KODUOMANIKU TÖÖRIISTAVARU. KEVADINE SUURPUHASTUS KASVUHOONES. ÜKS MÕNUSA ÄRAOLEMISE NURGAKE. KÖÖK KOLIB SUVEL ÕUE
Kodu ja ehitus Neljapäev, 23. aprill 2015 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Suve lillea alate mpel s
12,90 €
Suurim elamuste aed
Ilunsd hi
2,69€€tk 0,27
Ärata suvi!
Õitsvate suvelillede 10-pakk peiulill, petuunia, lobeelia, alatiõitsev begoonia, virkliisu
Uudis!
8,90€€tk 0,89
E-R 10-20 L-P 9-19 Seljaku 4b, 76401 Laagri, Harjumaa Tel: +372 679 9333 info@hortes.ee www.hortes.ee
aianduskeskus.hortes
Aedmaasikate 10-pakk Suurte maitsvate viljadega uudissordid Albion, Monterey, Portola, San Andreas jt on väga saagikad. Marjasaak juba sel suvel!
Neljapäev, 23. aprill 2015
2 Kodu ja Ehitus
Koduomaniku tööriistavaru
VIDA PRESS
Igal koduomanikul, olgu tegu maja või korteriga, peaksid olemas olema olulisimad tööriistad – et iga kord, kui miski parandamist vajab, ei peaks naabri uksekella helistama või poodi tõttama. ANNA- LIISA METS
leht@ohtuleht.ee
Kui kodus on olemas kõik, mis ApartmentTherapy allolevas soovitusnimekirjas välja on pakkunud, peaks iga koduomanik väiksemate parandustöödega muretult hakkama saama. Ja mida rohkem teed, seda osavamaks saad, lastega peres õnnestub järeltulijailegi juba maast-madalast eluks vajalikke oskusi õpetada. Haamer. Haamrisse tasub investeerida: muretse majapidamisse kindlasti selline, millel on vibratsiooni eest kaitsev kummist kattega teraskäepide. See on nii tervisesõbralik kui ka vastupidav tööriist. Hea, kui haamri teises otsas on väike sõrg, mille abil saab naelu eemaldada – nii saad kaks tööriista ühes.
Tööriistakohver. Hea, kui tööriistad on ühes kohas koos, siis on vajaduse korral alati teada, kust mida leiad. Korras tööriistakohvri olemasolul on nullilähedane ka tõenäosus, et kulutad mitu korda ühele ja samale tööriistale, sest ei leia seda üles või lihtsalt ei mäleta, et see on sul juba olemas. Akutrell. See on kogu loetelu kõige kallim, aga ühtlasi ka kõige tänuväärsem tööriist. Trelli abil on imelihtne panna kokku mööblit, kruvisid seina lasta või välja keerata, puurida auke. Muretse endale kindlasti arvestataval hulgal vahetatavaid otsikuid, et ükski töö nende puudumise taha ei jääks. Kruvikeerajakomplekt. Erinevaid kruvipäid on tohutul hulgal, seega on arukas soetada üks korralik suur erinevate otstega kruvikeerajakomplekt, mis tagab, et leiad sobiva ükskõik missuguse kruvi jaoks. Mõõdulint. Seda läheb koduomanikul vaja sagedamini kui oskaks arvata. Ükskõik, kas ehitad vannituppa riiulit, juurdled uue diivani mahutamisvõimaluste üle, kaalud kardina
pikkust või vaiba laiust – mõõdulint kulub marjaks ära. See peaks olema metallist, korraliku stopperiga, piisavalt pikk ja tugeva korpusega. Vaibanuga. Uskumatu, kui sageli sellist pisikest nuga ühes majapidamises vaja läheb! Ära lase end nimest eksitada: see nuga sobib ka paljuks muuks peale vaibalõikamise. Nuga tuleb appi kõigis olukordades, kus kääridest, olgu need, kui tugevad ja teravad tahes, lihtsalt ei piisa.
Tellitav mutrivõti. Pole mingit mõtet kuhjata koju erinevas mõõdus mutrivõtmeid, pigem muretse üks, mis on tellitav vastavalt keeratava mutri suurusele. Kindlasti kulub mutrivõti ära siis, kui torud esimest korda pühapäeva hommikul ummistuvad ja sul ei jää üle muud, kui ise seda kõrvaldama asuda. Pahtilabidas. See kulub ära peamiselt remondiajal, aga sugugi mitte vaid pahteldamiseks. Pahtlilabidas on suurepärane tööriist, kui on vaja eemaldada jonnakat tapeeti, puhastada vanast värvist aknaraame või seinu. Käsisaag. Saag tundub kõigi peenete vidinate kõrval kindlasti iganenud tööriistana, aga võib mõnel hetkel olla vajalikum kui kõik ülejäänud kokku. Esimest korda näiteks siis, kui tood koju ülearu pika jõulukuuse ja avastad, et sul pole midagi, millega tüve otsast juppi lõigata. Kui oled korra seda tööd kokanoaga teinud, ostad järgmisel päeval sae!
Hajuta kulusid! Kui oma elamine soetatud, pole vaja korraga osta kõiki nimekirjas üles loetud tööriistu! Soeta neid pigem vähehaaval, aga osta kindlasti korralikud vastupidavad esemed, mida pole vaja iga kasutuskorra järel välja vahetada.
Tangid. Tänuväärne tööriist igas olukorras, kus on vaja midagi painutada, lõigata, paigal hoida või kokku pigistada. Klambripüstol. Kulub ära näiteks juhul, kui tahaksid aeg-ajalt mõne kulunud mööblitüki ise korda teha – klambripüstol on asendamatu näiteks mööbliriide kinnitamisel. Pikendusjuhe. Korralikult kaetud ja piisavalt pikk, nii sise- kui välitingimustes kasutatav pikendusjuhe leiab ühes majapidamises tihtilugu tööd, näiteks kui on vaja kasutada mõnd elektrilist, aga liiga lühikese juhtmega tööriista või kodumasinat.
OÜ Lodiko Ehitus, Paneeli 2, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee
Lamekatuste remont ja soojustus Ремонт и утепление мягкой кровли
www.aiamajad24.ee
GRILLMAJAD AIAMAJAD SAUNAD KUURID
DIVERO EHITUS OÜ Tallinna 58, Kuressaare 93818, tel 523 6664, info@divero.ee
Neljap채ev, 23. aprill 2015
Kodu ja Ehitus 3
Neljapäev, 23. aprill 2015
4 Kodu ja Ehitus VIDA PRESS
Kasvuhoone nõu Kui kevadine suurpuhastus tubades on rohkem enesetunde küsimus, siis kasvuhoones on säherdune tegevus lausa hädavajalik: aknad-seinad tahavad tõhusat küürimist, et saada enne uusi külvamisi-istutamisi haigustekitajaist vabaks. ILLE GRÜN - OTS
leht@ohtuleht.ee
Kevadisi ettevalmistusi kasvuhoonehooajaks tuli tegelikult alustada sügisel: kõik vanad taimed välja ja lõkkesse! Kellel nüüd, kevadel, peaksid veel näiteks vanad sidumisnöörid kasvuhoone laes tilpnema, peaks need küll ruttu maha võtma ja võimalusel ära põletama. Üsna tõenäoliselt kubisevad vanad nöörid haigustekitajaist ja kui peaksite neid tänavuste taimede sidumisel kasutama, saavad haiguseeosed kohe tegutsema hakata. Mõistagi tuleb seest ja väljast puhtaks pesta ka kasvuhoone klaasid – nii haigustekitajate hävitamiseks kui ka selleks, et valgus taimedele paremini ligi pääseks. Teadlike hobiaednike puhastusvahend number üks näikse kasvuhooneis olevat rohelise seebi lahus.
Hooaeg algab talvel Anna (79) on suvilas kasvuhoonet pidanud oma 40 aastat: selline klassikaline kasvuhoone, meistrimehest abikaasa ise ehitas, klaasitud ja tööriistakuuri-
Millega kasvuhoonet pesta?
Aiandusfoorumites soovitatakse küürimiseks kõige sagedamini rohelise seebi lahust, aga klaasipesuks ja kasvuhoone desinfitseerimiseks kasutatakse muidki vahendeid. Siin mõned nopped asjaarmastajatest aiapidajate fooruminõuannetest. Igal aastal töötlen desinfektandiga – pole mingeid kahjureid ega tule haigusi. Tegemist on kemikaaliga, mis puhastab ja desinfitseerib. Kui taimed juba kasvuhoones, siis sellega enam ei töötle, pärast puhastamist pean ka nädala vahet, enne kui midagi istutan või külvan. Väävlit pannakse tossama, et kõik kahjurid ja haigustekitajad hävitada, aga siis ei tohi seal midagi veel sees olla, 24 tundi ei tohi sinna minna ja pärast peab korralikult õhutama. Desinfitseerimiseks sobib koduse vahendina ka kaaliumpermanganaadi üsna tugevalt lilla lahus. Pärast tuleks pinnad puhta veega hoolikalt üle pesta. Kasvuhoone pesemiseks on hea kasutada pehmet põrandaharja, töö saab oluliselt rutem tehtud kui mingi švammiga küürides. Puhastusvahendit on hea tavalise pihustipudeliga pihustada, siis jõuab see ka klaasi- ja raamivahedesse. Korralikult ehitatud kasvuhoone saab kiiresti nii seest kui väljast puhtaks survepesuriga.
ga. Inseneriharidusega abikaasa on kogu elu olnud väikest viisi leiutaja, nii konstrueeris ta ka kasvuhoonesse käepärastest vahenditest akende avamise automaatika, mis saab läbi ilma elektrita – vaid päikesesoojuse, veepudelite ja avamiseks vajaliku vasturaskuse abil.
