Kevad märts 2020

Page 1

NÄITLEJA TANEL INGI PERE TALUELU. KAUAOODATUD KOHTUMISTE AEG. KARULAUK – VÕI SIISKI MITTE? KEVADINE TOIDULAUD KODUKONTORIS

„Mulle meeldib see hoiak, et sa ei saa arvestada üksnes endaga, vaid pead kogu aeg arvestama kõigiga.“ Näitleja Tanel Ingi praegusest olukorrast ja rõõmsast taluelust Viljandimaa külas

Kevad

Teisipäev, 31. märts 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Kalevv Lilleorg

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus


2 Kevad

Teisipäev, 31. märts 2020


Teisipäev, 31. märts 2020

Kevad 3 Kalev Lilleorg

„Mul on ikka väga hea meel, et ma maal elan, see on tohutu vedamine!“ ütleb Tanel. Abikaasa Kätlinil pole praegu kuigi palju mahti maaelust rõõmu tunda – ta on õpetaja ja peab gümnasistidele uutes oludes tunde andma.

Näitleja Tanel Ingi: „Kui tahad, et su maakodu oleks endale meele järele, siis on ikka vaja uhada!“ „Täna lõikasin õunapuid, riisusime kulu ja vedasime mättaid,“ kirjeldab oma kevadisi askeldusi Ugala teatri näitleja, Roodeviku talu peremees Tanel Ingi. Päris õhtuks põleb tema põllul kuus lõket, et metsatöödest jäänud oksarisust pelk mälestus jääks. Kevadtööd on Kassi külas Roodeviku talus täies hoos. Peale näitlejast peremehe toimetavad ringi pereema Kätlin ning väiksed Ants Oskar ja Ellen. „Meile kui maainimestele on praegu täiesti klassikaline kevade algus. Nüüd on selleks kuidagi eriti palju aega antud.“

te kõrvalt on tunde päris raske anda. Nad käivad tunni ajal ikka emmet kallistamas, sest kus sa siis saad, väike kalli tuleb ikka ära teha!“ Õnneks on Roodeviku talu hoovil kogukad mullahunnikud ja lastel on nüüd sellega sahmimist palju. Kolm kanti mulda – see on Taneli laste uus rõõmukese.

AIGI VIIRA

„Sügavkülmas on lambaliha ja kanad munevad tublisti.“

aigi.viira@ohtuleht.ee

Tanel, väikeste Ants Oskari (3) ja Elleni (1,5) isa, muheleb, et tegelikult läks ta 1. märtsil isapuhkuselt tagasi teatritööle. „Oli vahva lugu ja hea roll ning minu teatrihammas oli verel – mõnus vurts oli sees. Aga kahjuks ei antud aega proove teha. Teisalt – pole miskit, nüüd saan maal rahulikult kevadtöid teha. Ja sellega on ju nii, et kui tundub, et aega jagub, siis võtad töid kohe juurde. Mul on ikka väga

hea meel, et ma maal elan! See on tohutu vedamine!“ Juba esimesel kriisinädalal olid ilmad Roodeviku talus imeilusad ja lapsed said päev otsa õues asjatada. „Natukene on justkui sõjaolukord – linna jõuab õõvastav aeg varem kui maale,“ arutleb Tanel. „Tajud seda õõva väga tugevalt, kuid isiklikku pereelu puudutab see eelkõige sellepärast, et Kätlin on õpetaja ning annab gümnasistidele tunde. Ses mõttes tal veab, et mina ka kodus olen, sest väikeste las-

Tanel on perega nüüdseks seitse aastat maal elanud ja kõik eluks vajalik on seal olemas: maa, mets, maja, viis lammast, kukk ja viis kana. Päris naturaalmajanduslikult nad vast elada veel ei saaks, kuid poolteist kuud kriisiaega peaks pere Roodevikul muretult vastu küll. „Sügavkülmas on lambaliha ja kanad munevad tublisti,“ kiidab Tanel. „Meil ei ole übervarusid, aga kartulit on ning naab-

ritelt saaks piima ka. Linnas käime praegu väga harva, ehk korra nädalas.“ Viljandi on Roodevikult kiviga visata – 20 kilomeetrit. „Kunagi kui maale kolisime, pelgasin, et ehk tüütab igapäevane sõitmine lõpuks ära, aga see ei ole nii,“ meenutab Tanel, kel kulub kodutalust teatrimajja jõudmiseks 13 sõiduminutit. „See on paras aeg mõtlemiseks ja enese mahalaadimiseks.“ Praegu sõite ei ole, kuid seevastu on pärast kummalist talve käes linnulaulu täis kevad. Erakordselt varajane. „Mina ootan pikisilmi linavästrikke, täna nad veel ei tulnud ja nüüd pidi jälle külmaks minema, arvan, et niipea me neid veel ei näe,“ räägib Tanel. „Eile lendas kuldnokk üle, aga selle eest on musträstas ja laulurästas väga varakult kohal – nemad on metsa rõkkama pannud. Ning kiivitajaid ja lõokesi on õhk täis, rääkimata

sellest, et kohal on nii hanedluiged kui ka sookured.“ Otse loomulikult on Taneli lastele kõik see linnurahvas nime- ja häältpidi tuttav. Eriti häältpidi. „Poeg tunneb linde juba päris kenasti,“ sõnab ta naerdes. „Pragada saab siis, kui hane ja sookure häälitsuste järgi sassi ajab.“ Kuldnokki ootavad Ingide majapidamises pesakastid, kuid peale nende on kodumetsa jalutusrajal pesamajad valmis pandud ka tihastele ja kärbsenäppidele. „Tahaksime endale hoovi saada piiritajaid ehk piiripääsukesi.“ Tanel loodab, et linnupere täieneb – peale kuke ja kanade, kes koduõuel siblivad. „Lapsed peavad looduse sees kasvama. Viis braama kana sai kingitud poisile sünnipäevaks ja vaderid tõid talle ka kuke. Munakorje on rohkem minu töö, aga Ants Oskar ja Ellen korjavad vihmausse, et kanu sööta.“

Seda on ilmselt maal elades kergem öelda, et püsi kodus, aga on oluline endale selgeks teha, et kui sul pole vaja kodust välja ronida, siis ära roni.“ Tanel Ingi

Järgneb LK 4


Teisipäev, 31. märts 2020

4 Kevad

Erakogu

Algus LK 3

Tosin suurt õunapuud, mida Tanel praegu lõikab, on vana taluaia pärand ning nende kärpimine pole kaugeltki peremehe lemmiktegevusi. Sel lihtsal põhjusel, et protsess võtab tohutult aega. „Iga-aastane töö,“ ilmub Tanel häälde kerge etteheide puudele, mis peremehele ei halasta. „Aga ega ma saa kuidagi võtta seda kõike, mida maal teen, kui tööd. Kui ma peaksin talu, siis oleks see töö. Et ma aga päristalu ei pea, siis on see lihtsalt meie elustiil.“

„Issi, kas homme on ka ikka tööpäev?“ Tanel mäletab, et enne maale kolimist oli elu linnas teinekord nii igav, et isegi raamatut ei jaksanud enam lugeda. „Kunagi sai öeldud, et ega viina jaksa ka nii palju juua, kui igav on, mis sa siis seal linnas nii väga teed. Aga maal on teine asi, siin on ikka midagi teha – lähed kas või metsa ja lased mõne lepa maha. Kuigi – ega ma osanud arvata, et maatöid, mis tahavad tegemist, on nii palju! Päris kenasti kohe!“ Tanel tunnistab, et päris iga töö peale ta mihkel ei ole, kuid sel juhul tulevad appi naabrid ja sõber. Näiteks peenema puidutöö puhul on appi tulnud naabrimees Martin, kes aitas aknaraamidele paled ümber panna ja uut ust teha. „Üksi ju kõike ei jõua ka,“ muigab Tanel. „Oleme naljatamisi mõelnud, et võiks distantstalgud teha. Põhimõtteliselt oleks see isegi võimalik.“ Tõsi, ajapikku kasvavad noortest Ingidestki suured abimehed. „Täna, kui oli mätaste vedamine, olid mõlemad kohal ja isegi Ellen vedas mättaid,“ lausub Tanel. „Ideaalis võiks pereelu selline ollagi, et laps saab tööharjumuse. Loomulikult peab balansseerima sellel piiril, et töötamine oleks mänguline ega läheks vastikuks. Õhtul enne magaminekut ütleb laps: „Homme on mul vaja suured mullatööd ära teha!“ või küsib: „Issi, kas homme on ka ikka tööpäev?“.“ Tanel tunnistab, et praeguses

Ants Oskari (3) ja Elleni (1,5) päevad on Roodevikul tihedalt tegemisi täis: vaja lammastele maiust viia, kanadele vihmausse korjata – ja nüüd on õue peal veel tervelt kolm kanti mulda! See tõmbab neid ligi kui magnetiga, muigab Tanel: „Õhtul enne magamaminekutki ütleb laps: „Homme on mul vaja suured mullatööd ära teha!”. Aga ideaalis võiks pereelu ju selline ollagi, et laps saab tööharjumuse.”

olukorras on justkui rumal öelda, et kõik on hästi, aga õnneks seni veel on. „Minul pole küll meie riigi käitumisele mingisuguseid etteheiteid,“ tõdeb ta. „Mulle meeldib see hoiak, et praegu ei saa sa arvestada üksnes endaga, vaid pead arvestama kõi-

giga. Seda on ilmselt maal elades kergem öelda, et püsi kodus, aga on oluline endale selgeks teha, et kui sul pole vaja kodust välja ronida, siis ära roni. Ma siiski loodan, et inimesed püsivad tõepoolest kodus ja kõik läheb hästi.“

AEDNIK PRIIT HUMMEL: „Praegu on just õige aeg külvata ja istutada!“ Teet Malsroos

