Kevad märts 2022 by SL Õhtuleht AS

KAITSE SILMI EREDA PÄIKESE EEST. JALGRATTAHOOLDUSE ABC. TEE TU U TRENNI VÄRSKES ÕHUS! TURGUTAVAD SMUUTID. KERGE KREEKA KÖÖK „Suvel pole mul hool ega hoobil vahet, t, ükski reis ei tule kõne allagi. Nii ongi reisimiseks jäänud ud just kevad.“ Produtsent Kadri Tikerpuu selgitab, miks võtab e ta just kevadel ette spontaanseid ärareise Robin Roots

KEVAD Neljapäev, 31. märts 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 31. märts 2022

2 Kevad

IK EE L

KINODES 1. APRILLIST

KINODES 29. APRILLIST

SANDRA ES

BULLOCK

CHANNING

TATUM

KINODES 8. APRILLIST

OLE P A OLL ÕBUS A E H DSE L ES ÜL I KINOD ST VAR

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 3

Neljapäev, 31. märts 2022

4 Kevad

KADRI TIKERPUU: „Minu Kadrio õueraamatukogu. Kui on ilusam riided selga, võtan kohvitassi ka Erakogu

AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

Antagu vaid üks lennumasin ning produtsent Kadri Tikerpuu on hõlmade lehvides kohe pardal. Olgu reisisihiks Veneetsia, New York või Kärdla. Tõsi, kevaditi kisub hiidlannat pealinnast eelkõige kodusaarele. Pole ka ime: varahommikune paat ootab. Ei mingeid peeni kruiise, Kadrit ootab kalastamishooaeg, tükkis siiakala ja tuulehaugiga.

Kui ma ka välismaal käin, on esimene ost alati lill, mille panen hotellituppa vaasi – siis on kohe teine asi.“

Äsja tuulutas Kadri end Veneetsias. Korraks läks. Nädalavahetuseks. „See oli täiesti spontaanne tuulutusreis,“ naerab ta. „Üks päev enne ostsin pileti ja kohale ma sinna kaapisingi. Üksi läksin, oli väga mõnus.“ Mis salata, üksjagu ärareise võtabki Kadri ette lennu pealt. „Spontaanselt, see on mu reisimise lemmikviis,“ tunnistab ta. „Ma ju täpselt ei tea, kuidas mu elu tööalaselt läheb. Olen korduvalt teinud ikka väga-väga viimase hetke piletioste. Pikemad reisid on muidugi planeeritud, lühikesed ei pruugi aga seda olla.“

SKENE kolmikul hoog sees

„Suvel pole mul hool ega hoobil vahet!“ Produtsent, kes ohjeldab Nargenfestivali kogu selles ilus ning koos kaasprodutsentide Margit Roosaare ja Kristjan Suitsuga SKENE Katus Kunstile lavastusi ja kontserte, peabki iga hingetõmbepausi ära kasutama. „Suvel pole mul hool ega hoobil vahet, ei nädalavahetusel ega tööpäeval,“ teab Kadri. „Sel ajal ei tule mitte ükski reis kõne allagi. Nii ongi mulle reisimiseks jäänud kevad või aeg kohe pärast Nargenfestivali Pärdi päevade lõppu. Siis saan ma ennast rohkem tuulutada.“ Kadri ütleb otse, et naudib oma tööd. Tema kui produtsendi töölaual on üksi Nargenfestivaliga seotud projekte terve hulk: Kreegi päevad mais ja juunis, Naissaare suve programm juulis (lavastus „BÄNG“, tasuta pühapäevased orelikontserdid Naissaare kirikus), Tormisega seotud kontserdid augustis ja traditsioonilised Pärdi päevad septembris üle Eesti. Peale selle ka SKENE Katus Kunstile projektid: „Ujuja“ mängib viimaseid kordi aprillis Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses, „... ja Margus Nõukogude armeest ehk Русский корабль иди на х*й“ läheb suvel Hiiumaal uuele mänguringile. Sel suvel tuleb veel lisaks maailmanimi, akordionist Kimmo Pohjonen, oma kavaga SOOLO

Ilusatel Hiiumaa-hommikutel käib Kadri rannakaluritest sõpradega mõrrapüügil. „Püüame kala, kohe fileerime, teeme äkist,“ räägib ta. „Selle reegli, et joome ka ilusasti-mõnusasti hommikukohvi, olen mina sisse viinud. Kohe, kui kala mõrrast tuleb, hakkame hubastama ja hommikust sööma.“

Eesti saartele: kontserdid on Hiiumaal, Saaremaal ja Naissaarel. „Marguse lugu me nüüd pisut korrigeerisime,“ viitab Kadri sõjale Ukrainas. „Eelmisel suvel oli Marguse sõjaväelugudega kõik okei, aga nüüd on fookused veidi muutunud. Tükk on

sama, aga väikesed nüansid, arvestades olukorda, on muutunud.“

„Töökoht on seal, kus on mu arvuti.“ Tõsi, hiigelpikka kirjutuslauda Kadril ei ole. Nii kui ilm kannatab, sätib ta end arvutiga mõn-

da välikohvikusse kontordama. Naissaarel võib tema kontor olla otse rannakivil sisse seatud. See naine võib tööd teha igas kohas ja igas asendis. „Minu töökoht on seal, kus on mu arvuti ja mina ise,“ naerab ta. „Ent ma armastan enda ümber ilusaid keskkondi, nii et prügimäe lähe-

Möödunud aastal asutas kunstnik Kristjan Suits koos produtsentide Margit Roosaare ning Kadri Tikerpuuga MTÜ, mis kannab pikka nime: SKENE Katus Kunstile. „Tegu ei ole teatri ega loomingulise kollektiiviga, vaid produktsiooniüksusega, kelle eesmärgiks on teatri parendamine ja publikule võimalikult kvaliteetsete ja huvitavate teatriprojektide pakkumine,“ selgitas Kristjan, kui kolmiku laual oli tervelt kolm suveprojekti. Hiiumaal, Pärnumaal ja Tallinnas. Näiteks Hiiumaal Kärdla sadamas polnud varem teatrit tehtud, SKENE aga läks ja katsetas. See oli Kadri projekt „... ja Margus Nõukogude armeest“, mida mängiti otse paadiangaaris, kus talviti hoitakse paate. Tallinnas mängiti Sakala teatrimajas „Ujujat“ ja Pärnumaal Jaani-Hansu siidritalus „Stseene ühest abielust“. „Eks see paras hull temp on, vaatame, kuidas õnnestub,“ muigas Kristjan aasta tagasi. „Saab nüüd vaadata, jälle koroonaajal, kas sügiseks välja ujume või mitte. Kindlasti saab see olema väga huvitav.“ Fakt on see, et SKENE kolmikul läks esimene aasta väga tublilt: Margiti produtseeritud lavastust „Stseenid ühest abielust“ mängiti 17 korda, vaatajaid kogunes 3247; Kadri produtseeritud lavastust „Ujuja“ mängiti 13 korda, vaatajaid oli 3500 ning Kadri teist projekti „… ja Margus Nõukogude armeest“ mängiti 14 korda, vaatajaid kogunes 5180. Lisaks korraldas SKENE veel Jaani-Hansul kuus kontserti, kuhu kogunes 1438 kuulajat, ja esimesel jõulupühal korraldati SKENE alt Kadri kodukohas Kärdlas Ott Leplandi kontsert täissaalile. Sügishooajal etendus Margiti projekt „Lahti lõikamata sidruni nuusutamine“, mida mängiti seitse korda, vaatajaid oli kokku 205. Möödunud aastal käis SKENE projekte vaatamas 12 132 inimest (pluss 350 Ott Leplandi kontserdil) ning selle arvuga võivad skenekad päris rahul olla. Uus hooaeg on aga juba algamas: „Ujuja“ annab Sakala teatrimajas oma kolm viimast etendust aprillis.

dal sa mind ei näe! Mul on vaja ikka ilusamat kohvikut. Palju töötan kodus ka, aga olen oma kodu ka ära hubastanud ja mul on mõnus seal olla. Muuseas, täpselt minu Kadrioru kodu akna all on õueraamatukogu, kus on ka katus pea kohal. Aeg-ajalt, kui on ilusam ilm, panen soojad

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 5 Robin Roots

oru kodu akna all on m ilm, panen soojad aasa ja töötan seal.“ riided selga, võtan kohvitassi kaasa ja töötan seal ka.“ Selge on see, et kui Kadri istub kuskil arvuti ja kohvitassi seltsis, on tal tihe tööaeg. Tavaliselt alates kella kümnest hommikul. Eriti varaste ja oluliste hommikutööde puhul kõlistab Kadrile enne kukke ja koitu ema Vilma Hiiumaalt: „Mine tea, ehk löön äratuskella kinni!“

„Kohe hakkame hubastama, kui kala mõrrast tuleb!“ Hiiumaale on Kadri sel aastal vaid korra jõudnud. „Kohe saabub aprill ja mina ei tea veel, millal taas saan minna,“ tõdeb Kadri, kange hiidlanna. „Mul on ju kalastamise hooaeg! Mul on Hiiumaal rannakaluritest sõbrad Vohu Ahti, Saarnak Siim ja Kuli, kel on paat ja mõrrad ning mina käin nendega mõrrapüügil. Muidugi ei käi ma iga päev kaasas, ainult siis, kui on ilus hommik. Ent see tähendab ikkagi, et oleme kell kaheksa hommikul merel. Püüame kala, kohe fileerime, teeme äkist. Selle reegli, et joome ka ilusasti-mõnusasti hommikukohvi, olen mina sisse viinud. Nemad on kalamehed, mina tulen aga oma korvikesega, kus on ilusad asjad sees. Kohe hakkame hubastama ja hommikust sööma, kui kala mõrrast tuleb!“ Nende hubaste hommikulaudade menüü sõltub sellest, milliseid kalu parasjagu püüda lubatakse. „Kui on siiga, teeme siiaäkist,“ seletab Kadri. „Kui on mari sees, lüpsame selle välja ja teeme selle marja soola, sibula ja piprakesega ära ning seda saab hiljem saia peale panna. See on gurmee number üks, värskemat enam ei saa!“ Kadri märksõna „hubastamine“ kehtib ka kalahooajal. „Mulle väga meeldib keskkonna hubastamine, olgu see või paadis. Lõhnaküünal undab kõrval, lill on alati vaasis – olgu see kas või kõige odavam oks. Kõigepealt loon enda ümber hubase keskkonna ja siis hakkan tööle. Ning kui ma ka välismaal käin, on esimene ost alati lill, mille panen hotellituppa vaasi – siis on kohe teine asi.“ Mullu detsembris tegi Kadri oma sünnipäevalgi nii, et kingituste ja pidupäevalillede asemel palus sõpradel ülekanne teha, et vaasi jätkuks lilli kauemaks: „Neid sõprade kingitud lilli jätkub mul nüüd poole suveni! Ostan igal nädalal 50 tulpi ja olen hästi õnnelik. Õnneks on hulgi ostes hinnad soodsad.“ Kadri ütleb otse, et naudib oma tööd – ja teha võib ta seda igas kohas ja igas asendis. „Minu töökoht on seal, kus on mu arvuti ja mina ise,“ naerab ta. „Aga ma armastan enda ümber ilusaid keskkondi.“

Neljapäev, 31. märts 2022

6 Kevad

KULTUURISÜNDMUSED | KEVAD 2022

Ülestõusmispühade kontserdid sarjas „Kirikupühad Maarjamaal”

Mustjala Festival

Stabat Mater ja Messias, mõeldes kõigile kannatavatele emadele nii Eestis, Ukrainas kui kogu maailmas.

