Jõuluaeg detsember 2022

Jõuluaeg

ÕHTULEHE AJAKIRI

Neljapäev, 15. detsember 2022

Tee perega üks väike päkapikutegu!

KAISA OJA-MEHINE JA MARKO MEHINE JÕULUKUUSE

EHTIMISEST: „Saame midagigi koos teha! Tantsukooli saalis oleme kogu aeg, aga kokku ei puutu.“

„Tänupidu tuleb mul veel enne jõule teha,“ lubab võistlustantsutreener Marko Mehine, kes koos näitleja Ülle Lichtfeldtiga võitis saate „Tantsud tähtedega“. Tänupeolisteks on tantsukooli Respect õpilased, kes oma treenerile kogu hingest kaasa elasid. „See oli võimas — kõik need sõnumid, helistamised ja õnnesoovid, mis võidu puhul tulid,“ särab Marko. „Võimas, kui sul on suur kool, mis sulle pöialt hoiab.“ Kaisa, Marko abikaasa ja kaastreener lisab: „Toetust oli tõepoolest tunda! Kõik tahtsid kohapeale vaatama tulla, ikka järjekorrad olid saatesse.“

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Mõistagi elas ka Kaisa Markole kogu hingest kaasa ja närveeris mis kole. Oli ka põhjust, sest mis salata, Marko-Ülle teekond võidule ei tulnud kergelt kätte. „Kõige lihtsam on tööd teha inimesega, kes tahab teha – ja Ülle tahtis,“ tunnustab Marko oma tantsupartnerit. „Tema tuli saatesse selleks, et õppida tantsima. Nüüd väidan, et ta oskab – kui inimene saate „Tantsud tähtedega“ võidab, siis peab ta ju mingil määral tantsida oskama.“

Liikumine esikoha suunas algas juba siis, kui Kaisa-Marko ühiselt otsustasid, et tuleb saates osaleda. „Saime aru, et Markol tuleb keeruline aeg,“ lausub Kaisa. „Igapäevaasjadega me teda ei tüüdanud.“ Tantsukooli treeningplaanid siiski muutusid, sest Marko sai tunde anda üksnes teisipäeviti-kolmapäeviti. Esmaspäevad-neljapäevad olid Kaisa juhtida. „Individuaaltunde jäi saate tõttu väga palju ära, ent grupitundidega sain hakkama,“ ütleb Marko, kes tuiskles samal ajal eri linnade vahet, et Üllega trenni teha.

Patt olnuks saates mitte osaleda

„Tantsud tähtedega“ on ilmselgelt vägevaim reklaam, mida võimalik tantsuspordile teha. Sestap polnud Kaisal-Markol kahtlustki, et üks neist peab saates osalema – kutse esitati ju mõlemale. „Patt olnuks mitte osaleda,“ sõnab Marko. Väike hirm tal siiski tekkis. Esiotsa pelgas ta, et Respecti õpilased muutuvad rahulolematuks, sest trenne on vähem, kuid läks vastupidi: „Nad hoopis said aja mulle kaasa elamiseks ning olid väga rõõmsad!“

Arvestades, et võistlejad pidid nädalaga selgeks õppima kaks tantsu, tundub olevat tegu imeteoga. „Tegelikult on see täielik ulme,“ ütleb Marko. „Pluss veel sõidu peale läks palju aega – olnuksime mõlemad Üllega Tartus, leidnuks me ka rohkem trenniaega.“ Saatuse tahtel said nemad kaks alustada trennidega alles septembri teises pooles, teistest paaridest hulk aega hiljem, siis, kui Üllel Rakvere teatris uuslavastuse proovid lõppesid. Takkajärele arvab Marko, et ehk oli hilisem alustamine isegi hea: „Tegime siis hästi intensiivselt trenni, mitte ei vedelenud päev otsa saalis.“

Iga sekund ja minut on arvel Tantsusaate mõju on Kaisa-Marko omal nahal tundnud. „Kui eelmistel kordadel oli „Tantsud tähtedega“ saade, siis tuli kooli 60—80 uut inimest,“ meenutab Kaisa. Nüüd on saadete vahel olnud kolmeaastane paus, aga tänavunegi saade annab juba pisut tunda – uusi õpilasi on tantsukooliga juba liitunud.

Vastsed õpilased ei satu kohe igapäevastele treeningutele. Kaisa sõnul alustatakse rahulikus tempos: kaks korda nädalas 45 minutit: „Kui võrrelda iluvõimlejatega, siis nemad selles vanuses treenivad juba kolm-neli tundi. Võistlustants on leebem ja kestab kauem. Ning kindlasti ei tee me kõigist võistlustantsijaid. On ka lapsi, kes käivad tantsukoolis enda jaoks, kes ei tahagi võistelda.“

Marko lisab, et enamik tantsulapsi-noori hakkab siiski võistlema: „Oleme küll öelnud, et tingimata ei pea, aga kui grupis näed, et teised võistlevad, siis lõpuks tahad ikkagi ise ka.“

Võistlustantsijate elu on tihe. Treeningud käivad

Tantsukooli kuusepuu ehtimisel on isale-emale nõu ja jõuga abiks ka kolmeaastane Ramon. Oma pere jõulukuuske ehivad Marko ja Kaisa tavaliselt öösiti, sest jõulueelne aeg tähendab treeneritele tihedat tööd oma õpilastega – uue aasta hakul ootavad ees võistlused.

aasta läbi. Suviti teeb õppurite elu lihtsamaks tõik, et pole vaja koolis käia. Siis saab treeninguile pühenduda. „Tantsuhooaja võistlused algavad augustis-septembris ning lõpevad mais-juunis,“ selgitab Marko. „Hooaeg on pikk ja võistlusi on selle sees palju. Ei ole nii nagu kergejõustikus, kus valmistutakse pikalt, et kahel suvekuul võistelda. Kui kergejõustikus on suurem osa aastast pühendatud valmistumisele, siis tantsuspordis on võistlusi kõvasti rohkem. Seetõttu valmistume meie võistlusteks suvel ning siis tuleb hooajapikkune võistluskarussell.“

Et säherdust tempot pidada, tuleb logistilisi imesid sooritada. Kaisa ja Marko päevad on igal juhul sekundi täpsusega paika timmitud. „Tantsukooli grupitundide plaanid on paigas üheksaks kuuks, mai lõpuni on esmaspäevast neljapäevani kõik paigas,“ räägib Kaisa. „Reede on puhver, mis on jäetud vabamaks, sest kui nädalavahetusel on tantsuvõistlused, siis sõidetakse juba reedel minema. Või lähen mina välismaale võistlusele tantsijaid hindama. Või teeme kõiki neid asju, mis lihtsalt tuleb kiiresti ära teha.“

Säherdune tempo tähendab, et Kaisa-Marko tööpäevad lõppevad kell pool üheksa õhtul. „Käid veel poes ka, koju jõuad pool kümme,“ kirjeldab Marko naerdes. „Kus siis on see koosolemise aeg? Et seda oleks, lükkub magamamineku aeg hiliseks. Ning teed seda kõike selleks, et üks kord aastas koos reisil käia – nädal aega puhkust!“ Kaisagi puhkeb naerma. Õnneks on see nädalake välisreisil siiski vaid osa nende ühisest pereajast, sest hooaja lõppedes saavad nad poole juulikuuni hinge tõmmata.

Rutiin jääb verre kogu eluks

Jõulupausist pole tantsuspordis juttugi. Et meistrivõistlused on tavaliselt aasta alguses, siis tuleb aasta lõpus tööd teha nii palju kui võimalik. „Ka siis pole õpilastel koolitunde, nii on palju lihtsam võistlusteks valmistuda,“ põhjendab Marko, miks jõuluvaheaeg on tantsusportlastele eriti tihe.