Anna kasvuhoone-kevad algab ammu enne seda, kui ta ükskord päriselt kasvuhoonesse jõuab: «Ma kasvatan ise seemnetest taimi ette.» Seda küll mitte kasvuhoones, vaid linnakodus, korrusmaja korteri aknalaual ja kinniehitatud lodžal.
Neljapäev, 23. aprill 2015
Kodu ja Ehitus 5
uab kevadel suurpuhastust Bakterite, viiruste ja hallitusseente vastu
Aiandus- ja ehituspoodides on müügil näiteks kasvuhoone- ja keldriseptik – kontsentraat, milles on kombineeritud erinevate desinfitseerivate toimeainete koosmõju. Need kahjustavad ja hävitavad mikroorganisme. Profülaktiliseks tõrjeks piisab 0,3protsendilisest lahusest, väga saastunud pindade puhastamiseks tuleks valmistada 10protsendiline lahus. Pinnad võib üle pritsida ja siis lapiga puhastada või lihtsalt niisutatud švammiga üle nühkida. Toime on tõhusam, kui kasutada septikut kuiva ilmaga, sest niiskuses võib mikroorganismide kasv kiiresti taastuda. Kasvuhoonetes tuleks septikut kasutada enne taimede istutamist või pärast saagi koristamist. Kui pritsimisvedelik on sattunud mullale, siis ei peaks taimi istutama enne viie päeva möödumist – selle aja jooksul laguneb preparaat täielikult. Taimede kasvuajal võib pindu ettevaatlikult lapiga pühkida, vältides preparaadi sattumist taimedele. Tõhusus sõltub töötlemise kvaliteedist: pritsimisel tuleb jälgida, et kaetud saaks kogu puhastatav pind. Töötlemise ajal tuleb kasutada kaitsekindaid ja järgida kõiki ohutusnõudeid, mis on tooteetiketil kirjas.
Tegelikult algab ettevalmistus hooajaks veelgi varem. «Juba talvel käin ja panen kasvuhoonesse lund, et muld niiske hoida. Näiteks tänavu on see asi, et lund ju polnudki õieti ja enne, kui taimi istutama saab hakata, tuleb kasvuhoones hoopis kasta. Muld on tuhkkuiv!» iseloomustab rohenäpp tänavust olukorda kasvuhoones.
Haigusetekitajate, kahjurite ja mullaväsimuse vältimiseks tuleks kasvuhoones kogu muld vähemalt iga kolme aasta tagant välja vahetada.
Redis, salat ja till varsti laual «Keemiat mina oma kasvuhoones ei kasuta, esimesel võimalusel pesen kevadel klaasid rohelise seebi lahusega puhtaks,» kirjeldab Anna oma igakevadist kasvuhoonerutiini. «Mulda ma igal aastal ei vaheta, nii mõne aasta tagant, küll aga võtan igal kevadel ära pealmise kihi ja
asendan värske mullaga. Kui tomateid istutama hakkan, panen istutusauku kasvuturvast koos püsiväetise graanulitega, august tuleva mulla laotan laiali.» Esimesel võimalusel külvab staažikas kasvuhoonepidaja kasvuhoone käiguraja-poolsesse äärde redist, tilli ja salatit. «Tänavu sai see tehtud juba
13. märtsil,» teab Anna täpselt. «Kile panen alati peale. 9. aprilliks olid tõusnud redised ja salat, till hakkab ka vaikselt tulema.» Kõik külvamise-istutamisega seotud kuupäevad on Annal üles kirjutatud ja peas ka. Hoolimata kasvuhoone korralikust puhastamisest on Anna seal hädas sipelgatega: «Kuidagi ei saa neist lahti! Kui leian
munadega pesa, tõstan selle koos mullaga ämbrisse ja viin välja – mürgitada neid ka ju ei saa, ei taha keemiat oma kasvuhoones kasutada.»
Kuppel – ei midagi teistmoodi Külli Sermat (47) kasvatab kurke-tomateid-paprikat ja muud kasvuhoonekraami juba neljandat aastat oma mehe Robi disainitud ja ehitatud kuppelkasvuhoones. Kevadel toimetab ta seal üsna samamoodi kui tehakse traditsioonilistes kasvuhoonetes. «Ikka on vanad taimed juba sügisel välja võetud ja põletatud, ei ole hea neid talveks mulda jätta,» kinnitab temagi. «Puhastan ja pesen seest- ja väljastpoolt rohelise seebi lahusega, siis lisan värsket mulda, sellele veel kanakakat, hobusesõnnikut ja vett – ning keeran kõik hargiga segamini.» Kuppelkasvuhoone perenaine märgib, et nende askelduste juures tuleb ikka meelde lapsepõlv, kui kevadel pandi kile kasvuhoone karkassile peale ja sügisel võeti jälle maha: pesti puhtaks, pandi kuivama, rulliti kokku ja viidi kuuri kevadet ootama. «Ja niimoodi, mõelda vaid, igal aastal!» muudab meenutus perenaise pisut nostalgiliseks – toonasega võrreldes on kasvuhoonepidajate töö märksa lihtsamaks muutunud.
Neljapäev, 23. aprill 2015
6 Kodu ja Ehitus
Pisut kõpitse ja kodu saab Põrandaliistud, mida ikka veel pole, rätikunagi, mis ühtelugu koos käterätiga pihku jääb, kapiuks, mis avades ripakile langeb – ehkki selliste asjade kordategemine ei võta palju aega, jäävad need ikka tegemata. Võta ette!
VIDA PRESS
MAIRI KADAK
leht@ohtuleht.ee
Kõigist meeldetuletustest hoolimata pole mees perepiltide ülesriputamiseks aega leidnud? Tee talle üks ninanips – asi need augud siis endal seina puurida!
Seda, kui väga muudavad muljet ruumist korrektselt paigaldatud põranda- või laeliistud, teab vaid see, kelle kodus on need aastateks panemata jäänud. Kui siis töö kord tehtud saab, on tunne, nagu oleks suure remondiga maha saanud – nii palju parem näeb kõik välja. Selliseid üldmuljet muutvaid pisiasju tuleb kodus ikka ette. Pererahvas on väikeste vigadega nii harjunud, et silma hakkavad need alles siis, kui asjad on korda tehtud. Vaata oma kodus ringi külalise pilguga: kas leiad asju, mis parandamist vajavad? Kui jah, siis võta töö ette juba sel nädalavahetusel. Aega see suurt ei võta, tulemusest on aga kõigil kodustel rõõmu.
amist või kohendamist? Ehk annaks väikeste ümberkorraldustega vabaneda mõnest pikendusjuhtmest või seinaäärt pidi looklevast juhtmepusast. Kui kodune elektrimajandus vajab põhjalikumaid ümberkorraldusi, ei maksa asjatundmatul katsetama hakata – arukam on lasta sellised tööd ära teha paberitega elektrikul.
Krigisevad uksed Kontrolli uksed üle ja õlita vajadusel hinged. Kui uks on paisunud, kipub kinni kiiluma ega sulgu korralikult, tõsta see eest ja võta höövliga pisut maha sealt, kust vaja. Et kirurgitöö ei jääks silma riivama, värvi töödeldud koht pärast üle.
Elekter Vaata üle kõik majapidamises leiduvad lülitid ja seinakontaktid ning elektrijuhtmed. Kas mõni neist vajaks väljavahet-
reklaamtekst
Alexela Energia ei küsi taastuvenergia eest kallist lisatasu Elektrimüüjast Alexela Energia ujub vastuvoolu – müüb ilma igasuguse lisatasuta rohelist energiat, nimetades selle siniseks ja veelgi enam, müüb elektripaketti, kus ei küsi ühegi tarbitud kilovati eest sentigi kasumit. „Roheline energia on möödanik, tulevik kuulub sinisele energiale (blue),“ ütleb Alexela Energia AS juhatuse liige Jaak Urm. „Rohelise mõttelaadi propageerijad on maailmaparandus õhinas ära unustamas fakti, et lisaks keskkonnasäästlikule elektritootmisele peab elektri hind olema lõpptarbijale ka taskukohane. Rohelise Energia müüjad küsivad selle toodangu eest kliendilt kõrgemat elektrihinda unustades, et tegelikult maksavad kõik elektritarbijad taastuvenergiatasu juba nii kui nii,“ räägib Urm ja on meelt, et selline viis on tarbijate kahekordne maksustamine. Taastuvenergia tasu, mida kõik elektritarbijad maksavad võrgutasude arvel, läheb tootjatele, kes toodavad sellist liiki elektrienergiat. Eestis on tuulikud või päikesepaneelid. Teistes riikides on see täpselt sama moodi ehk tegelikult maksavad kõik inimesed lisaks võrguenergiale ka taastuvenergia tasu. „Mitu
www.elekter.ee
korda see vaene tarbija peab taastuvenergia eest maksma?“ küsib Urm. Ka ostavad kõik Eesti elektrimüüjad suures osas oma elektri börsilt. Ainult 10% Eestis müüdavast elektrist ei pärine börsilt. Mistõttu on Alexela Energia seda meelt, et pole mõtet teha paketti ja nimetada seda Roheliseks energiaks, kui on selge, et enamuses tuleb elekter kõik ühest „potist“. Veelgi enam, Urmi sõnul võib täiesti julgelt väita, et börsienergiast 60% on nii ehk naa toodetud taastuvenergiast. „Läbi põhjamaade elektribörsi (Nord Pool Spot) meieni jõudev elekter on toodetud 53% ulatuses vee baasil ja selliselt toodetavat elektrienergiat, kutsutakse märksõnaga blue (sinine) ning on üks odavamaid ja keskkonnasäästlikumaid elektritootmise viise. Alexela Energia AS on põhjamaade börsi Nord Pool Spot liige. Meile meeldib blue mõtteviis. Ostame enamiku oma klientidele müüdavast elektrienergiast elektribörsilt. Me pooldame ja usume rohelisse mõttelaadi, aga me ei küsi oma klientidele müüdavalt elektrienergialt lisaraha selle eest, et elekter on toodetud keskkonnasäästlikult,“ räägib Urm. Alexela Energia AS on kõige suurema eratarbijatele mõeldud elektripakettide valikuga firma Eestis. Tooteportfellis on tänaseks 16 erinevat elektripaketti, mis katavad ka kõige nõudlikuma elektritarbija ja väiketootja vajadused. Kõige
elekter@elekter.ee
+372 640 80 88
soodsamalt toovad elektri kodudesse blue elektripaketid ja neid on tootevalikus neli. Neist omakorda kõige julgem on pakett, milles börsimarginaal on NULL ehk klient saab osta elektrit täpselt selle hinna eest, nagu see börsil on. Tõsi, kuutasu on sel 1,9 eurot kuus, samas kui teised elektrimüüjad võtavad lisatasu iga tarbitud kilovati eest. „Me oleme selline firma, kes ostab börsilt elektri sellise hinnaga, nagu inimene seda õhtul uudistest või börsilehelt näeb ja müüme selle sama hinnaga edasi. 1,9 eurot, mis me kuus võtame, on vahendustasu. Meile tundub, et kliendid soovivad seda,“ usub Jaak Urm. Alexela Energia on 100% Eesti kapitalile kuuluva Alexela Grupi ettevõte.
