Kodu ja ehitus aprill 2021

KEVADPÄIKE AHVATLEB KODU KORISTAMA NUTIKAD VIDINAD ANNAVAD KASVUHOONEOMANIKELE HÕLBUELU VEESILM JA PURSKKAEV KODUAIAS

Kodu ja Ehitus Teisipäev, 27. aprill 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 27. aprill 2021

2 Kodu ja Ehitus Blumat

Kevadpäike sun Küllap on nii mõnigi meist avastanud, et talvel kannatab tolmurullidega üsna rahumeelselt koos elada – tõmbad aga kardinad tihedamalt akna ette, viskad ahju või kaminasse puid juurde ja mõnuled leekide paistel. Kõik muutub kevade saabudes: mida eredamalt päike tuppa paistab, seda vastupandamatumaks kasvab soov iga viimane kui nurk kodus klantsima lüüa.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Nutikad vidinad koduses kasvuhoones Kastmine ja õhutamine on kasvuhoone juures kaks väga olulist asja, neist sõltub saagi juures palju. Samas panevad need kaks asja omaniku suveks justkui koju ketti: ei saa naljalt reisilegi minna – sest kasvuhoone ju. Mure lahendab automaatika.

Kui kastmine-tuulutamine jätta automaatika hoolde, pole kasvuhoone enam kohustus, vaid puhas rõõm, kinnitavad kasvuhoonete e-kaubamaja rodoaed. ee asjatundjad – enam pole vaja naabreid paluda, et need omanike reisi ajal tomatitel silma peal hoiaksid.

Iga taim anduri hoole all Keraamiliste anduritega kastmissüsteem, mis mõõdab mulla niiskustaset ja kastab iga taime täpselt tema vajaduse järgi, on end kõigiti õigustanud. Selles

Austria teadlaste välja töötatud anduritega süsteemis töötab lihtne koolifüüsika: kui niiskustase muutub madalamaks, püüab pinnas vett keraamilise anduri seest väljapoole imada, see avab automaatselt klapi ja algab tilkkastmine – kuni pinnase vajalik niiskustase on taastunud.

Kastmissüsteemi peavoolik jaotatakse laiali, vajalikes kohtades liidetakse vahele anduri kolmikud, kinnitatakse andurid ja surutakse need mulda. Iga andur mõõdab niiskust just selle taime juures ja kastab tema vajadusele vastavalt. See ongi keraamiliste andurite suurim eelis, sest tavaline tilkkastmise süsteem jagab vett ühtemoodi nii keset kasvuhoonet kõrbevale kui ka varjulises nurgas niiskuse käes juba hallitavale taimele, ka elektroonilised süsteemid annavad vett

kindlal kellaajal igale poole sama palju. Keraamiliste anduritega kastmissüsteemi on lihtne paigaldada ja vajadusel ümber tõsta.

Süsteemi saab ühendada kas veemahuti või otse veekraaniga.

Õhutamine on oluline Kui kasvuhoone pole korralikult ventileeritud, pääsevad kergesti levima taimehaigused. Seepärast on ka endisaegsetel kõige kipakamatelgi kilehoonetel ikka olnud uks ühes ja vähemalt üks avatav luuk teises otsas, vähegi korralikumatel juba ka katuseluugid, mida vastavalt ilmale tuleb mitu korda päevas avamassulgemas käia. Nüüdisaegse kasvuhoone omanik ei tea sellistest kohustustest midagi, sest automaatsed luugiavajad hoiavad taimemaja pidevalt õiges õhutusrežiimil. Allikas: rodoaed.ee

Suures entusiasmis seatakse sageli kõigepealt sammud poodi, et soetada kõikvõimalikku kodukeemiat. Tegelikult on neid kohti, mis spetsiaalseid puhastusvahendeid vajavad, kodus õige vähe, ütleb K-rauta Tondi kaupluse juhata Eveli Uibomets, jagades koristustöödeks nõuandeid.

AKNAD. Aknapesu võta ette pilvise ja tuulevaikse ilmaga: muidu kuivavad aknad liiga kiiresti ja klaasile jäävad triibud.