„Tantsusport annab aja planeerimiseks väga kõva baasi,” kinnitavad Marko ja Kaisa – et kõik vajalik tehtud saaks, tuleb võistlustantsijal ära kasutada iga vaba hetk. Nüüd, lapsevanematena, kulub see oskus väga ära.

Kaisa ja Marko tantsukool Respect

„Meie esimesed kokkupuuted tantsuga jäävad lasteaia aegadesse, kui alustasime tantsuõpingutega tantsuklubis Stiil, esimeseks treeneriks oli Hele Siilak,“ on kirjas tantsukooli Respect kodulehel, kus Kaisa ja Marko ennast tutvustavad. „Trennid, võistlused ja laagrid tekitasid üha süveneva huvi ja kire tantsuspordi vastu. Aja möödudes ja pidevalt arenedes, olime valmis edasi liikuma järgmise Stiili klubi treeneri juurde, kelleks oli Jaan Siilak. Tema juhendamisel oleme kahepeale kokku saavutanud 26 Eesti meistritiitlit ning hõbemedaleid maailmameistrivõistlustelt.“

Oma panuse on Kaisa-Marko arengusse andnud ka Areg Avanesjan, Agita ja Valerijs Mironov, Peep ja Ave Vardja, Matis Toome, Helen Klandorf-Sadam, Fabio Selmi, Katia Vanone ja Andrew Sinkinson.

„Meie tantsijakarjäär kulmineerus otsusega pühendada oma teadmised edasi järgmisele generatsioonile. Treeneritena saime kaasa lüüa tantsuklubides Stiil, Revalia Tartu ja Elva osakonnas ja tantsukoolis Prestige. Olles üle kümne aasta treeneri rollis, oleme suutnud oma õpilastega saavutada Põhjamaade meistritiitleid, seitse Eesti meistritiitlit ning hulganisti hõbe- ja pronksmedaleid. Tänaseks oleme jõudnud justkui koju ja loonud päris oma tantsukooli Respect.“

Respectis töötavad tantsuspordi ettevalmistusrühm (alates 5. eluaastast) ja tantsuspordirühm. Lisaks on ses tantsukoolis võimalik valss ja rumba selgeks saada neilgi, kes tahaks ballidel elegantselt parketil liuelda: Kaisa ja Marko pakuvad seltskonnatantsu kursust täiskasvanutele, koolilastele, ettevõttele, harrastustantsu kursust ning pruutpaaride kursust.

Tantsukool Respect asub Tartus Sepa 21. Rohkem infot on nende kodulehel www.respect.ee

„Kui tuleb koolis käia, tullakse trenni pool neli, pärast on vaja veel õppida – sa ei saagi nii intensiivselt trenni teha, kui meistrivõistlusteks tarvis oleks.“ Samasugune oli kooliajal nii Kaisa kui ka Marko enda elustiil. „Võistlusreiside ajal sai koolis käia vähem,“ tunnistab Marko, kuid koolitükid õppimata mõistagi ei jäänud. „Oligi nii, et iga hetk oli arvel, et midagi ära õppida,“

räägib Kaisa. „Vahetunni ajal, bussis sõites, igal pool. Ses mõttes annab tantsusport aja planeerimiseks väga kõva baasi. Tundub, et olemegi sellised rutiinsed: alates aastast 1991 on meie plaanid suhteliselt samad.“ Nüüd hakkavad mõlemad naerma. Tõepoolest, kõigil tantsusportlastel on sarnane rutiin. Eluks ajaks. Eks see ole edu hind.

Nagu on edu hind seegi, et jõulupuud ehib see pere ööpimeduses. „Niimoodi käib see enam-vähem

alati,“ naerab Kaisa – sest muul ajal pole lihtsalt mahti. Teistpidi on seegi pere kvaliteetaeg. „Absoluutselt on,“ kinnitab Marko. „Saame midagigi koos teha! Tantsukooli saalis oleme kogu aeg, aga kokku ei puutu, sest anname erinevaid tunde!“ Nii ongi neil teineteise jaoks kindlalt olemas nädalake välismaapuhkust ja öine jõulupuu ehtimine. Kaks traditsiooni.

Vabal ajal pigem ei tööta

Kui paarilt pärida, millal nad viimati koos tantsisid, saabub paus. „Igal kolmapäeval,“ naeravad nad siis. „Nüüd, kui oleme avanud seltskonnatantsu kursused. Need on ägedad!“ Seltskonnatantsu kursuste populaarsus on otseselt seotud tantsusaatega. „Inimesed registreeruvad sellele kursusele täpselt sel ajal, kui „Tantsud tähtedega“ telekas käib,“ räägib Kaisa.

Marko ütleb, et seltskonnatantsu kursus on treenerilegi omal moel lõõgastav, sest seal ei pea iga liigutust viimseni lihvima. Tantsusportlastega juhtub ikka väga palju, kui paar eksib, astub näiteks üle kanna, kuigi peaks astuma üle päka. Aga kui inimesed lähevad ballile, et tantsimisest rõõmu tunda, ja astuvad sammukese valesti – mis siis sellest.

Neil õhtutel saavad ka KaisaMarko tõesti tantsida. Saavad ka siis, kui lähevad ballile. Või mõne suguvõsaliikme suurele sünnipäevale. Ent pigem tantsivad nad harva. Sest nagu Kaisa tavatseb öelda: „Vabal ajal me ei tööta!“

Jõulud võivad tulla!

Kas oled üks neist, kelle poolest võiks jõululaupäev olla kas või homme, sest kodu on kaunistatud, jõulumenüü kokku pandud ja kingid pakitud? Või kuulud hoopis nende kilda, kel veel jõululaupäeva hommikulgi kahe käe sõrmedest puudu tuleb, et tegemata asjad kokku lugeda? Kui nii, siis on nüüd viimane aeg usinatest eeskuju võtta — veel on lootust end viimase minuti oravarattast säästa.

MIHKELS

KODUS VÕI KÜLAS? See on praeguseks ehk ikka juba teada, kas oled jõuluõhtul kodus või lähete külla — sellest sõltub suuresti ka edasine tegevuskava. Kui tahad endale külalisi kutsuda, siis võiks kõik olla juba kokku lepitud, sest kui jääd kutsega viimasele minutile, võib selguda, et teistel on juba muud plaanid.

KORISTA JA KAUNISTA. Kui seni pole põhjalikumaks aastalõpukoristuseks mahti olnud, võta see lähipäevil ette: löö kõigepealt kord majja ja seejärel hakka kodu jõululainele häälestama. Tee seda ka siis, kui jõuluõhtuks ise külla lähete — väga mõnus on pärast külaskäiku oma õdusalt jõulusesse koju naasta.

KIRJUTA JÕULUKAARDID. Igal aastal oled mõelnud, et võiks seda teha, tee siis tänavu ära — saada sõpradele-sugulastele oma jõulu- ja uusaastasoovid endisaegsel moel. Hoolikalt valitud kaardile käsitsi kirjutatud read mõjuvad kindlasti soojemalt kui soovid Facebookis või telefonisõnumis.

VARU KINGITUSED. Ära mine sihitult poode pidi tuulama, et seal silmahakanu seast valida — nii kulutad tõenäoliselt arutult palju ja kellelegi jääb kink ikka ostmata. Tee kingisaajate nimekiri, mõtle läbi, kellele mida otsid, ja pane paika eelarve: kui suure summa saad kinkidele kulutada.

VALMISTU REISIKS. Kui on plaanis jõuluks perega külla sõita, tasub kaugema sihtpunkti korral läbi mõelda, millega reisi ajal laste meelt lahutada: pusled, värviraamatud, sõnamängud jmt on omal kohal, et väiksemate reisiliste tuju üleval hoida.