BLUEPLUSS – kuutasul põhinev elektripakett kliendile, kes pooldab lihtsust ja läbipaistvust, ostes börsielektrit NULL marginaaliga. BLUEBÖRS - kuutasul põhinev elektripakett kliendile, kes soovib läbi kalkuleeritud elektritarbimise hoida oma elektriarved kontrolli all. BLUEBÖRSIKINDLUSTUS - kuutasul põhinev elektripakett kliendile, kes pooldab börsielektrit, aga soovib ennast kaitsta ootamatute hinnatõusude vastu. BLUEFIKS - kuutasul põhinev elektripakett kliendile, kes soovib fikseerida oma elektrihinna.
Neljapäev, 23. aprill 2015
Kodu ja Ehitus 7 VIDA PRESS
mist – värskem Lükkad pisikest parandustööd aina edasi? Tõuse kohe praegu püsti ja mine tee see ära – lihtne!
Töövõimetu õhupuhasti
Roostes kraanid Kontrolli üle kõik kraanid, mis pole iga päev silma all (kraanikausi all, tualetipoti taga, keldris jm). Et neid kuigi sageli ei krutita, kipuvad need ajapikku roostetama ega toimi siis, kui seda vaja oleks. Õlita igal kevadel kõik sellised kraanid üle ning keera kraani paar korda kinni-lahti, et õli kõikjale jõuaks.
Ventilatsioon Võta ette ventilatsiooniavad ja puhasta need korralikult ära. See on hämmastav, kui palju tolmu suudab koguda ka niisketes oludes paiknev ventilaatorirest – ja kui palju see vähendab ventilatsiooni töötõhusust.
Köögikubu, mille ülesanne on igapäevasel toiduvalmistamisel kõik lõhnad ruumist välja juhtida, ei suuda oma tööd korralikult teha, kui on pikka aega puhastamata. Võta see aeg-ajalt lahti ja pese kõik osad puhtaks, nii suurendad õhupuhasti tõhusust märgatavalt.
Pesumasinafilter Olgu tegu nõude või rõivaste pesemiseks mõeldud masinaga – ikka kipub minema nii, et seda tööle pannes mõtled: pärast peaks filtri ära puhastama. Mõtteks see kuni järgmise kasutuskorrani jääbki ja nii lükkub puhastamine aina edasi. Võta see töö põhjalikult ette: puhasta filter, pese kõik lahtikäivad jupid hoolikalt puhtaks ning pane oma kohale tagasi. Võid üllatuda, kui palju see pesutulemusele juurde annab!
Kriuksuvad põrandalauad Võimalik, et põhjus on tõsisem ja põrand nõuab servast lahtivõtmist, kuid kiirabi korras võid proovi teha talgiga. Raputa seda lauavahedesse ja kruviaukudesse kohtades, kus põrand kriuksub. Kui see nipp põrandat ei vaigista, pea nõu kellegagi, kes on ehitamisega sina peal.
Läbipesu Võta ette veekeetel, pesumasin ja nõudepesumasin ning tee neile kõigile üks korralik läbipesu. Kasuta katlakivieemaldit või äädikat, mis teeb ära sama töö. Veekannu puhastades loputa see pärast hoolikalt ja vala paar esimest kannutäit keema lastud vett ära. Pesumasinasse vala tühipesu ajaks tubli sorts äädikat või pakk sidrunhapet ja kasuta tulise veega pesuprogrammi.
Oma kohata pildid Maalid, fotod ja dekoratiivpildid seisavad juba pikemat aega seinaäärtes või kapiservale toetatuina? Lubasid ämmale tema eelmise külaskäigu ajal, et järgmisel korral on kõik hoopis teisiti? Selle asemel, et kogu pildivaru tema tuleku eel kappi silma alt ära peita, kuluta üks õhtupoolik või tükike nädalavahetust – pildid saavad seinale ja kodu hoopis uue ilme.
Väsinud tüüblid Kui mõni nagi, riiul või paberihoidja seinal logiseb või koguni ühtelugu pihku jääb, võta seadeldis seinalt maha ja selgita välja põhjus. Tõenäoliselt on süüdlane mõni äbarik tüübel. Vaheta see välja ja kruvi mahavõetu seinale tagasi.
Ripakil tapeediservad
Logisevad lingid-hinged Tõenäoliselt piisab siin paarist ringist kruvikeerajaga. Kui aga kruvi augus vaid ringi käib, võta appi hambatikk: kasta see vedela liimi sisse, pista kruvi kõrvale auku ja keera siis kruvi kinni. Teine variant on muretseda suuremad kruvid.
Ikka seesama asi: vaatad seda servakest päevast päeva, mõtled: peaks kinni kleepima – ja tegemata see jääb. Tuleb tuttav ette? Kui jah, siis tõuse kohe püsti ja mine liimi see kinni. Tehtud!
Suitsu- ja vinguandurid Suurem kütmiseaeg on küll juba mööda saamas, aga sellest hoolimata tasub andurid üle kontrollida ja vajadusel patareid vahetada.
Nippe vana värvi eemaldamiseks Kui te pole kindel, mis tüüpi värv teil seinas on, siis peske osa seinast puhtaks, laske kuivada ning hõõruge pestud ala alkoholiga immutatud paberitükiga. Kui värv tuleb maha, siis on tegemist vesiemulsioonvärviga (lateksvärviga). Sisekujunduses laialdaselt kasutatava vesiemulsioonvärvi eemaldamiseks tuleb värviga kaetud pinda kõigepealt sooja veega niisutada (seda on kõige hõlpsam teha värvirulliga), et värvikiht läbi imbuks ja lagunema hakkaks. Kui värvikiht on niiskunud, saab hakata seda pahtlilabida või kaabitsa abil kiht-kihilt eemaldama. Kui kõiki kihte ei õnnestu eemaldada, tuleb pinda uuesti niisutada. Kui vana värv vett sisse ei ima, on tegemist niiskuskindla värviga. See tuleb eemaldada pahtlilabidaga. Raskesti eemaldatava värvikihi mahavõtmiseks saab kasutada keemilist värvieemaldajat. Sellega töötades tuleb täpselt järgida kasu-
tusjuhendit. Et vahend sisaldab tervisele kahjulikke keemilisi ühendeid, tuleb kasutada hingamisteid kaitsvat maski või respiraatorit ning ruumi korralikult tuulutada. Paksu ja tugeva värvikihi eemaldamiseks võib kasutada ka kuumaõhupuhurit: kuumutada pinda, kuni värvikihile moodustuvad mullid, ja eemaldada siis värv pahtlilabidaga. Kooruvat vana värvi on üsna hõlpus eemaldada, kasutades värvikraapijat, traatharja ja liivapaberit või taldlihvijat. Kasuta kaitseprille – värvitükikesed võivad kergesti silma lennata. Kui aluspind saab värvi eemaldamisel kahjustada, tuleb see pahtliga parandada, pärast pahtli kuivamist lihvida ja katta siis kruntvärviga. Betoonpinnalt saab vesiemulsioonvärvi eemaldada tärklisekliistri või lahjendatud PVAliimi (1:1) ja ajalehtede abil. Niisuta ajalehti liimilahuse või kliistriga ja kleebi need värvitud
pinnale. Lase ajalehtedel koraalikult kuivada ja siis eemalda need koos külge kleepunud värviga pahtlilabida abil. Kui kasutate pinna uuesti värvimiseks kaua seisnud värvi, võib juhtuda, et selle pinnale on tekkinud tihe koorik. Eemaldage see hoolikalt, asetage nailonsukk tühjale purgile ja kurnake seisnud värv läbi suka. Kui värv on tõmbunud liiga tihedaks, lisage lateksvärvile vett.b Allikas: www.kodukorda.net
Neljapäev, 23. aprill 2015
8 Kodu ja Ehitus
Üks mõnusa äraole ILLE GRÜN - OTS
Lehtla pole praegu aedades küll ülipopulaarne, rohkem rõhutakse väliköögile ja grillinurgale, aga päris kadunud see ka pole. Ikka on inimesei, kelle silmis koduaed pole täiuslik, kui seal ei ole ühte suviti õitesse uppuvat pingikesega nurgakest, kus raamatut lugeda või niisama istuda ja unistada.
miinused (tugevam tuul võib selle kohalt viia ja romantilise unelmalehtla kõrval näeb see siiski välja kui hädalahendus). Õitesse uputamine võib samuti pisut keeruliseks osutuda, kuid lillekastide-pottide-amplite abil saab värvikat õiteilu varikatuse ümber luua küll. Hingetõmbekoht võiks olemas olla ka alles ehitatava maja ja rajatava aia juures, seal võib niisugune ajutine lahendus mõneks ajaks kõigiti asjakohane olla. Sel moel on ka kergem otsusele jõuda, kus võiks tulevikus olla püsilehtla asukoht. Kust avanevad aiale parimad vaated, mida kuhu istutada – need küsimused võivad tänu varikatusega katsetamisele-ümbertõstmistele saada hoopis uue lahenduse.