„Viirus tuleb ja läheb, aga aiatöid peab tegema,“ ütleb Hansaplanti aednik Priit Hummel (pildil) kindlalt. „Kui praegu paneme olude sunnil lõbustusasutused kinni, siis aeda me kinni panna ei saa. Loodame ju kõik, et viirus kahe või kolme kuu pärast läbi saab, aga kui oleme ka aia mõttes istunud isolatsioonis, siis pole enam midagi teha. Praegu on just õige aeg külvata ja istutada, et meil oleks sügisel saaki ja suvel lillede ilu. Aias askeldades läheb tuju paremaks ning on viiruse aeg ka kergem üle elada.“

Loodus on pea peale pööratud Praegu, kui inimesed on sunnitud pidama kodurežiimi, käib töö Hansaplantis mühinal. Inimesi käib Priidu sõnul tohutult palju ja see on loomulik: „Mis sa seal kodus ikka passid, kui tänavale mitmekesi minna ei tohi. Aga oma aias, oma peenramaal saad kõike teha! Kevad tuleb ju ikka ühtemoodi – taimed ja mullad on

meil olemas ja ootavad.“ Rohenäppudele tuletab Priit meelde, et seekord pole talve ega lund õigupoolest olnudki, mistap on kevad igas mõttes teistsugune: nii looduse kui ka vastiku viiruse tekitatud olukorra poolest. „Tänavu saab alustad pea

kõiki kevadtöid varem kui tavaliselt, kuid samas ei tohi ennatlikult tegutseda, vaid tuleb jälgida ilmaolusid,“ kinnitab ta. „Mis siin rääkida, kuu-kaks tagasi õitsesid juba kevadlilled! Talv on kogu looduse seekord samamoodi pea peale pööranud, kui viirus meie

elu. Tuleb jälgida, mida loodus teeb. Kui on aias puid ja põõsaid ning lilli, mis hakkavad juba õitsema, siis öösiti, kui on külma, tuleks neid õrnu õisi katta. Näiteks võõrasemad, mida praegu istutatakse, taluvad külma –3 kraadi ja kui külma on üle selle, tuleks need katta. Lähipäevadeks lubati ju kuni –5 kraadi külma.“ Kindel töö, mida saab praegu aias ette võtta, on viljapuude lõikamine. Priit tegi selle ära juba veebruaris, sest lund polnud ning päeviti oli 5–6 kraadi ringis sooja. „Viljapuude ja -põõsaste lõikamist saab aiatööde aegu hajutada, et see ei kuhjuks suurele kevadele,“ sõnab ta. „Ilmaolud lubavad teha praegu palju asju, mida tavaliselt oleme saanud ette võtta hiljem. Väga mitme aiatöö kohta öeldakse, et tehke siis, kui maapind on ära sulanud, aga sel aastal pole see külmunudki. Näiteks roosid – mina ei ole küll väga suur roosikasvataja, aga mõni roosipõõsas mul on. Sügisel ma neid muldasin ja tegin tagasilõi-

kuse, aga talvekatet ei pannud, sest püsivaid külmi ei tulnud. Vaatasin nüüd oma roose: pungad on kõik täiesti olemas! Usun, et ka teistel elasid roosid kenasti talve üle.“

Õige aeg salatit ja redist külvata Tundub, et loodus on erakorralise talve üsna kenasti üle elanud. Vähemalt aiapidajail on rõõmu palju. Leebe talve järel on käes varane kevad. „Praegu võib rahulikult puid ja põõsaid istutada, sest maapind ei ole külm,“ juhatab Priit. „Vihmaussid juba tegutsevad ja küllalt maapinna lähedal – nende elukeskkond on õiges soojas temperatuuris. Kasvuhoonedki tuleks korda teha, sinna uus muld panna ja maitsetaimi, redist, salatit ja tilli külvata. Praegu on selleks õige aeg.“ Et päike on viimasel ajal õige ere, siis varjutuskangad võiksid taimedel peal olla, soovitab Priit. Ära võiks hakata neid võtma jahedamate ja pilvisemate ilmade

aegu. „Paljudele tundub muidugi, et muru on juba ilus ja pehme, kuid maapind on ikkagi veel niiske – muruhooldustöid tasuks teha siis, kui maa on hakanud tahenema. Murutöödele ei maksa praegu veel väga tormata. Ehkki nartsissid ja krookused juba õitsevad ning tundub, et võiks aias kõike teha, tuleks jälgida, kuidas üks või teine kevadtöödeks valmis on.“ Priit möönab, et ka taimede ettekasvatamiseks on praegu õige aeg. Tomatid ja paprikad ilmselt juba kodudes sirguvad, aga suvililledega tasuks just nüüd tegelda. „Hansaplantis on meil juba kohal sügisel õitsevate lillede sibulad: daaliad ja gladioolid,“ räägib ta. „Nende muldapanekuga võiks natukene oodata – ajani, kui öökülmad on ära lõppenud ja muld on soe. Tark ei torma, nii ka aias. Aednik peab ilmaga koostööd tegema ja seda igal aastaajal. Tundub, et sel aastal tuleb aednikul ilmaga, mis ootamatult käitub, eriti hästi läbi saada.“


Teisipäev, 31. märts 2020

Kevad 5

Lõõgastav tegevus, mis aitab muremõtted eemale peletada – proovi aiandust! Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Gardelino OÜ.

„Aias toimetamine on mõnusalt positiivne tegevus ja kvaliteetaeg nii iseendale kui ka pereliikmetele. See on äärmiselt lõõgastav ja stressi maandav. Kui mul on näiteks olnud halb päev, viivad aiatööd mõtted hästi mujale,“ selgitab Marge Laan, kasvuhooneid müüva ettevõtte Vitavia esindaja. Marge Laan toob välja aiatööde mitu plusspoolt: tegevus, selle plaanimine ja tulemus. „Aias niisama jalutades võib lõpuks igav hakata, aga kasvuhoones toimetades kindlasti mitte. Seejärel plaanimine ja viimaks rõõm taimede sirgumise ja omakasvatatud tomatite üle. Loomulikult ei saa unustada ka kevadist ootusärevust – kõigile meeldib vaadata, kuidas loodus tärkab,“ jutustab ta. Aiandus on iga aastaga üha populaarsemaks muutunud ja enam ei domineeri arvamus, et see on vaid keskealiste hobi. Viimastel nädalatel on aga huvi aianduse vastu kasvanud hüppeliselt – inimesed peavad rohkem kodus püsima ja vajavad seetõttu põnevat tegevust. „Öeldakse ju, et kõige pikem tee on diivanist ukseni,“ muigab Laan. „Olen kuulnud päris paljusid kergendatult õhkamas: küll on hea, et mul on aed ja kasvuhoone – koht, kuhu minna ega pea kodus istuma. Aiapidajal ei lõpe ju tööd ja toimetused mitte kunagi ära!“ Nagu mainitud, aitab aias toimetamine ka muremõtteid peletada. „Praegune situatsioon on keeruline ning kindlasti muretsetakse rohkem oma lähedaste, tervise ja töö pärast. Taimedega tegelemine viib värske õhu kätte ning puhastab rõhuvatest mõtetest. Ülemõtlemine ei tee kunagi asja paremaks,“ räägib kirglik aiandushuviline.

Just nüüd tuleks lapsi aeda meelitada Asjatundja osutab, et aiahuvilistest lapsevanemad võiksid meelitada ka oma võsukesi aeda. Ja seda tuleks teha juba maast madalast. „Lapsed näevad, kui vanemad aias toimetavad ning see tekitab neis huvi. Suure tõenäosusega tahavad nad appi tulla ning seda peaks neile lubama. Ega põnnile pea esialgu andma raskeid ülesandeid. Näiteks minu noorem laps tahab hea meelega taimi kasta ning nende eest hoolitseda. Loomulikult jälgin ma kõrvalt, kuid ta käib oma taimekesi alati vaatamas ja on nende üle uhke,“ selgitab Laan.

Praegusel ajal on ka teismelisi tavapärasest lihtsam aeda meelitada – trenni ja huviringidesse ei saa ning lapsed igatsevad meelelahutust. „Vanemad, minge ise aeda tegutsema ning kindlasti tulevad ka lapsed peagi appi! Kaua nad ikka kodus diivanil vedeleda tahavad,“ arvab asjatundja.

Miniaed rõdule või terrassile Taimede kasvatamiseks ei ole alati vaja aeda ega suurt kasvuhoonet. Nüüdisaegsed võimalused lubavad aiandusega tegeleda isegi kortermaja rõdul või terrassil! „Paljud inimesed ostavad rõdule potid ja minikasvuhooned, et kas või peterselli või tilli kasvatada. Linnas saab isegi kartulit kasvatada, kui kasutada spetsiaalset püramiidi – see näeb tõeliselt atraktiivne välja, peale selle saab rõõmu oma esimestest kartulitest,“ toob Laan välja. Põnev idee kortermajja on ka vertikaalne taimemoodustis, mis võimaldab valgusküllases kohas panna terve seina taimi täis. Oskuslikult kujundades võib ürdipeenar isegi efektsem välja näha kui lillepeenar!

„Järjest rohkem kogub populaarsust seinaäärne kasvuhoone, mille võlusid ja võimalusi saavad kasutada just linnakorteri rõdu ja terrassi omanikud. Kasvumajakese sügavus on umbes 50–60 sentimeetrit ning mõni paneb sinna isegi tomatitaime sisse. See sobib ideaalselt pühapäevaaednikule ja näeb lahe välja. Tänapäevane võimalus miksida uut ja vana on lõputult lisavõimalusi pakkuv lähenemine, mis teeb tulemuse originaalseks ja personaalseks,“ ütleb ta.

Millist kasvuhoonet valida? Kasvuhooneid on igasuguses hinnaklassis – 200 eurost kuni mitme tuhande euroni välja. „Samas tuleks aru anda, et hind ja kvaliteet on omavahel tugevalt seotud. Soetades kallima, saad praktiliselt terve elu püsiva kasvuhoone!“ toonitab Marge Laan.

