane kuulus aastail 1940–50. perekond Ora-Jannseni jõulukaunistuste sekka.

Lisaks tihasele ja leevikesele olid esindatud ka harakas, vares ja varblased.

ALGUS lk 10 Linnud on pärast linnukujuliseks lõigatud ja pärast tiivad juurde pandud.“ Need realistlikud linnud ja loomad, kes lapsi ahhetama panevad, saabusid muuseumi kollektiivselt ja Pärnitsa sõnul päris isevärki moel. Perekond leidis koristustööde aegu oma elamisest suure kasti, mida keegi ei olnud ammu avanud – see polnudki kellelgi meeles. „Kui kast avati, tuli väärikas eas pereemale meelde, et need olid jõuluehted tema enda lapsepõlvest,“ jutustab Pärnits. „Selgus, et neil oli omal ajal klassikaline eestiaegne salong klaveri ja palmiga.

Jõulude ajal pandi salongi üles kuusepuu, mis kaunistati linnukeste ja metsloomadega.“ Pärnits lisab, et selle pere ema oli meditsiinitöötaja, mistap sai puu uhkeldada erakordselt suure koguse vatilumega. „Peale vati oli nende kuusel ka hulk küünlaid ja ühel aastal läks kuusk põlema,“ teab ta. „Leek oli hele, aga õnneks midagi hullu ei juhtunud.

Pärast seda enam küünaldega väga ei priisatud. Eks see oli õpetlik lugu.“

Paber ja vatt kuuseeheteks Sama efektsed kui karvaloomad, on ka lamedad ehted. „Need näevad välja kui tinapaberist tehtud,

Pabermassist pressitud ja roosaks võõbatud seakujuline jõuluehe pärineb Saksamaalt 20. sajandi algusest. kuid tegelikult on vormi pressitud paber lihtsalt üle hõbetatud,“ räägib Pärnits. Need mänguasjamuuseumi kahemõõtmelised põrsad, hirved, elevandid ja kalad on pärit 19.–20. sajandi Saksamaalt, kuid said nii populaarseks, et paarkümmend aastat hiljem hakkas samasuguseid lamedaid ehteid tootma ka Nõukogude Liit.

Mõnusalt pussakad näevad välja vormi pressitud vatist kuuseehted, mida hakati Venemaal Saksamaa näidiste järgi valmistama 20. sajandi algul. Ülimenukaiks said inimese- ja loomakujulised ehted 1930.– 1940. aastail. „Need ehted valmistati käsitsi ja väikestes kogustes,“ teab Pärnits. Vatt pressiti vormi, seejärel maaliti, kaeti õhukese riide või kõvastuva pastaga ja lõpuks pandi sädelevat puru. Kui fantaasiat jagus, lisati papist või nöörist aksessuaare. Nii lasebki jõulupuu oksal liugu vatist laps papist kelgul, kelle papjeemašeest nägu on õhetavapõsiseks võõbatud.

Särava paberiga ilukompvekid on pärit 20. sajandi esimesest poolest. Nende kommide eelkäijad olid päriskommid, aga ka õunad, pähklid ja maiustused, mida kasutati kuuseiluks enne jõuluehete kasutusele võttu. Toonaste lastel oli igal juhul rõõm jõulude lõppedes otse kuusepuult õunu ja pähkleid noppida – praegustel jääb üle säärast lõbu vaid ette kujutada, sest nende jõuluõunad on puhta klaasist.

Rubriik

13

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Madis Veltman / Ekspress Meedia

14

Jõuluehted

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Jõulutuled rõdul ja aias Detsembris meelitavad tuledes säravad majad ja aiad õhtuti tänavaile jalutama neidki inimesi, keda muidu pimedal talveõhtul ükski vägi toast välja ei tiri – lummav vaatepilt toob hinge mõnusa pühadetunde ja peletab justkui külmagi.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Jõulupühade eel ei piirduta juba ammu vaid tubade kaunistamisega, jõulutulesid sätitakse ka terrassile, rõdule ja aeda – valgust pole meie pimedas talves ju kunagi liiga palju.

Et tegemist on elektriga, ei tohi kunagi unustada ohutust: õues tohib kasutada ainult välitulesid. z Tavaliselt on see, kas jõulutuled on toas või õues kasutamiseks, pakendil selge sõnaga kirjas või tuleb jälgida IP-kaitseastet kirjeldavat tähist (näitab seadme kaitstust niiskuse ja tolmu eest). Välitingimustes tohib kasutada IP44 klassi tulesid. Kui tähistust pakendil üldse pole, on suure tõenäosusega tegemist tubaseks kasutamiseks mõeldud tuledega. Kahtluse korral tasub poerahvalt nõu küsida. z Rõdupiirdele, akna- või katuseserva tu-

lede paigaldamiseks ei tohiks juhet lihtsalt aknast tuppa vedada: see võib akent sulgedes viga saada ja nii tekib lühiseoht. z Et maja fassaadi või puude-põõsaste jõulutuledega ehtimine oleks ohutu, tuleks hoone välisseinale paigaldada rikkevoolukaitsega varustatud niiskuskindel pistikupesa. z Kui jõulutulede jaoks on vaja toide tuua eemalt, võib selleks kasutada välitingimustesse sobivat pikendusjuhet (kindlasti üht, mitte mitut järjestikku). z Pikendusjuhet ostes tuleb jälgida nii IP-klassi kui ka tootja kinnitust, et seade on mõeldud välispaigalduseks. Ohutuse mõttes tuleks pikendusjuhtme pistikud tõsta maapinnast kõrgemale, et need ei saaks pärast lumesadu või vihma vette sattuda. z Sisetingimustesse mõeldud pikendusjuhtmeid ei tohi õues kasutada, sest seal

on need vihma ja lume käes, aga kui juhtme pesadesse satub niiskus, võib see põhjustada elektrilöögiohu. Ka ei pruugi siseruumides kasutamiseks mõeldud pikendusjuhtmete isolatsioon pidada vastu niiskusele, päikesevalgusele ja venitamistelemuljumistele, mis juhtmele õues osaks võivad saada. z Kõige enam lõhub jõulutulesid paigaldamine ja mahavõtmine, seepärast on mõistlik vastupidavad LED-lambid ka suveks majale ja õuepuudele külge jätta. Kindlasti tuleb valgustust paigaldades jälgida, et kaabel ei satuks teravatele servadele: tuule käes paratamatult liikuv kaabel võib siis läbi kuluda ja põhjustada lühise. z Kes hindab mugavust, saab osta aegrelee, mis lülitab tuled põlema vaid pimedal ajal, siis pole endal tulede sisse- ega väljalülitamisega muret. Kindlasti tähendab see ka väikest säästu, ehkki võrreldes endisaegsete hõõglampidega võtavad leedlambid niigi oluliselt vähem elektrit. z Kui palju tulesid puid-põõsaid tuledega kaunistades kasutada, on mõistagi maitseasi, aga mõnusalt valgustatud kuuse saab, kui arvestada 100–150 pirnikest kuuse ühe kõrgusemeetri kohta.

Rubriik

|ª§§¥ ¡¤¥

w­¤­ ª¡ .

5HWURVWLLOLV PXXVLNDNHVNXV

,GHDDOQH NDDVODQH LJDOH UDDPDWXV}EUDOH 7DYDOLVHOH SDEHULOH VDUQDQHY MD VLOPDV}EUDOLN

+' H ,QN HNUDDQ RQ YlJD KlVWL ORHWDY ND SlLNHVHSDLVWHO 7DXVWYDOJXVWXV WDJDE PXJDYD OXJHPLVH N}LNLGHV YDOJXVWLQJLPXVWHV $ODWL SLLVDYDOW OXJHPLVW NDDVDV *% VLVHPlOX PDKXWDE NXQL UDDPDWXW

6RXQGPDVWHU 15

3XLGXVW NRUSXVHJD UHWURVWLLOLV PXXVLNDNHVNXVHJD VDDE NXXODWD YLQ OSODDWH &' SODDWH NDVVHWWH UDDGLRW Y}L 03 IDLOH 86% PlOXSXOJDOW

Ʃ WN

.

/DVWH W||SLQJL NRPSOHNW

$UYXWLWRRO

7KH&RRO7RRO 3/$<0$7 (OHNWULPRRWRU MD SODVWPDVVLVW GHWDLOLG WUHLSLQJL WLNNVDHSLQJL SXXUSLQJL Y}L OLKYSLQJL NRPSOHNWHHULPLVHNV NV W||SLQN NRUUDJD

H EOXH $XUR]D ((&

Esmaspäev, 17. detsember 2018

H OXJHU .RER &ODUD +'

15

0lQJXULWHOH MD H VSRUWODVWHOH P}HOGXG DUYXWLWRROL WHHE HULWL lJHGDNV MD WHLVWHVW WRROLGHVW VHOJHVWL HULVWXYDNV SODVWLNXVW NDWH WRROL WDJDN OMHO 38 NXQVWQDKDVW LVWPHNDWH UHJXOHHULWDYD NLLNHMlLNXVHJD V QNURRQPHKKDQLVP QLQJ VHDGLVWDWDYDG NlHWRHG PXJDYDNV LVWXPLVHNV

Ʃ WN

.

Ʃ WN

.

.RQWRULNRPEDLQ &DQRQ 3,;0$ 76 :,), KHQGXYXVHJD WLQGLSULQWHU NRRSLDPDVLQ MD VNlQQHU

6 OHDUYXWL VHOMDNRWW

Ʃ WN

.

:HQJHU $UXQGHO

9HWW K OJDYDVW MXWHULLGHVW PRRGQH VHOMDNRWW .ROPHNRUGVH NDLWVHJD V OH MD WDKYHODUYXWLWDVNXG NXQL

HNUDDQLJD V OHDUYXWLOH QLQJ

WDKYHODUYXWLOH 7XJHYGDWXG S}KL DLWDE NRWLO S VWL VHLVWD 0XJDYDWH SHKPHQGXVWHJD }ODULKPDG MD VHOMDRVD

.LQNHNRPSOHNW

3DUNHU 6RQQHW 6WDLQOHVV 6WHHO &7 SDVWDSOLLDWV PlUNPLN 5DILQHHULWXG VWLLOL MD PDLWVHND GLVDLQLJD 3DUNHUL SDVWDSOLLDWV WHHE LJD NLUMXWDPLVKHWNH HULOLVHNV ,QLPHVWHOH NHV VRRYLYDG MlWWD ODLWPDWXW PXOMHW LOPD OH SLQJXWDPDWD .LUMXWXVYDKHQGL NRUSXV VRELE ODVHUJUDYHHULQJX WHJHPLVHNV

.

