KAITSE OMA SILMI PÄIKESE EEST PRAKTILINE KEVADINE STIILISPIKKER PÄRNUS VÕISTLEB KOHA KULDNOKAGA KUI KEVADVÄSIMUS KIMBUTAB
Kevad
Kui kevadel on võimalus armuda ükskõik millesse või kellesse, siis ma hea meelega armun.
Neljapäev, 23. märts 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Klaudia Tiitsmaa, Ugala teatri näitleja
Arno Saar
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marge Martjan, tel 614 4045 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI
22.26. MÄRTS
O A L K S E K R SUU
, 0 0 10 aha r s u t s sisu semalt täp Vaataw.sotka.ee ww
ALL K
% 0 5
K Ü Ü M
S U D N E J TÜH Võida
D A N HIN UNI
GA A N N I H EA H A G Ä V A! S A A PALJU K E OH K T I L B Ö MÖ
, 9 4
ID T U M S KUM ALATE
, 9 , 29 5 10
ID N A V I DI S
ALATE
ID S T A R MAED S
ALAT
PILDID ON ILLUSTREERIVAD JA TOOTED VÕIVAD KAUPLUSTE LÕIKES ERINEDA.
Sotka Tallinn
Peterburi tee 50c (+372) 680 5580 tallinn.sotka@sotka.ee AVATUD E-R 10–20, L-P 10–17
Sotka Rocca
Rocca al Mare keskus (+372) 679 0450 rocca.sotka@sotka.ee AVATUD E-P 10–21
Sotka Tartu
Sotka Pärnu
Sotka Narva
Lõunakeskus, Ringtee 73 Lao 11 Tempo Mööblimaja (+372) 750 1000 (+372) 445 1730 (+372) 686 3374 tartu.sotka@sotka.ee parnu.sotka@sotka.ee narva.sotka@sotka.ee AVATUD E-R 10–20, L-P 10–17
AVATUD E-R 10–19, L-P 10–16
AVATUD E-R 10–20, L 10–18, P 10–16
Sotka e-pood
www.sotka.ee (+372) 680 5581 e-pood@sotka.ee
JÄRELMAKS
12 kuud intress 0%
* Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 1220-eurose laenusumma puhul 12 kuuks fikseeritud intressiga 0% algsummalt aastas, lepingutasuga 35,9 eurot ja haldustasuga 1,99 eurot kuus on krediidi kulukuse määr 9,32%, kuumakse suurus 106,62 eurot ning tarbija poolt tagasimakstav kogusumma 1279,48 eurot ja tarbija poolt tagasimakstav tagasimaksete summa 1279,48 eurot. Teenuse pakkuja on AS Bigbank - Rüütli 23, Tartu, tegevusloa numbriga 73. Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning pea nõu spetsialistiga.
Neljapäev, 23. märts 2017
2 Kevad
KINODES 14. APRILLIST CHRIS
PRATT
ZOE
SALDANA
DAVE
BAUTISTA
VIN
DIESEL
BRADLEY
COOPER
KURT
JA
RUSSELL
KINO KI NODE NO DES DE S 28 28.. AP APRI RILL RI LLIS LL IST IS T
KINOELAMUSI IGALE MAITSELE IGAL AJAL!
KINODES 26. MAIST
WWW.HEAFILM.EE
Neljapäev, 23. märts 2017
Kevad 3 Arno Saar
NÄITLEJA KLAUDIA TIITSMAA: «Kevad on romantiliste lolluste ja pisikeste pättuste tegemise aeg» AIGI VIIRA
aigi.viira@ohtuleht.ee
«Armastan midagi igas aastaajas, kuid sulandun ilmselt klišeesse, kui ütlen: kui kevadel on võimalust armuda ükskõik millesse või kellesse, siis ma hea meelega armun,» naerab Ugala teatri näitleja Klaudia Tiitsmaa. «Kui käin kevadel etendust vaatamas, siis kindlasti armun mõnda meesnäitlejasse. Paariks tunniks. Kui on päikesepaisteline ilm, siis laulan,» kirjeldab Klaudia oma kevadisi meeleolusid. X
Neljapäev, 23. märts 2017
4 Kevad
Anni Õnneleid
Arno Saar
Kevadet otsima – Türile! Muidugi Türile, kuhu siis veel – esmaspäeval kell 12.28 sai Türi taas kevadpealinna staatuse. Kui Eestis on veel mõni inimene, kes pole kunagi Türile sattunud, siis tasub neil seal ära käia, eriti siis, kui endal peaks plaanis olema aia rajamine – kauneid koduaedasid, mida eeskujuks võtta, on seal igal sammul. See, et just Türi ilusate aedade, linnatänavate haljastuse ja hoolitsetud parkide-haljasaladega silma torkab, pole juhus: linna aiandustraditsioonid said alguse 1924. aastal asutatud aiamajanduse gümnaasiumist, mis ligi kolm aastakümmet aednikke koolitas. Aianduskool alustas ka linna parkide kujundamist ja praegu on Türil ligi 50 hektarit parke ja haljasalasid. Aastail 1935-1937 hakati linna tänavate äärde istutama pärnasid, mis oma ümaraks pügatud võradega kujundavad tänaseni linna nägu.b Lillehuvilistel on Türile kevadel asja mitu korda: 31. märtsist 2. aprillini on kultuurikeskuses tulbipäevad, 19.–21. maini aga 40. Türi lillelaat.
IA MIHKELS
Suveõhtu punkromantika
L E N N
Vaid kolm ühist kontserti: 02.06 Käsmu,
Kaunid Kontserdid Käsmus 2017
15.06 Villa Ammende, Pärnu 16.06 Tartu Hansa Hoov
VENN SKOND 0 Algus kell 2
BERIT
Piletid soodushinnaga kuni 31.03
KONTSERT
W Ka see, et kevaditi kipub Klaudia taas ja taas armuma oma kallimasse, Ugala teatri lavastajasse Vallo Kirsi, olla tavaline: «Siis on päevad pikemad, aega rohkem, lind laulab ja võibolla kallim viitsib ka sagedamini välja jalutama tulla – niimoodi see juhtub.» Toona, kui Klaudia ja Vallo üksteist leidsid, polnud romantilisest linnulaulust juttugi: õues säras sügav sügis. Mõlemad olid Viljandi kultuuriakadeemia vastsed näitekunstitudengid. Salamisi oli Klaudia Vallosse armunud juba sellest ajast, kui nägi noormeest mängimas filmi «Klass» peaosas. «Kaks esimest nädalat eitasin oma tundeid ja püüdsin seda noormeest isegi tõrjuda,» naerab Klaudia. «Järgmise kahe nädala jooksul andsin aga tunnetele alla ja oktoobris kursavenna sünnipäeval tegime otsuse, et saagu meist siis paar.»
Pani pihta peenratäie tulpe Et kunstnike peres kasvanud Klaudia jumaldab värve, siis paneb kevad tema ergud ka loometööks täie raginaga tööle: «Siis oskan ma rohkem joonistada, ka laval olen kirevam kui talviti. Ma armastan ka halle ja pruune toone, kuid pigem meeldib mulle ikka värviline.» Värvide võrgus hoidis Klaudiat ka kodulinn Türi, mida kuulsate lillelaatade järgi kevadpealinnaks kutsutakse. «Türil ei saa kevade ega lillede teemast tõesti üle ega ümber,» ütleb Klaudia, kellele kodulinna ja kevadega seoses meenub kohe üks lugu. «Mäletan, emadepäev oli tulemas, aga meie hoovis õitsesid ainult lilla-valgeruudulised tulbid, mida ei tohtinud noppida,» meenutab ta. «Koolis tegime kaarte, aga kõigil lastel olid ka lilled ja mina kurvastasin, et mul ei olegi emale lille.» Väike Klaudia vantsis nukralt paneelmajadest mööda ja seal need olid – tulbid! Paneelmajade mutikesed olid neid oma akende alla õige tublisti kasvama pannud. «Mina korjasin need tulbid naks-naks-naks kokku ja läksin ema juurde,» kirjeldab Klaudia. «Tulpe oli terve sületäis – kollaseid, punaseid, valgeid. Kõik läksid loosi!» Ema võttis lilled vastu, kuid uuris ettevaatlikult, kust ta
«Kevaditi olen ma kui noor sälg, kes on väljale lahti lastud, kuid ei tea, mis suunas tormata – kutsuvaid lõhnu on ju nii palju!» tunnistab näitleja Klaudia Tiitsmaa, parandamatu romantik ja kevadine armuja.
need sai ja kas sinna mõni tulp ka alles jäi. «Väga ei jäänud, aga küll nad kasvavad,» kostis lilleneiu vapralt. «Lilled ju kasvavad?!»
Teatris kaks peigmeest korraga
Kevadel on päevad pikemad, aega rohkem, kallim viitsib ka ehk sagedamini jalutama tulla – nii see juhtub, et armud temasse taas.
«Loomulikult olen ma romantik,» tunnistab Klaudia, et kevad on ses plaanis tõesti just tema aastaaeg. «Kõik, mis romantikasse puutub, tõmbab mind väga käima. Praegu on see veel ka, et teeme teatris lavastuse «Nähtamatu daam» proove ja minu väga romantilisel tegelasel on seal suisa kaks peigmeest! Nii et teatris möödub minu kevad ka-
he peigmehe seltsis ja kolmas on siis veel kodus!» Vaimukas ja võluv nn mõõga ja mantli komöödia «Nähtamatu daam», milles Klaudia kaasa teeb, on Hispaania kuldajastu näitekirjaniku Pedro Calderón de la Barca tippteos. Ses värss-
komöödias on armastust, armukadedust, ajaloolisi kostüüme ja humoorikaid sekeldusi ja ka mõõgavõitlusi – kõike, mis romantikust Klaudia südame kiiremini põksuma paneb. «Talv ja sügis on rahulikud aeg, siis meeldib meile süvenenumalt tegutseda, suvi on rohkem selline baila-baila aeg,» arutleb näitlejatar. «Kevad on paljudele niisugune vahepealne hetk, romantika, mõtlematuse, pättuste ja lolluste tegemise aeg – ja pole minagi erand. Olen kevaditi kui noor sälg, kes on väljale lahti lastud, kuid ei tea, mis suunas tormata – kutsuvaid lõhnu on ju nii palju!»
