KODU SÄÄSTLIKUKS: kuidas remonti investeerimine saab kulusid vähendada? Millisesse koju sobiks õhksoojuspump? Kehale sobiv madrats on hea une alus
Kodu ja Ehitus
Neljapäev, 28. juuli 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Liina Metsküla • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: Õhtuleht Kirjastus
8,8% 8€
²NVHHULWXG LQWUHVV KDOGXVWDVX
bigbank.ee Kampaaniakoodiga SUVEREMONT kuni 31.07.2022
,JD ŚQDQWVRWVXVHJD NDDVQHYDG ULVNLG QLQJ NRKXVWXVHG PLVW·WWX SDOXPH ODHQXWRRGHWH WDUELPLVH YDMDGXV KRROLNDOW O¦EL P·HOGD 1¦LWHNV HXURVH ODHQXVXPPD SXKXO YLLHNV DDVWDNV ŚNVHHULWXG LQWUHVVLJD ODHQXM¦¦JLOW OHSLQJXWDVXJD HXURW MD LJDNXLVH KDOGXVWDVXJD HXURW RQ NUHGLLGL NXOXNXVH P¦¦U LJDNXLQH ODHQX WDJDVLPDNVH HXURW ODHQX WDJDVLPDNVHWH VXPPD HXURW QLQJ 6LQX SRROW PDNVWDY NRJXVXPPD HXURW 7XWYX WLQJLPXVWHJD O¦KHPDOW ZZZ ELJEDQN HH QLQJ YDMDGXVHO SHD Q·X VSHWVLDOLVWLJD
Neljapäev, 28. juuli 2022
2 Kodu ja Ehitus
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega majade fassaadidele, rõdudele, soklitele!
Eestis haigestub aastas radooni põhjustatud kopsuvähki rohkem inimesi kui hukkub liikluses!
Mõõtmised on akrediteeritud ISO:17025:2107
Neljapäev, 28. juuli 2022
Kodu ja Ehitus 3 Envato Elements
Praegusel ajal investeeritakse üsna palju oma kodu energiasäästlikumaks tegemisse. See ei tähenda tingimata päikesepaneelide paigaldamist, vaid tihti annab suure efekti juba ka akende väljavahetamine või lisasoojustus. „Mis renoveerimisest siin rääkida, raha on niigi vähe – just nii kõlab tavaline vastuväide soovitusele energiakulude kokkuhoiuks või elamistingimuste parandamiseks kodu korda teha. Ei vaidle, kuid nii nagu iga investeeringu puhul, tuleb plussid ja miinused kokku arvata ja otsuse tegemisel mitte pelgalt kõhutundele, vaid arvutustele tugineda,“ räägib Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter. Ta toob välja, et ehitusekspertide sõnul on keskmise üldkvaliteediga hoonetes viletsate akende ja uste soojapidavamate vastu vahetusega võimalik ligikaudu viiendiku võrra küttekulusid vähendada. Sama suure, kuid lisanduva efekti peaks praeguste hindade puhul saama ka elektervõi gaaskütte vahetamisest elektrilise soojuspumba vastu. „Eeldades, et tuul päris hoone seintest läbi ei puhu, on võimalik nende liigutustega pea poole võrra oma küttekulusid vähendada. Keskmise korteri kohta peaks sellise paketi realiseerimine umbes 10 000 euroga võimalik olema. Konservatiivselt hinnates võiks seesugune investeering end 5 aastaga ära tasuda.“
Ära alusta remonti suure hurraaga Siinkohal võikski remondivajaduse põhimõtteliselt jagada kolme kategooriasse: kapitaalremont, uuendus-taastusremont ja toredusremont. „Kapitaalremonti peab tegema, kui kinnisvaral on sisuline ja struktuurne probleem, mis tuleb igal juhul lahendada, sest muidu muutub vara kasutuskõlbmatuks või selle väärtus langeb oluliselt – on see siis vanad ja ohtlikud elektrijuhtmed, lekkivad torud, mädanenud põrand või tuult läbi laskvad ja soojaarved taevasse kergitavad aknad,“ selgitab Pechter. Uuendus-taastamisremont kujutab endast näiteks kulunud põrandakatte ja tapeedi asendamist; vananenud sanitaartehnika või logiseva köögimööbli vahetust. „On vajalik nii kvaliteetsema elukeskkonna saavutamiseks kui ka kinnisvara väärtuse säilitamiseks,“ sõnab Pechter. Toredusremonti tehakse lihtsalt parema emotsiooni ja seeläbi elukvaliteedi kasvu nimel. Vara väärtuse kasvu ei pruugi see kaasa tuua. Remondi planeerimisel tuleks üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. „Planeerimiseks kulutatav aeg aitab saavutada nii kvaliteetsema tulemuse kui ka hoida raha kokku materjalidelt ja töödelt. Küllap on meil kõigil isiklikest või lähedastesõprade remondikogemustest teada lugusid, mil ilma eeltööd tegemata suure hurraaga olemasolev lahendus maha kisti ning siis selgus, et kõigepealt oleks tulnud välja selgitada materjalide tarneajad, töömeeste saadavus või vähemalt