Ʃ WN

.

3DNNXPLVHG NHKWLYDG % URRPDDLOPD NDXSOXVWHV MD H SRHV NXQL

%h5220$$,/0$ .$83/86(' 7$//,11 3HWHUEXUL WHH H WHO ( 5 /

7$//,11 3lUQX PQW & WHO ( 5

7$//,11 .DGDND WHH % WHO ( 5

XXX CZSPPNBBJMN FF WHOOL LQWHUQHWLSRHVW

7$578 5HEDVH $ WHO ( 5 /

ª¡¥F® ¤¡¶F¶¡¦ ¡·­«¡ 3b518 /DL WHO ( 5 /

JOGP!CZSPPNBBJMN FF WHOOL H SRVWLJD

1$59$ 3XVKNLQL WHO ( 5

-¯+9, .HVNYlOMDN WHO ( 5 /

WHOOL WHOHIRQL WHHO

9$/*$ $LD WHO ( 5

¯¯¯;³±ª§§¥ ¡¤¥; 6885./,(17,'( 26$.21' 3HWHUEXUL WHH ( WHO ( 5

,"61 5"465" ,0)"-&

DODWHV HXURVW

16

Reklaam

Esmaspäev, 17. detsember 2018

ARSISE KELLADE ANSAMBLI JÕULUKONTSERDID

JÕULUKINGIIDEE!

27.12 kell 19 Kuressaare Linnateatris 90-ndate algus Ameerikas. Kodutute poolt asustatud pargis leiavad end Venemaalt pärit juudist kunstnik Saša, kurat-teab-mis elukutse esindaja Kirp Poolast ja puertoriikolanna Anita. Neid hoiab elus vaid armastus või unistus sellest. Ainult armastuse pärast võib inimene nii kangekaelne olla.

Juba 25 aastat on Arsise kellade ansambel rõõmustanud oma jõulukontsertidega Eestimaa publikut!

Selgi aastal antakse kontserte 22.–26. detsembrini mitmes Eesti linnas: Jõhvis, Haapsalus, Raplas, Tallinnas, Võrus ja Tartus. Kontserdil kuuleb kauneimaid jõululaule läbi aegade! Kõlavad ansambli enda lemmikud ja jõuluklassika ilusaimad pärlid!

Lavastaja: Peeter Tammearu.

Osades: Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Risto Vaidla, Tanel Ting.

Vaata lisa www.arsis.ee A A STA L Õ PU TÄ H E D

Ines & Karl-Erik Taukar

Ines & Karl-Erik Taukar AASTALÕPU TÄHED 17.12 18.12 21.12 22.12 23.12

JÕULUKINGIIDEE!

Viljandi pärimusmuusika ait Alexela kontserdimaja Haapsalu kultuurikeskus Pärnu kontserdimaja Virla siidrifarm

JÕ ÕULUD TUTTAVALT! TANEL PADAR NELE-LIIS VAIKSOO

Tanel Padar & Nele-Liis Vaiksoo NEED JÕULUD KÕLAVAD TUTTAVALT 17.12 20.12

14-aastane poiss sõelub lahutatud vanemate kodude vahet, kuid oma kohta tal ei ole. Ühel tavalisel päeval kohtub poiss ühe veidrikuga. Sellest kohtumisest saab alguse seiklus.

Osades: Jürgen Gansen, Lauli Otsar, Markus Habakukk ja Karl Koppelmaa.

JÕULUKINGIIDEE!

Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame?

Sipsik on kangelane!

Lavastaja: Aarne Mägi.

Osades: Merilin Kirbits, Tanel Ting, Jürgen Gansen.

Kontserdi algus kell 19.

Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.

Festival „VIRMALISED“ 10.–14. veebruarini toimuv festival Virmalised annab ülevaate Eesti interpretatsioonikunsti rikkusest. Neljal õhtul jõuab publiku ette üle 80 Eesti säravaima instrumentalisti ja laulja. Kontsertidel kõlab muusika varajasest barokist jazzini.

HANDO NAHKUR PREZIOSO TAMMO SUMERA

Eno Raud „SIPSIK“ 28.12 kell 11 Kuressaare Linnateatris

Tartu Peetri kirik Viljandi Pauluse kirik

Virmalised toovad veebruaris publikuni kireva helidemaalingu.

Karl Koppelmaa „JÄRGMINE PEATUS: KOSMOS“ 28.12 kell 16 Kuressaare Linnateatris

Kontserdi algus kell 19.

Piletid müügil Piletilevis.

NEED KÕLAVAD

„ANTIGONE NEW YORGIS“

Jõulujahutuskontsert

LEITUD ASJAD

JÕULUJAHUTUSKONTSERT „LEITUD ASJAD“ Jarek Kasar, Jaan Pehk ja Mari Kalkun astuvad üles koos Rasmus Puuri, Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri ja jazztrioga, et soojendada südameid ja jahutada jõule.

Kuni 31. detsembrini festivalipass soodushinnaga 25 €!

Kontserdid toimuvad 25.12 kell 14 Pärnu kontserdimajas, 26.12 kell 19 kontserdisaalis, 27.12 kell 19 Jõhvi kontserdimajas ja 27.12 kell 19 Vanemuise kontserdimajas.

Vaata kava www.interpreet.ee

www.eestikontsert.ee

AASTALÕPUKONTSERT Estonia kontserdisaalis: Hando Nahkur ja Prezioso

EESTI RAHVUSMEESKOORI JÕULUKONTSERT „KAUGED JÕULUD“

Särav ja hingeline aastalõpukontsert 31. detsembril kell 14 Estonia Kontserdisaalis.

Hando Nahkur klaveril ja keelpillikvartett Prezioso pakuvad sel pidulikul päeval erilist ja heakõlalist muusikalist teekonda. Kavas Sven Helbigi ja Max Richteri looming. www.eestikonsert.ee

KAUGE ED JÕULUD Eesti Rahvusmeeskoor Ene Salumäe (orel) Dirigent Rasmus Puur

Kreegi, Pärdi ja Kõrvitsa kaunitele teostele lisaks kõlab ka Rasmus Puuri teose „Kauged jõulud” esiettekanne!

Orelil Ene Salumäe, dirigent Rasmus Puur.

22.12 Jõhvi Mihkli kirikus ja 23.12 Tallinnas Estonia Kontserdisaalis. www.eestikontsert.ee

Reklaam

17

Esmaspäev, 17. detsember 2018

28.11.2018 – 6.012019

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg kirikutes ja muusikasalongides üle Eesti! Eesti Vabariik 100, Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni kvaliteedimärk „EFFE Label 2017–2018“

Jõulumuusika festival

Jõulufestival algas sel aastal eksklusiivkontserdiga „Christmas Pastorale“ 28.11. Kadrioru kunstimuuseumis, jätkus kavaga „Pillide kuningas orel“ Tallinnas ning meeleoluka jõuluootuse kavaga „Jõulud mõisas“ küünlasäras kaunimates mõisates. Aasta lõpeb traditsiooniliste säravate kirikukontsertidega 28.-29.12. Tartu ja Tallinna Jaani kirikutes pealkirjaga „Jõuluingel“. Laval on Tartu Noortekoor ja Olav Ehala, kavas Britteni „Ceremony of Carols“ ja Ehala jõululaulud. Lõppkontserdid 5.-6.01. toovad Narva Hermanni kindlusse ja Kõltsu mõisa südamliku kolmekuningapäeva tervituse “Perejõulud“ akordionist Jaak Lutsoja pereansamblilt. Ema laulab, tütar jazzviiulil ja isa akordionil, tuntud jõululaulud ja koraalid ning muusikute endi looming omanäoliselt põnevas esituses. Piletid Piletilevis.

KIRIKUPÜHAD MAARJAMAAL

corellimusic www.corelli.ee

SOOJUSE HOIDMISE AEG

KUI TULEME KOKKU KUI LEIAME MAHTI JÄTAME VAEVAD JA LAULAME LAULAME.

Südatalvekuud on soojuse hoidmise aeg. Sel jõulukuul, kui meie suvelinnud on ammu Egiptimaale jõudnud, võtame oma pillid ja köögisoojuse kontserdisaalidesse kaasa ning laulame sellest, mis pakub mõtteainet ja teeb südame soojaks. Soojust ja valgust on kusagil alati küllaga, aga koosolemisest saab jõudu juurde.

18.12 21.12 22.12 29.12 30.12

Piletid saadaval Piletilevis.

Pärnu kontserdimaja Vihula mõis Viljandi pärimusmuusika ait Võru Kannel Salme kultuurikeskus

Annely Peebo, Karl Madise ja Karavani jõulukontserdid alapealkirjaga „Talve võlumaa” toimuvad 18.–20.12 Tallinnas, Pärnus ja Tartus.

Esitamisele tulevad palavalt armastatud jõulu- ja talvelood läbi aegade. Ø 35 aastat ansambel Karavan sünnist

Neil Simon

KATRIN KARISMA

TÕNU KILGAS

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Maria Callase

„Maria Callase meistriklass“ räägib loo laulutunnist noortele talentidele, kellele primadonna oma kogemusi jagab. Saame teada, kuidas ta ise tippu jõudis, kuigi pidi taluma pressi ränka kriitikat ja rivaalide kadestamist. Sekka ka pikantseid seiku kooselust miljonäri Aristoteles Onassisega.

Terrence McNally

Peaosas Merle Palmiste (Eesti Draamateater), mängivad Maris Liloson, Arete Kerge, Reigo Tamm (RO Estonia) või Oliver Kuusik, Peeter Kaljumäe, Hannes Villemson. Lavastas Andrus Vaarik (Linnateater).

PLMF KUTSUB TALVEKONTSERTIDELE www.plmf.ee

Ø 10 aastat esimesest Annely jõulutuurist Piletid saadaval Piletilevis.

20.12 kell 18 Tallinna Siimeoni kirik (Ahtri 7) Pille Lill, Aivar Kaseste, Andreas Lend, T. Kärblane 21.12 kell 14 Viimsi Püha Jaakobi kirik Sigrid Kuulmann, Andreas Lend, Olga Kulikova 28.12 kell 17 Tõrva kirik-kammersaal Pille Lill, Pavlo Balakin, Piia Paemurru Tallinna talvefestival 19.–23.02 Rootsi-Mihkli kirik, Kaarli kirik, Raekoda O. Zaitseva, O. Kuusik, I. Zahharenkova, TMKK Sümfooniaorkester, dirigent Jaan Ots jt

KINGI JÕULUDEKS ELAMUS RAKVERE TEATRIS! Lisaks kodusaalidele annab Rakvere Teater etendusi üle Eesti. Sealhulgas sõidab välja ka värskelt esietendunud komöödia „Kuni ta suri”.