Säästuvariant – varikatus
Osta või telli aiapaviljon
Vähemnõudlik inimene saab sellise nurga näiteks ajutise variandina imelihtsalt: ostab poest väiksemat mõõtu varikatuse, pakib lahti, paneb püsti – ongi olemas! Näiteks Jyskis maksab kõige odavam varikatus vaid 10 euro ringis, aga saadaval on ka pisut kallimad aiapaviljonid – neil on ka riidest seinad. Sellisel istumisnurgal on omad plussid (saab kiiresti üles panna, pakub kergema vihmasabina ja tuule eest varju, saab hõlpsalt teise kohta tõsta) ja
Kui koht, kuhu aias istumisnurka soovitakse, on kindel, saab osta ka valmis lehtla. Selle võib ise püsti panna, aga saab tellida ka paigalduse. Tootjad pakuvad aiarajatisi mitmes suuruses, toekate ümarpalgist aiarajatiste kõrval on täiesti olemas ka õhulisemad, mis meenutavad klassikalist lehtlat. järg. lk. 10
leht@ohtuleht.ee
Ütled lehtla, mõtled daamid nikerdatud postidega varjualuses teed joomas, pikad kleidid, kübarad, pitsilised päevavarjud. Silme ees mõisaidüll, võib igaüks oma aianurka romantilise nurgakese sisse seada.
Info: tel 5592 3207, e-post info@pinska.ee
www.pinska.ee
Äsja valminuna on lehtla romantikuhingele liiga lage – kindlasti mattub see tal tulevikus roniroosidesse.
Neljapäev, 23. aprill 2015
Kodu ja Ehitus 9
VIDA PRESS
ANNA- LIISA METS
leht@ohtuleht.ee
Olgem ausad: meil kõigil on WCdes ette tulnud piinlikke olukordi. Kui tahad olla hea võõrustaja, anna endast parim mitte ainult köögis ja elutoas, vaid tee kõik selleks, et külalised end ka tualettruumis ebamugavalt ei tunneks. ApartmentTherapy on kokku pannud abistava loetelu – kui seda kord on tehtud, küllap on selleks siis põhjust olnud. Nende järgimisest võib loota, et külaskäigust sinu juurde ei jää kellelegi ebamugavaid mälestusi.
Mis silma alla, mis peitu Tualettpaberivarud. Kui oled ise pidanud kedagi külastades häbelikult küsima, kust paberile lisa saaks, tead, et see pole sugugi meeldiv kogemus, eriti siis, kui võõrustaja pole su lähimate sõprade ringist. Seepärast kanna hoolt, et piisav paberivaru oleks alati nähtaval või kergesti leitaval kohal. Piinlik peitu. Kui su vannitoas leidub asju, mida võõrad silmad nägema ei peaks – olgu selleks rasedustestid, ravimid, voodimänguasjad – siis peida need ära! Sa ei taha päris kindlasti, et äsja tualettruumis käi-
KASVUHOONED
POLÜKARBONAADIGA
nud külaline mõtleks terve ülejäänud õhtu sinuga viisakalt vesteldes, millal sa siis viimati seda vibraatorit kasutasid. Korista! Eriti üksi elavad naisterahvad kipuvad unustama, missugune jubedus võib koguneda prill-laua serva alla, kui seda piisava sageduse ja hoolega ei puhastata. Tualetti kasutav meeskülaline aga tõstab esimese asjana prill-laua üles ja näeb paratamatult, kui räpane on potiserv. Eriti halb juhul, kui püüad sellele mehele muljet avaldada…
Mõtle kaks sammu ette Valge müra. Kui su vannituba pole ideaalse heliisolatsiooniga ja asub elutoa vahetus läheduses või on elamine lihtsalt väike ja vannitoas toimetaja kõigile kuuldekaugusel, oleks mõistlik tekitada mingi taustaheli, et oma asju ajaval kodanikul poleks piinlik. Hästi sobib vannitoa sundventilatsiooni käivitamine, vaikne muusika või lihtsalt elava vestluse ülalhoidmine ajal, mil keegi vannituba kasutab. Külaliste käterätt. Kui teie peres üldiselt pole kombeks pidada käte kuivatamiseks eraldi rätikut, võiks arvestada, et mitte kõik külalised ei taha oma käsi teie saunalinadesse nühkida. Neile tuleks eraldada rätik – või ka kaks-kolm, kui inimesi on rohkem tulemas: rätiku puudu-
2x2m
misest jubedam on ainult see, kui 30 inimest peavad käsi kuivatama ühteainsasse läbivettinud rätikusse. Seep! Paljudele tundub kindlasti elementaarne, et vannitoas on olemas kätepesuseep, aga üllataval kombel tundub umbes sama paljudele elementaarne, et seda pole. Oma harjumustele vaatamata jäta külalistele võimalus pärast tualeti kasutamist korralikult käsi pesta. Potihari. Sulle võib tunduda, et selline ebasünnis vidin tuleb külaliste saabudes kindlasti kusagile ära peita, aga kui üks neist kogemata kombel poti määrib ja seda puhastada soovib, ei ole ta kindlasti sinuga sama meelt. Potihari olgu selle kõrval, kergesti kättesaadav ja laitmatult puhas. Vaakumpump. Ootamatute ummistuste puhuks võiks see olla igas vannitoas, et külaline saaks üritada katastroofi ise kõrvaldada. Selle abivahendi võõrustajalt küsimine võib olla kordades piinlikum kui kurtmine puuduva tualettpaberi üle. Kaalu kasutusjuhendit. Kui peres on ulakaid lemmikloomi või väikesi lapsi, kelle tõttu kõike käeulatusse panna ei saa, kaalu külalistele vannituppa väikese raamitud kasutusjuhendi paigutamist, kus oleks kirjas, kust midagi vajaminevat leida võib. Lõbus ja tänuväärne liigutus.
mängumajad,
al 240 €
mänguväljakud, kiiged, liumäed, liivakastid,
www.inpuit.eu
aiamajad, paviljonid,
Polükarbonaat 4-12 mm al 40 € leht HULGI- JA JAEMÜÜK ÜLE EESTI
Naturaalne värvitud killustik
www.aiaedu.ee
5301 9576 Niiskus- ja päikesevalgusekindel, kannatab madalaid temperatuure.
telefon 5330 0737 lippaiad, väravad, koerakuudid
Kerised ja saunatarvikud, suitsusaunast aurusaunani
Ökoloogiline ja tervisele ohutu.
MÜÜGISALONG Gran Premium OÜ www.sangrit.ee info@sangrit.ee tel. 5123932
KÕIK MIS AEDA SOBIB!
mise nurgake
Kuidas on lood sinu tualettruumis?
E-R 10-18 L 10-14
myyk@kerised.ee, tel 5669 6549
Neljapäev, 23. aprill 2015
10 Kodu ja Ehitus
Täpsusta omavalitsuses kõik üksikasjad Kui plaanitav lehtla on korralik vundamendiga püsiehitis, siis on see seaduse silmis väikeehitis, mille ehitamisega seonduv on kirjas ehitusseaduses. Selles on öeldud, et kuigi üldiselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile, tehakse mööndusi väikeehitistele, mille püstitamiseks seaduses ettenähtud juhtudel projekti vaja ei ole. Ka ei nõuta väikeehitise ehitamiseks üldjuhul ehitusluba. Väikeehitiseks peetakse kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga ja maapinnast kuni 5 meetri kõrgust ehitist, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Teisisõnu: sellises kuuris te näiteks juuksuritöökoda või diskosaali pidada ei tohi. Kui püstitate niisuguse väikeehitise enda tarbeks, võite selle rahumeeli ka ise ehitada. Mõnel juhul on aga väikeehitise püstitamiseks vaja omavalitsuse ja ka naabri kirjalikku nõusolekut. Mõne nõusoleku saamine eeldab ka projekti.
Roniroosid – paljudele just need teevadki lehtlast lehtla.
Klassikalise lehtla aseaine metsikuma moega aia kaugeimas sopis.
MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi! KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.
EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!
