ABIKS ALGAJALE TERRASSIEHITAJALE. MILLEST ALUSTADA KARDINATE VALIMIST? TEE KOLIMISEKS PLAAN. VALGUSTUS LOOB KODUS MEELEOLU
Kodu ja Ehitus Neljapäev, 29. august 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
KÕRGTÖÖDE KESKUS tel +372 5611 1110, info@kukkumiskaitse.ee
Neljapäev, 29. august 2019
16 Kodu ja Ehitus
„Klaasideta terrass on poolik lahe akendeta maja – elada saab, aga Erakogu
AIGI VIIRA
Aastat 35 tagasi ehitas suvekodu ehitusinsenerist peremees õunapuude alla kaminanurga. Paekivist. Nüüd võttis järgmine põlvkond ette ja ehitas väsinud puhkenurga ümber. Kapitaalselt. „Mõtlesime, et siia võiks midagi uut tekkida,“ ütleb oma perele kaminanurgast terrasstalveaeda ehitav insener Margo Meetua. Pelgalt terrassiga ei saanud ta leppida: „Olen aastaid klaas-alumiiniumist talveaedasid projekteerinud – ei taha olla kingsepp, kel pole kingi.“ Mis vahe on üleüldse terrassil ja talveaial? „Terrass on lahtine platvorm ehitise juures, talveaed aga klaasseinte ja -laega ruum,“ vastab Malmerk Klaasiumi tootearendusinsener Meetua (pildil) kiirelt. Esiotsa vastsel koduõueehitisel klaasist seinu veel pole. Pool aastat tagasi polnud terrassigi. Küll aga on üksikasjalikult läbi mõeldud, kuidas uus ehitis müürijupiga liita. „Esimese asjana joonestasin müüritise välja – sel on laiust 4,5 meetrit, sügavust 2,5 ja kõrgust 1,3 meetrit. Kui müür valmis joonistada, saab selle peale arendada eri variante. Minul sai esimesest variandist ka lõplik,“ kirjeldab insener. „Kaks külgmist posti on seotud müüri otstega, mis hoia-
E ENN
D NÜÜ
aigi.viira@ohtuleht.ee
mille tagumine ots toetub müüri külge, esimene aga vaiadele kinnitatud talale. „Põrand oleks kui õhus,“ muigab Margo. „Paekive ma alt ära ei võtnud, küll aga eemaldasin murukihi põranda alla jäävalt maapinnalt. Tekkinud platsi katsime tiheda ja tugeva geotekstiiliga, mis ei lase umbrohul terrassilaudadest läbi kasvada. Geotekstiil tuleb katta liiva või killustikuga, et see hoiaks vastu maad.“ Kui murukiht terrassi alt eemaldamata jätta, kasvavad taimed kiiresti terrassilaudadeni ja lauad hakkavad mädanema.
Üllatusi eriti polnudki
vad kogu konstruktsiooni püsti.“ Projekteerimise käigus sai tulevane talveaed tublisti suurem kui oli vana kaminanurk, kuid mitte nii hiiglaslik, et vajanuks ehitusluba või eriprojek-
ti: lähtuvalt ehitusseadustikust ei vaja alla 20 ruutmeetri ja kuni 5 meetri kõrguse ehitise püstitamine omavalitsuse teavitamist. Täpselt neile mõõtudele vastne rajatis ka vastab – suuremat vaja ei olnudki.