Selleks tööks hädavajalikud töövahendid on suur pesukäsn, pehme mikrokiust lapp ja kindlasti kvaliteetne kummiservaga aknakuivati. Suurte akende puhul on abiks reguleeritav teleskoopvars. Köögipaber või ajaleht klaasi kuivatamiseks ei sobi, sest paber jätab klaasile ebemeid, ajalehe trükivärv võib aga klaasi triibuliseks muuta.

Alusta akende pesemist väljastpoolt: esmalt raamid, siis klaasid. Määrdunud pinnad pese kõigepealt puhtaks veega, millele on lisatud pisut nõudepesuvahendit, seejärel käi akna-

klaas üle mõõduka koguse aknapesuvahendi või äädikalahusega – kui kasutad vahendit liiga palju, jääb klaas hiljem päikese käes värviliselt helkima.

Klaasi pestes liigu ülevalt alla, kummiservaga aknakuivatit kasutades tee klaasile kaheksaid, siis ei jää märgatavaid pikitriipe.

Kui välispinnad on pestud, pese aknad seestpoolt, vajadusel viimistle tulemus mikrokiudlapiga.

Lõpuks küüri puhtaks aknalauad.

VAIBAD ja KODUTEKSTIIL. Vaipu klopi õues, seejärel käi need kergelt üle niiske mikrokiudlapiga. Kui võimalik, jäta need mõneks ajaks õue tuulduma. Kaltsuvaibad pese pesumasinas õrnpesuprogrammiga.

Pese diivani- ja padjakatted, pleedid ja päevatekid – isegi kui pealtnäha polegi need mustad.

Mööbli- ja padjakatted pane tagasi niiskelt, nii väldid nende kokkutõmbumist pärast kuivamist. Kui diivanikatet eemaldada ei saa, puhasta see tolmuimeja tekstiiliotsikuga. Kui soovid värskendada kanga värvi, kinnita otsiku ümber soolalahuses niisutatud marli või kata soolala-

huses niisutatud linaga kogu diivan ja klopi see siis kergelt läbi.

Abi on ka aurutolmuimejast, aga enne veendu, et diivanikate kannatab veega puhastamist.

Voodi vedrumadratsit ära kloppimiseks õue vii, tänapäevastele vedrumadratsitele see ei sobi. Puhasta madrats mõlemalt poolt tolmuimejaga, plekkide eemaldamiseks vali minimaalse kloorisisaldusega vahend, vett ära madratsile lase. Pea meeles, et madratsil tuleb voodis iga paari kuu tagant teine külg pöörata. Tekid ja padjad vii õue, klopi läbi ja vajadusel pese masinas.

Kui padi on kaotanud oma vormi, vaheta see välja.

Kardinad pese või puhasta vastavalt juhendile, seejärel võid need märjana üles tagasi riputada, et vältida triikimise vaeva.

Riidest rulood klopi õrnalt, ribakardinad puhasta esmalt tolmuimeja peenikese otsikuga ja seejärel pese niiske lapiga.

PÕRANDAD. Ka korrapäraselt pestud-puhastatud põrandad vajavad paar korda aastas tõhusamat puhastust, aga tuleb täpselt teada, mida selleks kasutada. Näiteks ei tohi puitpõranda pesemiseks kasutada universaalset pesuvahendit, olemas on spetsiaalsed vahendid nii õlitatud, vahatatud kui ka lakitud põrandatele.

Keraamiline plaat, PVC ja laminaat on vähem pirtsakad, neid võib puhastada kas auruga või

PUHASTUSED KPE TrepiAbi – pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt tellija soovile

Akende pesu Katuste pesu ja värvimine

Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu.

Fassaadide pesu ja värvimine Aedade pesu ja värvimine Remonttööd

Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust.

Rennide puhastus Lume ja jäätõrje katustelt

MEIEGA SAAB ÜHENDUST kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •

K.P.E OÜ

Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevad piirete- ja viimistlusvõimalusi.

Teisipäev, 27. aprill 2021

Kodu ja Ehitus 3

nib ette võtma suurpuhastust kasutada tugevamaid puhastusvahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Ära unusta ka liiste – puhasta neidki materjali ja viimistluse järgi.

KÖÖK. Köögi seinad, töötasapinnad ja mööbli saab puhtaks nõudepesuvahendiga: lisa seda mõni tilk soojale pesuveele ja kasuta pesemiseks pehmet käsna. Rasva- ja tolmusegust mustust koguva õhupuhasti puhul võib peale nõudepesuvahendi appi võtta söögisooda.

