PUITAED – KLASSIKALINE JA ALATI MOES. ÜÜRIKODU VÕIB NÜÜD SAADA ODAVAMALT. KAUNI MURU SALADUSI. ÄRA VII AIAJÄÄTMEID METSA ALLA
Kodu ja Ehitus Reede, 29. mai 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE
• välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid
www.ehitusplaat.ee
Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee
2 Kodu ja Ehitus
Reede, 29. mai 2020
Reede, 29. mai 2020
Kodu ja Ehitus 3
PUITAED – klassikaline ja alati moes KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Klassikalise lippaiaga ümbritsetud ärklikorrusega maja aedlinnamiljöös kesest lopsakat rohelust – romantikuhingele on see kujutlus unelmate kodust. Paraku teeb ajahammas oma töö ja varem või hiljem jõuab kätte aeg vana puitaed uue vastu vahetada. Puitaed pole ka parima hoolduse juures igavene. Ehkki aialippidesse pääsev niiskus tuule ja päikese käes kiiresti kaob, võivad lipid ajapikku neis kohtades, kust niiskus pikemalt püsib (näiteks otstes ja rõhtlatile kinnitamise kohas), siiski kahjustatud saada.
Et puit kestaks kauem Uut aeda ehitama asudes tasub kasutada tööstuslikult immutatud puitmaterjali – see peab vastu oluliselt kauem. Tööstuslikul immutamisel viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imatakse vesi puidust välja. Kui aialipid lasta kohe ka
sobivasse mõõtu lõigata, on ehitada eriti mugav. Aialippide viimistlemiseks sobivad kõik puiduvärvid, aga need võib üle tõmmata ka peitsi või sobivas toonis puidukaitsevahendiga. Sügavale puidu sisse imbuvad viimistlusvahendid aitavad omakorda ära hoida niiskuse imendumist. Värvitoon tuleks valida majaga sobiv, aga arvestada tasub ka maja asukohaga – paljuski sõltub sellest edaspidine hooldusvaev. Et hele aed määrdub kergesti, sellega oskavad kõik arvestada, aga näiteks tolmava kruusakattega tänava ääres kaotab ka tume aed kiiresti värske väljanägemise. Värvimise kasuks otsustades tasub aegsasti mõelda ka sellele, et kui kunagi on vaja aed üle värvida, siis võtab pinna puhastamine sageli rohkem aega kui värvimine ise.
Kui kõrge, kui tihe? Piirdeaia standardmõõt on 1,5 meetrit. Erandjuhul tohib aed olla kõrgem, aga enamasti tuleb see soov kooskõlastada kohalikus omavalitsuses. Vertikaalset aeda ehitades jäetakse enamasti aialippide vahekau-
Pixabay
Üürikodu saab senisest odavamalt
Kui ehitad puitaeda z Jäta maapinna ja lippide vahele õhuvahe vähemalt 10 cm. z Lipid võiksid horisontaalsetest põõnadest üle ulatuda kõige rohkem 25 cm. z Immutamiseks sobib paremini männipuit, värvimiseks kuusk – oksakohtadega männipuit jääb värvimisel laiguline. z Värvima võib hakata siis, kui puit on täiesti kuiv. z Vana aed tuleb enne värvima asumist puhtaks pesta ja eemaldada lahtine värv. Allikad: Puumarket, Piirdeaiad OÜ, Aiarajatised.ee
guseks kaks sentimeetrit – nii on aed ilus vaadata ja pakub piisavalt privaatsust. Üha enam on hakanud populaarsust koguma horisontaalsed puitaiad, eriti uuselurajoonides. Võrreldes vertikaalsega, läheb horisontaalse aia ehitamine oluliselt kiiremini, sest kasutatavad lauad on tavaliselt laiemad (15 cm ja rohkemgi) ja laudade va-
hed on suuremad. Kui soovitakse, et aed oleks kena vaadata mõlemalt poolt, kasutatakse topeltlaudist: lauad kinnitatakse aiaposti mõlemale poolele, nii tänava kui ka maja poole.