147. HOOAEG
Pensionärile kõik piletid aprillis
€ 9
SOODUSHIND KÕIGILE VANEMUISE TEATRI ETENDUSTELE TARTUS — KAMPAANIAHIND EI KEHTI VARASEMATELE BRONEERINGUTELE! PILETID VANEMUISE KASSA 744 0165 — VANEMUINE.EE—PILETIMAAILM.COM — PILETILEVI.EE
Neljapäev, 23. märts 2017
Kevad 5
KULTUUR | KULTUUR | KULTUUR | KULTUUR | KULTUUR | KULTUUR SOL GABETTA
SWR Sümfooniaorkester tegutseb 1945. a ning on silmapaistev isegi sümfooniaorkestrite Mekas Saksamaal kui nüüdismuusika rahvusvahelise mõjuväljaga viljakas ja kõrgetasemeline esitaja, tellija ja esmaesitaja. Argentiina tšellist Sol Gabetta on noorema põlvkonna põnevamaid ja omanäolisemaid soliste rahvusvahelises kontserdikarussellis. «Vaimukus, aristokraatlik hoiak ja elegants; tabamatud meeleoluvaheldused, puudutuse intensiivsuse ja kerguse pea imepärane tasakaal,» kirjutab Glasgow Herald.
PEAAEGU ARMASTUS
AUTOR John Cariani LAVASTAJA Enn Keerd MÄNGIVAD Liis Karpov, Kati Ong, Sten Karpov, Lauri Mäesepp
Orelimaailma pahapoiss
CAMERON CARPENTER Mees, kes pöörab peapeale meie senised arusaamad orelimuusikast – orelimaailma pahapoiss Cameron Carpenter! Ronkmust hari, Swarowski kividega kingad, läbitungiv pilk ja kuratlik talent. Ta näeb välja nagu queer-rokkstaar, aga ta on esimene Grammy auhinna pälvinud orelivirtuoos maailmas. Organist, kes ei usu jumalat. Ta usub, et suudab orelit mängides inimeste elusid muuta. «langenud ingel, kes annab orelile tagasi tema patud,» kirjutas Cameron Carpenteri kohta Die Zeit. Tema suurimaks sooviks on tirida see võimas «sädelev emotsioonimasin» hämaratest kirikutest välja rahva sekka.
CAMERON CARPENTER
KONTSERDID TOIMUVAD:
MAAGILISED ARMASTUSLOOD ENDLAS Ühel kargel ja selgel talveõhtul, kui virmalised helklevad taevas ja tähed langevad, seisavad vaikse põhjamaa nurgakese elanikud kõige kummalisemal viisil silmitsi oma tunnetega. Südamed purunevad ja paranevad, lootus tärkab ja kaob, armastust leitakse ja kaotatakse, suhted algavad ja lõppevad.
11.04 VÕRU Kultuurimaja 12.04 VILJANDI Pärimusmuusika Ait 13.04 PAIDE Kultuurikeskus
45 aastat hiljem...
20.04 PÄRNU Kontserdimaja
Kukerpillid ja Juss Haasma
45 AASTAT HILJEM
45 aastat on päris pikk aeg. Lapsed on suureks kasvanud. Lapselapsed kooliteed alustanud. Mitukümmend plaati lindistatud. Mitu aastat järjestikku laval seistud. Mitu miljonit kilomeetrit bussis higistatud ja külmetatud. Veel vanem tegutsev ansambel on Rolling Stones. Rohkem pole. Sellest kõigest kohtumistel aprillis Eestimaa saalides. Mehed lubatakse lavale. Eestkõneleja ja kaastegija on orkestri poeg Juss Haasma.
ESIETENDUS 18.03 Suures saalis, järgmised etendused 24.03, 4.04, 7.04, 20.04, 11.05. ja 18.05.
21.04 VANEMUISE Kontserdimaja
HOLLYWOODI FILMITÄHED
Kirikupühad Maarjamaal. JOHANNESE PASSIOON
25.04 NORDEA Kontserdimaja
Kontserdiagentuur Corelli Music pakub jätkuvalt hingestatud muusikaelamusi nüüdseks juba üle kümne aasta publikut rõõmustanud kontserdisarjas «Kirikupühad Maarjamaal». Vaikset nädalat alustava Palmipuudepüha ajal AD 2017 kõlab ajalooliste Maarjamaa kirikute võlvide all kannatusaja kauneim suurvorm J. S. Bachi «Johannese passioon» Eesti tippmuusikute esituses. Kontserdid on osa piduaastale «Eesti Vabariik 100» eelnevast juubeliaastast «Reformatsioon 500». «Kirikupühad Maarjamaal» – Palmipuudepüha 8.04 9.04
Andrus Vaarik: «Me oleme siin maailmas esimest korda. Me oleme siin ainult korraks ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla.» Publikul saab näitlejaga kaasa rääkida ja küsimusi esitada, mis toob ootamatuid pöördeid ja lõpptulemus on alati erinev.
Piletid Piletilevist!
Meero Muusiku esituses
«THE BEATLES» Meero Muusik huvikooli 100 koolilast on tutvunud ansambli «The Beatles» muusikaga ning esitavad oma lemmiklaule 1. mail kell 18.00 Salme Kultuurikeskuses.
Piletid Piletilevis, lisainfo: www.corelli.ee, www.facebook.com/corellimusic
Aprillikuus täidab Eesti Interpreetide Liit saalid väga eriilmeliste kammerkoosseisudega. 2. aprillil Narva linnuses ja 5. aprillil Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas on võimalik kuulata kooslust, mida muusikamaailmas just tihti ei kohta. Heli Ernits inglissarvel ja oboel ning Kirill Ogorodnikov kitarril esitavad nii eesti heliloojate põhjamaiseid kui ka hispaanialike rütmidega välismaiste heliloojate teoseid. 18. aprillil vallutavad ühe klaveri korraga neli kätt – hinnatud klaveriduo Ebe Müntel ja Jorma Toots esitavad Estonia kontserdisaalis Mozarti, Griegi, Stravinski ning Põldmäe loomingut. Kuu lõpus on aga võimalik Tallinna Keelpillkvarteti esituses kuulata Sibeliuse ja Tšaikovksi klassikalisi keelpillikvartette. Kontserdid toimuvad 23. aprillil Vääna mõisas ja 25. aprillil Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas.
Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.
Kõlab BEETHOVENI ÜHEKSAS!
TARTU Jaani kirik (Jaani 5) kell 16 VILJANDI Pauluse kirik (Kiriku 3) kell 16
J. S. Bach JOHANNESE PASSIOON BWV 245 Evangelist: Mati Turi, tenor, Jeesus: Uku Joller, bass-bariton, Pilaatus: Taavi Tampuu, bass; Arete Teemets, sopran; Iris Oja, alt. Kammerkoor COLLEGIUM MUSICALE, CORELLI BAROKKORKESTER ajastu pillidel. Dirigent LUKAS GROEN (Holland/Eesti)
LASE KAMMERMUUSIKA PÕUE!
ELU ON PARIM MEELELAHUTUS
Noortest interpreetidest koosneva Uue Tänava Orkestri esimeseks eesmärgiks on ette kanda helilooja Ludwig van Beethoveni kõik sümfooniad. Veidi üle aasta kestnud teekond hakkab lõpule jõudma ja 24. aprillil on suurepärane võimalus Estonia kontserdisaalis kuulata suurmeistri viimast - Üheksandat sümfooniat. Esinevad Arete Teemets, Tuuri Dede, Mati Turi, Tamar Nugis, segakoor HUIK! ja Uue Tänava Orkester, dirigent Kaspar Mänd.
Algus kl. 19.00 Piletid müügil hitivabrik.ee, Piletilevis ja Piletimaailmas.
Muusikasse kirjutatud evangeelium ... lugu meie kõikide lunastusest ning andeksandmisest.
Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.
(pärast surma jõuab mossitada küll)
18.04 JÕHVI Kontserdimaja 19.04 HAAPSALU Kultuurikeskus
Peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud. Karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja puhkeb halastamatu konkurents. Sõjas on kõik lubatud. Paratamatult tekib küsimus, kas meie primadonnad Katrin Karisma ja Helgi Sallo on ka midagi taolist läbi elanud? Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid.
ELU ON PARIM MEELELAHUTUS
Cameron Carpenter annab Eestis kaks kontserti – 19. aprillil Nordea ja 20. aprillil Vanemuise kontserdimajas. Kontserdi mängib ta 21. sajandi pillide kuningal – enda juhiste järgi valmistatud International Touring reisiorelil.