Veebruaris on oodata kahte esietendust. Vallo Kirs lavastab väikses saalis Jean-Paul Sartre`i „Kinnist kohust”, milles algab peen psühholoogiline mäng, kus võitjaid ei ole. Jaanika Juhanson toob suures saalis lavale Reeli Reinausi hittnoorteka „Verikambi”. www.rakvereteater.ee

Ja nii üllatav kui see ka poleks, saab nüüdki laval jälle kokku endine paar Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas, kes on jäänud sama glamuurseks nagu varemgi.

Lavastaja: Ivo Eensalu Kunstnik: Riina Andresen Grimm: Hille Leiten Tõlkija: Hannes Villemson

Ø 30 aastat Karavani jõulukassetist „Kauneid jõule” 18.12. KAARLI KIRIK 19.12. PÄRNU KONTSERDIMAJA 20.12. VANEMUISE KONTSERDIMAJA

Neil Simon on üks kuulsamaid komöödiakirjanikke kogu maailmas. Eestis tuntakse teda eelkõige„Päikesepoiste“ autorina, kus särasid Jüri Järvet ja Aarne Üksküla. Omal ajal Vanalinnastuudios mängisid „Hotell Californiat“ eksabikaasad Ita Ever ja Eino Baskin.

(Eesti Draamateater)

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Tõnis Mägi ja Siiri Sisaski AASTALÕPUKONTSERDID „TALVEÖÖ” Pühadeajal suunduvad Siiri Sisask ja Tõnis Mägi ühisele tuurile, kus lauljaid saadab hinnatud dirigendi Riivo Jõgi kvintett. Need eksklusiivsed kontserdid paeluvad iga muusikagurmaani, kes peavad lugu Mägi ja Sisaski kaunist eestikeelsest loomingust.

Kõlavad talvised palad ning kuulda saab ka esmaesitlusi spetsiaalselt nendeks kontsertideks loodud lauludest.

Les Bohemes  KIRIKUKONTSERDID „GRANDE AMORE” Hispaania tenorite ansambel Les Bohemes esineb taas Eestis! Esitusele tulevad nii jõululaulud kui ka valitud palad erinevate kultuuride muusikast ning maailmakuulsad hitid. Ansamblit saadab klaveril nende muusikaliste seadete autor Andrés Tejero, kes oskab anda klassikalisele muusikale tänapäevast kõla. Les Bohemes toob hispaanialikku temperamenti meie pühadeaega!

18

Meisterdama!

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Pintseldaks õige piparkooke? MIKS MITTE! „Ega laps taha väga kaua laua taga meisterdada, vaid kiirelt tulemust näha,“ muigab Tartu mänguasjamuuseumi mängutoa pedagoog Selje Korp, et väga keerulisi asju ei tasu lastega meisterdamisel esiotsa ette võtta. „Kui lihtsad asjad tehtud, võib hakata keerulisematega pusima.“ AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Kõige lihtsam meistritöö, mida pikkade pühade ajal terve perega katsetada, on piparkookide kaunistamine kas poest ostetud või omatehtud glasuuriga. „Ise glasuuri teha on hästi lihtne,“ julgustab Selje katsetama. „Kõige kollasem glasuur on ainult munakollasest valmistatud, teised on munavalgest tehtud. Lisasin ka tuhksuhkrut ja maitseks pisut sidrunimahla, mis annab hapukust. Mida rohkem tuhkJÄRGNEB lk 20 suhkrut, seda paksem glasuur ja seda rutem ta ära kuivab.

Aldo Luud

Isetehtud glasuur on poest toodust tihkem ja tahab pintsliga askeldamist. Kui muidu kasutab Selje glasuuri toonimiseks lustakaid toiduvärve, siis kõige parempoolsem on täiesti looduslikku munakollase karva.

Kannatamatutele kaunistajatele on poeglasuurid paslikumad, sest nendega mustri kujundamine käib kui tulevärk – kiiresti ja palju.

Et piparkoogid näeksid välja veel ägedamad, võib glasuurkihile lahkelt lisada kookoshelbeid, marmelaadi, rosinaid või mandlilaaste.

Sobib kõik, mis ilus ja hea.

Väike Helis haaras pintsli ja glasuuri ning sai kannatliku pintseldamise tulemusena valmis tähekese ja ükssarviku.

Rubriik

19

Esmaspäev, 17. detsember 2018

20

Meisterdama!

Aldo Luud

Esmaspäev, 17. detsember 2018

ALGUS lk 18 Ise vaatad, kui vedelat glasuuri tahad. Nii lihtne see kõik ongi.“

Pintsliga või ilma Erinevad värvitoonid saab toiduvärvidega, kuid sama a hästi võib kasutada pruuni glasuuri jaoks kakaod või roohelise saamiseks teed. Kui glasuur valmis, algab suur ur maalritöö, sest isetehtud glasuuri kantakse koogile pintssliga. Veel parem, kui iga glasuuri jaoks on eri pintsel, siis iis ei lähe värvid segi, kuid toime tuleb ka ühega. „Eks pintstsliga tegemine võtab kauem aega, nii et kärsitumad võivad vad jääda poeglasuuride juurde,“ naeratab Selje. Igaüks valib alib ise, kas tahab kauem pusida või eelistab kärmemat tuleulemust.

Kui värvilised vigurid valmis joonistatud, on selle kuirusvamise ajal täpselt nii palju aega, et laduda peale purustatud pähkleid, kookoshelbeid, marmelaadi või rosinad. inad. „Kõike head! Ükskõik, mida! Peaasi, et lapsele maitseb!“ seb!“ selgitab Selje, et kaunistamisel fantaasiaga piiri pidama ma ei !“ pea. „Piparkoogi peale võib panna absoluutselt kõike!“ Jõulude eel kaunistatakse mänguasjamuuseumis piparkooke ja meisterdatakse karvatraadist kuuseehteid. Pärast jõule õpetatakse lapsi tegema kunstlund. Töötoad, kuss saab kuuseehete ja muude toredate vidinate valmistamisega ga kätt proovida, on kolmapäevast reedeni. Laupäeviti-pühapäeviti apäeviti on töölaud piparkookide kaunistamise päralt. Täpsem em info mänguasjamuuseumi kodulehel www.mm.ee.

mängumuuseumi Mänguasja rp mõisog Selje Ko toa pedago ja lõnpaberisisust tab kempsu rkooa ip p rdada nii te is e m st a g ütse. kui ka tutim gimehikesi

ng – eerulist: lõ Ei midagi k sem, am ja karva mida jämed alt ts h li –, tuleb seda parem . a id im õ irõnga p ümber pap hästi üts passib Vahva tutim teks. h vallatuks e jõulupuule

Kuidas teha tillukest tutimütsi?

aberiB: Kempsup VAJA LÄHE lli, käsiu ir ib i tühja te rulli sisu võ ikesi üdavaid pis tööpoes mü . it üstol tutte, liimip irulli siVetsupaber : K I Ä K TÖÖ i kui ise la ngas – nii sust lõika rõ sõlb le ümber tu tahad. Selle a id M g. uda lõn mida või sid g, seda rvasem lõn ka ja paksem ab. NB! ike valmis sa rutem müts valmisi tsam müts Lapsel on lih ga, ga n karvase lõ tada paksu lub ku ga ese lõnga sest peenik ineb d tü s p la ga ja kole palju ae isest ära. meisterdam lüts valmis sõ Kui lõngam pu ti e ll ud, tuleb se mitud-kerit liimi a m u tt – kas ku tu a ad it n n ki kinnitada õelaga. Kui või niidi ja n st aas, pikem lõnga mütsi külge Kui t kuuseehe. saab selles mängure peakate mitte, siis to ukule. karule või n

Rubriik

21

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Kuidas meisterdada papist piparkoogimehikest?

Aldo Luud VAJA LÄHEB: Kempsupaberirulli sisu, õhemat värvilist kartongi, nööpe, käsitööpoes müüdavaid liikuvaid silmi või kleepsusilmi, vildikaid ja liimi või kahepoolset teipi.

TÖÖ KÄIK: Võta kempsupaberirulli papptoru piparkoogimehikese kehaks. Lõika kartongist välja pea (NB! Kindlasti kaelajupiga, sest selle abil saab pea keha külge kinnitada), kaks pikka kätt ja jalga. Käte-jalgade otsad lõika ümmarguseks. Pea ja jäsemeribadd liimi rullile külge. Kõhu peale kleebi nööbid (liimi või kahepoolse teibiga), näole silma d. Kärsitumad ja pisemad võivad nööbid-silmad-suu vildikatega joonistada. Kui piparkoogimehikesele aas külge panna, sobib see kuuseehteks. Kui mitte, võib mehike end istuma sättida riiuliservale või aknalauale.

Turguta jõulupuud Igal aastal on neid, kes toovad jõulupuu oma esimesse koju päris esimest korda. Hortese aianduskeskuse aegumatud õpetussõnad tasub meelde jätta, kui tahad, et kuusk püsiks võimalikult kaua värske ja kena. z Otsusta, kas tood koju kuuse või nulu. Esimene vali kindlasti siis, kui jõulud pole ilma kuuselõhnata sinule õiged, nulu kasuks tasub otsustada siis, kui okaste kastte kkoristamine oriisttamine i on suur probleem.. lt koju toodud puu võiks z Varakult e korral seista esialgu võimaluse õues, terrassil assil või rõdul – sealgi võib talle ju mõne ehte ja jõulutuled külge ülge panna. z Kui otsustad ustad puu tuppa tuua, lase e sel kõigepealt mõnda aega ega (hea kui ööpäeva) seista eista õuetemperatuurist st soojemas, aga toasoojast ojast jahedamas kohas has – garaažis, keldris, eldris, jaikus või hedas esikus s. Seltrepikojas. mineline üleminetab kuaeg aitab apuul kohaneda, järsk sk temperatuurit uuri-

muutus võib põhjustada okaste kiire pudenemise. z Kindlasti vali kuusele jalg, millel on ka veeanum. Enne kui kuuse toas püsti paned, tasub tüve otsast mõnesentimeetrine jupike maha saagida – siis saab puu paremini vett kätte. z Täida anum kuusejalas toasooja veega ja tõsta jõulupuu sellesse nii, et puukoor kindlasti vette ulatub. z Esimestel Esiimesttell päev päevadel ä ad dell rüü rüüpab üüp p jõulupuu vett üsna usinalt, seepärast se e kanna hoolt selle eest, et vvesi anumast otsa ei saaks. z Juurdekallatav ve vesi e peab olema toasoe, sellele e võid lisada lõikelillede säilitussäili või toitelahuse pulbri pulbrit, i mida lille- ja aiand aianduspoed müüvad. Üks pulbripakk pull lahusta liitris vees, v vedelat lahust lis lisa s ühele veeliitrile 20–30 20 0 ml.