Praeahju on kõige hõlpsam puhtaks saada aurupuhastajaga.

Kui seda pole, tasub poest otsida spetsiaalset ahjupuhastusvahendit, üsna tõhus on ka söögisooda. Veekeetjasse kogunenud katlakivist saab jagu äädika või sidrunhappega. Ei maksa teha liiga kanget lahust, piisab kolmest supilusikatäiest äädikast või sidrunhappest ühe liitri vee kohta. Pärast pesemist loputa hoolikalt. Katlakivi teket aitab ennetada see, kui järelejäänud vesi alati kannust välja valada. Äädikalahusega tasub üle käia ka külmiku siseseinad ja riiulid.

VANNITUBA. Kergelt määrdunud keraamilised plaadid saab puhtaks nõrga äädikalahusega.

Vuugivahede puhastamiseks sobib söögisoodast ja äädikalahusest tehtud pasta: kanna see näiteks vana hambaharjaga vuugivahedele, lase mõnda aega mõjuda ja loputa siis puhtaks. Väga määrdunud plaatide-vuuki-

de puhastamiseks tuleb appi võtta spetsiaalselt vannitoa puhastamiseks mõeldud kodukeemia.

Segisti- ja dušiotsiku puhastamiseks katlakivist mässi selle ümber äädikalahusesse kastetud froteerätik, lase pool tundi mõjuda, seejärel loputa. Võta lahti äravoolukohad ja eemalda sinna kogunenud juuksekarvad ja mustus, pese kõik detailid korralikult puhtaks ja desinfitseeri. Vajadusel kasuta ummistuste ennetamiseks torupuhastusvahendit.

Kontrolli ka silikoonitud pindu – kui seal leidub hallitust, on kõige mõistlikum silikoon välja lõigata ja uus paigaldada.

PANIPAIGAD JA KAPID. Loobu rõivastest, mida pole aastaid kandnud – mida hõredam on riidekapi sisu, seda hõlpsam on kappi korras hoida. Lähene süsteemselt, näiteks pane kokku kas kõik sama liiki riideesemed (Tsärgid ja kampsunid omaette, püksid ja seelikud eraldi jne) või komplekteeri riided selle järgi, mis üksteisega kokku sobivad.

Sahtleid ja kappe koristades võta kasutusse väikesed karbid ja keskmise suurusega kastid, mis aitavad esemeid sortida ja ennetada uut segadust. Kappides kasuta võimalusel läbipaistvast plastist kinniseid kaste või läbipaistvaid riidekotte, nii ei kogu asjad tolmu, aga on selge ülevaade, kus miski on. Kui kastid on läbipaistmatud, kleebi neile silt infoga kasti sisu kohta.

www.holmbank.ee

Aknapesu võtmetegija on kvaliteetne kummiribaga klaasikuivati.

Vida Press

Teisipäev, 27. aprill 2021

4 Kodu ja Ehitus

Küttelahendusi vana elamu renov Vana elamut renoveerima asudes tasub esimeste asjade seas otsustada nii see, mis edaspidi maja soojaks kütab, kui ka see, kas ja kuivõrd hoone soojustamist vajab – sest kui maja on halvasti soojustatud, on seal külmal ajal ebamugav, olgu küttesüsteem kui tahes nüüdisaegne ja tõhus.

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

„Olgu linnamajadega kuidas on, aga mina olen veendunud, et maamajas peab kõige nüüdisaegse kõrval olema ka vana hea puupliit – ja kui ahju tõesti ei taheta, siis no kamin ikka võiks olla,“ ütleb noor Võrumaa pereema Marju. „Küll pidasime me

mehega maja renoveerimise ajal lahinguid maha! Tema raius oma soojuspumpasid ja ei tahtnud pliidijuttu kuuldagi, muudkui korrutas, et mugav peab olema, ega sellepärast, et elad maal, ei pea ümberringi veel eelmine sajand olema, tuleb ikka ajaga kaasas käia. Mina räägin, et ikka elav tuli ja mõnus ja nii, tema ütleb

