Kevad märts 2021 by SL Õhtuleht AS

AVASTA KEVADET KODUKANDI METSAS VANADE LAUANÕUDE LUMMUSES TÕTTA TRENNI! RENNI! KUJUNDA AED E ENDALE TOEKS VITAMIINIKÜLLASED TOIDUD

„Koroonaaja surutise tise üle ma ei kurda. V Vaimu aimu aitavad värskena hoida hoida sirav päike, askeldused dused lastega ja kevade lõhn.“

KEVAD

Laulja Liisi Koikson koroonapausist, mis on tema usi ellu toonud põnevaid ja ootamatuid kogemusi

Kolmapäev, 31. märts 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Laura S Strandberg

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Kolmapäev, 31. märts 2021

2 Kevad

LAULJA LIISI KO kui algas isolatsio

Täiesti oodatult tõi mullu kevadel alanud koro AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

„Möödunud aastal, täpselt siis, kui algas kevadine isolatsioon, sain teada, et olen lapseootel – enamvähem päevapealt,“ naeratab laulja Liisi Koikson. „Terve see aeg läks raseduse pidamisele ja hiljem juba Julia valvamisele.“ Ses mõttes tal vedas – kontserte nagunii anda ei saanud ja sestap võis Liisi rahumeeli Julia ootamisele pühenduda. „Tõesti sobis see mullune paus vägagi mu graafikusse,“ muigab laulja. „Ma ei pidanud suure kõhuga väga kuskile rühkima. Muidugi Jazzkaarest ei tahtnud ma loobuda, sest „Väikesest järvest“ sai 15 aastat. See oli mõnus meenutus, kui sain hea bändiga need lood uuesti esitada.“

Viimane tulemine lavale oli Liisil Paides, Eesti vabariigi 103. aastapäeva kontserdil. Ses lavaloos sündis publiku silme all kuldsetest termotekkidest Vaal koodnimega 52 hertsi ehk maailma üksildasim vaal. Lõpuks aga tõusis sest kuldsest kommipaberikuhilat meenutavast pusast vaal uuesti, sedapuhku laulja Liisi Koiksonina. Liisi esitada oli Veljo Tormise/Minni Nurme „Armastus“. „Mulle endale õudselt see lugu meeldib,“ tunnistas Liisi, suurtes muusikalides kaasateinu, pärast aastapäevakontserti. „Muidugi hõiskas mul süda sees, kui mind kaasa lööma kutsuti. Eks ses oli natuke lavastuslikku momenti ka – tulin ju selle krõbiseva paberi alt.“ Paide esinemisele eelnes aga muusikalavastus „Ringlemisi“ Eesti Filharmoonia kammerkooriga. „Seal olin kohe veel väga rase,“ sõnab Liisi, keda pole ei Ella ega Julia ootamise aegu miski takistanud lavale minemast. „Kui on olnud sellised projektid, siis pole ma lihtsalt raatsinud ära öelda. „Ringlemisi“ oli väga pikalt plaanis ja nüüd kevadel ka salvestasime mõne Veljo Tormise laulu koos koori ja Kristjan Randaluga.“ Näib, et Liisit pole pealesunnitud esinemispauside aeg kuidagiviisi seganud. Imekombel sattusid asjaolud jooksvat nii, et kui piirangutesse paus sigines, oli tema kohe uue projektiga laval.

„Pidin peaaegu minestama nii proovis kui ka laval.“ Nii pole ka ime, et möödunud aasta augustikuus esines ta Kristjan Järvi ja ERSOga Hirvepargis. „Kristjan Järvi kutsus mind laulma, see oli väga mõnus formaat,“ meenutab Liisi. „Alguses läksin kohale ja vaatasin, et Eesti oludes on lava pandud keset parki püsti ja katust polegi peal,“ mäletab Liisi esimest ehmatust. „Mõtlesin, et iga hetk võib hakata sadama, aga ilm oli nii ilus! Ja muidugi see, et ERSO esitas minu kirjutatud lugu – pidin peaaegu minestama nii proovis kui ka laval, kui seda lugu koos esitasime. See oli tõesti pöörane, sest mina ei ole ju mingi helilooja. See oli minu jaoks tohutu au!“ Lugu, millest Liisi kõneleb, kannab nime „Sind ma kiidan“ ja esimest korda laulis ta seda 2018. aasta kevadel emadepäevakontserdil. „Minul on ka suur au täna esitada siin täiesti uut, enda kirjutatud lugu ja see võiks

olla väike kingitus minu enda tütrele Ellale,“ sõnas ta siis. „Võib-olla kunagi laulab ka tema seda ja mõtleb meie väikesest Eestist niimoodi nagu see lugu räägib.“ Küsimusele, kumb on siis võimsam elamus, kas lapse sünd või kui sinu lugu esitab ERSO, kõlab kiire vastus: „Need on tõesti peaaegu ühel pulgal, aga lapse sünd on muidugi jumalik.“ Sellesama loo, kodumaale pühendatud „Sind ma kiidan“, avaldas Liisi koostöös ERSO, Kristjan Järvi ning Kristjan Randaluga vabariigi 103. sünnipäeva kingituseks kõigile eestimaalastele. „Tegelikult on see olnud üks mu unistusi, et kunagi saaksin enda kirjutatud lugu orkestriga esitada,“ tunnistab Liisi, kelle unistus just koroona-aastal täitus. „Eks koroona tõttu on kõik meie talendid, teiste seas Kristjan Järvi, olnud Eestis ja otsinud tegevust. Õnneks jagus Kristjan Järvi peas ruumi, et teeme seda lugu ka. Selle salvestusele kaasasime ka pianist Kristjan Randalu, kes on oma ala tipp. Kahjuks polnud selles seades ruumi klaverisoolole, aga Kristjan Randalu oli nõus salvestama ja ta mängis nii maitsekalt pehme rea sinna juurde. Olen tänulik mõlemale Kristjanile.“ Erki Pärnaku

See, et ERSO esitas minu kirjutatud lugu – pidin peaaegu minestama nii proovis kui ka laval, kui seda esitasime.“ Liisi Koikson mullusuvisest esinemisest Hirvepargis koos ERSO ja Kristjan Järviga

Möödunud aasta Jazzkaare ajal poetas Julia-ootel Liisi, et ei tahaks teise lapse sünni järel enam nii kärmelt lavale naasta ja võtaks esimest beebisuvegi vabamalt kui Ella puhul. See plaan on jõus. „Tundub, et see saabki teoks, sest ei ole midagi teha,“ naerab Liisi. „Ju ütlesin oma mõtte liiga valjult universumile välja ja nüüd ongi nii.“ On, kuidas on, aga praegu lisab tärkav kevad Liisi päevadesse ohtralt rõõme. Sooje ja koduseid. „Praegu on hommikuvalgust juba nii palju, et enam ei pea ma Ellat enne lasteaeda minekut äratama, sest valgus ise äratab,“ on Liisi rahul. „Kui ma ise olin laps, siis otsisin kevaditi enne kooliminekut alati meie Kilingi-Nõmme kodu suurest aiast sinilillenuppe. Praegu on meie hoovis lumikellukesed, mis on mitu korda lume alla jäänud. Käisime Ellaga õues, nägime neid aga siis tuli jälle lumi ja kellukesed kadusid. Ella läks seepeaeal kaevama, et lumikellukesed taas üles leida.“ Loodetavasti pole sel kevadel rohkem enam vaja lilli lume alt välja kaevata. Niisamagi on kevadtervitus kaugele näha.

Kolmapäev, 31. märts 2021

Kevad 3 Stanislav Moškov

IKSON: „Mullu kevadel, täpselt siis, oon, sain teada, et olen lapseootel.“

oonapaus Liisi ellu Julia-ootuse – ja täiesti ootamatult erakordselt põnevad lavakogemused Teet Malsroos

Aldo Luud

SULNIS ETTEASTE: Priit Võigemasti ja Vaiko Epliku kontsert sert „Joyguns“ Raplas, kus külalisesinejana tuli lavale ka Liisi..

KOMMIPABERIT ÜDRUK: Eesti Va bariigi 103. aast kontsert Paide apäeva muusika- ja teat rim ajas. Vaal koodni hertsi ehk maailm mega 52 a üksildasim va al, kes aastapäe aegu sündis kuld vakontserdi setest termotek kidest, sündis uu kelle esitada ol esti Liisina, i Veljo Tormise/M inni Nurme „Arm astus“.

ABA KOROONAV ristjan SUVI: Liisi, K Järvi ja ERSO nud d id möödu ands i rd se nt v l ko suve is oli m , is rg pa Hirve Veljo pühendatud nnisü Tormise 90. . le aastapäeva Arno Saar

Liisi „Väike järv“ sai mullu 15 aastat vanaks

SÄRAB PÄIKESEGA VÕIDU: Ehkki ka märtsi keskpaigas, kui Liisi Kalamaja pargis pisitütar Juliat jalutas, oli kevade lõhna aeg-ajalt juba tunda, sadas taevast ikka ja jälle alla uhket lund. „Koroonaaja surutise üle ma ei kurda,“ ütleb Liisi. „Vaimu aitavad värskena hoida sirav päike, askeldused lastega ja kevade lõhn.“ Muidugi ka see, et Liisi ja tema rootslasest elukaaslase Christian Harrysoni peres kõneldakse vaheldumisi eesti, rootsi ja inglise keeles. Liisi sõnul on see tõeline ajugümnastika.

Ajal kui Liisi Juliat ootas, täitus tal 15 aastat albumi „Väike järv“ ilmumisest ja esitluskontsertidest Jazzkaarel. Tähistamaks armastatud kogumiku juubelit, tegi Liisi mullu sügisel tagasivaatava kummarduse albumile „Väike järv“ festivalil Jazzkaar. „„Väikese järve“ plaadi lugudest on minu teadmata saanud inimestele head kaaslased ja seda juba 15 aastat,“ sõnas ta. „Tihti tullakse pärast kontserti ütlema: minu laps on nõus voodisse minema ja uinub ainult selle plaadi saatel, või: ma elan juba mõnda aega välismaal ja see plaat on mu lemmik, ühendus koduga“. See on innustanud inimesi eesti keelt õppima ja olnud saatjaks armastusavaldustele. Kui Alari Piispea ja Lauri Liivak 2004. aastal mulle salvestuse ideed pakkusid, said nad enda kätte ebaleva ja veidi hirmunud, aga seda enam tänuliku ja pühendunud noore laulja, kellel oli vähe kogemust originaalloomingu esitamiseks. Selle vägeva tiimi õlult sai tõuke minu soolokarjäär ja kummardan nende ees siiani.“ Liisi Koiksonilt on ilmunud sooloalbumid „Väikeste asjade võlu“, „Väike järv“, „Ettepoole“ ja „Coffee for One“ ning „Bittersweet“.

Kolmapäev, 31. märts 2021

4 Kevad

Uusi raamatuid KEVADESSE

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Aapo Roselius, Oula Silvennoinen

„METSIK IDA.