Säilitusvahendid Säilitusva a aitavad kuusel kauem vär värske r püsida e ega lase a veel anumas roiskuda. roisk k

IA MIH H MIHKELS

22

Rubriik

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Reisid igasse ilmakaarde

Reisile

23

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Jõule on siinkandis harjutud koduseks pühaks pidama, kuid leidub neidki, kes ka jõuluõhtul eelistavad palmi all peesitada.

Pärast pühi on aga paljud valmis kohvri pakkima ja uut aastat hoopis kodust kaugel vastu võtma.

Kuhu Eesti rahvas talvel kõige meelsamini reisib?

Estravel

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Jõulu- ja aastavahetuseks on sel aastal broneeritud kõige rohkem reise naabrite juurde Soome, ütleb Estraveli turundusdirektor Airi Ilisson-Cruz.

Järgnevad soojad sihtkohad: Hurghada ja Sharm el Sheikh Egiptuses, Kanaari saared – eelkõige Tenerife ja Fuerteventura Hispaanias – ja sihtkohad Tais. „Need neli riiki on olnud Eesti reisijate talvehooaja lemmikud juba aastaid,“ märgib Airi Ilisson-Cruz. „Neile järgnevad tänavu aga kaks väga põnevat sihtkohta, mis on populaarsete talvereiside pingereas nii kõrgel positsioonil esimest korda – Austraalia ja Singapur. Mõlemasse reisimiseks põhjuseid muidugi jagub: Austraalias on parasjagu soe suvi, sealt leiab eest imelise looduse, maalilised rannad ja põnevad suurlinnad. Singapur on aga värav Aasiasse. See linnriik üllatab oma puhtuse ja korraga ning meenutab mõneti rohkem Euroopat kui teisi Aasia sihtkohti. Samas on sealt väga mugav sõita edasi näiteks Taisse ja Hiinasse, kas või Bali saarele Indoneesiasse.“ Kas need, kellel alles nüüd tuleb pähe mõte aastavahetuseks kuhugi sõita, on lootusetult hiljaks jäänud? „Ikka saab ka praegu reisiplaane teha, aga viimase hetke peale jäänud reisikavandajail tasuks olla

paindlik nii sihtkoha kui ka täpsete reisikuupäevade puhul,“ soovitab Airi. Kel pikemaks reisiks enam mahti pole, võib tema kinnitusel veeta mõnusa aastavahetuse ka Eestis või naaberriikides: kõige populaarsemad on tänavu Aqva Hotel & Spa Rakveres, Hestia Laulasmaa Spa Harjumaal, Viiking Spa Pärnus ja Jurmala Spa Lätis.

Varasemast rohkem inimesi veedab aastavahetust Venemaal, nt Moskvas ja Peterburis.

Talvised reisisihid Neil, kes plaanivad reisi tarvis puhkust võtta aasta alguses, soovitab Airi Ilisson-Cruz samuti kohe planeerimist alustada, sest jaanuariks ja veebruariks on tänavu ette ostetud tunduvalt rohkem reise, kui samal ajal eelmisel aastal. „Päikesereiside populaarsemad sihtkohad on samad nagu aastavahetuse paiku, peale selle käiakse aasta algul suusareisidel näiteks Austria, Prantsusmaa või Itaalia Alpides ja Skandinaavia suusakuurortides, aga ka lühematel linnapuhkustel Euroopa suurlinnades, näiteks Berliinis, Milanos, Londonis ja Pariisis, aga ka Prahas, Odessas ja mujal,“ loetleb ta populaarsemaid sihtkohti. „Oluliselt on kasvanud ka kruiisireisijate arv – detsembrist veebruarini sõidab lõbureisile lausa 52% rohkem inimesi kui aasta tagasi.“

24

Rubriik

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Kaupo Kikkas

Jõuluvanad

25

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Jõulutaat on teel „Sõitke külla oma vanematele või vanavanematele, küsige, kuidas neil läheb – ja võtke aega vastus ära kuulata.“

Õige pea on käes see õhtu, kui päkapikud kingitustekuhja kuuse alla poetavad või jõuluvana uksele koputab ja kingikoti tuppa tõstab. Rohkemgi kui kingitusi, tahaksid jõuluvanad jagada meeleolu, seda elevuse ja ootusärevusega pikitud helget, sooja ja natuke salapärast jõulutunnet, mis on alati sama ja iga kord uus.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

JÕULUVANA SANTA UNO: „Tähtis on pere kokku kutsuda.“

Jõuluvana Unol – nagu ka kõigil teistel jõuluvanadel – on habe trimmitud, vuntsid kammitud ja laternas tuli süüdatud, et ka pilkases pimeduses ükski kodu, kuhu teda oodatakse, leidmata ei jääks.

„Kui võrrelda aastatetaguseid jõule praegustega, siis see muidugi hakkab silma, et nutimaailm on peale tulnud – tihtilugu loetakse luuletused telefonist maha. Seda ei tee ainult teismelised, vaid ka emad-isad.

Iseenesest pole mul selle vastu midagi – peaasi, et salm ilmekalt ette kantakse.

Spikerdamine võib teinekord olla väga vahva. Näiteks olin kord suures peres: mitu põlvkonda koos, seisavad rivis, laulavad kenasti ja loevad soravalt luuletusi, aga kõigil suured piparkoogid käes. Algul ei saanud midagi aru, pärast selgus: sõnad olid piparkookide teisel küljel kirjas. Väga vahvad etteasted olid!

Tore on alati. Kus tuuakse pillid lagedale ja võetakse mitmehäälsed laulud üles, kus kipub lühikestest jõululuuletustestki nappus kätte tulema – aga kõike tehakse ikka südamest. Vahva on vaadata, kuidas mõnes peres, kus olen juba hulga aastaid käinud, on suuremad lapsed juba hilisteismelised, aga ikka on jõuluõhtul see õhin ja tuhin kõigil sees, vanemad aina õhutavad ja elavad kaasa. Minu meelest on hästi tähtis hoida ilusat jõulutraditsiooni: kutsuda pere kokku, et mitu põlvkonda saaks jõuluõhtut koos veeta, tunda kokkukuuluvust ja saada osa mõnusast jõulutundest, mis veel pikalt pärast jõulegi hinge sooJÄRGNEB lk 26 jendab.“

26

Jõuluvanad anad

ALGUS lk 25

Esmaspäev, 17. detsemberr 2018

JÕULUVANA VILLE: „Mõnus mi oodatud.“ on olla pikisilmi

Ühes viielapselises viielap es peres oli aga vanim poiss poi jõudnud udnud sellesse „Jõuluvanaga kohtumine tumine rõõmustab nii ikka, ku kus jõuluvana vana hakatakse peresid, kuhu ta külla läheb, kui ka tasapisi kahtluse alla tasa „Et jõulud oleks kõiki neid, kes juhuslikult huslikult taadiga sea seadma: „Rääkige-räätäis headust ja tänaval kohtuvad d – kui midagi ei kige, küll mina juba tean! kig hoolimist, et öeldagi, siis nägu läheb kõigil rõõVaatame, Va e, kuhu vanaisal see eriline ja malt naerule. siis sii seekord ord on vaja just ilus muinasjutt vad, mõnel pool enne jõuluvana en uluvana tulekut Kodud on erinevad, oleks jõuluõhtul on lapsed algul pisut kohkunud, korraks minna!“ Kui siis ko kõigi jaoks teisal aga näed juba uba väravast sisse uksest sisse ukse se astusin, olid tegelikkus.“ astudes: lapsed on akendel ootamas, poisil silmad suured kui tõlkõik kilkavad ja lehvitavad. hvitavad. Suurim üllatus larattad ja suugi gi ununes lahti. on tavaliselt see, kui jõuluvana võtab taskust Jõuluvana – ag aga vanaisa aisa oli ju ometi lapse kirja ja loeb sealt midagi ette. Need suured kodus! Niisugustest ko stest jääb hästi kohtumistest silmad, kui laps näeb: äeb: see ongi minu kiri selle- mõnus tunne tunne. sama kuusekesega, mille joonistasin, see jõuVahel tuleb aga ette kodusid, usid, kus on nadiski jõuluvanani! Seda näha on hästi vahva. Kui tuke teistmoodi õhkkond: lapsi psi ei rõõmusta kingikotist ei tulegi välja kõik asjad, mis soovi- eriti ükski kingitus, ehkki pakid kid on suured ja nimekirjas olid, jääb pettumus olemata, kui jõu- uhked, jõuluvana võetakse nagu gu teenuse osuluvana selgitab, miks ühte või teist asja seekord tajat, umbes nagu kullerit – seda mõnusat veel ei saanud. jõulumeeleolu ei teki. Teisal võivad õivad kingitused Alati on näha, kui väga lastele meeldib, kui olla märksa tagasihoidlikumad, ad, aga see õige nad saavad mõne etteaste teha koos vanema- emotsioon on esimesest hetkest peale tega. Eelmisest aastast on meelde jäänud üks olemas: südamlik õhkkond, d, siiras rõõm noor isa, kes esitas koos oma kolme-neljaaas- koosolemisest, jõuluvana saabumisest tase põnniga terve akrobaatikakava, mida oli tekkinud elevus – kõik see kokku okku on ikka hoolega harjutatud. Hästi vahva, mõlemad jõulutunne, mis selle õhtu aastaasta„Meenutage olid nii õhinas! teks meelde jätab.“

JÕULUVANA R RUUDI: „Juhtub, et jõuluvanakra jõuluvanakramp tabab hoopis vanema vanemaid.“ „Räägitakse, et lap lapsed on muutunud väga nõudlikuks, et raske on le leida kingitust, mis neid rõõmustaks, et soovid on ebamõistlikult e suured ja kui oodatut pakis pole, ei varja nad oma pahameelt. Minu kogemus seda ei ki kinnita, kõik kohtumised on alati olnud mõnusad ja ssoojad.