Piletid Piletilevis, vaata lisa: www.interpreet.ee
xv
RAHVUSVAHELINE KOORIFESTIVAL
20.–22. aprill
www.kooriyhing.ee
VABALAVA.EE
XV rahvusvaheline koorifestival TALLINN 2017 Koorifestivali raames korraldatakse konkurss ning kontserdisari Tallinna kirikutes ja kontserdisaalides. Esineb 31 koori, riikidest on esindatud Eesti, Holland, Läti, Saksamaa, Soome, Valgevene ja Venemaa. Festivali korraldab Eesti Kooriühing, kunstiline juht Triin Koch. NELJAPÄEV, 20. aprill
REEDE, 21. aprill
LAUPÄEV, 22. aprill
18.00 avakontsert Tallinna metodisti kirikus Kammerkoor Limburg (Holland) Lastekoor Vesnianka (Venemaa) Meeskoor Valkia (Soome) Segakoor Maska (Läti) Tütarlastekoor Ellerhein /THK Kullo/ (Eesti) 21.00 festivalikontsert Mustpeade majas
Konkurss Estonia kontserdisaalis 10.00 laste- ja noortekoorid 13.30 nais- ja meeskoorid ning segakoorid 17.30 kammerkoorid, kaasaegse muusika kategooria 20.00 festivalikontsert Mustpeade majas 22.00 festivali öökontsert Hopneri majas
Konkurss Estonia kontserdisaalis 10.00 rahvamuusika kategooria 12.00 festivalikontsert Niguliste kirikus 15.00 Grand Prix Estonia kontserdisaalis
Festivali passid ja piletid Piletilevis ja Piletimaailma müügikohtades. www.kooriyhing.ee, tel 627 4450, 627 4451
Vaba Lava 2016/2017 kuraatoriprogrammi
IN I OUT LAVASTUSED aprillis ja mais 2017
Laval on soololaulu, tantsu- ja vokaalansamblite esitusi ning lauljaid saadab kooli bänd «Goodsound».
5. ja 6.04 kell 18.30 etendub Vaba Lava teatrikeskuses viimaseid kordi Helen Rekkori koguperelavastus SÜÜRIA RAHVALOOD, mis on nomineeritud ka Eesti teatriaasta auhindade etenduskunstide ühisauhinna kategoorias. 18.04 kell 19 esietendub Urmas Vadi «FURBY TAGASITULEK. Järgmised etendused 19.04 ja 16.05 Vabal Laval, 1. ja 2.05 Tartu Uues Teatris. 12.05 kell 19 esietendub Artjom Garejevi «IDEM, järgmised etendused 13. ja 14.05 Vabal Laval. 30.04 kell 19 etendub Tartu Uues Teatris Siim Tõniste ja Sveta Grigorjeva lavastus HULGAKESED. 22.05 esietendub USA ja Saksamaa lavastajate Chris Kondeki ja Christiane Kühli ERITUNNUSED. Järgnevad etendused: 23., 24., 25. ja 26.05 Vabal Laval 28.05 Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis.
www.meero.ee, piletid Piletilevis
Piletid Piletilevis, vaata lisa: vabalava.ee
Neljapäev, 23. märts 2017
6 Kevad
,OX ԦVH DLDQGLVW
Too KEVAD tuppa! Kevadlilled otse aiandist: HÜATSINT, NARTSISS Tete a tete, suureõieline NARTSISS, TULP Saadaval lai valik: KLAASANUMAID, VAASE, POTIÜMBRISEID Toataimede kevadhoolduseks ja ümberistutamiseks: MULLAD, VÄETISED, SAVI ja PLASTPOTID Kujunda endale ise AMPEL, AIAVAAS või RÕDUKAST
NURMIKO AIANDUSKESKUS Juuliku tee 3, Saku vald, Avatud E-R 8-18, L 10-18 , P 10-16 Telefon 673 7530, www.nurmiko.ee aianduskeskus@nurmiko.ee
Müügil erinevad NOORTAIMED
KAITSE SILMI PÄIKESE EEST: liigne päikesekiirgus võib aastate pärast võtta nägemise Pidev ülemäärane UV-kiirgus võib põhjustada sarvja võrkkesta kahjustusi, silmaläätse tuhmumist ja paljusid muid silmahaigusi, hoiatab optometrist ja paneb kõigile südamele: päikese eest tuleb kaitsta nahka, aga kindlasti ka silmi. SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
ja
kutsuvad:
Kaunid Kontserdid Käsmus 2017 02.06 02.–08. juuni
LENNA JAND ASKO a VSuEveNõhN tu punkromantik
Loodus, muusika ja melu
04.06
SMILERS
03.06
MEISTERJAAADN JA SÕBR
06.06 ja 08.06 07.06 MAHAVOK 35 Karl Madis, Külalisesinejad gas jt nin Ku n te Mar
Genka
PARIMAD PALAD Koit Toome Laura
Lisaks Karl-Erik Taukar, Ines, Liis Lemsalu, Jaan Pehk, Marju Länik, Ivo Linna, Jaagup Kreem
Kontsertide algus kell 20.
Piletid soodushinnaga kuni 31.03 Lisainfo www.kaunidkontserdid.ee
BERIT
KONTSERT
Päikeseprille tuleks kanda ka pilvise ilmaga Kaitset UV-kiirguse eest pakuvad päikeseprillid, aga silmi kaitsevad ka kõikvõimalikud nokamütsid ning kübarad/kaabud, mis ei lase päikesel silma paista. Olemas on UV-kaitsega kon-
Milline on tänavune päikeseprillimood? Maarja
Tanel Padar
Liigsest UV-kiirgusest põhjustatud muutused tekivad silmades pikema aja jooksul, seepärast tuleb silmi päikese eest kaitsta igas vanuses. «Päikeseprillide kandmine on kõige olulisem laste puhul, sest nende silmapupillid on suured ja läbipaistvad, seetõttu jõuab silma rohkem UV-kiirgust,» täpsustab Norman Optika optometrist Kersti Tuulik.
taktläätsed, ka prillide plastklaasid tõkestavad ohtlikku kiirgust mõnevõrra. Mis juhtub, kui silmad jätta kaitseta? Kersti Tuulik räägib, et ülemäärase UV-kiirguse mõju silmadele avaldub pika aja jooksul. «Seega võivad praegused harjumused mõjutada silmade tervist alles aastate pärast, kuid pöördumatult,» rõhutab ta. «Kahjustused kuhjuvad ajaga, tagajärjeks võivad olla sarv- ja võrkkesta kahjustused, silmaläätse tuhmumine ning paljud muud silmahaigused. Eraldi toob optometrist välja, et liigne päikesekiirgus võib põhjustada kollatähni ehk maakuli kärbumist. «See tähendab, et nägemine pole kahjustatud täielikult, kuid nägemisvälja keskel on tume laik. Inimese nä-
gemine pole terav, prillidest pole aga abi, kogu pilt näib moonutatud ja tuhm,» kõneleb optometrist. «Ka soodustab UVkiirgus katarakti ehk hallkae teket.» Fotokeratiit ehk lumepimedus võib tekkida näiteks lumistes mäestikes, kus lumelt peegeldub suurel hulgal UV-kiirgust, mis kahjustab sarvkesta. Tagajärjeks on turses ja valutavad silmad, lakkamatu pisaravool ning limaskesta punetus. Kõige selle pärast, ütleb Kersti Tuulik, peaks päikeseprille mõnel juhul kandma iga ilmaga, nii päikeselise kui ka pilvisega. Eriti oluline on see merel, lumel ja lumistes mägedes, sest seal on tagasipeegelduva UVkiirguse hulk kõige suurem. On teada, et lumi peegeldab kuni 85% valgusest ja UV-kiirgusest tagasi ning veepinnalt peegeldub UV-kiirgus ka pilves ilmaga. Tuulik märgib, et kui inimesel on diagnoositud pupilli ahe-
«Sel hooajal domineerivad ümmargused päikeseprillid,» räägib Norman Optika optometrist Kersti Tuulik. Tema sõnul on moodsate prillide oluline detail topeltsild ja külgedel olevad kaitsmed. Palju leiab ka niinimetatud lukuaugutüüpi ninaosaga päikeseprille ning endiselt on moekad värvilise peegelkattega päikeseprillid. Ka kassisilmsed päikeseprillid ei ole kuhugi kadunud, kuigi nende alumine osa on sel hooajal ümaram. «Endiselt on kuumadeks nootideks piloodiprillid ja suured nn oversized päikeseprillid,» loetleb Tuulik ja märgib, et moelavadel on näha olnud ka heledaid klaase samas toonis raamidega, mis lõid mulje justkui oleks klaasid ja raam ühes tükis. Moes on ka ülevalt sirge servaga päikeseprillid, siniste klaasidega mudelid ja väga erinevates julgetes toonides päikeseprillid.
Küljekaitsmetega päikeseprillid.
Lukuaugu tüüpi ninaosaga prillid.
Neljapäev, 23. märts 2017
Kevad 7 VIDA PRESS, tootjad
VIDA PRESS
nemise häired, silmapõhjade lubjastumine või mõni muu silmahaigus, peaks korralike päikeseprillide kandmine olema enesestmõistetav.
Silma tervis sõltub eluviisidest Päikeseprillid ei ole pelgalt aksessuaar, ennekõike on need mõeldud silmi kaitsma ja seepärast tuleks neid ostes hoolikalt valida. «Paljudel soodsa hinnaga päikeseprillidel võib nüüd isegi UV-kaitse peal olla, kuid odavate prilliklaaside materjal on pahatihti ebaühtlane: võib leida soodsa hinnaga päikeseprillid, millega nägemine on üsna hea, aga võib ka juhtuda, et nendega kipub ümbrus lainetama, ka võib tekkida ka peavalu,» kirjeldab optometrist ja soovitab eelistada kvaliteetseid päikeseprille, mis õige kasutuse ja hooldamise korral peavad vastu aastaid. Päikeseprillid on optometristi sõnul head siis, kui nad taga-
Sinistes toonides päikeseprillid.
Sirge ülaosaga piloodiprillid.
vad maksimaalse kaitse ereda valguse ja UV-kiirguse eest, klaaside toon sobib kandjale ning nad on kandmisel mugavad. «Millised on kellelegi parimad päikeseprillid, sõltub kandja vajadustest – mere ääres näiteks tuleks eelistada polariseeritud prilliklaase, kõrgmäestikus on vaja väga tumedaid prilliklaase, mida samas mõnel juhul – näiteks autoroolis – on keelatud kasutada,» selgitab Tuulik. Sportliku eluviisiga inimesed vajavad vastavalt oma harrastusele eri tumeduse ja pinnakattega prilliklaase. «Ei maksa unustada, et silmade tervis, nagu ka üldtervis, sõltub palju inimese eluviisidest,» rõhutab Kersti Tuulik. «Selleks, et silm oleks terve, on omal kohal tasakaalustatud toitumine. Arvutiga töötades on vaja teha korrapäraselt puhkepause, et silm saaks taastuda ja jaksaks edasi töötada. Heaks puhkuseks on silmadele kaugusesse vaatamine.»