KODU ENERGIASÄÄSTLIKUKS: kuidas remonti investeerimine saab sinu kulusid vähendada? võtta mõõdud,“ kõneleb asjatundja. Kui need sammud õigel ajal tegemata jätta, võib end leida lõhutud kodus, mille taastamise ajaline ja rahaline perspektiiv on ähmane. „Eriti praegu, kui ehitusmaterjalide või spetsiifiliste sisustuskaupade tarneaeg ja lõpphind võib sõja, koroona ning tarneahelate kriisi tõttu olla prognoosimatu,“ ütleb ta.
Koosta remondieelarve ja küsi ekspertidelt nõu Vanemates hoonetes kipub remonditegemisega minema aga nii, et plaani järgi tehakse korda väike asi, kuid vana viimistluse või pealiskihi lahti võtmisel selgub, et probleemid ulatuvad sügavamale. Algse pisiremondi asemel tuleb tegeleda kapitaalremondi alla kuuluvate töödega ning sellega paisub nii eelarve kui ka nihkub kaugusesse valmimistähtaeg. Remonti planeerides peakski esmalt (vajadusel eksperte
kaasates) saama selgeks, kas elukohas on kapitaalsete asjadega kõik korras. Alles seejärel arutleda, kas kuskil võiks teha värskendusremonti. Viimistlust ja nii-öelda remondi pealiskihti puudutavates asjades saab ilmselt hakkama ehituspoe müüja abiga. Oluliselt keerulisem on aga nii-öelda konstruktsiooniliste või eritöid (vesi, elekter ja ventilatsioon) puudutava eelarve kavandamine. „See maailm on tänapäeval juba nii keeruline, et tõenäoliselt ilma spetsialistita ei suuda tavainimene välja valida ei mõistlikumat lahendust ega ka kalkuleerida selle teostuse maksumust,“ tõdeb Pechter. Ülioluline on koostada remondieelarve – tänastes majandusoludes on see vajalikum kui varasemalt. „Ehitusmaterjalide ja sisustuskaupade hinnad on läbi teinud või tegemas suurt kasvu ning nende kättesaadavuse ja tarneaegadega on teatavasti olulisi probleeme. Igaks juhuks
peaks valmis olema ka kulude kasvuks – alati ju loodetakse, et ehk nii palju ei kulu, aga kuna hindade osas on ebakindlus, siis parem valmistuda ka ootamatusteks,“ nendib asjatundja. Tavaliselt õnnestub väga odavalt läbi ajada vaid neil, kes ehitusvaldkonnas leiba teenivad. Nemad on ära proovinud tootjate eri lahendused ja materjalid ning tänu sellele oskavad leida parima hinna-kvaliteedi suhtega tooted. „Amatöörremontijal see tavaliselt ei õnnestu. Väga-väga odavalt tehtu paistab enamasti ka väga-väga odavana välja ning kipub vägaväga kiiresti lagunema või oma ilmet kaotama. Kui inimene teeb remonti enda jaoks, siis peaks ju pigem otsima kestvaid lahendusi. Kokkuhoid saab tulla eelkõige sellest, et eksperdiga arupidamise tulemusel osatakse välja valida enda kodule sobiv ja majanduslikult mõtekaim ehitus-viimistluslahendus ning seejärel tehakse selle han-
kimiseks põhjalik hinnavõrdlus eri ehituspoodide vahel.“ Pechter osutab, et remontimisel oleks mõistlik korraga suurem töö ära teha, mitte jupitada. „Esiteks on tihti ehituslikud asjad omavahel seotud ning ühe töö tegemiseks tuleb ka teine ette võtta – või vähemasti on mõistlik ja rahaliselt mõttekas neid koos teha. Kui jupitamisvajadus on tingitud ainult hetkelisest rahapuudusest, siis kaaluksin laenu kasutamist remondi finantseerimiseks. Intressikulu on tihtipeale väiksem kui see summa, mis tööde jupitamise tõttu remondi kogukulusse kokku kuhjub. Lisaks veel stress ja ebamugavused, mis kaasnevad eluga pikaleveninud „töötandril“,“ seletab ta.