Põrand tahtis nuputamist Vana kaminanurga põrand oli paekividest, nüüd tuli aga välja mõelda uus. „Põrandat nuputa-
sin päris kaua, sest selle valdkonnaga ma igapäevatöös kokku ei puutu,“ tunnistab Margo. „Tuli hakata otsima ja leiutama. Kindel soov oli terrassilaud, kuid murekohaks oli kõik see, mis jääb terrassilaua alla, millele põrand toetub. Aga et talveaia konstruktsiooni raskus toetub suuremalt jaolt müürile, siis polnud vundamendile nii kõrgeid nõudmisi. Kasutasin kõige lihtsamat
moodust ehk kruvivaiu: keerad need maa sisse, külmumispiirist allapoole, ja need jäävad stabiilset kõrgust hoidma. Nende vaiade peale hakkavad toetuma eesmised klaasid.“ Kruvivaiade kasutamiseks oli maapind soodne. Polnuks see nii, tulnuks valida teine variant ehk valada lintvundament. Naturaalsest immutatud puidust terrassilaudade all on talad,
Vanal paekivist müürijupil, mis algusest peale oli tulevase talveaia keskseks tegelaseks, oli varuks vaid üks üllatus. „Müüritise valatud pealispind oli suures osas juba lahtine ja loodist väljas,“ räägib Margo. „Sellel ei olnud aga ka väga suurt tähtsust, sest kinnitasime tugipostid keermelatiga sügavale paekivisse. Kolleegidelt kuuleb vahel igasugu imelugusid, aga meie müüritis on hästi tehtud – nii
Spetsialistid soovitavad, Meistrid eelistavad www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500
m
195
TALLINN: Forelli 4 / Tähetorni 108 (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / Narva 29 VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22
+ km
ACO sademevee tooted soodsalt! Renn ilma restita 0.5m
Renn ilma restita 1m
-20%
15.30
10.50
19.20 tavahind
13.20 tavahind
38500
38502
r Liivapüüdu stiga tsingitud re
-20%
tercept”
Malmrest “In
-20%
56.60
-30%
21.-
70.80 tavahind
30.tavahind
38703
310321
oronoi” Malmrest “V
-30%
21.-
30.tavahind 310319
MURUSEEME Muruseeme Varju 0,5 kg Parandussegu murule 1 kg
319430
Muruseeme Koduõue 1 kg
319433
ACO XtraPoint lehtrid tavahinnast -20%
Tutvu meie toodetega www.aco.ee Lisainfot küsi tel 688 9439
Muruseeme Lusti 1 kg Muruseeme Haljas 3 kg
Hind alates:
235
Neljapäev, 29. august 2019
Kodu ja Ehitus 17
endus, nagu mis elu see on.“ vundament kui ka müür on hästi tehtud ega pudene kuskilt. Üks variant olnuks müüritise pealispind uuesti valada, kuid et tahan selle nagunii puiduga katta, siis polnud selleks vajadust. Muid üllatusi ehitamisel ei olnudki.“ 35 aastat tagasi ehitatud müüritise kiituseks lausub Margo sedagi, et kõik vajumised on see juba ära vajunud ning seisab nüüd kindlalt. Stabiilsuse huvides sai valitud ka karkassi materjal – mitte puit, vaid alumiinium. „Esialgne eskiis nägi ette teha karkass puidust, kuid süües kasvab isu – et ma ise toodan klaasi, tuli klaasimõte juurde ning siis langes puit ära,“ sõnab ta. „Puit ju mängib, niiskete ilmadega see paisub ja kuivadega tõmbub kokku. Nii võivad avataval terrassiklaasisüsteemil paneelid sootuks eest ära kukkuda. On sedagi nähtud. Sestap valisin materjali, mida tunnen – alumiiniumi. Hinnavahe ei olnud märkimisväärne ja mõtlesin, et teeks ikka korralikult. Kinnitusvahendid peavad olema kindlasti kõik roostevabad, et ehitis kestaks isalt pojale. Mitmes poes pakuti tsingitud kru-
ve ja polte – võhik olekski need võtnud.“
Katuseks sai kihtplast Katusematerjaliks plaanis Margo esiotsa klaasi, kuid jäi pisut hiljaks. „Eks ma ole tüüpiline eesti mees, kes viib asja lõpuni viimasel minutil,“ muheleb ta. „Aeg surus peale, kaks nädalat enne puhkust tellisin profiilid – Klaasiumi tehases välja lõigatud nelikanttorud. Klaasi ei jõudnud tellida, see poleks õigeks ajaks kohale jõudnud, sest klaasifirmad puhkasid. Jäigi kihtplast. See on päris tugev materjal, aga selle sees on kambrid, mis tuleb hoolikalt kinni katta, sest muidu võib sinna sisse elu tekkida ja siis muutub tahvel seest rohekaks ja koledaks. Ehkki plast katusekatteks ei olnud minu esimene valik, otsustasin, et proovin omal nahal järele.“ Talveaia karkassi ja katust hindab Margo väga heaks ja loodab, et ka lumi sellele liiga ei tee. „Arvutused on tehtud, juhtuda ei tohiks midagi,“ ütleb ta. „Võibolla katus keskelt vajub natuke läbi, aga selle pärast ei juhtu veel midagi. Hiljem lisavad fikseeritud klaasid omakorda stabiilsust ja ehitis püsib.“