Tekkis huvi? Tutvu põneva aiatarvete valikuga www.vitavia.ee ja www.mwlconstruct.eu.


Teisipäev, 31. märts 2020

6 Kevad Karl Adami

KEVAD – kauaoodatud, kaunis ja tormakas KARL ADAMI

Kas tunned lindu laulust?

Varahommikused sammud põlluvaheteel tekitavad põldudel toimetavates põldlõokestes kihu tõusta lõõritades kõrgele taeva alla, et oma valdustest möödujale teada anda. Ka kulusel niidul toitu otsivad valge-toonekured muutuvad liikumist märgates valvsaks. Linnuhuvilistele on kevad täis põnevust ja kauaoodatud kohtumisi.

z Huvilistele on hulk veebilehti, mis linnuhäältest pungil. www.loodusheli.ee – kodumaine leht, kus saab tutvuda nii meie lindude kui ka helimaastikega. z www.xeno-canto.org – sellele lehele on koondatud kogu maailma linnuhääled. z register.metsad.ee – saab tutvuda nii era- kui ka riigimetsade vanuselise ja liigilise koosseisuga, tuvastada vääriselupaiku või kaitstavate alade välispiire.

loodusfotograaf

Suurnokk-vint

Lääne-pöialpoiss

Usinamatel linnupiltnikel on esimesed varjehommikud juba mööda saadetud, et jälgida mustas rüüs ja punaste kulmudega tedreisandate võitlusi, mille käigus pannakse paika lõplikud kosilased. Tedrehommikuid jagub veel nii aprilli kui ka maisse, aga et võimalikult palju kevadet näha, kuulda ja pildistada, tuleb varakult alustada – kevad on üks kaunimaid, aga ka tormakamaid aastaaegu. Sestap mõned soovitused, mida tasuks looduses lähinädalatel jälgida.

Mine metsa!

Hallpea-rähn

Laanepüü

Sookured

Väljadel peatuvad hane- ja luigeparved, sookurepaarid ja vigurlende tegevad häälekad kiivitajad, jõgedel peavad pulmamänge partlased, kuid minu meelest on parimad paigad kevade nautimiseks meie metsad ja pargid. Just seal saab näha ja kuulda kevadekuulutajaid päeval ja isegi öösel: kõigepealt hakkavad loojangu paiku vilistama pisikesed värbkakud, hämaras lisandub kõrvukrätsude hääli ning pimeduses võtavad sõna nii händkakud kui ka karvasjalg-kakud. Pesitsemist hakkavad juba lõpetama kuuse-käbilinnud ja okaspuumetsades turnivad tutt-tihased. Rongad on hakanud hauduma, valgeselg-kirjurähnid pulmamängud lõpetanud, väikesed

Ole ettevaatlik! Pärast iga looduses käiku kontrolli enda riideid ja keha, sest puugihakatisi leidub metsa all juba ohtralt. Ka ei maksa näiteks pärast sinilillede ja võsaülaste noppimist sõrmi suhu panna või käega silmi hõõruda, sest tegu on mürgiste taimedega, näsiniintest tuleks aga käed üldse eemale hoida.

sabatihasedki meisterdavad juba pesa. Just praegu saab ülevaate rähnidest, kes lasevad metsas lendu kutsehüüde või trummeldavad puutüügastel. Ka meie kõige pisemad linnud – porrid ja pöialpoisid – on praegu väga häälekad. Viimase, kõigest 5 grammi kaaluva linnu hääl on aga nii kõrge, et tema laul on otsekui kuulmistesti eest. Vanemas eas inimene ei pruugi seda kuulda isegi siis, kui lind otse kõrva ääres laulaks. Viimastel aastatel on meie metsadesse sattunud ka lõunapoolsema levikuga lääne-pöialpoisse, kes on palju värvilisemad ja rütmilisema lauluga – alates aprilli keskpaigast tasuks silmad ja kõrvad lahti hoida. Enne kui puud-põõsad on rohelise lehevammuse saanud, tasub otsida okste vahel ja risus liikuvaid võsaraate, punarindasid ja reipaid käblikuid. Kõik nad on osavad lauljad, kes repertuaari esitamiseks valivad mõne kõr-

gema paiga, kuid inimese lähenedes poevad taas kiiresti peitu. Mina valin hiilimisjahiks sageli aja pärast vihma, kui metsaalune on pisut niiskem ja õnnestub vaikselt liikuda. Parima ülevaate metsas toimuvast annab veerandtunnine jõudehetk, istumisaluseks samblakattega känd või tuulemurd. Vanemates segametsades, kus leidub ka tihedat alusmetsa, võib praegu silmata laanepüühärrasid, kes mõnel kännul või tüükal lasevad kuuldavale imepeene pika vile. Enim kuuleb seda hommikuti enne päikesetõusu ja mõni aeg pärast seda. Püüde mäng pole küll nii uhke vaatepilt kui teiste metsislaste oma, kuid selleski on rohkelt nüansse. Isaslind trummeldab tiibadega vastu keha, ajab suled kohevile, mõnikord hüppab efekti mõttes õhkugi. Laanepüüdel on üsna kindel territoorium ja võib kindel olla, et kui kord olete neile peale sattunud, tasub edaspidigi neid samast paigast otsida.

Hoolsal aiapidajal ei jää kevadel looduses käikudele kuigi palju aega, õnneks annab aga ka aias nokitsemine üsna hea ülevaate kevadistest saabujatest. Kui aias järjepanu askeldada, ei pruugi ümberringi toimetavad sulelised lasta end kahejalgsest suurt häirida.

Kevadekuulutajad koduaias Praegu võib ühes mitmekesises aias kohata kuldnokkasid, punarindasid, linavästrikke ja isegi kaelustuvisid. Oma koht on vintlastel, kes aias korraks või ka pikemalt peatuvad. Näiteks rohevindid, kelle isaslinnud värvuvad kevade saabudes eriti rohekas-kollaseks ja kelle laulgi muutub helisevaks. Okaspuude kasvades võivad nad aeda end sissegi seada. Oodata on mustkärbsenäppe ja väike-põõsalinde, kes saabuvad enamasti aprilli teises pooles. Kui talvel oli aias lindude söögimaja ja siin-seal leidub veel päevalilleseemneid, võib silmata maas askeldavaid suurnokkvinte, siisikesi ja esimesi metsvinte. Ootan eriti põhjavinte, keda Eestis on üsna vähe. Kevad on üks paremaid aegu neid märgata, seda enam, et isaslinnud muutuvad eriti värviliseks. Teiste seas võib neid kohata ka põllulappidel ja metsades peatuvates metsvindisalkades. Aialindudest on rändelt saabumas kanepilinnud, minu aias on neid tavaliselt kuni kolm paari. Punaka rinnaesise ja laubaga isaslinnud ning hallikaspruunid emaslinnud askeldavad aias peaaegu suve lõpuni ja võivad tihedas sirelihekis või elupuus üles kasvatada mitu pesakonda. Kui must-kärbsenäpid või rasvatihased aitavad aiapidajal kahjulike putukate ridu hõrendada, siis taimtoidulised kanepilinnud hekseldavad päris suurel hulgal umbrohuseemneid.


Teisipäev, 31. märts 2020

Reklaam 7

KULTUURISÜNDMUSED Simone Leitão

Projektijuht KRISTI KÕLL | Tel 614 4046 | kristi.koll@ohtuleht.ee

Kontserdid Kadrioru lossis pühapäeviti kell 18

Autor Gertrud Larsson, lavastaja Eero Spriit

„Metsas ei kuule su karjumist keegi“

Lossimuusika kevad 2020

Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette osanud kujutada ning muutub painavaks õudusunenäoks. Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii, et maa must.

26.04 Simone Leitão (klaver), Tõnu Kalm (klarnet), Aare Tammesalu (tšello) 03.05 ERSO solistid Kadriorus XI 10.05 Hooaja lõppkontsert, EMTA solistid lossimuusika.ee

See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega. Osades: Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar. Etendused Laulasmaa SPA õuel 7.07, 8.07, 9.07, 10.07, 11.07, 13.07, 14.07 kell 20

Lossimuusika

SUUREJOONELINE FILMIMUUSIKA GALA

Autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Jaak Vaus

9.09 Pärnus, 11.09 Jõhvis, 12.09 Tartus, 13.09 Tallinnas. Solistid: Uku Suviste, Sofia Rubina, German Gholami (Hispaania), Pekka Kurki (Soome), ÜENSO orkester - dirigent Jüri-Ruut Kangur. Võimsad hitid menufilmidest Ihukaitsja, Armageddon, James Bond, Robin Hood, Titanic, Staar on sündinud jmt.

Kõrtsid pole eestlaste elus olnud tühipaljad joomakohad. Läbi sajandite on kõrtsis vahetatud uudiseid, mõistetud õigust, ravitsetud ja keerulistel aegadel varju mindud. „Elevandi kõrtsi” lugu algab sellest, et eesti mees Ants saab aastal 2020 päranduseks kõrtsi. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Pinnale ujuvad saladused, mille lahendamine tundub esmapilgul võimatu. Ants hakkab lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab ajas tagasi – aastatesse 1941, 1915, 1905, 1900 ja lõpuks 1702. See, mis on olnud enne meid, aitab Antsul lõpuks leida lahenduse mitmele ülimalt tänapäevasele probleemile. Me ei tohi unustada, mis oli enne meid. Kui kaugele on inimene valmis minema kaitsmaks peret? Kuidas saavutada mõistmine põlvkondade vahel? Kui tuhanded surevad, kas siis on ühe inimese päästmisel tähtsust?

Sooduspiletid kuni 8. juulini Piletilevis.