Remonditöid pole mõtet jupitada Kui kinnisvaratagatisel laenu ei saa või ei taha, siis enamasti pakuvad pangad ka tagatiseta remondilaene. Remondilaenu oluliseks plussiks on tõik,
et inimene saab ise otsustada, mida täpselt summaga teha – olgu selleks materjalide ostmine, töömeestele tasumine, lauanõud või hoopis soolaleivapidu. Lisaks remondilaenule on nutikas variant ka kodulaenu refinantseerimine, et seeläbi korraga laenusummat remondikulude võrra suurendada. See tähendab, et remondiks võetava laenusumma eest saab maksta kodulaenu madalat intressi. „Bigbank pakub ka erigraafikuga kodulaenu – on võimalik laenusummat remondikulude võrra suurendada, aga samal ajal esimeste aastate laenumakseid tänasega võrreldes isegi vähendada. Erigraafik tähendab seda, et kuni 20 aastat võib maksta ainult intresse ning laenu põhiosa tagastamist saab alustada alles siis, kui näiteks lapsed on suureks kasvanud, palgatase loodetavasti suurenenud ning inflatsioon laenusummaga oma töö teinud,“ toob Pechter välja.
Neljapäev, 28. juuli 2022
4 Kodu ja Ehitus Envato Elements
TÕSI VÕI VALE? MÜÜT #1 – Õhksoojuspumbad on lärmakad. Vale – Kui õhksoojuspumbad esmalt turule tulid, olid nad tõesti kogukad, lärmakad ja tekitasid vibratsiooni. Tänapäeval on keeruline leida õhksoojuspumpa, mis läheb üle 30 detsibelli. Võrdluseks, sosistamine on umbes 20 detsibelli. MÜÜT #2 – Soojuspumbad on kulukad soetada. Vale – Näiteks Elektrum pakub mugava lahendusena järelmaksu 0% intressiga ning lepingutasu 0€. Piisab kõiges 15% sissemaksest. MÜÜT #3 – Õhksoojuspump lakkab töötamast külma ilmaga. Vale – Tõsi on aga see, et vanemad seadmed töötasid vaid kuni 15 miinuskraadi juures. Tänapäevased õhksoojuspumbad on viidud vastavusse meie kliimaga ning olenevalt tootjast ja mudelist, garanteeritakse kütmine ka siis, kui väljas paugub käre pakane. MÜÜT #4 – Eluiga on pigem lühike. Vale – Iga-aastane spetsialistipoolne korraline hooldus ja regulaarne filtrite puhastamine pikendavad õhksoojuspumba eluiga. Tavapärasel kasutusel on õhksoojuspumba eluiga keskmiselt 15 aastat.