KAVANDA MENÜÜ. Koduse jõuluõhtu menüü vali aegsasti välja ja koosta ostunimekiri vastavalt sellele, kui palju on pühade ajal inimesi lauda istumas. Asjad, mis ei rikne, osta kohe ära. Mõtle menüüd koostades sellele, et saaksid üht-teist päev-paar varem valmis teha ja tänu sellele jõululaupäeval köögis võimalikult vähe aega kulutada.

TÕMBA HINGE. Pea kõigil, kes jõuluettevalmistustega varakult alustavad, on sellele üks ja sama põhjendus: kui aegsasti pihta hakata, jääb aega ennast ka korralikult välja puhata. Kui ööl vastu jõulupidu tuleb paaniliselt koristada ja kingitusi pakkida ning päeval viimase minutini toite vaaritada, pole erilist lootust jõuluõhtust siirast rõõmu tunda.

Pixabay

Pixabay

Jõulumuusika festival KIRIKUPÜHAD MAARJAMAAL 2022

9.12.2022 – 6.01.2023

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg kirikutes ja muusikasalongides üle Eesti!

Jõuluootus. Neljas advent

17.12 kell 19 Schloss Fellin, Viljandi 19.12 kell 19 Kõltsu mõis, Harjumaa

„HELISEV SALZBURG. Jõulu eri“

Katrin Lehismets (sopran, klaver, tekstid, tantsud), Peeter Kaljumäe (bariton, klaver, tekstid)

Traditsioonilised aastalõpukontserdid

28.12 kell 20 Tartu Pauluse kirik 29.12 kell 19 Tallinna Jaani kirik

„JÕULULUGU“

Solistid, Tartu Noortekoor, Corelli Barokkorkester Dirigent Martin Sildos

Kolmekuningapäev

6.01 kell 19 Keila-Joa loss Schloss Fall Harjumaa

„ARISTOKRAATLIK CHOPIN“

Ralf Taal (klaver) ja Kai Taal (jutustused)

LISAINFO www.corelli.ee l F ACEBOOK corellimusic l PILETID www.piletilevi.ee

Viru Folk 2023

Briti saarte teema-aastal leiame Viru Folgi lavadelt rohkelt muusikuid Šotimaalt, Iirimaalt, Inglismaalt ja Austraaliast, sealhulgas kuulsa „wellermani” Nathan Evansi.

Aga ka meie omad muusikud annavad erilisi kontserte: Untsakatelt koos sõpradega The Dublinersi tribuutkontsert, DAGÖ juubelikontsert koos segakooriga Tuljak ja orkestriga Saku Mandoliinid, lisaks kõik kroonitud lõõtsakuningad, Mari Kalkun, Duo Ruut, Jäääär jpt. Festivalipassid soodushindadega kuni 31.12!

Tõnu Raadik, Inga Lunge, Toomas Lunge „AEG OLLA KOOS”

20.12 kell 19 TALLINNA Kaarli kirik 21.12 kell 19 PÕLVA Maarja kirik 22.12 kell 19 TARTU Peetri kirik 23.12 kell 19 TORI Püha Jüri kirik 25.12 kell 17 PÕLTSAMAA Niguliste kirik 27.12 kell 19 TÜRI Püha Martini kirik 30.12 kell 19 HAGERI Lambertuse kirik Piletid Piletilevist ja enne kontserdi algust kohapealt.

SMILERS akustiline kontsert koos JAAGUP KREEMIGA

Nii Smilersi kui Terminaatori akustilised kontserdid on Käsmus alati publikurohked olnud. Kuid kunagi varem pole seal lava jaganud Hendrik Sal-Saller ja Jaagup Kreem ühekorraga.

Seekord aga on just Jaagup, kellele koolipõlves esimesed duurid kitarril just Hendrik kätte näitas, külalisesinejaks Smilersi juubeliaasta kontserdil imelise Käsmu lahe kaldal 18.06 kell 17.

Piletitel soodushinnad kuni 31.12!

RAIMOND VALGRE 110

Raimond Valgre laulud on eestlasi köitnud aastakümneid ning tõenäoliselt nauditakse neid meloodiaid ka saja aasta pärast. Käsmu kaunite kontsertide 15nda hooaja avakontserdil kõlavadki need väärtuslikud heliteosed väärikate esitajate ettekandes. Tõnu Raadiku ansambli saatel esitavad juubilari loomingut Eesti parimad Valgre lugude interpreedid – Ivo Linna, Marko Matvere ja Mart Sander 13.06 kell 20.

Piletitel soodushinnad kuni 31.12!

ALEN VEZIKO & MULGI SEGAKOOR

"Vaikuses karges, nii kaunilt on

kuulda"

Alen Veziko ja Mulgi Segakoor

Alen Veziko ja Mulgi Segakoor annavad detsembris kaks erilist jõulukontserti.

Kontserdi kavas on aegumatud jõululaulud: „Oo püha öö“, „Laps on sündinud“, „Talvevõlumaa“, „Nüüd taas sajab lund“, aga ka „Tulgu tuuled“, „Oma maale, omade hulka“, „See maa“ ja Aleni uuemast loomingust „Ärata mind ülesse, kui maailm läbi saab“ ja uudisteos „Vaikuses karges nii kaunilt on kuulda“

Lisainfo www.alen.ee

Arsise kellade ansambli JÕULUKONTSERDID

Arsise jõulukontserdid 25.–26. detsembril Tallinnas, Haapsalus, Raplas ja Tartus kannavad sel aastal ühisnimetust „Meie 30ndad jõulud“! Kontserdil kõlavad nostalgiahõngulised meloodiad ja palad loovad mõnusa meeleolu ja tekitavad äratundmisrõõmu nii väikestele kui suurtele!

Laval on erinevad Arsise koosseisud. Kontserti juhib Aivar Mäe.

Piletid Piletilevist. Lisainfo: www.arsis.ee

Liis Lemsalu & Stefani „JÕULUREIS”

18.12 kell 15 RAKVERE kirik 19.12 kell 19 PÄRNU kontserdimaja 23.12 kell 19 SIIDRIFARM 25.12 kell 16 TARTU Peetri kirik 26.12 kell 16 MOOSTE Folgikoda 27.12 kell 19 VILJANDI Pauluse kirik 28.12 kell 16 ja 19 TALLINNA Kaarli kirik 29.12 kell 19 PAIDE kirik

30.12 kell 19 HAAPSALU kultuurikeskus

Piletid Piletilevist ja enne kontserdi algust kohapealt.

BACH ja ZAHHARENKOVA

6.01 kell 16 EESTI KLAVERIMUUSEUM, Holdre mõis, Valgamaa 8.01 kell18 KADRIORU LOSS, Tallinn J. S. Bachi suurteos „Hästitempereeritud klaviir” on läänemaailma muusikakultuuri väljapaistvamaid saavutusi ja seda peetakse klahvpillirepertuaari Vanaks Testamendiks. 24 prelüüdi ja fuugat (HTK II) kõikides helistikes pakuvad ületamatut intellektuaalset ja emotsionaalset naudingut – eriti, kui neid mängitakse Zahharenkova meisterlikkusega. Piletid Piletilevist.

v i r u f o l k . e e

B RITI S A A R T E A A S T A

Irina Zahharenkova

Ettevalmistused

Kas kingitused pakitud?

Õnnega on koos need, kel kombeks mitu sammu ette mõelda, plaan paika panna ja sellest kinni pidada — nemad ei pea kunagi kiirustama ja kingitusi suvalistesse kingikottidesse suskama, vaid saavad ekstra selleks varutud õhtul pakkimisest rõõmu tunda.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Algajail kingipakkijail tasub varuda kannatust: isegi kui esimene pakk näib aia taha minevat, ei tasu veel meelt heita, sest harjutamine teeb meistriks ja peagi võib tulemus iseennastki üllatada. Kui aga ideid tõesti napib, võib nutikate pakkide näidiseid internetist leida üsna kerge vaevaga — ja edasi tuleb lasta fantaasial vabalt lennata.