Ära unusta ka nahka kaitsta! Kevadel on päike eriti ere, nahk pole aga jõudnud veel sellega harjuda ja on seetõttu päikese kahjulikule mõjule eriti vastuvõtlik. Seepärast ei tohi unustada end päikese eest kaitsta ka kevadisi aiatöid tehes või rõdul grillides. Arstid ja apteekrid soovitavad päikesekreemi kasutada iga päikeselise ilmaga, eriti aga siis, kui õues viibitakse üle poole tunni. Hoolikalt tuleks kreemitada kõik päikesele avatud kehaosad, kõige õrnemad on kõrvalestad ja nina. Eriti hoolikalt tuleks päikesepõletuse eest kaitsta väikelapsi. Kui ilusa kevadilmaga ollakse õues lühikest aega ja pigem varjus, piisab ka päikesekreemist, mis kannab faktorinumbrit 20. Kui aga õues kavatsetakse olla pikemalt, näiteks aiatöid teha, võiks kindluse mõttes eelistada suurema kaitsefaktoriga tooteid. Nahka tuleb kindlasti päikese eest kaitsta, sest melanoomi haigestumine on heledanahaliste seas järjest sagedasem ning päikese kahjulik mõju võib avalduda alles aastate pärast. Siiski ei tohiks päikest ka paaniliselt peljata, sest peale selle, et päike annab kauni jume, aitab ta laadida inimese organismi üliolulise D-vitamiiniga.
SILJA PAAVLE
Neljapäev, 23. märts 2017
8 Kevad
Praktiline ja trendikas KEVADIN EIRIS TEEVEERE
eiris.teeveere@ohtuleht.ee
Moerõivad ei pruugi alati olla kõige praktilisemad, sageli võib jääda mulje, et trendipunktide saamiseks peab loodusjõududele alla vanduma. Siiski saab ka moehittide seast leida asju, mis on ühtaegu nii praktilised kui ka trendikad. Iga hooaeg toob uued moeröögatused, mis panevad põhjamaises kliimas elava asjaliku ja aruka inimese küsivalt kulmu kergitama. Kes läheb varakevadel nabapluusiga välja? Viskab aukliku särgi üll? Või paneb külmal südatalvel jalga poollahtised kunstkarusnahst sussitaolised jalanõud? Loomulikult võib seda teha, aga meie porises, lörtsises ja mitte just ülemäära kuumas kliimas on see pehmelt öeldes hullumeelsus. Nii jääbki mulje, et moehitid on mõeldud eelkõige soojemates oludes elavatele trendihaidele. Tegelikult aga leidub moes hullumeelsuste kõrval alati ka neid suundi, mis sobivad põhjamaisesse kliimasse, kus moe pärast külmetada mingil juhul ei taheta ja kus esimesi päris sooje ilmu saab sageli alles juulikuus nautida. Seega: siit tuleb esimene praktiline kevadiste moetrendide stiilispikker põhjamaalasele!
River Island 160 € H&M 29,99 €
H&M 19,99 €
Zara 29,95 € Zara 29,95 €
Zara 19,95 €
Varrukahullus
Minimalism
Varrukad on fookuses ja asja teeb eriti põnevaks see, et need on just pikkade käistega, millele on vunki juurde antud ja mis tänu sellele sobivad imehästi põhjamaisesse kevadesse.
Kui itaallastele meeldib kõik, mis on veidi kärts ja mürts, siis eestlastele on pigem meeltmööda see, mis on tagasihoidlik ja vaoshoitud. Seetõttu sobib minimalismitrend põhjamaisesse kevadesse imehästi, seda enam, et seda on kerge kanda ega pea ennast tundma üleliia ülesmukituna. Seejuures tasub meelde jätta, et minimalistlikes rõivastes võiks olla veidike ka sportlikku alatooni – sel juhul on trendipunktid veelgi kõrgemad.
River Island 37 €
Zara 25,95 € (NB! Head teksad, mille saad ise kääridega isikupärasemaks muuta!)
Rokitšikk Mõnes mõttes on tegemist klassikaga, aga kui klassika on trendikas, siis mis saab kellelgi selle vastu olla? Pealegi istuvad tumedad värvitoonid põhjamaalastele igal juhul rohkem kui kõikvõimalikud pastelsed ja kärtsud toonid. Samuti on tume oluliselt praktilisem kui komme ennast pealaest jalatallani valgesse riietada. Viimane muide on samuti üks hooaja hitte, mis ilmselt kuigi paljusid talvest sinkja nahavärviga põhjamaalasi ei kõneta.
Neljapäev, 23. märts 2017
Kevad 9
E STIILISPIKKER
Kevadgarderoobi must have lisad! Trentšmantel
Trendirõivaste ja aksessuaaride kõrvale tasub kappi hankida ka kevadisi klassikuid, mis aitavad hädast välja, kui ei oska midagi selga panna või kui trendilainel surfamine väga huvi ei paku. Kevade klassikud, mis võiksid igas riidekapis ootamas olla:
VIDA PRESS, tootjad
Eelista veidi paksemast materjalist ja figuuri toonitavaid mudeleid – need kaitsevad paremini tuule eest, ei vetti esimese vihmasabinaga läbi ja näevad üldjoontes ka veidi kvaliteetsemad ja kallimad välja. Värvitoonidest tasub samuti eelistada klassikalist beeži kõikvõimalikele moevärvidele nagu roheline, punane või oranž. Zara 79,95 €
River Island 77 €
Figuuri toonitav kleit
Kummikud
Zara 19,95 € H&M 59,99 €
Zara 59,95 €
H&M 18,99 €
Meremehed
Jakid! Jakid!!
Triibud on tõeliselt kuum teema. Eriti kõrged stiilipunktid tulevad üleni triibulise rõivastuse eest, kuid sugugi vähem ei vaadata tänaval järele neile, kes eelistavad nii-öelda klassikalisemat meremehestiili. Stiilipuhas, väljapeetud ja mõnusalt kevadine.
Jakid on sel hooajal tähelepanu keskpunktis ning esimesed kevadised jakiilmad on ilmselgelt õige aeg oma jakimäng uuele tasemele viia. Kindlasti tasub uurida selliseid mudeleid, millel on seljal kaunistused või mis näevad muidu huvitavad välja. Olgu öeldud, et trendikas jakk võib muuta kogu välimuse hetkega palju põnevamaks ning ülejäänud rõivaste üle ei pea siis üldse muretsema.
Hankida tasub ikka trendikad tänavakummikud, mitte kartulivõtmiseks või seenele minekuks sobilikud kummisaapad. Tänavakummikute puhul võib vabalt välja näidata oma isikupära. Klassikalisema stiili austajad soetagu mustad veidi läikivast materjalist ja näiteks kulddetailidega kummikud. Need, kes musta ei salli, saavad trendipunktid kätte ka värvilisi ja kas või mummulisi kummikuid kandes. Viimaste puhul tuleks aga arvestada mõnevõrra tagasihoidlikuma rõivavalikuga. Meelde tuleb jätta ka see, et kvaliteetne kummik on küllal raske ning paksemast materjalist. Samuti on oluline paks tald, sest nii on kindel, et vesi jalgu kohe üle ei ujuta. Michael Kors (Tallinna kaubamaja) 169,99 €
Loomulikult ei tähenda see, et peaksid endale kitsa vorsti ümber tõmbama – pigem ikka kleidi, mis toob esile figuuri paremad küljed. Et talvel kleiti eriti ei kanta, siis on kevadel nende kandmine lausa kohustuslik. River Island 55 €
Seotava lehviga valge pluus Järjekordne klassik, mida võib tegelikult kanda ju ka talvel ja sügisel, kuid kevadel, kui ülerõivad on õhemad, tuleb taolise pluusi võlu kindlasti paremini esile. Karen Millen 185 €
Tumedad pahkluuteksad Tumesinised hästiistuvad teksad on klassika ja kevadel, kui kõikjal on veel tolm ning tänavad tihti märjad, on pahkluuteksad kõige õigem valik – siis jäävad teksade sääreotsad puhtaks. Ka sobivad sellised teksad ühtviisi hästi nii kontsakingade kui ka madalate tänavakingadega. Zara 25,95 €
Neljapäev, 23. märts 2017
10 Kevad
KOHA VÕISTLEB EDUKALT
toidulaual kuulutab kevad KERSTI EERO
kersti.eero@ohtuleht.ee
Viimasel kümnendil on kevaditi moodi läinud küll umbrohusöömine, kuid suvepealinnas on kevad põlvest põlve toonud toidulauale värske kala. Kohalikud kohad ja ahvenad troonivad taldrikul ka peagi algaval Pärnu restoranide nädalal. «Mulle maitsevad kõik valged kalad ja meeldib ka neist süüa valmistada. Minu suur lemmik ongi ahven,» ütleb Valgeranna restorani White Beach Golf peakokk Kertu Randoja. «Eriti hea on otse suitsuahjust võetud ahven, aga kuna meil kahjuks suitsuahju ei ole, siis pakun Pärnu lahe ahvenat praegu nii (vtbretsepti – toim),» ütleb Kertu ja julgustab Õhtulehe lugejaid oma retsepti koduski proovima. «See ahvenaroog on väga lihtne ja valmib kiiresti. Ahvena võib asendada mis tahes valge kalaga, näiteks koha või siiaga, ilma et retsepti oleks vaja muuta.» Kui aga värsket kala käepärast pole, aitab Kertu sõnul kevadehõngu toidulauale tekitada ka mis tahes roheline kraam. «Spargel, hernes, brokoli, brüsseli kapsas, rukola, basiilik ... Kasutan neid kõiki oma toitudes, need lisavad roale nii värvi kui ka tervislikkust,» ütleb peakokk. Alati ei peagi lauale kevadhõngu toiduga tooma – ka pajuja kaseoksad, rääkimata tulpidest-nartsissidest, teevad selle töö suurepäraselt ära. Kertu mõttekäiku toetab ka restorani Hea Maa peakokk Virkko Vendla (pildil). «Oleme metsast korjanud mustika- ja pohlavarsi. Kohe-kohe on varred õites ja lehes ning siis kasutame neid laual dekoratsiooniks.» Hiljuti hakkas jooksma vahtramahl, aga karulaugu, kasemahla ja kõige muu hea kraamiga, mida loodus kevaditi pakub, läheb veel väheke aega, tõdeb Virkko ja püüab seni sööjates päikeselist meeleolu tekitada värvilise porgandi-apelsini püreesupiga. Aga temagi menüüst ei puudu kala, näiteks aprillihaku restoranide nädalal pakub ta siiga. Seda serveerivad siis paar teistki Pärnu toidukohta, ka võib lasta hea maitsta nii suitsutatud kui ka grillitud angerjal.