Millisesse koju sobiks õhksoojuspump? Viimasel ajal paigaldatakse üha enamatesse majapidamistesse õhksoojuspump. Üheks eeliseks on kindlasti tõik, et lisaks talvisel ajal sooja tootmisele suudab see suvise kuuma perioodil efektiivselt tuba jahutada. Aga õhksoojuspumbal on teisigi eeliseid. „Tuues välja õhksoojuspumba eeliseid, ei saa üle ega ümber mugavusest. Elektrumi valikus olevatest õhksoojuspumpadest mõnel leidub ka ajastuse funktsioon, mille raames pump hakkab ise seadistatud kellaajal tööle ning kojujõudnu tuleb juba mõnusalt sooja tuppa. Teisel juhul piisab kõigest nupuvajutusest, et seinal olev pump märkamatult sooja tootma hakkaks. Jääb ära näiteks ahikütte korral puude tuppa tassimine,“ selgitab Elektrumi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Assar Tilga. Samuti on õhksoojuspump turvalisem kui põlemist vajavad küttevormid – näiteks puudub siiber või muud inimese elu ja tervist ohustavad protsessid. Välja tasub tuua ka energiasäästlikkuse. „Kui võtame
siinkohal näiteks elektriradiaatori, siis see kulutab 1kWh elektrienergiat ning annab vastu 1kWh soojusenergiat. Õhksoojuspump (selles näites SCOP) kulutab 1kWh elektrienergiat ja annab vastu 5,2kWh soojusenergiat. Niisiis on õhksoojuspumba kasutamine rahakotile hoopis sõbralikum,“ kõneleb spetsialist.
Kodu peaks olema hästi soojustatud Tõsi, on ka miinuseid. Õhksoojuspumbad töötavad elektri peal ning kui elekter peaks mingil põhjusel elamust kaduma (näiteks torm, hooldusest tulenev katkestus), ei tööta ka elektrisoojuspump.
Et saada õhksoojuspumbast täit kasu, peaks kodu olema hästi soojustatud. „Kui soojus saab kergesti „põgeneda“ läbi lae, seinte, akende või ukse, on tarvis rohkem energiat toa soojana hoidmiseks. Olgu muidugi öeldud, et see kehtib kõikide küttesüsteemide puhul,“ märgib Tilga. Kuna õhksoojuspump toetub eksklusiivselt väljast võetavale õhule ning toodab sellest soojusenergiat, siis temperatuuri kukkudes ekstreemsetele temperatuuridele langeb ka mõnevõrra efektiivsus. Õhksoojuspump sobib kõikidesse kodudesse, kuid siinkohal tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid. Nii õhksoojuspumba kui
ka teiste soojusallikate puhul on oluline teada oma kodu soojustatust. „Õhksoojuspumbast ei ole väga palju kasu, kui maja või tuba lasevad igast aknapõsest, uksepiidast ja muust halvasti soojustatud august soojusenergiat läbi. Hästi soojustatud kodudes on õhksoojuspumbast maksimaalselt kasu,“ seletab Tilga. Kõige paremini sobib õhksoojuspump traditsioonilisse ristkülikukujulisse koju – nõnda saab seadet maksimaalselt utiliseerida, kartmata ühegi niiöelda külmakoha teket. „Näiteks L-kujulisse tuppa on veidi keerulisem õhksoojuspumpa selliselt planeerida, et kogu ruum saaks kaetud. Loomulikult tuleb
arvestada ka sisemise ja välimise osaga, mis ei pruugi olla esteetiliselt just kõige meeldivam,“ lisab asjatundja. L-kujulise kodu puhul passib õhksoojuspump kenasti abikütteks.