– kui tahad elavat tuld, mine õue, lõkkealus on aianurgas olemas!“

Puupliit aitas hädast välja Nutika naisena jõudis Marju lõpuks lahenduseni, mis kõigile sobis: köögi kõrval olnud endisest kolikambrist sai abiköök ja sinna ehitati muu hulgas ka uus korralik puuküttega pliit, kõik nii nagu peab. „Ja oleks te siis näinud mu meest selle pika elektrikatkestuse ajal ülemöödunud sügisel, kui ma päevast päeva ahjukartuleid, -praade ja pajaroogi sealt puupliidi ahjust lauale kandsin,“

lõkerdab Marju naerda. „Ma pidasin vastu ka, kordagi ei küsinud: noh, kellel siis pliidi asjus õigus oli! Ega ta kohe alla ei andnud, aga kui kolmandal õhtul küünlavalgel ahjupraadi sõi, siis lõpuks ikka pobises: küll on hea, et sa seda pliidijonni ei jätnud!“ Ka pottsepp, kes Marju soovide järgi pliidi ehitas, oli rääkinud, kuidas üha sagedamini juhtub, et ta kutsutakse kusagile ahju või pliiti ehitama ja jutu käigus selgub, et oli ahi ja oli soojamüüriga pliit, aga paarikümne aasta eest sai kõik välja lõhutud – nüüd tahaks tagasi. „Aga ajaga käivad tema jutu järgi kaasas needki, kellel vana ahi näiteks täiesti töökorras,“ ütleb Marju. „Nemad kutsuvad pottsepa kohale selleks, et järele uurida, kas saaks senise ahjuukse asemel klaasukse panna – ei taheta seda elavat tuld ikka ainult aianurgas vaadata.“

Levinumad vead küttesüsteemi valikul

Uue aja küttelahendused

Rägavere tee 40A, Rakvere, Lääne-Virumaa 44312 Tel 527 0047, 5563 4175, +358 46946 0529 teslersauna@gmail.com

Kui plaani on võetud kodu põhjalik ümberehitamine, tuleks kõigepealt kaaluda, milline võiks olla uus küttelahendus. Kas see peaks olema täisautomaatne, milline on taskukohane eelarve, kui palju olemasolevast lahendusest soovitatakse säilitada, mis on kindlasti vaja asendada, mida võiks mugavuse huvides lisada – vastust ootavaid küsimusi on palju.

Uuema aja soojusallikate osas valikut on: kaugküte, elekter-

z Ei arvutata hoone soojuskadusid ega dimensioneerita küttesüsteemi õigesti (eriti oluline soojuspumpade puhul). z Ei koostata küttesüsteemi projekti. z Paigaldatakse maasoojuspumba liiga väikese pindalaga maakollektor. z Ei arvestata ette, et õhksoojuspumba välisosa teeb müra.

küte, õliküte, gaasküte, pelletküte, soojuspumbad või maaküte, ka päikesepaneele paigaldatakse üha enam. TalTechi ehi-

tuse ja arhitektuuri instituudi professor Martin Thalfeldt rõhutab Kredexi trükises „Eramaja rekonstrueerimine“ soo-

HOIAME TEIE ÜHISTU KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUNA! KORSTNAPÜHKIMISE TEENUSED » ahjude-, pliitide-, kaminate-, keriste kontroll ja puhastamine » lõõride ja korstnate kontroll ning puhastamine » saame hakkama ka keerulisel katusel!

EKSPERTHINNANGUD KÜTTESÜSTEEMILE » Tahkekütteseadmetele ning küttesüsteemile dokumentide väljastamine kasutusloa taotlemisel

Soojust igasse tuppa!

LÕÕRIDE UURINGUD » Lõõride kaardistamine renoveerimisprojekti jaoks » Lõõride uuringud uue kütteseadme (gaasi- või tahkekütteseade) paigaldamiseks » Uuring lõhnade ja vingu ühest korterist teise levimise põhjuste väljaselgitamiseks » Ummistuse põhjuste väljaselgitamine ning ummistuste likvideerimine

KATUSEREDELITE PAIGALDUS

Alates aastast 2022. tuleb kõik korstnapühkimise aktid korstnapühkija poolt kanda uude elektroonilisse registrisse. Kas teie ühistu küttesüsteem ning korstnapühkija on selleks valmis?

OÜ Potipoiss on valmis olema teie uus ning pikaajaline koostööpartner, sest meie oleme valmis!