SOOME HÕIMUSÕJAD JA IDA-EUROOPA MURRANG 1918–1921“ Kõva köide, 400 lk Kirjastus Rahva Raamat Miks soomlased ikkagi eestlastele appi tulid? Mis olid nende peamised motiivid ja kuidas neid motiveeriti? See raamat avab Eesti ja Soome vahelise sõpruse ajaloolisi tagamaid viisil, mida seni ei ole veel kajastatud. „Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda, Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Julmused ja rüüstamised, tihti viinauimas, olid vabatahtlike sõjapidamise kaasaandeks ka Eestis, Ida-Karjalas ja mujalgi ning said osaks kättevõidetud vabaduse ja omariikluse kõrgest hinnast...“ Toomas Hiio, ajaloolane

y miks on Assooride sümboliks lind, keda pole seal iialgi kohatud; y millise linnu nime kannab PõhjaKorea liidri Kim Jong-uni lennuk; y millise Euroopa pealinna sümboliks on valitud meie igapäevaseim lind rasvatihane; y millise linnu nime kandsid Suurbritannia esimesed postiljonid… jpmt. Telli otse kirjastusest pesapaik.ee / Apollo või Rahva Raamatu e-poodidest

JohannaIisebel Järvelill

„LEO JA NINA KOLL“

Illustreerinud Kristina Tort Kõva köide, 32 lk Kirjastus Varrak Raamat räägib väikesest poisist, kes ei taha nina nuusata, sest see on üks ütlemata tüütu tegevus. See õpetlik, aga samas lõbus lugu on mõeldud väikelastele, et utsitada neid olema hoolsam ja nina nuuskama.

Anders de la Motte

„RAHVA SUUR RISTSÕNA RAAMAT NR5“ Pehme köide, 146 lk Kirjastus Rahva Raamat

Hea lahendaja! Nende kaante vahelt võite leida tervelt 140 kõrgetasemelist ristsõna, mille lahendamine laob pilgeni täis teie teadmistesahvri riiulid ning pakub rõõmu päevadeks ja nädalaiks. Kogumik sisaldab nii kergeid, mõõduka raskusega kui ka üsna keerukaid sõnamõistatusi, mis sobivad nii amatöörlahendajaile kui ka juba vilunud ristsõnakorüfeedele. „Suur rahva ristsõnaraamat“ on sobilik kink kõigile, kes huvituvad uutest teadmistest ja naudivad head meelelahutust.

Peep Veedla

„RAHVUS LINNUD JA SÜMBOL LINNUD EUROOPAS JA KAUGE MAL“

Kõva köide, 160 lk Kirjastus Pesapaik Esmakordne kokkuvõte Euroopa rahvuslindudest ja sümbollindudest, millesarnast pole varem ilmunud mitte üksnes Eestis, vaid ka üheski teises Euroopa riigis. Üllatuslikult ilmneb, kui palju on seni trükisõnas ja internetis levinud väärinfot rahvuslindudeks olemisest. Lisaks teabele, kes on ja kes pole erinevate riikide rahvuslinnuks, selgub seda raamatut lugedes palju põnevaid fakte, sealhulgas: y milline lind on maailma vanima elukutseliste jalgpalliklubi sümbol; y millistel lindudel on Araabia Ühendemiraatides eksklusiivsed õigused ainsate loomariigi esindajatena lennuki äriklassis lennata;

„KEVAD OHVER“

Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp Pehme köide, 416 lk Kirjastus Varrak 1986. aasta volbriööl tapetakse Loode-Skånes ühe lossi lähedal 16aastane tüdruk. Jääb mulje, nagu oleks tegemist rituaalmõrvaga. Tema kasuvend mõistetakse kuriteos süüdi. Kohe pärast seda kaob tüdruku perekond jäljetult. 2019. aasta kevadel kolib arst Thea Lind lossi. Juhuslikult leiab ta iidvana tamme tüvest kummalise eseme ning hakkab surnud tüdruku lugu lähemalt uurima. Samal ajal avastab ta sarnasusi tütarlapse lapsepõlve ja enda valulise mineviku vahel. Ta on üha enam veendunud, et tõde vana tragöödia kohta pole tegelikult päevavalgele tulnud. Ja et 1986. aasta kevadel oli ohvreid rohkem kui üks.

Anders Ericsson, Robert Pool

„TIPP: MEISTRIKS SAAMISE SALA DUSED“ 392 lk Kirjastus Argo

Kui olete kunagi tahtnud selgeks õppida mõnd võõrkeelt või omandada pillimänguoskust, kuid eesseisvad raskused on teid ära heidutanud, siis võib siin peituda lahendus. Maailma üks juhtivaid psühholooge Anders Ericsson on oma teadlaskarjääri jooksul uurinud malesuurmeistreid, viiulivirtuoose, tippsportlasi ja mälugeeniusi. Koos teaduskirjanik Robert Pooliga kirjutatud „Tipp” võtab kokku Ericssoni 30 aasta teadustöö ja koondab selle hämmastavalt tõhusaks õppimismeetodiks, mis on põhimõtteliselt erinev kõigist senistest. Unustage jutud kaasasündinud andest kui edu alusest – kõik sõltub õppijast endast õppimismeetodist.

Teadlik treening on kõigile, kes unistavad. See on neile, kes tahavad õppida joonistama, programmeerima, žongleerima, saksofoni mängima, romaani kirjutama… See on kõigile, kes tahavad parandada oma oskusi pokkeris, võrkpallis, müügis või laulmises. See on kõigile neile, kes tahavad oma elu juhtida ja kasutada enda potentsiaali, aga mitte ennast veenda, et enam paremaks minna ei saa.

Rita Mets

„NUMBRI LOOD“ Kõva köide, 80 lk Kirjastus Eesti Raamat

Kindlasti oled taevasse vaadates märganud, et mõni pilv näeb välja nagu mõni loom. Aga kas oled tähele pannud ka seda, et mõni kujund on kangesti numbri moodi? Rita Metsa lasteraamat „Numbrilood“ kutsub kaasa elama kümnele vahvale numbritega seotud seiklusele. Muu hulgas saame teada, miks meeldivad koolitüdruk Klaarale number kahed, mitut moodi saab kirjutada number viit, miks kulmud Kuu peale minema kipuvad, mis spordialal võib tigu parimaks saada ja mis asi on võlukaheksa. „Numbrilood“ on toredate illustratsioonidega südamlik raamat sõprusest ja erinevuste märkamisest. See sobib lastele alates viiendast eluaastast.

Emmi Pesonen

„MAA ILMA KAUNEIM SÕNA“

Tõlkinud Triin Aimla-Laid Pehme köide, 252 lk Kirjastus Eesti Raamat 29aastane lastetu Amanda naudib vaba ja vallalise naise muretut elu, vastutades üksnes oma toataimede eest. Ühel heal päeval aga sööstab tema hästi korraldatud ellu kollase mikrobussiga Onni, tuues kaasa neli last ja kohutava kaose. Onni juures valitseb talumatu segadus: alatasa on midagi kadunud ning köögis kõrguvad nõudevirnad ja vannitoas pesumäed.

Armunud Amanda on paraku kindel, et tema ja Onni suhe on väga eriline ning peab kõigele vastu. Ta arvab, et saab suurpere kasuemana hakkama. Onni on hinnatud fotograaf, kellel jätkub tööd hilisõhtuni. Värske suhe annab talle justkui tiivad ja tundub, et ta suudabki kõike. Töökoormuse suurenedes jääb aga lastele aina vähem aega ja pinged kuhjuvad. Vähehaaval muutub Onni käitumine aina kummalisemaks ning Amanda on sunnitud üha sagedamini mõtlema, mida armastus suudab korda saata ja kui kaua see vastu peab. Emmi Pesoneni humoorikas ja südamlik romaan räägib lõputust armastusest, kasuvanemate igapäevaelust ja sellest, kui habras on vaimne tervis.

NÕUDEH YLLE TAM miks sa se „Kui sa reisida ei saa ja sõpradega kohtuda pole turvaline, siis istudki arvutis ja ostad haruldasi nõusid,“ ütleb Ylle Tampere, kelle kirg ei ole üksnes portselan, vaid Skandinaavia disain laiemalt, ka klaas. Inimestele, kes on saanud nõudekogumise nakkuse, soovitab ta säilitada kainet mõistust ja küsida endalt: miks ma seda tahan? Ja mis see ikkagi on, mida ma tahan? KERSTI EERO

Epp Petrone ja Väike Myy

„MEIE TALU ELU.

MEMME NÕUANDED“ Pehme köide, 304 + 16 lk Petrone Print 2021

Epp Petrone, kirjanik, ema ja perenaine Setomaal: „Oli kummaline kevad, koroonakriisi aeg. Ühtäkki taipasin, kui vähe ma tean, kui mult internet ära võtta. Ja taipasin, mismoodi olen tüüpiline rabeda katkestuste-kultuuri näide. Mitte kunagi pole hilja juurde õppida ja rumalaid küsimusi pole olemas!“ Väike Myy, vintske memm ja suure pere vanaema Rõugõ kihelkonna veerel: „Küllap on palju neid minuealisi, kes loevad mu targutusi ja muigavad, sest teavad seda kõike. Aga meil on kohustus oma järeltulijate ees. Püüan Epule vastates lähtuda just nendest oskustest ja teadmistest, mida oli vaja siis, kui kaubandus meile lihtsaid lahendusi veel ei pakkunud.“ „Meie…“ on kirjastuse Petrone Print uus sari, harivad kogemuslood maaelust. Samast sarjast on ilmunud ka raamat „Meie kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed... ja teised“, autoriks Väike Myy, üks pisike kalkuneid armastav memm Ülle. Teine raamat „Meie mesilased. Tuhat tüdrukut tagaõues“ autor on ajakirjanik Krista Kivisalu, kes on üles kasvanud mesitarudega maaperes. Lisainfo www.petroneprint.ee

Aprillis Ilmamaa kirjastuse kodulehel

www.ilmamaa.ee kõik raamatud –25%

kersti.eero@ohtuleht.ee kersti ker sti.ee .eero@ ro@oht ohtule uleht. ht.ee ee

Eestlasi tabanud vanade nõude vaimustuse taga näeb Ylle nii koroonapandeemia põhjustatud tegevusetust kui ka turvatunde puudumist. „Minu päevad tihtipeale lähevadki selle peale, et otsin oksjonitelt mingit väga haruldast asja. Kui kätte saan, olen hullult õnnelik, aga kui kohale jõuab, siis ei tundugi enam nii ilus.“ Ylle tõdeb, et pole vahet, kust ta oma adrenaliinilaksu kätte saab. „Sa ajad mingit asja taga, kõik su mõtted on koondunud vaasi või tassi peale ja kui saad selle kätte, on mäng võidetud. Ja siis sa tahad juba uut laksu saada. See hoiab tegevuses, hoiab rõõmsana,“ näeb ta kogumiskires märksa laiemat kasu. Eriti veel koroonaajal. Kirglik kollektsionäär lisab naerdes, et tema puhul ei maksa ka inimlikku ahnust alahinnata. „Kõige tähtsam on küsida, miks ma seda asja vajan? Kui sa ausalt tunnistad, et ma olen haige, ma ahnitsen, ei keela keegi sul 257. vaasi ostmast. Soome keeles on ilus sõna hamstraama – nagu hamster endale kraami põske toppima. Kui mu abikaasa sõidab Soomes näiteks 800 km põhja, et mulle mingi väga haruldane kann tuua, ja müüja küsib, miks te nii kaugele tulite, siis ta ütleb, et vaimoni hamstraa Arabiaa,“ naerab Ylle ja rõõmustab, et abikaasa on teda kogumisel kõigiti toetanud.