Hästi vahva on kä käia peredes, kus kõik on end jõululainele häälestanu häälestanud. Siis pole sellestki probleemi, et suurematel lastel last on jõuluvanandusest ammu oma arvamus – kui ku jõuluvana uksele koputab, on kõik valmis meeleol meeleoluga kaasa minema, ka kõige õrnemas eas teismelised teismel teevad oma etteasted kenasti ära. Pigem juhtub, juh et täiskasvanuil tuleb jõuluvanakramp peale peale. Eelmisest aastast on meeles üks kahe väikese tü tütrega pere, kus isa oli see, kes järsku sõnagi suust ei saanud. Pärast saatis sõnumi ja vabandas – et ta ise ka ei saanud aru, mis juhtus. Ühes teises peres a aga on vanaisa, kes kuidagi jõuluvanahirmust üle e ei saa – igal aastal, kui jõulutaat sisse astub, läheb vvanaisa teise tuppa. Jõuluvana loodab ikka, et see aeg, kui enne jõuluõhtut poeb hinge ärev ootus, kkestaks igaühel võimalikult kaua.

Jõuluimesse ttasub uskuda.“

olnud aegu, laske oma lastel kuulata vanematevanavanemate lapsepõlvemälestusi.

Väga oluline on jõuluajal sel moel koos olla.“

JÕU JÕULUVANA OSKAR: „Paljudes peredes „Pa käimine on puhas rõõm!“ kä

„La on igasuguseid. On neid, kel „Lapsi jõuluvana tulekuks on ettekandjõu miseks valmis kümneid laule-luumis letusi, aga ka neid, kes seda ühtegi letu pole päris lõpuni pähe saanud. Vanematega on enam-vähem samanema moodi. Jõuluvana meele teevad muidugi alati rõõmsaks r need pered, kus kõik pereliikmed on te tema tulekuks põhjalikult valmistunud. Mõnes kodus kantakse ette terve suur ühine eeskava. See on hä hästi tore! Mõni väiksem põnn on kkaua oodatud d t d külalise kül saabumisest nii kohkunud, et sõnagi ei tule meelde, pigem kisub nutuvõru suu ümber. Aga jõuluvanal on omad nipid ja nõksud, kuidas lapse usaldust võita. Hästi mõnus on olla sellises kodus, kus peale ema-isa ja laste on kohal ka vanaemad-vanaisad ja sugulased-sõbrad.

Seltsis ju ikka segasem, on lõbu ja lusti ja mõnusat saginat. Tavaliselt on sellises seltskonnas alati ka näha, et täiskasvanud võtavad ka oma etteasteid väga tõsiselt, luuletused-laulud neil naljalt otsa ei saa - ja lapsed on siis täpselt sama krapsakad.“

JÕULUVANA ARRE: „Jõuluvana elus tuleb kõike ette.“ Ühes kodus oli ema-isa ja kaks poissi. Üks vendadest pakkus ennast mulle appi pakkidelt nimesid lugema. Jagame aga kinke - ja järsku ütleb poiss oma nime ja hakkab kohe luuletust lugema. Mulle tundus küll, et pakil oli venna nimi, aga mõtlesin, et ju nägin valesti. Mis pärast selgus: kui jõuluvanale kirju kirjutati, tahtis see nimelugeja-poiss helikopterit, vend aga X-boxi – need olid just väga moodi tulnud. Pärast oli usin lugeja kahetsema hakanud, et oleks ikka ise seda tahtnud. Mõtleski siis, et pöörab olukorra enda kasuks, saab venna kingituse endale ja ongi korras – jõuluvana ju tõi! Kõik lahenes siiski õiglaselt.“

Rubriik

27

Esmaspäev, 17. detsember 2018

28

Rubriik

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Kingi häid Eesti IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Veel üks pleed kulub alati ära, eriti külmal talveõhtul. Woolishist leiab aga veel kootud padjakatteid, skandinaaviahõngulisi jakke, mütse-kindaid, kardigane jm. woolish.ee

dĞƌǀŝdžŝ ƚŽŽƚĞĚ ƐŝƐĂůĚĂǀĂĚ ƌĂŚǀĂŵĞĚŝƚƐŝŝŶŝƐ ŚŝŶŶĂƚƵĚ ũĂ ŬƺůŵĞƚƵƐĞ ƉƵŚƵů ŬĂƐƵƚĂƚĂǀĂŝĚ ŬŽŽƐƟƐĂŝŶĞŝĚ͘ <ƵƌŐƵƐŝŝƌƵƉ ^ŝŵŵƵ ŬŽŽƐƟƐĞƐ ŽŶ ƚĂƌƵǀĂŝŬ͕ ƚĂŶŶŝŝŶŝĚ ũĂ ŇĂǀŽŶŽŝĚŝĚ͘ EĞŝůĞ ŬŽŵƉŽŶĞŶƟĚĞůĞ ŽŶ ŽŵŝƐƚĂƚƵĚ ĂŶƟŽŬƐƺĚĂƟŝǀƐĞƚ͕ ƚƵƌŐƵƚĂǀĂƚ ũĂ ƉƁůĞƟŬƵǀĂƐƚĂƐƚ ƚŽŝŵĞƚ͘ dŽŽĚĞ ŽŶ ŵĂŐƵƐ ũĂ ƐŽďŝď ƐĞĞƚƁƩƵ ŚćƐƟ ůĂƐƚĞůĞ͘ dŽŽƚĞƐƚ ŽŶ ŽůĞŵĂƐ ĞĚĂƐŝĂƌĞŶĚƵƐ >ĂƐƚĞ <ƺůŵĂƐŝŝƌƵƉ ^ŝŵŵƵ͕ ŵŝƐ ƐŝƐĂůĚĂď ƌŽŚŬĞŵ ĞƌŝŶĞǀĂŝĚ ƚĂŝŵƐĞŝĚ ŬŽŽƐƟƐŽƐŝ ŶĂŐƵ ƉćƌŶĂƅŝƐ͕ ĂŶŐĞƌǀĂŬƐ ũĂ ŬƵŵŵĞů͘ dĞƌǀŝdžŝ ,ĂŶĞƌĂƐǀĂƐĂůǀ ŽŶ ĞŶĚĂůĞ ƌĂŚǀĂŵĞĚŝƚƐŝŝŶŝƐ ŬŽŚĂ ůĞŝĚŶƵĚ ƐĞŽƐĞƐ ŬƺůŵĞƚƵƐŚĂŝŐƵƐƚĞŐĂ͕ ĞƌŝƟ ďƌŽŶŚŝŝĚŝ ũĂ ŬƂŚĂ ƉƵŚƵů͘ ^ĂŵƵƟ ƐŽďŝď ŚĂŶĞƌĂƐǀ ŬŽƌďĂƚĂŶƵĚ ŶĂŚĂ ƉĞŚŵĞŶĚĂŵŝƐĞŬƐ ŶŝŶŐ ŶĂŚĂ ŬĂŝƚƐĞŬƐ ŬƺůŵĂ ĞĞƐƚ͘ EƵůƵ ĞĞƚĞƌůŝŬ Ɓůŝ ƐŝƐĂůĚĂď ϯϱ ďŝŽůŽŽŐŝůŝƐĞůƚ ĂŬƟŝǀƐĞƚ ĂŝŶĞƚ ƐƟŵƵůĞĞƌŝĚĞƐ ŽƌŐĂŶŝƐŵŝ ŬĂŝƚƐĞǀƁŝŵĞƚ ŶŝŶŐ ƉĂƌĂŶĚĂĚĞƐ ŶĂŚĂĂůƵƐƚ ǀĞƌĞƌŝŶŐĞƚ͘ dĞƌǀŝdžŝ EŝŶĂƐĂůǀ ŽŶ ŵĞĞůĚŝǀĂ ůƁŚŶĂŐĂ ƐĂůǀ͕ ŵŝĚĂ ǀƁŝď ŬĂƐƵƚĂĚĂ ŶŝŶĂ ůŝŵĂƐŬĞƐƚĂĚĞ ŚŽŽůĚĂŵŝƐĞŬƐ ũĂ ƉĂƌĞŵĂ ƚƵŶĚĞ ƐĂĂǀƵƚĂŵŝƐĞŬƐ͘ dŽŽĚĞ ƐŝƐĂůĚĂď ŵƵƵŚƵůŐĂƐ ĂƐƚĞůƉĂũƵ͕ ƚĂƌƵǀĂŝŬƵ͕ ŵćŶŶŝ ĞĞƚĞƌůŝŬŬƵ Ɓůŝ ũĂ ĞƵŬĂůƺƉƟ ĞĞƚĞƌůŝŬŬƵ Ɓůŝ͕ ŵŝƐ ƚĞŬŝƚĂǀĂĚ ǀćƌƐŬĞ ƚƵŶĚĞ ŶĂŐƵ ƉĞĂůĞ ůƁŚŶĂǀĂƐ ŵćŶŶŝƐĂůƵƐ ũĂůƵƚĂŵŝƐƚ͘ dĞƌǀŝdžŝ ƚŽŽƚĞĚ ŽŶ ǀĂůŵŝƐƚĂƚƵĚ ůŽŽĚƵƐůŝŬƵƐƚ ƚŽŽƌĂŝŶĞƐƚ ũĂ Ğŝ ƐŝƐĂůĚĂ ƐƺŶƚĞĞƟůŝƐŝ ŬŽŽƐƟƐĂŝŶĞŝĚ͘ dĞƌǀŝdžŝ ƚŽŽƚĞĚ ŽŶ ƐĂĂĚĂǀĂů ƉĂƌĞŵŝŶŝ ǀĂƌƵƐƚĂƚƵĚ ĂƉƚĞĞŬŝĚĞƐ͕ ^ĞůǀĞƌŝƚĞƐ͕ DĂŬƐŝŵĂƌŬĞƟƚĞƐ͕ ƐƵƵƌĞŵĂƚĞƐ <ŽŶƐƵŵŝƚĞƐ͕ ůŽŽĚƵƐƚŽŽĚĞƚĞ ƉŽŽĚŝĚĞƐ ũĂ dĞƌǀŝdžŝ ŬŽĚƵůĞŚĞů ǁǁǁ͘ƚĞƌǀŝdž͘ĞĞ

KUIDAS VÕITLED KÜLMETUSEGA SINA?

Kingitused

29

Esmaspäev, 17. detsember 2018

asju

Üks asi mis rõõmustab ka neid, kellel kõik olemas, on kahtlemata šokolaad. Magusameistrite käsitöökommidele annavad iseloomu nii Eesti kui ka välismaa mahetalunike kasvatatud vürtsid, taimed, viljad ja marjad. Võrumaa meistri valmistatud puitkarbile, millesse tellitud trühvlid pakitakse, saab graveerida teksti või tervituse. magusameistrid.ee

Teate seda ütlust: kui tahad odavat ja head, pead ostma kaks asja – ühe odava ja teise hea.