Teisipäev, 27. aprill 2021

Kodu ja Ehitus 5

veerimisel

Paljudesse kodudesse, kus aastate eest ahi välja lõhuti, on see lastud nüüd uuesti ehitada – aga tingimata klaasuksega. Aldo Luud

juspumpade suurimast eelisest – energiatõhususest – rääkides ka seda, et koos küttelahenduse kavandamisega tuleb tingimata läbi mõelda hoone soojustamine – sest halvasti soojustatud maja ei suuda pakasega soojana hoida ka kõige nüüdisaegsem küttesüsteem.

Kütteseadmeid ja kliimasüsteeme pakkuvate firmade spetsialistid kinnitavad üksmeelselt, et vana maja renoveerimisel sõltub palju sellest, milline on vana süsteem ja kui suurt investeeringut ollakse valmis tegema.

Linnades eelistatakse enamasti suuremat mugavust pakkuvaid kütteallikaid, näiteks suhteliselt hooldusvaba gaasikatelt või maakütet, maal kasutatakse nii pelleti- kui ka puidukatlaid, õhk-vesi-soojuspumpasid ja maaküttepumpasid. Gaas- või maakütte paigaldamise võimalused sõltuvad sellest, kas läheduses on olemas gaasitrass või kas on piisavalt maasoojuspumba paigaldamiseks sobivat krundipinda.

Sageli saab valiku tegemisel otsustavaks hind – siinkohal soovitavad asjatundjad aga kõiki võimalusi väga hoolikalt kaaluda. Kuigi maasoojuspump on oluliselt kallim kui näiteks pelletikatel, vajab see oluliselt vähem ruumi ja tähendab märksa suuremat mugavust – kui kõik kulud paarikümne aasta peale ette kokku arvutada, võib maaküte osutuda soodsamakski.

Igal juhul tasub maja renoveerimist kavandades võtta pakkumisi erinevaid küttelahendusi pakkuvatelt firmadelt, et neid asjatundjate abiga võrreldes leida oma kodu jaoks parim soojusallikas ja küttesüsteem.

Kosk, kus on kasutatud plastbasseini ja oja all tiigikilet.

Tiik, mis on rajatud tiigikilega.

Kas rajada koduaeda veesilm? „Veekogu on üks hooldusmahukamaid asju aias,“ ütleb Hiiumaa ametikooli maastikuehituse õpetaja Heli Alp (pildil). „Üsna ühtmoodi raske on hooldada nii tiigikilega ehitatud kui ka valmis plastbasseini,“ tõdeb Alp. Ta rõhutab, et oluline on leida tiigile võimalikult õige asukoht. „Hästi oluline on leida veesilmale õige koht,“ kordab Alp. „See võiks asuda poolvarjus – päikese käes on vetikate oht hästi suur – ja puudest eemal, et sinna väga palju lehti ei langeks.

Kui ruum lubab, oleks mõistlik rajada tiigikilega veekogu. Et bioloogiline tasakaal oleks enam-vähem paigas ja vetikaid tekiks vähem, peaks tiigipinda olema vähemalt viis-kuus ruutmeetrit. Kui tiigis elavad ka kalad, peaks see olema vähemalt

kaks meetrit sügav, ilma nendeta on miinimumsügavus 60–80 cm.“ Tiigikilega veesilma rajades tuleb süvend kõigepealt nii palju kui võimalik kividest ja puujuurtest puhastada. Enne kile paigaldamist tuleb kindlasti panna liivakiht, sellele kas kivivilla või spetsiaalne pehmendusmatt. Pehmendusmatt läheb nii süvendi põhja kui ka külgedele, liiva saab natuke ka külgedele panna, aga eeskätt läheb see põhja.

Tiigikile paksus on 0,5 mm või 1 mm – parem on osta paksem kile. Basseini põhja tuleb raskuseks panna killustikku või maakive, aga et kivid kilet ära ei lõhuks, tuleb kindlasti vahele panna geotekstiili kiht. Kui üldiselt hoiab kilet paigas vee raskus, siis kevadeti või sügiseti

võib põhjavesi selle üles lükata.

Taimede asjus tuleks selgeks mõelda, kas tahate: z põhjataimi, mis võivad kasvada kuni meetri sügavusel (nt vesiroosid, vesikupud); z veesiseseid taimi, mis kasvavad vee all; z kaldataimi (nt varsakabjad, võhumõõgad); z ujuvtaimi, mis põhja ei kinnitu.

