Kevad märts 2018

TÜRI ÕNNELIKUD TULBIPÄEVAD. KUS VEETA PÕGUS KEVADINE PUHKUS? KA EREDA EREDA P ÄIKES EEST. TERVISLIKUD TUULED TOIDULAUAL KAITSE NAHKA PÄIKESE

„Kõik on uskumatult äge! Teist sellist kevadet ei ole minul tänavusele kõrvale panna.“ Viimsi keskkooli abiturient Sissi Nylia Benita osalemisest i est is TV3 saates „Eesti otsib superstaari“

KEVAD Reede, 23. märts 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Robin Roots

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

S U K VAAT !

S P O T

www.mamma.ee

2 Kevad

Reede, 23. märts 2018

Reede, 23. märts 2018

Kevad 3

kia.ee

VEENVAD ARGUMENDID Valitud mudelid kuni

-4500 €

. Säästlik diiselmootor. . Maksimaalne turvalisus. . Parim tehasegarantii. . Auhinnatud välimus. . Suurepärased sõiduomadused.

Kaasaegse turva- ja mugavusvarustuse, suurepäraste sõiduomaduste ja garanteeritud kvaliteediga Kia Sportage argumendid on testitud ka nõudlike inimeste peal.

Kia Sportage LX 1.6, M, 2WD 17 990 €, Kia Sportage EX 2.0 CRDi, AT, 4WD 24 490 €

Enim müüdud diiselmootoriga linnamaastur Baltikumis.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51 HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73 KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22 VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2 KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2

TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47

PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44 NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks veel Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril) vastavalt kohalikele eritingimustele.

Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/149 kuni 10,0/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,2/144, keskmine alates 4,7/124 kuni 7,6/177.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97

Reede, 23. märts 2018

4 Kevad PantherMedia/Scanpix

Sel aastal tuleb ke Stanislav Moškov

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Türile toovad kevade õnnelikud tulbipäevad Teisipäevast saati taas kevadpealinna tiitlit kandev Türi on kevade algust juba seitse aastat tähistanud tulbipäevadega.

Tänavused, järjekorras kaheksandad, on nimetatud õnnelikeks tulbipäevadeks. „Kaheksa on ilus number, Hiinas näiteks peetaksegi seda õnnenumbriks, samas on see ka lõpmatuse märk, nii et – miks mitte,“ ütleb tulbipäevade mõtte algataja ja eestvedaja Reelika Marrandi.

Põhjust olla õnnelik on Reelikal endalgi. Varasematel tulbipäevadel on vaatamiseks välja pandud 50 tulbisorti, tänavu otsustas ta Eesti suure juubeli puhul saada sorte kokku täpselt sada – ja sai ka! 53 tulbisorti on Eestist, heade partneritena nimetab Reelika Floreast, Nurmikot ja Riketsit, ülejäänud tulevad otse Hollandist.

Miks just tulbipäevad? „Tulp on Türi kui kevadpealinna sümbol, eks siit see mõte omal ajal tuli,“ ütleb aednikukutsega peakorraldaja, kellele endale tulbid väga meeldivad. „Esimesi päevi korraldades olin Türi valla haljastusspetsialist ja kevadpealinna tiitliga saamisega seotud ettevõtmisena see alguse sai.“ Lillehuvilistele on tulbipäevad pakkunud palju põnevat, igal aastal on lisandunud uusi sorte. Seekord on uustulnukaid tervelt 39. „Näha saab mitut tõelist haruldust, mida meie lillepoodides juba ei kohta,“ ütleb Reelika. Tänavustega koos on ta aastatega huviliste ette toonud ühtekokku 352 tulbisorti.

Näitusel on kõik sordid tähistatud, neid tohib pildistada ja kärsitu kevadeootuse leevendamiseks saab lõikelilli ka kaasa osta.

Tulbipäevad kestavad tänasest pühapäevani, peale näituse uudistamise saab seal osaleda mitmes põnevas töötoas, laupäeval räägib aga maastikuarhitekt Õnne Einer kaheosalises loengus stressivabast aiandusest. Täpse info leiavad huvilised Türi valla kodulehelt.

Muidugi peab igaüks, kes näitust vaatama läheb, arvestama, et sealt võib saada külge tõsise tulbikasvatuspisiku. Sedasorti nakkus on aga ehk puhas vedamine. „Hiina vanasõna ütleb, et kui tahad olla kogu elu õnnelik, hakka aednikuks,“ ütleb Reelika Marrandi. IA MIHKELS

„Mulle pole ikka veel päriselt kohale jõudnud, et see tõepoolest juhtus!“ on Viimsi keskkooli abiturient Sissi Nylia Benita veel esmaspäevalgi ilmselgelt elevil. Läinud pühapäeval kuulutati ta TV3 superstaarisaates välja ühena kolmest esimesest finalistist. „Kõik tundub ikka veel uskumatu, täiesti ebareaalne – ja nii-nii äge!“ „Vaatasin saate hommikul üle, elasin kõik eelmise päeva emotsioonid uuesti läbi – ja ikka veel ei suuda hästi uskuda, et see tõesti juhtus minuga,“ õhkab Sissi. Teda haaranud tormiline tunnetekeeris üllatab mõnevõrra tüdrukut ennastki. On ta ju esinenud lapsepõlvest saati: laulnud ansamblis ja astunud üles solistina – lava on paik, kus ta tunneb end hästi. „Nüüd on see kõik aga kuidagi hoopis teistmoodi,“ ütleb neiu. „See teadmine, et minu esinemist vaatavad tuhanded silmapaarid – ühtpidi see ongi just see, millest ma olen unistanud, teisalt aga ei ole ma midagi niisugust kunagi varem kogenud ja nüüd see ühtaegu hirmutab ja vaimustab.“

Saates tänu sõbranna visadusele Vabalt oleks võinud juhtuda, et ka Sissi oleks olnud tänavu üks silmapaar tuhandete vaatajate seas – sest vaadanud oleks ta saadet kindlasti. „Ma ei olnud üldse kindel, kas on ikka õige aeg, kas ma olen valmis osalema,“ tunnistab ta. „Muidugi olen ma juba ammu mõelnud, et ükskord tahaksin proovida. Eelmise saate eel kolme aasta eest läks lihtsalt: ma olin siis just 16 saanud, kõigest aasta huvialakoolis Meero Muusik soololau-

Jennifer Marisse Cohen

Helis JärvepereLuik i

Tallinna 32. keskkooli teatriklassi abiturient „Ma olen tähemärgilt Jää r, see tähendab, et võistlu svaimust ja võidutahtest mul puudust pole, seda on minus ikka parasjagu. Tahaksin väga end tulevi kus muusikamaastikul kaardi stada ja muidugi tahaks in ma võita. Tõsi, meil on saates järele jäänud nii kõv a seltskond, et mitte kellel egi neist poleks piinlik kao tada – aga ei saa ju sal ata, et seda magusam oleks siis ka võit.“

Kunda ühisgümnaasium abiturient s „Mina võtsin küll alguse u min on sed tei et nii, a asj de nen a konkurendid, on vaj see a Ag . sta kõrval silma pai suhtumine kadus. See on ond, täiesti müstiline seltsk uusk as ilm elu eks ma pol on ga aja se ike lüh et , nud estevõimalik võõraste inim a, vad kas ku ga niimoodi kok ühe iga d ela alt et täiesti siir ka me jää et n, Usu le kaasa. ja pärast saadet suhtlema umu ka ehk s koo agi leg kel sikat tegema.“

lu õppinud ja tundsin ise täiesti selgelt, et vara veel – liiga noor, liiga vähe kogemust, milleks. Jäin täitsa rahuliku südamega eemale.“ Tänavugi ei pannud ta end esialgu kirja, mõeldes ennekõike viimasele keskkooliaastale: „Pabistasin, mõtlesin, et tuleb suur koormus, kes teab, kuidas siis kooliga saab, kas saaksin üldse hakkama.“ (Praegu, olgu öeldud, on kooliga kõik korras.)

Parimal sõbrannal polnud aga kahtluseraasugi, tema oli surmkindel, et muud varianti pole, Sissi lihtsalt peab saatesse minema. „Aina rääkis ja veenis, ei jätnud asja sinnapaika, tuli aga jälle jutuga: kas sa juba oled ennast kirja pannud? millal sa paned, praegu veel saab, registreerimine pole veel lõppenud,“ naerab Sissi, kes selle visaduse peale lõpuks otsustas: olgu, lähen – eks endal ka ju kripeldas kogu aeg.

Vanemad alati kindlaks toeks Enne otsustava sammu astumist pidas Sissi nõu ka ema-isaga.

„Nad on mul väga-väga toetavad, arvestavad minuga alati ega ole mind mitte kunagi sundinud näiteks laulu või pillimängu õppima, sellised valikud olen saanud ikka ise teha,“ jagub neiul vanematele vaid tänulikke kiidusõnu. „Ema ja isa on alati minu poolt – olid siis, kui ma ütlesin, et ikka ei lähe sel aastal veel saatesse proovima, ja olid ka siis, kui ümber mõtlesin. Rääkisime, arutasime kõik läbi – ja tegin otsuse. Nad on mu kindel tugi ja seljatagune igas olukorras, see on hästi hea tunne.“ Ka saateseltskonnaga on Sissi sõnul väga vedanud: pole mingit kadetsemist, kõõrdivaatamist või ärapanemissoovi: „Viimase saate eel olime kolm päeva hommikust õhtuni ninapidi koos ja selgus, et klapime omavahel suurepäraselt. Võistlusoludes võiks ju minna ka nii, et kaaslasi võetakse iga hetk kui konkurente ja näiteks ebaõnnestunud esinemise peale hakkavad teised salvavaid märkusi tegema. Mulle tohutult meeldib, et meil kõik hoopis sada protsenti toetavad üksteist. Kui kel-

lelgi on halb hetk, püüame kõik koos aidata tal sellest üle saada.

Näiteks kui saate ajal kuuleme, et kohtunikud kellelegi mõne karmima sõna ütlevad, oleme kõik juba tagaruumis ootel, valmis teda kallistama, julgustama ja süstima temasse usku iseendasse – nii, nagu keegi just oskab.“ Sissi sõnul on nende seltskonnas kujunenud arusaam, et saates osalemise mõte pole üksteist üle trumbata: tuleb lihtsalt anda endast kõik, mida oskad ja suudad, olla ennekõike iseendast parem, ennast ületada – see on oluline. „Koos on ulmeliselt andekad inimesed, tõelised talendid,“ ütleb ta. „Mina küll ei kujuta ette, kuidas Eesti rahvas suudab sellest seltskonnast kellegi välja valida – see saab ikka väga raske olema.“

Elu ägedaim kevad Praegu keskendub Sissi võimalusele kogemusi noppida ja areneda. Seda, et just nüüd on selleks hea aeg, on elu ise talle õpetanud: „Ma kirjutasin kaks

Kevadine salongih Kevadine tõhus salongihooldus teeb lihtsamaks nii lemmiklooma kui ka tema omaniku elu: esimene pääseb vaevavast talvekarvast, teine igapäevasest tüütust karvakoristusest.

„Mõni koer või kass käib salongis korrapäraselt, siis püsib karv pidevalt korras, nahk selle all samuti,“ ütleb Pet City Tartu Lõunakeskuses asuva lemmikloomakeskuse groomer* Stella Ojalaid. „Kui aga pikem vahe sisse on jäänud, siis kevadise karvavahetuse ajal teeb omanik küll oma lemmikule teene, kui pakub talle võimalust ühekorraga talvekarvast vabaneda ja saada põhjaliku pesu, et ka nahk saaks korralikult puhastatud.

Tulemuseks on puhas ja pusavaba karv, loomal on mõnus olla ja ta näeb ka hea välja.“

Salongi ka õuekoeraga

PantherMedia/Scanpix

Stella kinnitab, et arvamus, nagu vajaksid karvahooldust vaid toakoerad, ei pea paika. „Koera

Reede, 23. märts 2018

Kevad 5 Alar Truu

vad teisiti... aastat raamatut, olin 15, kui alustasin. Kui sain 17, lugesin selle läbi – ja kustutasin ära. Ma ise olin selleks ajaks nii palju arenenud ja muutunud, nii teistmoodi mõtlema hakanud, et lihtsam tundus nullist alustada kui tehtut ümber kirjutama hakata.“ Sellega, kuidas superstaarisaade neist kellelegi lõppeda võiks, Sissi praegu oma pead ei vaeva. „Igal juhul on käsil mu senise elu kõige ägedam kevad.