Veel enne sügistorme loodab Margo terrassile klaasid ette panna. „Klaasideta terrass on poolik lahendus, nagu akendeta maja – elada saab, aga mis elu see on,“ naerab ta. „Kui talveaed on maja küljes, vähendavad terrassiklaasid näiteks hoone soojakadu. Suvel saab ju ka ilma klaasideta hakkama, aga kevadeti ja sügiseti pikendavad klaasid terrassil meeldivalt veedetud aega oluliselt. Praegu, kui klaase veel pole, on esimesed paduvihmad üle elatud – siis on ikka pool põrandat märg. Külm vali tuul pole ka kuigi meeldiv.“ Kui klaasid ette saavad, siis neid muresid enam pole. Kui pärida, kas senise ehitamise käigus sai ka mõni viga tehtud, kostab Margo: „Suurim viga – et selle alles nüüd ette võtsin. Võinuks mitu suve tagasi valmis ehitada. Praegu on saanud sellest kogu pere lemmikpaik, seal on tõesti väga mõnus olla.“ Ehkki praegu näib koduhoovi puhkenurk olevat paik, kus iga põlvkond midagi omalt poolt lisab, siis Margo aastasel pojal Mathiasel pole ülima korralikkusega püstitatud talveaiale tulevikus suurt midagi lisada. Margo muigab: „Talle jääb rõõm tulesid ja vilesid paigutada!“
Abiks päris algajale terrassiehitajale Ühe ammu kavandatud terrassi jõuaks sel suvel veel valmis ehitada küll. Kui veab, võib ehituspoest materjaligi saada soodsama hinnaga kui kevadel. z Leia terrassile sobiv asukoht: jälgi, et terrass ei jääks tuulekoridori. z Kaeva terrassialune pind tühjaks ja kata geotekstiili ja killustiku või liivaga, et takistada umbrohu kasvu. z Vali õige materjal: immutatud või kuumtöödeldud puit ja lehis kestavad õige hoolduse puhul aastakümneid. Õlitamisega saab kõiki laudu toonida, immutatud puitu võib hakata õlitama alates teisest aastast. z Terrassi tugipostid peavad küündima maa külmumispiirini (1,2 m sügavusele). Tugipostiks sobib plast- või metalltoru, mis täidetakse betooniga.
z Alusraamistik tee tihe (40 cm sammuga) –, siis ei hakka põrand vetruma. Laudade vahele jäta 5–10 millimeetrit puidu paisumisruumi. z Järgates alusroovituse prusse või terrassi laudist, tuleks materjali saetud otsad töödelda otsapindade konservandiga. z Kõik terrassilauad tuleb kinnitada servadest iga alusroovituse prussi külge vähemalt kahe kruvi või naelaga, et lauad hiljem ei kaarduks. z Kruvidele tasub mõne millimeetri võrra väiksema puuriga augud ette puurida – see vähendab terrassilaudade lõhenemise riski. z Kui kavandad terrassile ka välikaminat, ehita alusroovitus kamina all topelt tugevam kui mujal. z Enne töödega alustamist mõtle läbi terrassi valgustus – mõistlik on juhtmed juba vundamendi tegemise käigus õigetele kohtadele vedada. Allikad: Puumarket, K-Rauta
www.malmerkklaasium.ee
KÜTTESÜSTEEMID VEEVARUSTUS KANALISATSIOON PROJEKTEERIMINE, RENOVEERIMINE, EHITAMINE, HOOLDUS, SEADISTUS JA KONSULTATSIOONID Saekoja 36a, Tartu +372 5019512 www.soojusmarket.ee soojusmarket@gmail.com
Rõduklaasid, piirded ja varikatused PA I G A L D U S JA H O O L D U S
TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114 tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee malmerkklaasium
Neljapäev, 29. august 2019
18 Kodu ja Ehitus
Edmond Mäll
Isikupärased kardinad ja tekstiilid teevad kodust terviku KADRI PENJAM
leht@ohtuleht.ee
Kodu sisustamisel võib kardinate valimine osutuda tihtilugu parajaks pähkliks – võimalusi on ju tohutult, kuidas leida nende seast aga sobivaim. Üks võimalus on usaldada see töö tervenisti asjatundja hoolde – või pidada vähemalt sisekujundajaga nõu ja kuulata ära tema soovitused. I.D.Kangas projektijuhi Kati Sihvre (pildil) kinnitusel on Eesti inimeste jätkuvad lemmikud lihtsad ühevärvilised kardinad. Seda eelkõige põhjusel, et kui on tarvis katta suuri pindu, on see enamasti parim lahendus.