Vaata varud üle Kulutusi on jõulude eel alati palju, tänavu seda enam — hinnad on kõikjal tõusnud, mistõttu on kõigiti mõistlik hoolega kaaluda, kui palju ja millele tasub kulutada. Ehkki pakkepaber, paelad ja kingikotid ei maksa ühekaupa kuigi palju, võib juhul, kui pakkimist vajab suurem hulk kingitusi, kuluda neilegi päris korralik summa. Mõistlik oleks enne poodi tõttamist vaadata üle kodused panipaigad: ehk on sinna kogunenud kingipaberit ja paelu? Kui ei, siis mõtle sellele, et on palju muudki, mis pakkimiseks sobib, alates tapeedijääkidest või muust tarbepaberist kuni papiribade ja klantsajakirjade ki-

revate lehekülgedeni. Kaunistamisekski leiab kindlasti üht-teist kodustest varudest: nööpe, paela- ja lõngajuppe, pitsi, vildilehti, kangajääke jm. Ka võib üht-teist põnevat leida looduses jalutades, näiteks käbisid, oksajupikesi, sammalt jm.

Taaskasutus ausse

Lihtne jõupaber on pakkepaberina üks keskkonnasõbralikumaid võimalusi. Paki saad saajale mõeldes kaunistada näiteks ajakirjadest välja lõigatud asjakohaste tekstijuppide ja piltidega või anda sellele isikupära paberile kopeeritud vanade fotodega. Sidumiseks sobib hästi puuvillane või linane nöör, täienduseks saab lisada väikese kuuseoksa, mõne käbi, nimekaardiks kujundatud piparkoogi vmt. Samamoodi võib kaunistada ka lihtsaid kartongkarpe. Uhkemaid kingikarpe, mis mõne ostuga kaasa saadud ja jõuluajale mõeldes tallele pandud, pole eriliselt kaunistada vajagi, nende puhul tasub keskenduda efektsele paelale, lehvile või nimekaardile.

Karbi asemel võib kingituse pakkida ka klaas- või plekkpurki. See on omanäoline, aga samas väga praktiline pakkimisviis, mis annab kingitusele lisaväärtuse — ka pakendi saab ju kasutusele võtta. Ka sobib pakkimiseks kasutada tekstiile: kangajääke, rätikuid, salle vmt, mida kingi saaja samuti ei pea ära viskama, vaid saab edaspidi kanda või samamoodi pakkimiseks kasutada. Kangasse pakkimise viise leiab hõlpsalt internetist, kui kasutada otsisõna furoshiki (Jaapanist pärit ja algselt asjade kaasaskandmiseks mõeldud rätiku sidumise kunst).

Igal juhul tasub võtta kingituste pakkimiseks aegsasti enne jõule üks mõnus õhtu, et iga paki kallal rahulikult nokitseda ja rõõmustada tulemusega nii kingi saajat kui ka iseennast.

Pexels, Pixabay

Valgus loob muinasjutu

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Elektri hinnad on mulluste jõuludega võrreldes kõrgemad, sestap tasub järgida Eesti Energia spetsialistide ning suuremate aianduskeskuste jagatud nõuandeid: mida jõulutulesid valides silmas pidada, et kulud kontrolli all hoida.

JÄLGI INFOT. Õue ei tohi paigaldada siseruumidesse mõeldud jõulutulesid, sest need ei ole ilmastikukindlad. Elektriseadmete veekindlust tähistab märge IP ning õue paigaldatud tuled peaks vastama vähemalt kaitseastmele IP 44. Mida suurem IP-number, seda paremini sobib toode välitingimustesse. Paljudes suuremates poodides on energiasäästlikud jõulutuled eraldi märgistatud,

vahel on juures ka info selle kohta, kui suur on energiasääst kindla kasutusaja kohta. Kui sellist teavet pole, leiad info pakenditelt — kindlasti tasub asjasse süveneda.

EELISTA LEEDE. Halogeenlampide plussiks on odavus, aga neil on kaks olulist puudust: väiksem valgusviljakus ja lühem

Kui palju kulub?

Tänavu novembris kehtinud universaalhinnaga elektripaketi (19,24 s/kWh) alusel tehtud arvutused selle kohta, kui suur oleks ühe valgusketi elektrikulu kuus, kui see põleks ööpäev läbi, näitavad, et väga säästlike LED-tulede kasutamisel, mis põleksid ööpäev läbi, oleks elektrikulu kuu kohta 19 senti, võimsamate LED-tulede kasutamise korral 1,22 eurot.

eluiga. LED-lambid muudavad ligi 80% kogu oma kasutatavast elektrienergiast valguseks, halogeenlampide puhul on olukord täpselt vastupidine. Ühe halogeenlambi eluiga jääb vahemikku 1000— 2000 tundi, leed kestab ligi kümme korda kauem, ka ei mõjuta sisseja väljalülitamiste arv nende eluiga — erinevalt halogeenidest.

VÄIKSEMAD LAMBID. Tavaliselt on jõulutulede seas kõige suuremad elektritarbijad suurte lampide ja laest põrandani ulatuvate pikkade kettidega valguskardinad. Seega tasub eelistada lühemaid ja väiksemate lampidega valguskette-kardinaid.

KASUTA TAIMEREID. Taimeriga saab mugavalt seadistada aega, kui tuled süttima ja kustuma peaksid, sealjuures pole oluline, kas viibid parasjagu kodus või mitte.

UURI PIKKUST. Pakendil on kirjas valgusketiga kaetud meetrite ulatus. Vaata kindlasti ka kaabli

pikkust valgusallikatest pistikuni! Arvesta, et valguskette võid pidevalt täiustada, kui valid pikendatavate kaablitega lahendused.

KOONDA KOKKU. Kui valguskette jm kaunistusi on õues vähem, tasub üksikute siia-sinna seatud kettide asemel kaunistada rikkalikumalt üks koht, olgu see terrass, värava ümbrus, rõdupiire vm. Kui on plaanis valgusketid üles jättagi, tuleks eelistada tumedat ja võimalikult jämedat kaablit: tumedat ei hakka linnud nokkima, jämedam peab paremini ilmastikuoludele vastu.

SOE VÕI KÜLM? Tulesid valides arvesta, et soe valgus mõjub lähemalt vaadates hubasemana, kui aga soovid, et valgusefekt toimiks ka kaugemalt, siis tasub eelistada külma valgust, mis on kirgas ja paistab tänu sellele kaugemale. NB! Ära paigalda külma valgusega jõulutulesid magamisega lastetoa akna taha, sest sinine valgus teeb erksaks.

Aasta kõige pimedamal ajal panevad jõulutuled särama nii kodu kui ka selle ümbruse, muutes vaatepildi koos koheva lumega suisa muinasjutuliseks.

Mida päkapikk lapsele õpetab

 Päkapikk saab lapsele õpetada ka andmisrõõmu: las laps meisterdab päkapikule kaardi või joonistuse, jätab talle sussi sisse piparkoogi vmt.

 Tähtis ei ole, kes saab kõige suurema ja uhkema kingituse. Päkapikk on pisike, ta ei jaksa palju kanda. Tore on, kui sind meeles peetakse.

 Kõik lapsed on head, keegi ei jää kingist ilma. Kedagi ei piiluta akna tagant.