Von Baeri tooted – kvaliteetsest nahast arvuti- ja seljakotid, portfellid nahkrihmad, rahakotid jm – on need, mida võib julgelt ühekaupa osta. Ise ütlevad nad: „Me ei ole moebränd. Mood tuleb-läheb, kuid Von Baeri nahktooted ei vanane. Me ei erista sisu ja stiili – üks ei saa olla teiseta.“ vonbaer.ee

Kingitus apteegist Mida kinkida eakale lähedasele, kes alati toonitab, et kõik olemas, mitte midagi pole vaja – ja keda järjekordne kohvikruus või lõhnaküünal tõesti suurt ei rõõmusta? Ehk tasuks nõu küsida apteegist?

Vanaemale-vanaisale võivad ära kuluda näiteks D-vitamiini kapslid - arstid ja apteekrid soovitavad seda võtta juurde kõigil nendel kuudel, mille nimes on sees r-täht – seega sügisest kevadeni.

Kingituseks võib sobida ka vererõhuaparaat – kui vererõhk kipub kõrgeks minema, on hea, kui kehva enesetunde korral on võimalik vererõhku mõõta. Kui kingisaajal on muresid liigestega, tasub uurida, millega annaks vaevusi leevendada: käsimüügiravimite hulgas on valuvaigistava ja põletikuvastase toimega tablette, salve ja geele. Naistele teevad tavaliselt rõõmu toidulisandid ja vitamiinid, mis muudavad juuksed tervemaks ja küüned tugevamaks. Ära kuluvad ka omega-3 preparaadid. Inimese keha ei suuda teatud omega-3 rasvhappeid ise toota, need peaks organism kätte saama toiduga, Paraku ei sööda kala piisavalt ja seetõttu tuleks omega-3 lisaks tarbida see on oluline veresoontele, südame- ja ajutegevusele.

Kõige kindlam oleks eakale lähedasele tervist turgutavat kinki otsides pidada nõu perearstiga, kellel on oma patsiendi tervisest ülevaade, aga ühtteist oskab kindlasti soovitada ka apteeker.

LAE END

ENERGIAGA! Bio-Quinone Active Q10 sisaldab

(vitamiin B ), mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

www.pharmanord.ee Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil www.pharmanord.ee

EE_Q10_AD_Linnaleht_290x125_1116

Tahate proovida pannkooke tšillimoosiga? Või verivorste jõhvikasinepiga? Või proovida tomati-tšillikastet – säilitusaineteta ja parasjagu krehvtist?

Puistata võileivale tšillisoola või maitsta jalopenomoosi?

Suutäis sellist kraami, mis hetkega seest soojaks võtab, on just see, mida külmal ajal vaja. Peipsi Pipar Facebookis

Kui oled juba mitme jõulu eel mõelnud, et peaks endale soetama jõuluserviisi, siis miks mitte alustada Muhu Portselani jõuluteemalistest kruusidest. Ole aga valmis selleks, et kui lähed piparkoogikruuse ostma, selgub, et tahaksid veel muhumustrilisi... ja siis veel neid rukkilillede ja viljapeadega... ja veel...

Mõte on hea, tasub tegutseda! !

30

Kingitused

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Raha-, käe-, reisi- ja seljakotid, järjehoidjad, nahast käepaelad jm nahktooted. Palju värve ja vorme, palju nutikaid lahendusi. Soovijaile töötoad, kus saab meisterdada vütmehoifdja, rihom mla lais is.com com ma, käepaela vmt. stellasoomlais.com

Kotte pole kunagi liiga palju! Emma Lepe permann disainib kõige muu kõrval tekstiilist rerineva suuruseja otstarbega kotte, ka selliseid, iimida saab kanda mitut vviihta si, näiteks sanga asukohta ts ti muutes saab suurest kotis teha väiksema. Kottide materjaliks on suures osas kohaliku mööblitööstuse juurdelõikusjäägid.

Diivanipatjadelt ammu tuttavad loomaportreed on nüüd ka kottidele jõud-nud. emmaleppermann.ee

Kasevineerist selge joonega mööbel inimesele, kes hindab lihtsat disaini ning kestvat ja ökoloogilist materjali.

Riiulid sobivad nii 1930. aastaist inspireeritud interjööri kui ka modernsesse sisekujjundusse, undu u neid on lihtne sobitada a erinevate sisustuselem mentide ja mööbliga. t talkendesign.eu

Võrumaa initevõmeste ettevõjätte Ritico jätsivalkab jalatsivalse pemistamise ioone, mis said alguse juba retraditsioone, 927. Tehakse toa- ja võimleaastal 1927. missusse, kingapaelu, sandaale – aga ka pastlaid. Eesti 100, sünnipäeva puhul toodi müügile uus naturaalsest vildist kollektsioon – ja iga müüdud sussipaari pealt läheb üks euro Võrumaa laste pastelde fondi. Pastlaid ostma! Suur suvine pidu pole enam mägede taga. Oma King

Puidust laualamb laualambid, toolid, mobiilihoidjad, öölambid, puudekorv - m majapidavajalik tarbemises vajalikud mil esemed, millest mõju igaüks mõjub ruumis kui s sisekujunduse sekujunduseleMater ment. Materjaliks ikka soe ja sõ sõbralik blackgizm puit. blackgizmo.com

Koertt Koertele mõeldud nutikad ja hea disainiga ttooted- kaelarihmad, mänguasjad, m madratsid ja mitmes suuruses pesad – sünnivad Eesti disainerite, kirglike koerainimeste ja paljude koerte koostöös. Vett ja mustust hülgav teflonviimistlusega kangas lubab madratsi vajadusel jätta ka õuemurule või terrassile, pesa külgede ja põhja sisupatju saab eemaldada ning pealiskangast masinas pesta. nufnufpets.com Suurepärane kingitus keskkonnateadlikule inimesele. Loodusliku Looduslikust kiust biolagunevat kotti saab kasutada vä vähemalt pool tuhat k korda, eriku nevate kujunduste sea leiab seast sob sobiva nii me mehele kui ka naisele: jute jutekott.ee

Rubriik

31

Esmaspäev, 17. detsember 2018

32

Jõuluroad

Esmaspäev, 17. detsember 2018

VEISELIHA – tavatu küla „Poeski on inimeste tarbimisharjumused näha – sealiha on lettidel-riiulitel kümme meetrit, kanaliha kakskümmend meetrit, aga veiselihast pakutakse peamiselt hakkliha,“ ütleb Ain Laansalu veebipoest FoodMood. Veisefileed ostab ehk viis protsenti inimestest. Sestap tasukski pühade puhul vahelduseks just veiseliha valmistada.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Midagi ei ole teha, veiseliha on kallis,“ tõdeb Ain Laansalu. „Kui broiler kasvab kolm kuud, siis veis kaheksateist kuud. Ja kui kanale tuleb anda kolm kilo teravilja, et saada üks kilo liha, siis veisele kolm korda rohkem.“ Peale hinna pelgavad perenaised, et veiseliha ei lähe pehmeks. „See hirm on asjatu, sest Eestis kasvatatakse lihaveiseid ja sisse tuuakse maailmaski kõrgelt hinnatud marmorliha,“ kinnitab ta. Lihaveiseid kasvatatakse kogu maailmas, aga meile kõige vastuvõetavam hinna ja kvaliteedi suhe on Laansalu hinnagul Lõuna-Ameerika toodangul. „Praegu on Eestis nõutuim Uruguay veiseliha, sageli pakuvad seda ka restoranid. Liigub ka Argentina liha, Brasiiliast tuuakse põhiliselt sisefileed. Rohkem on hakanud liikuma ka Austraalias kasvatatud veise liha.“

Veiseantrekoot nagu seakaelakarbonaad Maailmas on erinevaid raieskeeme, aga kindlasti saab veist jaotada vähemalt 50 eri nimetusega lihatükiks. Põhiliselt kohtab paarikümmet nimetust. „Näiteks üks suur tükk on õlapiirkonna abaliha. Samas koosneb õlapiirkond lihastest ja kui need lihasgruppidena lahti lõigata, saame juba hulga tükke,“ ütleb Laansalu.

Kuigi liha võib lõigata erinevalt, on maailmas levinud enam-vähem ühtne raieskeem. Kõige hinnatum on veisesisefilee. Need kaks lihast, mis paiknevad looma tagaosa siseküljel selgroo läheduses, ei tee suurt midagi ja sestap ongi hästi pehmed. „Siiani pole vist täpselt aru saadud, mis on nende lihaste funktsioon,“ tõdeb Laansalu. „Sisefilee on isegi piimalehmadel pehme, aga seda on vähe – näiteks neljasajakilosel loomal ainult kaks korda 1,8 kilo.“ Teist-kolmandat kohta jagavad pingereas antrekoot ja välisfilee. Antrekooti võib võrrelda seakaelakarbonaadiga, mõlemad on enam-vähem samast piirkonnast.

Nii antrekoot kui ka välisfilee on pehme ja mahlane.

Aga kui välisfilee lihaskiudude vahel rasva pole, siis antrekoot on läbikasvanud liha, kus ei puudu ka rasvakiud ja seepärast on ka selle maitse intensiivsem.

Erinevad nimetused tulevad ka sellest, et ühel tükil jäetakse kont külge, teisel mitte; ühel tükil lõigatakse rasvakiht pealt ära, teisel mitte jne. „Kui on valida, kas sama tükk kondiga või ilma, siis mina soovitan kondiga – kont annab küpsetades lihale maitset juurde,“ teab Laan-

salu. Kondi ümber ongi liha kõige maitsvam. Kõige rohkem mõjutab liha maitset siiski rasv.

Liha ostes on oluline aru saada, mis lihatüki te ikkagi saate. „Meie poelettidel on juba näha sise- ja välisfileed ning antrekooti, aga edasi läheb keeruliseks. Veisefilee nime all on mingid tükid, aga kust need on lõigatud, aru ei saa.“ Teada tasuks sedagi, kas tegu on rohumaaveise või teraviljanuumal olnud loomaga ning milliseid tükke saab teha grillpannil ja millised peab pistma ahju.