Mina tunnen, et me ajame seal justkui ühist asja, igaüks vastavalt oma karakterile ja eripärale. Seepärast tundub, et see, kuidas just kohad jagunevad, ei olegi lõppkokkuvõttes ehk kõige tähtsam, seda näitab ju ka selle saate ajalugu. Nagunii on muusika mulle väga-väga oluline, kindlasti tahan tulevikus mööda seda redelit tõusta ja vähemalt osa oma edasisest elust muusikaga siduda.“

Robin Roots

kõike Küsida võalaib lise vanuse valiksid? vabalt valitud eas – mil

Unistustes Eurovision

Kui saaksid elada näd ei tahaks vist olla. aastane. Tõsi, üle nädala viie u ret mu sti uue n Oleksi lega hommikuti ärkad?

Mis on esimene mõte, mil t olen tänulik. Sellest s üles viis asja, mille ees pea a Tavaliselt loen om on traditsioon saanud. ägija – mille valiksid? evikusündmuse pealtn Kui saaksid olla ühe min rdi.

Michael Jacksoni kontse jääksid? ni kin i lift i ast els me Kellega Husky kutsikaga. ste puhkus?

Milline oleks sinu unistu aa Disneylandis. usm Sõpradega Prants u tõsta?

Mis suudab alati su tuj videod. s“ ing list se „Tiny hou es alati ära kuulata? rulisse olukorda sattud kee id aks tah ed and Kelle nõu Kindlasti mu isa ja ema. aks nõrkuseks?

Mida pead enda suurim neid liiga palju. an ost Raamatuid – ma s?

Mis on su parim omadu alt suhelda. vab ega est inim Suudan oleks? ellu tagasi tuua – kes see Kui saaksid ühe inimese nii palju lugusid, aga ast tem Ma olen kuulnud a. aem van lne poo isa Mu ud. Tahaksin temaga rää väiksena temaga kohtun ise vaid korra elus väga . elust ja isa lapsepõlvest kida, kuulata jutte tema

„Ei hakka üldse salgama: minu üks unistus on jõuda Eurovisionile,“ ütleb Sissi. „Mõnele võib see ju kummaline tunduda, aga meie peres on see alati oluline olnud, ma olen selle sees üles kasvanud ja lapsest saati igal aastal neid ülekandeid vaadates unistanud, et ükskord seisan ka mina sellel laval. Eks aeg näitab, mis sellest unistusest saab.

oolitsus annab lemmikule hea enesetunde karv peab kaitsma looma organismi nii alajahtumise kui ka ülekuumenemise eest, aga kui õuekoera kasukas on määrdunud ja karv pulstis, jääb see ülesanne täitmata,“ selgitab Stella. „Ainult korralikult hooldatud karv annab talvel koerale sooja, suvise leitsakuga laseb aga õhku läbi. Seepärast tuleks õuekoeraga karvahoolduses käia vähemalt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Muidugi ei pea selleks kindlasti salongi tulema, omanik võib pesemise-kammimise ka ise kodus ette võtta.”

Kes arvab, et jääb selle tööga jänni, võib üheks hoolduskorraks salongis aja kinni panna ja seal täpselt järele uurida, kuidas mida teha. „Ma hea meelega näitan ja juhendan,“ julgustab

Stella. Tavaliselt ühest korrast piisab, et inimene saaks ülevaate, kuidas karva hooldada, millised kammid-harjad-pesuvahendid soetada jne.

Tihtilugu eelistab omanik siiski looma salongi tuua, see on ka kõige mugavam lahendus: viid oma pulstis või väljakasvanud karvaga kräämiku salongi ja saad ta mõne aja pärast kätte siidiselt pehme karvaga ja lummavalt puhtuse järele lõhnavana. Et karv ja küüned kogu aeg korras püsiksid, võiks hoolduses käia keskmiselt kord kahe kuu jooksul.

Hooldus juhatab tõbedele jälile Tavaline on, et karvahoolduse käigus lõigatakse ka küüned

ning vaadatakse üle looma kõrvad ja hambad. Võib aga aga ka juhtuda, et groomer saab ab hoolduse käigus mõnele haigusele gusele jälile enne, kui omanik looma ooma käitumisest märkab, et kõ kõik pole päris korras. „Näiteks harutasin asin kord ühe pikakarvalise k koera oera pusasid, kui kõrva juures uures nokitsedes panin tähele ele märke võimalikust kõrvapõletikust,“ põletikust,“ kirjeldab Stella. „Mina „Mina pole arst, aga meil on siin iin kõik ühe katuse all ja nii on n suurepärane võimalus koera era kohe loomaarstile näidata, idata, kes ütleb oma arvamuamuse. Tookord arst kinnitas minu kahtlust,, rääkisin sellest omanikunikule, kes läks kohe ka arsti

vastuvõtule – koer sai kohe ravi ja ttervise ervi er vise vi se korda.“ Mõni perelemmik ik käib käi äib b sasa longis vaid küüsi lõikamas: karvahooldusega tuleb omanik ise toime, aga küüsi lõigata ei julge. „Eks see ongi natuke keeruline, eriti tumedaküüneliste koerte puhul – kui kogemusi pole, on raske aru saada, kui kaugele täpselt võib lõigata, et loomale mitte haiget teha,“ tõdeb groomer. „See tahab natuke harjutamist.

PantherMedia/Scanpix

Kassidega on lihtsam, neil on enamasti hästi näha, kuhu ulattuvad küünes veresooned.“ tu

Ha Harjutama juba tit titepõlves Ka Kaugeltki iga kass või koer pole salongis leplik ja kannatlik: kes sal lihtsalt uriseb, kes kipub näksalih ma, kes küünistama. Puhtaks ja ma ilusaks saavad aga kõik kliendid, ilu olgu iseloom siis kui keeruline olg tahes, märgib Stella. tah „Muidugi oleks oluliselt lihtsam, sam m kui perelemmik oleks selliste lis s protseduuridega harjunu u nud,“ ütleb ta. „Mõistlik on kammi-harja ka a ja küünekääre hakata ka a kasutama kohe, kui kutsikas k a või kassipoeg koju tuleb. Siis on täiskasvanud loomaga olulio sselt lihtsam.“ IA MIHKELS

Reede, 23. märts 2018

6 Kevad

TAAVI TÕNISSON ja ANTI KOBIN: viimasel ajal pole aega juttugi ajada!

Indrek Rammus

AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

„Ega me pärisgarderoob ikka säärane ole – pigem on see, mis näitusel, meie unelmate garderoob, tegelik elu nii pidulik pole,“ muheleb NUKU näitleja Anti Kobin, rääkides Nuku muuseumis avatud garderoobinäitusest. „Tavaline garderoob on rohkem nagu pelgupaik, koht, kus saab vaikselt olla,“ tõdeb ka Taavi, et näidisgarderoob ei ole päris realistlik. „Unistustes on aga garderoob tõepoolest see paik, kus aega maha võtta, kuid praegu on tempo nii kiire, et aja maha võtmise aega lihtsalt ei ole.“ Hetki, kui vanad sõbrad Anti ja Taavi oma garderoobis mõnusat jutulõnga saaksid veeretada, naljalt enam ette ei satugi. „See juhtub kahe proovi vahel või õhtul pärast proovi,“ ütleb Taavi. „Seda juhul, kui satume lavastusse, kus me koos mängime. Neid hetki on, aga ikkagi vähem kui tahaks. Hea, kui oleks rohkem aega lihtsalt niisama olla.“ Anti ütleb, et vanasti, kui tema verinoore näitlejana NUKUsse tuli, oli sääraseid koosveetmise hetki ja südamest südamesse vestlusi üleüldse teatrimajas rohkem. „Nüüd on ajad muutunud,“ naerab ta.

Juhuslikke ja spontaanseid istumisi on jäänud väga palju vähemaks.“ Mõni ime, kui Anti on hõivatud NUKU teatri ja Vaba Lava ühislavas-

Antist saab Õismäe korrusmaja elanik „Lapsena tundusid korrusmajad mulle kui ulme, mina olen Viljandi puumaja ahiküttega korteris üles kasvanud,“ sõnab Anti, kes 1980. aastate elu kirjeldavas eepilises kommunaaldraamas „Enne meid oli veeuputus“ mängib noormeest, kelle elupaigaks on moodne korrusmaja Õismäe teel.

Seda hoonet on tervelt 16 korrust! Anti, kelle ellu 1980. aastatel kuulusid lisaks puumajale ka sealne ühiskemps ning majatagused puuriidad, vaatas toona korterhooneid kui imet: „Ootasime meiegi korterit, kus pidin oma toa saama, aga see korter anti kellelegi tähtsale ära. Nii ei saanudki ma kunagi oma tuba ega keskküttega korteris elada!“ Lavastus „Enne meid oli veeuputus“ on lugu kümnendist, mis vormis ümber Euroopa kaardi, kogu maailma ideoloogilised jõuvahekorrad ja inimeste unistused.

„Timm Thaler ehk Müüdud naer“

tusega „Enne meid oli veeuputus“, mis esietendus 22. märtsil, Taavi töötab aga 1. juulil esietenduva suvelavastusega „Gulliveri reisid“. Viimase puhul saavad parimad sõbrad siiski kokku: Anti mängib Taavi lavastatavas loos nimiosa, laevaarst Gulliveri. „Just praegu, kui koos dramaturg Urmas Lennukiga töötame

selle looga, tunnen jutuajamistest Antiga puudust,“ tunnistab Taavi. „Neid vestlusi ju on, aga mitte nii palju, kui tahaksin.“ Seni, kuni Anti ja Taavi veel iga päev garderoobis ninapidi koos olla ei saa, võivad näidisgarderoobi külastajad neid kaht seal ette kujutada. NUKU muuseumi garderoobinäi-

tuse panid nood kaks kokku koos ja kõik seal esitatud esemed on seotud Anti ja Taavi mõtete või elulooga, alates nende jala- ja käejälgedest kuni rollide ja saavutusteni. Väljapanek „Näitlejad: Anti Kobin ja Taavi Tõnisson“ muuseumis on avatud T–P kella 10–18 (viimane sissepääs kl 17).

Vastu teatripäeva 27. märtsil on Taavi hing elevil. Seekordne žürii on Salme Reegi auhinnale nomineerinud tema lavastuse „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ kolmel eri moel: dramaturgi Urmas Lennuki, kunstnik Marion Unduski ja Taavi enda kui lavastaja. „Nominatsioon ise on juba väga suur tunnustus,“ särab Taavi. „See kõneleb sellest, et me oleme teinud midagi õiget. Mul on hea tunne, loomulikult on.“ Põhjus, miks Taavi Timmi loo lavastamiseks valis, oli lihtne: Taavi ise otsis oma naeru taga. „Kui ma Timmi raamatu uuesti läbi lugesin, tundus mulle, et see klappsi mulle ajaliselt ja kontekstiliselt nagu rusikas silmaauku,“ sõnab ta. „See oli just see periood, mil ma igatsesin oma naeru taga. Olin muutunud liiga tõsiseks ja tahtsin seda naeru üles leida. Leidsin ka!“

Reede, 23. märts 2018

Kevad 7

KANNA CANNA PONTŠOT! Canna pontšo on sall, mille teevad eriliseks varrukad. Pontšot on mugav kanda kuna ta püsib hästi õlgadel. Canna pontšod on isikupärased aksessuaarid, mis valmivad Eesti käsitöömeistrite poolt kududes. Kudumisel kasutame värvilisi puuvillaseid lõngu, mis on nahasõbralikud ning toovad sära Teie argipäeva.

Tutvuge Canna valikuga meie koduleheküljel canna.ee ja külastage meid müügikohtades: Eesti Disaini Maja, Solaris Keskus (Estonia pst 9, Tallinn) Les Petites Balti Disaini Pood, Telliskivi 60a, Tallinn Tallinn Design House, Rotermanni 14, Tallinn

ESITLEB

MUUSIKALINE PÕNEVIK

SWEENEY

TODD FLEET STREETI PÕRGULIK PARDUR

Muusika ja laulusõnad STEPHEN SONDHEIM Libreto HUGH WHEELER Muusikajuht ja dirigent MARTIN SILDOS Lavastaja TANEL JONAS Kunstnik IIR HERMELIIN

ESIETENDUS 2.06 VANEMUISE SUURES MAJAS AINULT 10 ETENDUST TARTUS!