Vaata, et vastu pükse ei saa Samas rõhutab ta, et igaühel ei pea olema kodus Lomonossovit ega autoritiraaži. „Selleks on vaja keskkonda, on vaja jõuda teatud tasemini. Müüsin sügisel sõbra isa klaasikogu ja ta küsis, miks ma seda endale ei jäta. Ma võin selle ju osta, aga see uhke kogu keset seda laga, mille ma ise olen siia tekitanud, oleks nagu sadul sea seljas.“ Inimestele, kes on saanud nõudehulluse nakkuse, soovitab ta endale selgeks teha, mis asi see ikkagi on, mida ma tahan ja mis on selle tegelik väärtus. „Olen tundide kaupa konsultatsioone andnud. Kui ma küsiksin igaühe käest kas või viis eurot tunnis, oleksin ilmselt miljonär,“ naerab Ylle. „Päevas tuleb mulle julgelt üle 50

kirja ja mõnikord ma enam ei vvasta. va assta sta. Ma Ma lihtsalt liht li htsa salt lt ei ei jaksa. jaks ja ksaa. KahKah ahjuks näen pidevalt inimesi, kes saavadki vastu pükse. Mida kõike Lorupi pähe müüakse! Lehekuulutustest on näha, et mõni lihtsalt õngitsebki lollikest.“ Nõudega on sama asi. Hiljuti ostis Ylle kuulutuse põhjal ühe kannukese ja vaasi. „Kui müüja mulle asjad koju tõi, märkasin kohe ühe põhja all killuviga. Müüja aga ajab mulle, et see on tootmisviga. Kui see teeb mu näpu katki, siis see ei ole tootmisviga! Teist puhtaks pestes aga avastasin vanad mikropraod. Õnneks oli müüja piisavalt viisakas ja võttis asjad tagasi. Aga tihtipeale see nii ei lähe, pärast vaata ise, mis sa selle katkise asjaga teed,“ räägib ta ja hoiatab teistki korda, et petiseid on päris palju. Ja Facebooki gruppides üha rohkem, kuna paljudele on see teenimisvõimalus. „Kui maakler võtab vana korteri koos sisustusega üle, siis käivad sealt kohe läbi nõude- või klaasimüüjad, kes need mingi summa eest ostavad. See on suur bisnis,“ tõdeb Ylle. Ja must bisnis, sest paljud neist makse ei maksa. „Keegi just ütles, et ma pidin olema õigluse rüütel, keda kardetakse ja vahel peetakse ka maksuametnikuks, et muudkui koputan südametunnistusele,“ räägib Ylle. Ka Facebookis enda algatatud Lomonossovi portselani grupis on ta palunud müüjal näidata endale kinnitust, et ta ka makse maksab.

Kas kindel investeering tulevikku? Kindla investeeringuna ei soovita Ylle portselani ega klaasi vaadata. „Kui inimesed pääsevad taas reisima ja kodust välja, vaibub sedamaid ka nõude- ja klaasiostu buum,“ usub ta. „Mõned tõsiseltvõetavad väärtused ja tootjad muidugi jäävad, aga Tarbeklaasi ega ka Lorupit nende seas päris kindlasti ei ole. See on meie nostalgia, maailma mõõtkavas ei tähenda see midagi.“ Küll võiks lähiümbrusest osta soomlaste Iittalat, vanemat Arabiat, Valgevene vana Nemanit ja oma-

Kolmapäev, 31. märts 2021

Kevad 5

ULLUSESSE NAKATUNUD MPERE: tee endale selgeks, eda tahad. Ja mida sa tahad. aegset Leningradi Gus Hrustali. Kaugemalt võiks vaadata Bohemiat, mida tihti nimetatakse ka kristalli sünonüümiks. „Teatud sorti kristall on kogu aeg kallis olnud, aga Eestis polnud see vahepeal moes,“ teab Ylle. „Tarbeklaas tõusis nüüd hinnatasemele, kus ta peakski olema, aga see buum on üle läinud nu d – selle sell se lle e hinnaga, hinn hi nnag aga a, millega mil ille lega ga asasjad on ostetud, väga paljusid enam müüa ei saa. Küll hoiavad taset originaaltoodang, kunstnike signeeringud, erisarjad jms. Au sisse võiksid tõusta tooted, mida tehti vähe või mis sarjadena on omanäolised, näiteks Adam-sari ja Pilvi Ojamaa üle võlli looming. Pressklaasist valmistatud asjad d kannavad endas selgelt tolle le ajastu hõngu – kunsti tehti mama terjalist, mida parasjagu kä kätätt te sai,“ ütleb Ylle. „Seevas stu „Seevastu kõiksugu öölapsi (neid puhuti Tarbeklaasi öövahetuses haltuura korras – toim m) toim) ja muid üle endise NSV LiiLiiidu toodetud ühetaolisi asju u pole mõtet metsiku raha eest st kokku kuhjata.“ Ta ise teeb suurema osa oma ostudest Euroopa oksjonikeskkondades ja meie osta.ee-s enam väga tihti ringi ei kola.

Ylle hoiab käes Lomonoss ovi tehase kakaotass e, esiplaanil Gu s Hrustali sinine krist all ja Tarbeklaa si vaasid (Eino Mäe lt, „Aster 1-3 “).

„Mul on nõudemaania ikka väga lappama läinud“ Kuigi teadlikult hakkas Ylle vanu nõusid koguma alles möödunud aasta juulis, ulatuvad nõudemaania juured esimese Eesti vabariigi aega. „Mu vanaema oli sukapoes müüja ja ma olen kasvanud üles keskkonnas, kus alati on olnud ainult sellised nõud, mida lapsed ei näpi,“ mäletab ta. Juunis liitus Ylle Facebookis nostalgiliste nõude rühmaga, müüs äraa om är omaa te tead adli likk kogutud, valdavalt ainueksemplaridest koosneteadlikult va Scankristalli/ Scankristalli/Lorupi klaasikogu ja oli selleks hetkeks juba nõudest haaratud. Novembriks oli nõusid juba nii palju kogunenud, et Ylle hakkas kollektsiooni vä välja vahetama. „Nüüd olen oma kapi korda saanud,“ naerab ta. „Mul on olemas kõige suuremad haruldused, mida siitkandist leida võib. võ Näiteks Arabia Koivunurpu serviis, mida paljud soomlasedki po pole kunagi käes hoidnud. Mingeid Lomonossovi haruldusi ajan vee veel taga, näiteks kakaotasse – nende nimel olen nõus võitlema.“ Yllele meeld meeldib asju ise mööda maailma kokku otsida, mitte mõne koguja käest osta. Sestap tegi ta Facebooki ka Lomonossovi ja Vene väärtportselani väärtports grupi. „Seal on müüjaid Venemaalt ja Soomest ja nende kkäest ma julgen ka osta, sest ma tean nende tausta.“ Kogumise asem asemel püüab ta praegu pigem vabaneda koju kogunenud liigsest kra kraamist. „Täna lähen viin jälle autotäie nõusid uuskasutuskeskuse kasutuskeskusesse, kust ma paljud neist olen ka ostnud. Ma ei tea, kui palju ma se seal olen käinud!“ naerab kirglik kollektsionäär, et nõudemaania o on tal ikka väga lappama läinud.

Kollek Kollektsionäär ja kesk keskkonna jalajälg „Keskkonna jala jalajälg on kollektsionääril oluliselt suurem kui sellel, kes ostab poest kaheeurose taldriku,“ ütleb Ylle. Oma sõnade kinnituseks rääg räägib kirglik kollektsionäär, kuidas talle jäi Pärnu uuskasutuskesku kasutuskeskuses silma lätlaste Saulite. kih art deco’lik serviis. Ostsin pooliku serviisi ära ja „Väga kihvt pu hakkasin puuduvaid asju kokku ajama. Kilomeetreid tuli kokku kolm tuhande ja kui kõik kulud kokku arvata, siis raha vist üle kolme kulus üle 800 euro. Serviis tuli mulle jube kallilt kätte ja kui see käes oli, siis kaotasin kao huvi. See tähendab, et ma panin serviisi riiulile, sest nii eba ebaergonoomilist asja pole mõtet kasutada. Enamik vanu toredaid aasju ei ole tänases päevas kahjuks kasutatavad: kohvitassid on lliiga väikesed ja portselan on nii õrn,“ tõdeb ta. Lisaks viskavad p paljud inimesed nõud nõudepesumasinasse, aga vanad nõud seda üldjuhul ei kannata. Siiski sai Ylle oma Saulitest korra veel tõsiselt tõs rõõmu tunda. Siis, kui kinkis poole serviisist mehe õele, kkes seda imetlenud oli. Aga neile neile, kes ei taha nõudetööstusele hoogu anda, soovitab ta just u uuskasutuskeskusest endale taldrikuid osta. „Tõsi, mitte enam 40 sendi, vaid nüüd juba nelja euroga.“

Kust otsida hinnainfot? Kus Tarbekla kohta leiab kõige asjalikumat infot kataloogiTarbeklaasi dest. Fa Facebooki gruppides käib viimasel ajal inetu kisklemine, ssest müüjaid on rohkem kui ostjaid. Kui võimalik, teeksi teeksin oma ostud kollektsionääridelt otse, vanavarapoodides didest, kus müüja teab, mida ta müüb, on oma kaupa kont kontrollinud ja annab ostule ka garantii. Viljandis on väga to tore Nostalgiakaup ja Sahtel, Tallinnas Idla ja e-Antiik, Antiik-kaleidoskoop Balti jaamas. Asjatundlikke müü müüjaid on kindlasti veel. Ja tasub võrrelda ametlike ostuk ostukohtade ja Facebooki müügigruppide hindu – nüüdseks o on käest-kätte müügihinnad kallimadki kui ametlikust os ostukohast ostes. Tasub jälgida ka oksjone, aga jällegi: uuri, kkes müüb, suhtle enne ostu, kontrolli toote päritolu ja kvaliteeti. Küsi muu hulgas ka seda, kas müüja deklareerib oma tulu. Kui ke keegi müüb mitme aasta vältel sadade kaupa „vanaema vaase“ – se see ei ole loogiline! Allikas: Ylle Tampere Ylle hoiab käes ikoo ikoonilist Arabia Koivunurpu (kaseurvad) serviisi pärineva serviisi joonise autor on Tyra Lundgren ja kannu. 30ndatest pä sama joonist kasuta kasutas ka Kuznetsov. „Paraku ei ole mul õnnestunud Kuznetsovi asjadele asjadel pihta saada.“ Erki Pärnaku

Kolmapäev, 31. märts 2021

6 Kevad

Trenn turgutab nii keha kui ka IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Koroonaajal on raasukese spordihuvi avastanud endas ka need, kelle päevakavasse korrapärased trennid seni ei kuulunud. Sunnitud kodusistumine on liikumishuviliste ringi oluliselt suurendanud – ja kevade edenedes tuleb neid ilmselt aina juurde. Treenerid ütlevad, et neil, kes varem üldse trenni pole teinud, ei maksa hakata järsku oma kehast viimast võtma – see võib tervisele kasu asemel hoopis kahju teha. Kui senist spordivaenajat kimbutab ka ülekaal, tasuks alustada päris rahulikult, praegustes oludes näiteks jalgrattasõitudest või jalutuskäikudest värskes õhus, et siis füüsilise võimekuse paranedes hakata tasapisi koormust tõstma.