 Päkapikuga saab kirjavahetust pidada ja ta võib last tunnustada eelmise päeva tegude eest. Näiteks kui laps oli pahas tujus ega tahtnud hommikul lasteaeda minna, võib päkapikk talle kirjutada, kui tubli ta oli, et ikkagi läks.

 Vahel võib päkapikk ka mõne vimka visata: käia kassi veekausis vannis, tulla tuppa poriste jalgadega vmt. Siis on hommikul lõbus avastada, mida öö jooksul korda on saadetud.

Allikas: Lasteklubi Väike Päike

Päkapikukasvatus — lapsepõlve oluline osa

Päkapikud juba käivad, toad on täis mandariinilõhna ja maad katab kohev lumevaip kui täitunud jõuluunistus. Kuidas teha nii, et jõulud jääksid lapsepõlvest meelde ega seostuks ainult kingituste saamisega, arutleb lasteklubi Väike Päike psühholoog Olga Luptova.

Teeme kõigepealt ühe harjutuse: pange silmad kinni ja looge endale kujutluspilt oma lapsepõlve jõuludest. Kus te olete? Kellega? Mida te teete? Mis lõhnad on teie ümber? Mida tunnete? Mida kogete?

Mina tunnen seda harjutust tehes, kuidas sisemus täitub soojusega ja näole tuleb naeratus. Tunnen kuuse ja piparkookide lõhna, näen lähedasi inimesi enda ümber. Mul ei tule silme ette ükski konkreetne kingitus või asi — meeles on üldine õhkkond ja meeleolu.

Kuidas tekitada jõulumeeleolu?

See harjutus näitab ilmekalt, et just õhkkond on jõulude puhul eriti oluline. Positiivsed emotsioonid on need, mis loovad jõulude tähenduse, seda eriti ajal, kui üm-

berringi on palju segadust ja pingeid. Nii lapsed kui ka täiskasvanud ootavad rõõmu, natuke võlujõudu ja palju häid koduseid elamusi.

Väga tähtis on meeles pidada ja lastele selgitada jõulude sügavamat tähendust. Jõulud ei ole ju ainult kingituste andmine ja saamine. Jõulumeeleolu algab inimestest, headest omavahelistest suhetest, traditsioonidest ja koostegutsemisest. Veetke kvaliteetaega koos perega: meisterdage üheskoos jõuluehteid, ehtige kuuske, küpsetage piparkooke, kuulake mõnusat jõulumuusikat, õppige toredaid luuletusi. Nautige koos veedetud aega ning koguge toredaid mälestusi. Kaasake lapsi plaanide tegemisse, kodu kaunistamisse ja jõulumenüü kavandamisse.

Kas päkapikud on olemas?

Meie Väikeses Päikeses usume, et on. Imedesse uskumises pole midagi

halba. Kui täiskasvanu tahab saada aru lapse maailmast ja olla lapsega heas kontaktis, siis võiks ta natuke ka imedesse uskuda.

Päkapikud ja jõuluvana on heasüdamlikud ja positiivsed tegelased. Negatiivne võib nende mõju olla siis, kui täiskasvanu hakkab neid lapse vastu ära kasutama, öeldes: „Kui sa hästi ei käitu, siis päkapikk ei tule. Päkapikud piiluvad ja kui sa ei tee nii nagu ma ütlesin, siis nad kingitust ei too!“

See ei ole õige. Kui juba tekitada jõulumeeleolu ja lubada imesid, siis ei ole õige kasutada lapse heasüdamlikkust ja siirust temaga manipuleerimiseks.

Päkapikk ega ka jõuluvana ei pea tooma väga kalleid kingitusi. Jõulumeeleolu ei ole kinni materiaalsetes väärtustes.

See on positiivsete tunnete ja ilusate momentide loomine, perega koos olemine ja imedesse uskumine.

LASTEKLUBI VÄIKE PÄIKE

Kingi ühist aega!

Koosolemiseks on inimestel aina vähem mahti, seepärast võib parimaks jõulukingiks osutuda pakkumine midagi ühiselt ette võtta.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Lapselapsed võivad vanavanematele kinkida näiteks mõned iganädalased koolitustunnid arvuti või nutitelefoniga toimetulekuks. Või hoopis lubaduse võtta enda peale kindla sagedusega suvine muru-

niitmine, puude ladumine või mõni muu ette teada töö, mis vanaemal-vanaisal ehk juba üle jõu hakkab käima.

Rõõmu kinkijale ja saajale

Lapselapsi omakorda võiks eriliselt rõõmustada vanaemalt kingiks saadud kaardike kutsega ühe-

Lapselastele sobib hästi kingiks vanaema kutse tulla ja süveneda tema köögis koos mõne „seda oskab ainult vanaema!“- roa või küpsetise tegemise saladustesse. Pexels

pajatoidu, kotlettide, pärmitaigna või kartulisalatikoolitusele – eriti täiskasvanud lapselapsi, kes juba oma pere loonud. On ju paljud noored täiskasvanud kurtnud: nii väga tahaks teha seda või teist toitu, mis lapsepõlvest meeles ja mida vanaema alati tegi – aga kuidagi ei kuku välja nii nagu peaks. Parem siis see kunst selgeks õppida!

Kinkida võib ka ühise teatri- või kontserdikülastuse – ainult pilet ei pruugi olla pooltki nii hea kink, alati tasub ka seltskonda pakkuda. Või miks mitte pikem suvine matk suurema seltskonnaga – kingitegija peale jääb korraldustöö, teistel on pool aastat aega valmistuda. Vanavanematele teeks kindlasti rõõmu näiteks võimalus teha koos kõigi järeltulijatega ringkäik nende lapsepõlveradadel – kui kunagine kodukant on kaugel, võib omal käel sinna minemine keeruliseks osutuda, ehkki hing sedasorti taaskohtumist igatseb. Üheskoos veedetud aeg jääb kõigile asjaosalistele meelde oluliselt kauemaks, kui esimeselt ettejuhtuvalt jõulumüügilt kingituseks haaratud suvaline nipsasi.

Kingi hingetõmbehetki

Väikeste lastega sõpradele-sugulastele võib parimaks kingituseks olla pakkumine hoida nende lapsi – et ema-isa saaksid veeta nädalavahetuse spaas või teaksid, et neil on aasta jooksul mingi kindel arv kordi võimalus kahekesi välja minna, ilma et peaks muretsema, kust leida lastele hoidja. Lubaduskingituste tegemiseks pole vaja suurt eelarvet, küll aga natuke organiseerimisvõimet, aja planeerimise oskust ja suutlikkust antud lubadustest täpselt kinni pidada.

Kindlasti tasub vaeva näha sellegagi, et niisugune kingitus pilkupüüdvalt või humoorikalt vormistada.

Tee üks väike päkapikutegu!

Igas kodus päkapikud jõuluajal ei käi – miks mitte teha ise üks pisike päkapikutegu?

Kas oled mõelnud, mida teeb jõuluõhtul vanapaar sinu kodutänavas? Või üksik naabritädi, kellel väga harva keegi külas käib? Miks mitte viia tallegi tükk ahjusooja jõulukringlit või kotike piparkooke?

Veel parem, kui mõte peale sõprade-sugulaste veel kedagi meeles pidada tuleb pähe juba siis, kui kogu perega jõulukaarte meisterdate –tehke mõned ka neile, kes elavad teiega ühes majas või tänavas ja kelle kohta teate, et nende jõuluõhtu on üsna üksildane.