Otsi tootelt lahuskogumise märgist
Luminofoortorud
Erikujulised päevavalguslambid
Kompaktsed päevavalguslambid
Säästulambid
Madalrõhulahenduslambid
Kõ rgrõhulahenduslambid
LED lambid
Omavalitsuse kirjalikku nõusolekut on vaja, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m². Omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projektimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. Alla 20ruutmeetrise ehitise jaoks üldjuhul projekti vaja ei ole, küll aga peab detailplaneeringu kohustusega aladel ehitise omanik ka nii väikese ehitusealuse pinnaga rajatise püstitamise kavatsusest teavitama omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormikohane taotlus ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui omavalitsus ei esita väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohu-
Näiteks Divero Ehitus pakub lehtlaid suurusega 6–14 m². Maksavad need 1300–2400 eurot pluss kohaletoomise ja paigaldamise tasu, mis lisab hinnale 20–30%. Paljud tootjad arvestavad ka kliendi soove, hind kujuneb sel juhul muidugi soovidest sõltuvalt ja selgub läbirääkimiste käigus. Kel huvi tellida, leiab tegijaid internetist päris palju. Valik on suurem, kui toksida otsingusse märksõnaks aiapaviljon või pergola (lehtla nimetust kasutatakse vähem). Isetegemise suur pluss on loomulikult see, et kui oskusi ja-
tusnõudeid, krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitamisega pihta hakata. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Detailplaneeringu kohustuseta aladel teatist esitama ei pea. Kehtestatud detailplaneeringute kohta saab infot omavalitsusest või detailplaneeringute registrist. Siiski tasub arvesse võtta, et paikkonniti võivad erineda ka päris pisikese ehitise rajamise tingimused. Seetõttu tasub arusaamatuste ennetamiseks alati kõigepealt omavalitsusest nõu küsida. Veel üks oluline asi: kui aed, kuhu mõne rajatise tahate püsti panna, on tiheasustuse piirkonnas ja olete sellele valinud asukoha lähemal kui kolm meetrit naaberkrundi piirist, siis on vaja naaberkinnistu omaniku kooskõlastust.
gub, saab lehtla täpselt niisugune, nagu seda vaimusilmas ette on kujutatud – ja täpselt samasugust pole kellelgi teisel. Algaja, kes tahab hästi lihtsalt ja odavalt läbi ajada, teeb põrandata lehtla: kaevab nurgapostid maasse, käepärasest materjalist katus peale, põrandaks jääb muru – või näiteks paas. Eerma Ehitus OÜ (nemad teevad aiamajade kõrval ka lehtlaid, aga neid tellitakse üsna harva) tegevjuht Olavi Eerma ütleb, et nii saab istumisnurga õige odavalt, aga selline asi ei kesta. Kas siis tõepoolest vajab ka lehtla vundamenti?
KLIENDIPÄEV 25. aprillil kell 11.00 - 15.00
Neljapäev, 23. aprill 2015
Kodu ja Ehitus 11
Koduhoovi kompostikast toodab väärtuslikku aiamulda Aiamulda suures koguses poest osta pole just odav, nutikam on seda oma krundil kompostikastis toota – aiajäätmetest ja kÜÜgi ßlejääkidest saab kastis lþpuks korralik muld. Kompostikaste saab osta poest, ßks uhkem kui teine, aga kellel saag ja haamer peos pßsivad, saab kasti kokkuklopsimisega ka ise hakkama. Internetist leiab nii ßldsþnalisi juhiseid kui ka ßksikasjalikke þpetusi, aga kuulda tasub vþtta ßleaedsetki, kui too juhtub olema vilunum aiapidaja. Kasutada tuleks immutatud puitu, sest materjal on pidevas kokkupuutes mullaga. Mþistlik on teha kaks vþrdse suurusega kasti
– ßks värsketele ja teine juba mþnda aega lagunenud jäätmetele. Mþþtmed vþib valida vastavalt vajadusele (pere suurus, millest sþltub tekkivate kÜÜgijäätmete kogus, aiapind jm). On neidki asjatundjaid, kes soovitavad kompostikasti pikendada kolmanda lahtriga, selles saab ajutiselt hoida näiteks kasutuseootel sþelutud mulda. Päris nii kompostimine siiski ei käi, et tuleb vaid kþik majapidamises tekkivad orgaanilise kraami jäägid kasti visata ja jääda head aiamulda ootama – ßhtteist tuleb ka selle tegevuse juures arvesse vþtta. Komposti vþib visata aia- ja kÜÜgijäätmeid, puulehti, muruni-
idet, ka puutuhka. Aeg-ajalt tuleks kasti visata ka turvast vĂľi tavalist aiamulda. Ăœhesugust kraami, näiteks kokku riisutud puulehti vĂľi muruniidet, ei maksa kasti panna väga paksu kihina, nii kipub see mädanema. Kui näiteks muruniidet on korraga palju, tuleks see kasti tĂľsta kihiti mullaga. Haigestunud ja kahjuritest nakatatud taimeosi komposti visata ei tohi, need tuleb pĂľletada. Kompostikeskkond on haigusetekitajaile igati soodne, nad jäävad ellu ja jĂľuavad lĂľpuks mullaga aeda vĂľi kasvuhoonesse tagasi. Puid-pþþsaid lĂľigates vĂľib peenemad oksad komposti visata, jämedamad aga (2-3 cm) tuleks
peenestada, sest tervena kþdunevad need oluliselt kauem kui muu kraam. Kui alustate kpmpostikasti täitmist, pange kasti pþhja oksi, et þhk saaks liikuda. Nende peale paarkßmmend sentimeetrit aiajäätmeid, siis kiht mulda. Kui kastis on palju kuiva heina, puulehti, saepuru vm kuiva materjali, tuleks seda suve jooksul paar korda kuus segada – siis saab lagunev materjal piisavalt þhku. Kui pikka aega pole sadanud, tuleb komposti kasta, et lagunemine ei pidurduks. Asukohaks sobib kompostikastile varjulisem koht, kus otsene päike päev otsa peale ei paista.
Ă•HTULEHT
Kui asjad hästi läbi mþelda, saab lehtla ßhendada mþne kapitaalsema ehitisega aias.
Kþik sþltub muidugi kliendi soovist ja ehitise keerukusest, aga tavaliselt paigaldatakse pþrandatalad kas kruvivaiade peale vþi siis laotakse nurkadesse kivitoed, mille alt on pinnas eemaldatud ja asendatud killustikuga, et vältida kßlmakerkeid. Katus on lihtsamal lehtlal tavaliselt ßhekaldeline ja suhteliselt väikese nurgaga, jagab Eerma isetegijaile esmaseid juhiseid lehtla pßstitamiseks. Kþige aluseks on loomulikult projekt, kui selline asi on olemas. Kui see on vaid inimese peas, sþltub juba tema kogemustest, mis välja kukub.
Eerma on raudsel seisukohal, et kui juba midagi ehitada, siis korralikult. Paraku eelistatakse tihti just lihtsat ja odavat asja, teab ta. Need, kes tahavad korralikku, lasevad teha projekti ja kasutavad ka kvaliteetseid materjale. Eerma nþustub, et lehtla ei pruugigi väga kapitaalne ehitis olla: Kui juba korralikuks ehitamiseks läheb, siis kindlasti on otstarbekam ehitada suurem välikÜÜk vþi ala, kus saab ka grillida ja sßßa teha. Lehtla on ju ainult selline vaikne istumiskoht, ei muud.
ÂżOOFTUVNJOF ,FLLJMĂŠ FSJNVMEBEF BCJM )FB MĂœQQUVMFNVT WĂŠJLTFNB WBFWBHB. ,FLLJMĂŠ BFEOJL "ESJBO &WBOT BOOBC OĂœV LVJEBT PMMB FEVLBT JTUVUVTUÚÚEFM BJBT KB SĂœEVM ,ĂœJL BMHBC NVMMBTU TFTU LĂœJHF PMVMJTFN PO MVVB LBTWVLT QBSJNBE WĂœJNBMJLVE FFMEVTFE ,ĂœJHF MJIUTBNBMU ĂœOOFTUVC TFF LVJ WBMJEB NVME LBTVUVTLPIB WBKBEVTUF KĂŠSHJ ,FLLJMĂŠ VVFE &SJNVMMBE TJTBMEBWBE QJLBUPJNFMJTU .VMUJDPUF WĂŠFUJTU IVVNVTQSFQBSBBUJ KVVSUF LBTWV TPPEVTUBNJTFLT OJOH UVSCBOVHFUFJE FU QJOOBT QĂ TJLT BMBUJ NĂœĂœEVLBMU OJJTLFOB
4VWFMJMMFEFMF PO TQFUTJBBMOF QSPGJUPPEFUFHB BOBMPPHOF &SJNVME 4VWFMJMMFEF QVIVM TPPWJUBLTF FU OFFE LBTWBLT LJJSFTUJ UĂŠJFMJLV ĂœJUTFNJTFOJ ,ĂœJHF MJIUTBN PO TFEB UBHBEB WBMJEFT UBJNFEFMF ĂœJHF NVMMB 4VWFMJMMFEF FSJNVME PO LFSHF KB ĂœIVSJLBT OJOH BOOBC UBJNFEF KVVSUFMF WBKBMJLLV IBQOJLLV &U MJIUTVTUBEB LBTUNJTU KB UBJNFEF WFF PNBTUBNJTU PO NVMMBMF MJTBUVE LBTUNJTLSJTUBMMF NJT IPJBWBE NVMMB OJJTLFOB LB LĂœJHF LVJWFNBM QFSJPPEJM &SJNVMMBT TJTBMEVWBE UPJUBJOFE UBHBWBE UBWBQĂŠSBTFMU LBTVUBUBWBUF WĂŠFUJTUF LĂœSWBM UĂœIVTB LBTWV LPHV TVWF WĂŠMUFM .VMMBMF PO MJTBUVE IVVNVTFĂ IFOEJU NJT BJUBC UBJNFEF KVVSUFM UVHFWBNBLT BSFOFEB 5ĂŠOV TFMMFMF LBTWBWBE TVWFMJMMFE UJIFEBLT KB ĂœJUTFWBE SJLLBMJLVMU 4FM TVWFM TBBC OBVUJEB VILFJE KB LBVOFJE TVWFMJMMJ
ARU GRUPP aknad - uksed - trepid
akende ja uste mßßk ning tootmine telefon +372 329 5650 aken@arugrupp.ee
treppide mßßk ning tootmine telefon +372 329 5718 trepp@arugrupp.ee
Mßßgil suurim ja parim valik eestimaiseid ahjupotte kahhelahjude, kaminahjude, kaminate, pliitide ja soemßßride ehitamiseks.