25.06.–17.07.2022 Saaremaa

MESSIAS. Kannatused ja rõõmusõnumid

Pikkade traditsioonidega Mustjala festival kutsub muusikasõpru Saaremaale. Eeloleval suvel esinevad Ain Anger, Yosuke Oda Taiko trummide ansambel (Jaapan), kammerorkester ME104, Sarah Laulan ja Remy Poulakis (Prantsusmaa), Tokos Zenekar (Ungari), Angela Papale ja Fabio Marra (Itaalia), Tähe-Lee Liiv, Siim Aimla jt.

17.04 kell 18 Jaani kirikus TARTUS 19.04 kell 19 Metodisti kirikus TALLINNAS Ülestõusmispüha, kirikuaasta suurimat rõõmupüha varjutavad sel aastal karmid ja kurvad sündmused. Seepärast pakume muusikat nii kannatusajast kui ka rõõmsamatest aegadest, mis saabuvad loodetavasti peagi.

Festivali kunstiline juht Aare Tammesalu.

SIIM AIMLA

Rohkem infot mustjalafestival.ee

Kannatusaja muusikas peegeldub inimlik jõuetus ja valu, mida on tekkinud paljudes meis. Selles vaikuses kõlab seda selgemalt taevane võidulaul ja headuse võit kurjuse üle. Lohutust ja helgust püüab Corelli Music pakkuda ka Ukraina sõjapõgenikele tasuta piletitega.

XII Klavessiinifestival

G. B. Pergolesi „Stabat Mater“ G. Fr. Händel „Messias“ HWV 56 - valik aariaid ja „Halleluuja!"

6.–10. aprillil Teaduste Akadeemia saalis ja Kadrioru lossis

XII Klavessiini festival 6.–10. aprill 2022 Barokiaja muusika tänapäeva meistrite esituses

Pirjo Jonas sopran, Ivo Posti kontratenor, Anto Õnnis tenor, Alvar Tiisler bass Corelli Barokkorkester ajastu pillidel Dirigent Martin Sildos

Esinevad Pierre Hantaï, Francesco Cera (klavessiin), Markku Luolajan-Mikkola (tšello ja viola da gamba), Tuuli Lindeberg (sopran), Irina Zahharenkova (haamerklaver), Julia Ageyeva Hess, Reinut Tepp, Ene Nael ja Imbi Tarum

Olete väga oodatud! Kontserdi pikkus ilma vaheajata 1,5 tundi. corellimusic Korraldaja: Corelli Music. Info www.corelli.ee ja Piletid Piletilevis, Circle K-s ja võimalusel tund enne algust kohapeal.

Piletid Piletilevis. Info klavessiinifestival.ee

„i nagu interpreet“

Wolfgang Kohlhaase ja Rita Zimmer-Gawrikow

W. Kohlhaase ja R. Zimm

27. aprill Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal

Kriminaalne lugu „Kala Neljale“ Krimikomöödia

Virtuoosne klarnetist Toomas Vavilov ja keelpillikvartett koosseisus Arvo Leibur, Katariina Maria Kits, Mart Kuusma ning Henry-David Varema esitavad Jüri Reinvere, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Johannes Brahmsi teoseid klarnetikvintetile.

TOOMAS VAVILOV

Tõlkija Hannes Villemson, lavastaja Anne Velt, kunstnik Killu Mägi, valguskunstnik Teet Orupõld, muusikaline kujundaja Artur Raidmets. Näitlejad Tarvo Krall, Katrin Valkna, Merilin Kirbits ja Liis Haab. Kolm õde – Clementine, Charlotte ja Cecile, suvemõis, pärandus ja suhted, mis päevavalgust ei kannata. Lisaks teener Rudolﬁ suured unistused, mis oma kirglikkuses kõikide jaoks lõpuks lausa saatuslikke pöördeid võtavad. Kuhu see suur salatsemine välja viib, seda saab teada musta huumori ja irooniaga vürtsitatud mõnusas lavaloos. Ajateater kutsub lavastusega mõnusat õhtut veetma, muigama ja elu humoorikama nurga alt vaatama sel kummalisel vastandumiste ajal, mil argielu oma hirmtõsist ja teravat poolt näitab. Avatud on ka Anija Mõisakohwik kalaroogade erimenüüga. Tund enne etenduse algust on teatripiletiga Anija mõisa härrastemaja külastus soodushinnaga 5 €.

Piletid saadaval Fientas!

Piletid müügil Fientas ja Piletilevis. Vaata www.ajateater.ee

Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mares kutsub!

Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest

23. aprillil, jüripäeval, läheb muuseum üle suvehooajale - sissepääs tasuta. 1. mail saab osa suurest kevadlaadast, mis sel aastal on pühendatud vabaõhumuuseumi 65. sünnipäevale. Eripilet 5 €. 23. juunil toimub jaaniõhtu, kus külalisi tantsutavad Kukerpillid ja Leigarid. www.evm.ee FOTO: SIIM VAHUR

15.06 kell 20 Alika Milova 16.06 kell 20 Vanad laulud ei roosteta Ivo Linna, Boris Lehtlaan, Mait Maltis, Heidy Tamme ja ansambel HOROSKOOP 17.06 kell 20 Terminaator. Akustiline 18.06 kell 17 Kukerpillid 50. Soovikontsert 19.06 kell 17 Uurikad & Marek Sadam

Majutus kontsertide perioodil Lainela Puhkekülas -20%

Noortele ja täiskasvanutele. Info noorsooteater.ee

„Vari”

„Tagurpidi”

Mis saab siis, kui varjul on oma arusaam inimeseks olemisest ja ta tahab valitseda palju rohkemat kui ainult oma endist peremeest? Kuskil siin on peidus vastus küsimusele – miks inimene on inimene.

Kord otsustas üks poiss nimega Ants teha kõike tagurpidi … Lavastus põhineb eesti animatsiooni klassiku Priit Pärna 1980. aastal ilmunud äraspidise loogika ja uperpallitava sõnamänguga koomiksiraamatul. Pärna loomingut ei ole teatris tõlgendatud just tihti, kuid visuaalteater pakub selleks palju võimalusi. Lavastaja Leino Rei. Vanusele 7+.

Info noorsooteater.ee

Info noorsooteater.ee FOTO: GABRIELA LIIVAMÄGI

Juubeligala „Con Amore”

„Eveline ja Mina”

20.04 kell 18 Mustpeade Maja

Kui sul on pliiats, kui sul on käärid, kui sul on mõte, on sul juba terve maailm.

Piletid 20 € ja 15 €. Info plmf.ee

Visuaalselt kütkestav, füüsiliselt rabav, tähendustelt ambivalentne, elamusena vaimustav.

FOTO: SIIM VAHUR

FOTO: SABINE BURGER

PILLE LILL

Renate Keerdi lavastust on oodatud vaatama kõik absurdimaiguliselt vaatemängulise ja äraspidiselt fantaasiarikka teatri huvilised.

Hans Christian Anderseni muinasjutul põhineva varjuteatrilavastuse venekeelsel etendusel on laval Jevgeni Moissejenko ja eestikeelsel lavastaja Leino Rei. Vanusele 7+.

Piletid Piletilevist!

Esinevad Pille Lill ja sõbrad: sopranid Marion Melnik, Olga Zaitseva, Lilian Sauvola, Oksana Sinkova (ﬂööt), Sigrid Kuulmann (viiul), Virgo Veldi (saksofon), Neeme Ots (trompet), Oliver Kuusik (tenor), Aare Saal (bariton), pianistid Marje Lohuaru, Piia Paemurru,Tiina Kärblane, Marko Martin.

„Ült”

Reinuvader Rebase lood olid meie ühismälus veel enne, kui nad kirja pandud said – oleme neid lugusid vestnud, kujutanud, laulnud, tantsinud ja mänginud väga-väga vanast ajast peale. Seekord räägime vembuvanast rebasest nii, nagu see tänasele päevale sobiv – pisut metsikult ja Sander Mölderi muusika saatel. Lavastaja Anne Türnpu. Vanusele 7+. Info noorsooteater.ee

17. aprillil tule lihavõtteid tähistama.

KAUNID KONTSERDID KÄSMUS

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Fantaasialavastus mõtiskleb humoorikalt ja mänguliselt sõpruse, vastutuse ja julguse üle. Lavastuses kohtub väike Eveline enda peas sündinud olendite ja iseendaga ootamatutes olukordades, õppides nii tundma ümbritsevat uue nurga alt.

Balti visuaalteatri esitlusfestival 27.–29. maini toimub koostöös Läti ja Leedu kolleegidega ühine festival, mille eesmärgiks on tutvustada kolme maa visuaalteatrit siinsele publikule ja rahvusvaheliste festivalide korraldajatele.

Lavastaja Kersti Heinloo. Vanusele 7+.

Festivalile on koondatud peamiselt nukuteatri taustaga teatrite lavastused, aga programmis on ka teisi põnevaid otsinguid visuaalteatrimaastikelt.

Info noorsooteater.ee

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 7

KULTUURISÜNDMUSED | KEVAD 2022

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

„Kes on Punamütsike?”

ERSO esitleb

Kes see Punamütsike oli või on, ja kes keda ikka ära süüa tahtis või mismoodi see lugu tänapäevaselt välja paista võiks. Võtame selle ammu tuntud loo uuesti „lahti“ ja paneme jälle „kokku.“ Igatahes, Punamütsike tuleb kõigepealt koos teiega ülesse otsida, hea teatripublik.

„TULILIND” 8.04 kell 18 Estonia kontserdisaalis (eelkontsert) 8.04 kell 19 Estonia kontserdisaalis Triin Ruubel viiul Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Bas Wiegers

Lavastaja Aarne Mägi. Mängivad Lee Trei, Tanel Ting, Markus Habakukk.

Kontserdi „Tulilind” peateoseks on süit Igor Stravinski samanimelisest muinasjutuballetist, milles tuntud vene muinasjuttu Surematust Kaštšeist on täiendatud uue tegelase – müütilise tulilinnuga. Esmakordselt kõlas „Tulilinnu” muusika Tallinnas ringhäälingu orkestri (praeguse ERSO) esituses 85 aastat tagasi helilooja enda juhatusel. Seekord tuleb ettekandele 1945. aastal koostatud süit.

5.04 Ugala Teater 11.04 Salme Rahvamaja

Õhtu algab tantsudega argentiina helilooja Alberto Ginastera rantšoelu-teemalisest balletist „Estancia” ning jaapani helilooja Tôru Takemitsu “Nostalgia” on pühendatud vene ﬁlmirežissöör Andrei Tarkovskile. Solistina astub ERSO ette orkestri kontsertmeister Triin Ruubel.

„Issid” Jõululaupäeval kohtuvad saatuse tahtel kaks meest: George, kes on aasta koos olnud Lauraga ja Carl, kes on kunagi elanud sama naise, Lauraga. See on lugu, mis käsitleb perekonna olemuse muutumist tänapäevases ühiskonnas.