Rõõmu teha on lihtne. Toote koju kuuse – pakkuge paari oksakest ka naabritädile. Kui olete suvel vaaritanud suurema laari hoidiseid, pakkige mõni purk kenasti, kui küpsetate piparkooke, jagub sealt kindlasti paar peotäit ka kingiks saata. Jõuluõhtul andke ilusasti pakitud kingid koos omatehtud kaartidega, millel kirjas soojad jõulusoovid, laste kätte – või minge kogu perega neid kohale viima. Praeguse suure lumeuputuse ajal võib hea jõulukink olla seegi, kui vanainimeste õueteed lumest puhtaks rookida või ahjupuud tuppa viia. Lapsed, keda maast madalast õpetatakse abivajajaid märkama, ei jäta ka teismelisena haigete jalgadega naabritädi libedal trepil abita, ei viruta tema ees välisust kinni ega raba bussis kohta ära. Abivalmidust, hoolimist ja oskust märgata tasub õpetada võimalikult vara – miks mitte alustada kohe?

Pexels

Jõululauale sobivad lõhe, forell ja ka heeringas

„Graavilõhet ei tohi kunagi menüüst välja jätta,“ tõdes hiljuti Tallinki loov-peakokk Anti Lepik oma 24aastase töökogemuse põhjal laevastikus. Tallinki laeva Silja Serenade’i peakokk Sami Leino usub, et laevabufeede üks lemmikuid maitseb suurepäraselt ka kodusel jõululaual ja sestap jagab oma lemmikretsepti ka Õhtulehe lugejatega.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Kuigi Lepik on laevastikust lahkunud ja tema senisesse ametisse on valitud Joonas Maunula, seisab graavilõhe jätkuvalt menüüs. Aastas süüakse merel ära 350 tonni lõhet ja forelli. Bufeelaudade hiti — graavilõhe — on valmis-

Neile, kes tahaksid graavilõhet ka kodus jõululaual pakkuda, soovitab Tallinki laeva Silja Serenade peakokk (pildil) retseptile loominguliselt läheneda: lisada lõhet soolates näiteks riivitud punapeeti, purustatud mustikaid, konjakit, värskelt pressitud sidrunimahla, sojakastet, aasiapäraseid maitseid või muud meelepärast. Või serveerida graavilõhet hoopis laevabufees menuka sinepikastmega, mille retsepti ta samuti Õhtulehe lugejatega jagab. Kõik retseptid on kasutusel laevade tänavuses jõulubufees.

Graavimine ehk õrnsoolamine on üks kõige mõnusamaid võimalusi nautida lõhet, kinnitab Silja Serenade’i peakokk Sami Leino, kelle meelest on parim 24 tundi maitsestunud kala.

NIPP! Enne soolamist võid kalafilee ka 24 tunniks sügavkülmutada.

Graavilõhe sinepikastmega

VAJA LÄHEB: 500 g lõhet või vikerforelli, 1 dl jämedat meresoola, 1 dl suhkrut, 1 tl valget terapipart, 1/2 dl hakitud värsket tilli.

VALMISTAMINE: Kindlasti osta värske kala ja võimalusel võta tükk kala keskosast (koos nahaga!). Eemalda kalast luud ja soovi korral loputa kala külma veega.

Kuivata kala majapidamispaberiga. Pane lauale nii suur toidukile, mis kataks kala ninast sabani ja pärast saaks kala ka otstest korralikult sisse pakkida. Aseta kala kilele, nii et nahk jääks allapoole. Sega suhkur ja sool ning kata sellega terve kala. Arvesta, et paksem osa kalast vajab maitsestumiseks ka rohkem soola ja suhkrut.

Kui kala on soola-suhkru seguga kaetud, jahvata peale valget terapipart ja lisa tilli. Võid kasutada terveid tillivarsi, mida on mugav pärast eemaldada, samas peeneks hakitud till maitsestab kala tugevamalt.

Keera kala tihedalt kahekordsesse toidukilesse ja kontrolli, et kusagile ei jääks õhuauke. Seejärel aseta kala kaanega suletavasse karpi — vaid siis võid olla kindel, et ükski kõrvaline lõhn kalale külmkapis külge ei jää.

Lase kalal vähemalt 12 tundi maitsestuda. Keskmiselt õrnsoolase kala saad 48 tunni pärast ja maksimaalselt võid tal lasta maitsestuda 72 tundi. Seejärel võta kala kilest välja ja puhasta hoolikalt majapidamispaberiga. Soovi korral võid kala veel veidikeseks külmikusse tahenema panna. Lõika kala terava noaga õhukesteks viiludeks ja enne söömist eemalda oma viilult ka nahk.

Sinepikaste graavilõhe kõrvale

VAJA LÄHEB: 125 ml meelepärast magusat sinepit, 1 sl suhkrut, 1 sl soola, 1/2 tl valget jahva- tatud pipart, 1 sl valge veini äädikat, 125 ml rapsiõli, väike peotäis hakitud värsket tilli.

VALMISTAMINE: Sega omavahel sinep, suhkur, sool, pipar ja äädikas. Lisa aeglaselt õli, samal ajal kastet tugevasti kloppides. Viimasena sega juurde hakitud till.

Allikas: Sami Leino, Tallinki laeva Silja Serenade’i peakokk

Graavilõhet koos sinepikastmega pakub Silja Serenade’i peakokk Sami Leino ka jõulubufees.

Lauri Laan

Rootsipärane heeringas glögimarinaadis

Silja Serenade’i peakokk Sami Leino julgustab ka seda retsepti muutma just nii nagu tegija fantaasia lubab. Näiteks võib heeringafileed lõigata väiksemateks tükkideks, lisada ingveri või sidrunheinaga Aasia hõngu, värske või kuivatatud tšilliga vürtsikust, ananassiga magusust vms. „Tee oma jõuluheeringad — ja sa ei kahetse,“ kinnitab Silja Serenade’i köögikapten.

VAJA LÄHEB: 500 g värske soolaheeringa fileed, 2 küüslauguküünt, 1 punane sibul.

MARINAAD: 4 dl glögikontsentraati, 1 dl vett, 2 dl suhkrut, 1 dl 10% äädikat (Rootsis kasutavav ättikssprit on 12%), 2 tl meresoola, 3 tähtaniisi, 3 loorberilehte, 6 vürtsitera, 6 musta pipra tera.

VALMISTAMINE: Puhasta heeringas, loputa külma vee all ja kuivata. Riputa kogu fileele väheke soola.

Koori ja viiluta sibulad, lõika sibularattad pooleks. Kui soovid tugevamat sibula maitset, haki väikse-

maks. Viiluta ka küüslauguküüned. Lao sibul, küüslauk ja heeringafileed purki kihiti sibula ja küüslauguga, korda kihte.

Mõõda kõik marinaadi koostisosad kastrulisse ja lase korraks keema tõusta. Vala kuum mari- naad heeringale, sule purk kaanega ja lase jah- tuda. Kui purk on jahtunud, pane õhukind- lalt suletud purk külmikusse ja lase järgmise päevani maitsestuda. Ava- tuna säilib külmikus neli päeva.

Allikas: Sami Leino, Tallinki laeva Silja Serenade’i peakokk

TiinaKõrtsini

Vikerforell hollandi kastmega

VAJA LÄHEB: 500 g vikerforelli, 1 dl meresoola, 1 l vett, võid ja oliiviõli praadimiseks.

HOLLANDI KASTE: 2 muna, 2 sl vett, 1 sl sidrunimahla, 8 sl soolast võid, 1 tl soola, 1 tl Cayenne’i pipart.

VALMISTAMINE: Kuumuta potis 1 l vett, lisa 1 dl meresoola, sega, kuni sool on lahustunud ja lase jahtuda vähemalt toatemperatuurile. Lõika filee meelepärase suurusega tükkideks või jäta terveks. Soovi korral võid kalalt eemaldada ka naha. Vala jahtunud soolvesi kalale nii, et kala oleks üleni kaetud, ja jäta 20 minutiks seisma. Seejärel võta kala välja ja kuivata hoolikalt majapidamispaberiga.