Alati ei peagi lauale kevadhõngu toiduga tooma – pajuja kaseoksad, rääkimata tulpidest-nartsissidest, teevad selle töö suurepäraselt ära. Restorani White Beach Golf peakokk Kertu Randoja
Silver Gutmann
Ahvenafilee spinatirisotoga
Täidetud ahven
(neljale)
(ühele)
Vaja läheb:b450–500 g ahvenafileed, 80 g võid, soola, pipart. Risoto: 150 g hakitud sibulat, 150 ml valget veini, 1 köögiviljapuljongit, 120 g spinatit, 320 g arborio riisi, 150 g vahukoort, 80 g toorjuustu, soola. Puiste:b40 g riivsaia, 40 g riivjuustu, 20 g hakitud maitserohelist, 20 g võid. Lisand: Laim, 12 kirss-kobartomatit. Valmistamine: Alusta puiste valmistamisest. Selleks näpi omavahel toasoe või, riivsai, riivjuust ja maitseroheline. Puista segu ahjuplaadile ja küpseta 200kraadises ahjus, kuni see muutub mõnusalt krõbedaks. Risoto valmistamiseks kuumuta õli paksupõhjalises potis, lisa sibul ja kuumuta, kuni sibul muutub klaasjaks. Seejärel lisa valge vein ja kui vedeliku kogus on poole võrra vähenenud, lisa riis ja jätka pidevalt segades kuumutamist. Lisa osakaupa ka puljong, risottot pidevalt edasi segades. Kui kogu puljong on riisiteradesse imbunud, lisa purustatud või hakitud spinat, vahukoor ja toorjuust, sega läbi ja maitsesta soolaga. Kata pott kaanega ja võta pliidilt, kuni valmistad ahvenat. Pane tomatid 3 minutiks 200kraadisesse ahju küpsema. Samal ajal kuumuta pannil või ja prae selles ahvenafileed 1-2 minutit kummaltki küljelt, maitsesta soola ja pipraga. Serveeri kohe! Säti ahvenafilee risotole ja riputa kalale krõbedat ürdipuistet. Lisa ahjus röstitud tomatid ja soovi korral ka laimisektor. Allikas: Pärnu jahtklubi restorani peakokk Jana Jaaksalu
Vaja läheb:bumbes 300 g ahvenat, 40 g ahvenafileed, 200 g maapirni, 2 beebiporgandit, 2 sparglivart, 10 g spinatit, 2 brokoliõisikut, 1 rooskapsas, 20 g võid, 5 g maitserohelist, 30 g vahukoort, õli. bValmistamine:bPuhasta kala soomustest. Eemalda pea ja sisikond ning fileeri kala (vt «Kuidas fileerida kalarümpa»). Pane filee,bvahukoor ja hakitud maitseroheline blenderisse, purusta ühtlaseks massiks. Täida ahvenarümp saadud massiga, seejärel keera ahven rulli, kasutades selleks laiali laotatud toidukilet. Rulli tihedaks ja sõlmi otsad kinni. Auruta ahvenat ahjus või aurupotis 10 minutit 100 kraadi juures. Lase kalal jahtuda, eemalda kile ja pruunista kala pannil võis. Pese kõik juurikad ja kuumuta võis. Lõika maapirnist õhukesed laastud ja friti need kuumas õlis. Ülejäänud maapirn lõika umbes 2 cm kuubikuteks ja hauta koos või ja vahukoorega tasasel tulel pehmeks. Blenderda, kuni saad ühtlase kreemja püree, maitsesta soolaga. Allikas: Kalamajaka Kohviku peakokk Jaanus Krass
Neljapäev, 23. märts 2017
Kevad 11
KULDNOKAGA:
RAHVAKALENDER
Kevadised pühad
det värske kala Karmen Kärg
Martin Ahven
Esimestel kevadkuudel on meie esivanematel jagunud küllaga tegutsemis- ja tähistamislusti. 25. MÄRTS Paastumaarjapäev Naiste pidupäev, kui koduseid töid teha ei tohi. Pange valged rõivad selga ja minge kohvikusse. Kui kohtate seal mõnda meest, siis võite talle julgelt öelda, et selle päeva puhul on tal kohustus kõigile kohvikus olevatele naistele punast värvi napsu välja teha. Kui kohvikusse minna ei saa või ei taha, võib kodus laiu kooka (pannkooke) küpsetada.
Ahvenafilee sidruniriisi ja laimimajoneesiga (neljale) Vaja läheb:bumbes 600 g ahvenafileed, 50 g basiilikut, 50 g soolapähkleid, 0,3 dl oliiviõli, võid, soola, valget pipart, laimimahla. Sidruniriis:b300 g basmatiriisi, pool sidrunit, soola või köögiviljapuljongi kuubik. Jõhvika-rukolasalat:b100 g rukolat, 60 g kuivatatud või värskeid jõhvikaid, 60 g marineeritud pärlsibulaid, 2 sl oliiviõli, sidrunimahla, soola, pipart, suhkrut. Paprikamarmelaad: 200 g punast paprikat, 2 sl punast veiniäädikat, 100 g suhkrut. Laimimajonees: 2 muna, 2 dl õli, 1 tl dijoni sinepit, laimimahla, soola, suhkrut, valget pipart. Valmistamine:bBlenderda kokku soolapähklid, basiilikulehed ja oliiviõli. Prae fileed võiga määritud pannil mõlemalt poolt paar minutit ja piserda üle pähkli-basiiliku seguga. Pigista peale ka laimimahla ning maitsesta kala soola-pipraga. Riisi valmistamiseks koori kõigepealt sidrun koorimisnoaga (vaja on peeneid ribasid). Haki kooreribad ning pane need koos riisiga potti keema. Maitsesta soola või puljongikuubikuga. Pärast kurnamist võid riisile juurde segada ka riivitud laimi- või sidrunikoort. NIPP! Riisi keema pannes võid lisada ka pisut kardemoni. Salati jaoks sega kokku rukola, jõhvikad ja pärlsibulad ning maitsesta oliiviõli, soola, pipra, suhkru ja sidrunimahlaga. Marmelaadi jaoks haki paprika peenteks ribadeksbning pane koos suhkru ja veiniäädikaga potti. Hauta tasasel tulel umbes tund ehk kuni kogu vedelik on karamellistunud. Majoneesiks vispelda omavahel muna, laimimahl ja sinep. Vispeldamist jätkates lisa vaikselt ka õli. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga.
1. APRILL Karjalaskepäev
Porgandi-apelsini püreesupp praejuustuga (neljale) Vaja läheb:b50 g võid või õli, 100 g sibulat, 600 g porgandit, 1 l köögiviljapuljongit, 100 ml apelsinimahla, soola ja musta pipart Serveerimiseks:b200 g Kalamatsi praejuustu, 25 kõrvitsaseemneid, rohelist sibulat, ürdiõli ja värskeid ürte (aedharakputke, peterselli, tüümiani). Valmistamine:bKoori porgandid ja lõika sentimeetristeks juppideks. Koori ja haki sibul. Kuumuta või potis, lisa hakitud sibul ja prae 5 minutit, siis lisa tükeldatud porgandid, maitsesta vähese soolaga ja prae veel paar minutit. Lisa kuum puljong, kuumuta keemiseni. Kata pott kaanega, alanda kuumust ja hauta tasasel tulel 30 minutit. Samal ajal valmista ürdiõli: purusta ürdid koos õliga kannmikseris. Võta porgandid leeme seest välja, tõsta blendrisse, lisa veidi puljongit ja püreesta ühtlaseks. Pane porgandipüree potti tagasi, sega läbi ja maitsesta soola-pipraga. Sega juurde apelsinimahl. Grilli juust ja lõika ribadeks. Tõsta supp taldrikutesse ning kaunista seemnete, värske maitserohelise ja ürdiõliga. Säti supile ka juusturibad. Allikas: Hea Maa peakokk Virkko Vendla
Kari, kui seda on, tuleks korraks välja viia isegi siis, kui sajab lund või rahet – sellega tagati vanasti karjale hea tervis. Hea õnne tagamiseks olid ka mitmed maagilised toimingud: loomadele ristimärkide joonistamine, karjase rituaalne kastmine jm. Kui sul aga kariloomi pole, siis riietu vastavalt ilmale ja mine jaluta, kas üksi, sõprade või oma lemmikloomaga, veidi õues. Värske õhk tagab igal juhul hea tervise! Tänapäeval on 1. aprill ka naljapäev, nii et head ninapidivedamist!