Osades: Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik. Etendused Jäneda Pulliteatris 25.06, 27.06 kell 15, 28.06 kell 19; 2.07, 3.07, 4.07, 5.07 kell 19; 16.08, 17.08, 23.08, 24.08, 28.08, 29.08 kell 19

Virtuaalne Eesti Loodusmuuseum on avatud!

Kukerpillide ajalooline kontserttuur

Tule uuri salapäraseid soid, rikkalikku metsa- ja mereelustikku ning miljonite aastate tagust geoloogilist ajalugu, asu seiklema müstilise ürgmere põhja ning uuri isadust looma ja taimeriigis! Virtuaalsetest näitusesaalisest leiad ka videod, mängud ja audiogiidi! Virtuaalne loodusmuuseum on avatud loodusmuuseumi kodulehel: www.loodusmuuseum.ee/ virtuaalmuuseum

Kevadised etendused edasi lükatud juuliks, piletid kehtivad Kes ei ihkaks enda kõrvale seda ainsat ja õiget! Aga kui elu pole sind veel unistuste kaasaga kokku viinud, jääb üle riskida pimekohtinguga. Pimekohting on nagu vene rulett, kus võid kaotada elu või hoopis võidukas bingomäng, mis teeb sind hoobilt rikkaks. Iial ei tea, kas kokkulepitud kohas ja kokkulepitud ajal ootab sind tütar või ema.

„Elevandi kõrts“

„Kukerpillid kukega kirikutes“ kukega kirikutes

Kukk ja Kukerpillid – kes neid võiks lahuta... Kukk, kui uue päeva ja valguse kuulutaja kirikutornis annab nüüd märku, et on aeg avastada Eestimaa kauneid pühakodasid ja saada osa ajaloolisest kontsertsarjast. Kukerpillid esinevad koosseisus: Toomas Kõrvits (kitarr, laul); Ike Volkov (basskitarr, laul); Arne Haasma (akordion, laul); Heiki Vahar (viiu, laul). Esitamisele tulevad laulud elust enesest, välja nopitud Kukerpillide 48aastase tegutsemise varasalvedest. Ootame teid suvisel juulikuul järgmistes paikades: Piletid

05.07 Räpina Miikaeli kirik 06.07 Torma Maarja kirik 07.07 Kose Püha Nikolause kirik

08.07 Türi Püha Martini kirik 09.07 Põltsamaa Püha Nikolause kirik 10.07 Noarootsi Püha Katariina kirik

11.07 Rõngu Mihkli kirik 12.07 Viljandi Pauluse kirik

Kevadised etendused edasi lükatud sept-dets, piletid kehtivad Komöödiateatri etendus

„Kutse juubeliks!“ Pille Pürg on meie vaatajaid üllatanud juba aastaid oma vaimustavate paroodianumbritega. Seekord on etenduses „Kutse juubeliks!“ lavale tulemas 10 Eesti prominenti. Pille valmistub juba aegsasti oma peoks ja see kõik algab otse vaatajate pilgu all. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? See on keeruline ülesanne ja vajab teatripubliku abi! Pille avab nii mõnegi külje ka endast ja räägib, milline ta juubel välja peaks nägema, kes sinna peaks tulema ja keda ta iialgi sinna ei kutsuks – olgu kingitus ümbrikus kui suur tahes. See etendus värskendab nii keha kui vaimu! Pange oma naeruhääled valmis!


Teisipäev, 31. märts 2020

8 Kevad

Saaremaa piltniku fotod Kuressaare haigla toetuseks Paljud inimesed otsivad praegu võimalusi toetada eesliinil olijaid, eriti meditsiinitöötajaid. Ka Saaremaa fotograaf Alar Truu tahab anda oma panuse ja ühtlasi pakkuda teistelegi võimalust toetada praegu tõeliselt keerulisse olukorda sattunud Kuressaare haiglat. IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Mul ei ole palju raha, mida saaksin ise haiglale annetada,“ ütleb Alar. „Aga kuidagi aidata väga tahaks. Nii istusingi kodus ja nuputasin, kuni tulin mõttele, kuidas saan midagi oma fotodega ära teha nii, et anda oma panus ja pakkuda teistelegi inimestele võimalust haiglatöötajaid aidata. Rääkisin oma mõttest Keili Fotobutiigi omanikule Keili Teesile, kes oli kohe valmis selles algatuses kaasa lööma.“ Nii ongi kõigil nüüd võimalus teha Kuressaare Haiglale annetus ja saada selle eest endale vastu üks prinditud foto fotokapal. Selleks kogus Alar kokku valiku fotosid enda öistest ringikolamistest. Galerii leiab igaüks Alar Truu seinalt Facebookis, seal on ka täpsed juhised selle kohta, kuidas tellida: kui meelepärane pilt on galeriist leitud, tuleb pildi number selle pealkirjast saata Alarile otse Facebookis või meilile alar.truu@hotmail.com. Fotograaf

edastab arve tellimuse kohta ning makse laekudes on tellimus kinnitatud. Kellele etteantud prindi suurus 54x36cm ei sobi, siis alati on võimalik tellida ka teist mõõtu, tuleb vaid fotograafile soovist teada anda. 54x36cm prinditud fotokapa hind on 25 eurot, sellest summast 10 eurot on printimiskulu, ülejäänud 15 eurot iga pildi pealt läheb Kuressaare haiglale annetuseks. Kõigi annetajate nimed lubab Alar kirja panna ja need koos annetusega Kuressaare haiglale edastada. Saaremaal ja Muhumaal leiavad algatuse eestvedajad võimaluse prinditud fotod kontaktivabalt käest-kätte edastada, mandrirahvale saab pilte saada posti teel. Sel juhul lisandub ka postikulu – et mitte näpistada seda haiglale mõeldud annetussummast. „Hoidke üksteist, hoidke iseennast,“ ütleb Alar. „Püüame sel keerulisel ajal üheskoos olla võimalust mööda toeks neile, kes seda kõige enam vajavad!“

Kaunid Kontserdid Käsmus 2020 9.06

kell 20:00

10.06 kell 20:00

KAUNIMATE NAISED KÖÖGIS Naised nagu tuletornid! AASTATE VENNASKOND Mehed nagu merekarud!

11.06

kell 20:00

JAAN PEHK

12.06 kell 20:00

AKUSTILINE

Sünnipäevakontsert

Õnnitlevad VAIKO EPLIK, JAREK KASAR, BONZO ja KAIRE VILGATS

13.06 kell 17:00

GEORG OTS

100

HARFIKIIRTES LUMMAV ÖÖKONTSERT-LASERSHOW

TIIT KIKAS, MARIA LISTRA & KEELPILLIKVARTETT PREZIOSO

Piletid

70

Suvuesöeös lumm

tud Aegumalu lau d

ELINA NECHAYEVA MART SANDER VOLDEMAR KUSLAP MARKO MATVERE

JAAK JOALA SUUR MEENUTUSKONTSERT

13.06 kell 22:30

Laval: KOIT TOOME, STEFAN, MÄRT AVANDI, EDA-INES ETTI, ELERYN TIIT, KALLE SEPP, JANIKA SILLAMAA ja TOMI RAHULA

14.06 kell 17:00

14.06 kell 22:30


Teisipäev, 31. märts 2020

Kevad 9 Alar Truu

Autojuhtide panus võitlusse viiruse vastu Ilusad kevadised ilmad kutsuvad ringi sõitma – ja paiku, kus matkarajale või niisama loodusse minna, ongi mõistlik otsida kõrvalisematest paikadest. Igal autojuhil tasub aga mõelda sellele, kuidas anda oma pisike panus ühisesse võitlusse koroonaviiruse vastu. z Puhasta autot korrapäraselt, eriti võtit, rooli, käigukangi, nuppe ja ukse käepidemeid. Selleks sobib kõige paremini alkoholipõhine desinfitseerimisvahend. z Enne kütusepaagi täitmist pane kätte ühekordselt kasutatavad kindad, pärast viska need tanklas segajäätmete prügikasti (tavaliselt must konteiner). Kindaid ära võttes tõmba ühe käega kinda keskmist osa, seejärel aseta kaks sõrme teise kinda sisse ja eemaldage see, keerates mõlemad kindad üksteise sisse rulli. Enne kinnaste minema viskamist võiks need igaks juhuks mähkida ühekordselt kasutatavasse kotti, et kaitsta inimesi, kes tegelevad jäätmete käitlemisega. z Ära kasuta bensiinijaama tualettruumi, kui see pole hädavajalik. Viirus levib õhu kaudu, mis tähendab, et seda võib esineda ka avalikus tualettruumis näiteks uste käepidemetel või prilllaual. See kehtib kõigi ava-

like tualettruumide kohta, kuid et bensiinijaama külastab iga päev väga palju inimesi, on nakatumise oht seal tunduvalt suurem. Kui peate siiski tankla tualettruumi kasutama, peske hoolikalt käsi, lahkudes avage uks linki puudutamata või kasutage ukse avamiseks ühekordselt kasutatavat paberrätikut. Kui tanklas ei ole võimalik põhjalikult käsi pesta (nt kuna vedelseep on otsas), kasuta autosse jõudes kohe desinfitseerimisvahendit. z Hoia käepärast autojuhi tööriistakomplekti, mis peaks muu hulgas sisaldama alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit (eelistatavalt pihustiga), ühekordselt kasutatavaid kindaid tankimiseks (pole alati tanklas saadaval) ja kontaktivaba termomeetrit. Nakkusnähtude ilmnemisel (nt kuiv köha, palavik) saad siis kohe enda või kaassõitjate kehatemperatuuri mõõta. z Kindlasti võiksid autos olla käepärast ühekordselt kasutatavad salvrätikud ja jäätmekotid. Kui kaitsemaskid taas müügile tulevad, tasuks mõned ka autosse soetada, sest kui tõuseb kõrge palavik või kahtlustad muude sümptomite alusel nakatumist, tuleks kasutada kaitsemaski, et vältida viiruse levitamist.