Hollandi dirigent Bas Wiegers on silma paistnud oma karimaatilisuse ja avatusega, tema juhatusel on mänginud arvukad Euroopa orkestrid, sh Haagi Residentieorkester, Hollandi ja Rotterdami ﬁlharmoonikud, Kölni WDR sümfooniaorkester jt. Alates aastast 2018 on ta Viini Konzerthausis resideeriva kammerorkestri Klangforum Wien peakülalisdirigent, tegemist on orkestriga, millel ametlikku peadirigenti ei olegi. ERSO ja Bas Wiegersi koostöö sai alguse 2016. aasta kevadel Kölnis toimunud festivalil „Acht Brücken”.

Lavastaja Arvi Mägi. Mängivad Tarvo Krall ja Jürgen Gansen. 6.04 Kärdla Kultuurikeskus, 12.04 Oru Kultuurisaal, 18.04 Nõo Kultuurimaja, 20.04 Antsla Kultuurikeskus

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas. FOTO: KRÕÕT TARKMEEL

„Lea” Kaks mees, kes tahavad hakata riiki ümber pöörama, üks ühel, teine teisel pool riigitüüri ja üks Lea nende vahel. Mis saab siis, kui reetmisest sündinud valu ei mahu kuhugile ära sest lepituse leidmine on alati keeruline. Lavastaja Elar Vahter. Mängivad Piret Krumm, Kristjan Sarv, Markus Habakukk, Piret Rauk jt.

Arsise vaikse nädala muusika

Kõik Shakespeare’i teosed (lühendatult, parandatult) ühe teatriõhtuga maha mängitud, ehk suure meistri kõik näidendid, mida on rohkem kui 30 ja lisaks 154 sonetti. Võimatu? Ei, naljakas.

Kontsertidel 10.–17.04 Tartu, Rakvere, Keila ja Tallinna kirikutes kõlavad esmakordselt koos käsikellad ja orel.

Lavastaja Sander Pukk. Mängivad Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Tanel Ting. 16.05 Ugala Teater

7.05 Kuressaare Teater 10.05 Sakala 3 Teatrimaja

Esinevad Arsise kellade ansamblid, kaastegevad organistid Kristel Aer ja Anna Humal. Kõlavad teosed Eesti heliloojatelt ja maailmaklassikutelt. Uskuge, muusika kosutab hinge! Vaata lisa www.arsis.ee

REKLAAMTEKST

Väike inimene või suur türann? Vene teatri näitleja ja lavastaja Daniil Zandberg lavastab esmakordselt Eesti Noorsooteatris, kus publiku ette jõuab Nikolai Gogoli „Sinel“ sõnadeta visuaalteatrilavastusena noortele ja täiskasvanutele. Peterburis loomingulisse peresse sündinud Daniil mõistis kümneaastaselt, et laval pole miski võimatu – sellise mulje jättis prantsuse nukunäitleja Philippe Genty’ trupi etendus. Pärast Peterburi Teatrikunstide Akadeemia lõpetamist kolis ta Vene teatri kutsel Tallinnasse. „See otsus muutis mu elu,“ kinnitab Daniil täna. Mitmekülgse rollide pagasi kõrval tegi Daniil mõne aasta eest lavastajadebüüdi: tema „Vasjake“ lõi laineid ja on valitud ühena viiest esindama Eesti visuaalteatrit Balti visuaalteatri esitlusfestivalil maikuus. Nii nagu „Vasjake“, nii ka „Sinel“ tegeleb niinimetatud väikese inimesega, kuid teise kandi pealt. „Lavastuses arutleme, milliseks võib väike inimene muutuda,“ ütleb Daniil. „Loo ¿ QDDOLV SROH HQDP WHJHPLVW YlLNHVH PHKH ga, vaid kummitusega, keda kõik kardavad! Alles on jäänud vaid kest, mille sees on kõik tühi, surnud, tal pole midagi kaotada.“ Lavastaja arvates on Gogoli lugu just praegu uskumatult ajakohane ja oluline – ei räägita ainult väikesest inimesest, vaid sellest, kuidas ta muutub suureks türanniks, kelleks ta võib saada, kui jõud kasvab ja pole enam piiranguid.

„Shakespeare´i kogutud teosed”

„On äärmiselt oluline rääkida, kuidas mõjub meile agressioon – mitte kõik ei suuda sellele vastu seista. Valem on ju lihtne ja ammu teada: vägivald sünnitab vägivalda. Lavastus on sellest, kuidas inimene iseennast reedab, et paista teistele parem ja tugevam, kui ta tegelikult on,“ selgitab Daniil.

Sõnadeta visuaalteatrietendus „Sinel“ esietendub Eesti Noorsooteatris 10. aprillil. Autor Nikolai Gogol, lavastaja Daniil Zandberg (Vene teater), kunstnik Rosita Raud, liikumisjuht Olga Privis, valguskunstnik Anton Andrejuk, helilooja Markus Robam. Mängivad Anti Kobin, Getter Meresmaa, Jevgeni Moissejenko, 6WḢ 3lKQ 7DDYL 7}QLVVRQ

Neljapäev, 31. märts 2022

8 Kevad

Uusi raamatuid KEVADESSE Peep Vaidla

„PARGI JA AIA LINDUDE TASKU GIID“

Pehme köide, 170 lk Kirjastus Pesapaik Asendamatu abimees algajale linnuhuvilisele aias, pargis, kalmistul ja asulates. Väikseimamõõtmelisim linnuraamat, mis eales Eestis ilmunud, taskukohase hinnaga ja mahub igasse taskusse, vaid 80 x 123 x 14 mm. Tutvustab 77 linnuliiki.

Katrin Saali Saul

„MIKS MEIL PAARI SUHET IKKA NII VÄGA VAJA ON?“

256 lk Kirjastus Rahva Raamat Inimese subjektiivne õnnetunne pidavat seisma neljal suurel vaalal: inimese tervislik seisund, paarisuhe, eneseteostus ning füüsiline ja materiaalne turvalisus. See, missugune on sinu suhe sulle kalli inimesega, mõjutab otseselt kõiki teisi aspekte: nii tervist, eneseteostuse võimekust kui seeläbi võimet luua endale turvaline keskkond. Paarisuhe on väga suure tähtsusega meie heaolus. Mõistlik oleks enne suhte loomist tunda põhjalikult oma vajadusi ning leida partner, kes sobib neid rahuldama.

Tark oleks õppida tundma ka partnerit, enne kui temaga kooselu alustada. Tegelikult on muidugi hea küsimus, kas me iseennastki tunneme ja kui palju on üldse võimalik oma partnerit tundma õppida. Liiatigi me ju muutume kogu aeg, meie vajadused on sõltuvalt elufaasist täiesti erinevad. Hea suhte lihtne valem: heas suhtes on mõlema partneri vajadused rahuldatud. Aga kuidas seda saavutada?

Erlend Loe

„KES ISTUS KUNINGA JUUSTU LÖSSI?“ 40 lk Kirjastus Rahva Raamat

Pöörane krimilugu nooremale koolieale! Kui kuninga kõrvu jõuavad kuuldused sellest, et Lisen von Kvantum valmistab oma talus imelist juustu, kutsub ta Liseni ühes juustukäntsakaga külla. Kutsega on kaasa pandud rongipilet. Lisen valvab juustu oma lukustatud kupees ja mõtleb, et ei tohi mingil juhul magama jääda. Aga otse loomulikult jääb ta magama ja kui ta ärkab, on tegu juba tehtud: juust on tagumikujälgi täis! Keegi on kuninga juustu lössi istunud! Kas mõistatus saab lahendatud? Kes võis küll selle jõleda teo toime panna? Kelle kannijäljed on juustul? Ja kas kuningas saab üldse kunagi maailma parimat juustu maitsta? Erlend Loe ja Kim Hiorthøy on loonud ülemeeliku krimikoomiksi, mis on paljuski inspireeritud Agatha Christie teosest „Mõrv Idaekspressis“.

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Stacey Vanek Smith

„MACHIA VELLI NAISTELE. KUIDAS TEADA OMA VÄÄRTUST JA TÖÖTURUL LÄBI LÜÜA“ 352 lk Kirjastus Rahva Raamat

Friedrich Reinhold Kreutzwald

„EESTI RAHVA ENNE MUISTSED JUTUD“

„KALÕVI POIG“

448 lk Kirjastus Rahva Raamat

Naiste haridustase ja õpitulemused on meeste omadest paremad, neid on tööturul rohkem kui kunagi varem ja nad rajavad endale aina enam teed uutesse valdkondadesse. Naised on hakanud lööma laineid poliitikaski. Edusammud on märkimisväärsed, ent soostereotüübid on visad kaduma ja laias laastus naised siiski ei tõuse võimu kõrgematele tasanditele, ei ole innovatsiooni esirinnas ega saa teha otsuseid, mis mõjutavad turgusid ja seadusi. Miks klaaslagi #MeToo ajastul ikka veel püsib? Ja kuidas see lõplikult purustada? Ajakirjanik ja majandusteemalise taskuhäälingu „The Indicator“ saatejuht Stacy Vanek Smith soovitab lähtuda Niccolò Machiavelli nõuannetest. Machiavelli õpetas ju „Valitsejas“, kuidas viia kavalalt ellu muutusi, mis võivad tekitada vana süsteemiga harjunud inimestes hirmu ja vastasseisu. Smith kohandab renessansiajastu poliitilised teooriad vaimukalt ja tabavalt 21. sajandi karjäärimaastikule ning näitab, milliste vahenditega saavad naised saavutada õiglast kohtlemist ja edu tööelus. Teos toetub ka värsketele uuringutele ning jagab eri kutsealade naiste edulugusid ja salanippe. See on võimas, humoorikas ja inspireeriv.

„Missugune ärksa vaimuga mees ei peaks rõõmuga tunnistama, mis armast ajaviidet temale ennemuistsed jutud lapsepõlves on teinud? Kes ei peaks seda lahkelt meelde tuletama, kuidas ta ammuli suuga jutuvestja peale vahtis, nagu tahaks ta iga sõna alla neelata, et pisematki raasukest kaotsi ei läheks!“ – Friedrich Reinhold Kreutzwald, Võru linnas jaanipäeval 1866. „Kullaketrajad“, „Vaeselapse käsikivi“, „Tark mees taskus“, „Põhja konn“ – need ja paljud teised Kreutzwaldi kirja pandud rahvajutud kuuluvad vaieldamatult eesti kultuuri raudvarasse. Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Samuti on need andnud inspiratsiooni arvukatele teistele loojatele kirjanikest ja muusikutest teatri- ja ﬁlmitegijateni. Sama märgilise tähendusega on kunstnik Günther Reindorﬃ kaunid ja ajatud illustratsioonid, mis ilmusid esimest korda 1951. aastal ja kuuluvad eesti kunsti kullavaramusse.