14. APRILL Künnipäev Tuli ärgata vara ja vaadata üle kõik põllutööriistad, et need oleksid kasutamiseks korras. Siis viidi põllule koorem sõnnikut ja künti kevade esimene vagu. Kui põlluriistu pole – miks mitte kontrollida siis jalgratta sõidukõlblikkust.
Suur reede Kristlikus maailmas on suur reede Kristuse surmapäev. Ka vanade eestlaste jaoks oli see päev oluline püha. Rangelt peeti kinni keeldudest: ei tohtinud töötada, riielda, abielluda, külas käia.
16. APRILL Lihavõttepüha
Allikas: restorani White Beach Golf peakokk Kertu Randoja
Krõbe ahjukoha sellerikreemi, fenkoli ja sidruni-võikastmega b(neljale) Anu Mürk
Vaja läheb: 600 g kohafileed, 100 g Panko riivsaia, 50 g võid, soola, pipart, maitserohelist. Valmistamine: Riivsai sega sulatatud või ja maitserohelisega. Kohafilee maitsesta soola ja pipraga, määri peale sidruni-võikastet ning puista üle riivsaiaseguga. Küpseta ahjus 8 min. Sidruni-võikaste:b1 šalottsibul, 50 g valget veini, 1 sidrun, 20 g rõõska koort, 150 g võid, soola, pipart, murulauku, tilli, aed-harakputke. Haki šalottsibul peeneks, keeda koos sidrunimahla ja veiniga kokku. Lisa rõõsk koor ja vispelda kuubikuteks lõigatud külma või tükid, kuni kaste omandab kreemja konsistentsi. Seejärel maitsesta soola, pipra ja hakitud maitserohelisega. Sellerikreem:b500 g juursellerit, 100 g võid, soola. Seller keeda pehmeks ja blenderda koos või ja soolaga kreemjaks. Fenkol lõika sektoriteks,bgrilli ahjus või prae pannil võis kuldseks. Serveeri kõik komponendid ahjukohale lisandiks. Allikas: Lime Lounge’i peakokk Merike Kotsulim Pilt: Erik Tammeleht
Kuidas fileerida kalarümpa Roogi ahven. Lõika kalal maha pea ning eemalda ka sisikond, aga nii, et kõht jääks terveks. Pese rümp hoolikalt voolava vee all puhtaks. Võta hästi terav nuga – parim on fileerimisnuga – ja tee sellega piki selgroogu kuni luuni ulatuv lõige. Edasi liigu noaga sujuvalt ja võimalikult puhta lõikega mööda ahvena ribisid kuni kõhuni. Jälgi, et sa kala kõhtu katki ei torkaks. Korda sama kala teise küljega. Allikas: Kalamajaka Kohviku peakokk Jaanus Krass
Ülestõusmispühad, lihavõttepühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad – see päev on olnud mitmekesise kombestikuga. Lõppes vastlapäeval alanud paast – jälle võis liha süüa. Kevadist kiikumist alustati just lihavõtteajal - küla noormehed ehitasid kaunisse kohta kiige, noored neiud tõid kiigeseppadele värvilisi paelu, võid, mune jmt. Tasub minna välja ja otsida üks kiik, et kiigeaeg sisse õnnistada.
23. APRILL Jüripäev Vanadel eestlastel oli kombeks teha rituaalseid toiminguid karja hea tervise tagamiseks. Metsloomade, eriti huntide peletamiseks, süüdati jüriööl lõkkeid. Jüripäev oli ka suur kolimise päev: siis asusid taludesse elama suvised abilised – sulased ja tüdrukud. Lõket võiks sel päeval nüüdki teha – seal, kus seda teha tohib. Ka võiks istutada puid – jüripäeval mulda pandud puu läheb hästi kasvama.
25. APRILL Ussikuningapäev Meie esivanemad ennustasid siis ilma ja saagikust. Jälgiti loodust, et paika panna põllutööde ajad.bKui sel päeval on soe ilm, tuleb soe ja pikk sügis, kui öösel veel külma tuleb, siis püsib külm ilm veel 40 päeva. Allikas: Folklore.ee
Neljapäev, 23. märts 2017
12 Kevad
Valge kala ootab veinilt värskust «Valge kala juurde valiksin mõne värske ja särtsaka, paraja happesusega valge veini,» ütleb Piccadilly veinikohviku peremees Ivo Luik. Aga grillitud lõhe nõuab veinilt juba rohkem selgroogu ja sügavust. Kuigi reegel, et liha kõrvale joo punast ja kala kõrvale valget veini, on ajaloo prügikasti lennanud, siis paljud põhireeglid on veinimaailmas siiski vankumatult paigas.
Põhireeglid püsivad «Näiteks temperatuur. Heledamad veinid serveeri jahedamalt, tumedamad veidi soojemalt. Samas on hulk valgeid veine, mille sobilik temperatuur on 10 ja enam kraadi. Samuti tuleks osa punaveine serveerida vaid 14
või 16 kraadi juures,» räägib Pärnus peagu 13 aastat veinikohvikut pidanud Ivo. Veini valimise üks kuldreegel ütleb, et tunne tootjat. Kui endal ei ole aega taustauuringut teha, siis alati saab müüjalt küsida, milline on veinimaja filosoofia ja tootmispõhimõtted, milliseid veinivalmistamise võtteid seal kasutatakse jne. «Hea on toetada veinimaju, kelle mõtteviis sinu omadega kattub,» tõdeb Ivo. Konkreetselt valgele kalale mõeldes valiks ta koha-ahvena juurde mõne värske ja särtsaka, paraja happesusega valge veini. Põnevad valikud on näiteks Prantsusmaalt Jura piirkonnast Savagnin, KirdeItaaliast Ribolla Gialla ja Friulano, mõni
iseloomukam Alvarinho Portugalist, Rias Baixase piirkonna veinid Hispaaniast. Vahuveinidest Cremant, Cava ja loomulikult Champagne. «Kala valmistusviis ja kaste on juba nüanssidega tegelemine, et külalisi uute maitsekombinatsioonidega üllatada. Kuigi veini valiku määrab üldine harmoonia, annab selleks peamise noodi ikka kala ise,» ütleb Ivo. Kui kala serveeritakse kooreses valge veini kastmes või riso-
toga, millele on hautades valget veini lisatud, siis perfektsionistid kasutavad roas täpselt sama veini, mida nad pärast toidu kõrvale pruugivad. Kuid piisab ka samast viinamarjast või sama piirkonna veinist, kust toit algselt pärit on.
Vahuveinid ikka populaarsed Kevad toob lauale küll ahvena ja koha, aga kui algab grillihooaeg, ei saa eestlane endiselt üle ega
ümber lõhest. Viimane nõuab Ivo sõnul veinilt juba veidi rohkem selgroogu ja sügavust. «Näiteks Rhone’i oru valged veinid või tipp-roséd Lõuna-Prantsusmaalt, pikalt pärmisettel küpsenud Garganega või Trebbiano Itaaliast, jõulisem Grüner Veltliner Austriast,» pakub ta grillitud lõhele sobivaid kaaslasi. «Aga miks mitte ka mõni punavein, näiteks Lõuna-Itaalia elegantsem Aglianico või hoopis Loire oru ja Beaujolais’ korralikumad Gamay marjast veinid.» Kümmekond aastat tagasi tõi suvi meie poodidesse riiulitäied roosasid veine, siis tänavu Ivo sõnul suvisteks aiapidudeks sellist kohustuslikku seltskonda silmapiiril pole. Küll on endiselt populaarsed vahuveinid. «Nii sel kui järgmisel kevadel-suvel võiks küsidabpetit naturelb (teise nimegab pet-
natbvõibancestrale) veine. Need on erinevalt šampanja meetodil tehtavatest veinidest läbinud vaid ühe kääritamise ja seetõttu ka vähesema mulliga, ent väga nauditavad ja värskendavad. Euroopas on juba mitu aastat laineid löönud kvaliteetsed kuivad Lambruscod, mis ehk jõuavad nüüd ka meieni,» loodab Ivo. Enda viimaste avastustena veinimaailmast nimetab tabvalgetest marjadest Muscadet`d ehk Melonib Loire’i oru lääneosast, hiljutine punane lemmik on Etna vulkaani jalamil kasvav «Nerello Mascalese», mis ühendab endas nii «Pinot Noiri» kui «Nebbiolo» parimad omadused. «Muscadet Loire’i oru lääneosast sobib ka suurepäraselt kala ja mereandidega,» märgib Piccadilly veinikohviku peremees. KERSTI EERO
VIDA PRESS
Poolmagus veinisari
Hispaaniast!
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tersvist.
Neljapäev, 23. märts 2017
Kevad 13 VIDA PRESS
VIDA PRESS
Paku jalgadele tõhusat turgutust Pärast pikka talve väärivad jalad kevadel üht tõhusat turgutuskuuri, et end lähenevaks paljavarbahooajaks parimasse vormi saada. Ka neil, kes eelistavad kodust jalahooldust, tasuks kevadel vähemalt korra käia pediküürija juures, kus kooritakse taldadelt maha surnud nahk ja viilitakse küüned kenaks. Eriti oluline on see siis, kui küüneservad kipuvad naha sisse kasvama. Tihtilugu ei tule inimesed ise selle pealegi, et küünte naha sisse kasvamise põhjuseks on vale küünte lõikamise viis, küll aga teatakse, et vaevusi, mida selline näiliselt väike asi põhjustab, ei soovita vaenlaselegi. Korralikus pediküüris osatakse klienti selleski mures aidata, selgeks õpetatakse ka õiged küünehooldusvõtted, mida edaspidi saab kodus järgida.