,PHV BJBMF TPCJWB Ă MENVMMB BCJM TBBC LBVOJ MĂœQQUVMFNVTF WĂŠJLTFNB WBFWBHB ĂƒMENVME TPCJC TVVSFQĂŠSBTFMU BFEB FSJOFWBUF UBJNFEF JTUVUBNJTFLT KB NVSV SBKBNJTFLT .VMMB TUSVLUVVS PO WĂŠHB TUBCJJMOF KB ĂœIVSJLBT UĂŠOV NJMMFMF KVVSEVC TFMMFTTF JTUVUBUVE UBJN IĂŠTUJ KB LBTWBUBC UVHFWBJE WĂœSTFJE 1SFTTJUVE UVSCBUĂ LJE JNFWBE FOEBTTF OJJTLVTU NJT KVIVM FJ QĂœIKVTUB FCBNFFMEJWVTJ LB VOVOFOVE LBTUNJTLPSE 5ĂŠOV LJJSFTUJ LVJE QJLB BKB WĂŠMUFM UPJNJWBUFMF UPJUBJOFUFMF FJ PMF FTJNFTFM BBTUBM WBKB MJTBWĂŠFUJTU BOEB .VMMBMF PO MJTBUVE MPPEVTMJLLV IVVNVTFĂ IFOEJU NJT UVHFWEBC UĂœFOEBUVMU UBJNFEF KVVSFTUJLLV ,WBMJUFFUOF Ă MENVME MJIUTVTUBC BJB IPPMEBNJTU KB OJJ KĂŠĂŠC SPILFN BFHB LBVOJ BJB JMV OBVUJNJTFLT
-PF MJTB FSJNVMEBEF KB UFJTUF ,FLLJMĂŠ UPPEFUF LPIUB XXX LFLLJMB FF
1VVEF KB 1ĂœĂœTBTUF *TUVUBNJTFLT
uuritud st valgetele glas Hinnasoodustu nurgapottidele lamepottidele ja STINI. MAIST AUGU
OĂœ SAVITON Laevastiku 3g Tallinn 10313 Tel. 6626350 info@saviton.ee www.saviton.ee
4VWFMJMMFEFMF
,FWBEJTF "JB ,BUUFLT
0LBTQVVEFMF KB SPEPEFOESPOJUFMF MPPEVE &SJNVME PO NĂœFMEVE SPEPEFOESPOJUF QĂœĂœTBTNVTUJLBUF PLBTQVVEF KB IPSUFOTJBUF JTUVUBNJTFLT &SJNVME TJTBMEBC UVNFEBU UVSWBTU KB LPNQPTUFFSJUVE QVVLPPSU .VME PO TPCJWBMU WĂŠFUBUVE LVJE MVCKBUVE UBHBTJIPJEMJLVMU FU TFF PMFLT NFFMFQĂŠSBOF IBQQFMJTJ NVMEJ FFMJTUBWBUFMF UBJNFEFMF .VMMBMF PO MJTBUVE NJLSPFMFNFOUF NJT LJSHBTUBWBE JHJIBMKBTUF UBJNFEF MFIUFEF WĂŠSWJUPPOJ -PPEVTMJL IVVNVTFĂ IFOE BJUBC LBBTB UBJNFEF KVVSEVNJTFMF KB QBSBOEBC TFMMF LBVEV OFOEF UBMWJUVNJTU ,FLLJMĂŠ BFEOJL "ESJBO &WBOT UVOOFC UBJNJ KB OFOEF WBKBEVTJ WĂŠHB QĂœIKBMJLVMU 5BM PO QJLBBKBMJTFE LPHFNVTFE OJJ BFEBEF QMBOFFSJNJTF IBMKBTUBNJTF LVJ LB UBJNFEF LBTWBUBNJTF BMBM v)FB KB UFSWF LBTWV BMVTFLT PO TPCJW NVME w UĂœEFC "ESJBO
0LBTQVVEFMF KB 3PEPEFMF
ÂżOOFTUV ĂœJHF NVMMBHB
,PHV "JB NVME
1Ă TJLVUFMF KB 3PPTJEFMF
Neljapäev, 23. aprill 2015
12 Kodu ja Ehitus
Suvel kolib köök kokkajate rõõ WIENERBERGER
MAIRI KADAK
leht@ohtuleht.ee
Kes tahaks suvel seista köögis pliidi ees, kui õues on soe päike, mõnus tuuleke ja värske õhk ning süüa saab seal teha pereliikmete või sõprade seltskonnaga üheskoos. Väliköök on hädavajalik. Väliköögi nime kannavad meie koduaedades väga erinevad rajatised. Ühe jaoks on see nurgake aias, kuhu tõsta grill ja mõned aiatoolid, teisele väike statsionaarne tulekolle, mis ikka ennekõike grillimiseks mõeldud, kolmandas kodus saab aga väliköögis küpsetada pannkooke, grillida, keeta suppi ja moosi, teha praadi, suitsutada kala või liha ja pesta nõusid kraanist voolava sooja veega – kõik vajalik on olemas.
Võimalusi rohkem, kui tahta oskaks «Nii ongi õige – igaühele see, mida talle just vaja,» ütleb Gunnar, vilunud meistrimees, kelle ehitatud on nii tema enda kodu kaminad-ahjud kui ka sugulaste ja sõprade omad. «Mina pole mingi meister,» ajab ta vastu. «Puhtast vaesusest hakkasin noore pereisana, kui ise suvilat ehitasime, nokkima. Raha polnud, et pottseppa palgata, aga tahtsime välikaminat ja suitsuahju – ja kohe! Õnneks olid olemas targad raamatud ja head sõbrad.» Asi hakkas aga huvitama ja nüüdseks ei oska Gunnar mõnekümne aasta jooksul ehitatud pliitide-kaminate-ahjude üle ammu enam arvet pidada, ehkki teinud on ta neid vaid sugulastele-tuttavatele. Ja tuttavate tuttavatele – nagu see ikka läheb. Gunnar tunnistab, et kogemusi on see aeg andnud kõvas-
Õuekaminas võib põletada ainult puid, siis ei tule korstnast midagi peale suitsu. Kui põletada kaminas rämpsu, puulehti jmt, tekivad sädemed ja hõõguvad lendosakesed ning need tähendavad, eriti kuival ajal, reaalset tulekahjuohtu, mida täiesti ei suuda vältida ka sädemepüüdja.
EESTIMAISED ISTIKUD RMK Tartu puukoolist − aednikele rõõmuks! OLEME AVATUD: tööpäeviti 9.00 – 18.00 laupäeviti 10.00 – 15.00
RMK Tartu puukool, Rõõmu tee 1, Tartu www.tartupuukool.ee
ti: «Ega ma peaks ka oma esimest kaminat päris häbenema, aga ümber ehitasin selle hiljem küll – kui arusaamist sellest, mida kõike teha saab, oli oluliselt rohkem.»
Igaühele see, mida talle vaja Noor pere, kellele Gunnar eelmisel suvel väliköögi ehitas, rõhutab: sellist kööki, nagu nad said, poleks ise osanud tahtagi: meister soovitas, näitas, selgitas ja põhjendas. «Tänavu on meil väliköögihooaeg juba avatud – kogu meie sõprade selts-
kond mahtus mugavalt askeldama, kõigeks on piisavalt ruumi,» ütleb köögi perenaine Piret. «See on ikka päris köök, seejuures väga hästi, läbimõeldult ja täpselt meie jaoks kavandatud.» Kogenud meistrid vastavad küsimusele, missugune väliköök ehitada, kui ühest suust: kõigepealt tuleb selgeks mõelda, milleks kavatsete seda kasutada. «On ju oluline vahe, kas grillite õues paari-kolmekesi mõne korra suve jooksul või koguneb teie aeda ühtelugu suur seltskond, kellele meeldib koos süüa teha,» ütleb Gunnar. «Sellest tulebki
alustada, kõik muu hakkab sedamööda selguma.»
Materjali igale maitsele Kui on selge, kui suurt välikööki vajate, ja asukohtki leitud, tuleb valida materjal. Paljudele eestlastele meeldib väga paekivi, aga kui tellija on selle omal käel kusagilt kohale toonud ja pole ise eriline asjatundja, on see üsna riskantne värk, teab meister hoiatada: ainult õigetest kihtidest kaevandatud paas on ilmastikukindel. Ka siis, kui paekivi tellitakse seda müüvast firmast, tuleb kindlasti öelda, kui kivi ostetakse õue-,
mitte tubase kamina tarvis – siis teatakse õige valida. Omal ajal tehti moekaid õuekaminaid põllukividest, nüüd sel moel materjali pealt kokku hoida ei anna, kui just maatükki, kust kive korjata, endal olemas pole. Ühtki põlluäärset kivikuhilat ei maksa hakata omapäi autokasti loopima, sest sellest võib tulla paksu pahandust: maa – ja ka kivid sellel – on kellegi oma, kivide loata minemavedamine on lihtlabane vargus. «See-eest on nüüdisajal saada igasuguse väljanägemisega telliseid, rääkimata kõikvõima-
Neljapäev, 23. aprill 2015
Kodu ja Ehitus 13
muks Ăľue ĂœKS KĂœSIMUS
Milline tellis sobib välikÜÜgi ehituseks? EVELYN PARV, Wienerbergeri turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator: ÂŤMeie valikust sobivad välikaminate-pliitide ehituseks hästi keraamilised tellised, mida mßßakse Terca kaubamärgi all. Vastupidava ja läbinisti loodusliku ehitusmaterjalina passib see välitingimustesse hästi. Terca telliste lai värvide, pinnaviimistluste ja mþþtude valik pakub tegijaile palju vĂľimalusi, puhta vuugiga laotud kĂźttekolde kĂľrval saab kasutada ka krohvitud, segukihiga vþþbatud ja värvitud lahendusi.bb KĂľikide välikollete ja nende juurde ehitatud abiehitiste (tellistest tÜÜlaud, kapid, riiulid jt) kohale tuleks ehitada varikatus vĂľi katta need talveks kinni.Âť Välikaminate, grillide ja suitsuahjude ehitamiseks tuleks valida: ď Ź VAT tellised ehk viimistlusauktellised (250 x 120 x 65 mm), ď Ź FAT tellised ehk fassaadiauktellised (250 x 85 x 65 mm) ď Ź KVT tellised ehk käsivormitellised (215 x 103 x 65 mm) ď Ź VTT Safari ja VTT Rosso tellised ehk vääriktäistellised (250 x 120 x 65 mm) Välitingimustes kasutatava kolde korstna ehitamiseks sobivad VAT ja KTV tellised ning ka VTT Safari ja Rosso täistellised. Ăœksikasjalikumat infot leiab kodulehelt www.wienerberger.ee.