Ago Ruus

„VANA VÕRO MAA PÄEVA PILTNI KUD“

Tõlkinud Urmas Kalla Illustraator Toomas Kuusing Kõva köide, 288 lk Ilmunud 2022 Väljaandja Võru Instituut

Kõva köide, 384 lk Ilmunud 2022 (II trükk) Väljaandja Võru Instituut

Eesti rahvuseepos võru keeles. Võru linnas elades koostas Fr. R. Kreutzwald eesti rahvaluule ainetel eepose „Kalevipoeg“, mis tervikuna ilmus 1862. aastal. 160 aastat pärast eestikeelse rahvaväljaande ilmumist on meie eepos nüüd täies mahus avaldatud ka võru keeles, mis tähendab, et „Kalevipoeg“ on tõlgitud juba 14 keelde. Võrukeelne „Kalõvipoig“ tahab näidata Eesti keelelist rikkust ja panna rahvuseepose ühes põliskeeles kodusemalt kõnelema. Raamatut ilmestavad Toomas Kuusingu graaﬁlised lehed, mis on valmistatud spetsiaalselt selle väljaande jaoks. Umal maal jo häitses õnni, Koton kasus kasu parõmb! Koton tundva’ muropini’, Tulõ tutva teretämä, Sugulanõ suuvmahe; Paistman lahkõ pääväkene, Paistman taiva tähekese’.

Raamat

laupäeviti Õhtulehes

Tõrksa taltsutus KOMÖÖDIA Autor William Shakespeare Tõlkija Georg Meri — Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Strandberg Stsenograaf Maarja Meeru — Kostüümikunstnik Gerly Tinn — Liikumisjuht Marika Aidla Muusikajuht Ele Sonn — Valguskunstnik Margus Vaigur Osades Maria Annus — Veiko Porkanen — Maarja Johanna Mägi — Oskar Seeman Ken Rüütel — Kristjan Üksküla — Markus Habakukk — Andres Mähar Hannes Kaljujärv — Janek Joost — Karol Kuntsel — Priit Strandberg Jakobi Mäe Teatristuudio õpilased

ESIETENDUS 23.04 VANEMUISE SUURES MAJAS

Üks ammune infokild ja kuurinurga-leid viisid tuntud ﬁlmi- ja fotomehe Ago Ruusi põnevale teekonnale Vana-Võromaal tegutsenud fotograaﬁde jälgedes. Aastaid kestnud uurimistöö sisse mahtusid vanade ajalehtede sirvimised, töö muuseumiarhiivides ja vestlused päevapiltnike järeltulijatega. Raamatu kaante vahelt leiabki selle teekonna kokkuvõtte sõnas koos enamjaolt mustvalgete fotodega, mis räägivad värvikalt endisaja inimestest ja nende eluolust, loodusest ja linnapildist, aga kõige jäädvustatu kaudu ka päevapiltnikest endist. „Vana-Võromaa päevapiltnikud“ annab põhjaliku ülevaate ajaloolisel Võrumaal alates 19. sajandi keskpaigast kuni II maailmasõjani tegutsenud päevapiltnikest.

Projektijuht KRISTI KÕLL kristi.koll@ohtuleht.ee

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 9

Kevad meelitab taas värskes õhus treenima

Pixabay

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Jõudsalt edenev kevad tuletab meelde nii läheneva rannahooaja kui ka talvega kogunenud lisakilod. Mis siis muud — õue ja trenni! Paraku juhtub sageli, et trennijärgne taastumine jääb puhtast teadmatusest täiesti unarusse. Paljud suudavad ennast silme ees seisva eesmärgi nimel kokku võtta ja korrapäraselt trenni teha, aga on üht-teist olulist, mida tuleks kindlasti teha alati pärast trenni — ja mis sageli tegemata jäetakse. Spordiblogi Runtastic toob välja viis olulist asja, mida tuleks pärast jooksmist kindlasti teha. Suur viga on jooksuraja tempot hoides uksest sisse söösta ja siis diivanile lõõtsutama vajuda — trenni ei tohiks nii järsult lõpetada. Tempot tuleks maha võtta järk-järgult. Jooksu viiel viimasel minutil tuleks hakata kehale märku andma, et treening on lõppemas: kõigepealt võta kiirust maha, et pulss muutuks veidi aeglasemaks, siis sörgi aeglaselt ja lõpuks jaluta. Enne pessuminekut tee kindlasti lõdvestavaid harjutusi või kasuta lihaste mudimiseks massaažirulli — nii ennetad lihaste kangeks jäämist.

Taasta vedelikuvajadus

Taasta energiavarud Joostes paned tööle kogu organismi, selle tulemusel kulu-

z Ära oota tulemusi liiga kiiresti, anna organismile aega, et jõuda vajaliku treenituseni. z Alguses ära treeni rohkem kui kolm korda nädalas, 15–30 minutit korraga. z Trenni alustades jookse väga aeglaselt, isegi kui see tundub koomiline. z Tee alati enne jooksmist korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega. z Loe trennis läbitud minuteid, mitte kilomeetreid. z Kontrolli oma pulssi ja jälgi hingamist. z Kui hakkad hingeldama, katkesta jooks ja kõnni vahepeal. z Lihtne test: kui suudad kaaslasele hingeldamata öelda 4–5 sõna, on valitud tempo sobiv. z Sobiva koormuse korral tunned paari nädalaga, et trenn pole enam nii väsitav. z Jälgi täpselt jooksuaega ja pauside pikkust. z Koormust lisades suurenda esmalt distantsi, mitte kiirust. z Trenni intensiivsust ja mahtu korraga suurendada ei tohi. z Iga treening lõpeta lõdvestavate harjutustega. z Esialgu peaks igale trennipäevale järgnema puhkepäev. z Tõhusam toidukord ei tohi olla hiljem kui kaks tundi enne trenni. z Tea, et õige tempoga joostes hakkab organism lõhustama rasvu ja see jätkub ka pärast trenni. Allikas: Tallinna ülikool

KEPIKÕND — kõigile sobiv tervisetrenn

Lõpeta trenn õigesti

Keha saab tõhusalt toimida ja vältida piimhappe kuhjumist lihastesse vaid siis, kui annad talle piisavalt vedelikku, mida trenni käigus higistamisega kaotad. Mineraalirikast vett võiks vähehaaval juua kahe tunni vältel pärast treeningut. See taastab ka lihaste hapnikuvarud. Rusikareegel on, et iga tunni mõõduka pingutuse kohta võiks tarbida pool liitrit vett, raskema treeningu kohta liitri ning väga intensiivse trenni puhul 1,5 liitrit vett.

Kuldreeglid algajaile

tad energiat ja põletad kaloreid ning tarbid ära hulga keha ressursse. Need vajavad aga kiiresti taastamist. Isegi kui jooksed kaalu kaotamise eesmärgil, pead pärast treeningut sööma. Kui sa seda ei tee, siis taastud aeglasemalt ja ka lihasmass ei kasva nii nagu võiks. Keha vajab kütust ka selleks, et tõhus rasvapõletus saaks jätkuda pärast treeningut. Väga pingutava harjutuskorra järel võib juua spordijooke, mis tänu lisatud süsivesikutele ja vitamiinidele-mineraalainetele taastavad kiiresti kaotatud energia ja toitained.

Ära söö valimatult

Varu piisavalt uneaega

Teine äärmus on see, et trennitegija hindab oma kaloripõletust üle ja leiab, et pärast jooksmist võib ennast premeerida maiustuste, kartulikrõpsude või paari külma õllega. Kokkuvõttes süüakse nii pärast trenni sisse rohkem kaloreid kui suudeti trenniga kulutada. Tuleb meeles pidada, et maiustused ja rasvased toidud sisaldavad n-ö tühje kaloreid, mis treeningust taastumisele kuidagi kaasa ei aita. Süüa tuleks kaltsiumi- ja magneesiumirikkaid toiduaineid, ka puuvilju, juurvilju, piimatooteid.

Trenni tehes on keha tegelikult stressiseisundis ja selleks, et arendada vastupidavust ning kohaneda koormusega, vajab ta puhkust. Väga tähtis on piisav uni, sest vaid see on aeg, kui lihased ja luud-liigesed saavad täielikku puhkust. Magada tuleb vähemalt 7–8 tundi. Kui piisavalt pikk ööuni pole mingil põhjusel võimalik, tasub kaaluda võimalust kosutada organismi lõunauinakuga. Pikemat aega kestnud unevõlg võib viia keha ülekoormuse ja vigastuste tekkimise ohtu.

Jooks ei pruugi mõne tervisemure korral jõukohane olla, kepikõnd seevastu sobib kõigile. Tavalisest kõnnist on kepikõnd umbes poole võrra tõhusam, sest koormab ligi 90% organismi lihaskonnast. Kõige rohkem saab koormust ülakeha, käte ette-taha liikumise ulatus reguleerib ka jalgade liikumise ulatust: mida pikem on kepitõuge selja taha, seda pikem tuleb samm, mida pikemad ja lõpuleviidumad on käte ja jalgade liigutused, seda jõulisemad on ka pöörded puusa, rindkere, õlgade ja kukla piirkonnas. Kepikõnd säästab liigeseid: kui jooksmisel on koormus jalgadele üle kolme korra üle kehakaalu, siis kepikõnnil vaid 1,8 korda. Lisaks arendab see sportlik harrastus vastupidavust, jõudu, koordinatsiooni ja liikuvust. Vastupidavusalana tugevdab see südant ja vereringet, suurendab hapniku omastamist, parandab selja liikuvust, tugevdab käsivarre-, selja-, kõhu- ja jalalihaseid, leevendab lihaspingeid, parandab meeleolu ja vähendab stressi. Kepikõndi saab harrastada kõikjal, selleks sobivad nii asfaltkattega tee, park, liivarand kui ka metsarajad. Tehnika on lihtne ja kiiresti omandatav, sest liigutused põhinevad keha normaalsel liikumisel. Kõnnikeppi saab trenni jooksul kasutada ka võimlemisvahendina. Organism kulutab kepikõnnil energiat üle 400 kcal, tavalisel kõnnil 280 kcal, jooksmisel 400—700 kcal — olenevalt tempost ja Daisy Lappard kehakaalust.

Kepikõnni plussid z parandab lihaste tugevust, z suurendab vastupidavust, z kulutab energiat tavalise kõnniga võrreldes 20% rohkem, z leevendab kukla- ja õlapiirkonna vaevusi, z parandab rühti, z säästab põlveliigeseid, z sobib südamehaigete taastusraviks, z teeb tuju heaks.

SÄTI JALGRATAS HOOAJAKS VALMIS: rattahoolduse ABC Kütuse hinda vaadates on selge, et nii mõnekski puhuks on jalgratas autost oluliselt otstarbekam liiklusvahend — tervislikkusest rääkimata. Et aga jalgratas töökorras püsiks ja omanikku aastaid laitmatult teeniks, tuleb seda korrapäraselt hooldada ja puhastada. z Pärast esimest 200–300 km tasub lasta ratas pädeval mehaanikul üle kontrollida – kui probleemid saavad juba eos avastatud ja likvideeritud, õnnestub vältida rattadetailide kiiret kulumist – hoiad kokku aega ja raha. z Käiguvahetajaid ja ketti tuleb korrapäraselt puhastada ja õlitada. Väga oluline on kontrollida ka piduriklotside ja kummide korrasolekut.