Kuidas üle saada kevadväsimusest? SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Märtsis ja aprillis kipub paljusid kimbutama väsimus ja meeleolulangus – seisund, mida rahvasuus nimetatakse kevadväsimuseks. Kurnatust soodustavad päikesevaene aeg, läbipõetud viirushaigused ja vitamiinipuudus. Kuidas sellest üle saada? Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul aitavad kevadväsimust ennetada ning esimeste sümptomite ilmnedes sellest ka kiirelt üle saada vitamiinid ja mineraalained, mis annavad kiiresti vajaliku toonuse. «Üks olulisem neist on D-vitamiin ehk päikesevitamiin, mis toetab immuunsüsteemi. Ka tõstab organismi vastupanuvõimet stressile ja haigustele Q-10 ehk ubikinoon,» selgitab ta. Südamele, närvisüsteemile ja lihastele on head B-grupi vitamiinid magneesiumiga, mis aitavad välja puhata ja annavad energiat. Turgutavalt mõjuvad oomegarasvhapped, mis aitavad parandada keskendumisvõimet ja mälu. «Need tugevdavad ka südant ning mõjuvad hästi nahale ja juustele,» ütleb apteeker. Väsimust leevendavad rauapreparaadid, mis vähendavad ka väsimust.
Puhka ja söö korralikult Kes on hiljuti põdenud ja pidanud läbi tegema antibiootikumikuuri, peaks võtma piimhappebaktereid ehk probiootikume. «Need on head turgutajad pärast antibiootikumikuuri, ent samas ka toetavad sageli haigestujaid,» selgitab Triinu Entsik-Grünberg. Ühekülgse toitumise korral saab abi multivitamiinidest. Üks olulisemaid vitamiine kevadväsimuse puhul on aga endiselt C-vitamiin. Personaaltreener ja toitumisnõustaja Taimi Ainjärv rõhutab samuti, et kevadväsimuse vastu saab kõige paremini värskete marjade ja C-vitamiini sisaldavate toitudega. «Nüüd on õige aeg otsida sügavkülmast välja suvel ilma suhkruta külmutatud marjad ja toormoosid: maasikad, vaarikad, mustad ja punased sõstrad, mustikad, jõhvikad ja pohlad,» lausub
Ainjärv ning lisab, et kindlasti ei tohi unustada tavapäraseid tervisliku toitumise reegleid. Kindlasti tuleks palju olla õues: joosta, rattaga sõita või lihtsalt kõndida. Nädalavahetustel – eriti ilusa ilmaga – võiks võtta ette pikemaid õues toimetamisi, minna pere või sõpradega väikesele kevadisele matkale või pikemale jalutuskäigule. Ka uni on kevadväsimusest jagu saamiseks oluline. «Kui keha puhkab öösel piisavalt, on ka vaim värskem ja energiat rohkem. Magades olgu tuba jahe ja tekk paksem, mitte vastupidi,» märgib Ainjärv ja kinnitab, et tõetera on sees ka ütlusel: iga enne keskööd magatud tund läheb kahe ette. Triinu Entsik-Grünberg rõhutab vajadust hoolikalt jälgida, et töö- ja puhkeaeg oleksid tasakaalus. «Stress on kindlasti põhjus, miks õhtul võib olla raske uinuda, kuid selle vastu leiab samuti apteegist abi. Näiteks aitab õhtul uinuda palderjan, mis võtab ära rahutuse ja hirmutunde ning leevendab ärevust. Ühtlasi aitab see üle une- ja keskendumisraskustest.» Uinumist ja rahulikku und soodustab veiste-südamerohu ürt, lõõgastavalt mõjub ka meliss. «Need aitavad maandada emotsionaalseid pingeid ja soodustavad uinumist, alandavad lihaspinget ja tagavad rahuliku une,» selgitab Entsik-Grünberg.
Kui kurnatus ei kao, räägi sellest arstile Seega: kevadväsimust saab vältida, kui oled füüsiliselt aktiivne, saad piisavalt puhata, toitud tervislikult ja käid iga päev õues. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et keha saaks küllaldaselt C-vitamiini, seda sisaldavad tsitruselised, kiivi, paprika ja hapukapsas, samuti külmutatud suvised marjad. Kui on tunne, et väsimus üle ei lähe, tasub küsida apteegist toidulisandeid, kus on organismile vajalikus tasakaalus olemas nii vitamiinid kui ka mineraalained, mis aitavad organismi kurnatust ennetada või leevendada. Kui aga väsimustunne ikka ei kao ja see hakkab igapäevatoimetusi segama, tuleb minna perearsti juurde, sest kurnatus võib olla ka mõne tõsisema haiguse sümptom.
Pediküüriskäik pole sugugi vaid naiste pärusmaa, täpselt samamoodi, tihtilugu rohkemgi, vajavad põhjalikku hooldust meeste jalad. Pediküüritegijad teavad rääkida, et jalahooldusest on nii mõnelegi nende kliendile saanud ahvatlus, millele kuidagi ei suudeta vastu panna, sest pediküür annab üldisele enesetundele palju juurde: kui küüned on korralikult hooldatud, jalad siidpehmeks kooritud ja masseeritud, muutub samm kergemaks ja kepsakamaks, aga mõnus kergus ja värskus levib ka üle kogu keha. Jalad peavad inimest teenima kogu elu ja vatti saavad nad aastate jooksul tublisti. Korrapärase hoolitsusega saab paljusid vaevusi ennetada või vähemalt neid oluliselt leevendada.
KRISTIN ARRAS
REKLAAMTEKST
Hair Volume™ tabletid toimivad tõepoolest! Kirsten otsis pikka aega vahendit, mille abil peatada juuste väljalangemine. Kui ta oli hakanud võtma Hair Volume™ toidulisandit, märkas ta juba mõne nädala pärast, et juukseid langeb välja vähem ning need on hakanud rohkem läikima. Minu juuksed langesid välja Kirstenit häiris juuste väljalangemine väga. „Ma katsetasin erinevaid juukseid tugevdavaid tablette ja tooteid, kuid efekti ei olnud. Arvasin, et tarvitan tõesti häid tooteid ja pesin pead eriti õrnalt, kuid kõik see oli tulemusteta.”
Lugesin teavet Hair Volume’i kohta
Praegu on Kirsten pensionär. Varem töötas ta apteegis ja tunneb seega hästi keemiat. „See oligi üks põhjus, miks ma olin algul skeptiliselt meelestatud, kui kuulsin toidulisandist Hair Volume. Olen alati äärmiselt tähelepanelikult lugenud ja analüüsinud toodete koostisaineid. Hair Volume’i koostis tundus aga selline, et mõtlesin – see on tõesti suurepärane toode.”
Imepärane kogemus „Võtan Hair Volume’i tablette juba mitu nädalat ja võin julgelt öelda, et need toimi-
Toidulisand Hair Volume’i originaaltablette saab
vad tõepoolest. Tunnen, et juuksed on muutunud paksemaks, läikivamaks ning langevad vähem välja. Tundub, et ka küüned on muutunud tugevamaks ja nende pind siledamaks. Suurepärane efekt! Ma ei kahtle, et võtan ka edaspidi päevas ühe Hair Volume’i tableti, isegi kui peaksin seda tegema terve ülejäänud elu jooksul,” kinnitab õnnelik Kirsten.
Juuste eest tuleb hoolt kanda Juuste eest hoolitsemine on sama tähtis nagu nahahooldus. Õnneks on juuksehoolduseks olemas lihtne ja tõhus meetod. Lihtsalt võtke igal hommikul üks tablett Hair Volume’i. Need tabletid toidavad juuste karvanääpsude rakke. See on vajalik juuste kasvuks ja normaalse seisundi toetamiseks.
HAIR VOLUME’I TABLETID JUUSTELE SISALDAVAD ÕUNAEKSTRAKTI Hair Volume’i tabletid sisaldavad bio- Ostke toidulisandit Hair Volume ja loogiliselt aktiivseid toitaineid, mis toi- hakake oma juuste eest hoolitsema davad juuste folliikuleid. Tablettide juba täna. koostises on põldosja- ja hirsiekstrakt, aminohapped L-tsüsteiin ja L-metioniin, vask, biotiin ja tsink, aga ka õunaekstrakt, mis sisaldab looduslikku kasvufaktorit protsüanidiini B2. Tsink ja biotiin aitavad hoida juukseid tervena. Looduslikus põldosjaekstraktis Hair strand sisalduv räni on vajalik selleks, et Cuticle juuksed oleksid ilusad ja tugevad. Cortex Cells of Aminohape L-tsüsteiin kuulub juukepidermis Stratum corneum sekarva moodustava aine keratiini Eccurine koostisse. Nimelt annab keratiin sweat gland Apocrine juustele tugevuse ja elastsuse. Tähtis sweat gland Folicle on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.
osta apteegist või tootja internetipoest www.newnordic.ee. Kui soovite saada rohkem teavet, siis vastame teie küsimustele telefonil 684 3838.
www.newnordic.ee
Online Store
Neljapäev, 23. märts 2017
14 Kevad
Jalgratas tahab pärast talve alati veidi kõpitsemist SILJA PAAVLE
VIDA PRESS
silja.paavle@ohtuleht.ee
Soe päike ja järjest kuivemad tänavad peibutavad rattaga sõitma. Kui aga kaherattaline sõber on talvekorterist välja toodud, tasuks teha talle kõigepealt põhjalik ülevaatus, et vajadusel siit-sealt kõpitseda. Mõne lihtsama asjaga saab rattaomanik kodus ise hakkama. Kõigepealt tasub pärast pikka talve üle vaadata rehvid – ilmselt on vaja neisse veidi õhku juurde pumbata. Talvega täiesti tühjaks läinud rehvi tuleks hoolikamalt uurida – võib juhtuda, et see vajab parandamist. Kui rehvid on aga kulunud, tuleks õnnetuste ennetamiseks mõelda uute ostmisele.