z Maksa tanklas elektrooniliselt, sest viirus võib levida ka sularaha kaudu. Siiski tuleb suurema summa eest tankides PINkoodi sisestamiseks (välja arvatud mõne puutevaba kaardi korral, mis on kõrgema limiidiga) puudutada terminali klaviatuuri. Pärast iga tehingut tuleks pesta või desinfitseerida käsi, olenemata makseviisist. Ka tasub meeles pidada, et mõned tanklaketid kasutavad mobiilirakendusi, mis võimaldavad maksta QR-koodi abil, tänu sellele ei ole vaja isegi hoonesse siseneda. See on suurepärane lahendus, mis vähendab veelgi viiruse edasikandumise riski, sest kõik tanklas olevad inimesed saavad hoida üksteisest ohutut vahemaad. See võimalus kaitseb ka nende eest, kes on juba nakatunud, kuid kellel pole veel mingeid sümptomeid. z Järjekorras seisa teistest inimestest vähemalt kahe meetri kaugusel, et piirata kontaktivõimalust viiruselevitajatega. Ära pea paljuks teha märkus inimesele, kes kahemeetrise vahe hoidmise nõuet nillekski ei pea – turvalisus ennekõike! Kehtestatud reeglitest peaksid kinni pidama kõik inimesed, sest muidu kaotavad ennetavad meetmed mõtte. Allikas: AutoDNA


Teisipäev, 31. märts 2020

10 Kevad

KAALUST ALLA Ma vihkasin oma soovitust sihile üleliigseid REKLAAM

Vabanege punnis kõhust

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

kilosid!

Kehakaal teeb muret paljudele, iseasi, kas muretsetakse kilo-paari või märksa suurema ülekaalu pärast. Kehvas seisus on praegu igaüks, kes seni korrapäraselt jõusaalis-rühmatrennis käinud – nüüd tuleb higistada omapäi. Trennivideoid leiab internetist palju, jääb vaid küsimus, kuidas ennast liigutama sundida.

Kuuma nimetusega Chili Burn™ tabletid aitasid Laural vabaneda punnis kõhust. „Olen väga õnnelik, et leidsin need tabletid,” rõõmustab Laura. „Minu lugu sai alguse niimoodi. Helises uksekell. Avasin ukse ja seal seisis mu vennanaine, kes selle asemel, et tere öelda, hüüatas üllatunult: „Oi, küll sa oled paksuks läinud!” Paus... Tundsin, kuidas veri keema läks ja näost punaseks läksin. „Jah, ma tean, et olen paksuks läinud ning kavatsesin juba ammu midagi ette võtta. Kuid ikka homme või esmaspäevast või järgmisest kuust... Nüüd aga mõistsin, et aeg on käes. Ja see aeg on NÜÜD. Need vennanaise välja hõigatud sõnad ja üllatus tema näol otsekui äratasid mu tardumusest ning juba tunni aja pärast panin end spordiklubisse kirja.”

Ma ei sallinud oma üleliigseid kilosid „Püüdsin kehakaalu alandada mitte ainult sporti tehes, vaid ka dieeti pidades, kaloreid lugedes ja tervislikku toitu süües. Alguses läks kõik väga hästi. Sain mõnest kilost lahti. Kuid õige pea märkasin, et rohkem kaalu langetada ei õnnestu. Ja punnis kõht ajas mind lausa hulluks. Olin nii pettunud, et hakkasin vihkama igat liigset kilogrammi.”

Uus impulss „Juhuslikult lugesin ühest ajakirjast teavet Skandinaavia tablettide Chili Burn kohta, mis sisaldavad tšillipipart, rohelist teed ja muid ained ning aitavad vabaneda punnis kõhust. See hakkas mind huvitama ja innustas katsetama. Uskusin, et Chili Burni tabletid võivad anda mulle uue impulsi, seetõttu kiirustasin kohe lähimasse apteeki, et neid osta.”

rohelise tee ekstraktist saadud epigallokatehhiingalaati, kroompikolinaati, magneesiumi ja B-grupi vitamiine. Koostises olev kroom toetab normaalset makrotoitainete ainevahetust ja aitab hoida normikohast vere lükoosisisaldust. Magneesium, niatsiin ja pantoteenhape soodustavad energiavahetust. Kui organism lagundab energiat andvaid aineid – valke, süsivesikuid ja rasvu, siis see soodustab kalorite kaotamist. Ja kui organism põletab efektiivselt kaloreid, on kergem kontrollida kehakaalu ning vabaneda punnis kõhust. Samuti on väga tähtsad mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Imeline tunne Chili Burni tabletid ei ekita kõrvetustunnet ega ebameeldivat kuumust või higistamist. Vastupidi, juba pärast esimese tableti võtmist tajute tõenäoliselt meeldivat soojustunnet ning tundub, nagu rasvad hakkaksid põlema. Ärge oodake, millal etteulatuv kõht hakkab teid ärritama – katsetage Chili Burni toidulisandit juba praegu!

Chili Burni originaaltablettide müügikohad Chili Burni tablette saate osta apteegist või tootja veebipoest www.newnordic.ee. Kui teil on küsimusi, helistage telefonil www.newnordic.ee 684 3838. Online Store

Kaal näitas seda „Ma teen ikka edasi sporti, söön vähem ja võtan Chili Burni tablette. Tunnen suurt rõõmu, sest tajun end märksa kergemana. Kõik toimub otsekui unes. Imestan ikka veel, kuidas mul õnnestub nii hästi ülekaalust vabaneda. Chili Burni tablettide kohta võin öelda ainult kiidusõnu. On ju sõnulseletamatu rõõm, kui saad loobuda laiadest riietest ja olla hoopis seksikam. Uskuge mind, olen otsustanud – ma ei lähe enam mitte kunagi paksuks,” kinnitab Laura.

Toidulisand

z Täiskasvanu peaks liikuma 5–7 päeval nädalas vähemalt 30 minutit korraga. Sel ajal peaks reipal sammul liikumine kestma korraga vähemalt 10 minu-

tit – see on aeg, mille järel hakkab tekkima tervisekasu, aktiveerub hingamiselundkond ja koormust hakkab saama ka südame-veresoonkond.

Et mälu püsiks heas vormis, tu Kui mälu eest hoolt ei kanta, võib see otsustaval hetkel alt vedada või hakata tasapisi kehvemaks muutuma. Seepärast tasub aju toita ja turgutada ning teha korrapäraselt mälutreeninguid. Millest on ajule kasu?

Kuidas Chili Burn toimib? Chili Burn – see on Skandinaavia päritolu toidulisand, mis sisaldab tšillipipra ekstrakti,

Tasub mõelda kas või kardioloog Margus Viigimaa sõnadele: „Liikumine on see, mis aitab kehakaalu normis hoida. Ülekaal on paljude haiguste, sealhulgas kõrgvererõhktõve, insuldi ja südameinfarkti riskitegur.“ Aitab meile viiruseohustki, kas pole – rohkem tõbesid pole küll tarvis. Seega oleks mõistlik teha kõik mis võimalik, et haigusi ennetada. z Liikumisest on alati kasu, aga kui soovid kaalu langetada, peaksid kindlasti üle vaatama ka oma toitumisharjumused. Kui jääd omal käel valikute tegemisega hätta, siis treenerite ja toitumisnõustajaga saab ühendust ka e-kirja või telefoni teel. Tasakaalustatud toitumise korral avaldab kehaline aktiivsus tervisele rohkem mõju. z Kasuta liikumiseks iga võimalust: ära astu lifti, vaid kõnni treppidest, ära lase teistel endale asju kätte tuua, vaid liiguta end ise. Pea meeles, et iga laua taga istutud tunni järel tuleks end pisut liigutada, kasuta telefonikõnele kuluvat aega selleks, et samal ajal ringi kõndida jne. z Viibi võimalikult palju värskes õhus – ka see aitab ülekaalu ja rasvumist ennetada. Igasugune liikumine kiirendab ainevahetust, kusjuures liikumise soodne mõju jätkub veel mõnda aega pärast liikumise lõppemist.

KOSUTAV UNI. Ööune arvelt ei tohiks mingil juhul aega näpistada. Ka enne olulist teadmistekontrolli ei tohiks öö läbi üleval istuda, et viimase hetkeni tuupida – tihtilugu võib just väsimus olla eksami ebaõnnestumise põhjus, kirjutab Psychology Today. Arukam on end korralikult välja magada, et eksamile või olulisele töökohtumisele minna värske pea, puhanu ja energilisena. Piisavad une-

Ilmar Saabas

tunnid vähendavad stressi ja aitavad paremini esineda. Kui uni on olnud ülearu napp, väheneb probleemide ja ülesannete lahendamise ning kriitilistele olukordadele reageerimise võime. Seetõttu ongi oluline magada vähemalt kaheksa tundi ööpäevas. Paar tundi enne magamaminekut ei ole hea tegelda nutiseadmetega, ka telerivaatamist tasuks vältida. Kindlasti tuleks magamistuba enne voodisseminekut korralikult tuulutada ja mitte võtta sinna kaasa telefoni-tahvlit. KORRALIK TOITUMINE. Toit mängib mälu toetamise juures olulist osa vanusest hoolimata,