Reede, 23. märts 2018

8 Kevad

KULTUURISÜNDMUSED | KEVAD 2018 INBOIL 60

TERMINAATOR

Käsmu Kaunid Kontserdid 2018

Muusikute fondi PLMF kevadkontserdid

2. juuni õhtul kell 20 Käsmus

InBoil & sõbrad

Sarjas Eesti muusika helid saab nautida Elleri, Pärdi, Sisaski jt muusikat 4.04 kell 15 Tõravere Observatooriumis ning kell 19 Otepää kultuurikeskuses säravate noorte Marten Altrovi (klarnet) ja Johan Randvere (klaver) esituses.

Eesti muusikamaastiku üks omanäolisemaid legende annab koos sõpradega eksklusiivse kontserdi, kus kannab ette oma loomingu kullafondi. Need on laulud, mis kõnetavad väga paljusid: Patune mõte, Paljajalu asfaldil, Laul ennekuulmatust lahkusest jpt.

Koostöös Tartu ERM-iga saab kuulda Hurda saalis 5.04 kell 19 akordioniduot – Henri Zibo ja Mikk Langeproon, kaastegevana sopran Pille Lill ning 3.05 kell 19 esinevad väljapaistvad ooperisolistid Kristina Vähi ja Atlan Karp, klaveril Piia Paemurru.

Piletid Piletilevist

Kui soovite meie tegemistest rohkem teada, siis jälgige meid FaceBookis

Käsmu Kaunid Kontserdid 2018

Vaba Lava mängukava

Hingemuusika Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus toob kuulajate ette 10.04 kell 15 EMTA professor Peeter Sarapuu fagotiklassi noored anded Jakob Peäske ja Martin Tuulingu. Klaveril Jana Peäske ja Ralf Taal.

EELTEADE! Rapla Kirikumuusika Festivalil (26.07–5.08) esinevad teiste seas RAM ja Vennad Johansonid.

Piletid müügil! Info www.plmf.ee, www.raplafestival.ee.

3. juuni õhtul kell 20 Käsmus

”Enne meid oli veeuputus„

”(Teisitimõtleja)„

”Öö lõpp„

Mõistagi ei pane Terminaator Käsmus mürisema oma pille tavapäraselt vaid annab imelisele Käsmu rannale kohase akustilise kontserdi oma kaunimate lugudega.

Lavastajad Jaak Kilmi ja Kiur Aarma.

Etendused 22.03, 23.03, 24.03, 3.04, 4.04, 2.05, 3.05, 4.05, 16.05, 17.05,18.05 ja 1.06, 2.06 ja 3.06 Vabal Laval. Lavastus kuulub EV100 teatrisarja "Sajandi lugu".

Lavastaja Andri Luup, peaosas Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater). Etendused 8.04 ja 9.04 Tartu Uues Teatris.

Lavastaja Rainer Sarnet. F. Mauriaci „Öö lõpp” põhjal. Etendused 5.05, 6.05, 7.05 Sõltumatu Tantsu Laval.

”Kevadine ärkamine„

”one piece” Jaapani Kuldse Nädala raames Un Yamada tantsulavastus.

Etendused 8.05 ja 9.05 Vabal Laval.

vabalava.ee

Käsmu Kaunid Kontserdid 2018

Etenduste algus kell 19.00. Piletid Piletilevis. Vaata lisa vabalava.ee

”Öökuninganna„

4. juuni õhtul kell 20 Käsmus

Kihnu Virve 90

Üksildase ja unustatud endise kuulsa ooperilauljanna hooldajaks saabub salapäraste kavatsustega noormees. Algab psühholoogiliselt peen pingestatud mäng – kes keda. Tegemist on kriminaalsete sugemetega tragikomöödiaga, kus hargneb põnev ja dramaatiline sündmustik, mis on kantud kahe väga erineva inimese tahtest saavutada teise üle mõjuvõim, ja seda omakasu eesmärgil.

Aegamööda avanevad meie ees mõlema tegelase saatused ja saladused. See on ühtaegu põnev, humoorikas ja traagiline lugu, mis on kantud mõttest, et kui kohtud kord elus väga tugeva isiksusega, siis ta kindlasti muudab sinu olemust ja eesmärke.

Osades: Helgi Salli, Roland Laos, Raivo Mets / Allan Kress / Eero Spriit.

Piletid Piletilevist

Etendused toimuvad: 24.03 Kuusalu Rahvamajas, 28.03 Tallinnas Salme Kultuurikeskuses, 3.04 Vastemõisa Rahvamajas, 6.04 Võru Kultuurimajas, 7.04 Põltsamaa Kultuurikeskuses, 10.04 Endla Teatris, 19.04 Paide Muusika- ja Teatrimajas, 20.04 Lihula Kultuurimajas, 21.04 Kiisa Rahvamajas, 24.04 Ugala Teatris, 26.04 Valga Kultuurikeskuses, 27.04 Otepää Kultuurikeskuses, 10.05 Tallinnas Salme Kultuurikeskuses, 12.05 Vanemuise Teatri väikeses majas, 21.05 Haapsalu Kultuurikeskuses.

Käsmu Kaunid Kontserdid 2018

Kuressaare linnateatri lavastus

”Paljasjalgne Debora„

5. juuni õhtul kell 20 Käsmus

Ines & Ott Lepland

Debora Vaarandi on surnud. Aadu Hint on surnud. Juhan Smuul on surnud. Alo Hoidre on surnud. Ja Anton Vaarandi on juba nii surnud, et keegi isegi ei mäletagi enam, et ta üldse kunagi elanud oleks. Aga surnud ei saa rahu. Igal sünniaastapäeval kaevatakse hauad lahti ja küsitakse taas – kes nad siis lõpuks ikkagi olid? „Paljasjalgne Debora” on omamoodi vaimude tund, kus Deborat armastanud mehed püüavad talle oma loomingus kohta leida. Kuid Debora ei vaja enam kohta. Debora on lihtsalt juba sünnist saati - kohal. Paljasjalgne Debora - „hea inimene ka kurjadel aegadel”.

Detsembris publikurekordeid purustanud ja suure menu osaliseks saanud kooslus tuleb veel kord kokku, et anda publikule Käsmu lahe kaldal üks armas ja hingelummavalt kaunis kontsert. Seekord suvine.

Lavastaja Raivo Trass, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Osades: Piret Rauk, Merilin Kirbits, Andres Raag, Arvi Mägi ja Aarne Mägi. Lavastus on pühendatud Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevale.

Piletid Piletilevist

Etendused 17. aprillil kell 19 Rapla kultuurikeskuses ja 26. mail kell 19 Kuressaare Linnateatris.

Piletiinfo www.piletimaailm.com

Käsmu Kaunid Kontserdid 2018

Peategelasteks on kunagised filmikunsti superstaarid Bette Davis ja Joan Crawford, kes on mõlemad ka Oscari pälvinud.

Karjääri lõpus mängivad nad esimest korda samas filmis ja puhkeb halastamatu konkurents. Sõjas on kõik lubatud.

LENNA & & ESTONIAN VOICES Lenna Estonian Voices

6. juuni õhtul kell 20 Käsmus

”Ootab armastus„

Paratamatult tekib küsimus, kas meie primadonnad Katrin Karisma ja Helgi Sallo on ka midagi taolist läbi elanud?

Olid ju nemadki Estonia teatris nii kolleegid kui konkurendid.

Eelmisel suvel ilusates Eestimaa paikades üksikuid kontserte andnud ning publikuni armastust ja maagiat toonud kooslus tuleb kokku veel ainult üheks kontserdiks imelisse Käsmu.

Piletid Piletilevist

MILJARDID

Lavastaja Armel Roussel (Belgia). Frank Wedekindi kuulsa näidendi ainetel.

Vaid 3 etendust Eestis - 10.04, 11.04 ja 12. 04 Vabal Laval.

TRAGIKOMÖÖDIA / autor Piret Jaaks / lavastaja Eero Spriit / kunstnik Jaak Vaus

Tõenäoliselt maailma eakaim tegevartist Kihnu Virve annab pärast kolme üliedukat juubelikontserti meie suurimates kontserdimajades lisakontserdi ja taas koos sõpradega, kelleks on Marko Matvere, Untsakad, Kukerpillid, Lavassaare Trio ja Järsumäe pereansambel.

INES & OTT LEPLAND

plmf.ee

Terminaator

Piletid Piletilevist

KIHNU VIRVE 90

Projektijuht KRISTI KÕLL | Tel 614 4046 | kristi.koll@ohtuleht.ee

Käsmu Kaunid Kontserdid 2018

ELU ON PARIM MEELELAHUTUS

7. juuni õhtul kell 20 Käsmus

(pärast surma jõuab mossitada küll)

Miljardid Tänavu jaanuaris Eesti Muusikaauhindade galal edukaima kollektiivina kolm täistabamust, sealhulgas aasta albumi tiitli pälvinud Miljardid saavad Käsmut peaaegu et oma kodukülaks nimetada, mistõttu on neil suur rõõm Käsmust inspireeritud muusikat siinsamas publikule ette kanda.

Piletid Piletilevist

Kõik, kes teavad seda „Viimse reliikvia“ tsitaati, saavad kohe aru, et tegemist ei ole sugugi vanade sõpradega. Arsti juures järjekorras kohtuvad kaks naist, kes erinevad teineteisest nagu päev ja öö. Millest nad ka ei räägiks, ikka on nad absoluutselt erineval arvamusel. Sellest sünnivad koomilised ja jaburad situatsioonid.

Laval tipptegijad Anne Paluver ja Pille Pürg. Tekstid kirjutas Valdo Jahilo. Nalja peab saama ja saab, selles pole kahtlustki!

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Andrus Vaarik: „Me oleme siin maailmas esimest korda. Me oleme siin ainult korraks ja me ei tea ise ka, mida ja kuidas teha. Ma olen esimest korda eestlane, esimest korda isa. Ma pole harjutada saanud. Ma kirjutan oma elu ühe jutiga puhtandina valmis. Aga see ei tähenda, et elu ei võiks lõbus olla.“

Absurdikomöödia tegevus toimub pisikeses peeaegu välja surnud kolkakülas.

Siiski elatakse seal priskelt igasuguste väljapetetud eurotoetuste najal: kuritegelike jõukude vastu võitlemiseks, banaaniistanduse rajamiseks, olematult kiirteelt mahasõitude ehitamiseks jne. Petuskeem töötab, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima. Komöödiateatri etenduses mängivad Raivo Mets, Anne Paluver, Hannes Võrno ja Peeter Kaljumäe.

Publikul saab näitlejaga kaasa rääkida ja küsimusi esitada, mis toob ootamatuid pöördeid ja lõpptulemus on alati erinev.

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Reede, 23. märts 2018

Kevad 9

KULTUURISÜNDMUSED | KEVAD 2018 23.06 kell 14 Avinurme kirikus NELE-LIIS VAIKSOO ja LAURI LIIV ning maestro OLAV EHALA

Muusikaline põnevik

Südasuviselt soojal ja kõiki teie meeli puudutaval kontserdil kõlab peamiselt kodumaiste lugude kuld, sekka ka mõned valitud palad laiast maailmast ja et klaveril saadab lauljaid elav legend maestro Olav Ehala, siis ka laule tema sulest.

”Sweeney Todd: Fleet Streeti põrgulik pardur„ Lugu ebaõiglusest ja sellele järgnevast kättemaksust, mis mürgitab mõistuse ja inimesed, kes sellega kokku puutuvad. Kõik mattub vere, hulluse ja laipade alla. Aga siis laibad kaovad ja proua Lovetti poest hakkab tulema meeldivat pirukalõhna… Habemeajaja Benjamin Barkeril oli armastav naine ja kena tütar. Kuni päevani, mil ta mõisteti süüdi kuriteos, mida mees polnud toime pannud, ning pagendati igaveseks. 15 aastat hiljem naaseb ta Londonisse Sweeney Toddi, meisterliku pardurina, kelle suurimaks sooviks on maksta kätte tema kannatused põhjustanud kohtunik Turpinile ning tolle ustavale käsilasele.