Siinkohal olgu kohe märgitud, et grillpannile sobivad sise- ja välisfilee ning antrekoot. Kõiki ülejäänud tükke peaks 3–4 tundi ahjus küpsetama, et nad jõuaksid piisavalt pehmeks saada. „Hästi saab pannil teha ka abalihast lõigatud tükke petite tender ja chuck tender, aga neid poes ei müüda. Ribi saab teha suvel ka grilli peal, aga grillpannil head tulemust ei saa,“ ütleb Laansalu.

Kuidas toodetakse marmorliha?

Kui algul söövad kõik veised rohumaal, siis mingil hetkel jätkab osa rohumaasöödal, teisi hakatakse aga jõusöödaga nuumama. Selle tulemusel tekib looma lihaste vahele rasvkude. Liha ristlõike pinnal on näha valged triibud, ja mida rohkem on looma viljaga nuumatud, seda rohkem valgeid täppe lihaskiudude vahel on.

Need rasvatäpid annavad lihale pehmuse ja spetsiifilise veiseliha maitse. Rohumaaveise lihas on rasva oluliselt vähem ja sestap ka maitse intensiivsem.

Nii rohumaaveiste kui ka marmorliha maitse sõltub konkreetse looma ninaesisest. „Mais on magusa maitsega, nii et pigem liigub lihagi magusa poole. Olen kuulnud, et kui toita loomi pähklitega, tuleb lihal magus maitse juurde. Nõukogude ajal toideti sigu kalapastaga ja siis tuli kaks kuud enne kombinaati viimist see lõpetada, muidu oli lihal kala maitse juures,“ räägib Laansalu. Seda, et tänapäeval võiks looma ninaesine liha maitse ära rikkuda, ta siiski ei usu. Küll muutub maitse siis, kui loom saab üle 30 kuu vanaks. Ka liha muutub tumedaks ja rasv tume-

Jõululaual proovi veiseribi Jõululaual soovitab Ain Laansalu pakkuda veiseribi. „Kui ribi peal on paks tükk läbikasvanud liha, jääb see ahjus hästi mahlane. Ribi võib panna kas ahjupotti või küpsetada kolm-neli tundi fooliumis,“ juhendab Laansalu. „Võib lõigata iga ribi eraladi, aga võib ka ühe tükina fooliumisse panna.“ Kes aga eelistab antrekooti, võiks lõigata selle steikideks ja praadida grillpannil kummaltki poolt paar-kolm minutit. „Seejärel tuleks lasta lihal kuni kümme minutit puhata, sest siis toimub järelküpsemine. Kui kohe pärast praadimist lõigata, voolavad kõik lihamahlad välja.“ Puhkus on Laansalu sõnul üks olulisemaid liha valmistamise etappe.

Kui valmistada liha fooliumis, tasub see jätta isegi veidi tooremaks, siis jääb see järelküpsedes eriti mahlane. Steike praadides saab hakkama ka tavalise panniga, aga grillpannil jääb tulemus siiski parem. „Veiseliha on juba ise nii hea ja intensiivse maitsega, et hapukapsaga teda jõululaual paari panna ei tasu.“ Laansalu soovitab piirduda pigem rohelise salatiga. Küll võiks veiselihale juurde teha punase veini kastet ja kui soovi, siis ka midagi kartulist.

Vida Press

aline jõululaual

Jõuluroad

33

Esmaspäev, 17. detsember 2018

kollaseks, nii et fileeks nad enam ei sobi. Enamati lähevad nad vorstiks ja hakklihaks.

Eriti kvaliteetseks peetakse Jaapani wagyu veiseliha.

Wagyu tähendabki jaapani keeles Jaapani veist. See hõlmab nelja tõugu veiseid, keda nuumatakse erilise hoolega, et saavutada eriti kõrge liha rasvasisaldus (marmorlisus). Kui tavaliselt on veiselihas palju oomega-6 rasvhappeid, siis jaapanlased rõhutavad, et wagyu lihas on palju ka oomega-3 rasvhappeid ehk see on eriti tervislik. Kahel viimasel toidumessil on jaapanlased wagyu lihaga ka ise kohal olnud ja seda on FoodMoodi veebipoestki tellitud. „Selle hind on üsna krõbe, näiteks siseja välisfilee kilohind jääb 50–70 euro kanti. Lõuna-Ameerika liha on poole odavam, aga ka kvaliteet on oluliselt teine,“ tõdeb Laansalu.

Miks liha laagerdada Laagerdamine tähendab, et liha jäetakse seisma kindlal temperatuuril (tavaliselt 0 kuni +4 kraadi) ja temas hakkavad toimuma keemia- ja bakterprotsessid.

Ensüümid hakkavad lagundama lihaskiudude vahel olevat sidekudet – just sidekude on see, mis liha sitkeks teeb.

Olemas on kuiv- ja märglaagerdamine, rohkem kasutatakse viimast.

Märglaagerdamise korral tõmmatakse liha vaakumisse: õhk ei pääse lihale ligi ega ka niiskus välja. Kõik toimub omas mahlas, lihale midagi ei lisata.

Teine võimalus on riputada liha külmkappi meenutavasse kuivlaagerduskambrisse ning taas kindla temepratuuri juures ja kontrollitud keskkonnas (seal ei tohi olla baktereid, mis tekitaksid roiskumist) hakkavad ensüümid sidekudet murendama. Nüüd toimub see aga õhu käes. „Kuna osa niiskust eraldub, kaotab liha kaalu. Ka tekib liha pinnale must kiht, mis tuleb ära lõigata,“ kirjeldab Laansalu. Selles, kas kuivlaagerdatud liha on pehmem kui märglaagerdatud, ta veidi kahtleb, küll aga on neil maitsevahe.

Ameerikas kasutatakse liha laagerdamisel ka kolmandat võimalust: kilekotti (dry bag), mis laseb niiskust välja, aga õhku sisse ei lase.

Neil, kes turult laagerdamata veiseliha ostavad, soovitab Laansalu seda kodus kõigepealt pehmendada. „Muidu on keeruline seda pehmeks saada, välja arvatud sisefilee.“ Kui vanasti liha taoti pehmeks (lihahaamariga tambiti sidekoed puruks), siis nüüd võetakse appi pigem marinaad. „Aga see ei tohi olla liiga happeline. Kui panna liiga palju äädikat, sidrunit või keefirit, saate vastupidise efekti ja liha muutub kuivaks,“ hoiatab ta.

Külmuta kilesse pakitud steikidena Parim on liha külmutada šokiga ehk 35 miinuskraadi juures. Siis moodustuvad lihas olevast vedelikust nii väikesed kristallid, et sulatades ei lõhu need rakumembraane ja liha jääb mahlane.

Kindlasti ei tasu ka kodus sügavkülma panna suurt lihakäntsakat, vaid lõigata see väiksemateks steikideks.

Selleks, et kolmekilone lihakäntsakas läbi külmuks, kulub poolteist nädalat. „Selle ajaga lõhute te liha strukuuri nii ära, et sulatades voolavad kõik mahlad välja,“ selgitab Laansalu. „Kindlasti tuleb liha ka kilesse pakkida, muidu tekib külmapõletus: liha pind justkui põleb ära ja pärast peate selle pruuni korra ära lõikama.“ Sulatada tuleb liha kindlasti külmkapis.

34

Rubriik

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Krõbe & kamarsiga pehme tükki, vett, soola

Jõuluroad

35

Esmaspäev, 17. detsember 2018

). eakülje HEB: s 1 l vee kohta tükk Ä L A a lje l ü o VAJ k o e sea (70 g s E: Pan üpseta N K I . a M STA eism I s e M ndi t L t e A V –1,5 tu soolv 1 s s k a ju v h e ööpä praea s veel i juure adises 140kra el 230 kraad r utit. ja seejä 20 min

BBQ seasisefilee

Jõululaua põhitegelane – SEALIHA

Maailmas süüakse aastas veidi alla 45 kilo liha inimese kohta, Eestis oli see arv mullu 78, kusjuures sealiha sööme veel mitu korda enam kui teiste riikide elanikud. Näiteks eelmisel aastal söödi maailmas 17 kilo ja Eestis ligi 40 kilo sealiha inimese kohta.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Ehkki taimetoitlased väidavad vastupidist, näitavad kauplustest saadud andmed, et lihamüük meil vähenenud pole, vaid on kolm viimast aastat samal tasemel püsinud,“ kinnitab Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm. „Mina eelistaksin ka mineraalvett, aga joon ikka punast veini,“ muigab ta.

Sestap on Õhtulehtki tänavu jõululaual keskendunud lihale. Järgnevalt jagavad soovitusi restorani Pull ja Härg omanikud ning hinnatud lihameistrid Enn Tobreluts ja Hanno Kuul.

VAJA LÄHEB: seasisefileed, purustatud musta pipart, helvessoola.

VALMISTAMINE: Puhasta seasisefilee kelmetest, maitsesta väga vähese musta pipra ja soolaga.

Aseta terve lihatükk kohe pärast maitsestamist BBQ ahju valge suitsu kätte küpsema (umbes 90 ºC). Kogu maitsestuse lihale annabki must pipar, sool ja intensiivne valge suits. Oluline on, et liha pind küpsetamisel väga ära ei kuivaks, aga õigel temperatuuril seda ei juhtu. Liha pehmuse tagab aeglane küpsetamine madalal kuumusel.

Sealiha peetakse küpseks, kui selle sisetemperatuur on +71 ºC, kuid sel juhul on sisefilee juba liiga kuiv – sisefilee tuleks ahjust välja võtta, kui liha sisetemperatuur on umbes + 65 ºC (küpsemisaeg BBQ ahjus u 1,5 tundi).

Seejärel lase lihal toatemperatuuril umbes 10–15 minutit puhata. Nii küpseb see veel natuke edasi (järelküpsemine), lihamahlade liikumine peatub ning suitsuring tuleb liha lahti lõigates paremini esile. Liha suitsuring on punane ääris, mis väljendab liha ja suitsu koosmõju kvaliteeti: mida laiem on punane ääris, seda rohkem kvaliteetset suitsumaitset.

Serveerides lõika fileest umbes 1 cm paksused lõigud (otse ristlõikena viilud, mitte poolviltu).

Koduses praeahjus küpseta liha 130kraadises ahjus umbes 40 minutit.

Tšilli popperid VAJA LÄHEB: punaseid ja rohelisi tšillisid, kitse-kreemjuustu, toorsuitsupeekonit.

VALMISTAMINE: Lõika tšillid pikuti pooleks, täida seest kreemjuustuga ja mähi ümber peekoniviilud. Küpseta ahjus või grillil kõrgemal kuumusel, kuni peekon on kenasti pruunistunud.