Teisipäev, 31. märts 2020

Kevad 11

A? 10 + 10 e jõudmiseks

REKLAAMTEKST

Tabletid ajutegevuse ja vaimse võimekuse toetamiseks

Daisy Lappard

Elustiili saab muuta igaüks ainult ise

z Püstita eesmärk ja tee ajakava: 4 kilo jaanipäevaks, jõuluks 10 kilo maha. Pane ajakava kirja ning tee iga saavutatud tulemuse taha linnuke. Nii näed, millega oled juba hakkama saanud, ja indu edasi liikuda on veel rohkem. z Küsi abi. Räägi sõpradele või lähedastele oma plaanist ja palu, et nad toetaksid sind eesmärgini jõudmisel. z Näe probleeme väljakutsetena. Kui ajapuuduse tõttu ei saa kõndima minna, siis mõtle, et seda korvab lifti ja eskalaatori vältimine, nende asemel käi trepist. z Edene samm-sammult. Haki eesmärk väikesteks vahe-eesmärkideks: kõigepealt loobu näksimisest, plaani mõistlikud toidud ja päevased vahepalad. z Usu oma edusse. Otsusta, et saavutad oma eesmärgi ja näed probleemseid olukordi võimalusena midagi uut õppida. Kujutle olukorda juba ette ja näe ennast selles edukana. z Tunne ja tunnista oma nõrkusi. Mõtle, millistes olukordades sa võid palju süüa. Toidulõhn, tunded, teatud sündmus või koht võivad sundida sööma ka siis, kui nälga õieti polegi. Mõtle ka sellele, millised toidud, maiustused või küpsetised on su eriline nõrkus, siis võid järgmisel korral neid lõkse vältida. z Pööra tähelepanu järeldustele, mitte ebaõnnestumistele. Kui kaal ei lange, jääb seisma või isegi tõuseb, ära vaju masendusse ega anna alla, vaid muuda oma käitumist. See, mis juhtus, ei ole ebaõnnestumine vaid tagajärg, et suund pole õige. Edukaks saadakse alati otsimise ja tööga. z Tunneta ennast. Mõtle, mida soovid ja kas oled valmis selle heaks tegema tööd. Kui sööd igavusest või kurvastusest, otsi muid teid meeleolu parandamiseks. z Loo kujutluspilte. Kujutle end sellisena nagu soovid olla eesmärgile jõudes. Kui lähed peole või restorani, mõtle eelnevalt, mida tellid, kas võtad magustoitu ja milliste sõnadega sa mingist toidust vajaduse korral keeldud. z Õpi teistelt. Kui soovid õppida tegema midagi uut, jälgi teiste käitumist. Küsi, kuidas nad seda teevad ning kogu uusi mõtteid ja ideid. Allikas: Figuurisõbrad

Kepikõnd on tõhus trenn, see annab koormust kogu kehale.

z Kui soovitatav keskmise intensiivsusega liikumine 150 minutit nädalas ei ole jõukohane, siis tuleb alustada endale sobivast ajast. Vajaliku liikumishulga võib koguda vähemalt 10 minutit järjepanu kestvate tegevustena. z Peale igapäevase 30minutilise reipal sammul liikumise tuleks iga nädal teha ka tõhusamat aeroobset trenni. Selleks sobib aktiivne kõnd ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, jooks, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud. Sellist trenni tuleks teha vähemalt

2–3 päeval nädalas, kokku 2,5 tundi. z Vähemalt 2–3 päeval nädalas tuleks lisaks liikumisele teha ka harjutusi lihastele, samuti venitus- ja tasakaaluharjutusi. z Liikumine vähendab trombiriski, mis eriti ohustab just ülekaalus inimesi. z Suure ülekaaluga inimestele sobib suurepäraselt ujumine, sest see ei koorma liigeseid. z Keskmise intensiivsusega liikumise soovituslik tervislik maksimum on 300 minutit nädalas. Ei ole täheldatud, et kui liikuda sellest rohkem, oleks tulu tervisele suurem.

leb seda turgutada ja treenida kinnitab toitumisnõustaja Liis Orav (toitumistarkus.ee). Uuringud näitavad, et kui toit sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju ning rasvast kala, aitab see vähendada mäluhäirete riski. Seega: rohkem häid rasvu! Sööge rasvast kala (nt heeringat ja turska), lisage salatitesse tšiia-, lina- ja kanepiseemneid, võtke menüüsse rohelisi köögivilju (salatilised, kapsad), pähklid ja marjad. Eakamatel tasuks teada, et just toidust saadavad oomega3-rasvhapped aitavad kahandada dementsuse riski. Aju aitab turgutada C-vitamiin, seetõttu tuleks menüüsse kaasata ohtralt C-vitamiini sisaldavat astelpaju jt kodumaiseid marju.

Smuutit tehes tasub lisada ka korralik peotäis värskeid nõgesevõi petersellilehti. Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ja leht-, aed-, kaun-ja juurviljades jm. Väga oluline on süüa tasakaalustad toitu, kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid toite. Ka magusat tasub vältida, sest suhkrurikkad eined panevad aluse veresuhkru korratustele, mis põhjustavad peale mäluprobleemide ka kehakaalu tõusu. TEE MÄLUTRENNI. Uuringud on tõestanud, et neil inimestel,

kes teevad iga päev veerand tundi mälutreeninguid, oli parem tähelepanu ja reageerimisvõime kui neil, kes seda ei teinud. „Ekslikult arvatakse, et mälutreening on eakate pärusmaa,“ ütleb mälutreener Reet Trei (ajakirisport.ee). Tänapäeva infokülluses mõjutavad meie mõtlemist ja mäletamist nutiseadmed – nende tõttu kasutame oma mälu üha vähem.“ Mälu treenimiseks sobivad ristsõnad, sudokud, pusled, võõrkeelte õppimine jm. Kes soovib sellega põhjalikumalt tegelda, võiks alustada osalemisest mõnel mälutreeningu kursusel. KRISTJAN ARRAS

Rootsi tabletid, mis varustavad mõne minuti jooksul aju mälurakke vitamiinidega Kas kipute unustama inimeste nimesid, kellega pidevalt suhtlete ja rääkides kaob mõttelõng? Ei mäleta, kuhu panite oma prillid või miks tulite tuppa ning autot juhtides unustate, kuhu pidite sõitma? Mälu ja vaimset võimekust püütakse tõsta erineval viisil, kuid sageli pettutakse. Meil on teile hea uudis – uued Skandinaavia tabletid Clear Brain™, mis on mõeldud ajutegevuse tõhustamiseks ja vaimse võimekuse toetamiseks.

Aju vajab toitaineid Uuringud näitavad, et ainult hoolikas aju toitmine toetab pikaajalist vaimset võimekust. Skandinaavia firma New Nordic on loonud aju toitainetega varustamiseks uue toidulisandi, Clear Braini tabletid, mis sisaldavad taimeekstrakte, B-grupi vitamiine ja joodi. Tabletid on mõeldud ajutegevuse ja mälu funktsioonide toetamiseks. Neid võivad tarvitada nii noored kui ka vanemaealised. Clear Braini tablettides sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained aitavad keskenduda, toetavad normaalset kognitiivset funktsiooni ning aju ja närvisüsteemi talitlust. See toidulisand on väga tõhus õpingute perioodil, kui on vaja lühikese aja jooksul talletada võimalikult palju infot.

Vapustavad uuringutulemused Clear Braini tabletid sisaldavad rohelises tees leiduvat Lteaniini, mille puhul on tõestatud, et selle manustamisele järgneva tunni möödumisel saavutavad ajulained kõrgema aktiivsuse. Pildil näete, kuidas rohelisest teest saadud naturaalne ekstrakt aktiveerib aju mälu- ja keskendumistsoone – punased ajulained näitavad suu- Rohelisest teest remat aktiiv- saadud L-teaniin Platseebo sust võrreldes vähem aktiivsete siniste lainetega, mida täheldati platseebot tarbinud uurimisrühma liikmete puhul.

Clear Braini tabletid – Rootsi leiutis Clear Braini tabletid sisaldavad granaatõuna, Kreeka pähkli, merimänni koore, musta pipra ja pune ekstrakti, joodi ning vitamiine. Jood toetab aju normaalseid kognitiivseid funktsioone ja närvisüsteemi talitlust. Pantoteenhape (vitamiin B5) soodustab vaimset tegevust. Vitamiinid B1, B6, B12 ja B3 toetavad normaalset psühholoogilist seisundit ja närvisüsteemi talitlust. Olulised on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Peaaegu kaotasin terava mõistuse Ruth on ammu pensionil, kuid loomult aktiivne ja toimekas naine. „Olen alati enda üle uhkust tundnud, sest olin võimeline korraga planeerima ja tegema erinevaid töid. Hiljuti aga hakkasin tundma, et terav mõistus kipub hääbuma.“ „Isegi igapäevased tööd muutusid keeruliseks – ei suutnud keskenduda, aina sagedamini kippusid asjad ununema. See muutis mind kurvaks. Õnneks avastasin Skandinaavia Clear Braini tabletid, mida tarvitan nüüd iga päev.“

Terav mõistus ja hea mälu „Minu jaoks on väga tähtis teha igapäevaseid töid, hoolitseda oma lilleaia eest, suhelda lapselastega või mängida naabritega lauamänge, seetõttu peab mul olema selge pea ja terav mõistus. Tahan jääda iseseisvaks, aktiivseks ning mitte tunda end kohmetu ja hajameelsena. Ma ei ole huvitatud ainult kodus tugitoolis istumisest ja televiisori vaatamisest. Tahan kohtuda sõpradega, reisida, külastada oma lähedasi.“

Kust saab osta Clear Braini?

Rootsi Clear Braini tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Lisainfo telefonil www.newnordic.ee 684 3838. Online Store


Teisipäev, 31. märts 2020

12 Kevad

Pistame kõik rohelise kannmikserisse? ETTEVAATUST! Robin Roots

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Kevad on käes, metsaalune rohetab ja sotsiaalmeedias levivad juba fotod esimestest koju toodud karulaugupuntidest. Tõenäoliselt tõttavad peagi tervislikku kraami varuma needki, kes seda varem pole teinud. Neil tasuks siiski korraks järele mõelda: kas ma ikka tean, mida korjan?

Nagu kak s tilka vett ? Vasakul tervislik karulauk , paremal mürgine sügiskrookus.