Kuidas valida majale sobivaim välisvoodrilaud Välisvoodrilauaks kasutatakse peamiselt kuusepuitu, sest see on tiheduselt ßhtlasem kui mänd ja niiskusest tingitud mahumuutused on väiksemad. Kaaluge hoolikalt, kas kasutada hÜÜveldatud vþi saepinnalist välisvoodrit, mþlemal on oma plussid ja miinused. Saepinnaline laud on poorsem, see imab värvimisel kuni 60% rohkem värvi vþrreldes silepinnalisega. Värv nakkub paremini ja tungib sßgavamale puidu pooridesse ning värvikiht kestab silepinnalisega vþrreldes kaks korda kauem. Paraku nakkub saepinnalise voodrilauaga hästi ka tolm ja mustus ning fassaadi puhastamine pole lihtne. Seega: kui kaetav fassaad asub kohas, kus
see kiiiresti määrdub ja sageli puhastamist vajab, tasuks eelistada silepinnalist lauda. Selle värvkate vajab kĂźll sagedamini värskendamist, aga on voodrilaua hooldusvahenditega kergesti puhastatav. Tellitava välisvoodrilaua kuju ehk profiil tuleks valida lähtuvalt hoone asukohast ja arhitektuurist. Ăœldjuhul annab sopilisematele ja/ vĂľi väiksematele fassaadipindadele Ăľhulisust juurde kitsam ja rĂľhutatuma profiiliga laudis, suurtele fassaadipindadele sobib paremini laiem laud ja tagasihoidlikum profiil. Vanemate majade renoveerimisel tuleks kindlasti kasutada ajastukohaseid profiile. Mida paksem on välisvoodrilaud, seda väiksemad on niisku-
sest tingitud mahumuutused: paksemast lauast tehtud fassaad on stabiilsem ja pikaealisem. Pþhjamaiste standardite järgi on välisvoodrilaua soovituslik minimaalne paksus 21 mm. Õhemat ja odavamat 18 mm paksust lauda kasutades tuleb arvestada fassaadi lßhema eluea ja suurema kahjustusteohuga (lþhed, kþverdumised jm). vþimalike kahjustustega. Puitfassaad on tundlik niiskuse suhtes, eriti teeb liiga kaldvihm ja saju ajal maapinnalt ßles pritsiv vesi. Fassaadi pikema eluea tagamiseks oleks hea, kui sokli kþrgus algaks 30 cm ja räästa laius oleks ßle 60 cm. Madalama sokli ja lßhema räästaga hoone fassaadi eluiga on lßhem ja see vajab
sagedasemat hooldusvärvimist. Materjalikulu saab arvutada kahel viisil. Kþige lihtsam on välja arvutada fassaadi brutopindala (ilma uste- ja akendepinda maha lahutamata) ja tellida voodrilaud vastavalt sellele. Kui hoonel on palju aknaid-uksi, siis vþib välja arvutada fassaadi netopindala (lahutada brutopindalast akende ja uste kogupind) ning lisada sellele tellimisel vähemalt 5% (soovitavalt 10%). Voodrilaudade mþþtu lþikamisel ja sobitamisel tekib paratamatu kadu, millega peaks arvestama juba tellimisel, sest hilisem lisakoguse hankimine (eriti tÜÜstuslikult värvitud laua puhul) on tßlikas. Allikas: Puidukoda
ÂżOOFTUVNJOF ,FLLJMĂŠ FSJNVMEBEF BCJM -PP LBTWVLT BMBUJ QBSJNBE FFMEVTFE ,FLLJMĂŠ BFEOJL "ESJBO &WBOT BOOBC OĂœV LVJEBT PMMB BJBUÚÚEFM FEVLBT LFWBEFTU TĂ HJTFOJ ,ĂœJL BMHBC NVMMBTU TFTU LĂœJHF PMVMJTFN PO MVVB LBTWVLT QBSJNBE WĂœJNBMJLVE FFMEVTFE ,ĂœJHF MJIUTBNBMU ĂœOOFTUVC TFF LVJ WBMJEB NVME PUTFTUF WBKBEVTUF KĂŠSHJ
likest dekoratiiv- ja looduskiviplaatidest, millega saab mis tahes materjalist ehitatud kaminad-pliidid soovi korral katta, märgib Gunnar. Sellest valikust peaks kßll igaßks endale meelepärased leidma. Meistrimees ßtleb, et kui materjalivalikust kþnelda, on talle väga meelde jäänud mþte, mille ßtles kusagil välja kaminaspets Andrus Konga Koltsi Ka-
minatest ja mida tema kriipsupealt jagab. ÂŤĂœtles, et ei soovita tervet kaminanurka laduda punasest tellisest, et temale meenutab selline rajatis nĂľukaaegset puhkebaasi,Âť muigab Gunnar. ÂŤNo täpselt minu mĂľte! Kellelegi teisele ka ei taha sellist teha, ikka kipun muid valikuid kiitma. Aga paistab, et nooremal rahval sellist kiiksu pole.Âť
OTSIME PARTNEREID ďšť ALLTĂ–Ă–VĂ•TJAID KLAASIST VAHESEINTE PAIGALDAMISEKS
,FWBEJTUF BJBUÚÚEF QMBOFFSJKBUFMF PO IĂŠJE VVEJTFJE "JB FUUFWBMNJTUBNJOF VVFLT LBTWVQFSJPPEJLT FJ PMF LVOBHJ PMOVE TFEBWĂœSE IĂœMCVT 5BJNFEF Ă NCSVTU PO OĂ Ă E MJIUOF WĂŠSTLFOEBEB MBPUBEFT VVU ,FLLJMĂŠ ,FWBELBUUFNVMEB UBMWFTU SĂŠTJUVE QJOOBTFMF &SJNVME ,FWBELBUUFLT PO UVNF KB UPJUBJOFUFSJLBT WĂŠSTLF NVME NJMMF TVVS MĂŠNNBTUJLVTJTBMEVT LĂŠJWJUBC LFWBEJTF LBTWV OJOH NVMMBT TJTBMEVW LBBMJVN PO BCJLT ĂœJUTFNJTFMF .VMMBMF MJTBUVE MPPEVTMJL IVVNVTFĂ IFOE QBSBOEBC KVVSEVNJTU KB WĂœSTVNJTU .JLSPPSHBOJTNJE MBHVOEBWBE MFIUJ KB WBSTJ IVVNVTFLT NJT WĂœJNBMEBC UBJNFEFM QJOOBTFTU SPILFN UPJUBJOFJE PNBOEBEB ,BTW LĂŠJWJUVC NĂ IJOBM KB LFWBEJOF WĂŠSTLF SPIFMVT UVMFC UVNFEB NVMMBQJOOB BMU FTJMF LJJSFNJOJ LVJ FBMFT BSWBUB WĂœJUF
1VVEF KB QĂœĂœTBTUF JTUVUBNJTFLT PO IFB UFIB QJTVU FUUFWBMNJTUVTJ ,VJ WBMJUF ĂœJHF NVMMB TBBC UBJN LBTWVLT QBSJNB WĂœJNBMJLV BMVTF &SJNVME 1VVEF KB 1ĂœĂœTBTUF JTUVUBNJTFLT MPPC OPPSFMF UBJNFMF JEFBBMTFE UJOHJNVTFE MBJFOEBEB KVVSFTUJLLV KB FOE UVHFWBMU QJOOBTFTTF LJOOJUBEB 1SFTTJUVE UVSCBUĂ LLF UVSCBOVHFUFJE KB KĂŠNFEBUFSBMJTU NJOFSBBMNBUFSKBMJ TJTBMEBW NVME PO TUSVLUVVSJMU ĂœIVSJLBT KB WBTUVQJEBW .VMMBT TJTBMEVW MPPEVTMJL IVVNVTFĂ IFOE QBSBOEBC UBJNF UPJUBJOFUF PNBTUBNJTU OJOH TFMMF LBVEV LB KVVSEVNJTU )ĂŠTUJ BSFOFOVE KVVSFTUJL BJUBC WĂœSB KB WĂœSTFJE LJJSFNJOJ LBTWBUBEB 0MHV QVV NVSFUTFUVE NĂœOF UĂŠIUQĂŠFWB NĂŠSLJNJTFLT WĂœJ MJIUTBMU JMV QĂŠSBTU UFHFNJTU PO BMBUJ JOWFTUFFSJOHVHB UVMFWJLLV 0O KV TVVS SĂœĂœN OĂŠIB LBTWBNBT KB BSFOFNBT FMVKĂœVMJTU QVVE OJOH TFEB BBTUBTU BBTUBTTF
-PF MJTB FSJNVMEBEF KB UFJTUF ,FLLJMĂŠ UPPEFUF LPIUB XXX LFLLJMB FF
1VVEF KB 1ĂœĂœTBTUF *TUVUBNJTFLT
4VWFMJMMFEFMF
,FWBEJTF "JB ,BUUFLT
0LBTQVVEFMF KB 3PEPEFMF
Omalt poolt tagame pßsiva tÜÜ ja korralikud tÜÜruumid. Vastused palun saata mati@mendali.ee vþi helistada telefonil 50 345 33
ÂżOOFTUV ĂœJHF NVMMBHB
1Ă TJLVUFMF KB SPPTJEFMF WBMJUBLTF BJBT JLLB LĂœJHF QBSFNBE LPIBE TFTU OFOEF ĂœJFJMV TPPWJWBE OBVUJEB LĂœJL &SJNVME 1Ă TJLVUFMF KB 3PPTJEFMF WBTUBC UPJUBJOFUF SJLBTU QJOOBTU FFMJTUBWBUF NJUNFBBTUBTUF UBJNFEF WBKBEVTUFMF NVMMB TUSVLUVVS PO TUBCJJMOF KB ĂœIVSJLBT TBWJOF MJJW QBSBOEBC WFF KB UPJUBJOFUF QĂ TJWVTU NVMMBT &SJNVMMBMF PO MJTBUVE QJJTBWBT LPHVTFT MVQKB KB WĂŠFUJTJ )VVNVTFĂ IFOE QBSBOEBC BHB UBJNFEF KVVSEVNJTU KB UBMWFLJOEMVTU
,FLLJMĂŠ BFEOJL "ESJBO &WBOT UVOOFC UBJNJ KB OFOEF WBKBEVTJ WĂŠHB QĂœIKBMJLVMU 5BM PO QJLBBKBMJTFE LPHFNVTFE OJJ BFEBEF QMBOFFSJNJTF IBMKBTUBNJTF LVJ LB UBJNFEF LBTWBUBNJTF BMBM v)FB KB UFSWF LBTWV BMVTFLT PO TPCJW NVME w UĂœEFC "ESJBO
,PHV "JB NVME
1Ă TJLVUFMF KB 3PPTJEFMF
Neljapäev, 23. aprill 2015
14 Kodu ja Ehitus
REKLAAMTEKST