Trendid jõuavad viivitusega „Eestlasteni jõuavad moodsad trendid üldjuhul mõneaastase hilinemisega,“ tõdeb Sihvre. „Julgemad mustrid ja erksam värvivalik, näiteks eri variatsioonides roheline, sinepikollane ja ka roosa, mis on mujal juba mõnda aega olnud suur hitt, on nüüd
ka meie klientide uued lemmikud. Samas on jäädud ka klassikaliste valikute – pastelsete toonide – juurde. Näiteks aegumatu lemmik hall paljudes eri toonides on jätkuvalt meie kodudes eelistatud.“ Kati Sihvre sõnul on kangavalikul kaks selget eelistust: soovitakse kas kergest kangast hästilangevaid pehmeid kardinaid, mis paistavad täielikult või osaliselt läbi, või siis püsitakse tihedate raskete kangaste juures – näiteks on samet juba mitu aastat populaarne. Pikkuses eelistatakse kergelt põrandale toetuvaid kardinaid. Panustatakse kvaliteetsetesse kardinapuudesse ja -siinidesse, katsetatakse ülesalla mehhanismidega, kasutatakse erinevat dekoori: paelu, kante jmt. Võimalusi pakub kardinamaailm tohutult. Rooma kardin näiteks sobib väiksematele akendele, ülevalt drapeeritav Londoni ja mõlemas suunas drapeeritav Austria kardin aga ennekõike ajaloolise taustaga majadesse. Üha populaarsemad on Kati Sihvre kinnitusel rulood ja voldikkardinad, mida saab sobitada ka keeruka kujuga akende ette. Peaaegu iga kardina saab ka
NEUTRAALNE: Lühiajaliseks majutuseks mõeldud korteri sisekujundus peaks olema võimalikult paljudele vastuvõetav, seega mida lihtsam ja lakoonilisem, seda parem. Sisekujundus Ester Penjam (Designester OÜ). Teostus ID-Kangas.
elektriliselt liikuma panna: telefoni või arvutisse paigaldatud rakenduse vahendusel saab neid ka distantsilt juhtida.
Millest alustada kardinate tellimist? Kati Sihvre kinnitusel on kardinate valimine ja tellimine kahepoolne töö. Kõige parem on tulla kardinaid tellima juba maja projekteerimisfaasis või renoveerimist alustades, kui koostööd saavad teha arhitekt, sisearhitekt ja kardinasalong. „Kui klient pöördub meie poole, siis püüame esmalt selgeks teha tema soovid, vajadused ja võimalused nii rahalises kui ka ruumilises mõttes: kas kodu on nüüdisaegne, vintage, ajalooline või lihtsalt vanem maja,“ kirjeldab projektijuht. Edasi minnakse juba täpsemaks: millist kangast klient eelistab, kui palju peaks see katma, milline on vaade aknast, kas tegemist saab olema päeva- või kattekardinaga, kas kardinaid liigutatakse iga päev, millised on võimalikud tehnilised lahendused jmt. „Seejärel läheme objektile kohale ja võtame ise mõõdud, et vältida ebapädevast mõõtmisest tekkida võivaid hilisemaid probleeme, ja teeme kliendile hinnapakkumise. Kui meie koostöö saab alata, valmivad kardinad
Erakogu
AJASTUTRUU: Kiiu mõisa interjöör. Sisearhitektuur: Siiri Nõva ja Ester Penjam (Designester OÜ). Teostus I.D.Kangas.