Jooksmisega sinasõbraks Tõelised jooksufanaatikud kinnitavad, et jooksmine on kõigist kehale mõeldud treeningutest parim. Portaal Health Me Up toob selle tõestuseks välja mitu põhjust. Esiteks põletab jooksmine tõhusalt kaloreid, aitab hoida või alandada kaalu ja tavalisest intensiivsema treeningu saad imelihtsalt – tarvitseb vaid joosta künklikul maal või näiteks liivarannal. Teiseks on jooksmine väga tõhus kardiovaskulaarne treening, mis tugevdab südant ja paneb selle kiiremini tööle – see omakorda tähendab aga kogu keha verevarustuse paranemist ning madalamat kolesteroolitaset. Kolmandaks on paljud uuringud kinnitanud, et jooksmine mõjub hästi ka vaimule: see muudab inimesed õnnelikumaks ja aitab stressi vähendada. Peale selle ergutavat jooksmine mälu, teadlased on arvamusel, et see võib vähendada ka Alzheimeri tõve riski. Kes aga nüüd juba kuid - kui mitte üle aasta - on kodukontoris töötanud ja varemgi terviseradadest pigem autoga mööda on sõitnud, sel pole ehk kõige arukam jooksmisest alustada. Tasub korraks kaalule astuda, ehk ka perearstiga nõu pidada ja kindluse mõttes alustada lihtsalt kõndimisest – trenniga tasapisi edenemine annab tavaliselt parema tulemuse kui liialt suure koormusega alustamine.

Natuke on parem kui mitte midagi

UUS E-POOD PALMERS-SHOP.EE

Ehkki väidetavalt peab näiteks kaalulangetamisele suunatud tempokas trenn kestma vähemalt pool tundi, pigem rohkem, on ka üsna kasin liikumine päeva jooksul tervisele kahtlemata parem kui täielik paigalolek. Kui veedad tööpäeva suuremalt jaolt laua taga istudes, halveneb verevool jalgades, see

Liikumine värskes õhus annab reipust ja tõstab tuju.

aga suurendab riski haigestuda südame-veresoonkonna tõbedesse. Juba kümme minutit tempokat kõndi iga tunni kohta mõjub hästi, igasugune lisaliikumine tuleb ainult kasuks. Kanada teadlaste korraldatud uuring tõestas, kui tõhus on näiteks treppidest kõndimine. Uuringus pidi katsealuste rühm, mis koosnes igapäevaselt istuva eluviisiga noortest, jooksma kolm korda päevas treppidest kolm korrust kõrgemale ja tagasi. Jooksmiste vahele jäeti ühe kuni nelja tunni pikkune paus.

Niiviisi jooksid nad kokku kuus nädalat, siis võrreldi muutusi nende tervises inimestega, kes trenni ei teinud. Leiti, et treppidest jooksnud noortel paranes füüsiline vorm, koormustesti, mis näitab südame töö võimekust, läbisid nad paremate tulemustega. Võimekam süda tähendab aga väiksemat südamehaiguste riski.

Trenni kogu perega koos „Igasugune kehaline koormus tuleb kasuks,“ kinnitab ka personaaltreener Taimi Ainjärv. „Lii-

Kolmapäev, 31. märts 2021

Kevad 7

b tõhusalt vaimu

REKLAAMTEKST

Skandinaavia DETOX-programm

Ei ole eriline spordilemb? Peta ennast ära! Kõik inimesed ei armasta sporti – aga kehaliselt heas vormis tahaks ikka olla! Tasub ennast ära petta ja igapäevaselt justkui möödaminnes üsna tõhusat trenni teha. z Eelista lühikestele autosõitudele kõndimist. Poodi minnes pargi auto parkla kaugemasse nurka. Pärast poeskäiku ära sõiduta poekotte käruga auto juurde – tassi need ise kohale. z Kasuta lifti asemel alati treppe. z Kiirenda vähegi pikemat maad kõndides kolm-neli korda tempot nii, et hakkad hingeldama. Kui avaneb võimalus mäest üles kõndida, tee seda! z Püüa harjutada end kõndima 140 sammu minutis. z Aja oma argipäevatoimetusi jalgsi: kõnni panka, postkontorisse, küünesalongi jm. z Kui miski teeb sulle tuska, mine õue kõndima. Saad hea füüsilise koormuse, kuna adrenaliin paneb su kiiremini liikuma, ja põletad ka stressihormoone. z Kui sul pole aega 45minutise kõnniringi jaoks, kõnni kolm korda 15 minutit. Nii hoiad ainevahetuse terve päeva töös ja põletad kaloreid. z Jälgi, mida sööd! Kui järgid neid juhiseid iga päev, võid juba kuu aja pärast märgata esimesi tulemusi. Allikas: Best Health

“Tundsin end pundunud ja raskena” Mõned lisakilod, puhitav ja punnis kõht olid põhjused, miks Heidi end varem pidevalt halvasti tundis. Täna näeb Heidi aga suurepärane välja ja on uhke oma keha üle, kuna ta avastas Skandinaavia tabletid BodyDrain®. Mõned lisakilod, puhitav ja punnis kõht, mida ei saanud enam varjata olid põhjused, miks Heidi tundis end sageli halvasti. «Kord kutsuti mind peole. Paar kuud enne seda käisin poes sobivat kleiti valimas ja leidsingi ilusa kleidi, kuid seda selga proovides olin meeletult pettunud ja kurb. Kõht tundus liiga suur, kehakuju oli kole, tundsin end kuidagi pundunud ja raskena ning peoni oli jäänud vaid paar kuud! Mind valdas paanika. ”räägib Heidi.

Proovisin BodyDrain`i

Eriti tore, kui igapä evane kõnni- või jooksuring ristub spordipargiga – ka terviseraja või suta iga võimalust mõne harjutuse te gemiseks.

kumine mõjutab organismi tugisüsteeme, parandab vereringet ja ainevahetust, turgutust saab ka immuunsüsteem.“ Kes ettevaatliku alguse järel tunneb, et tahakski end eesmärgipäraselt liigutama hakata, sel tasuks praegustes oludes võtta ühendust mõne personaaltreeneriga, kellelt võib saada täpsemaid juhiseid omaette treenimiseks, võimaluse liituda veebitreeningutega vmt. Algus ei pruugi olla kerge. Isegi siis, kui mõistad, et liikumine on kasulik, pole alati sugugi liht-

ne ennast kõnniringile sundida. Inimene on ju loomult mugav! Põhjuse mitte minna leiab alati: täna on nii palju tööd, kodus on vaja koristada, ilm on nii halb – homme lähen! See „homme“ ongi see, millest treenerite sõnul tuleb üle saada. Kui oled kord teinud otsuse minna, siis lähedki, ükskõik mis ilmaga! Vahel aitab end kokku võtta see, kui meenutad mõnusat enesetunnet eelmise trenni järel. Hea nipp on ka leida endale trennikaaslasi – kui üheskoos minek on kokku lepitud, ei saa ju hetkelise viitsimatuse ajel teisi alt vedada. Miks mitte minna kõnniringile kogu perega? „Tervisekõnd sobib alustamiseks kõigile pereliikmetele, sõltumata sportlikust vormist või vanusest,“ jagab kõhklejaile innustust personaaltreener Taimi Ainjärv. „Kui vaja, tasub treeneritelt nõutada soovitusi, kuidas jälgida, et koormus oleks kõigile jõukohane, kuidas muuta treening vaheldusrikkamaks (nt kombineerida kõndi ja jooksmist) jmt.

Miks mitte kepikõnd?

Kepikõnd annab tavalise tempoka kõnniga võrreldes kehale suurema koormuse. Laias laastus jagunevad kepikõnni harrastajad kolme kategooriasse: terviseliikumine, fitness-tase ja sportlik tase. Esimesel tasemel liigutakse rahulikult, siia kuuluvad pigem vanemad inimesed, aga ka näiteks inimesed, kes haiguse või trauma tagajärjel vormi taastavad või uuesti liikuma õpivad. Põhiosa kepikõnni harrastajaid on teisel ehk fitness-tasemel - need on terved inimesed, kes tahavad aktiivselt liikuda. Kui treenitus paraneb ja hakatakse teistega mõõtu võtma, on harrastaja jõudnud sportlikule tasemele. Et kepikõnd on jõukohane algajaile, kuid võib olla arvestatav treening ka edasijõudnule, sobib see hästi kogu perega treenimiseks. Üheskoos trenni tehes ja omavahel vesteldes on algajail alati käepärast ka lihtne nipp, mis aitab valida sobiva koormuse: tempo on paras, kuni saad teistega hingeldamata rääkida.

“Jagasin oma muret sõbrannaga. Ta soovitas mul teha organismi puhastav kuur ja proovida Skandinaavia toidulisandit BodyDrain. Ma ei olnud kunagi sellele mõelnud, et aegajalt tuleks oma organismi jääkainetest puhastada, nii et otsustasin seda kõhklemata teha. Sain temalt ka häid näpunäiteid: joo palju vett, söö vähem maiustusi ja ära söö õhtul liiga hilja. Jälgisin neid juhiseid. Kuu aja pärast tundsin, et pundunud tunne oli kadunud ja palju kergem oli olla. Läksin poodi ja ostsin selle ihaldusväärse kleidi. Pidu oli suurepärane ja ma olin endaga väga rahul, ”räägib Heidi.

Kasuta BodyDraini vähemalt kaks korda aastas „BodyDraini kasutamisel järgisin kõiki pakendil olevaid soovitusi. Ma ei pidanud Skandinaavia BodyDrain`i detox-programmis pettuma, olen väga õnnelik. Nüüd kasutan BodyDraini vähemalt kaks korda aastas 2-6 nädala jooksul. Soovitan seda kindlasti ka teistele.”

Modelli foto

Teet Malsroos

maksas ja eemaldatakse kehast neerude, naha ja soolte kaudu. Kui maksa, neerude, naha ja seedesüsteemi loomulikud funktsioonid aeglustuvad, muutub ilusa figuuri taastamine ja isegi paarist kilost vabanemine väga keeruliseks ülesandeks. Seepärast on vajalik organism kõigepealt jääkainetest puhastada.

Skandinaaviast pärist organismi puhastav preparaat – BodyDrain BodyDrain on Rootsis valmistatud taimne toode. BodyDrain sisaldab spargli, artišoki, võilille, selleri, nõgese ja tüümianiekstrakte, pomerantsi viljaliha ja kiudaineid sisaldavat sigurijuurepulbrit. On hästi teada, et artišok toetab normaalset maksa tegevust, ergutab sapi eritumist ja soolestiku seisundit, puhastab organismi. Seega aitab artišok kaasa organismi jääkainetest vabanemisele. Kui organism on jääkainetest vaba on lihtsam ka üleliigsetest kilodest vabaneda. BodyDraini detox-programmi on lihtne järgida ja nälga pole vaja tunda. BodyDraini tablette soovitatakse võtta kuurina, vähemalt kakskümmend päeva. Samuti on oluline mitmekülgne, tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis.