Tulge kogu perega – laseme hea muusika saatel Jaanidel tulla!

Piletid eelmüügist Piletilevis ja Piletimaailmas 13 €, alates 1.06.18 pilet 15 €, kontserdipäeval pilet 20 €.

„Sweeney Todd: Fleet Streeti põrgulik pardur“ on ohjeldamatult iseäralik ja sünge muusikaline põnevik aastast 1979, mille esietendus toimus 1979 Broadwayl ja 1980 West Endis. See on võitnud Tony auhinna parima muusikali kategoorias ja Olivier’ auhinna parima uue muusikali kategoorias. Ekraniseering aastast 2007, peaosades Johnny Depp ja Helena Bonham Carter, pärineb Tim Burtonilt. Film tõi parima kunstnikutöö Oscari, Deppile parima meesnäitleja Kuldgloobuse ning Burtonile sama žanri parima filmi priisi.

Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee

SEELIKUKÜTID

10.06 kell 16 Tartumaal, Pärnaõie talu õuel

Esietendus 2.06.2018 Vanemuise suures majas. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas. Info www.vanemuine.ee

James Krüss / Taavi Tõnisson / Marion Undusk

Juba mitmendat aastat väisavad Seelikukütid suve hakul Tartumaal Nõo vallas asuvat Pärnaõie talu, et tuua Vapramäe mändide mühina ja sirtsude sirina vahele nende lustakad lugulaulud.

”Timm Thaler ehk Müüdud naer„ Müstiline visuaalpõnevik saatuslikust kihlveost vanusele 10+.

James Krüssi samanimelise raamatu nimitegelane Timm müüb oma naeru salapärasele parun Tarukile. Vastutasuks omandab ta võime võita kõik kihlveod, mille sõlmib. Kas naeru on võimalik müüa? Kas naeru on võimalik osta? Kas ilma naeruta on võimalik õnnelik olla? Kui Timm saab aru, et koos naeruga müüs ta ära ka enda hinge, asub tarmukas poiss teele, et leida parun ning oma naer tagasi saada, maksku mis maksab. „See müstiliste sugemetega kriminull, millesse mahub lootust, pettumusi, põgenemist ja tagaajamist, on üks kõige ilusamaid lugusid, mida tean.“ – Taavi Tõnisson, lavastaja.

2016/2017 hooaja parim lavastus nii kolleegide kui publiku arvates. Nomineeritud Salme Reegi nimelisele teatri aastaauhinnale kolmes kategoorias.

Etendused 19., 20., 21., 22., 24. aprillil ning 24., 25. ja 26. mail NUKU teatris.

Piletid Piletilevis, NUKU teatri kodulehel ja kassas. Info nuku.ee

See on kohe Tartu-Elva maantee ääres, Vapramäe bussipeatuse lähedal. Kontsert on vaheajaga. Võib juba tunnike varem tulla – teed, pirukaid ja suppi pakutakse.

Piletid eelmüügist Piletilevist ja Piletimaailmast 13 €, kontserdipäeval 15 €.

Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee

Jonathan Swift / Taavi Tõnisson / Marion Undusk

Ansamblisse kuuluvad Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja, Tobias Tae ja juhendaja Margus Põldsepp. Mängitakse peamiselt rahva- ja pärimusmuusikat.

”Gulliveri reisid„

Seiklusrikas suvelavastus kõigile alates 7. eluaastast .

17.04 kell 19 Viimsi huvikeskuses 18.04 kell 19 Türi kultuurikeskuses 19.04 kell 19 Olustvere mõisas 27.05 kell 15 Pärnaõie talu õuel

LÕÕTSAVÄGILASED PIDU HAKKAB! Kuressaare linnateatri lavastus

”Madu oma rinnal„

Ühe mehe rännak maailma lõppu ja tagasi – õppimaks vaatama lahtiste silmadega ja kuulama avatud südamega.

Piletid Piletimaailmas ja Piletilevis 13 € ja 15 €, kontserdipäeval 15 €.

Aastal 1699 seilab inglise laev Antiloop Lõunamerele, kuid hukkub seal tormis. Ainsa pääseja, laevaarst Gulliveri jaoks on see uskumatute seikluste algus. Ta satub sõjakate sõrmepikkuste inimeste saarele, lõbuhimuliste hiiglaste maale ning viimaks tarkade hobuste hiihnhmide juurde. Kõigis neis muinasjutulistes maailmades leiab Gulliver eest omapärase ühiskonna, kus temasse kas kui koletisse või naljakasse ja veidrasse olendisse suhtutakse. Olgu kogemused kui kummalised või ohtlikud tahes – Gulliveri jaoks on need alati õppetunniks eelkõige iseenda ja inimkonna kohta.

Info 505 9625, kollektiivtellimused tartukontsertkorraldus@gmail.com

Etendused toimuvad 1.–15. juulil Viinistu katlamajas, Lahemaal.

Piletid märtsis-aprillis soodsamad, saadaval Piletilevis, NUKU teatri kodulehel ja kassas. Info nuku.ee

Kas pigem väärdunud armastus kui täielik üksindus – seda näikse küsivat oma müstilises näidendis meie ajastu dramaturgia suurmeister Alan Ayckbourn.

Jaak Kilmi / Kiur Aarma / Liina Keevallik

”Enne meid oli veeuputus„

Piletiinfo www.piletimaailm.com

Eepiline kommunaaldraama noortele ja täiskasvanutele. EV100 teatrisarja „Sajandi lugu“ NUKU teatri ja Vaba Lava koostöölavastus 1980. aastatest. Eepilise kommunaaldraama keskseks sündmuseks on kõikide vanade kultuurrahvaste legendidest tuttav veeuputuse motiiv. Seekord saab see alguse augustis 1987, soojaveetorust aadressil Õismäe tee 10, korter 62.

Läbi ühe maja loo räägitakse kümnendist, mis vormis ümber Euroopa kaardi, kogu maailma ideoloogilised jõuvahekorrad ja inimeste unistused. 1980ndate alguses kehastas moodne nõukogude korterelamu eestlastele võimalust kõigi mugavustega eluks, kümnendi lõpuks sai sellest trööstitult hall monument ebaõnnestunud utoopiale. Tagasivaateliste monoloogide, arhiivikaadrite ning lavastusliku videomaterjali abil uuritakse, kuidas põimuvad isiklikud lood ja suur ajalugu, asetades maailma keskpunkti ühe paneelmaja Õismäe teel.

Esietendus 22. märtsil. Etendused 22., 23., 24. märtsil, 3., 4. aprillil, 2., 3., 4., 16., 17., 18. mail, 1., 2. ja 3. juunil Vaba Lava saalis. Info ev100.ee/teater, nuku.ee, vabalava.ee

Õhtu täis sära ja virtuoossust – kõrgetasemelist vaskpillimuusikat.

Eesti Muusika Päevad kutsub kuulama!

Parimatest Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Rahvusooper Estonia orkestri mängijatest koosneva Eesti Akadeemilise Vaskpillikvinteti esituses kõlab sedapuhku Glinka, Böhme, Ewaldi, Tambergi ning Grigorjeva looming.

Eesti vanimaid muusikafestivale Eesti Muusika Päevad toob publiku ette üle 30 uudisteose erinevatelt heliloojatelt tippesitajate esituses. 12.-19. aprillini toimuva festivali teemaks on sel aastal „Püha“. „Püha“ kõige laiemas, kaunimas, inimlikumas ja avaramas mõõtmes – õndsast pühadetundest vaikse tänumeeleni, igapäevastest pühadest ainukordsuse ja imeni.

Osades: Triinu Meriste, Mirtel Pohla ja Henessi Schmidt.

Etendused 21. mail kell 19 Vabal Laval, 22. mail kell 19 Vanemuise väikeses majas, 15. ja 16. juunil kell 19 Kuressaare Sadamaaidas.

17.04 kell 19 Estonia kontserdisaalis

EESTI AKADEEMILINE VASKPILLIKVINTETT

Festivali kunstilise juhi Timo Steineri sõnul tuleb „Püha“ käsitleda koos festivalis tekkivate helide ja ruumiga. „Püha on sõna, mis elektriseerib sisemust, mille järgi janu ja nälga on täna võib-olla rohkem kui kunagi enne,“ märkis Steiner. Tema sõnul on püha mingis mõttes justkui kokkulepe rahva, riigi ja inimeste vahel, mis on püha.

Külalisena astub lavale hinnatud ungari päritolu ja hetkel Frankfurdi Raadio Orkestris soolotrompetistina tegutsev Balázs Nemes.

Uut heliloomingut toovad publikuni Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Yxus Ensemble, Ansambel U:, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Vox Clamantis, Heinavanker, keelpillikvartett Prezioso, Heigo Rosin, Kadri-Ann Sumera, Mingo Rajandi jpt.

Eesti Muusika Päevade piletid on müügil Piletilevis: www.piletilevi.ee. Programmi info: www.eestimuusikapaevad.ee

Vaata lisa www.interpreet.ee

Liisi Rohumäe

Urmas Lennuk / Peeter Raudsepp

Urmas Lennuk

Koostöös väliseestlastega sündinud„La h us” on Rakvere Teatri üks kingitusi vabariigi 100. aastapäevaks. Üllar Saaremäe lavastus räägib eestlastest siin- ja sealpool ookeani.

Aegumatu armastuslugu, mis paigutub 90ndate kõigi võimaluste Eestisse.

Eluga ummikusse jooksnud kirjanik Heldur kolib oma vanaema juurde ja kohtab seal kolme tuntud kirjandustegelast – Tammsaare Tiinat, Mäeküla Mari ja Raja Teelet.

Ehk saab Heldur tuntud romaanidele uued lõpud kirjutada?

”La h us„

LA H US

Projektijuht KRISTI KÕLL | Tel 614 4046 | kristi.koll@ohtuleht.ee

Osades: Grete Jürgenson, Tiina Mälberg, Toomas Suuman ja Imre Õunapuu.

Sel kevadel etendused Tartus, Valgas, Jõgeval, Tallinnas, Rakveres, Sauel, Pärnus, Türil ja Kehras.

”Puudutada kuud„

”Ükssarvikute farm„

Uue ja vana kohtumine, metsade ja kolhoosivarade müük, mõnuained, disko ja rahvatants.

PUUDUTADA KUUD

Rakvere Teatri ja Fine5 Tantsuteatri ühislavastus EV100 sarjas „Sajandi lugu” esietendub 13. aprillil Rakvere Teatri suures saalis, etendused 21., 27. aprillil; 5., 12. mail Rakveres, 30. aprillil Tartus.

ÜKSSARVIKUTE FARM

Osades Peeter Rästas, Helgi Annast, Liisa Aibel, Silja Miks ja Anneli Rahkema. Sel kevadel etendused Haapsalus, Põlvas, Rakveres, Tartsu ja Tallinnas.

Reede, 23. märts 2018

10 Kevad Tiina Kõrtsini

Põgusat kevadpuhkust saab veeta igas Eesti nurgas SILJA RATT

Aastaga sajal Eesti matkarajal

Kevadel on hea võtta aeg kas või korraks maha ja lubada endale mõnus minipuhkus. Lõõgastumiseks ei pea aga tingimata minema kallile välisreisile – Eestiski on palju kauneid paiku ja põnevaid võimalusi.

Reisijutud.com, mille peatoimetaja on Kaido Einama, tegeleb põhiliselt matkaradade kaardistamisega. Seega on meeskonnaliikmed käinud läbi väga palju radu.

Selle käigus salvestavad nad tavaliselt teekonna ja teevad pilte, mõnikord ka videoid. Eesti vabriigi 100. sünnipäeva puhul on neil plaanis käia aastaga läbi sada Eesti kõige ilusamat matkarada ning võtta VR kaameratega üles Google Street View vaated. Einama sõnul on nende meeskonnas kaks Google Street View sertifitseeritud fotograafi, kelle pildistatud matkaradade „tänavavaated“ lähevad ka üles ka Google Mapsi kaardile. Nii pääseb maailmakaardile ka Eesti kaunis loodus.

silja.ratt@ohtuleht.ee

Otsi lastega kevade märke Selleks, et kevadet leida, ei pea suurt väljasõitu korraldama ega üldse mingeid kulutusi tegema.