kuu ajaga, siis jääb üle need paigaldada. Soovitan tellida kardinad kohe koos paigaldusega, siis saab tulemuses kindel olla,“ märgib Sihvre. Mõnel objektil tuleb ette ka keerulisemaid lahendusi: kaldpinnad, postid, talad – kardinat ehk polegi kuhugi kinnitada. Uuemates majades-korterites on tihti murekohaks maast laeni aknad, mis on küll efektsed, kuid kardinate paigaldamiseks on kee-
ruline head lahendust leida. Kardinasalongi töötajate pikaajalised kogemused ja teadmised lubavad siiski leida ka keerulisemates olukordades toimiva lahenduse. On ehk ka mõni kangas, mis kunagi on olnud väga populaarne ja nüüd ringiga tagasi jõudnud? „Ikka,“ kinnitab Kati Sihvre, tuues näiteks nn söövitatud kanga, mis oli väga menukas paarkümmend aastat tagasi, va-
jus vahepeal unustuse hõlma ja mille kliendid on nüüd taas avastanud. „Tegemist on kangaga, millest osa on läbipaistev ja osa läbipaistmatu – praegu valitakse seda taas aina rohkem näiteks elutoakardinateks,“ selgitab Kati Sihvre. Tema sõnul on peamine mõista, et kuigi trendid muutuvad, on kodu sisustamine pikemaajaline investeering ja see, mis esialgu valitakse ajutiseks lahenduseks, võib lõpuks kujuneda kõige kestvamaks. „Seetõttu soovitame kardinate valikul pisut ette mõelda ja valida aegumatute trendide vahel – nõnda on kodu ka kümne aasta pärast värske ja nüüdisaegne.“
Sisearhitekt aitab luua isikupärase kodu DesignEster OÜ sisearhitekt Ester Penjam ütleb, et tema poole pöördutakse tavaliselt varakult: maja või korterit renoveerima asudes või tulevase kodu projekteerimisfaasis. Sisekujundajal tekib juba esimesel kohtumisel kliendiga visioon tulevasest kodust.
Neljapäev, 29. august 2019
„Tekstiilil on kodu sisekujunduses oluline osa, sellega saame lisada nĂźansse, aktsenti, värve – vĂľi hoopis tasakaalustada värvilahendusi. Kangaga saab ruumi Ăźhtseks tervikuks siduda, korrigeerida ja parandada proportsioone ning rĂľhutada stiili. Tekstiilid annavad viimase lihvi kogu ruumile, sellepärast jätan kanga otsimise kujunduse lĂľpufaasi,“ tĂľdeb sisearhitekt. Ta toob näiteid: kui tuba sai liiga tumedates värvides, saab heledaid kangaid lisades Ăźldmuljet mahendada, kui toas napib päevavalgust, aitavad asja parandada Ăľhulised kardinad jne. Neutraalsetes toonides ruumis saab julgelt kasutada mustrilisi ja värvilisi tekstiile, samas vĂľib aga sobimatu kardinaga rikkuda interjÜÜri terviku, märgib sisearhitekt. Tema
Kodu ja Ehitus 19 tÜÜs on ette tulnud, et klient on esialgu valinud valmiskardina, mis hiljem on ikkagi tulnud Ăźldmulje huvides välja vahetada. „Tavaliselt valin salongis välja mĂľned sobivad kanganäidised, nende vahel teeme koos kliendiga lĂľpliku valiku,“ kirjeldab ta. „Kardinad paigaldatakse viimases sisustusetapis. On aga olnud ka kodusid, kus kauni vaate tĂľttu olen soovitanud aknakatetest Ăźldse loobuda.“ Ester Penjami (pildil) sĂľnul on eelkĂľige oluline, et klient usaldaks sisearhitekti. „Ka siis, kui soovitatu tundub koduomanikule esimesel pilgul harjumatu vĂľi valik ootamatu, ei maksa seda kohe tagasi lĂźkata – tasub aega vĂľtta ja kaaluda. Oluline on, et lĂľpptulemusena moodustuks hoonet vĂľi kodu hĂľlmav tervik.“
Uued ridaelamud Tallinna piiril – 400 vastset kodu Tallinna piirile 400 uut kodu loovas Tiskreoja elurajoonis hakkavad sĂźgisel kerkima pĂľneva arhitektuuriga ridaelamuboksid. Ăœhtekokku on elurajooni plaanis rajada kolm viie boksiga ridaelamut, millest esimese ehitus algab septembris. Tiskreoja elurajooni arendava Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sĂľnul saavad uute ridaelamubokside omanikud piisavalt omaetteolekut. „KĂľik boksid on omavahel nihkes, see tagab privaatsuse ja tänu sellele saab neid isegi omaette majadeks pidada,“ märkis Vähi. Esimeses mßßki pandud ridaelamus on kĂľik boksid viietoalised: Ăźle 100 ruutmeetri sisepinda, avar terrass ja oma hooviala. Suuruse järgi