OSTA KOHE Apteekidest või Meie e-poest

www.newnordic.ee või telli

Miks organismi puhastus on oluline? Organismi loomulike ainevahetusprotsesside käigus moodustuvad mittevajalikud ained - toksiinid, jääkained, vedelikud. Iga päev peab keha eemaldama umbes 2 kilogrammi mittevajalikke aineid, mis töödeldakse

RASVKOE JA TOKSIINIDE SEOS Toksiinid on enamasti rasvlahustuvad ja seetõttu ladestuvad rasvkoes

Toidulisand

6843838

Kolmapäev, 31. märts 2021

8 Kevad REKLAAMTEKST

MAAILMA SUURIM PURJELAEVASTIK TALLINNAS The Tall Ships Races 2021 õpperegatt toimub 27. juunist kuni 3. augustini Läänemerel peatudes sadamalinnades KLAIPEDA - TURU -TALLINN - MAARIANHAMINA - SZCZECIN

Tallinna kesklinna sadamatesse kerkib suvel suur mastimets Sel suvel võõrustab Tallinn rahvusvahelist purjeõppe regatti The Tall Ships Races 2021, mis toob pealinna sadamatesse maailma suurima purjelaevastiku. The Tall Ships Races on pikaajalise traditsiooniga rahvusvaheline avamere õpperegatt. Kõige esimene Tall Ships Races regatt toimus 1956. aastal Torquay’st (Inglismaa) Lissaboni (Portugal). Algselt toimus regatt kord kahe aasta tagant ning kandis nime Operatsioon Puri. Perioodil 1973–2003 korraldati regatti iga-aastaselt. Toona oli võistluse nimeks peasponsori järgi Cutty Sark Tall Ships Race. Sel perioodil, aastal 1992 väisas võistluse laevastik ka Tallinna. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on The Tall Ships Races regati jõudmine Tallinnasse võrreldav neljakümne ühe aasta taguse olümpiaregati toimumisega Pirital. „Nii suurejoonelise purjelaevastiku pealinnas võõrustamine on meile ühtpidi enneolematu au ning teisalt on see järjekindla töö tulemus, mis paigutab Tallinna veelgi tugevamalt Euroopa merelinnade kaardile,“ rõõmustab ta, sest Tallinn on aegade algusest olnud maakaardil merelinnana ning merelinna kuvandi loomine ja säilitamine on Tallinna linna strateegias üks prioriteete.

merel, kus selgitatakse välja kolm kiiremat purjekat The Tall Ships Races 2021 regati koosseisu kuulub eeldatavalt ligikaudu sadakond laeva. Laevade registreerimine regatile algas möödunud sügisel ning lõplik nimekiri selgub vahetult enne võistluse algust. The Tall Ships Races regati muudab omanäoliseks meeskondade koosseis. „Sündmusel osaleb iga-aastaselt pea 10 000 noort 30 - 40 riigist. 15 – 25-aastased noored valitakse oma kodumaal välja sadade soovijate seast ning nii mõnigi neist teeb sel võistlusel alles oma elu esimest meresõitu. Tänavu löövad regatil kaasa muidugimõista ka Eesti noored,“ sõnab Remmelkoor ja lisab: „The Tall Ships Races õpperegatil osalemine annab noortele kogemused meeskonnatööks, paneb proovile uutes ja üllatuslikes oludes ning viib seiklustesse, kust saab oskused ja sõbrad terveks eluks. Peale noorte on igal purjelaeval ka professionaalne meeskond, kes tagab turvalisuse ja kvaliteetse purjeõppeprogrammi.“ Tallinn saadab The Tall Ships Races regati etappidele enam kui 200 noort. Meie noortele leitakse kohad kõikidele etappidele ning võimalikult paljudele eritüübilistele laevadele.

„Oleme aastaid soovinud võõrustada nii võimast regatti Tallinnas. Lõpuks on aastatepikkune töö vilja kandnud ning sellel aastal on oodata meie sadamatesse maailma uhkeimaid purjeõppelaevu ja suurimat laevastikku,“ lausub regati Tallinna peatuse kommunikatsioonijuht Kati Remmelkoor.

Missiooniga ettevõtmine

Ta täpsustab, et regati laevastik koosneb eri klassidesse ja ajastutesse kuuluvatest ajaloolistest purjekatest ning kaasaegsetest ookeanijahtidest. Igal aastal on laevastiku koosseis erinev, sõltudes tihti ka näiteks regatti võõrustavate sadamate asukohast. Võistlus koosneb kahest-kolmest võidusõidust ava-

Tava kohaselt on regatt olnud seda võõrustavate sadamalinnade jaoks suursündmus. „Järgmisel suvel Lennusadamasse, Noblessneri sadamalinnakusse, Kalaranna kvartalisse, Patarei merekindlusesse ja Vanasadama kruiisialale silduvad sadakond laeva pakuvad võimsa vaatemängu nii tallinlastele ning

selleks puhul pealinna tulnud tuhandetele külalistele,„ lisas Remmelkoor, et näiteks 2017. aastal neljaks päevaks Turus peatunud regatti külastas üle poole miljoni inimese. Tallinna ootused on kolmesaja tuhande külastaja kandis. „Seega kavandame programmi, mis on võimalikult mitmekesine. Meelelahutust maal ja merel pakuvad artistid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Avatud on välikohvikud, lastealad, kalaturg, käsitöölaat ning mitukümmend purjekat igas sadamas ootab külalisi oma pardale. Eriti tore on et sündmus on kõigile tasuta,“ valgustab Remmelkoor.

„Kuid see pole niisama rahvapidu ja seilamine koos mõningase noorsootööga, vaid regati eesmärk on juhtida tähelepanu merekeskkonna hetkeolule ja loodussäästlikkusele“, ütleb Remmelkoor. Ta lausub, et suur osa The Tall Ships Races laevastikust kannab Sinilipu märki, mis tõestab, et antud alusel purjetatakse keskkonnasõbralikult. Nendel alustel jagavad kaptenid ning laevaohvitserid teadmisi keskkonna- ja merehoiust ja kogu laevapere tegevus on läbimõeldud looduse ja merekeskkonna jätkusuutlikkuse vaatevinklist.

Kolmapäev, 31. märts 2021

Kevad 9

ÜKS KONI LAGUNEB MERES TUHAT AASTAT

KONIPRÜGIKASTIDE PILOOTPROJEKT KULTUURIKILOMEETRIL

Maailmakoristuspäeva Eesti kampaania juht Mart Normet nendib: „Üks koni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja laguneda meres kuni 15 aastat. Suitsukoni pole biolagunev ja sisaldab mürke, mis saastavad merre sattudes mereelustikku ning jõuavad toiduahela kaudu ka meie toidulauale.“

Et astuda reaalseid samme Läänemere koniprobleemi lahendamiseks, on käesoleva aasta juuliks plaan Tallinnas The Tall Ships Races lavastikku võõrustavad sadamad varustada piisava hulga koniprügikastidega, et kellelgi ei tekiks enam vajadust visata sigaretiotsa loodusesse.

VIGRI VEND VIDRIK VÕITLEB PUHTAMA LÄÄNEMERE EEST The Tall Ships Races Tallinn 2021 ja Maailmakoristuspäev käivitasid käesoleval aastal ühiselt koostööprojekti, mis toob taaskord fookusesse suitsukonide ohtlikkuse Läänemeres. Regati kommunikatsioonijuhi Kati Remmelkoori sõnul on tänavune konikampaania alles algus ning Vidrik hakkab teavitama meid ka edaspidi Läänemere terviseprobleemidest. Niisiis ei lõpe viiger Vidriku töö ei koos regatilaevastiku lahkumisega Tallinnast. “Vidrikust saab sümbol, mis esindab edaspidi kõiki Tallinna merekeskkonnaga seotud projekte. Nii nagu Vana Toomas kaitseb vanalinna, hoiab Vidrik Läänemerd,“ lausub Remmelkoor. „Sel aastal on fookuses suitsukonid ja koniprügikastide rajamine, järgmisel aastal tulevad esile juba loodetavasti muud merekeskkonna teemad,“ lisab Remmelkoor ja täpsustas: „Vidrik on kõigil The Tall Ships Races Tallinn 2021 ametlikel meenetel ja tuletab pidevalt meelde, et vaid meie ise saame oma käitumist muutes mõjutada keskkonda enda ümber.“

Tule vabatahtlikuks Ootame oma meeskonda appi pea 500 vabatahtlikku, kellega üheskoos tagada suursündmuse ladus ja vääriline korraldus. Vastutasuks abi eest pakume väärt töökogemust rahvusvahelise suursündmuse korraldamisel, hulganisti uusi häid sõpru nii siin- kui sealpool merd ning eksklusiivset boonuspaketti!

Sinagi saad Virdikut aidata Prügikastide soetamisse saavad panustada kõik inimesed, ostes The Tall Ships Races Tallinn 2021 meeneid. Iga müüdud eseme pealt suunatakse 1 euro suitsukonireostuse ennetusse. Meenete seast leiab nii veepudeleid, merematkakotte, -särke, -pusasid, rannarätikuid, laevakruuse, aga ka märkmikke, pastakaid, rinnamärke ja muud. Meeneid saab osta The Tall Ships Races Tallinn 2021 e-poest ning Sokisahtli kauplustest üle Eesti.

KOOSTÖÖKAPTEN, INFOJUNGA, MESSIPOISS- JA TÜDRUK, LAVAHALDJAS, ÖKOSÕDALANE, KURSIMUDIJA - otsime just Sind! Kandideerida saab kuni 16.04.2021. Sobiv kandidaat on vähemalt 16-aastane (sündmuse toimumise hetkeks). Info: volunteers@tallshipstallinn.ee

The Tall Ships Races laevastikku aitavad võõrustada

VANASADAM - KALARANNA KVARTAL - PATAREI MEREKINDLUS - LENNUSADAM - NOBLESSNERI JAHISADAM

Kolmapäev, 31. märts 2021

10 Kevad

KULTUURISÜNDMUSED Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Von Glehni teatri etendus

Kaunimate Aastate Vennaskonna kontserttuur

„Tiit ja Tõnu“

”Kaunimad 70ndad me elus”

Mart Kivastiku draama kahe mehe kohtumisest ühes väikses ruumis ühel saatusest määratud hetkel. Hargneb kivastikuline lugu, kus otsitakse kaduma läinud juustu ja aega, näritakse tähte ja tubakat, puhutakse juttu ja sääsest elevanti. Tiit ja Tõnu vaidlevad ja lepivad, rõõmustavad, on õnnelikud ja mitte nii väga... üks on kindel... Sa tunned nendes lugudes iseennast ära!

Komöödiateatri etendus

Muusikaline koguperelavastus

„Kutse juubeliks!“

„Kasuema“

Pille Pürg on meie vaatajaid üllatanud juba aastaid oma vaimustavate paroodiatega. Etenduses „Kutse juubeliks!“ on lavale tulemas 10 Eesti prominenti: Edgar Savisaar, Erik Orgu, Marina Kaljurand, Brigitte Susanne Hunt, Mart Helme, Synne Valtri, Yana Toom, Urmas Sõõrumaa, Doktor Vassiljev ja Liis Haavel. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud?

Emajõe Suveteater toob oma 25. hooajal lavale eelmiste suvede menuki, lavastuse ”Kadri“ järje ”Kasuema“. Etendused juulis, Staadioni tn 48 pargis Tartus.