Vida Press

Valid ratast lapsele Suurus tollides näitab ratta läbimõõtu, sulgudes on lapse pikkus. 12“ | Jalgratas sobib lapsele vanuses 2–3 aastat 16“ | Sobib 4–5aastastele (105–120 cm) 20“ | Sobib 5–7aastastele (115–135 cm) 24“ | Sobib 7–11aastastele (pikkus 130–150 cm) 26“ | Pikkusele alates 150 cm.

z Jälgi, et esi-, taga- ega keskjooksus ning kaelakausis ei oleks laagrite loksu.

z Kontrolli, et vändad, pedaalid ja ketilülid oleksid korralikult kinnitatud.

z Kontrolli käikude ja pidurite tööd. Piduriheeblid peavad liikuma kergelt, piduri sulgudes peab jääma heebli ja lenksu vahele vähemalt 2,5 cm. z Käigud ei tohiks vahetuda ise ühelt teisele ega jääda kõrisema. z Kontrolli trosside seisukorda ja kinnituspolte, vajadusel tilguta õli kõridesse.

z Pumpa kummidesse kummil näidatud soovitatav rõhk. z Kui rattal on amort, siis tuleb seda tootja ette nähtud sõidutundide järel hooldada: võtta lahti, puhastada ja määrida. Kui ratturil pole selleks ettevalmistust, ei peaks ta mingil juhul seda tööd ise ette võtma — selle võiks jätta asjatundja hooleks.

z Õlita ketti spetsiaalse õliga. Seda tuleks teha vastavalt vajadusele ja ilmastikutingimustele (märgade ilmade puhul tihedamini jne). z Rattapesuks sobib hästi seebivesi. Kui sõiduriist on puhtaks küüritud, tuleks see normaalse survega vett kasutades üle loputada. Kui kasutad survepesu, ei tohi vett suunata otse laagritele. z Pärast rannaliival, merevees või talvel lume-soola segus sõitmist tuleb ratas kindlasti puhta veega üle loputada. z Küsimuste tekkides pöördu alati spetsialisti poole ja lase temal ratas põhjalikult üle vaadata. Allikas: Hawaii Ekspress

Neljapäev, 31. märts 2022

10 Kevad

Vida Press

Silmad vajavad ereda valguse eest kaitset Päikesepäevad on pärast pikka talve küll väga oodatud, aga ei maksa unustada, et silmadele võib ere valgus kergesti liiga teha. Praegu on just õige aeg üle vaadata ja meelde jätta KSA Silmakeskuse silmaarsti Ants Haaveli soovitused askeldusterohke kevade-suve silmahoolduseks. KANNA PÄIKESEPRILLE | Päike on niigi ere, aga kui veeta aega näiteks veekogu ääres, mis valgust peegeldades annab silmadele lisakoormuse, tuleks kindlasti kanda päikeseprille, et silmi kaitsta. Enne päikeseprillide ostmist veendu kindlasti, kas neil ikka on kvaliteetsed UV-kaitsega klaasid. ÄRA VAATA PÄIKESESSE | Päikesejooga kipub levima ja tihtipeale teevad lapsedki võistlust: kes suudab kauem päikesesse vaadata. Kindlasti ei tohiks otse päikesesse vaadata, sest nii tugeva päikesevalguse lühiajaliselgi mõjul võivad olla pöördumatud tagajärjed. PAKU SILMADELE VARJU | Kui silmad jooksevad vett või on ereda päikese tõttu väga tundlikuks muutunud, siis proovi hoida neid varjus. Päikeseprillid on küll head, kuid silmi ei tasuks ka päris ära hellitada. Ka nokamüts või laiema servaga kübar leevendavad päikese mõju. SOETA KAITSEPRILLID | Soojal ajal on aias palju askeldamist, koduremontki saab hoo sisse. Arstide sõnul on sel ajal oluliselt rohkem silmatraumasid, mille põhjuseks enamasti metsajooks, aiaaskeldused või remonditööd. Traumad võivad olla väga valusad ja kurbade tagajärgedega. Enamik neist on välditavad, kui inimesed kannaksid kaitseprille. Arst soovitab olla eriti ettevaatlik remonti tehes, kus õhus lendleb palju kübemeid ja sodi, ning loomulikult muru niites. Kui spetsiaalseid kaitseprille pole, sobivad ka päikeseprillid. ÄRA HÕÕRU SILMI! | See on nõuanne, mis kehtib igal aastaajal, silma sattunud sodi kättesaamiseks tuleks kasutada puhast salvrätikut ja leiget vett. „Kui merevesi läheb silma või satub sinna mõni väike putukas, siis hõõrumise asemel peske silmi õrnalt leige veega ning kuivatage ettevaatlikult salvrätikuga,“ soovitab silmaarst. Kõige paremini saab mustust kätte silma keskosast, ninajuure lähedalt, mistõttu võiks silma puhastada suunaga väljastpoolt sissepoole. IA MIHKELS Vida Press

TABA TRENDI: Milano veebruarikuise moenädala külaline kannab Stella McCartney päikeseprille.

Vali õiged päikeseprillid z Mõtle, miks päikeseprille vajad. Auto juhtimine, sport vm hobid eeldavad spetsiifilisemat prillivalikut, seepärast võib olla otstarbekas soetada kaks paari prille – näiteks ühed, mis kindlalt ees püsivad, sportimiseks, teised tänaval või rannas kandmiseks. z Arvesta prille valides oma näokujuga. Laias laastus jagunevad inimeste näokujud neljaks: kolmnurkne, ümmargune, kandiline ja ovaalne. Prillivaliku üks reegel on, et need peaksid olema kontrastis näo kujuga: kui nägu on kandiline, tuleks eelistada ümarama joonega prille, ümmargusele näole passivad paremini kandilisemad mudelid. Loomulikult on igal reeglil ka erandeid. z Eelista kvaliteeti. Päikeseprillid peaksid silmadele pakkuma maksimaalset kaitset. Tõhusalt tõrjuvad UV-kiirgust polariseeritud klaasidega päikeseprillid, mis vähendavad nägemist segavaid peegeldusi ja suurendavad kontraste. Selliseid prille kannavad eriti meelsasti autojuhid ja sportlased. z Osta päikeseprillid prillipoest ja räägi seal asjatundjaile ka kõigist oma nägemismuredest — nii oled kindel, et saad sobivaimad raamide kuju ja klaasidega prillid. z Parem maksa kvaliteetsete prillide eest pisut rohkem — see on investeering silmade tervisesse. Allikas: KSA silmakeskus

Puhkus veeda paljajalu IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Paljajalu kõndimine on tervisele kasulik, seepärast võiks last hakata erinevatel pindadel kõndimisega harjutama niipea, kui ta jalad alla saab. Täiskasvanutelegi teevad paljajalupäevad ainult head – ja millal siis veel seda endale lubada, kui mitte puhkuse ajal. Kui laps õpib kõndima, ei maksa talle kohe jalatseid varba otsa pista - las ta kõnnib nii palju kui võimalik paljajalu, sest nii sujub kõndimahakkamise protsess kõige loomulikumalt, soovitab Healthline. Jalatsiteta kõndides õpib laps oluliselt paremini kasutama oma jalalihaseid ja tajub paremini pinda talla all, paraneb ka tema kehataju.

Jalats jätab osa lihaseid koormuseta Ortopeedide hinnangul on paljajalu kõndimise kõige suurem pluss see, et nii taastub inimese - olgu ta laps või täiskasvanu - loomulik kõndimismuster ja kõnnak,“ selgitas portaalis ortopeed Jonathan Kaplan. Aasta läbi meie kliimas korralike jalatsiteta siiski hakkama ei saa. Jalatsitootjad on mõistagi omalt poolt teinud kõik, mis võimalik: lisatud on kõikvõimalikke toestusi ja pehmendusi, et jalgadel oleks kingadessaabastes mugav. Hästi toestatud ja vooderdatud kvaliteetse jalatsiga on

küll mõnus kõndida, paraku jätavad need teatud lihasgrupid unarusse Esimesed paljajalu-päevad võiPixabay ning selle asemel, et liikudes jalalihaseid treenida, jäävad vad minna üsna vaevaliselt, sest need hoopis vajaliku koormutallad ei ole erinevate pindadeseta. See aga tähendab, et jaga harjunud ja sammud, mis latsitega harjunud jalad on nõrrannaliival või puitpõrandal gemaks jäänud, lisaks on ebapole mingi probleem, võivad mugavad või valesti valitud jakäbidest-okastest üle külvatud latsid tihti muutnud jalalaba metsarajal edeneda õige vaevõi varvaste loomulikku kuju. valiselt. Varu aega ja kannaPlusse on jalatsiteta kõnditust ning ole ettevaatlik, aga misel siiski nii palju, et see peaks ära liiga kergesti kõigele käekorvama ka mõningase sellega ga löö. esialgu kaasneva ebamugavuz Alusta aeglaselt. Ära mine se: jalgade mehaanika toimib kohe kogu päevaks paljajaparemini, see omakorda arenlu välja: jalad vajavad kodab ka puusade, põlvede ja kere hanemisaega, mistõttu on tööd liikumisel, paraneb kehamõistlik alustada 10–15 taju ja tasakaal, jalalihased tuminutit kestvate lõikudegevnevad, see pakub tuge alaselga. Aega harjumiseks vajajale ja nii võivad seljavalud leevad nii tallad kui ka pahkluud. Kui tunned, et jalad veneda. hakkavad harjuma, saad pikendada nii vahemaad kui ka paljajalu kõndi-

Ära anna liiga kergesti alla!

mise aega. z Harjuta kõigepealt kodus. Enne kui tõttad asfaldile või metsarajale, on mõistlik harjutada paljajalu kõndimist kodus turvalistel pindadel: õuemurul, terrassil, sissesõiduteel. z Tee lihtsaid tasakaalu arendavaid harjutusi: seisa ühel jalal, tõuse kikivarvule jmt. z Liitu mõne treeninguga, mida tehakse paljajalu: jooga, pilates, võitluskunstid jm. Neis trennides võid saada selgema ülevaate, kuidas paljajalu luua paremini kontakt jalgade ja maapinna vahel ning hoida tasakaalu. z Lihtsamalt raskemale. Kui kodu erinevatel pindadel kõndimine enam tõrkeid ei tekita, võta ette liivarannad, haljasalad, siledaks kõnnitud metsarajad ja murulapikesed. z Kanna jalatseid kaasas. Et jalgadele mitte liiga teha, kui juhtud sattuma mõnele tõepoolest ebamugavale lõigule, võiksid jalatsid igaks juhuks käepärast olla. z Jälgi võimalikke vigastusi: tähtis on iga päev jalgu pesta ja hoolikalt kontrollida, kas nahk on terve.

Mõtle, kus kõnnid Toas on paljajalu kõndida üldjuhul üsna turvaline, õues tuleks aga kohta valida. Konarlikul ja märjal maal kõndides tuleb arvestada jalalaba vigastuste kui ka libisemisohuga, ka võib viga saanud jalg puutuda kokku kahjulike mikroobidega. Ettevaatlikud peaksid õues paljajalu kõndimisega olema diabeeti põdejad, hoiatati portaalis: neil tasuks ehk oma raviarstiga nõu pidada, sest teadupärast võib diabeetikul ka väikesest kriimustusest kiiresti saada suur haavand ja tagajärjed võivad olla kurvad.