TULE ÕPPIMA LUUA METSANDUSKOOLI! PÕHIHARIDUSE BAASIL METSANDUS Forvarderioperaator Harvesterioperaator Metsamajandus (metsur) Metsakasvatus AIANDUS Maastikuehitaja Puukoolimajandus KESKHARIDUSE BAASIL METSANDUS Forvarderioperaator Harvesterioperaator Metsamajandus (metsur)
Müügil kõigis raamatupoodides Vaata täpsemalt www.varrak.ee
IV taseme kutsekeskharidusõpe IV taseme kutsekeskharidusõpe IV taseme kutsekeskharidusõpe III taseme kutseõpe
statsionaarne statsionaarne statsionaarne mittestatsionaarne
3a 3a 3a 1a
IV taseme kutsekeskharidusõpe III taseme kutseõpe
statsionaarne mittestatsionaarne
3a 1a
IV taseme kutseõpe IV taseme kutseõpe IV taseme kutseõpe
2a 2a 2a
1,5 a
Metsanduse spetsialist
V taseme kutseõpe (jätkuõpe)
Arborist
IV taseme kutseõpe
statsionaarne statsionaarne statsionaarne ja mittestatsionaarne statsionaarne ja mittestatsionaarne mittestatsionaarne
TURISM Looduretkejuht
IV, kutseõpe
mittestatsionaarne
2a
AIANDUS Maastikuehitaja
IV taseme kutseõpe
2a
Haljasalade hooldaja
IV taseme kutseõpe
statsionaarne ja mittestatsionaarne statsionaarne ja mittestatsionaarne
1a
1a
- Kõikidel erialadel head praktikavõimalused
nii kodu- kui ka välismaal. - Lahtiste uste päev 23. mail 2015. - Dokumentide vastuvõtt statsionaarsesse õppesse kuni 27. juulini 2015. - Dokumentide vastuvõtt mittestatsionaarsesse õppesse kuni 17. augustini 2015. - Täpsem info www.luua.ee.
Luua, Palamuse vald tel 776 2111 49203 Jõgeva maakond e-post info@luua.ee
REKLAAMTEKST
Kui mugavus ja energiasääst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektrikütteseadmete tootja FENIX kasutada Eestis levinud salvestava põrandakütte asemel pigem otsest põrandakütet. Vaatleme, mille poolest need kaks kütteviisi erinevad. Salvestava tööpõhimõttega põrandakütte puhul paigaldadakse küttekaabel 10-14 cm segukihi alla. Sellise paigaldusviisi puhul akumuleerub soojus betoonikihti ja kiirgub sellest ühtlaselt ruumidesse. Puuduseks on aga küttesüsteemi juhtimise inertsus. See tähendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui võimalik. Näiteks päeval, kui päike soojendab põrandat, on ülekütmise oht, sest betoon on juba soe ja põrand ei jahtu kiiresti isegi siis kui termostaat kütte välja lülitab. Tulemuseks on ebamugavalt palav tuba. Õhtul, kui välistemperatuur langeb, ei jõua küttekaabel aga põrandat uuesti piisavalt kiiresti üles soojendada ja tuba võib jääda jahedaks. Samas peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja selle temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on öise ja päevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt väike ja betoonimassi kütmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist võitu ka ainult öise tariifiga elektriga küttes. Paindliku ja säästliku alternatiivina soovitab FENIX Lääne-Euroopas laialt levinud otsest põrandakütet. Otseseks põrandakütteks saab kasutada Fenix ECOFLOOR 10W/m küttekaableid, Fenix ECOFLOOR 160W/m2 küttematte või Fenix ECOFILM küttekilet. Otsese põrandakütte puhul paigaldatakse küttekaabel vaid 2-4 cm paksuse betoonisegu sisse, ECOFILM küttekile aga otse parketi vm. põrandakatte alla.
Otsese kütte peamiseks eeliseks on dünaamiline reguleeritavus, st. kütame siis, kui seda vajame. Lisaks ei kulu liigset energiat betoonimassi üleskütmiseks ja selle soojuse hoidmiseks. Kuna otsese kütte puhul puudub salvestava kütte inertsus, saab ruumitemperatuuri väga lihtsalt ja kiiresti vastavalt soovile tõsta või alandada. Näiteks annab temperatuuri alandamine ööseks või tööpäeval kodust äraoleku ajaks märgatavat kokkuhoidu. Alandades temperatuuri 1ºC võrra, vähenevad kulud ca. 5%. Lahkudes kodust ja lülitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5ºC võrra, vähenevad kulud ca 25%. Lisaks on võimalik säästa paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud küttematte või küttekilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks. Küttemattidele kehtib pikk, 10-aastane garantii ning FENIXil on juba üle 10-aastane kogemus Eesti profipaigaldajate turul. Fenix ECOFLOOR ja ECOFILM küttesüsteeme müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika Äri jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.
Neljapäev, 23. aprill 2015
Kodu ja Ehitus 15
Kergem Väiksem
48% pikem tööaeg
Harjadeta hooldusvaba mootor Võimsam Kiirem
KÕIGE VÕIMSAM MAKITA HARJADETA MOOTORIGA akunurklihvija! Harjadeta mootor
Varustatud automaatse pöörete regulaatoriga!
Hooldusvaba tänu harjade puudumisele.
Automaatne utomaatne kiiruse kontroll vastavalt koormusele. aaskäivitus kkaitsesüsteem. aitsesüsteem. Taaskäivitus uurepärane jahutus. Suurepärane ujuv kkäivitus. äivitus. Sujuv
Energiatootmine on efektiivsem kui harjadega mootori puhul, sest tänu harjade puudumisele ei esine võimsuskadu, mis võimaldab soojuse genereerimise
390€
vähendamiseks alandada voolutugevust ning suurendada aku ühe laadimiskorraga tehtava töö hulka.
Suurem tööhulk aku ühe laadimiskorraga Tänu BLDC-mootori väga suurele efektiivsusele on aku ühe laadimiskorraga võimalik teha tööd rohkem. Aku ühe laadimiskorraga tehtava töö hulk suureneb, mis vähendab akuga seotud kulusid.
Vastupidav pikaajalise töötamise korral Tänu BLDC-mootori madalale soojuse tekkele ei tõuse mootori temperatuur isegi rasketes tööstustingimustes. Hädavajalik tööde juures kus on vajalik pikaajaline katkestusteta töötamine.
DGA504RMJ Akunurklihvija 18 V, 2x 4.0 Ah Li-ion, ø125mm,8500 min-1, 2,3kg, HARJADETA MOOTOR
2x
MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Kampaania hind kehtib kuni 15.05.2015.Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee
Neljapäev, 23. aprill 2015
16 Kodu ja Ehitus
Täiuslikud fassaadilahendused • • • • • •
Konsultatsioon Termografeerimine Materjalide müük Fassaadi soojustamine ja viimistlemine Fassaadide pesu ja hooldus Garantii tehtud töödele kuni 10 aastat
Kvaliteetfassaadid Fassaadikeskuse põhitegevuseks on fassaadimaterjalide müük, uute fassaadide ehitamine ja vanade renoveerimine. Selleks kasutame Saksa firma Kreisel poolt välja töötatud kvaliteetset soojustussüsteemi “KREISEL Wärmedämm-System“. Sõltuvalt renoveeritava hoone konstruktsioonist ja seisukorrast pakume Teile välja parima lahenduse maja renoveerimiseks - kaunis fassaad ja märkimisväärne küttekulude kokkuhoid! Võtke meiega ühendust: Materjalide müük: 5697 1115 Ehitustööd: 56971116 info@fassaadikeskus.ee Kohila 3, Tallinn
Reklaami esitamisel allahindlus 10%
www.fassaadikeskus.ee