maksavad boksid kas 199 900 vþi 224 900 eurot. Vähi hinnangul teeb uue elu-
rajooni teiste piirkonna ridaelamutega vþrreldes eriliseks just tippklassi arhitektuur, mis tähen-
dab ka kallist ehituslahendust, see aga omakorda kodule head hilisemat väärtust. „Need sobivad hästi suurematele peredele ja avarust hindavatele inimestele,“ lisas Vähi. Kokku kerkib Tallinna piirile RannamĂľisa tee äärde Tiskreoja elurajooni 12 hektarile 20 kuni 3-korruselist madalat hoonet 400 koduga, millest esimesed on kavas valmis saada kevadeks. Tiskreoja elurajooni juurde tulevad kodupood, kohvik ja Ăźhiskontor, kogu perele mitmekĂźlgsed vaba aja veetmise ja sportimise vĂľimalused, nagu tervisekilomeeter, rulapark, pallimänguväljakud ja suur laste mänguala. Allikas: www.tiskreoja.ee
Kui hakkad kardinaid valima Kþigepealt mþtle läbi z kui suured on ruumid, kuhu on kardinaid vaja, z kas kardinaid on vaja iga päev ette ja eest ära tþmmata, z kui palju on vaja aknaid katta (nt magamistoas ruumi pimendamiseks), z kuivþrd on kardinalahendust valides vaja mþelda turvalisusele (nt on peres väikesed lapsed vþi lemmikloomad), z kuhu ja kuidas aken avaneb (kardinad ja rulood tuleb valida nii, et akent oleks kerge avada), z kas pereliikmetel on allergiat (oluline kangavalikul) z kui tihti oled nþus kardinaid puhastama, z kardinate pikkus – kas maani vþi erilahendus, z kui suur on eelarve.
Kui tihti ja kuidas kardinaid puhastada? z Vajaduse järgi, kuid kord paari aasta tagant tasub kardinad pþhjalikult ßle vaadata ja teha kindlaks, kas need vajavad keemilist puhastamist. Mida harvemini sßgavpuhastust teha, seda kauem säilivad kardinad ilusad, kuid see eeldab korrapärast pinnahooldust. z Iganädalase kodukoristuse käigus tuleks tolmuimejaga kergelt ßle tþmmata ka kardinate pind, kuhu muidu ladestub suur osa koduþhus hþljuvast tolmust. z Aeg-ajalt ava aknad ja lase kardinatel tuulduda.
Seeria PE-Plus
Allikas: I.D.Kangas projektijuht Kati Sihvre
U ST
AT
M
A A ST
15 KO GE
Sundirecti seeria PE-Plus on infrapuna-kßttepaneeli pþhiversioon, mis pakub soodsa hinna eest palju hßvesid. Valge alumiiniumpind ja valge pulbervärvitud raam loovad peene disaini, mis sobib nii elu- kui ka ärihoonetesse. Omadused: ͟ 2KXWX PXJDY MD KRROGXVYDED ͟ (QHUJLDVŒŒVW NXQL ͟ 3LQQDWHPSHUDWXXU ͹ r& ͟ (L S¡OHWD KDSQLNNX HL WHNLWD NXLYD ¡KNX ͟ 6RELE DOOHUJLNXWHOH ͟ *DUDQWLL SDQHHOLGHOH MD MXKWVHDGPHWHOH DDVWDW Mudel
VĂľimsus
Suurus
KĂśetav ala
3( 3OXV 3( 3OXV 3( 3OXV 3( 3OXV PE1000-Plus
: : : : 1000 W
60*60* cm FP FP FP FP
P P P P P
Nutikas kßttejuhtimine* Teil on kaks erinevate funktsioonidega juhtsßsteemide valikut – Smart 1.0 ja Smart 1.0 Pro. Sßsteemi Smart 1.0 juhtmevaba juhtsßsteemiga saate oma kßtmist täielikult kontrollida ning ßhe puldi mitme samas toas oleva paneeliga siduda ja neid kþiki korraga juhtida. Veelgi suurema energiasäästu ja mugavuse nimel oleme loonud Smart 1.0 Pro – juhtsßsteemi, mis on loodud just meie WIFI-funktsiooniga infrapuna-kßtteseadmete jaoks. Meie nutika juhtsßsteemiga saate oma kßtmist nutirakenduse Sundirect Smart abil täielikult kaugjuhtida, kasutades mistahes IOS- vþi Android-seadet. Saate ßhe termostaadi mitme samas toas oleva paneeliga siduda ja neid kþiki ßhest rakendusest korraga juhtida. ͟ ͟ ͟ ͟ **
0RRGQH SXXWHHNUDDQL NXMXQGXV /LKWQH VHDGLVWXV SŒHYDQH SURJUDPP LJD SŒHYD MDRNV 3XKNXVHUHĽLLP Avatud akna tuvastus :Lο MXKWLPLQH QXWLUDNHQGXVH NDXGX
* Valikuline (lisa) / ** Saadaval sĂźsteemiga Smart 1.0 Pro
Smart 1.0 Smart 1.0 Pro (WIFI)
Moodne Ăľhuke raam
Paigaldus lakke vĂľi seinale
Edasimßßjad: Espak, Decora, SLO.