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 11

Neljapäev, 31. märts 2022

12 Kevad Vida Press

Smuutiretsepte Valgurikas astelpajumaasikasmuuti Banaani magusus, astelpaju hapukus ja maasika värskus koos taimse valguga annavad ideaalse kombinatsiooni hommikusmuutiks või treeningujärgseks taastavaks vahepalaks. Tavapärasele puuviljasmuutile lisab siin toekust hernevalk, mis on saadaval kõigis suuremates toidupoodides. Seeläbi on tagatud suurem energiasisaldus, kõht püsib kauem täis ja ka lihastele on tagatud vajalik valgukogus. VAJA LÄHEB: 170 g banaani, 100 g astelpajumarju, 50 g maasikaid, 100 g mandlijooki, 20 g mandleid, 20 g hernevalku (või muud valgupulbrit). VALMISTAMINE: Lisa banaanile ja marjadele mandlijook, mandlid ja valgupulber ning püreesta blenderis või saumikseriga kreemiseks joogiks. 500 kcal ja 23 g valku sisaldav smuuti sobib ideaalselt nii kiireks suviseks hommikusöögiks kui ka treeningujärgseks vahepalaks. Allikas: Nutrilligent

Pirnismuuti

Smuuti aitab saleneda? Miks siis kaalunumber ei lange? Martin Ahven

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ühes smuutiportsjonis võib olla uskumatult palju kraami: pildil olev klaasitäis näiteks sisaldab kolm pirni, kaks kiivit, pool mangot ja paar peotäit spinatilehti. Kui mõtled läbi, millest tahad smuuti valmistada, saad ka umbkaudse kalorisisalduse välja arvutada.

Tervislike eluviiside kasuks otsustada on kevadel kõige lihtsam: suveni on veel aega ja igapäevased ahvatlused pole veel suutnud kõigutada kavatsust keha õigeks ajaks trimmi saada. Korralikuks pettumuseks võib aga kujuneda see, kui oled vahetanud ebatervislikud snäkid kergete smuutide vastu, aga kaalunumber ikka ei lange. Miks küll? Ehk pole sa lihtsalt piisavalt süvenenud smuutide valmistamise põhitõdedesse? Ajakiri Women’s Health toob välja viis asja, mida võid smuutit kokku segades valesti teha.

Liiga vähe kiudaineid Kiudained on lihtsaim toitaine, mida kaalu langetada soovijail tasub oma menüüsse lisada. Kiudained on mitmes mõttes kasulikud: need lisavad toidule mahtu, täidavad kõhtu ja hoiavad täiskõhutunnet ning aitavad niimoodi ka kaalu normis hoida. Kiudained seovad vett ja paisuvad, see soodustab seedimist ja ennetab kõhukinnisust. Ka aeglustavad kiudai-

juurde 60 lisakalorit! Ka muudavad selle kaloririkkamaks suhkrut sisaldavad mahlad, maitsestatud jogurtid ja piimad, šokolaadipuru ning puuviljakonservides sisalduv siirup. Smuuti maitseb hästi ka lisatud magusaineta, küll aga võib suurel maiasmokal selle maitsega harjumiseks pisut aega minna. Kui käsi kipub meepurgi või siirupipudeli järele sirutuma, suhkrutoosist rääkimata, katsu mõelda sellele, et õuna, pirni või banaani süües ei tule sulle ju pähe sellele suhkrut peale raputada — miks peaks siis smuutisse magusust lisama?

Kõike on liiga palju ned glükoosi imendumist, vältides nii veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. Seega tasub smuutisse kõige muu kõrval kindlasti valida ka juur- ja puuvilju, mis sisaldavad palju kiudaineid. Ohtralt on neid näiteks lehtkapsas, avokaados, kiivis, pirnis, ubades, marjades ja tšiiaseemnetes.

sul vajaminevaid valke. Ahvatlusele osta teel tööle või kooli väikeseks näksiks kaasa kaloririkas šokolaadibatoon on märksa lihtsam vastu seista, kui hommikuses smuutis on vähemalt kümme grammi valke. Lisa smuutisse näiteks piima, valgupulbrit, kodujuustu, ube, pähkleid või pähklivõid.

Liiga vähe valke

Liiga palju puuvilju

Läbinisti puuviljane hommikusmuuti on küll mõnusalt kerge ja võib tunduda kõigiti tervislik valik, paraku ei taga see sulle raasukestki päeva jook-

Kuigi külm, kreemjas ja puuviljarohke smuuti maitseb väga hästi ja on kahtlemata ka oluliselt tervislikum kui näiteks uimastavalt lõhnav ahju-

soe saiake, siis võib see siiski sisaldada liiga palju kaloreid — ja seda sa ei oska aimatagi. Kui paned kannmikserisse viis süsivesikurikast puuvilja, võib juhtuda, et valminud smuuti sisaldab üle 500 kalori! Et nii ei läheks, vali puuvilju smuutisse hoolikalt ja kasuta selle valmistamisel ka piima, sojapiima, maitsestamata jogurtit, valgupulbrit, ube, pähkleid või pähklivõid.

Liiga palju magusat Üksainus lusikatäis mett või vahtrasiirupit annab smuutile

See, et puuviljad ja marjad on toitainerikkad, ei tähenda veel, et need sisaldavad imevähe kaloreid. Kui sul on suur kannmikser, kipud sa smuutisse panema liiga palju koostisosi, mõtlemata korrakski sellele, et lõpuks võib sinu kergeks vahepalaks mõeldud smuuti, mis koosneb mangost, avokaadost, banaanidest, maasikajogurtist ja pähklivõist, sisaldada üle 500 kalori. Mõtle oma smuutiretseptid hoolikalt läbi, jälgi koostisosade kalorisisaldust ja kasuta kõiki komponente mõõdukas koguses!

Pirn sisaldab teiste puuviljadega võrreldes keskmisest rohkem kiudaineid, ka leidub pirnides rikkalikult C-vitamiini ja fütotoitaineid. Eriti rohkesti on kõike seda kasulikku kraami just pirni koores, seega pese pirnid enne smuuti valmistamist hoolikalt puhtaks, kuid ära neid koori. Avokaado annab smuutidele mõnusalt kreemise konsistentsi, aga sellel on ka tervisele kasulikke omadusi. Ennekõike on avokaado väärtuslik monoküllastumata rasvhapete allikas, aga selles on ka rikkalikult kiudaineid ja valke ning kõiki asendamatuid aminohappeid. Kogu kasulikkusest hoolimata ei saa aga unustada, et avokaado on väga kaloririkas ja seda tervist turgutavat õlivilja tuleks süüa siiski mõõdukates kogustes. Ohtralt on selles pirnismuutis C-, E- ja B-grupi vitamiine. VAJA LÄHEB: 150 g mandlijooki, 150 g pirne, 80 g banaani, 40 g avokaadot, 60 g laimimahla (poole laimi mahl), 10 g/1 sl hernevalku. VALMISTAMINE: Vala blenderisse mandlijook ning lisa pestud ja puhastatud pirni, banaani ja avokaado tükid. Lisa laimimahl ja hernevalk ning blenderda koostisosad ühtlaseks massiks. Serveeri kohe. Soovi korral lisa serveerimisel näputäis Tseiloni kaneeli. Üks portsjon ehk 490 g smuutit annab 300 kcal. Allikas: Nutrilligent

Valgurikas maasikaspinatismuuti VAJA LÄHEB: I kiht: 200 g külmutatud maasikaid, 150 g vett, 100 g maitsestamata jogurtit (0%, Rainbow), 30 g mustika-vaarika Smoothie Mix valgupulbrit. II kiht: 50 g spinatit, 200 g maitsestamata jogurtit (0%, Rainbow), 20 g tšiiaseemneid. VALMISTAMINE: Lisa kõik koostisosad kannmikserisse või köögikombaini ning purusta nii kaua, kuni kõik on muutunud ühtlaseks kreemjaks massiks. Kaunistamiseks lisa värskeid marju. Kogus on mõeldud kahele. Allikas: Fitness.ee

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 13

Neljapäev, 31. märts 2022

14 Kevad Jaan Heinmaa

Kevadiselt kerge Kreeka köök „Kuigi kreeklased söövad palju liha, sageli lausa ujutavad toidu oliiviõliga üle ja armastavad valget saia, võib Kreeka kööki nimetada tervislikuks — sest sinna kuulub ka palju köögivilju ja värskeid salateid. Paljud uurimused kinnitavad ka oliiviõli kasulikkust,“ ütleb ettevõtja ja hobikokk Piret Põldsalu, kes juba aastaid on jaganud oma elu Eesti ja Kreeka vahel. Kõige rohkem on ta kokku puutunud Peloponnesose poolsaare lõunaosas asuva Messiinia piirkonna köögiga. KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Kreeka köök võib tema sõnul olla piirkonniti üpriski erinev, kuid alati peavad toidu koostisosad olema värsked ja võimalikult kohalikud. Enamik roogi valmistatakse oliiviõliga. Pea sama oluline on sealses menüüs

Kuum kitsejuust Kórinthose moodi Kitsejuust ja punane peet on üks harmoonilisemaid paare, keda kulinaariatänavatel kunagi jalutamas nähtud. z 1–2 inimesele VAJA LÄHEB: 1 keedetud punane peet, peotäis rukolat, 150 g kitsejuustu, rosmariini, 3 sl mett, 3 sl oliiviõli, pool sidrunit, jahvatatud musta pipart, soola, peale mett või viinamarjasiirupit petimezi’t. VALMISTAMINE: Aseta kitsejuust fooliumile, määri meega ja pane peale rosmariinioksake. Tõsta juust 3—5 minutiks eelsoojendatud 250kraadisesse ahju. Viiluta keedetud punane peet ja laota taldrikule. Tõsta peale rukolalehti ning vala oliiviõli ja sidrunimahla. Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Nüüd aseta juust salatipadjale ja nõrista peale mett või viinamarjasiirupit petimezi’t.

feta, mis ei ole teps ainult salatijuust, vaid kuulub ka küpsetiste ja ahjuroogade koostisesse. „Kreeka köök on iseenesest tohutult lihtne, aga tema võlu on kohalikus tooraines. Sellist tomatit, mida Kreeka salatisse panna, saad sa siin ainult suvel vanaema juures kasvuhoonest,“ tõdeb Piret. „Sul võib olla õige maitsega fetajuust ja oliiviõli, isegi kurgi ehk veel leiad, aga samasuguse maitsega tomatit pole sul talvel lootustki saada.“ Nagu teisedki Vahemere köögid, sisaldavad Kreeka toidud rikkalikult puu- ja köögivilju, pähkleid, loomulikult oliive ja mitmesuguseid ürte. Rannikul kasutatakse rohkem kala ja mereande, mägedes aga eelistatakse lamba- ja kitseliha. „Liha süüakse üldse palju. Kana on neil tõesti igas võimalikus

Allikas: Piret Põldsalu „Kreeka köök“ , Kalamata OÜ 2021

VÄRVIDE ILU Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist 19.02.–02.10.2022 Eesti Rahva Muuseum Muuseumi tee 2, Tartu erm.ee

kunilaart.ee

Neljapäev, 31. märts 2022

variandis, souvlaki (väike grillitud lihavarras — toim) ongi tavaliselt tehtud kas kana- või sealihast. Ka loomaliha on igas variandis, aga alati käib liha kõrvale palju köögivilju ja värskeid salateid. Igal toidukohal on n-ö oma maja salat, kus kindlasti on peeneks hakitud punast ja valget kapsast, samuti riivitud porgandit, paprikaribasid — mida keegi paneb. Maitsestamiseks käib peale kaste või lihtsalt oliiviõli.“ Pireti sõnul käib iga toidu peale ka sidrun. „Alati on taldrikul ka sidrunisektor ja tõesti — ei ole toitu, kuhu seda ei saaks pigistada, olgu see siis saganaki (praetud juustutükk) või souvlaki.“