Koduaias saab kasvatada ka kollaseid ja valgeid vesiroose.

Poodides on müügil aretatud sordid, mis kardavad külma ja tuleks talveks tiigist välja võtta. Aianditest leiab ka vanemaid vesiroose, mis õues edukalt talvituvad, kui mudakiht basseini põhjas on piisavalt paks. „Mul ei ole väga sügav tiik, kuskil 80 cm, ja isegi seal talvitub mu vesiroos väga kenasti,“ ütleb Alp. Kunagi kingiks saadud väga vana lille sorti ei ole paraku siiani õnnestunud välja uurida. KERSTI EERO

Tööd kevadest hilissügiseni KEVADEL z eemalda tiigitaimede surnud lehed; z too tagasi siseruumis talvitunud taimed; z hakka toitma kalu, kui nad tiigis on.

SUVEL z lisa aeg-ajalt vett, kui tiigis töötab kosk või purskkaev – vesi aurustub siis kiiremini; z väeta taimi (on väetisi, mida võib panna ka siis, kui tiigis elavad kalad).

SÜGISEL z korista veest lehed ja muu praht (vaeva on vähem, kui lehtede langemise ajaks katta veekogu võrguga); z vii talvekorterisse siseruumides talvituvad taimed.

Allikas: Hiiumaa ametikooli maastikuehituse õpetaja Heli Alp

PUHKA OMA KODUSPAAS ÕUEBASSEINID - "" ࢒ VANNID- AURUSAUNAD - LEILISAUNAD

e halin 6-ko

x II a Ma p S ein bass mini

www.santeco.ee info@santeco.ee +372 6 414 585

Mõõd

ud: 2

000x

2000

x850

mm

santeco santecoworld

Teisipäev, 27. aprill 2021

6 Kodu ja Ehitus

Purskkaevuparadiis Pärnu kodus: AIAS VULISEB VIIS PURSKKAEVU Kui koduaeda taimede valimise eel tuleb endale selgeks teha, milline on muld ja kui palju valgust on aias, siis purskkaevu soovides tuleb paika panna sobiv koht. „Alustada võiks päikesepatareil töötavatest ja tiigil vabalt ringi ujuvatest purskkaevudest,“ ütleb Valter Parve, kelle aias kuulutavad kevadet viis veesilma. Õhtul isevalgustuvad purskkaevud on puldist juhitavad ning vahetatavad otsikud lubavad suunata veejugasid eri kõrgusele ja kaugusele.

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Esmalt tasuks mõelda, kui palju on aias purskkaevu jaoks ruumi, juhendab Valter Parve. Samuti tuleb mõelda, kas kaevata süvend ja katta see kilega või osta ehituspoest plastbassein. Viimasega on lihtsam, augu kaevamine ja kiletamine võib sõltuvalt pinnasest olla pisut aeganõudvam.

Parve ütleb, et algul suhtus ta kilesse umbusuga, aga tegelikult on see väga hästi vastu pidanud: „Suvilas, kus naabrimehe lehmad tulid tiiki jooma, astusid nad sõrgadega kile küll katki.“ Kui põhi on kivine, saab kile alla panna pehmendava spetskile.“ Parve soovitab purskkaevuplaani ootele panna, kui peres on väga väikesi lapsi. „Pisikese purskkaevu puhul pole vist vette kukkumise ohtu, aga mina lükkaksin asja ikkagi edasi – las

lapsed kasvavad.“ Parve pakub välja, et seniks võib vee vulisema panna hoopis toas. Tal endalgi seisab elutoas elevandipurskkaev. „Leidsin uuskasutuskeskusest India elevandi, puurisin londi alla augu ja nüüd seisab ta oma pumbakesega plastvannis. Sama pumba ja basseini peal asub ka Filipiinidelt suveniiriks ostetud piip, mille vee väljavoolu liialt suur auk madaldab survet nii, et see toimib nagu allikas – vesi mullitab, aga mitte eriti häälekalt,“ kirjeldab ta.