Sisseehitatud termostaat /vastuvĂľtja www.heasoojus.ee
Neljapäev, 29. august 2019
20 Kodu ja Ehitus Daisy Lappard
Valgusteid paigaldades VidaPress
Purunevad esemed paki ajalehepaberisse või – veel parem! – mullikilesse.
Kümme olulist nõuannet kolimiseks valmistujale Et kolimine oleks võimalikult valutu ning kolitavad esemed hiljem kergelt leitavad ning terved, tasub pakkimisel silmas pidada alljärgnevaid nõuandeid. z Varu eri suuruses kaste, marker kastide märgistamiseks, teip ja käärid kastide sulgemiseks, ajalehepaberit või mullikilet pakkimiseks ja õrnade asjade kaitsmiseks. z Veendu, et kastid oleksid vastupidavast materjalist. Pakitud kastide kaal peaks jääma 20– 25 kg piiresse. z Veendu, et kast poleks pilgeni täis, vaid esemete ja kaane vahele jääks paar sentimeetrit ruumi. z Jälgi, et koduelektroonika puhul vastaksid kastid eseme suurusele. z Märgi igale kastile peale, mis on selle sees ning millisesse ruumi see paigutada tuleks. Kui tegemist on õrnade esemetega või ei tohiks kasti kallutada, tuleks seegi info kastile kirjutada. z Õrnad esemed paki enne kasti asetamist ajalehepaberisse või
Kirjuta igale kastile peale, mis selles on ja kuhu ruumi kast läheb. mullikilesse. Jälgi, et esemed oleks kasti pandud turvaliselt ja need ei saaks kastis kannatada. z Kuna raamatud on rasked, paki need väiksematesse, võimalusel käeaukudega kastidesse, et neid oleks mugav tõsta. z Väärisesemeid ära kastidesse paki, need hoia võimalusel enda lähedal. z Vedelikke pakkides veendu, et purgid ja pudelid on õhukindlalt suletud ning märgi kastile „see pool üles“. z Koosta nimekiri kastide ja nende sisu kohta. Allikas: Nipiraamat
Oma lugemisharjumusi arvestades sea sisse lugemiskoht, kus tekstile langeks piisavalt valgust.
PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE
• välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad
www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee
plaadid • tuletõkkeplaadid
Neljapäev, 29. august 2019
Kodu ja Ehitus 21
väldi levinud vigu Pimeda aja saabudes muutub kodune valgustuslahendus väga oluliseks: see vþib muuta ruumi þdusaks ja hubaseks, vþi vastupidi, kþledaks ja ebamugavaks. Huupi valgusteid soetades on hea tulemus suuresti þnneasi, kes tahab kindla peale minna, peaks sisearhitektiga nþu pidama, et end vähemalt valgustuse plaanimise reeglitega kurssi viia. KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Läbi tuleb mĂľelda, kus ja kui palju on valgust vaja, et ruumides oleks mĂľnus olla, ohutu liikuda (nt trepid tasub valgustada) ja oma hobidega tegelda: näputÜÜd teha, raamatuid lugeda vmt. Ăœhest valgustist ruumi kohta on kindlasti vähe: Ăźldvalgusti vajab ka kohtvalgusteid, et soovide-vajaduste järgi valgust kombineerida. Eri tßßpi valgusteid saab kasutada vastavalt sellele, kas parajasti on vaja suunatavat, kaudset vĂľi Ăźldvalgust. Sisearhitekti tasuks valgustuse plaanimisse kaasata vĂľimalikult varakult: kui vajakajäämised avastatakse alles siis, kui enamik siseviimistlustki tehtud, vĂľib vigade parandamine minna kulukamaks kui läinuks valgustusprojekti tellimine. K-Rauta asjatundjad on kirja pannud kĂľige sagedasemad vead, mida omal käel valgustuslahendust valides tehakse. z Liiga nĂľrk valgustus kÜÜgis. Kodudes on sageli kÜÜgivalgustus valesti kavandatud, täpsemalt: valgustus on vale pindadel, kus toitu ette valmistatak-