Rattapesuks soe vesi ja pehme käsn Ratta pesemise ja keti õlitamisega saab igaüks hakkama, ütleb rattatöökoja Veloplus mehaanik Indrek Vuin. Pesemiseks on spetsvahendeid, kuid seda saab teha ka lihtsalt sooja veega, millesse on segatud nõudepesuvahendit, ja pehme käsnaga – et mitte kriimustada ratta värvikihti. Ratta pesemist tuleks alustada raamist, seejärel suunduda pidurite, velgede ja käigusüsteemi juurde. Kõige lõpuks tuleb ratas puhta veega üle loputada ja kuivatada. Survepesu ei maksa ratta juures kasutada, märgib Indrek Vuin, sest selle käigus tungib veejuga detailide vahele – ka sinna, kus see võib kasu asemel hoopis kahju teha. Hooldust vajavad kindlasti ka kett ja käiguvaheti. Enne keti õlitamist tuleks see lapiga üle käia, et eemaldada vana õli. «Suurim viga, mida sageli ise ratast hooldades tehakse, ongi see, et uus õli kantakse eelmise kihi otsa,» ütleb Vuin. «Vana õli tuleks eemaldada, seda saab teha lapiga, aga ka vana hambaharja või pintsliga.» Ketti õlitades tuleks vältida õli sattumist hammasrataste peale. Selleks tuleb õli tilgutada mitte hammasrattale, vaid keti siseküljele. Seejärel tuleks teha käsitsi paar täisringi, et õli valguks ühtlaselt kõigi litrite vahele. «Lõpuks võib keti jälle lapiga üle tõmmata, et eemaldada üleliigne õli, mis muidu võib riideid määrida;» juhendab Vuin.
Kord aastas ratas töökotta Seejärel tuleks pilk heita käiguvahetile – kui käigud vajavad reguleerimist või kett hüppab, oleks mõistlik minna töökotta meistrite juurde. Nende hooleks võiks jätta ka amortide hoolduse. Ilmtingimata tuleb enne hooaja algust üle vaadata piduriklotsid. Osavamad ja kogenumad rattaomanikud saavad nende vahetamisega ise hakkama, kes aga oma oskustes väga kindel pole, võiks lasta klotsivahetuse ära teha töökojas. Kui sageli peaks ratast hooldama? Ketti võiks õlitada pärast iga pikemat sõitu. Ülejäänud rattahooldus sõltub aga paljudest väikestest asjadest, näiteks ilmastiku- ja sõiduoludest. Kui pori ja niiskust on rohkem, tuleb hooldada tihedamini. Kord aastas tuleks lasta ratas töökojas meistritel üle vaadata, soovitab Vuin. Kui ratast korrapäraselt hooldada, teenib see omanikku kaua. Mari Luud
Kuidas hooldada rulluiske? Rulluiskudel on palju osi, mis vajavad korrapäraselt puhastamist, hädavajalik on aga teha seda enne esimest kevadist sõitu. Mida silmas pidada?
Laagrid Laagrid on rulluiskude kõige nõudlikumad osad, neid tuleb pidevalt puhastada ja õlitada, pigem sagedamini kui harvem. Kui endal pole huvi või soovi sellele aega kulutada, on alati võimalik lasta spetsialistidel asi ära teha, kel aga tahtmist, võib seda teha kodus. Kruvi rattad raamide alt lahti ning püüa laagrid rataste seest kas spetsiaalset rulluisuvõtit või mõnd muud vahendit kasutades vabastada. Enamik müügil olevaid laagreid on ühelt poolt kaetud metallist kaitsevõruga ning teiselt poolt avatud (siis paistavad kuullaagrid või neid ümbritsev plastist kest). Kui laager, mida kavatsed puhastama hakata, on mõlemalt poolt võruga suletud, tuleb nõela abil ühelt poolt eemaldada võru kinni hoidev splint ning seejärel võru ise. Edasi saab tegutseda neljal viisil. 1. Vala topsi bensiini (või mõnd muud puhastusainet – kuid mitte vett) ning aseta laagrid (avatud pool allpool) sinna ligunema. Hea, kui saad topsi natuke aega loksutada – siis tuleb mustus paremini laagri seest välja. Nüüd võta laagrid ükshaaval sõrmede vahele või torka rulluisuvõtme (sobib ka nt pastapliiats) otsa ning pane keerlema (jälgi, et laagri rumm ringi ei keerleks). Keerutamine on vajalik selleks, et bensiin ja viimane mustus laagri seest kätte
saada. Pane iga laager keerlema 3-4 korda. 2. Kui sul on olemas ultrahelipuhastaja, vala sinna bensiini ning aseta sisse laagrid. Pane masin 3–6 minutiks tööle ning võta puhtad laagrid välja. Mustemate laagrite puhastamiseks võid panna nad masinasse kõigepealt üht- ja siis teistpidi, vahetades vahepeal bensiini. Masinat kasutades saad pesta ka rohkem kui üht laagrite komplekti korraga. Pärast puhastamist võta laagrid sõrmede vahele ning keeruta neid nagu kirjeldatud eelmises punktis. 3. Laagrite puhastust saab täiustada suruõhu abil. Kasuta üht kahes eelmises punktis kasutatud meetoditest ning laagrite keerutamise asemel võid need kompressoriga kiiresti üle käia. 4. Viimane kiirmeetod, mis ei ole nii tõhus kui eelmised. Võta laager sõrmede vahele ning suuna sinna survestatud õlipudelist õlijuga. Laager hakkab keerlema ning õli peseb laagri puhtaks. Kahjuks ei pese õli kõike mustust laagrist välja. (Sel viisil puhastades pole laagreid õlitada enam vaja, kuid neid võiks mõne aja paberil kuivatada.) Pane laagrid ajalehele või köögipaberile paarikskolmeks minutiks kuivama, seejärel tilguta laagrisse mõni tilk määret. Ära sellega üle pinguta: liigne määre tuleb laagrist välja ning hakkab kiiresti mustust koguma.
Rattad Rataste hooldusel on olulisim jälgida ratta kulumist: rulluisutades kulub alati ratta sisekülg rohkem kui välimine. See aga takistab uiskude veeremist. Probleemi ennetamiseks tuleb rattaid aegsasti raami sees ringi pöörata. See tähendab, et ilusad logodega pooled tasub mõne aja möödudes pöörata sissepoole. Soovitatav on rattaid ringi pöörata vähemalt iga 100 km tagant. Et kõik rattad ei pruugi kuluda ühtlaselt (esimesed kuluvad tihti kiiremini), siis tasub aegajalt vahetada ka ratta asukohta. Jälgi, et rattad oleksid puhtad. Pigiplekid ratta peal vähendavad veerevust ning haakuvust, mustus ratta sisemuses võib viia ratta tasakaalust välja ning seetõttu põhjustada kehvemat veeremist. Pane iga laager kergelt sõrmede vahel keerlema ning paiguta siis koos puksidega tagasi ratastesse (jäta lahtised küljed sissepoole). Kui olid enne puhastamist ühelt poolt kaitsevõru ja katte ära võtnud, siis neid pole vaja tagasi panna, kuna sealtpoolt laagrisse väga palju mustust ei pääse. Meeles tasub ka pidada, et lisaks üldisele hooldusele tuleb laagrid kindlasti lahti võtta alati pärast vihmas sõitmist. Tavapärase niiskuse vastu pakuvad paksemad määrded rohkem kaitset, kuid lausvihmas sõitmist ei suuda miski tavalise laagri jaoks ohutuks muuta.
Saapad Kui niiskus on pääsenud saabastesse, tuleb need korralikult ära kuivatada. Võta lahti paelad, ava maksimaalselt saapa keel ning eemalda vooder (kui see on olemas). Ära pane saapaid kuivama kuuma radiaatori peale – see võib mõjuda (eriti süsinikkiust) saapale halvasti.
Raam Mustus kipub tihti kogunema rataste kohale, pikalt sinna kogunenud pori võib aga hakata veeremist takistama. Sestap oleks mõistlik ka raami korrapäraselt puhastada.
Neljapäev, 23. märts 2017
Kevad 15
Neljapäev, 23. märts 2017
16 Kevad
TIPPVARUSTUSES
SUBARU OUTBACK NÜÜD ERIHINNAGA
HINNAVÕIT
kuni
4800 € AUTOD KOHE SAADAVAL!
EyeSight juhiabisüsteem elektrilise ajamiga tagaluuk
navigatsioonisüsteem Harman/Kardon premium helisüsteem
LED esilaternad
SUBARU OUTBACK
talverehvid
alates
sümmeetriline nelikvedu
RIDGE TALVEPAKETT
SUMMIT TALVEPAKETT
tavahind 3200 €
tavahind 7700 €
nüüd
0€
Ridge talvepakett: automaatkast, sümmeetriline nelikvedu, EyeSight juhiabisüsteem koos automaatpidurduse ja kohanduva kiirushoidikuga, nahkistmed, istmemäludega elektriline juhiiste, Smart Key nupust käivitus, LED esilaternad, vihmaandurid, 7” puuteekraaniga audiosüsteem, parkimiskaamera, 17” kergmetallveljed, talverehvid, metallikvärv, 3 aastat tasuta hooldust.
nüüd
31 500€
2900 €
Summit talvepakett, lisaks Ridge paketile: puuteekraaniga navigatsioonisüsteem, Harman/ Kardon premium helisüsteem, elektriliselt reguleeritav kõrvaliste, elektrilise ajamiga tagaluuk, elektriliselt reguleeritav katuseluuk, 18” kergmetallveljed, tagumised toonitud klaasid, ”Piano black” iluliistud salongis, roostevabad lävepakukatted, alumiiniumkattega pedaalid.
Kiirusta, autosid on piiratud koguses! Vaata subaru.ee Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed: 6,1-7,0 l/100 km, 159-161 g/km. 3 aastat tasuta hooldust läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.
3 AASTAT TASUTA HOOLDUST