Kreeka salat: kohaliku köögi tuntuim tegelane Eestiski populaarset Kreeka salatit teevad usinalt ka kohalikud. „See on üks lihtsamaid asju: tomatist lõigatakse vaba käega suured tükid, lisatakse kurki, punast sibulat, rohelist paprikat ja kindlasti Kalamata oliive. Kõige peale käib suur tükk fetat, selle peale valatakse oliiviõli, lisatakse oreganot ehk punet ja vahel jahvatatakse ka natuke musta pipart. Tihtilugu tuuakse salat laule koos oliiviõlikannuga, et omakorda saaksid salatit õliga ujutada. Pärast on läbi salati imbunud kastet väga hea saiaga süüa,“ räägib Piret. Ta juhib teistki korda tähelepanu, et Kreeka salati maitsestamiseks on vaja ainult oreganot ja kindlasti ei käi sinna ükski äädikakaste. Samuti ei käi salati alla suur roheline sa-

Kevad 15 latipadi ega peale kuhi fetakuubikuid, nagu ta Eestis on märganud. Maitsestamisel Kreeka köök ainult oreganoga ei piirdu, palju kasutatakse ka basiilikut, tüümiani, rosmariini ja salveid. Kreeka ja Eesti kliima on nii erinenevad, et ka seal kasvanud oregaeg gano maitseb meie koduaedades ad des kasvanud pune omast, märgib ärgib Piret. „Nii naljakas kui see ka ei o ole, le, võtan ma Kreekasse jõudess e esisimese asjana alati Kreeka salasa alati.“ Piret kinnitab, et võikss se seda eda ui k olkas või iga päev süüa. „Kui kolme-neljakesi sööma minnes es võtta kamba peale lihavarraste te juurde ka Kreeka salat, on see ee kokku selline kõhutäis, et ei jõua äragi süüa,“ tõdeb ta. Salatiportatiportsud on alati vägevad.

Oliiviõli: viieliikmelises lises peres kulub sada liitrit aastas Igas külas on oma oliiviveski, kus oktoobris-nonovembris hakatakse õli pressima. Kvaliteetse õli saamiseks tuleb oliivid id pärast korjamist 24 4 tunni jooksul purusstada-pressida. „Suurrtootmise puhul on n keeruline tagada, et see kõik nii kiirelt toioimuks,“ ütleb Piret. Kreeklane peab ab oktoobris-novembriss pressitud õli kõige paremaks ks ja jätab sela maitsega õli le pisut mõrkjama endale. „Ülejäänu,, pisut pehmema maitsega õli, teeb eeb aga rahaks. Eestiski tarvitatakse akse oliiviõli üha enam, aga inimesed nimesed eelis-

tavad endiselt mahedamat õli, mis väga kurku ei kraabi,“ ütleb Piret. Külmpressi (extra virgin) oliiviõli järelmaitse peab olema pähkline ja puhas, mitte liiga terav, et õli salatis ei domineeriks. Ta ei mõista, kust tuleb palju eestlaste arusaam, et oliijude viõ õli käib ainult salatisse. „Frii„Fr viõli kartuleid ka artuleid teeb kreeklane päev päevalilleõliga, lil leõliga, sest see kannatab su suuremat re mat kuumust. Aga kõik mu muu, mis m is pannil või ahjus tehak tehakse, ujub uj ub oliiviõlis,“ kinnitab Pir Piret. Tema Te ema Kreeka kodu asub alla ssaja elanikuga Achladochori kü külas (suvel on ka turiste) ja sealses seals väikeses tavernis kulub toid toiduvalmistamisele aastas umb umbes 800 liitrit oliiviõli. „Keskmises „Keskmis Kreeka peres arvestatak arvestatakse 20 liitrit inimese kohta koh aastas — viieliikmelis viieliikmelises peres läheb sada liitli rit aastas. Tõesti, n neil käib õli söögi alla ja söögi peale. NooNo rem põlvkond vav hel küll nuriseb, nurise et liiga palju on seda õli,“ naer naerab ta. v Kreeka väiketootjate õ õlipudelitelt p pole Pireti sõnul sõn mõtet Bio mä mär-

gist otsida. „Ükski kreeklane, kes ka enda tarbeks õli pressib, ei pritsi puid. Suurtootjad, kes kokkuostjatele oliive kasvatavad, muidugi pritsivad. See on silmaga hästi näha: ühes oliivisalus puudealune rohetab, teises on maapind pritsimise tõttu kõrbenud.“ Pireti Kreeka kodugi asub keset oliivisalu ja kolm nädalat tagasi märkas ta, et inimesed käivad puude alt mingeid peenikesi rohelisi varsi korjamas. Selgus, et tegu on metsiku spargliga. „Võrratu omleti saab, kui need kergelt ära kupatada, siis rohkes oliiviõlis praadida ja lõpuks lahtiklopitud muna peale valada!“ Kalamata oliivid peavad olema kasvanud Kalamata piirkonnas, väljaspool seda piirkonda kasvanud puult korjatud oliive nimetatakse Kalamoni oliivideks.

Feta tegemiseks kaks võimalust Kreeklane sööb aastas keskmiselt 12 kilo fetat, see on ligi pool kogu tema juustutarbimisest. Feta tegemiseks on kaks võimalust: kas ainult lambapiimast või võtta 70% lamba- ja 30% kitsepiima. „Paljud inimesed pelgavad asjatult kitsejuustu kirbet maitset,

Peet ja kitsejuust on üks harmoonilisemaid paare, ke kulinaariatänavatel kunagi keda jalutamas ja nähtud,“ üt ütleb raamatu „Kreeka köök“ autor Piret P Põldsalu.

ka ma ise suhtusin kitsepiimasse varem eelarvamusega — aga maitse sõltub sellest, kus loom elab ja mida sööb,“ ütleb Piret ja julgustab kõiki fetat proovima. Fetaks tohib nimetada ainult Kreekas toodetud juustu, kõik mujal valmistatud kitse- ja/või lambapiimast juustud tuleb nimetada feta-laadseks juustuks, salatijuustuks vms. Lauajuustudest on Kreekas ehk tuntuim üsna kõva, kergelt magusa mekiga graviera, mis sobib hästi ka pannil küpsetamiseks ehk saganaki valmistamiseks.

Kohalikud joogid: tsípouro, ouzo, vein, õlu ja kohv Muidugi kuulub toidu juurde ka vein, kindlasti kohalikest viinamarjadest. Punastest viinamarjadest on tuntumad Agiorgitiko ja Moschato, valgetest Roditis ja Moschofilero. Kui Eestis võib Kreeka veini tikutulega otsida, siis sealsetes supermarketites on kohalikke veine ikka väga palju. „Kuigi Kreeka on väga pika ajalooga veinimaa, ei oska nad seda ilmselt müüa,“ kahtlustab Piret. Igal söögikohal on oma majavein, aga palju juuakse ka õlut. „Kohalikud õlled on tõesti head ning võib-olla mehed joovadki rohkem õlut ja viinamarjapuskarit tsípouro’t või aniisimaitselist aperitiivi ouzo’t. Palju juuakse ka külma kohvi ning seda ei tehta lahustuvast kohvist, nagu see turistikohtades kipub käima. Kui päevast JÄRGNEB lk 16

Erakogu

Telli eprisma.ee

Kõike

Silvertree Välipada/suveköök XZ23026D

Stiga Tõukeratas Comet 120S

House Söegrill 35 cm

1695

2995

Igalt ostult kuni 3% tagasi!

Tutvu toodetega ja telli eprisma.ee

Hamax Jalgrattatool lapsele Kiss

Jupiter Tasakaaluratas Viima 10”

Biolan Külvi- ja pikeerimismuld 12 l (0,15/l)

179 ,

Neljapäev, 31. märts 2022

16 Kevad

Jaan Heinmaa

päeva sellises koguses kohvi juua nagu kreeklastel kombeks, siis ühel hetkel hakkab lahustuv kohv lihtsalt tervisele,“ teab Piret. „Kui meil veavad Boldid ja Woldid toitu, siis Ateenas on täiesti tavaline, et inimene tellib endale kulleriga kaks topsi kohvi koju.“ See komme tundub kummaline seda enam, et iga nurga pealt võid leida mõnusa kohviku, kus su oma silma all päris Kreeka kohvi tehakse. Kohvi kõrvale kuulub alati üks magus amps ehk viinamarjadest või mis tahes puuviljast tehtud hästi-hästi magus moos, samuti klaas või pudel vett. „Mine sa kohvikusse millal tahes, alati istuvad seal mingid vanamehed. Kas nad kunagi tööd ka teevad?“ teab Piret, mida turistid mõtlevad. Eks sama küsimus tekkis vanasti tal endalgi. „Tegelikult hakkab kreeklane vara tööle ja siis, kui turist ärkab, on temal juba kohvipaus.“

Turg: nuusuta, katsu ja maitse „Enne kui kreeklane midagi söödavat ostab, peab ta saama seda nuusutada, katsuda ja maitsta,“ tõdeb Piret. Ega kohalik supermarketist toitu ostma väga kipu (suurlinnades on muidugi teine elustiil). Mida ta ise ei kasvata, saab kas naabri käest või toob turult. „Igas linnaosas on kord nädalas oma turupäev (laiki — kreeka keel). Talunikud tulevad oma kastiautodega kohale, löövad letid heast-paremast looka ja kreeklane ostab oma nädala varu ära. Kui turg hakkab läbi saama, lastakse kõik hinnad

Kohalikud kombed „Kui sa lähed kohalikku taverni sööma, siis ei tooda sulle menüüd. Toit tehakse vastavalt sellele, mida sel päeval on saadud. Kes jõuaks seda menüüd iga päev printida! Kui lähed sööma, siis peremees kutsub su kööki, tõstab pottidel kaaned üles, teeb ahjuuksed lahti ja näitab, mis tal parasjagu pakkuda on. Grill on väljas nagunii, see on klassika, mida sa nagunii juba tead. Linnades on muidugi klassikalised menüüd laual, aga päris külaelu on ikka väga vahva ja vahetu,“ ütleb Piret Põldsalu. Teistelegi tutvustab kohalikku elu Ateenast 280 km kaugusel asuvas Achladochori külas tema elukaaslane Mart Rätsep.

alla, tomatid-kurgid laotakse ühte suurde kotti ja antakse euro või kahe eest ära. Võid saad ühe euroga viis kilo apelsine.“ Eestis möödub Piretil turul vähemalt viis päeva nädalas, sest tal on oma müügilett nii Balti jaama kui ka Tartu turul. Tänu sellele jõuavad paar korda kuus kaubaautoga Eestisse tema endagi lemmikud ja sestap pole vaja Kreekast enam suure toidukotiga naasta. „Aga viimasel korral tõin lastele apelsine. Ladusin seljakoti täis ja ise kahtlesin, et kas mind tollist ikka läbi lastakse. Kui neist päikest pungil apelsinidest mahla pressid, on selles nii palju maitseid!“ Piretil on kahju, et autentseid Kreeka söögikohti Eestis peaaegu polegi. „Pärnus peab kreeklane restorani Oregano, Tallinna vanalinnas tegutsenud restoran Oia lõpetas eelmisel suvel tegevuse.“ Facebook näitab, et Lasnamäel peaks olema Kreeka tavern Varkizana, aga seal ta käinud pole.