Kui muidu on 220V ja vesi päris ohtlik kooslus, siis päikesetoitel purskkaevu puhul ei ole mingit hirmu. „Laadimiseks ei peagi see väga päikese käes olema ning puldist saab määrata, kui pikalt ta purskab ja kui pikalt laeb ning millal valgus õhtul sisse lülitada, vahetatavate otsikute abil saab mängida joa kõrguse ja kaugusega,“ räägib

Parve. „Eelmisel suvel ujus mul üks päikesetoitel rõngas rõdul ringi, teine oli aias.“

Kui palju on hoolt ja vaeva?

Sõltub mõnevõrra sellest, mis basseini läheduses kasvab, aga midagi pudeneb puudelt-põõsastelt igas aias – ja lehed, mida tuul sügiseti basseini puhub, tuleks kevadel muidugi välja kraapida. „Sügisel panin kattevõrgu peale, et kevadel lihtsam oleks: tuleb vaid bassein spetsiaalse reoveepumbaga võimalikult kuivaks tõmmata – kalale peab ikka vett ka jääma! – ja kogunenud kõnts välja rookida. See läheb taimedele väetiseks,“ selgitab Parve. „Suvi läbi ühtelugu rehaga õngitseda ma ei viitsi – see ei saa olla kohustus, siis poleks basseinidel-purskkaevudel enam mõtet.“ Tiiki kukkunud lehed saab kätte ka käsiskimmeriga, aga selle varre ja võrguga riistapuuga Parve tiigist lehti ja prügi õngitsenud pole ega põhja langenud lehtede jaoks mõeldud spetsiaalset veekeemiat proovinud. Seni on piisanud ka rehast.

Vahepeal elas basseinis ka üle kümne gupi, aga talvel surid nad ära. Nüüd plaanib peremees uued kalad tuua – ilusaid värvilisi tii-

gikalu kasvatatakse Lõuna-Eestis. Akvaarium, kuhu nad sügisel basseinist ümber kolida, juba ootab.

Kindel tahtmine on panna kasvama ka vesiroosid. „Seda ma Hiiumaa ametikoolis enda arvates ka õppisin, aga eelmisel aastal vesirooside istutamine ebaõnnestus,“ ütleb Parve. „Täpsemalt oli koolis teemaks veekogude rajamine aeda, aga räägiti sedagi, mis taimed väikeses tiigis kasvada võiksid. Pean targematega veel nõu pidama.“

Jaapani aed „Tunnen teatavat hingesugulust Jaan Tatikaga – mulle meeldib leiutada. Meil oli abikaasaga väike plaan arendada Jaapani aeda, aga ei saa – kiiksud viivad kogu aeg sellest kaugemale,“ naerab Parve, kes alustas aia raja-

mist üle kümne aasta tagasi, kui Tammneemest Raekülla kolis.

Kui mõni aasta oli kodus juba kõpitsetud, tekkis neil tahtmine näha, kuidas päris Jaapani aed välja näeb. „Jaapani aias on eriti suur roll kividel, need on seal võib-olla tähtsamadki kui taimed,“ kirjeldab Parve reisil nähtut. „Meiegi oleme neid siia tekitanud. Näiteks leidsin ühest kivihunnikust suure kivi, palusin kohalikul meistrimehel silmaaugud sisse puurida ja nüüd ta oma silmadest vett pritsibki.“ Kiusatus on vulisema panna ka tiigikese serval asuv mälestuskivi inkade viimasele valitsejale Atahualpale (ja koos temaga kõikidele röövvallutajate ohvritele üle ilma), kelle hispaanlased 1533. aastal tapsid.

Seni on ta suutnud kiusatusele vastu panna.

Robin Roots

Tunnen teatavat hingesugulust Jaan Tatikaga. Mulle meeldib leiutada. Meil oli abikaasaga väike plaan siin Jaapani aeda arendada, aga ei saa – kiiksud viivad sellest kogu aeg kaugemale.“ Valter Parve

Peale purskkaevu Silmad on mees pärast Tokyo ja Kyoto kandi templite juures parkides käike ka Raekülla ehitanud šintoismi pühamu aiavärava. Ja kui varem oli ta arvanud, et tema aias olevad peeglid tegelikult Jaapani aeda ei kuulu, siis Kyotos selgus, et kuuluvad küll.