Kortermajja paigaldades on vaja ühistu luba Meeles tuleb aga pidada, et õhksoojuspumba paigaldamine kortermajadesse on pisut keerukam kui eramajadesse. „Kuna õhksoojuspumba paigaldamisega muudetakse fassaadi ja välisilmet, mis on paraku kõikide korteriomanike kaasomandis, siis on tarvis küsida korteriühistu luba. Vähe sellest, tarvis on esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ning projekt,“
KUIDAS VALIDA SOBIV ELEKTRISOOJUSPUMP? Õhksoojuspumba valimisel peaks lähtuma päris mitmest aspektist. Esiteks, kui suur on tuba, mida soovitakse õhksoojuspumbaga kütta. Teiseks, küttevõimsus – kui palju suudab antud õhksoojuspump efektiivselt kütta? Siinkohal tuleks teada, kui palju on teie kodus vaja kütta. Seda leiab ühe lihtsa valemiga V × ∆T × K = kcal/h, kus siis: V on küttepiirkonna ruumala, ∆T on soovitud sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahe,
K on hajutuskoefitsient. Toome näiteks ruumi, mille laius on 5 meetrit, pikkus 14 meetrit ja kõrgus 3 meetrit. Saame köetava ruumi ruumalaks 240 m³ Välistemperatuur on -6 ja soovitud sisetemperatuur on +19, nende vahe on 25 ºC K – selle väärtuse määrab isolatsiooni tüüp ja konstruktsioon. Toome näiteks hästi isoleeritud ruumi K = 0,8 240 m³ × 25 ºC × 0,8 = 4800 kcal/H * * 1 kW = 860 kcal/H 4800 / 860 = 5,6 kW
Selle arvutuse kohaselt peaks valima seadme, mille küttevõimsus on vähemalt 5,6 kW. Lahjem jääks juba kütmisel hätta. Kolmandaks, energiaklass. Mida rohkem tähti, seda energiasäästlikum. Neljandaks SCOP väärtus – SCOP tuleneb ingliskeelsest väljendist Seasonal coefficient of performance ehk siis eesti keelde panduna hooajaline jõudluse koefitsient. See tähendab, et kui näiteks õhksoojuspumba SCOP väärtus on 5,38, siis iga kWh elektri koha toodab pump 5,38 kWh soojust.
MÜÜT #5 – Seadet saab kasutada vaid kütmiseks. Vale – Õhksoojuspumpa saab kasutada olenemata aastaajast ning välistemperatuurist. Veelgi enam, õhksoojuspumba jahutusfunktsioon on hinnatud suviste leitsakute ajal ning kindlasti ökonoomsem kui puhurid.
räägib Tilga. Viimasest ei pääse muidugi ka eramaja omanikud. Kui elamu asub näiteks miljööväärtuslikus piirkonnas, siis on vajalik muinsuskaitseameti luba. Õhksoojuspumba peab paigaldama väljaõppinud ja vastavad koolitused läbinud spetsialist. Nõnda saab kindel olla, et seadme sise- ja välisosale saab valitud parim asukoht. „Õhksoojuspumba paigaldamiseks on tarvis puurida seinast auk läbi, mis ühendab sisemise osa välisega. Ennekõike aga peab leidma maksimaalset efektiivsust võimaldava asukoha. Valesti valitud asukoht võib teha karuteene: seade ei tööta eesmärgipäraselt ning raiskab hoopis rohkem energiat kui vastu annab,“ toob spetsialist välja. Õhksoojuspumba hooldamine on lihtne ning tavapärase hooldusega saab iga koduomanik ise hakkama. Piisab vaid toolist, mille peal seista ning tolmuimejast, et puhastada pumpa kogunenud tolmust. „Pisut laiapõhjalisemaks hoolduseks on siiski tarvis kutsuda tehnik, kes kontrollib nii välise kui tubase õhksoojuspumba osad üle. Hooldama peaks vähemalt kord aastas, enne talve tulekut.“
Neljapäev, 28. juuli 2022
Kodu ja Ehitus 5
Keskkonnasäästlik küttelahendus Elektrumist Lihtne ja mugav viis muuta oma kodu energiatarbimist ning hoida kokku küttekuludelt. Õige soojuspumbaga säästad kuni 80% elektrikulust. Lisapanus keskkonda anna paketiga Roheline klõps!