Mürgistus loodusest – esmaabi

„Eestis elab täiesti unikaalne rahvas – nagu miski kevadel nina mullast välja pistab, nii see üles korjatakse ja blenderisse pannakse! Meie Euroopa kolleegidel selliste mürgistustega eriti kogemusi pole,“ teab terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Vahel läheb innuka mikserdamisega siiski ka viltu.

Kas oskad vahet teha? Metsa või aasale korilussooviga jalutama minnes tasukski kõigepealt mõelda sellele, et kaugeltki kõik taimed ei ole ohutud. Enne kui midagi korjama asuda, tuleb kodus teha eeltööd ja täiendada teadmisi. Kas oskate näiteks ainsa pilguga teha eksimatult vahet piibelehel ja karulaugul? Aga karulaugul ja sügislillel (olgu kohe öeldud, et viimati nimetatu on mürgine)? „See, kes asja ei tunne, võib tõesti kergesti eksida,“ ütleb proua, kes igal kevadel turul karulauku müüb – ja kes oma nime avaldada ei taha, ehkki kinnitab, et karulauk kasvab tal aias. „ Ei ole imeks panna midagi, kui lootuses tervist praavitada hakitakse salatisse karulaugu asemel piibelehte, nad võivad metsa all üsna lähestikku kasvada ka. Kui mujalt õppida pole, siis tasub turule tulla ja teadjatelt uurida, kuidas vahet teha. Üks asi on see, et karulaugu lehed on palju õrnemad, aga teine on lõhn – kui lehte natukene mudida, siis karulaugulehest tuleb selget küüslaugulõhna.“ Valesti tarvitatuna võivad paljud ohutuna tunduvad taimed osutuda mürgiseks. Terviseamet soovitab en-

Vida Press

Mürgine sügiskrookus või tervislik karulauk – kas oskad öelda?

Kas karulauku võib korjata? Eestis on karulauk III kategooria kaitsealune taim juba 1983. aastast: selle kategooria taimi on lubatud metsast noppida mõõdukalt, metsast toodud karulauku müüa ei tohiks. Looduskaitseseadus ütleb, et kolmanda kaitsekategooria taimi ei tohi hävitada ega korjata loodusest sellises ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle elupaigas. „Seadus on üsna umbmäärane – kui paljude taimede allesjäämist saab pidada küllaldaseks? Selge on, et 3. kategooria looduskaitsealuseid taimi on keelatud loodusest korjata ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas,“ ütleb keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Kaja Lotman. „Eestis on karulauk ohulähedases seisundis. Kasvukohti hävitab nii metsaraie kui ka ehitustegevus, aga ka liigne korjamine, mis

ne toidu sisse panekut järele uurida, kas taime on ikka ohutu süüa, eriti veel siis, kui kavatsete kasutada seda toorelt, näiteks smuutides.

Olge ettevaatlik! Näiteks rabarber – koogidkissellid on põlvest põlve laual olnud, täiesti ohutu ju! Aga võta näpust: rabarberi suurte lehtede söömine on varem laste seas koguni surmajuhtumeid põhjus-

võtab taimelt võimaluse normaalselt paljuneda. Seepärast ei maksa sealt, kus taimi on vähe, üldse lehti noppida, suurematel kasvualadel aga teha seda mõõdukalt ja jälgida, et taimi ei tallataks. Kindlasti ei tohi neid juurtega üles kitkuda või välja kaevata.“ Kaja Lotman soovitab otsida seemnepoodidest karulaugu seemneid ja külvata need oma aeda – aias ja metsas kasvav karulauk on üks ja sama liik. Karulauk armastab huumust ja mahalangenud lehtede all talvituvad seemned paremini. Kasvukohaks sobiks kõige paremini kraavikallas või niiske metsaalune, kuid hakkama saab taim ka mõne marjapõõsa all, kus on piisavalt niiskust. Karulaugu seemned vajavad läbikülmumist, seepärast tuleks seemned maha külvata augustis.

tanud. Rabarberi lehe muudab tervisele ohtlikuks selles sisalduv antrakinoon, nii lehed kui ka puitunud varred sisaldavad inimesele kahjulikku oksaalhapet. Suurel hulgal oleksid tervisele samal moel ohtlikud ka hapuoblikad ja jänesekapsas, aga tõenäoliselt ei jaksaks keegi neid sellises koguses süüa. Ettevaatlik tuleb olla ka siis, kui lähete lilli korjama lastega, kes on alles selles eas, kus kõik,

mis kätte saadakse, läheb kõigepealt suhu. Näiteks ülaste taimemahl võib nahka tugevalt ärritada, ülase närimine või väikese koguse maitsmine põhjustab aga põletavat tunnet suus ja neelus, vahel ka haavandeid ja kõhuvalu. Hoolimata armsast välimusest ei ole päris süütu ka sinilill. Maikelluke ehk piibeleht ja märtsikelluke nahaga kokkupuutel mürgistust ei põhjusta.

NAADI-JUUSTUSKOONID Kes oma aeda viimasest kui umbrohuliblest puhtaks pole rookinud, leiab ehk aianurgast noori naadilehti. Neid võib lisada salatitesse-suppidesse, aga miks mitte võtta ette naadiskoonide küpsetamine. Vaja läheb: 125 g täistera speltajahu (võid proovida ka odra-, kaera- vm jahu), 100 g nisujahu, 1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit, 1 tl soola, 70 g külma võid, 1 dl keefirit, 1 muna, 100 g riivitud tugevama maitsega juustu, nt parmesani, 50bg värsket naati, määrimiseks muna, peale linaseemneid. Valmistamine: Kuumuta ahi 220 kraadini. Vala hoolega pestud naadile

peale keev vesi ja lase paar minutit seista. Nõruta sõelal ja kalla üle külma veega, siis jääb värv kena roheline. Pigista käte vahel vesi välja nii, et pihku jääb väike naadinutsakas. Seejärel eemalda jämedamad varred ja haki naadid korralikult peeneks. Haki köögikombainis või käsitsi segamini jahud, sool ja küpsetuspulber ning külm või, kuni saad ühtlase saiapurulaadse segu. Lisa juust ja sega. Klopi muna ja keefir kokku ning lisa jahusegule. Sega käsitsi juurde hakitud naat. Vormi saadud segust päts ja rulli kergelt jahusel laual paar korda, kuni

Karulauk

z kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada; z kannatanut pole vaja ajada oksendama; z taime, marja (aga ka kemikaali) alla neelanule anda väikeste lonksude kaupa juua vett; z teha kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnata, kui palju seda alla neelati; z helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/seene/ marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte; z jälgida täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid; z igas kodus võiks varuks olla aktiivsütt. See on odav, säilib kaua ja võib paljude mürgistuste korral elu päästa. Lapse tarvis tuleks varuda 0,25grammiseid tablette arvul, mis võrdub lapse nelja kehakaaluga: kümnekilose lapse jaoks 40 tabletti. Täiskasvanule vajalik kogus on 50 g söepulbrit või 200 tabletti. NB! Kindlasti ei tohi suures koguses aktiivsütt anda mürgistusinfoliiniga konsulteerimata, sest ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja kõigi mürgistuste puhul see ei aitagi.

Infotelefon ja veeb ileht

z Mürgistusinfoliinile 16662 saab helistad a ööpäev läbi mis tah ägeda mürgistusjuhtu es mi või selle kahtlus e korral. Kõne on tav riifiga ning anonüümn atae. z Mürgistusteabekesk use uuelt veebilehe lt www.16662.ee lei fot mürgistusainete, ab inesmaabivõtete, ja ka valdkonna koolituste ta. Samuti leiab leh kohelt kasulikke näpunä iteid, kuidas mürgistu tida ja kodu ohutuks si välmuuta.

Mis on skoonid? saad paari sõrme jämeduse lameda ja lapiku rulli. Aseta see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lõika peaaegu lõpuni välja kaheksaks tükiks. (Teine võimalus: rulli tainas lapikuks pitsapõhjataoliseks sõõriks ja lõika sellest vormiga – läbimõõt u 6 cm – välja tainakettad. Ketta saamiseks pead tainast vahepeal uuesti vormima.) Pintselda munaga ja puista peale linaseemneid. Küpseta 220kraadises ahjus u 15–20 minutit. Õigesti küpsenud skoonidele tekib keskele pragu, nii saab saia lihtsalt poolitada, et täidist lisada. Retsept: Britt Paju toidublogi „Noad-kahvlid“

Skoonid, mis traditsiooniliselt kuuluvad brittide kellaviietee juurde, on suurepärane võimalus neile, kellel pärmitainas kuidagi õnnestuda ei taha. Need kuklid ei vaja pärmi ega kerkimisaega, tunniga on maitsvad kuklid laual. Küpsetamisentusiastid on skoonide retsepti täiendanud kõikvõimalike lisanditega, nii et oma maitsele sobiva leiavad ka need, kelle inglaste teekõrvaseks kreemi- või moosiga pakutavad kuklid sugugi mokkamööda poleks. Naadi-juustuskoonid näiteks passivad ühtmoodi hästi nii või/toorjuustuga hommikusöögilauale kui ka maitsva köögiviljasupi kaaslaseks. Kõige pareVida Press mad on need soojalt.


Teisipäev, 31. märts 2020

Kevad 13


Teisipäev, 31. märts 2020

14 Kevad

Pixabay

Kellel on sügavk ülmas alles suvise id marju, siis prae gu on viimane aeg ne id sööma hakata. Ku na marjades on vä hem suhkrut kui puuv iljades, võib neid ka julgemalt süüa.