Tüüpilise eestlasena tahaks Parve saada aiast siiski midagi ka söögilauale. „Aed on ju elus kooslus, muidugi sobivad sinna ka toidutaimed – see ongi harmoonia,“ tõdeb ta, ehkki märgib, et vaevalt jaapanlased oma iluaedades riisi on kasvatanud. „Sügisel sahvrit koristades leidsime kasti umbes kolmekümne kartuliga. Kuivas, jahedas ja pimedas ei kasvanud neile pikki idusid, vaid igast mugulast umbes pool oli kaetud madalate ja huvitavate idukobaratega. Minus ärkas taas Jaan Tatikas: kaevasin kartulivagude maalapikese ümber, lisasin turbasegust hobusesõnnikut ja enne külmade tulekut panin need mugulad mulda. Nüüd ootan ja kibelen!“ Parve ei salga, et aasta tagasi aitas just aias toimetamine igasugused koroonapiirangud väga kergesti üle elada: „See on tõeline nokitsemise teraapia ehk NoTe.“

15 aastat koostööd ja kogemusi Kivipuruga ja värvitud tsementplaatide parimad lahendused www.ehitusplaat.ee Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

Teisipäev, 27. aprill 2021

Kodu ja Ehitus 7 Erakogu

Kohalik meistrimees puuris kivile silmaaugud sisse ja nüüd see oma silmadest vett pritsibki.

Robin Roots

„Veevulin on tõesti mõnus ja seda ka toas,“ rõhutab Parve, et purskkaev ei pea tingimata õues olema. Pildil elutoas asuv elevandipurskkaev.

Erakogu

Järgmine erileht Erakogu

Kodu ja ehitus

ilmub augustis 2021

Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Tomeli OÜ 5625 1750

outomeli@gmail.com

KATUSTE ehitus ja parandus (kõik profiilid ja katused)

KORSTNATE ehitus ja parandus

www.tomeli.ee Kutsetunnistus nr 130612

„Abikaasale meeldib teraapiline veevulin ja võib-olla on minu purskkaevude ehitamine sellest alguse saanudki,“ arvab Valter Parve.

Erakogu

Ära aeda üle kuhja „Kaks aastat tagasi nägin taaskasutuspoes peegelklaasist lambikuplit – ja jälle pääsesid mõjule Jaan Tatikale iseloomulikud leiutajageenid. Ostsin ära, ühe pisema sinise kupli ka. Lisasin päikesepatareiga hämaras helenduva veepumba ja olin tulemusega väga rahul (pildil). Samas tundus, et aed sai neid vigureid liiga täis,“ ütleb Parve. Järgmisel kevadel ta seda enam kokku ei seadnud. Peegli kolis ta tiigipõhja, aga seal tuli seda üle päeva setetest puhastada.

Mees armastab uuskasutuskeskustes käia ja seal mõnda asja nähes lihtsalt hakkab mõte kohe jooksma: siia saaks toru panna, sealt võiks vesi välja vuliseda. Sestap on koju üht koma teist kogunenud oma aega ootama. „Pisikene pumbakene maksab 20 euro ümber, voolik otsa – ja kui nad koos pesukaussi panna, siis juba ta vuliseb,“ kinnitab Parve, et purskkaevu tegemises pole midagi keerulist. Seda, kui lihtne on niisugust vulinat kokku panna, on ta suviti teistelegi õpetanud. „Praegu siia aeda enam ühtegi purskkaevu juurde küll ei mahu. Või siis peab ta hästi pisikene olema,“ naerab Parve. „Nüüd on tuba ka juba täis – ideid ja õõnsaid vidinaid on, aga ruumi pole. Ootel on ka mu kõige esimene vuliseja: umbes 15 aastat tagasi vasktorudest kokku joodetud ning vitraažitehnikas kaunistatud elevant, mis viis esimest aastat vulises meie Tammneeme kodus.“ Pärnus Raeküla linnaosas asuvat aeda näeb ka veebiküljel gardenpearls.eu

www.varikatus.ee

Tel 5302 3442 • info@varikatus.ee Ombrello OÜ

Teisipäev, 27. aprill 2021

8 Kodu ja Ehitus

RUUKKI KATUS Ainult üks saab olla usaldusväärseim

Ruukki katusepaigaldusega võite olla kindel, et Teie kodu on ilma eest kaitstud. Katusetöödele kuni 5-aastane ja katusematerjalidele kuni 50-aastane Ruukki garantii.

Tee katusemeistri tasuta külastuseks eelbroneering:

ruukki.ee/meister