Järelmaks kuni 36 kuud, lepingutasuta, intress 0, sissemaks 15% Uuri lähemalt ja sõlmi leping:
elektrum.ee 711 5555
kliendiinfo@elektrum.ee
Neljapäev, 28. juuli 2022
6 Kodu ja Ehitus
Envato Elements
ET SU UNI OLEKS PAREM: z Madrats peab kohanema sinu kehaga, mitte vastupidi. z Hoia magamistuba jahe. z Mine magama ja ärka alati samal ajal. z Tee tund enne magamaminekut kodu hämaramaks. z Väldi enne und LED-ekraane. z Tuuluta enne uneaega magamistuba. z Väldi õhtul alkoholi ja kohvi.
VAHETA VOODI UUE VASTU, KUI: z Voodi on ebamugav. z Selg või õlad on hommikul valusad. z Voodi on määrdunud või üle 10 aasta vana. z Vahetad öö jooksul korduvalt asendit. z Ärkad hommikul higisena, peavaluga, kinnise nina või rähmaste silmadega. z Käed või jalad on hommikul tuimad. z Su uni on katkendlik.
Kehale sobiv madrats on hea une alus „Igaüks meist teab, et kiire elutempo, mured ja stress põhjustavad unevaevusi. Unekvaliteeti võib mõjutada vale toatemperatuur, määrdunud voodi, liigne valgus või õhu halb kvaliteet. Uni on hädavajalik, et aju suudaks olla aktiivne ja ergas – see on baasvajadus nagu toit ja vesigi,“ kõneleb Unikulma unespetsialist Karita Hommuk. Kuna inimene magab kolmandiku oma elust, siis on äärmiselt oluline teha kõik võimalik, et uni oleks parima kvaliteediga. „Kui inimesel on tekkinud tõsine unepuudus, siis seda võiks isegi võrrelda joobega – tähelepanu hajub, füüsiliselt on halb olla, mõte ei jookse enam nii hästi kui varem,“ toob Hommuk välja. Und mõjutavaid tegureid on palju ja kehale hästi sobiv madrats on neist üks tähtsamaid. „See aitab leida kogu ööks õige magamisasendi, milles püsides saad suurima kasu kosutavast ööunest. Hea voodi toetab magamise ajal keha ning aitab pinges lihastel lõdvestuda. Õige magamisasendi saavutamisel on tähtsaimaks teguriks kvaliteet-
ne madrats, mis arvestab magaja keha eripäraga,“ toonitab asjatundja ning lisab: „Just sulle sobival madratsil magades vähkred vähem ning organismi taastumisel suurt rolli mängiva süvaune määr kasvab. Ärkad puhanuna ning oled päeva väljakutseteks valmis.“
Liiga kõva või pehme madrats kurnavad keha Heaks uneks vajaliku madratsi valimine on tähtis ülesanne ning leida tuleks sobiv balanss kõva ja pehme vahel. „Kui madrats on magaja jaoks liiga kõva, siis näiteks väsivad küliliasendis teatud kohad kiiresti ära (õlanukid, puusad). Aga kui eelistatud magamisasend on selili, siis liiga pehme madratsi
puhul hakkab istmik madratsisse vajuma ja ära väsib alaselg,“ selgitab Hommuk. Liiga kõva vedrumadratsit saab lihtsamini pehmemaks teha, kui panna sellele peale suhteliselt paks ja pehme pealismadrats. Liialt pehme vedrumadratsi saamine kõvemaks on seevastu märksa keerulisem ülesanne. „Kehaasendi paneb paika ikkagi vedrustus ja vahet pole, mida liiga pehmele või äravajunud madratsile peale asetada. Keha võtab ikka selle asendi, kuidas vedrud keharaskuse tõttu vajuvad.“ Niisiis, kui vedrumadrats on oma aja ära elanud, siis ainult pealismadratsi vahetamise või lisamisega head und ei saavuta. Tegelikult soovitabki spetsialist uurida täpsemalt oma magamisasendit ja kas mõni kehapiirkond väsib sel ajal eriliselt ära. „Siin tulebki mängu originaalne Unikulma UnikLab®-seade. See näitab kenasti ära, millises asendis magades peavad millised madratsi piirkonnad keha
toetama või siis hoopis järele andma. Eesmärk on saavutada seda, et inimene magab nii, et lülisammas ei keerdu ega kõverdu – ehk et keha oleks võimalikult loomulikus asendis,“ osutab Hommuk. Ta võrdleb keha järgi sulanduva madratsi soetamist rätsepaülikonnaga – spetsiaalselt sulle tehtud ülikond sobib alati paremini kui poest ostetud valmistoodang. Ja kindlasti leiab kasutust pikemat aega. Üldine rusikareegel on aga see, et mida raskem on magaja, seda jäigemad võiksid olla vedrud. Loomulikult ei saa madratsi valimisel lähtuda ainult teooriast – madratsit tuleks ise proovida.