Lase pann kõrgel kuumusel tuliseks, lisa oliiviõli ja 10 sekundi pärast pane pannile ka kala, nahapool all. Prae 2–3 minutit ja kui nahk on krõbe, keera kala ringi. Prae üks minut ja lisa pannile võitükikesed. Kui või on hakanud kuumal pannil vahutama, kasta kala, tõstes sellele lusikaga sulavõid. Tee seda pool minutit, siis võta kala pannilt.

NIPP! Soovi korral võid kala küpsetada ka ahjus. Selleks torka digitaalne lihatermomeeter kalasse ja pane pann eelkuumutatud 180kraadisesse ahju. Kui termomeeter on tõusnud 38 °C, võta kala ahjust välja.

HOLLANDI KASTE: Eralda munakollased ja -valged. Pane kastrulisse vesi, sidrunimahl ja munakollased ning vispelda ühtlaseks kreemjaks emulsiooniks (ära segu kuumuta).

Seejärel pane kastrul keskmisele kuumusele ja vispeldamist jätkates lisa väikesteks tükkideks lõigatud või. Sedamööda, kuidas munakollased hakkavad läbi küpsema, hakkab kaste paksenema. Ära unusta pidevalt vispeldada! Kui kaste on vajaliku konsistentsi saavutanud, võta kastrul tulelt. Maitsesta soola ja Cayenne’i pipraga ning vala kaste kalale.

Allikas: Sami Leino, Tallinki laeva Silja Serenade’i peakokk

minutit,

NIPP! Kastmest üle jäänud munavalgetest saad teha beseed või kasutada neid omleti valmistamisel.

Ristluslaevade jõulubufeest leiab üle 140 roa

Tallinki kruiisilaevade Grande Buffet jõulumenüü sisaldab nelja rahvusköögi – Eesti, Soome, Rootsi ja slaavi –traditsioonilisi jõuluhõrgutisi.

Eesti jõuluroogadest on laual mõistagi hapukapsas, verivorst ja pikalt küpsenud jõulupõrsas. Soome köögist on esindatud näiteks traditsiooniliselt soolatud jõulusink, porkkala (vegan külmsuitsulõhe porgandist), mitmesugused vormiroad, traditsiooniline jõulukook Käpykakku ja palju muud. Rootsi köögist on esindatud rikkalik valik traditsioonilisi kala­ ja mereanniroogi, Rootsi jõuluvorstikesed ja lihapallid, magusalaual jääšokolaad, valitud laevadel traditsiooniline Rootsi jõulujook Julmust. Slaavi köögist aga näiteks lõhekulebjaaka, marineeritud metsaseened, ulukiterriin ja soolakurgid.

Siinkohal ei saa jätta taas kord jätta tsiteerimata Anti Lepikut, kes on öelnud: üle bufee­ukse astudes saavad sinu vaenlasteks tühi kõht ja nõrk iseloom.

Kruiisilaeval Baltic Queen saab tänavu jõulumenüüd nautida kuni 31. detsembrini, laevadel Silja Serenade, Silja Symphony ja Baltic Princess kuni 26. detsembrini, Tallinki Tallinna–Helsingi liini shuttle-laevade Delight Buffet restoranides kuni 31. detsembrini.

Lauri Laan

Kui tahad tunda end superkokana, valmista pühadelauale uhke kalavaagen

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Valge kala on ütlemata õrn ja hõrk ega vaja erilisi kokkamisvõtteid või maitseaineid,“ julgustab paljude kokaraamatute autor Pille Enden (pildil) pakkuma valget kala ka jõululaual.

Kala valmib kiiresti ja sestap tuleb Pille sõnul kõige enam pöörata tähelepanu hoopis sellele, et seda mitte üle küpsetada ega üle maitsestada. Kui punasest ka-

last rääkides tulevad silma ette vaid lõhe ja forell, siis valge kala mõiste alla mahub hoopis rohkem kalu nii meilt kui ka mujalt. „Näiteks koduvetest tuttavad räim ja heeringas, ahven ja haug — või siis mujalt pärit kalad, nagu paltus või klaarsäga,“ pakub Pille. Ta juhib tähelepanu, et alati ei peagi kasutama roas just ühte kindlat kala, tasuks arvestada püügihooaega või isiklikke maitse-eelistusi. Ka uhke kalavaagna tegemiseks sobivad mitmed kalad, tema enda eelistus oleks siig, koha või paltus.

Erakogu

UHKE KALAVAAGEN

Kuuele

Valmistusaeg 25 minutit + 12—15 minutit ahjus Uhke roog hõrgu kalafilee, krevettide ja kalamarjaga kaunistab igat pidulauda. Vaagna võib varem valmis teha ja külmkappi ootele jätta. Salatilehed tasub lisada siiski viimasel hetkel, et need oma värskust ei kaotaks. Lisandeid saab vaagnal oma äranägemise järgi varieerida, ka võib valge kala asemel kasutada lõhe- või forellifileed.

VAJA LÄHEB: 600 g nahata siia-, koha- või paltusefileed, 1–2 sl sidrunimahla, soola ja pipart, 1 punt tilli, 1 loorberileht, 1 dl kuiva valget veini, 150 g keedetud krevette, 75 g punast kalamarja, 1 sidrun, 2 peotäit rohelisi salatilehti (nt lambasalatit või spinatit).

KASTMEKS: 2 dl hapukoort, 1,5 dl majoneesi, 1,5–2 sl sidrunimahla, 1 sl Worcesteri kastet, 1 tl sriracha või muud teravat kastet, 0,5 tl suhkrut, pisut soola ja pipart

VALMISTAMINE: Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega kastmeks hapukoor, majonees, sidrunimahl, Worcesteri ja sriracha kaste. Maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Lase maitsestuda, kuni valmistad ette kala. Aseta kalafilee küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Maitsesta soola ja pipraga, nirista üle sidrunimahlaga, pane peale 3–4 tükiks murtud loorberileht ning tillioksad. Tõsta küpsetuspaberi servad üles ja kalla kalale vein. Säti küpsetuspaber pakiks ja küpseta 12–15 minutit või kuni kala on läbi küpsenud. Küpseta pigem veidi vähem kui rohkem, sest ahjust võttes küpseb kala edasi. Lase jahtuda. Võta till ja loorber ära ning aseta kala vaagnale. Tõsta peale kaste, lisa krevetid, kalamari, sidruniviilud ja salatilehed. Allikas: Pille Enden „Parimad palad valgest kalast“

Jaan Heinmaa

Turvalised jõulupühad

Jõulude ajal juhtub ikka ka õnnetusi – ja nii mõnigi neist võinuks olemata olla, kui inimesed oleksid võimalikele ohtudele aegsasti mõelnud ja teinud omalt poolt kõik, et õnnetust ennetada.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Elav tuli püüab pilku ja loob meeleolu, seetõttu kasutatakse jõulupühade ajal palju ka õueküünlaid. Siiski tuleks neile hoolikalt kohta valida, sest kui lahtine leek on terrassipiirdele, puidust aialippidele või maja puitvoodrile liiga lähedal, võib küünlast alguse saada tõsine põleng.

Lahtine leek kontrolli alla

Tähelepanelik tuleb aga olla ka tubaste küünaldega, mida kasutatakse nii jõulupuul kui ka pühadeaegsetes lauaseadetes. Nende puhul tasub väga tõsiselt võtta päästeametnike igal aastal üle korratud hoiatust mitte jätta põlevaid küünlaid järelevalveta. Näiteks ei tohiks jõuluseadetes kasutatud pikkadel küünaldel lasta liialt lühikeseks põleda, sest nii võib küünlaleek vajuda kuivade okste, paelte, sambla vm seades kasutatud materjali sisse, mis teadagi kergesti tuld võtab. Seetõttu oleks mõistlik küünal alati kustutada, kui kõik ruumist pikemaks ajaks lahkuvad.