Kevadine toidulaud kodukontoris: võtmesõnad on foolhape ja veresuhkur Kui vitamiinirikas toit on kevadeti alati oluline, siis praeguses eriolukorras tuleks kindlasti süüa ka rohelisi salateid, kõikvõimalikke võrseid ja idusid, sest neis sisalduv foolhape aitab ennetada masendust. Seevastu kohukesi ja kommi parem koju mitte varuda, sest peale liikumisvaegusega kogunema kippuvate kilode nõrgendab suhkur ka organismi immuunsust ja teeb meid viirustele vastuvõtlikumaks. KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Kodune toiduvaru tasuks hoida võimalikult tervislik. Koju ei maksa tuua maiustusi, sest kui ahvatlus on pidevalt käeulatuses, siis tahaks sellele kogu aeg ka järele anda,“ ütleb toitumisterapeut Külli Holsting. Sestap soovitab ta panustada värskele C-vitamiinirikkale toidule. „Kindlasti on paljudel sügavkülmas veel suviseid marju, mida oleks viimane aeg ka sööma hakata. Marjad magustoiduks, marjad smuutiks ja pudingiks, aga miks mitte ka poolkülmununa õhtul teleka ees näkitsemiseks,“ ütleb Külli. Kuna marjades on vähem suhkrut kui puuviljades, võib neid ka julgemalt süüa.

Alusta päeva täisterapudruga Terapeut tuletab meelde, et hommikul tuleks kindlasti süüa ja mitte piirduda ainult kohviga. „Kohv, täpsemalt kofeiin, ainult tõstab veresuhkrut ja peagi tabab meid veresuhkru langus, mis tavaliselt väljendub suuremas soovis süüa midagi magusat.“ Hommikusöögiks soovitab ta keeta mõnd täisteraputru ja moosi asemel lisada värskeid või sügavkülmutatud marju, puuvilju, pähkleid, seemneid, avokaadot – mis kellelegi parasjagu sobib. Kes tahab tõ-

husamat toitu, siis omal kohal on ka muna või natuke juustu. „Energiarikkamad manna- ja riisipudru võiks mängust välja jätta. Kui ei ole just kõva aias rassimist ette näha, siis ei pruugi see energia ka ära kuluda,“ tõdeb Külli. Kes kohvi asemel mahla juua armastab, siis puuviljamahladele võiks eelistada köögiviljamahla. Mahla pressides võtke pooleks puu- ja köögivilju. Näiteks pange kokku apelsin porgandiga või lisage pirni ja sellerit. „Ühesõnaga tehke mahl, mis ei ole väga magus,“ tuletab toitumisterapeut veel kord meelde. Päeva väga magusalt alustades on ka veresuhkru tasakaal kohe häiritud. Neile, kes maiustamata siiski ära ei ela, soovitab Külli seda teha ennelõunasel ajal, kui insuliin alandab meie veresuhkrut aktiivsemalt ja koos sellega väheneb tõenäosus, et söödu talletub meie vöökohale ja istmikule. „Õhtupoole on ainevahetus juba aeglasem ja kõige halvem on süüa vahetult enne magama minemist. Kui päeval väga nirult süüa, siis õhtul on isu suurem ja koos sellega lähevad märkamatult suuremaks ka portsjonid ning ka isu

magusa järele kasvab,“ hoiatab ta. Õhtuse apluse ennetamiseks tasuks süüa ka vahepalasid sõltuvalt konkreetse inimese päevakavast kas pärast hommikuvõi lõunasööki. Selleks sobivad suurepäraselt puuviljad koos mõne mandli, pähkli või väikese peotäie seemnetega. Neis sisalduvad valgud-rasvad aitavad pärast magusa puuvilja söömist veresuhkrut tasakaalus hoida.

Vanaemade supiretseptid taas ausse „Paljudel inimestel on praegu tavalisest veidi rohkem aega panustada söögitegemisse ja sestap võiks meenutada ka vanaema ja vanavanaema supiretsepte,“ soovitab terapeut. „Supp hoiab kõhu hästi täis ja sisaldab üldjuhul ka köögivilju, mida menüüst kipub puudu jääma. Ka ei tohiks pärast supisöömist tekkida lõunajärgset rammestust, mis pärast kõva kõhutäit on kerge tekkima. Kuna kirikukalendris kestab lihavõteteni paastuaeg, soovitab ka Külli vähem liha süüa. „Maitsvaid suppe saab ka ainult kaunviljast – läätsedest, ubadest, hernestest.“ Kui hea puljong on olemas, keeb supp n-ö ise valmis ja päästab päevasel kiirel ajal pliidi ees seismisest. Supi saab ka eelmisel õhtul valmis

anaema da võiks v „Meenuta etsepaema supir ja vanavan terab toitumis te,“ soovita id p jälkontoris su peut kodu hoiab sta. „Supp le ausse tõ ldab sa si , i täis kõhu häst ida m , ju il iv teha ja siis vajalikul ajal vaid üldjuhul ka köög jääb.“ üst puudu soojendada. alati menü

„Kui lasteaias ja koolis on meid harjutatud, et supi juurde kuulub magustoit, siis kodukontoris võiks see olla hoopis salat.“ Ka siis, kui liikumispiirangud lõpevad, võiksid istuva töö tegijad jääda salati ja supi kooslusele truuks. „Salatit võib rikastada mõne kappi või taldrikule seisma jäänud puuviljaga, samuti sobivad sellesse marjad.“ Külli soovitab läheneda salatiretseptidele võimalikult loominguliselt, et koju varutud värskest kraamist miski raisku ei läheks. Maitsestamiseks sobivad küüslauk, sibul, till, ürdid, sidrunimahl või natuke head äädikat. „See ei pea olema kümne koostisosaga salat, pigem on salati mõte selles, et igas toidukorras oleks ka midagi värsket ja võimalikult palju kuuluks menüüsse rohelisi lehtvilju. Ka naat, karulauk ja üldse kõik rohelised libled, mida leida õnnestub, on kevadel alati au sees. Peale

Aldo Luud

Pixabay

C-vitamiini saame neist organismile väga olulist foolhapet. Me tunneme foolhapet rohkem vereloome seisukohast, aga teadlased on teinud palju uuringuid ja seostavad madalat folaatide ehk foolhappe taset depressiivsuse ja masendusega,“ räägib toitumisterapeut. Ta tõdeb, et kui meeleolulangus võib kevadeti niisamagi ligi hiilida, siis mis rääkida veel praegusest eriolukorrast ja jubedatest uudistest, mida me iga päev kuuleme.

Kui lasteaias ja koolis on meid harjutatud, et supi juurde kuulub magustoit, siis kodukontoris võiks see olla hoopis salat.

„Õhtusöögiks võiks uurida ja katsetada uusi retsepte, see oleks hea võimalus ka lapsed kokkamisse kaasata.“ Külli soovitab päevale kodukontoris punkti panna perekondliku ettevõtmisega. Ta tuletab meelde, et õhtul praadi süües kindlasti jälgida kõige lihtsamat taldrikureeglit – poolel taldrikust olgu köögiviljad. „Seda lihtsat reeglit silmas pidades ei ole ka ülesöömis- ega kaalu kogunemise ohtu.“

„Kui lasteaias ja koolis on meid harjutatud, et supi juurde kuulub magustoit, siis kodukontoris võiks see olla hoopis salat.“ Külli Holsting

Aken lahti ja jalad kaela taha Kindlasti võiks salatisse kuuluda midagi rohelist. Rohelistest lehtedest, idudest ja võrsetest saame peale C-vitamiini organismile olulist foolhapet ehk folaati, mis aitab positiivset meeleolu hoida. Pixabay

Kodukontoris on liikumisvaegus kerge tekkima, sestap on toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul oluline hommikul ainevahetus käima panna. „Kindlasti tuleks aken lahti teha ja siis oma ainevahetus äratada. Värske õhk on alati kasulik, seda enam on tuulutamine omal kohal viiruste perioodil,“ ütleb Külli. Ta soovitab praegu, kui mõnelgi meist võib ohutuid liikumisvõimalusi raske leida, meelde tuletada vana head hommikuvõimlemist. „Kindlasti peab leidma endale meelepärased harjutused: kelle sobib jooga ja kellele seitse tiibetlast. Kellele sobivad Youtube`i kõige moodsamad harjutused ja kellele ainult planguasendis pingutamine.“


Teisipäev, 31. märts 2020

Kevad 15


Teisipäev, 31. märts 2020

16 Kevad

Tervixi tooted sisaldavad rahvameditsiinis hinnatud ja külmetuse puhul kasutatavaid koostisaineid. Kurgusiirup Simmu koostises on taruvaik, tanniinid ja flavonoidid. Neile komponentidele on omistatud antioksüdatiivset, turgutavat ja põletikuvastast toimet. Toode on magus ja sobib seetõttu hästi lastele. Tervixi Hanerasvasalv on endale tava- ja rahvameditsiinis koha leidnud seoses külmetushaigustega, eriti bronhiidi ja köha puhul. Samuti sobib hanerasv korbatanud naha pehmendamiseks ning naha kaitseks külma eest. Nulu eeterlik õli sisaldab 35 bioloogiliselt aktiivset ainet stimuleerides organismi kaitsevõimet ning parandades nahaalust vereringet. Tervixi Ninasalv on meeldiva lõhnaga salv, mida võib kasutada nina limaskestade hooldamiseks ja parema tunde saavutamiseks. Toode sisaldab muuhulgas astelpaju, taruvaiku, männi eeterlikku õli ja eukalüpti eeterlikku õli, mis kergendavad hingamist. Tervixi tooted on valmistatud looduslikust toorainest ja ei sisalda sünteetilisi koostisaineid.

KUIDAS TOETAD ORGANISMI SINA? Ostle vastutustundlikult - https://tervix.ee/

Suvi on vaba ripsmetušivaba! Garanteeritult sinu enda pikad ja tihedad ripsmed.

KAS TEAD, MIKS YXES ON EESTI OSTETUIM RIPSMESEERUM? See on 100% eestimaine See on ainuke kosmeetikatoode Eesti turul, millel on reaalne tulemuse garantii (90 päeva) Ühest seerumist jätkub peaaegu aastaks Eesti tellijale tehakse vajadusel spetsiaalkoostisega seerum

Ostle vastutustundlikult www.yxesseerum.eu


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.