6.–8. august Käsmus ႈနဗႊန ɍ ႄႂႄႃ ျ $ ႈနဗႊန ɍ ႄႂႄႃ ျ $ I AAST · VIRU FOLK

AV · SL 2021

K 2021 · SLAVI AAST · VIRU FOLK

2021 ·S

IRU FOL

AVI A LAVI A AST · VIRU FOLK 2021 · SL

· AST

RVI U F OLK 2 021 · SL AV

I AA ST · V

ª ª ªန ¨ ¡ ¦ န

kukega kirikutes

Piletid

Tule veeda kaunis õhtu unustamatul muuusikalisel ajarännakul 70ndatesse, mis on tulvil nostalgilisi laule ja maitsekat huumorit Kaunimate Aastate Vennaskonna suurepärases, vaimukas seltskonnas. Kontserdid augustis ja septembris erinevates kohtades üle Eesti. www.kaunimatevennaskond.ee

VIRU FOLK 2021 Idaslaavi kultuurile pühendatud festivalil VIRU FOLK 2021 on rikkalik programm: Otava Yo (RU), Akvarium (RU), Dobranotch (RU), Svjata Vatra, Shaika Balalaika (FI), Aleksandr Ivaškevitš, Lõõtsavägilased, Tintura & Arno Tamm, Jaan Sööt, Stanislav Bulganin, Janno Reim, Sander Udikas, Konstantin Sedov, Lauri Saatpalu, Andre Maaker, Rain Simmul, Uurikad jpt.

Autor Silvia Rannamaa, dramaturg Aidi Vallik, lavastaja Andres Dvinjaninov. Osades Ülle Kaljuste, Riho Kütsar, Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik jpt. www.suveteater.ee

Kaunid Kontserdid Kaunid Kontserdid Käsmus 2021 Käsmus 2021 08.06 kell 20 Kaunimate Aastate 08.–13.06

Kontserdid kaptenikülas

NB!

Vennaskond 09.06 kell 20 Naised Köögis 10.06 kell 20 Jaan Pehk 11.06 kell 20 Smilers. Akustiline 12.06 kell 17 Georg Ots 100 12.06 kell 22.30 Suvehelgus. Rolf Roosalu & Tiit Kikas 13.06 kell 17 Jaak Joala 70. Koit Toome, Märt Avandi jt

Kukerpillid kukega kirikutes

Kukerpillid Paide kirikus

Kukerpillid kutsuvad:„Kukega kurjale vastu!“

12. augustil kell 19 Juba 50-ndat aastaringi eesti rahvast oma muusikaga rõõmustavad Kukerpillid on tänavu kirikulainel. Juulikuise nädalase kirikutuuri jätkuna ollakse 12. augustil taas kirikus, seekord Paides. Tõsi, Paide kiriku tornis kukke pole, nii nagu kõigil juulikuistel kirikutel, kuid see annabki Kukerpillidele võimaluse rääkida ja laulda seekord vabamalt, ilma kuke valvsa järelevalveta.

P 04.07 RÄPINA kirikus kell 16 E 05.07 TORMA kirikus kell 20 T 06.07 KOSE kirikus kell 20 kell 20 K 07.07 TÜRI kirikus N 08.07 PÕLTSAMAA kirikus kell 20 kell 20 R 09.07 NOAROOTSI kirikus L 10.07 RÕNGU kirikus kell 16 P 11.07 VILJANDI Pauluse kirikus kell 16

N 12.08

kell 19:00

PSÜHHOLO – ja kui ei m KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Kõik, mida näeme, mõjutab meie mõtlemist ja keskkonnast saame sekundis umbes kümme megabaiti infot. Kui sa tahad olla terve ja rõõmus, siis mõtle, milline keskkond sinus selliseid tundeid tekitaks,“ ütleb psühholoog ja maastikukujundaja Helena Ehrenbusch. Praegusel piirangute ajal on Helena arvates üha olulisem pöörata tähelepanu keskkonnale ehk kujunda oma kodu ja aed nii, et ümbrus toetaks inimese vaimset arengut ja tervist. „Olen vahel mõelnud, kas rohelist saab olla ka liiga palju, nii palju, et see muutub kahjulikuks,“ ütleb Helena. Seda ta siiski ei usu. Värviteraapias on just roheline see, mis tõstab vaimse tervise vastupanuvõimet. Samal põhjusel soovitatakse aeda istutada ka igihaljaid okaspuid. „Kontorid on sageli oranžid, et inimesed oleksid erksad ja mõtleksid kaasa. Aga sinna taimi valides tuleks mõelda ka vormide peale,“ ütleb Helena. Sirge vorm, näiteks havisaba, tekitab mõtlemises konkreetsust. Loomingulist mõttelendu võivad toetada sellised toreda kiiksuga taimed, nagu ardiisia, trahiandra või lõhnav draakonipuu.

Esmalt õpi oma aeda tundma Helena räägib, et sai Hiiumaa ametikoolis maastikuehitust õppides ja sisehaljastuse praktikat tehes mõnikord näha, et firma oli koos aednikuga välja mõelnud, kuidas töö-

tajaid taimestikuga toetada – aga töötaja oli tõstnud taimed aknalauale ja tõmmanud kardinad ette, sest päike segas töötamist. Ka kodus tuleb mõelda, millised elutingimused seal taime ootavad. „Kuigi mu vanaisa oli suurepärane aednik, olin ma veendunud, et minul aednikugeeni pole. Ükski taim ei kasvanud, porgand heal juhul, natukene. Kuniks paar aastat tagasi sain teada, et minu aias on väga nõudlik liivane kleimuld.“ Helena rõhutab, et iga aiapidaja esimene ülesanne on endale selgeks teha, milline on mullastik, kui palju on päikest, kus tekivad varjud, millised on kastmisvõimalused jne. Kui on selge, mis taimed seal kasvada tahavad, saad mõelda: mis mulle meeldib ja kuidas see aia võimalustega sobitub. „Eeltöö on 80% tulemusest,“ usub Helena. Ta tunnistab, et selles kohas saab temalgi viitsimine vahel otsa. „Hoopis toredam on uusi visioone välja mõelda. Kui sa ei suuda end eeltööd tegema sundida, siis Eestis on piisavalt aednikke, aiakujundajaid, maastikuehitajaid ja -arhitekte, kellelt nõu küsida,“ tõdeb ta ja lisab, et ega igal inimesel peagi tingimata aed olema – see stress veel puuduks, et kohustuse korras aeda pidada.

Tsirkusetalu Hiiumaal Luidja tsirkusetalu aed Hiiumaal on esialgu avatud vaid kindlate sündmuste ajal, aga seal on valmimas miniversioon emotsioonide aiast. Kui see valmis saab - talu Facebooki lehel antakse sellest kohe teada -, võib iga soovija seal jalutada. Avatud aedade ja avatud talude päevi soovitab Helena külastada alati kui võimalust on.

Emotsioonide aed

OSTA SUVESÜNDMUSTE PILETID

PILETIMAAILMAST! www.piletimaailm.com

Psühholoogina on Helenal palju kliente, kes oma emotsioonide rägastikus kuskile kinni jäänud. Emotsioonide aiast võiksid nad abi saada. „Ilusas aias tekib alati positiivne emotsioon, aga miks mitte proovida, et kuskil aia nurgas läheksid sa näiteks vihaseks. Muidugi sõltub palju inimesest: mis ühte ajab närvi, ei kõiguta teist üldse,“ ütleb Helena. Ta rõhutab, et inimene peab saama tunda ja välja elada nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. „Kas see polnud mitte Muumimamma, kes aeg-ajalt ütles teistele, et stopp! ma nüüd lähen. Läks siis kuskile maja taha metsa, mürgeldas seal, nii et kõik kuulsid – ja tuli rahulikuna tagasi.“ Helenale meeldib väga nimeka Hollandi aiakujundaja Piet Oudolfi metsiku aia kontseptsioon, üldse ei meeldi tohutult korras ja väga sirgete joontega aiad. „Mind ajab närvi, kui seal on rida smaragde justkui joonlaua järgi reas. Teisele ei meeldi – erinevalt minust – ohakad ja nõgesed,“ kirjeldab Helena. „Või näiteks kõrrelised – ühele meeldivad nad väga, teisele on aga liiga kaootilised, ajavad justkui segadusse.“ Küll aga märgib ta, et erinevalt paljudest lilledest kasvavad kõrrelised meie kliimas imehästi. Üldjoontes meeldib ajule sümmeetria, näiteks kõik sümmeetriliselt paigutatud pinnakattetaimed peaksid meile rahustavalt mõjuma. Seevastu korrastamata aianurgas võib mõni inimene ärrituda, teisele see meeldib. „Sestap istu korraks maha ja mõtle, mis sinule meeldib. Või mine poodi ja püüa aru saada, mis tundeid üks või teine taim sinus tekitab,“ soovitab psühholoog.

Kolmapäev, 31. märts 2021

Kevad 11

OG: mine aeda müttama eeldi, siis ära mine

KEVADVÄSIMUSE VASTU TUGEVDAB IMMUUNSUST

Zen-aed Jaapani kultuurist pärit koht, kus inimene saaks rahulikult mõtiskleda, iseendaga olla. „Hästi minimalistlik kombinatsioon liivast, kividest, veest ja mõnest pügatud puust-põõsast loob tohutult korrapärase pildi. Eriti rahustavalt mõjub ajule aias alati korrapäraselt riisutud liiv. Samamoodi töötavad ka meie kalmistud oma korrapäraselt riisutud hauaplatsidega,“ ütleb Helena. Zen-aeda on Helena sõnul sama kütkestav vaadata kui tuld, aga hooldada on teda üsna raske. „Oleneb muidugi, kui hästi on pinnas ette valmistatud, et umbrohi liiva sisse ei kasvaks.“ Väikese zen-aia võib igaüks endale ka ise näiteks kandiku peale ehitada. Piisab liiva riisumisest väikesel kandikul, et rütmiline töö mõtteid rahustaks. Erakogu

Inspireeriv aed Inspireeriva aia mõte on aju üllatada. Kui päkapikud ja konnad on aias üsna tavalised, siis Helena riputas tsirkusetalus puude vahele vanad heegeldatud laudlinad ja need näevad seal välja nagu tohutud ämblikuvõrgud. „Või kui vana jalgratas toredasti ära värvida ja põõsa alla panna, siis inimese rutiinne mõttetsükkel seda märgates katkeb ja see annab võimaluse sündida loovusel. Kui sa kõnnid aias ringi ja näed midagi, mis sinna üldse ei sobi, tekib ka sinus endas uusi ideid. Olgu see siis naljakas või ilus, aga peaasi, et ootamatu,“ ütleb Helena. Ta on teinud puu otsa vanadest saabastest linnupesi. Mõte on anda dlau ud at eld eg vad he Puude vahel rippu nagu vanale asjale siiski uus kuju, teha telt vaadates välja ma ee ad ev linad nä mast midagi ilusat, mitte lihtsalt sergud. tohutud ämblikuvõ da naelaga puu külge lüüa. Pealegi vigastad sa naela lüües puud. Ka meeldivad Helenale vanadest autokummidest tehtud katused. „Olen neid palju näinud Saksamaal ja alustasin ka ise ühega, aga see ei tulnud päris hästi välja,“ tõdeb naine. Ta on korjanud kokku muudki pealtnäha kasutut kraami, näiteks plastpudeleid. „Tegin neisse kiirbetooniga kujusid. Kui need ära värvida ja mingi toki otsa panna, on nad aias päris naljakad.“ Talu väravas aga seisab külmkapp, raamatud riiulitel reas. Avaliku raamatukogu idee pärineb Saksamaalt nagu ka väike värviline külmik ise. „Kõik toimib põhimõttel võta-vaheta-too. Igaüks võib raamatuid tuua ja viia.“ Helena julgustab teisigi oma koduseid tarbeesemeid, mida iga päev enam ei kasutata, värske pilguga vaatama. Võib-olla mõnelegi asjale, mis muidu läheks prügimäele ja suurendaks meie ökoloogilist jalajärge, leidub uus koht. Kasulik oleks nõu küsida ka mõnelt taaskasutuskunstnikult. Kindlasti pakuvad head võimalust aju üllatada ka põnevad taimekombinatsioonid, milleks saab inspiratsiooni väga paljudest Eesti kaunitest koduaedadest.