Võtke lihtsalt aega, sõitke vähem autoga, käige rohkem jala ja hoidke neil käikudel silmad-kõrvad lahti, et ise ümbrust märgata ja sellele ka laste tähelepanu juhtida. Muidu võib kergesti juhtuda, et kui päriskevad kord kätte jõuab, läheb see lipsti mööda: kuulmata jääb varahommikune kevadelubadusi täis linnulaul, nägemata sulavesi, mis jäätunud pinnases vulisemisvõimalust otsib, esimesed mullast välja trüginud rohelised taimeninad ja kõik muud looduse väikesed imed. Käige, vaadake, näidake ja hoidke sel moel kevade edenemisel silm peal. Tuju läheb märksa paremaks!

Valige teel kooli/ tööle/lasteaeda välja mõni põõsas, millest nagunii möödute, ja visake igal hommikul pilk peale: kui suureks pungad täna on paisunud, kas leheotsakesed juba paistavad? Kevade edenemist koos lastega jälgides varuge selleks pisut rohkem aega. Tõsine loodusehuvi võib alguse saada just sellistest väikestest asjadest.

Urmas Kaldmaa Lindudele pesakasti meisterdamises pole midagi keerulist, selle võib koos lastega ette võtta nii isa kui ka ema ka siis, kui seni pole üldse juhust olnud haanritsaagi käes hoida. Laste silmis teenite kõvasti plusspunkte, lindude silmis samuti.

Kui korterielanikel oma aeda pole, saab pesakasti viia lähimasse parki, kusagile metsatukka, maale vanaema aeda - küll koha leiab.

Kui tõesti elate keset parketti ja asfalti, aga tahaksite ikkagi oma lasteaiaealisele lapsele looduse pisikestest imedest aimu anda, pange koos emtemaga mõned seemned aknalauale idanema: see kogemus, kuidas terakesest kasvab suur taim, on mulla ja pottidega esahmerdamise vael, va väärt. Aknalaual, tamuide, võib kasvatada ka kartulit.

IA MIHKELS

Aldo Luud

Portaali reisijutud.com peatoimetaja Kaido Einama räägib, et Eestis puhkamise peamine eelis on lähedus. Paljud kurdavad, et nädalavahetus Eesti spaas maksab sama palju kui tagasihoidlik välisreis. Einama kinnitab, et nii võib see mõnikord tõesti olla, kuid kindlasti leiab kodumaal kalli spaa asemel eksootilisi ja soodsaid turismitalusid – miks mitte veeta oma puhkus mõnes neist?

Igaüks leiab midagi Lühikeseks puhkuseks või lõõgastavaks nädalavahetuseks soovitab Einama peatuda näiteks mõnes Matsalu kandi turismitalus. Just kevadel voorivad sealt kogu aeg üle linnuparved, neid on huvitav jälgida. Teine võimalus on Soomaa kant, kus

kevadise suurvee ajal on justkui viies aastaaeg. Muidugi ei maksa unustada Tuhala nõiakaevu.

Kevadisel ajal saab Soomaal ka kanuuga ringi sõita.

Pisut eksootilisema paigana nimetab Einama Linnumäe talu Tapa lähedal. „See on ehtne metsatalu, kus pole elektrit ja kus tänu sellele saab elada nagu muistses metsamajakeses, ehkki tsivilisatsioon pole kuigi kaugel. Saunast saab hüpata otse tiiki! Maja tagant algab ka metsik raba, ilma laudteedeta,“ kirjeldab Einama vähetuntud puhkekoha võlusid.

Muidugi ei saa unustada Eesti matkaradu, mida leiab igast maakonnast. Sealsamas Linnumäe talu lähedal on Einama hinnangul üks põnevamaid uu-

si matkaradu Eestis, mis tõuseb kõige kõrgematele oosiharjadele ja viib läbi kõige metsikumate metsade põhjarannikul. See on Ohepalu–Viitna matkarada.

Huvitav ja külastamist väärib ka Valgejärve matkarada Kullamaa kandis. „See on kohati nagu raba, kohati ei ole ka,“ märgib Einama. „Laukad või rabalombikesed on valge põhjaga, teine pool rada kulgeb aga oosiharjal ja laskub vesise metsa vahele,“ selgitab mees.

Jäämäed ja üleujutused Rääkides sihtpaikadest, mida oleks kõige parem külastada just kevadel, ei saa üle ega ümber varem mainitud Soomaast. Einama ütleb, et peale kanuude on seal aina enam näha ka süsta-

sid, mis on kiired ja paindlikud ka kärestikel.

Varakevadel pärast esimesi torme soovitab Einama aga vaatama minna randa kuhjunud jäämägesid: „Olenevalt tuule suunast kuhjuvad need kas Pärnu randa ja Läänemaale või põhjarannikule, aga ka Peipsi kaldale.“ Enne puude lehteminekut on Einama meelest väga ilus AlamPedjal: just siis, kui õitsevad esimesed kevadlilled, kohati on veel üleujutusi, mets on aga veel läbipaistev – sel ajal näeb seal kaugele. Alam-Pedja lõunaservas on ka üleujutatud Emajõe luhad.

Matsalu, mis peibutab ennekõike linnurändega, on samuti kevadel huvitav, sest roostik pole veel suureks kasvanud ja silm küündib vaatama palju kaugemale kui suvel – näiteks paadiga Suitsu jõelt Kassari kanalisse sõites.

Einama nendib, et Soomaa üleujutused on igal kevadel eestlaste lemmikvaatamisväärsus, tähelepanu püüavad ka joad, mis on matkamehe sõnul juba praegu rahvast täis. „Suurvee ajal on veel suurem rahvaste ränne.“

Mati Hiis

Reede, 23. märts 2018

Kevad 11

Reede, 23. märts 2018

12 Kevad PantherMedia/Scanpix

Vaata m mustade HELEN PENTSA

leht@ohtuleht.ee

Kevad on kindlasti just see aeg, kui tumedad päikeseprillid võiksid kogu aeg käepärast olla, sest ere päike, eriti siis, kui see lumelt peegeldub, võib silmadele kahju teha.

Eredasse valgusesse vaadates surub inimene instinktiivselt laud võimalikult kokku ja kissitab silmi. „See on organismi kaitserefleks,“ selgitas KSA silmakeskuse optometrist Irina Baranova. „Nii takistame suure valgushulga jõudmist silmapõhja ja kaitseme silmi. Ka pupill reguleerib silmapõhja jõudva valguse hulka, sest eredasse valgusesse vaadates pupill kitseneb.

Ere valgus võib silmi kahjustada Ülemäära ereda päike võib liiga teha silma mitmele osale. Sarvkest – silma esipind, mis murrab silma jõudvat valgust – võib

põletada saada, tekib fotokeratiit, selgitab optometrist. Selle tunnuseks on terav valu ja valguskartus. Ka võib liigne päikesevalgus põhjustada limaskestavohandi ehk nn tiibkile teket, mis progresseerudes võib põhjustada ebamugavust, pidevalt on tunne, nagu oleks liivatera silma läinud.

Liigset päikesekiirugust peetakse ka paljude tõsiste silmahaiguste soosijaks, kui mitte põhjustajaks. Meie kandiga võrreldes on lõunamaades meditsiinistatistika andmeil näiteks oluliselt rohkem hallkae ehk katarakti juhtumeid, kui silmasisene lääts hägustub ning pilt muutub tuhmiks. Sagedamini esineb ka kollatähni kärbumist ehk maakula degeneratsiooni, kus kahjustatud on silmapõhja tsentraalne osa, mis annab kõige selgema ja teravama nägemise.

Silmaarstid ja optometristid soovitavad inimestel oma silmade hoidmiseks kindlasti kasutada päikeseliste ilmadega päikeseprille. Eriti hoolas tuleks

Hooldab pisarakile kõiki kolme kihti.

Jääb püsima silma pinnale ja pakub intensiivset niisutust, leevendab sümptomeid koheselt ja pikaks ajaks.

• Ravimid • Silmaoperatsioonide järgselt

Meditsiiniseade

Arvuti kasutamine

Kontaktläätsed

Ei sisalda puhvreid ega säilitusaineid.

Vabasta oma silmad

• Küttesüsteemid • Konditsioneer • Saaste (näiteks sigaretisuits) • Ilmastik (tuul)

Saadaval hästivarustatud apteekides.

ART-EE-1803-40

• Diabeet • Hormonaalsed muutused • Menopaus

A r t e l a c Tr i p l e A c t i o n o n nii su t av s ü s t e e m , mi s jälg ib lo omulikku pisarakile koostist. See s i s al d a b l o o d u s l i k ku niisutajat hüaluroonhapet ja lisaniisutajaid glütserooli, karbomeeri ja ka täiendavat lipiidkomponenti

Reede, 23. märts 2018

Kevad 13

aailma läbi e prillide!

Päikeseprille valides jälgi UV-kiirguse kaitset Päikeseprille on väga erinevaid. Neid valima asudes soovitatakse ennekĂľike jälgida UV-kiirguse kaitset. KĂľigile Eesti prillipoodidele on kehtestatud nĂľue, et mßßdavatel päikeseprillidel peab olema sada protsentie UV-kaitse. “Et filterklaasid ehk värvilised klaasid alandavad kontrastitaju, soovitatakse soetada päikeseprillid, millele on lisatud polariseeritud filter,â€? sĂľnab optometrist Irina Baranova. eritud filter kĂľrvaldab horisontaalpindadel tekkivad Polariseeritud d ning parandab kontrastitaju. Kindlasti peavad päipeegeldused keseprillid istuma mugavalt ja olema piisavalt suured, et kaitsta päikese eestt kogu silmapinda. etatakse päikeseprillid mĂľnest supermarketist, turult Tihti soetatakse est poest. Optometrist hoiatab, et nendes poodides povĂľi suvalisest le prillidele sajaprotsendilise UV-kaitse nĂľuet, mistĂľttu vĂľivad d siiski UV-kiirgust läbi lasta. Tumeprilliklaasid stt läbi vaadates lähevad aga sildast klaasist uureks ning kui prilliklaasil pole mapupillid ssuureks Ăľuab kiirgus läbi suure pupilli UV-kaitset, jjĂľuab mini silmapĂľhja – nii vĂľib prilliveel lihtsamini hkem kahju kui kasu. dest olla rohkem

olla varakevadel, del, kui lumi päikese eredust veelgi eelgi vþimendab.

Ka tasub vĂľtta silmavitamiine: luteiini ja zeaksantiini ksantiini sisaldavad vitamiinid neelavad liigset

valgusenergiat ning kaitsevad kollatähni selle eest. Luteiini ja zeaksantiini on ka paljudes toitudes, nagu näiteks lehtkapsas, spinatis, sparglis, saialilles ning mustikates.

Ära silmi liialt koorma Ereda päikese kþrval teeb silmadele liiga ka ßlekoormus: näiteks pikaajaline p j vahepuhkustearvutiga väsitab silmalita tÜÜ arvu u haseid ja muudab m silma kuivaks – sel juhul juhu u tuleks kasutada kunstpisaraid. kunstpisara a Kindlasti peab ka arvutiga tÜ tÜÜtaja Ü tÜÜkoht olema vþimalikultt mugav. Uuringud on näidanud, e et liialt kþrgel paiknev ekraan on ebamugav, vaade peaks arvu arvutiga u tÜÜtades olema 20–30 kraa kraadi a allapoole.

Autojuhid, Autojuh h kes lßhinägelikkuse tþtt tþttu t kannavad prille/ läätsi, kurdavad ku u vahel, et pimeduse ssaabudes nägemisteravus langeb lan n järsult. Sellist tasub kindlasti arstile muret tas s kurta, vahel vahee on lahenduseks tugevama geva a miinusega prillid, lid d mida tuleb kanda vaid pimedas sþites. v

Väike miinus ei sega

Kampaaniainfo kauplustes ja opti.ee

Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, ďŹ rmat, maailmavaadet vĂľi muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Abel OĂœ.