Suhtlemine on kreeklaste jaoks söögilauas sama oluline kui toit ise. Sestap pole ime, kui õhtusöök mitu tundi kestab,“ ütleb hobikokk Piret Põldsalu. Jaan Heinmaa

Kitsejuustu ja punase peedi dipp kreekeritega Suupistevaliku lahutamatu osa. Kitsejuust ja punapeet oleksid nagu abielus. z 2–4 inimesele VAJA LÄHEB: 1 keedetud punane peet (u 130 g), 2 tüümianivart, pool sidrunit, 200 g kitsejuustu, 1 küüslauguküüs, jahvatatud musta pipart, soola, 1 sl mett, kreekereid. VALMISTAMINE: Koori peet ja lõika kuubikuteks. Pu-

hasta kaks tüümianivart lehtedest ja lisa need peedile. Nüüd poolita sidrun ja riivi poole sidruni koor segu hulka. Pigista peale ühe supilusika jagu sidrunimahla. Püreesta peedi-, tüümiani- ja sidrunisegu. Murenda värske kitsejuust juurde. Maitsesta musta pipra, soola ja meega ning sega kõik ühtlaseks massiks. See dipp on suurepärane suupiste koos kreekeritega ja sobib imeliselt külma suvise valge veini kõrvale.

Kolokithokeftedes’ed ehk suvikõrvitsapallid mündi-jogurtidipiga Neid palle on lihtsam valmistada kui nende nimetust välja hääldada. Aga maitsevad nad suurepäraselt. Populaarsed kolokithokeftedes’ed on pea iga Kreeka taverni suupistevalikus. Eriti armastatakse neid tzatziki sisse kastetuna. z 4–6 inimesele VAJA LÄHEB: 2 suvikõrvitsat, 2 sibulat, 50 g jahu, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 25 g riivsaia, värsket hakitud peterselli, värsket hakitud piparmünti, värsket hakitud tilli, 1 muna, 3 sl oliiviõli, soola, jahvatatud musta pipart, 2 küüslauguküünt, 100 g fetat. MÜNDI - JOGURTIDIPP: 250 ml Kreeka jogurtit, 75 g peeneks hakitud mündilehti, 2 küüslauguküünt, 1 sl värskelt pressitud sidrunimahla, 1/2 tl jahvatatud köömneid, 1/4 tl jahvatatud Cayenne`i pipart, soola, jahvatatud musta pipart. VALMISTAMINE: Riivi suvikõrvitsad jämeda riiviga

suuremasse kaussi ja jäta sõelale nõrguma. Haki sibulad ja küüslauk ning prae vähese oliiviõliga pannil kergelt läbi. Sega kausis kokku kõik koostisained. Maitsesta soola ja pipraga ning sega tainamass korralikult läbi. Kui see jääb liiga vedel, lisa natuke riivsaia. Veereta käte vahel parajad pallikesed, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja nirista peale veidi oliiviõli. Tainas tundub alguses veidi laialivalguv, kuid küpsedes läheb see mõnusalt tahkeks. Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 8–10 minutit ühelt ja 8–10 minutit teiselt poolt, kuni pallid on kuldpruunid. Sega väikses kausis kokku dipikastme koostisosad. Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Lase kastmel seista 30 minutit ning seejärel naudi koos kolokithokeftedes’tega. Allikas: Piret Põldsalu „Kreeka köök“ , Kalamata OÜ 2021

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 17

Neljapäev, 31. märts 2022

18 Kevad

Vida Press

ANU KIPPASTO, Eesti suursaatkonna kultuurinõunik Helsingis

Pixabay

Puitarhitektuur. Helsingis on avastamist väärt toredaid linnaosi. Üllatuslikult leidub ka siin puitarhitektuuri ning toredaid jalutuskäike ja avastamisrõõmu pakub 1910. aastate alguse ehitusideaalide näide Puu-Vallila või 1920. aastate alguses ehitatud suurte aedadega Puu-Käpylä. Püüan Vallillas igal aastaajal jalutamas käia, kõige kaunim on see minu meelest sügisel: värvilised majad värviliste lehtedega puude keskel. Didrichseni muuseum. Üks minu lemmikmuuseume, mis ei asu kesklinnas, mistõttu turist satub sinna ehk harvemini, ehkki linnaliinibuss viib otse muuseumi ette. Uudistamist väärib seal ka maja ise ja maailmakuulsate kunstnike skulptuurid muusemi aias, aga ka ümbruskonna eramute arhitektuur. Kekkose majamuuseum. Ajaloohuviline võiks ära käia president Urho Kaleva Kekkose majamuuseumis Tamminiemis. Ilusa ilmaga on tore osta muuseumi kohvikust tass kohvi ja istuda sellega Kekkose sauna trepile merd vaatama. Kui hästi läheb, avab muuseumitöötaja sauna ukse ja saab sissegi piiluda. Cafe Villa Angelica. Kekkose majast üle tee asuv kohvik pole Soomele omaselt minimanistlik, vaid meenutab oma lopsaka aiaga pigem Segasummasuvilat. Kohvikupidaja-proua pole just ka tavaline (leebe) teenindaja.

Päev põhjanaabrite juures IA MIHKELS

Vida Press

SOOME INSTITUUT – kiire valik töötajate ja sõprade meelispaiku kultuurihuvilistele

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Rododendronipark. Haaga linnaosas asuvas pargis puhkevad juuni alguses õide tuhanded rododendronid ja asalead. Park on ainulaadne kogu maailmas, loodusesõbral kulub seal julgelt mitu tundi. Kirsid Roihuvuoris. Õitsvate kirsipuude imetlemiseks ei pea tingimata Jaapanisse sõitma, oma hanami on Helsingis Roihuvuori linnaosas. Põhjamaises jahedas kliimas tundub see vaatepilt suisa ebatõenäoline. Restoran Lonna. Kel aega ja viitsimist, võiks ilusa ilmaga võtta ette kesklinnast Kauppatorilt lühikese laevareisi, et minna sööma näiteks Lonna saare restorani Lonna. Restoran pakub ka nõudlikumale maitsele sobivaid roogi – ja ega sel väikesel saarel olegi muud teha, kui head sööki nautida – sõltuvalt ilmast miks mitte ka õues. Uita ringi! Kui kesklinnast väga kaugele minna pole aega, siis Hesperia pargi ümbrus ja Töölö linnaosa pakuvad arhitektuurihuvilisele palju ka niisama tänavatel uidates. Vahepeal saab sisse põigata mõnda toredasse kohvikusse, näiteks Cafe Tin Tin Tangosse, kuhu just kohalikud päeval lõunale või tassile kohvile tulevad. Kodumuuseumid. Kultuurihuvilisele on Töölös kaks teenimatult vähe tuntud kodumuuseumit. Lauri ja Maria Reitzi kodumuusemis saab imetleda Soome maalikunsti märgilisi teoseid, antiikhõbedat, relvi, portselani ja kelli. Kirpilä kunstikogu on PohjoisaHesperiankatul eramajas asuv ühe arstist kirgliku kunstikoguja kogu, samas esindab kodu elu Helsingis 20. sajandi teisel poolel. Kodumuuseumid on avatud kahel päeval nädalas ja sissepääs on tasuta.

Kui tahaks korraks aja maha võtta, igapäevarutiinist välja astuda ja ennast pisut tuulutada, on kõige lihtsam ja kiirem võimalus sõita külla põhjanaabritele. Palusime Soomega tihedalt seotud inimestel jagada oma lemmikpaiku, kus nad ise meelsasti vaba aega veedaksid – et põgusal nädalalõpureisil olija saaks ennastki korraks tunda nagu kohalik.

Kaablitehas/Kaapelitehdas. Mingis mõttes on see nagu Helsingi Telliskivi – siin toimub alati midagi. Muuseumid, näitused, kohvikud – igaühele midagi. kaapelitehdas.fi Oodi. Helsingi keskraamatukogust, mis avati alles kaks ja pool aastat tagasi, on saanud maamärk ja kohtumispaik igas vanuses inimestele. Oodi (pildil) on Soome arhitektuuri visiitkaart, aga ka sisu ei jää vapustavale vormile alla – see muudab jäädavalt arusaama raamatukogu olemusest. oodihelsinki.fi Kunstigaleriid. Helsingi suurepärastes galeriides leiab midagi igale maitsele, klassikalisest kunstist nüüdisaegseni. Guugeldamise-otsustamise hõlbustamiseks väike eelvalik: Galerie Anhava, Galerie Forsblom, Galleria Huuto, MUU, Galleria Heino, Helsingin Taiteilijanseura. Juttutupa. Üks Helsingi vanemaid lokaale. Helsingi on ehitatud kaljude peale ja Juttutupa ehk Juttis asub vaid kiviviske kaugusel Kallio linnaosast muljetavaldavas graniidist ehitatud hoones – Graniittilinnas. Juttis on avatud iga päev, sealses boheemlaslikus atmosfääris võib kohtuda kõige erinevamate inimestega. Sageli mängib elav muusika. Vida Press

Kuhu minna kogu perega? Kui üksi-kaksi Helsingisse minnes võib niisama linnatänavail lonkimine ja vahepeal hubasesse kohvikusse sisse põikamine olla vaat et unistuste päev, siis lapsed enamasti sellega leppida ei taha. Kus veeta siis päev nii, et kõik oleksid rahul? Heureka teaduskeskus. Lapsed suudavad seal asjatada hommikust õhtuni – ja aega võib puudugi jääda. Vida Press Korkeasaari loomaaed. Väike hubane loomaaed saarekesel 20-minutilise bussi- või laevasõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Olümpiastaadion. Helsingi kõige ikoonilisem väliürituste toimumispaik on läbinud totaalse uuenduskuuri. Külasta ka spordimuuseumi ja roni üles torni! Suomenlinna merekindlus. 1748. aastal rajatud merekindlus pakub palju huvitavat igas vanuses külalistele. Üks Soome seitsmest maailmapärandi objektist. Soovitaja: Soome Instituut

JAANA VASAMA, Tuglase Seltsi juhataja Lastelinn. Väga huvitav koht Helsingi linnamuuseumis, kus lapsed saavad ka mängida. Alati kõigile tasuta Kauppatori. Turuplats on Helsingis just üks neid kohti, kus soovi korral võid ka lihtsalt niisama istuda – igav juba ei hakka! Oodi. Kui juhtub, et ilm on õues armutult halb,

leiad selles raamatukogus tegemist hommikust õhtuni – ja võib juhtuda, et lahkudes kahetsed, miks tulid vaid päevaks. Amos Rex. Seda peab ise nägema! Amos Rex on suurepärane tõestus sellest, et kultuurinautlejatele on Helsingi tõepoolest maailmaklassi sihtkoht. Kaisaniemi botaanikaaed. 1829. a asutatud botaanikaaed (pildil) asub päevaks tulnuile sobivalt Helsingi südalinna lähedal.

Neljapäev, 31. märts 2022

Kevad 19

Kõige mõnusam tee Helsingisse

20 Kevad

Neljapäev, 31. märts 2022