Teraapia-aed

aba

Pix

PARIMA MAITSEGA

LOODUSLIK C-VITAMIIN TERVELE PERELE

ACEROLA Sweet

on looduslik C-vitamiini preparaat, mille valmistamiseks on kasutatud Acerola-kirsi ekstrakti. 1 tablett annab 100% täiskasvanu soovitatavast päevasest C-vitamiini vajadusest.

PantherMedia/

Scanpix

Tegu on spetsiaalselt kujundatud aiaga, et inimene saaks sellest füüsilist, psühholoogilist või sotsiaalset kasu. Sestap võib teraapilisi aedasid leida peamiselt erihooldekodude, sotsiaalkeskuste vms asutuste juurest. Vahel kuulub teraapiline aed ka taastumis- või raviplaani. Eestis pole teraapia-aiad veel kahjuks eriti levinud, kuid häid näiteid juba leiab. Samas kasutatakse teraapia-aiale iseloomulikke elemente palju ka koduaias. Näiteks kui koos elab mitu põlvkonda ja vanaema ei saa kummarduda, siis Kui kummarda da on raske, tu eri kõrgusel olevad peenrad levad appi eri kõrgusel ol evad peenraka aitaksid tal füüsilist ja vaimstid. set tervist hoida. Väikelastega peres aga tohivad kasvada ainult sellised taimed, mida võib ka suhu pista. „Tuhanded aiapidajad ütlevad, et aiapidamine ongi teraapiline. Muidugi on! Mine koroona ajal aeda ja mütta seal ringi. Ja kui ei meeldi, siis ära mine,“ ütleb psühholoog ja maastikuehitaja Helena Ehrenbusch.

Luidja tsirkusetalu puude otsa on Helen teinud saapapesi. Neis on elanud kuldnokk, rasvatihane, piiritaja ja lepalind – kõik need, kes tavaliseski pesakastis peatuda armastavad. Erakogu

XYLISWEET ACEROLA Suhkruvabad tabletid sobivad ka diabeetikutele.

Müügil apteekides, Prismades, Selverites ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Kolmapäev, 31. märts 2021

12 Kevad

Kevadine tervislik KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Aastaid on kevaditi räägitud, et eestimaalastel jääb puudu D-vitamiinist, mille tuntuim allikas on päike. „Päikest võtame suvel, terveks talveks sellest ei jagu,“ ütleb toitumisterapeut Triin Muiste (pildil). Kui päikest napib, tasub süüa rohkem D-vitamiini sisaldavaid toite. Üks tõhusamaid D-vitamiini allikaid toidulaual on rasvane kala: angerjas, siig, tilaapia, lõhe he ja forell, aga ka räim. 100 g lõhet õhet sisaldab 13, forell 9 mikrogrammi krogrammi D-vitamiini ja räim m 9,2 mikrogrammi. Neil, kes kala ei armasta, tasuks uks süüa seeni (nt kukeseeni), eni), munakollast ja võid. Piimatoodetest matoodetest soovitab Muiste uiste vältida light-tooteid, sest st rasv aitab kehal D-vitamiini ini omastada. Soovitatud toiduaineid ei jõua ua aga aga keegi piisavas va as koguses k guses ko süüa. üa. Vajaliku hulga lga D-vitamiini ini kättek ttekä Kristin saamiseks Salupuu

peaks sööma iga päev näiteks 10–12 munakollast või 110 grammi forelli. Kuigi kala sisaldab ka täisväärtuslikku valku, ei tohiks inimene Muiste sõnul siiski iga päev kala süüa, sest kalas võib olla raskmetalle või muid toksilisi ühendeid. Kala soovitab ta süüa kolm korda nädalas.

170 kraadi ja kuni 30 minutit Oluline on, kuidas kala valmistada. Suures kuumuses kaua küpsenud kalas väheneb nii Dvitamiini kui ka tervislike oomega-3-rasvhapete hulk. Enim kaob viimaseid praadimisel, sestap võiks kala pigem kas aurutada, hautada või küpsetada küpsetad da

kuni 170kraadises ahjus 30 minutit. Tugevalt suitsutatud kalaga soovitab Muiste piiri pidada, sest selles võib olla kantserogeenseid ühendeid. Tervislikum on valida õrnalt suitsutatud kala või soolakala. „Soolata tasub pigem punast kala, valges on parasiitide oht suurem.“ Kuigi meie ametlikes toitumis- ja liikumissoovitustes öeldakse, et D-vitamiin on ainus, mida võiks toidulisandina tarbida, ei soov soovita Muiste sedagi igaks juhuks vvõtma hakata – Dvitamiini puu puudus peaks olema vereanalüüsiga tuvastatud. vereanalüüsi „Kindlasti on vaja süüa mitmekesiselt: ka täisteravilja, seemneid-pähkleid ja mõõduseemneid-pä kalt hapenda hapendatud piimatooteid, võimalikult palju p võiks menüüs olla värsket p puu- ja köögivilja,“ rõhutab Muiste. Mui Unustada ei maksa ka hap hapukapsast, mis annab nii C-vita C-vitamiini kui ka häid kõhubaktereid. kõhubakt terei

Ära pelga külmutatud k köögivilja Mitmekesise ja taM saka sakaalustatud k a menüü olulisust meie terviseolulis le rõhutab rõhutt ka toitumisnõustaja Salupuu. nõus u ta taja ja Kristin K

„Peale muna-kala peaks menüüs kindlasti olema D-vitamiiniga rikastatud piimatooted ja nende alternatiivid, näiteks mandlipiim või sojajogurt,“ ütleb ta. Kevadel, kui värske köögivilja lett kipub kesiseks jääma, soovitab Salupuu kasutada külmutatud kraami. „Köögiviljade ja marjade külmutamiseks korjatakse värsked viljad tavaliselt siis, kui need on just küpseks saanud – tänu sellele on need vitamiinirohkemad kui üle talve keldris seisnud või meile kaugelt imporditud viljad.“ Praegu on paras aeg süüa ära sügisel sügavkülma pandud marjad. „Kuumtöötlemata on nad väga head C-vitamiini allikad,“ märgib Salupuu. Väga head mineraalainete ja vitamiinide allikad on ka mungoa- ja läätseidandid. Kristin Salupuu soovitab kõigil proovida üht oma pere lemmikhommikusööki: punane soolakala, pošeeritud muna ja juuretisega kergitatud täisteraleib, juurde kindlasti värske salat. Triin Muistegi jagab lugejatega üht oma kevadist lemmikretsepti, mis on inspireeritud Mari-Liis Iloveri blogist leitud kanapirukast.

Oma Põrsas pakub värsket ja eestimaist sealiha

perefarmist

Sealiha ZZZ ./ HH

ZZZ KHOPLF HH

OLUKORD NÕUAB SEKKUMIST! Kangad, lõngad, pärlid, tööriistad, niidid, lukud, pandlad, paelad, pitsid, nööbid ... – kokku üle 120 000 toote KÄSITÖÖSÕBRA KAUBAMAJA 24H SINU ARVUTIS

al veerandist

2,49 €/kg

Grill-tooted al 3,50 €/kg

Tasuta kojuvedu Tallinnas ja Rakvere piirkonnas! Rohkem infot ja hinnakiri www.omaporsas.ee Rakveres Vaala keskuses, Tabasalus Klooga mnt 5a, Tallinnas Mustamäe ja Balti Jaama Turul

Kolmapäev, 31. märts 2021

Kevad 13 Erakogu

idulaud Kalapirukas toortatrajahust VAJA LÄHEB: Tainas: 3 muna, 60 g toortatrajahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 200 g majoneesi, 1 tl sinepit. Täidis: 400 g küpsetatud kala (lõhe, forell vms), 300–400 g köögivilja (näiteks 200 g brokoliõisikuid, 100 g porgandit, 50 g porrulauku, 50bg herneid või Türgi ube), soola, musta pipart, vormi määrimiseks võid. Valmistamine: Puhasta köögiviljad. Lase soolaga maitsestatud vesi keema ja blanšeeri porgandiviile paar minutit. Lisa muud köögiviljad ja kuumuta veel mõni minut (köögivili peaks jääma kergelt krõmps). Nõruta. Lõika kala kuubikuteks, vajadusel tükelda köögiviljad väiksemaks. Eralda munakollased ja -valged. Mikserda kollased kohevaks, lisa toortatrajahu, küpsetuspulber, majonees ja sinep ning mikserda läbi. Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga hästi kohevaks ja sega vaht ettevaatlikult taina hulka. Määri ahjuvorm (20 x 24 cm) võiga. Vala umbes pool tainast vormi ja määri laiali. Laota peale kalatükid ja köögiviljad. Tõsta lusikaga peale ülejäänud tainas, nii et kala ja köögivili oleksid kaetud. Tainakiht jääb üsna õhuke, kuid küpsedes see kerkib. Küpseta 180kraadises ahjus umbes 35 minutit (kuni pirukas on pealt kuldne). Lase veidi jahtuda ja serveeri meelepärase toorsalatiga. Allikas: toitumisterapeut Triin Muiste, triinutoidumaailm.ee

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS Kevadeks värskeks!

REKLAAM REKLAAMTEKST

0D{LDX YDQGHQV PD{HVQLV VYRULV Vähem rasva, väiksem kaal

Must pässik on juba rahvapärimuses aktiivses kasutuses olnud ning selle järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside tasakaalukat toimimist. Meie tõmmises ei sisaldu alkoholi ja see on valmistatud vaid looduslikult kasvanud mustast pässikust.

Pakume tummist ja tõhusat pässiku tõmmist 0,5- ja 1-liitristes pudelites. Saadame pakiautomaatidesse üle Eesti. MITU ON SOODSAM!

Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt: www.passik.ee passikEST · parimuskoda@parimuskoda.ee · tel 5595 9817

„Tundsin, nagu oleks mu keha rasva täis!” „Ma olen oma kehaga olnud alati rahulolematu. Mulle tundus, et mu keha on täis rasva, millest ma kunagi lahti ei saa,” rääkis Karina. Kuid ta avastas Skandinaavia päritolu tabletid Apple Cider™ 600 ja ebameeldiv tunne kadus! rasva ega vett ja rasv laguneb kiiresti. Kui aine„Sõbranna selgitas, et kiire rasvade ainevahetus vahetus aeglustub, hakkabki organismi koguneorganismis on kauni figuuri jaoks väga oluline, ma liigne rasv ja vesi ning võib tekkida ülekaal. ja pakkus mulle proovimiseks Skandinaavia Faktid õunaäädika kohta päritolu taimsete ekstraktide ja koliiniga õuna- *Egiptuse kuninganna Kleopatra jõi ilu ja teräädika tablette Apple Cider 600. Ta rääkis, et vise eliksiirina tuntud õunaäädikat peale igat nendes tablettides olevad ained parandavad söögikorda. *Hipokrates kasutas 2500 aastat tarasvade ainevahetust organismis. Otsustasin gasi õunaäädikat ravimiseks. *Vana-Egiptuses proovida.” oli kasutusel spetsiaalne dieet, kus õunaäädikat tarvitati kaalu vähendamiseks ja rasvade laRasv justkui sulas ära „Kasutan Apple Cider 600 tablette ja olen väga gundamiseks. rahul, sest ebameeldiv nö. rasva täis tunne on kadunud. Minu keha on taastunud, olen enerOSTA KOHE giast tulvil, kõike on lihtsam ja kergem teha. Apteekidest Kõige tähtsam on aga see, et saan jälle kanvõi tootja kodulehelt da oma lemmikriideid ja bikiine. Kogu varasem probleem võiski olla selles, et minu keha talletas www.newnordic.ee rasva,” rääkis Karina.

Sõbranna soovitus:

Rasva lagunemine ja kehakaal

või telli telefonil

6843838

Ilmselt olete imestanud, et mõni inimene sööb kõike ega jälgi koguseid, kuid ei muutu ülekaaluliseks. Sellele on lihtne seletus. Nende inimeste ainevahetus on kiire, organism ei talleta

Toidulisand

MILLE POOLEST VÕIB APPLE CIDER 600 OLLA TEILE KASULIK? Skandinaavia päritolu tabletid Apple Cider 600 on ette nähtud kiire rasvade ainevahetuse toetamiseks. Üks tablett sisaldab 600 mg aktiivset õunasiidriäädikat. Kasutades moodsat fermentatsioonitehnoloogiat, saadakse õunamahlast suure kontsentratsiooniga õunasiidriäädika pulber. Preparaat sisaldab ka koliini, artišoki ja võilille ekstrakti. Artišokk toetab maksa ja soolestiku normaalset tegevust ning soodustab organismi puhastust ja maohappe eritumist. Koliin soodustab normaalset maksategevust ja rasvade ainevahetust. Tähtsad on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

TESTI ENNAST: ILULEMMIK

Armastan erinevaid suupisteid Tarbin karastusjooke Tunnen end sageli raskena Naudin suure kalorsusega toitu

2021

Lihtne, mugav ja maitsev viis võtta õunasiidri äädikat Apple Cider GUMMIES kummikommid on uus versioon Apple Cider 600 tablettidest. Need sobivad suurepäraselt neile, kellel on raske või kes ei suuda tablette neelata.

Kolmapäev, 31. märts 2021

14 Kevad

Kevadel ming IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kuhu koroonapiirangute ajal minna? Muidugi loodusesse – sest sinna ju võib! Paljud kurdavad aga, kuidas tahtsid küll perega teha mõnusa matkapäeva, aga rabaserva või matkaraja algusesse jõudes selgus, et pole parklas kohta autole ega rabarajal ruumi perele. Keerasite otsa ringi ja sõitsite koju tagasi? Viga! Samasse olukorda sattusid ka Triin Türk (30) ja Olle Kasvandik (35) koos oma laste Freddy (8) ja Kren Remyga (2,5). „Läksime välja plaaniga teha väike rabaretk, aga kui leidsime kahes kavandatud sihtkohas eest tulvil täis parklad, keerasime autonina kodu poole,“ räägib Triin. „Tee peal märkasime aga truupi, mille ümbruses olid ilmselgelt koprad tegutsenud. Jätsime auto suvalises kohas seisma ja läksime asja lähemalt uurima. Sellest sai üks lahe mitmetunnine retk – ja kui õhtul koju jõudsime, siis lapsed sõna otseses mõttes kukkusid magama, unejuttugi ei jaksanud ära oodata.“ See päev õpe-

tas, et põnnidega on avastamist ja askeldamist küllaga ka kodule lähimas metsatukas. Mets polnud lastele küll varemgi võõras, sest Triini kaasal on Pärnumaal vana talukoht. Ainult koht ongi kunagisest talust praegu järel: viis hektarit, nii heinamaad kui metsa, lisaks ri-

bake soist ala. „Seitsmekümnendail, kui tuli maaparandus, öeldi: talu jääb ette, tuleb lammutada!“ teab Triin Mudaoja lugu. „Kui koht nüüd Olle nimele sai, oli seal kõik juba üsna võssa kasvanud. Mina olin sellest paigast aga täiesti lummatud, kui Olle mu kaheksa aastat tagasi esimest korda sinna viis. Milline vaikus! Milline rahu!“ Triin naerab, et kui eelmisel kevadel hakati ka koos lastega aina rohkem Mudaojal käima, küsis suurem laps alguses küll: miks me seal metsas nii sageli käime? „Nüüd on see aga nende silmis heade emotsioonidega seotud paik ja mul on väga hea meel, et neile seal meeldib. Minu jaoks on sellel päris suur tähendus, et me pole seal

Kolmapäev, 31. märts 2021

Kevad 15

e metsa! suvalises metsas – et meie poisid on Mudaojal kaheksas põlv.“ Rõõmu toovad metsaskäigud Triinile palju. „Kas või see, kuidas lapsed imekiiresti oludega kohanevad. „Kohe tekivad mingid oksaonud ja nendega seotud mängud. Nii äge on näha, kuidas lapse fantaasia särinal tööle hakkab, kui vähegi selleks võimalust pakud. Nad uurivad ja katsetavad, õpivad märkama loodust enda ümber: mustreid puutüvedel, juhuslikult tekkinud kujundeid, kõrtel kõõluvaid putukaid – kõike, mitte ainult loomi-linde. Mõnikord kulub meil metsas terve päev näiteks mustrite otsimise peale. Aga samas võime pikalt lihtsalt põõsas istuda ja jälgida, kuidas koprapere tegutseb. Alati ei pea võtma ette pikka matka, lastega saab ka ühes metsatukas maailma avastada. Oluline on luua neile keskkond, kus nad tunnevad ennast turvaliselt ja hästi. Siis tekivad mängud ja märkamised iseenesest.“ Triin on väga rahul oma mullukevadise otsusega kasutada koroonaviiruse pakutud juhust ja pühenduda lastele senisest enam. „Väiksem poiss oli juba beebieast väljas, lastega koos oli võimalik ette võtta mida iganes, patt oleks olnud seda võimalust mitte kasutada. Ma olen ettevõtja (OÜ Viimistlusekspert tegevjuht), oma kutseõpetaja õpin-

Erakogu

gutega Tartu ülikoolis olin kenasti järje peal – nii otsustasingi töö mõneks ajaks tahaplaanile jätta. Ka elukaaslase metallifirmas, mis toodab juppe lennukitele ja rongidele, pandi parajasti töö seisma, temalgi oli aega rohkem. Nii olemegi saanud lõputult looduses kolada. Ma näen iga päev, mida see on poistele andnud, ja mul on selle üle väga hea meel.“ Metsa minnes ei ole perel sageli mingit kindlat plaani: ei pea tingimata kuhugi mingiks kellaajaks välja jõudma. „Teeme puhkepause, uurime ümbrust, jutustame ja mängime. Laseme lastel olla lapsed. Neil on lakkamatu tahe tegutseda ja avastada, meie parim meelelahutus seal metsas on kõike kaasa teha, suunata, nende tegutsemis- ja avastamisrõõmust osa saada. Ei saa salata tänu neile oleme ka me ise leidnud loodusest palju uut ja põnevat. Mulle nii meeldib vaadata, kuidas lapsed on metsapäeva lõpuks silmnähtavalt emotsionaalselt laetud. See omakorda laeb mind!“

AVASTAME EESTIMAAD!

REGIO REISIJUHID ON MÜÜGIL: Regio veebipoes pood.regio.ee Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes

Kolmapäev, 31. märts 2021

16 Kevad

kindad

VALI ÕIGED

kindad! ÕHUKESED, VASTUPIDAVAD, VÄGA HEA PUUTETUNDLIKKUSEGA

ÕHUKESED, VASTUPIDAVAD, VÄGA HEA PUUTETUNDLIKKUSEGA

Käed on Sinu igapäevases elus asendamatud tööriistad. Selle pärast on vaja neid kaitsta. Mida rohkem ja erinevaid töid Sa kätega teed, seda läbimõeldumat kaitset Sa vajad. TAMREX-i meeskond on võtnud käte kaitsmise õigete kinnastega enda südameasjaks! Suhtume suure pühendumisega ajaga kaasaskäivasse tootearendusse. TAMREX-i kinnaste loomisel kasutame parimaid materjale ja tehnoloogilisi lahendusi. Kompromissitu ja pideva kontrolliga tagame kinnastele kindla ning stabiilse kvaliteedi. Nii nagu iga töö jaoks on õige tööriist, nii on ka iga töö ja käe jaoks õige kinnas. TAMREX-i laiast töökinnaste valikust leiab ka kõige nõudlikum töötegija endale vajaliku paari parimaid töökindaid.

TAMREX A+ sünteetilisest nahast

TAMREX A+ kitsenahast

TAMREX OHUTUSE OÜ

art 44-315

ÕHUKESED, NITRIILPUNKTIDEGA, VÄGA VASTUPIDAVAD

ULTRAÕHUKESED KINDAD IMEÕHUKESE MUSTA TOUCH SCREEN PU-KIHIGA art 44-3616

3.90 € ÕHUKE, VASTUPIDAV, SUUREPÄRANE PUUTETUNDLIKKUS

5.90 €

3.90 €

TAMREX SkinTek SkinTek kattega

TAMREX DiamondGrip teemantstruktuuriga

NAHAST SÕRMEOTSAD VASTAVAD STANDARDILE: EN420; EN388:2016 (2.1.1.1.X); KAT 2; CE

art 44-3627

ÕHUKE, VASTUPIDAV, SUUREPÄRANE PUUTETUNDLIKKUS

KAETUD NIMETISSÕRM

3.10 €

TAMREX PerfectFit TouchScreen PU-kattega

KULUMISKINDLAD, SILIKOONIVABAD, MEISTRITELE

VÄGA HEA VASTUPIDAVUS ÕHUKESED, SUUREPÄRASE PUUTETUNDLIKKUSEGA

6.90 €

TAMREX GreyDiamond nitriilkattega

art 44-3626

TAMREX A+ klassi kitsenahast universaalsed peentöökindad

art 44-317

TAMREX RedDiamond latekskattega

SkinTek KATTEGA, ULTRAÕHUKESED

ERITI KVALITEETNE, AUHINNATUD A+ KLASSI KITSENAHK HALL NAILONIST KÄESELG

3.25 € ÕHUKESED, LATEKSKATTEGA, VÄGA VASTUPIDAVAD

Hinnad sisaldavad N¦LEHPDNVX ΅΃ ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

art 44-370

art 44-3617

3.90 €

art 44-372

6.90 €

art 44-373

8.50 €

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a