%HDXWLIXO 0H NHKDVDORQJL UXOOPDVVDDü RQ YLLPDVHO DMDO (HVWLV  NV HQLP SRSXODDUVXVW NRJXQXG LOXYDOGNRQQD SURWVHGXXUH 6HH DELVWDE VRELYD NHKDkaalu, kauni välimuse ja hea tervise VDDYXWDPLVHO QLQJ PLV N}LJH SDUHP UXOOPDVVDDüL P}MX RQ WXQGD MXED HVLPHVH NRUUDJD Beautiful Me kehasalongi perenaise Kee Abeli sþnul väheneb 40ndates naise kehalt N PQH UXOOPDVVDDüLNRUUDJD NHVNPLVHOW sentimeetrit. See on aga ainult väline näitaja, sest paraneb ka tervis ja tugevneb organism.

3DOMXG QDLVHG WHHYDG UXOOPDVVDDĂĽLNXXUL koos dieediga ja saavutavad niiviisi hämmastavaid tulemusi. „Näiteks Beautiful Me kehasalongis käis aktiivselt naine, kes tänu protseduurile ja Ăľigele dieedile pääses maovähendusoperatsioonist. Sellised tulemused RQ UHDDOVHG VHVW UXOOPDVVDDĂĽ WRHWDE RUJDnismi ja vabastab Ăźleliigsest – lihtsalt Ăśeldes paneb keha toimima,“ selgitab Kee. 5XOOPDVVDDĂĽL Y}LE QDXtida nii hommikul kui ka Ăľhtul. „Kuna protseduuril on ergutav toime, meeldib paljudele alustada päeva UXOOPDVVDDĂĽLJD 7HLQH osa inimesi soovib minna Ăľhtusse energiliselt ja tuleb siia pärast tÜÜd,“ räägib Kee. Beautiful Me kehasalongi perenaine toob välja, et eriti rþþmustab

Reaalsed tulemused Beautiful M e kehasalon gi NOLHQGLO NRUUD UXOOPDVVDD ĂĽL kuuriga.

KĂ•IK OPTILISED PĂ„IKESEPRILLIKLAASID

-50%

Kaota sentimeetrid ja ole WHUYH UXOOPDVVDDĂĽL DELJD

RAAMIDEST KAUGEMALE

WHGD PHHVWH KXYL UXOOPDVVDDĂĽL YDVWX Ă„0HKHG vajavad hoolitsust samamoodi nagu naised. / PÂżULQJH MD RUJDQLVPL NRUUDSlUDQH WRLPLmine on ka neile tervena pĂźsimiseks vajalik, aga kahjuks jääb mehe tervisele tähelepanu juhtimine tihti naise Ăźlesandeks,“ leiab Kee. (VLPHQH VDORQJ PDDLOPDV NHV SDNXE UXOOPDVVDDĂĽL 5XOOPDVVDDĂĽLPDVLQ SDWHQGLWL MXED DDVWDO DNWLLYQH NDVXWXV DOJDV DJD QGDWHO Aparaadi tÜÜpĂľhimĂľtet on palju uuritud ning välja selgitanud, et meetod on tĂľhus ja toimiv. Ă„5XOOPDVVDDĂĽ RQ RKXWX HJD YHQLWD QDKND Seda masinat kasutavad tuhanded spordisaalid ja salongid, kuid Beautiful Me kehasalong on esimene maailmas, kes pakub UXOOPDVVDDĂĽL N}LJLOH NlWWHVDDGDYDWHV SULYDDWsetes ja hubastes salongides,“ räägib Kee Abel. Muide just Beautiful Me salong vĂľttis (HVWLV NDVXWXVHOH V}QD Ă„UXOOPDVVDDĂĽÂł Ă„5XOOPDVVDDĂĽLPDVLQD NHHUOHYDG UXOOLG puutuvad nahapinnaga kokku, aktiveerivad NHKD SDQHYDG O PÂżV VWHHPL NlLPD MD VWLPXOHHULYDG OLKDVHLG 7lQX VHOOHOH YlKHQHYDG Ăźmbermþþdud, paraneb enesetunne ja Ăźldtervis,“ selgitab Kee masina tÜÜpĂľhimĂľtet.

7XQQLVH SURWVHGXXUL DMDO PDVVHHULWDNVH NRJX keha, selle tarbeks on välja tÜÜtatud viisteist eri poosi. Ä0DVVDDü PLV P}MXWDE NRJX O P¿V VWHHPL NLLUHQGDE O P¿ULQJHW N PPH NRUGD 6HH parandab naha elastsust ja ainevahetust, väKHQGDE O P¿GH VHLVNXPLVW MD NXGHGH WXUVHW ³ ßtleb Kee. Muide – tänu sellele protsessile väheneb ka naiste kardetud tselluliit, mis ei ole midagi muud kui naha alla kogunenud jääkained. Ka haigused tekivad sageli kehas seisvate jääkainete ja organismi laiskuse tþttut. Lihtne ja inimeste peal tþestatud rullmasVDDü SDQHE NHKD WRLPLPD QLL QDJX SHDE %HDXWLIXO 0H NHKDVDORQJL UXOOPDVVDDüL VDDE SURRYLGD 7DOOLQQDV 7DUWXV Y}L 3lUQXV Ainult sina ise saad selle toimes veenduda!

-31,5 cm KOKKU KOGU KEHALT

REIS P. REIS V. KĂ•HT PIHT KĂ„SI P. KĂ„SI V. TUHAR

-4,5 -4 -4 -7,5 -2,5 -3 -6

Reede, 23. märts 2018

14 Kevad

UUDISTOODE! D3-VITAMIINI KAPSLID OLIIVIÕLIS!

VITATABS D3 CAPS Toodetud Soomes

1 kapsel päevas!

Peagi hakkavad ilusad kevadilmad loodusesse peibutama – päikesekaitsekreem võiks vähegi pikemal retkel kindlasti kaasas olla.

D3-vitamiin imendub paremini kui ta on lahustatud oliiviõlis.

Põhjamaades on soovituslik talvel võtta lisaks D3-vitamiini, et tugevdada immuunsust ja püsida tervena gripiviirusteleviku tippajal.

Ära unusta kaitst ereda kevadpäik SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

VITATABS D3 CAPS üks õlikapsel sisaldab 100 mkg (4000 IU) D3-vitamiini oliiviõlis Pakendis 200 kapslit.

Tootja: Hankintatukku OY, Soome.

Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

Müügil hästivarustatud APTEEKIDES, SELVERITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee

Põhjamaa inimene kipub kevadel päikeseliste ilmade saabudes unustama, et pikk talv on naha jätnud janusse ja vitamiinivaegusesse. Et selline nahk on päikesepõletusteks soodne pinnas, tuleks nii nagu kõigi heade asjadega ka päikesega piiri pidada ning nahka kaitsta. „Päikese üledoosist tingitud ilmingud pole meie kliimavööndis sugugi haruldased, sest Eesti inimene püüab võtta vähesest kohe ja kiiresti maksimumi,“ nendib Euroapteegi apteeker Irina Papkina. Ta tuletab meelde, et päikesega liialdamine lõpeb reeglina punase, ketendava ja villilise nahaga, ajapikku ilmuvad välja pigmendilaigud ning pikas perspektiivis võib päike tuua ka tõsisemaid tervisemuresid.

Irina Papkina nendib, et Põhjamaa inimene tikub esimeste ilusate päevade tuhinas unusta-

Päikesepõletust ravi spetsiaalsete geelidega

Kui päike on nahale liiga teinud, soovitab Euroapteegi apteeker Irina Papkina (pildil) põletust leevendada apteekides müüdavate spetsiaalsete päevitusjärgsete geelide või kreemidega. „Põlenud nahale tuleb kindlasti anda puhkust ja pakkuda õrna leevendust,“ õpetab ta. Lisaks soovitab apteeker pärast iga päevitamist kasutada päevitusjärgseid vahendeid, mis kaitsevad ja niisutavad nahka ning soodustavad taastumist.

Papkina kinnitusel ei maksa uskuda vanaemade tarkust hapukoore tervendavast mõjust. „See paneb niigi viimse vindini haige naha veel ka hauduma,“ selgitab ta. Ka jääkülma duši alla ei tohi apteekri sõnul põlenud nahaga minna, sest see tekitab organismile veelgi suurema šoki.

Küll aga aitavad põletuse vastu külmad ja niisutavad geelid, mida leiab apteegist, ka niisutab nahka ja leevendab põletuse vaevusi koduse aaloepõõsa lehtedest välja pigistatud mahl. Naha järjekindla niisutamise kõrval soovitab apteeker päikese käes viibides – eriti aga päikesepõletuse korral – ennetada organismi vedelikupuudust ja juua võimalikult palju, hästi sobib gaasita mineraalvesi.

ma, et pikk talv on jätnud nahale jälje. „Kevadel on nahk hele ja kuiv, enamasti vitamiinivaeguses ja väsinud. See on päikesepõletusele soodne pinnas – nahk reageerib UV-kiirgusele kiiresti ja mitte ootuspärase pruuni jumega, vaid punase ja

tulitava olemisega,“ selgitab ta.

Päikese eest peab nahka kaitsma ka juba kergelt pilvise ilmaga, sest suur osa UV-kiirgusest tungib ka läbi pilvede.

Apteekri sõnul on inimesed harjunud suvel rannas nahka ja juukseid päikese eest kaitsma,

Reede, 23. märts 2018

Kevad 15 PantherMedia/Scanpix

D-vitamiini puudus on terviserisk

kuid seda, et ka pikkadel jalutuskäikudel, sportides või ka aias toimetades võib päike ootamatult liiga teha, ei osata karta. „Loomulikult ei pea ennast päikese eest päris ära peitma, aga päikest tohib võtta mõõdukas annuses ja alati päikesekreemi kasutades,“ täpsustab ta.

Päikese käes viibides tuleb Papkina sõnul kasutada päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest.

Nahka tuleb päikeselise ilmaga kreemitada igal juhul, eriti aga siis, kui õues viibitakse kauem kui pool tundi. „Kui nahk on ehteestlaslikult hele, siis peaks päikesekreemile kantud faktorinumber olema kevadsuvel kahekohaline,“ rõhutab ta. Esimeste päikesekiirte püüdmisel soovitab apteeker kindlasti kasutada suurema faktoriga päikesekreemi, näiteks 50. Lühema õueskäigu ajal ja juba päikest näinud nahka kaitseb ka kreem faktorinumbriga 20.

Irina Papkina nendib, et apteekrid teevad igal kevadel selgitustööd, et päikesekaitsefak-

tor 4 ja 6 pole heledale ja õrnale nahale kevadel ja suve hakul piisav. „Hirm, et suure faktoriga kreemi kasutades ei saa ka sügiseks pruuni jumet, on täiesti põhjendamatu,“ kinnitab ta. Pigem püsib päevitus apteekri sõnul seda paremini, mida turvalisemalt ja pikema aja jooksul seda on nahale kogutud. „Kindlasti tasub oma nahatüübile sobiva kreemi valikul nõu pidada apteekri või perearstiga, et leida kõige sobilikuma faktori ja koostisega toode,“ soovitab Papkina.

Lisakaitset vajavad väikelapsed Apteeker ütleb, et sageli läheb kevadel väljas toimetades ja liikudes meelest, et lisakaitset vajavad päikese eest krooniliste tõbedega inimesed, aga ka lapsed, sest lapse õrn nahk on päikesele väga vastuvõtlik. Eriti kergesti võib päikesepõletuse saada imik. „Päike võib kahjustada nahka mitte ainult otseselt päevitades, vaid ka lihtsalt mänguväljakul ja koduaias viibides,

seepärast tuleks lapsed hoida päikesekiirguse intensiivsetel tundidel kella 12–14 lauspäikesest eemal,“ räägib Irina Papkina ja soovitab lastele päikesekreemi valides hinnata selle koostist ja SPF kaitset ning võtta vähemalt 20-faktoriline kreem. Vältida võiks parabeene sisaldavaid tooteid, mis võivad tekitada nahal allergiareaktsioone.

Päikesekaitsekreem tuleks nahale määrida umbes pool tundi enne õue minemist, nii täiskasvanud kui ka lapsed võiksid kanda huultele päikesefaktoriga huulepalsamit. „Pikka aega õues olles tuleb aeg-ajalt uuesti kreemitada, sõltuvalt päiksekaitse faktori suurusest umbes iga paari tunni tagant,“ annab Papkina juhiseid enda kaitsmiseks ja soovib päikesevannide võtmisel arukat meelt ning ettevaatlikkust. Põhitarkus, mida ta veel kord rõhutab: päikeseliste ilmade korral tuleks alustada lühiajalisest päikese käes viibimisest ja kasutada tugeva faktoriga päikesekreemi.