Patja tuleks vahetada iga kahe aasta tagant Probleem seisneb tihti ka selles, et abikaasade kehad on erinevad. „Üks kaasadest võib olla tunduvalt pikem või kogukam, kuid siiski märkame sageli, et madrats on magajatel sama. Just sellisel juhul on ideaalne lahen-
dus kaheinimesevoodi, kus madratsid on tehtud kummalegi magajale individuaalse tööna,“ märgib Hommuk. Ka padi mängib oma rolli hea une ja enesetunde saavutamisel. „Õige padi aitab leevendada kaela- ja peavalu. Sobiva padja leidmisel tuleb lähtuda õlgade laiusest, eelistatud magamisasendist ja olemasolevast madratsist. Oluline on leida endale padi, mis nii selili- kui küliliasendis magades võimaldab kehale sellise loomuliku asendi, milles nii kaela- kui ka õlavöötmelihased saavad lõdvestuda ning taastuda,“ seletab Hommuk. Suurepärase ergonoomilise padja kaks tähtsaimat omadust on kõrguse reguleerimise võimalus ning hea tugi kaelale. Patja tuleks pesta aastas mitu korda ja selle peaks välja vahetama iga kahe aasta tagant. „Kui ärkad hommikuti rähmas silmade ja kinnise ninaga, siis on aeg padi minema visata ja uus osta,“ sõnab ta.
Asjatundja hinnangul on ülitähtis enne ostu madratsit proovida – isegi siis, kui teoorias on teada, missugune madrats passib. „Kui inimene tahab osta madratsi pikaks ajaks, siis ilma reaalselt pikali heitmata mina seda mingil juhul teha ei soovita. Sama asi kehtib voodile istumise puhul – see ei anna mingit aimu, kuidas on konkreetsel voodil magada. Väga sageli tulevad kliendid kauplusesse madratsit proovima ja heidavad kohe seliliasendisse. Kui küsida, mis asendis tegelikult magatakse, selgub tihti, et hoopis külili ning selili ei magata üldse. Seega, katseta voodit alati selles asendis, milles sa ka päriselt magad,“ juhendab Hommuk. Siin-seal müüakse madratseid ka e-poes, kuid pimesi ostmist võiks esmajoones vältida. „Liiga suur risk on täiesti valesti valida. Voodit ostes on täiesti kriitilise tähtsusega sellel enne pikali olla ja veenduda, et kehal on mugav,“ teab spetsialist.
Neljapäev, 28. juuli 2022
Kodu ja Ehitus 7
Meie kehad on erinevad, seepärast valmistatakse Unikulmas vedrumadrats individuaalselt magaja keha järgi.
Tarn eaeg 3-4 näda lat!
Unikulma originaalne UnikLab-mõõtmine UnikLab-seadmega mõõdetakse inimkeha poolt madratsile avalduvat pinnasurvet. Mõõtmistulemuste ja uneanalüüsi põhjal valmistavad Unikulma füsioterapeudid ja ergonoomiaasjatundjad just Sinule sobiva voodi, sest Unikulma madratsi vedrustus järgib magaja keha, mitte vastupidi.
Broneeri endale personaalse teeninduse aeg meie kodulehelt: www.unikulma.ee/broneeri-aeg
Järve Keskus Pärnu mnt. 238, 11624 Tallinn, tel. 666 1106, unikulma@unikulma.ee
8 Kodu ja Ehitus
Neljapäev, 28. juuli 2022