Juhtunud on sedagi, et küünalt aknalauale pannes kontrollitakse küll seda, et leek kardinate-ruloodeni kuidagi küündida ei saa, unustatakse aga vaadata, kas ka küünlahoidja on piisavalt turvaline. Kui seda on kaunistatud, kasutades kergesti süttivaid materjale, ja küünal saab selles omapäi lõpuni põleda, võib jällegi tulemuseks olla põleng.

Vaata üle ka elektriküünlad

Sellele, et ohutu ei pruugi olla ka klaasist ümbrises igasuguste lisakaunistusteta küünal, ei osata tihti isegi mõelda, ometi võib klaasist küünlahoidja justkui iseenesest puruneda – näiteks siis, kui selline küünal on asetatud aknalauale. Kui küünal on klaasist ümbrises juba mõnda aega põlenud, kütab see klaasi enda ümber kuumaks. Kui siis avatakse aken, et ruume tuulutada, ja õues juhtub parajasti olema krõbe pakane, võibki jäisesse õhuvoolu sat-

Pixabay

tunud kuum klaas katki praksatada.

Tulekahju põhjuseks ei pruugi aga olla vaid lahtine tuli. Ka elektriliste jõulutulede katkistest juhtmetest on igal aastal mõni põleng alguse saanud. Mullu tõi Seesami kahjukäsitleja oma kogemusest näite, kus maja külge sätitud välitulede lühisest oleks võinud alguse saada katastroofiliste tagajärgedega tulekahju. Tookord päästis pererahva kõige hullemast õnn, et nad juhtusid olema õigel ajal õiges kohas. Alati ja kõigil ei pruugi aga nii hästi minna.

Enne tulede ülespanekut tuleks kindlasti üle kontrollida, kas need on terved, kas kõik ühenduskohad on nõuetekohased ja turvalised. Kui see nii pole, tuleks pigem soetada uued korralikud välituled – või kui see pole võimalik, siis turvaliste pühade nimel tulede ülespanekust sel aastal üldse loobuda.

Muidugi tuleb hoolikalt üle kontrollida ka toas kuusele paigaldatavad elektriküünlad, sest kui nendega peaks midagi juhtuma, võib kuusk süttida – ja ruumis levib põleng kiiresti.

Jõuluohutuse kuldreeglid

l Testi pühade eel suitsuanduri korrasolekut.

l Kontrolli enne pühi üle kodused elektriseadmed ja pistikud. Pea meeles, et nii viga saanud elektriküünlad kui ka elektrijuhtmete ülekoormus võib põhjustada õnnetuse.

l Kui oled mõne jõuluroa ahju või pliidile pannud, ära unusta end teleri ette, arvutisse või telefoni.

l Korista küttekollete vahetust lähedusest kergesti süttivad esemed.

l Ära jäta lahtist tuld järelevalveta.

l Küünlad aseta tulekindlale alusele ja ohutusse kaugusse kergesti süttivatest esemetest.

l Ära ahju üle küta! Siiber pane kinni alles siis, kui sütel pole enam leeke.

l Viimane kustutab tule: küünlad, kaminad jm lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada. PÄÄSTEAMET

Pixabay

Jõulukulud

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Võtsin paari aasta eest just jõulude eel järjekordse laenu — kõik need pildid rikkalikest jõululaudadest ja rõõmsatest peredest kaunilt ehitud kodus ei andnud järsku enam asu,“ räägib kolme lapse ema Evelin. „Mul oli laene ja järelmakse, millest oli kogunenud juba korralik igakuine maksukoorem. Aga ikkagi: järsku leidsin, et meil on olnud nii raske aasta, olin lastega jälle üksi jäänud — me lihtsalt oleme ühte rõõmsat jõuluõhtut väärt. Pool suguvõsa kutsusin enda juurde kokku, puudust polnud millestki!“

Evelin tunnistab, et polnud sel ajal just kõige stabiilsemas meeleseisundis ja oleks olnud väga hea, kui keegi oleks ta laenuplaani maha laitnud. Aga polnud kedagi.

Praeguseks on naine tänu tihedale suhtlusele võlanõustajaga oma rahaasjad siiski enam-vähem järje peale saanud. „Eelarve on kogu aeg küll väga pingeline, aga jõulud saavad ka tänavu peetud, ehkki väga tagasihoidlikult,“ kirjeldab ta. „Aga soovitan kõigil küll väga hoolikalt kaaluda, millal ja milleks laenu võtta.“

Õpi reklaame lugema

Sama rõhutab ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA): alati tuleb põhjalikult läbi mõelda, kas laen on hädavajalik ja kas tagasimaksed on jõukohased. TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru hoiatab ka kõikvõimalike ahvatlevate reklaamide eest: uuringud näitavad, et tihti on kiirlaen või järelmaks võetud kergel käel just reklaami mõjul — ja üle poole laenuvõtjaist kahetsevad seda hiljem.

Laenu- ja järelmaksureklaamid ei tohi jätta muljet, et see

Ära jõuludega üle pinguta!

Pühade eel mõeldakse ikka sellele, kuidas katta külluslik jõululaud ning kinke kuuse alla kuhjates lastele jõulurõõmu valmistada. Liigagi sageli kipuvad ette jääma reklaamid, mis pakuvad võimalust kõik ahvatlused tegelikkuseks muuta. Nii juhtubki, et tehakse üks rutakas samm, mida hiljem kibedasti kahetsetakse.

on riskivaba ja lihtne võimalus rahaprobleemide lahendamiseks, mida pikemalt mõtlemata kasutada. Seadus on sedasorti reklaamidele seadnud piiranguid, et ennetada inimeste laenulõksu sattumist. Reklaamid, mis jätavad mulje, et laen on lahendus, mitte risk (nt „Abimees jõulude eel“, „Maksa kingituste eest

alles kevadel“ jmt) ei ole vastutustundlikud. Ka ei tohi reklaam otsesõnu kutsuda laenu võtma näiteks musta reede soodustustest osa saamiseks või jõulukingituste ostmiseks.

Keelatud on eriliselt rõhutada ka madalaid tasusid. Inimest võib eksitada reklaam, kus muust tekstist on suurelt välja toodud „Lepingutasu 0 eurot“ vmt. TTJA kontrollib reklaamide vastavust seadusele, kuid vaja on ka tarbijate kriitilist meelt ja oskust reklaame lugeda.

Kaalutletud otsus

Eriti kriitiliselt tuleb suhtuda kaubanduskeskustes edastatavatesse reklaamidesse, sest ostusaginas on süvenemisvõimalus piiratud ja oht, et inimene ei tee endale rahaliselt jõukohast otsust, on seda suurem. Ka siis, kui tarbijakrediiti reklaamivad sotsiaalmeedia mõjuisikud, kes on oma jälgijatele sageli usaldusväärseks infoallikaks, ei tohi unustada, et igasuguse laenu võtmine on alati risk.

Laenu või järelmaksu võttes tuleb alati võrrelda erinevaid pakkumisi, jälgides intressi, krediidi kulukuse määra ja lepingu sõlmimise tasu, ning täpselt järele uurida, kui kulukaks laen kokkuvõttes läheb — tagasi makstav summa võib koos kõigi laenuga seonduvate kuludega olla ligi kahekordne.

Ka tasub täpsustada, millistel tingimustel võib tarbija saada maksepuhkust ja mis saab siis, kui tekivad makseraskused. Enne igasuguse rahalise kohustuse võtmist tuleb teha kõik, et vältida hilisemaid probleeme.

Pixabay

Pixabay