Allikas: Tervist24

Päikesevitamiin · Kahe erineva tugevusega: D-Pärlid 1000 ja D-Pärlid 3000 · lahustatud külmpressitud oliiviõlis, mis tagab hea imendumise ja välistab GMO päritolu · väike ja kergelt neelatav želatiinkapsel · aitab hoida luid, hambaid ning immuunsüsteemi talitlust normaalsena · blisterpakend hoiab kapslid hügieenilisena kuni kasutamise hetkeni · kõrge kvaliteet rahvusvaheliselt tunnustatud tootjalt

EE_D-Pearls_Ad_Ohtuleth_94x380_1117 s_Ad_Ohtuleth_94x380_1117

ta õrna nahka kese eest

D-vitamiin ehk päikesevitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille allikaks võib olla nii päike, täpsemalt päikese UVB-kiired, kui ka toit või toidulisandid.

Ida-Tallinna keskhaigla laborimeditsiini arst-resident Maarit Veski ütleb, et maailmas pole üldist seisukohta, milline on optimaalne D-vitamiini tase inimorganismis, küll aga on kindlaks määratud defitsiidi tase, millega suureneb terviserisk.

D-vitamiinil on tähtis roll kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimisel, see on oluline luude tervise seisukohalt. Lastel väljendub D-vitamiini puudus rahhiidina, täiskasvanutel osteomalaatsia ehk luude pehmenemisena.

D-vitamiin osaleb ka verehüübimise, lihastöö, närvikoe talitluse ja immuunfunktsiooni regulatsioonis ning enam kui 200 geeni reguleerimisel, mis on seotud rakkude kasvu ja diferentseerumisega. Seeläbi võib D-vitamiin vähendada pahaloomuliste rakkude tekke riski. On näidatud ka seost D-vitamiini defitsiidi ja südame-veresoonkonnahaiguste vahel.

Kevadest sügiseni peaks enamik meist saama oma D-vitamiini vajaduse kaetud päikesevalgusega: piisab kuni 30 minutist näole, riietega katmata kätele või jalgadele langevast päikesekiirgusest kella 10 ja 15 vahel vähemalt kaks korda nädalas, et sünteesida piisavalt D-vitamiini.

Tasub teada, et päikesekaitsekreemid takistavad D-vitamiini produtseerimist UV-kiirte toimel. Praegu arvatakse, et kreemid, mille kaitsefaktor on üle 8, blokivad D-vitamiini produtseerimise UV-kiirte mõjul. Tavaliselt inimesed aga ei pane päikesekaitsekreemi piisavas koguses või piisava sagedusega, seetõttu suure tõenäosusega nahk siiski toodab mõnevõrra D-vitamiini ka siis, kui on kasutatud päikesekaitsekreemi.

Siiski tasuks kevadel ja suvel päikeselise ilmaga kuni pool tundi päikese käes liikuda päikesekreemi kasutamata, küll aga tuleks kindlasti nahka kaitsta siis, kui minnakse randa päevitama või ollakse lauspäikese käes pikemat aega.

D-vitamiini puudusest annavad märku sümptomid: lihasnõrkus, kurvameelsus, suurem valutundlikkus, unisus, kõrgem vererõhk jmt, kuid samad sümptomid võivad viidata ka muude toitainete puudusele. Et täpselt teada, kas inimesel on D-vitamiini puudus, tuleks perearsti juures või laboris teha veretesti. Kui testi järgi on D-vitamiini tase normis, võiks terve inimene püüda suvekuudel saada vajaliku koguse kätte toiduvaliku ja keskpäevase päikese toimel ning sel ajal – aprillist septembrini – D-vitamiini preparaati mitte tarbida. Täpsed juhised annab veretesti alusel arst.

www.pharmanord.ee

Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil

www.pharmanord.ee

Reede, 23. märts 2018

16 Kevad Martin Ahven

Paari päeva ports vaid mõne minutiga nahka pandud Kas usute, et pildil olevasse klaasi on mahtunud kolm pirni, kaks kiivit, pool mangot ja paar peotäit spinatilehti?

Selle asemel, et puuvilju järjepannu kohe blenderisse pilduda, soovitab Katrin need esmalt kapiservale ritta laduda – siis näete, kui palju kraami (neljale) Vaja läheb : 1 mango, ühe klaasitäie sisse tegeli4 kiivit, 15 0 g noori spinatilehti kult ära mahub. „Muidu ei , pirnimahla Valmistam . in e: blenderd kujutaks ettegi, kui palju kaa pirnimah kiivid ja sp l, mango, inatilehed loreid võib anda üks klaasimõnusaks jaks smuuti kr eemks . Soovi korr täis smuutit,“ tõdeb kokk. Kui al võid joo ki ve d e peaksid sama koguse puuvilju ldada veeg a.

Allikas: Muh ja spinatilehti ise läbi närima, jätu Pa peakokk Ka garite kohviku trin Olesk kuks neist tõenäoliselt paariks päevaks. Alati võib smuutit ka millegagi lahjendada, suvel näiteks jääga.

Pirnimango sm uuti

Tervislikud tuuled kevadisel toidulaual Kuni kohalikke kevadekuulutajaid – nõgeseid, rabarberit ja karulauku – veel pole, tasub roogadesse lisada spinatit ja idusid, kraamida välja kõik sügavkülma pandud oma aia marjad ning suristada välismaistest fruktidest tervislikke smuutisid. Ja selle vahele haugata kana.

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Kõige esimesena tuleb nõgesetee, see on minu jaoks üks esimesi kevade märke,“ kostab Hiiu Pagari kohviku peakokk Katrin Olesk mu pärimise peale, mida tervislikku toob kevad tema kodusele toidulauale. „Järgmisena tulevad väikeste punaste tuttidega rabarberid, neist teen esi-

mesed kissellid, pirukad ja mahlajoogid. Lehti saab panna ka rohelistesse salatitesse ja keeta rabarberilehe suppi. Samamoodi saab häid suppe nõgeselehtedest.“ Kevadel on oluline organismi rauaga turgutada, ütleb Katrin, sestap nõgeselehti süüa tasubki.

Nõgest ja karulauku asendab spinat

Meie lihapoodidest leiad laias valikus kiiresti valmivaid šnitsleid ja lihalõike, lisaks pakume maitsvaid Ühistu Eesti Lihatööstus sinke ja vorste

Ootame Teid meie lihapoodides Rakveres Vaala keskus ja Pikk tn 11, Tallinnas Mustamäe turul ja Balti Jaama Turul

Katrin mäletab juba oma lapsepõlvest, et kevaditi keedeti neil kodus rassolnikusuppi rabarberilehtedega. „Kõigepealt suitsulihaga puljong, sinna sisse käisid tangud ja natuke kaalikat, porgandit ja muid meelepäraseid aedvilju. Kevadel lisati ka keedumuna ja rabarberilehti.

Aga alati ei pea eraldi puljongit keetma. Sama hästi võib aedvilja, mis sulle hästi maitseb, ahjus ära küpsetada, kui sellele pärast vett lisada, saab suurepärase supipõhja. Kes tahab toitvamat suppi, võib ka tangu või riisi sisse panna ning kevadel rabarberi- või nõgeselehti lisada.

Või kui meeldib karulauk, siis miks mitte sedagi,“ räägib Katrin. Kuni karulauku ega nõgeseid veel pole, turgutab keha ja annab roale kevadiselt rohelise värvi spinat, mis sobib nii supi sisse kui ka smuutisse.

Salatile on kevadel hea turgutuseks lisada ka idusid. „Meie poodides saada olevatest idudest on mungoa omad kõige maitsekamad.“ Katrin tõdeb, et idul ja idul on vahe täitsa olemas – sõltuvalt sellest, mis taime idudega on tegemist. Mungoa idudest märksa enam saaks köögiviljale erksust lisada vürtsidega. „Näiteks tahhiinipastaga,“ pakub Katrin, kuid ütleb, et tema ise vürtse eriti ei kasuta, puhas aedvilja maitse on ikka parim.

Peida spinat lapse smuuti sisse Karini lemmiksmuuti sisse käib rabarber, maasikas, natukene õunamahla ja kookospiima ning kama. See retsept sündis tal Ro-

termanni kvartalis taimetoidukohvikut Püree käivitades. Aga kuni eestimaiseid marju ja puuvilju pole, tasub julgelt kiivisid, mangosid ja muid välismaa frukte blenderisse panna. „Pirnil on mõnus viljaliha, teda saab päris paljude asjadega kokku panna. Spinatil on hea klorofüllirikas leht, samas ei sega ta ühegi smuuti maitset, küll aga muudab jogi roheliseks ehk joojale põnevamaks. Saad selle lapse smuuti sisse ära peita ega pea talle selgitama, miks ta peaks sööma mingeid rohelisi lehti,“ annab Katrin kavalat nõu.

Seevastu lehtkapsa mahl on terav, kui see lapsele just ei meeldi, oleks teda raske seda jooma meelitada. Ka käharas lehtkapsas on palju vitamiine ja klorofülli, aga sellest ei saa jälle Katrini sõnul kodus hästi mahla kätte.

Tavapärasema smuutimaterjali peale mõeldes on eriti head külmutatud eestimaised astelpajumarjad, neid võiks segada ka maitsestamata jogurtitesse.

Mingit põhjust pole praegu osta värskeid maasikaid – kõik sügavkülmutatud oma aia marjad on paremad. „Kõik meie püreesupidki on smuutid, ainult soojad ja soolased, sest kiivide ja õunte asemel lähevad käiku kapsad ja kaalikad,“ naerab Katrin.

Kana on tervislikum ahjus küpsetada Kuigi uue kohviku menüüs värsket salatit kirjas pole, on Katrin seda alati valmis tegema. „Kui inimesel on aega oodata, siis ma teen talle just sellise salati nagu ta soovib. Kellele ei meeldi paprika, kellele ei meeldi sibul – inimestel on nii palju erisoove. Pealegi olgu värske salat ikka värske salat – see tähendab, et ma teen seda sinu jaoks,“ räägib Katrin.

Tal on väga hea meel, et ka paljud mehed on hakanud sööma taimetoitu. „Pärast tunnistavad üllatusega, et ei saanud arugi, et kausis liha polnud. Ma ise pole kindlasti taimetoitlane, aga liha on minu menüüs kuidagi märkamatult väga teisejärguliseks muutunud,“ märgib Katrin. Selline maitsemuutus meeldib talle endale väga. „Lihtne on ju liha pannile lüüa ja kartulid kõrvale keeta. Aga midagi samaväärset taimedest pakkuda on väljakutse ka mulle.“ Seevastu armastatud kokaraamatute autori Lia Virkuse mõtted liiguvad kevadega seoses just liha, täpsemalt kanaliha poole. „Linnuliha võiks kindlasti kevadisele tervislikule toidulauale kuuluda, sest kanalihas on palju valku ja rasvasisaldus on küllaltki madal. Eriti kui eelistada kanafileed ning jätta söömata nahk, sest suurimad rasvavarud paiknevad just selles,“ vihjab ta vaikselt juba rannahooajale.

Kuni palavus veel pliidi juurest minema ei peleta, soovitab Lia kindlasti ka isekeedetud kanapuljongiga suppe. „Kanapuljongi kasu peitub osaliselt selle valgusisalduses, kuid oma osa on siin ka pika keemise tulemusel kanakontidest eraldunud kollageenil ja želatiinil, mis hoiavad meie luud-liigesed töökorras ning naha ja juuksed kaunid,“ kinnitab ta, et puljongikeetmisele kuluv aeg tasub end kuhjaga ära. „Kõige tervislikum on aga kanaliha siiski ahjus küpsetada,“ teab Lia, kes äsja üllitas ka koos Britt Pajuga raamatu „Mangokarrist potipirukani. Kana 50 imemaitsval moel“. „Kui eelmisest lõuna- või õhtusöögist on kanaliha üle jäänud, on tark see ära kasutada just sellises lihtsas ahjuroas koos kirsstomatite ja läätsedega (vt retsepti).“ Talvetüdimust aga aitavat hästi ravida lihtne kanaroog, mille teevad mõnusaks kookospiim ja vürtsid. Karrikana kookosekastmes (vt retsepti) sobib Lia sõnul nii argiõhtul perele pakkuda kui ka uhkel peolaual külalisi kostitada. Kas pole külalisedki (loe: lõbus tuju) ühe tervisliku toidukorra kohustuslik komponent?