Rait Tuulas

36

JĂľulujoogid

Esmaspäev, 17. detsember 2018

AdvendihĂľngulised kohvijoogid â&#x20AC;&#x17E;Hästi lihtne on kohvile jĂľuluhĂľngu lisada hþþgveiniseguga, sest selles on ingver, kaneel, pomerants, kardemon, nelk ja rosinad juba olemas,â&#x20AC;&#x153; Ăźtleb Paulig Professionali kohvikoolitaja Mihkel JĂźrimaa. Ta pakub advendiajaks välja kaks kohvijooki, mida on lihtne teha.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Kummagi joogi valmistamiseks piisab kolmest komponendist.

GlĂśgg au lait on inspireeritud prantslaste kuulsast cafĂŠ au laitâ&#x20AC;&#x2122;st. Kasutades natuke tumedamat rĂśsti kui meil tavaks, teevad prantslased sellest presskannu-

kohvi. Siis vĂľtavad piimavahustuskannu (neid leiab ka Eestist), valavad piima kannu, vajutavad nuppu ja peagi on soe vahustatud piim olemas. â&#x20AC;&#x17E;Sama kannuga saab teha ka latteâ&#x20AC;&#x2122;t ja cappuccionoâ&#x20AC;&#x2122;t. Kui sul on kapselkohvimasin, teed sellega espresso valmis ja siis lisad vahustatud piima,â&#x20AC;&#x153; märgib JĂźrimaa (pildil).

Kui piimakannu pole, ei jää jook veel te-

. VL 0 9 :RRO PDLWVYDLG NDODWRRWHLG NDXSOXVWHVW  OH (HVWL . ODVWD ND PHLH WHKDVHSRRGL 0DWL .DODSRRG

3 KDGHKLQQDG 0DWL .DODSRHV ² Asume Tallinna piiril Paldiski mnt ääres Harku teeristis, Angerja tee 32 (ï5 ï /ï3 ï ,QIR MD WHOOLPLQH ZZZ PYZRRO HH

JĂľulujoogid

37

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Er

ku

na

är

P ki

gemata. Kuigi vahtu tekib vähem, vĂľib piima ka pliidil kuumutada, aga mitte Ăźle 70 kraadi (sama kehtib teistegi kohvijookide puhul). â&#x20AC;&#x17E;Kui piimale tekib juurde keedetud piima maitse, rikub see ka kohvijoogi maitse,â&#x20AC;&#x153; hoiatab JĂźrimaa. Kuigi jĂľulujooki tehes tooks pikem kuumutamine vĂźrtside maitse rohkem välja, muudaks keedetud piima maik joogi Ăźsna ebameeldivaks. Oluline on seegi, et vĂźrtsid ei tapaks kohvi enda maitset.

Vahet pole, kuidas piima kuumutada, aga oluline on valada cafĂŠ au laitâ&#x20AC;&#x2122;d tehes piim ja kohv tassi korraga. â&#x20AC;&#x17E;Kes armastab magusat, vĂľiks glĂśgikohvisse ka pisut suhkrut lisada ja lĂľpuks piimavahule pisut kaneeligi riputada.â&#x20AC;&#x153; JĂźrimaa sĂľnul saab joogile lisada nii silmailu kui ka särtsu.

Espresso, cappuccino ja caffè latte on pärit Itaaliast, flat white aga Austraaliast. Tänaseks on viimane meilgi juba Ăźsna tuntud ega puudu ka suuremate tanklakettide menßßdest. â&#x20AC;&#x17E;Kui cappuccinoâ&#x20AC;&#x2122;sse käib Ăźks espresso (30 ml), siis flat whiteâ&#x20AC;&#x2122;i kaks. Tänu sellele on flat whiteâ&#x20AC;&#x2122;is ka kohvi maitset oluliselt rohkem tunda. Ja kui cappuccinoâ&#x20AC;&#x2122;s on piimavahtu sama palju kui piima, siis flat whiteâ&#x20AC;&#x2122;is on rohkem piima ja piimavahu kiht on hästi Ăľhuke,â&#x20AC;&#x153; räägib JĂźrimaa.

Kogus on aga austraallasel ja itaallasel sama â&#x20AC;&#x201C; mĂľlemat juuakse 120â&#x20AC;&#x201C;160 ml tassist.

GlĂśgg au lait

VAJA LĂ&#x201E;HEB: 150 ml kohvi, 150 ml kuumutatud piima, 2 sl hþþgveinisegu (nt Santa Mariat), soovi korral 1 tl suhkrut vĂľi 1 cl suhkrusiirupit. Kaunistamiseks kaPiisab neeli. pressVALMISTAMINE: Valmista kohv, vĂľttes 100 ml vee kannust kohta 7â&#x20AC;&#x201C;9 g keskmise vĂľi tumeda rĂśstiga kohvipuru.

Pane hþþgveinisegu kßlma piima sisse ja lase piim kuumaks. Kurna maitseained välja, aga rosinad pane tassi pþhja. Soovi korral lisa ka siirup vþi suhkur. Vþta ßhte kätte presskann ja teise piimavahustuskann ning vala kohv ja vahustatud piim korraga tassi. Soovi korral riputa kohvijoogile ka kaneeli, appi vþid vþtta nt lumehelbekese paberťablooni.

Mesine flat white

VAJA LĂ&#x201E;HEB: 2 espressot (60 cl), 2 tl mett, 150 ml vahustatud piima.

VALMISTAMINE: Pane tassipþhja mesi. Vala peale Vajab kaks espressot ja sega läbi. Kalla peale vahustatud espressopiim. Kui tahad joogi peale lumememme teha, vala masinat piimakannust espresso peale kolm lumepalli ja tee neile hambatikuga nägu ja nÜÜbid.

NIPP! Kes tahab magusamat kohvi, vĂľib panna rohkem mett, aga mitte lisada suhkrut. Allikas: Mihkel JĂźrimaa, Paulig Professionali kohvikoolitaja

!"

#

38

Külaskäik

Esmaspäev, 17. detsember 2018

Jõulud naabrite juures Oma jõulukombeid enesestmõistetavaiks pidades võib naabrite juurde sattudes jõuluajal kogeda ühtteist tuttavat, aga ka ootamatut ja üllatavat.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Rootslased tähistavad valgusepüha Rootslaste jõulupidustused on juba alanud – 13. detsembril tähistatakse seal luutsinapäeva. Pere vanim tütar kannab sel päeval peas igihaljast küünlapärga ja serveerib hommikusöögi ajal oma perele kohvi ja saiakesi. Nii mälestatakse Santa Luciat, kes viis süüa end maaalustes tunnelites varjanud varakristlastele, kandes tee valgustamiseks peas küünlaid. Luutsinapäeva tähistatakse ka koolides ja tänavatelgi.

Pidulik jõulueine koosneb tervelt üheksast omaette käigust.

Laual on lihapallid ja kartulivorst, eri tüüpi heeringat, külmad lihalõigud, juust, muidugi ka praad, kindlasti ei puudu riisipuder, mille sisse on peidetud mandel, mis peab leidjale õnne tooma.

Muidugi küpsetatakse-kaunistatakse piparkooke.

Soomes hüats

indid ja jõulus

s

res

aP

Vid

ink

Soomlased os kavad jõuluaja st võtta kõik, m kui mitte jõul is võtta annab. uvana kodum Kus siis veel, aa l! Igal juhul on kestev pikkujou nende kogu ad lu selline trad vendiaja itsioon, milles töökaaslaste t meilgi eeskuj ja sõpruskond u võetud: see ade kokkusaa kookide ja küün miste aeg kuum latulega on kü a glögi, piparlmadel ja pim omal kohal. Ka edatel talveõht soomlaste va utel kõigiti nim jõululill hü lõpust jõuluaja atsint, mis juba l nende kodusi 19 . sajandi d kaunistab, on Jõululauda ka meilgi omaks ttes järgitakse võ et ud.

Soomes mõnel ditsioone, näite pool endiselt ks süüakse jõ vanu trauluhommikul detud üks koor riisiputru, mill itud mandel – esse on peikes selle oma väikese kingitu pudruportsus se. Igivana ko t leiab, saab mme on jõuluõ Traditsioonilise htul saunas kä d jõuluroad on im ine. kartuli-, kaalik lele jõululaual a- ja porgandi lisavad pidulik vo rm, milku st kaneel, kard kohal on jõulul emon ja ingver aual enamasti .

Ke ag sksel a mise ajal vürt kinkku – suur sidega maitses jõulusink, mid a küpsetatakse ja glas kaasa toonud uuritakse. Mui hulga uusi jõul dugi on aeg uroogi, ka piirsioonid mõnev ja perekonniti õrra erineda: m võ ivad traditõnel pool kant näiteks kalkun akse jõulusingi või hoopis paja as em el lauale roog. Ammus serveerida jõul test aegadest ulaual ka kala on ko , sa mbeks geli on see lõhe laual on tihti tä või heeringas. hesaiad, milles Magusatäidiseks ploo mimoos või -m armelaad.

Lätis jõukust tõotavad herneroad Igal aastal avatakse Riias esimesel advendil kümmekond jõuluturgu, kuhu küllap on sattunud paljud eestlasedki. Lõunanaabrite jõulutavade hulgas on aga palju sellist, millest meil aimugi pole. Vanal ajal näiteks usuti, et kui jõuluööl paljajalu kolm korda ümber maja joosta, siis ei hakka uuel aastal hambad valutama, rikkaliku järgmise suve õunasaagi tagamiseks tuli aga käia jõuluööl paljajalu aias õunapuid raputamas.

Mõni vana komme püsib tänapäevalgi, kinnitab Riia turismiarendusbüroo.

Kui Eestis joostakse sügisel mardi- ja kadrisanti, siis Lätis algab santidel jooksuaeg mardipäeval ja kestab vastlateni, eriti aktiivne on see jõulude ajal.

Siis käiakse, maskid ees, kodusid mööda, et ajada ära kurje vaime ning viia perele vilja- ja karjaõnne. Kurje vaime ja haigusi püütakse peletada ka ristidega, mis paigutatakse jõuluõhtul ustele ja seintele.

Muidugi on jõuluroadki erinevad. Üks traditsioonilisi lätlaste jõulutoite on herned suitsulihaga – sest vanasti usuti, et kui süüa jõuluajal herneid, tuleb rikkus majja. Jõululaual on piirkonniti ka väikesed pekipirukad või kapsapirukas ning aastaringi sümboliseeriv rõngasse keeratud odrakruubivorst.

Rubriik

39

Esmaspäev, 17. detsember 2018

40

Rubriik

Esmaspäev, 17. detsember 2018