se. Et selle tÜÜ juures, eriti lĂľikamisel-hakkimisel tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik, on mĂľistlik paigaldada tÜÜpinnale suunatud valgustuse Ăźlemiste kÜÜgikappide alla. Hästi sobivad selleks väikesed LED lambid vĂľi ribad. z Magamistuba on liiga pime. Magamistuppa valitakse tihtilugu seina- vĂľi pĂľrandalambid – sooviga luua hubast meeleolu. Paraku ei piisa pimedatel Ăľhtutel sageli nende valgusest, loodetud hubasuse asemel tekitab kasin valgus ruumist hoopis rusuva mulje. Ăœldvalgusti laes vĂľiks siiski olla ka magamistoas. Ăœks paremaid lahendusi on paigaldada dimmerid, nendega saab valguse tugevust sättida nii nagu parajasti vaja. z Aktsentvalgust on liiga palju. Elutubades kiputakse välja valgustama liiga palju alasid: soovitakse rĂľhutada maali seinal, riiulit, telerit, kaminat – lĂľpuks näeb tuba välja nagu kauplus. MĂľistlik oleks valida välja mĂľni Ăźksik objekt toas, mis välja valgustatakse. Valgustus (mitte valgustid ise) peaks olema märkamatu, need peaksid val-
gustama kogu tuba, eraldi ala, kui see on vajalik, ja tĂľmbama tähelepanu olulistele kohtadele ruumis. z Pole lugemiseks sobivat valgust. Lugemisnurgas peaks valgusallikas olema samal kĂľrgusel lugeja Ăľlgadega ja valgusvihk, mis langeb raamatule vĂľi ajalehele, peaks olema lai. SĂľltuvalt lugemiskohast tuleks lugemisvalguseks valida suunatava valgusega laua- vĂľi pĂľrandalamp. z Ebapraktilised valgustid. Valgustit valides peaks olema selge selle ruumi otstarve, kuhu valgusti on mĂľeldud – siis saab arvestada valguse muutmise vajadusega. Ăœldjuhul tasub valgusteid valides jätta kĂľrvale lauaja pĂľrandalambid, mille valgusvoogu ei saa suunata, aga ka väga rasked valgustid, mida ei saa hästi ringi tĂľsta – vähemalt juhul, kui valgusti koht ja otstarve pole juba kindel. z Valitakse valed lambid. Alati tuleb silmas pidada otstarvet ja kohta, kuhu lambid paigaldatakse: vannitoas ja saunas peaksid olema vastava kattega veekindlad lambid, otse trepiastmetele vĂľi nende alla tuleb valida väga tugevad lambid, mis peale astudes ei purune jne. Head nĂľu saab valgustikaupluses klienditeenindajalt, veel kindlam aga, kui kĂľik valikud on kirjas asjatundja koostatud valgustusprojektis.
OGAPLAAT
KATUSEFERMID TALAD SARIKAD
HELISTA 513 0374 KIRJUTA info@eimur.ee VAATA eimur.ee
KUNI 25 MEETRIT
ELEMENTMAJAD MAJAELEMENDID
KOGEMUSED AASTAST 1994
+($' 3$..80,6(' 0(76$ MD $('$ )6
)6 & (
)6 5
299â‚Ź
)6
239â‚Ź
259â‚Ź
199â‚Ź
40â‚Ź
469â‚Ź
189â‚Ź
419â‚Ź
159â‚Ź
50â‚Ź
30â‚Ź
40â‚Ź
+ 7$687$
499â‚Ź
449â‚Ź
589â‚Ź
539â‚Ź 50â‚Ź
)6
50â‚Ź
+ 7$687$
499â‚Ź
+
)6 & (0
449â‚Ź 50â‚Ź
)6
7$687$
+ 7$687$
Neljapäev, 29. august 2019
22 Kodu ja Ehitus
AKNAD, UKSED, LÜKANDUKSED PUIT, PUITALUMIINIUM, PVC
Osmussaare tee 8-B2 13811 Тallinn tel 601 0223, 532 32366 Fr. R. Kreutzwaldi 57 65610 Võru tel 782 0937 myyk@rehpol.ee