Linnuliha võiks kindlasti kevadisele tervislikule toidulauale kuuluda, sest kanalihas on palju valku ja rasvasisaldus on küllaltki madal.

Reede, 23. märts 2018

Kevad 17

Jaan Heinmaa

Mar

Kana kirsstomatite ja läätsedega

tin A

hven

(neljale) Vaja läheb: 4 broilerikintsuliha, 1 sl oliiviõli, 150 g musti läätsesid, 1 punane sibul, 200 g kirsstomateid, 2 sl punase veini äädikat, peotäis hakitud lehtpeterselli, soola ja pipart.

Valmistamine: pruunista tükeldatud kintsuliha pannil õlis, maitsesta soola ja pipraga. Keeda läätsed peaaegu pehmeks. Koori sibul ja lõika sektoriteks, poolita need omakorda. Tõsta nii kana kui ka sibulad õliga määritud ahjuvormi ning rösti ahjus 200 kraadi juures umbes 5 minutit.

Lisa poolitatud kirsstomatid ja küpseta veel 5 minutit. Sega hulka nõrutatud läätsed, punase veini äädikas ja hakitud petersell, kuumuta läbi ning maitsesta vajadusel soola ja pipraga.

Allikas: Britt Paju ja Lia Virkus „Mangokarrist potipirukani.

Kana 50 imemaitsval moel“, kirjastus Hea Lugu Jaan Heinmaa

Karrikana kookosekastmes (neljale kuni kuuele) Vaja läheb: 4 broilerifileed (u 1 kg), 3 sl õli, karripulbrit, soola.

Kaste: 2 sl õli, 1 sibul, 2 küüslauguküünt, poole sidruni riivitud koor ja mahl, 1 väike punane tšillipipar, 2btlbkarripulbrit, 4 dl kookospiima.

Valmistamine: Kastme valmistamiseks kuumuta pannil õlis peenestatud sibul, küüslauk ja riivitud sidrunikoor.

Kuumuta nõrgal kuumusel pidevalt segades, kuni sibul on klaasjas. Suurenda pliidi kuumust ning lisa seemnetest puhastatud ja peeneks hakitud tšillikaun ja karri.

Kuumuta pidevalt segades minuti jagu. Lisa kookospiim ja sidrunimahl, vähenda kuumust ning hauta aeg-ajalt segades 5 minutit. Maitsesta soovi korral näpuotsatäie soolaga. Lõika kanafileed paari sentimeetri laiusteks ribadeks, puista soola ja karripulbriga üle ning pruunista kuumas õlis. Tõsta kanaribad kuhjana vaagnale ja kalla üle kuuma kastmega. Serveeri koos keedetud pruuni riisi ja värske salatiga.

Allikas: Britt Paju ja Lia Virkus „Mangokarrist potipirukani.

Kana 50 imemaitsval moel“, kirjastus Hea Lugu

Kevadine aedviljasalat pruuni riisiga (neljale) Vaja läheb: 2 punast sibulat, 3 küüslauguküünt, 1 tšilli, 3 cm jupp ingverit, 0,5 tl sinepiseemneid, 1 tl garam masalat, 1 tl kurkumit, 2 sl oliiviõli, 800 g värskeid aedvilju (beebiporgandeid, noori peete, aedube, spargleid), 200 g pruuni riisi, 1 tl koriandriseemneid, 20 g pistaatsiapähkelid.

Serveerimiseks: 10 vutimuna, 200 g kirsstomateid, kimp koriandrit, soola, soovi korral aurutatud aedube, spargleid ja jogurtit.

Valmistamine: viiluta sibulad ja ingver, haki peenelt küüslauk. Haki ka koriander ja viiluta õhukeselt tšilli. Kuumuta ahi 160 kraadini. Pane sibulaviilud, küüsaluk, pool viilutatud tšillist, ingver, sinepiseemned, garam masala ja kurkum ja õli ahjuplaadile ning sega läbi. Pane ahju umbes 10bminutiks küpsema, kuni sibulad-tšillid on pehmed ja vürtsidest läbi imbunud. Haki köögiviljad väiksemaks ja lisa pannile. Pane pann umbes pooleks tunniks tagasi ahju, et aedviljad läheks pehmeks ja pealt krõbedaks. Keeda riis vastavalt pakendil antud juhendile.

Uhmerda koriandriseemned ja pähklid, lisa segule pisut soola. Kalla riis pannile ja sega hoolikalt läbi. Vala soe salat serveerimisalusele, lisa keedetud vutimunad, tomatid ja soovi korral aurutatud aedoad ning noored sparglid. Lõpuks puista peale koriandri- ja pähklisegu ning hakitud värske koriandri lehti. Soovi korral paku kõrvale jogurtit.

Allikas: Muhu Pagarite kohviku peakokk Katrin Olesk

EESTI SUURIM LIHAVÕTTEMUNA OOTAB KAUNISTAMIST! Veeretasime Rocca al Mare keskuse aatriumisse Eggo hiidmuna.

Tal on üks värviline unistus – saada kauneimaks munaks Eestimaal.

www.eggomuna.ee

Munamaailm vajab EGGOBOOSTI

LE !

A H O K ISEKS 6 1 l 12 VÄRVIL l e k 4 A lemas.

0 .

N 1 U 0 M 3 S al o 0 e .

O p 0 a O 3 h K TULE SUTAMEud kenasti ko EP ! Kleeps E L K NB JA

eggomuna

Reede, 23. märts 2018

18 Kevad

Otsid uut kasvuhoonet? Ära lase end ninapidi vedada!

Sven Arbet / Ekspress Meedia

Kasvuhoone ostmine on paras peavalu: tahaks ju kord kopsaka summa välja käinud, et see teeniks pererahvast ikka pikemalt kui hooaeg või kaks.

Seepärast ongi oluline jätta meelde, millele tuleb kasvuhoonet valides tingimata tähelepanu pöörata, soovitavad Volya tootjatehase eksperdid: nõuetele vastav ja hoolikalt valitud kasvuhoone ei vaju esimesel talvel lume all kokku ega juhtu sellega midagi muud hullu. Viie tarkuse järgimine annab kasvuhoone ostjale valikut tehes kindlustunde.

Kontrolli, kas tootja tagab kasvuhoone vastupidavuse. Müüjad väidavad sageli oma veebilehel või kliendiga vesteldes, et nende kasvuhoone on väga vastupidav. Kui on põhjust selles kahelda, siis arvesta, et müüja vastutab seaduse järgi

1.b

hoone karkassi metalli paksus ei taga kasvuhoone vastupidavust, kui ei võeta arvesse konstruktsiooni tugevust. Erialateadmisteta ei ole võimalik kasvuhoone konstruktsiooni hinnata, nii võivad müüja väited materjali paksuse kohta olla kõigest reklaam, mille eest ta vastutama ei pea.

Et metallkarkassil kasvuhoone pikaks ajaks püsima jääks, on oluline selle metalldetailide roostevastane kate. Näiteks märgib üks tootja oma veebilehel, et toodetava kasvuhoone torul on 180 mikronit tsinki. See tähendab, et 0,18bmm tsinki on kasvuhoone karkassitoru välisküljel ja 0,18 mm siseküljel. Kui palju jääb siis üle terasele endale? Niisugune selgitus on rumal jutt – sellist metalli ei toodetagi. Kui tootja ei ole professionaal, kas siis tema valmistatud kasvuhooned saavad olla kvaliteetsed? Üks teine tootja kirjutab oma veebilehel, et kasvuhoone karkassi kate on peale pandud galvaanilise meetodiga (külmtsinkimine) ja väidab, et selline roostevastane kaitse kestab kõige kauem ja sellise meetodi puhul ei tule rooste kummalegi poole toru. Niisugune reklaam on mõeldud selliste ostjate petmiseks, kes ei ole valdkonnas pädevad. Silmas tuleb pidada, et: z kasvuhoone ostja ei saa toru tsingitud katte paksust mõõta, z metalli galvaanilise meetodiga töötlemisel ei kaeta tsingiga toru kogu sisepinda, see on tsingiga kaetud ainult toru otstes, z kõige suurema kaitse tagab metalli kuumtsinkimine, mida tehakse metallurgiatehases plekkterase tootmisel.

Kuumtsingitud teras peab roostetamata vastu üle 40 aas-

4.b

ainult selle lumekoormuse taluvuse näitaja piires, mis on märgitud juhendis ehk kasvuhoone passis. Vaata järele, kas kasvuhoone tootja / müüja veebilehel on kasvuhoone paigaldamise juhend ning kas selle saab seal al-

la laadida ja välja printida. Sageli viib juhendi link küll veebilehele, kus on kasvuhoone paigaldamise juhend videona, kuid puudub võimalus tutvuda juhendi kirjaliku versiooniga. Kui kasvuhoone vastupidavuse koh-

ta puudub konkreetne kirjalik garantii, ei pruugi müüja lubadused hiljem midagi maksta.

Kasvuhoone lumetaluvuse näitajate tähendused on iga regiooni kohta internetist lihtsasti leitavad. Tootja on kohustatud lumetaluvuse näitajate tähendusi järgima ning tagama, et neis on veel 40% varu. Arvestada tuleb sedagi, et igal talvel meil ei sajagi lund, seega ei maksa uisapäisa tõtata ostma samasugust kasvuhoonet kui see, mis naabril on mitu aastat vastu pidanud.

Kontrolli enne kindlasti üle, kas tootja annab kasvuhoonele oma garantii.

Veendu, et juhendis (kasvuhoone passis) märgitud garantiiaja kestus kattub sellega, mis on kirjas tootja veebilehel. Kui garantii kestus ei ole sama, on mõistlik ostust loobuda.

Selleks, et ostjaid kasvuhoone vastupidavuses veenda, mainib kasvuhoone tootja tihtipeale kasvuhoone karkassimaterjali paksust. Tuleb arvestada sellega, et kasvu-

2.b

3.b

ta. Niisugust tüüpi tsingikatet teab iga ostja, kes on kuulnud tsingitud katusekattemetallist või kellel on olnud tsingitud pang, paak vms.

Turul on praegu lai valik kärgpolükarbonaate, nende vahel valides tuleks teada, milliseid näitajaid jälgida.

Oluline on plaatide paksus ja tihedus. Plaadi optimaalne tihedus (ruutmeetrise plaadi kaal) on 0,56–0,8 kg/m². Plaadi tihedus on märgitud selle kaitsekilele. Tegemist on standardse tihedusega, millele vastab 4-millimeetrine paksus.

Plaadi paksust on lihtne kontrollida, kui mõõta ruutmeetrist plaati joonlaua või nihkmõõdikuga. Kui plaadi paksus on väiksem kui 3,5 mm, sobib see väikese kasvuhoone jaoks, suure kasvuhoone puhul jääb see nõrgaks.

Ebaausad müüjad pakuvad polükarbonaati tihedusega 0,45–0,5 kg/m². Nad müüvad seda tihedama polükarbonaadi pähe. Kuid tihedamast polükarbonaadist ruutmeetrise plaadi kaal on vähem kui 7 kg. Plaat, mille tihedus on 0,45–0,5 kg/ m², on pehme ja väikese kandevõimega. Kasvuhoone katmiseks mõeldud polükarbonaatplaadi miinimumtihedus peab olema 0,56 kg/m². Kui sellise polükarbonaatplaadi, mille tihedus on vähemalt 0,56 kg/m², on tootnud tuntud ettevõte, on tõenäoliselt tegemist kvaliteetse ja vastupidava plaadiga.

Polükarbonaadi eluiga ei saa ostmisel visuaalselt määratleda.

Odav polükarbonaat kaotab paari-kolme aastaga läbipaistvuse, tuntud tootja, kes mõtleb oma firma mainele, ei saa endale kahtlase kvaliteediga polükarbonaadi kasutamist lubada.

IA MIHKELS

5.b

Reede, 23. märts 2018

Kevad 19

Tule küsi oma kutsika- ja kassipojapakki püsikliendile PetCityst!

9,99 € 14,99 €

Esimesed sammud 01.03-31.03

20 Kevad

Reede, 23. märts 2018