Vundament säästab aialippe Horisontaalse aia laudade vahe võib olla paarkümmend
sentimeetrit või rohkemgi. Aiapostide vahekaugus on enamasti 2,5–3 meetrit. Kasutada võib nii metall- kui ka puitposte, viimased peavad kindlasti olema immutatud puidust. Võimalik on kasutada ka lühikesi metallposte, mille külge kinnitatakse vajaliku pikkusega puitprussid, aga ka immutatud puidust prussid võib mädanemisohtu kartmata maasse kaevata. Meeles tuleb pidada, et kui immutatud puidust posti on vaja lühemaks saagida või postiotsi teritada, tuleb lõikepinnad uuesti puidukaitsevahendiga töödelda. Kes tahab, et puitaia eluiga oleks võimalikult pikk, võiks selle rajada betoonist vundamendile.
Paljud korterid antakse praegu üürile 20–30% soodsamalt kui enne eriolukorda, ütles 1Partner Kinnisvara üüripindade konsultant Helen Shank. „Üürimaakleritel on praegu väga palju tööd, ostusoovist on vähemalt ajutiselt saanud üürihuvi,“ ütleb Helen Shank. „Paljud ei julge osta, mõnele ei anna pank laenu.“ Hinnalangetust küsivad Shanki sõnul peamiselt need üürnikud, kes seni tasusid maksimumi, näiteks 2toalise kesklinna korteri eest 700–800 eurot, rohkem on pihta saanud ka vanalinnakorterite ja väikeste ühetoaliste hinnad. „Näiteks langes tuhandeeurose kuuüüriga korteri hind 700 peale, et üürnik sisse jääks. 650 euro pealt langes hind 450 ja 360 eurolt 250 peale,“ toob Shank näiteid viimase kuu kohta. „Vähemalt ajutiselt on üürileandjal mõistlik järeleandmisi teha, sest kui senine elanik välja kolib, siis uuelt niikuinii enam vana hinda ei saa, vahepeal aga seisaks pind veel tühjalt.“ Kinnisvarakonsultant märgib, et ühes seni Airbnb jaoks hoitud Kalamaja kortermajas läksid kolmetoalised kaubaks 420 euroga kuus, huvi oli väga suur. „Üürihuvi on kasvanud suurte kolmetoaliste korterite ja langenud väikeste ühetoaliste vastu,“ lisas Shank. „Suuri üürivad paljud, kes vastu kevadet oma senise korteri maha müüsid ega riski praegu uut osta.“ IA MIHKELS
VALI
STARDIVALMIS NIIDUK
KASTIST VÄLJAS ÕLI SEES JA KÜTUS PAAGIS NIIDUSEADE SIRGELT ALL VÕTMED EES JA TÖÖVALMIS TASUTA TRANSPORT KODUHOOVI Robotniidukite ja murutraktorite järelmaks 6 kuud intressivaba
0% intress
Pakkumised kehtivad kuni 30.06.2020
Reede, 29. mai 2020
4 Kodu ja Ehitus
ÜLLATUS: Tiskreoja uue elurajooni rahvas saab õunaaia Kui kõik läheb nii nagu arendajal praegu kavas, saavad Tallinna piirile kerkiva uue 400 koduga Tiskreoja elurajooni asukad juba tuleval sügisel oma õunaaiast esimesi ubinaid noppida. Elurajooni rahva ühiskasutusse jääva õunaaja rajamise mõtte taga on Invego juhi KristjanThor Vähi sõnul soov luua kõigiti mõnus elukeskkond, kus peale käe-jala juures olevate terviseradade, rohealade ning mänguja spordiväljakute on ka kodutunnet süvendav õunaaed. „Eestis on haruldane juba see, et koduarendust tehes luuakse sinna ka eraldi mahukas haljastusprojekt, aga Tiskreoja uutel elanikel tekib uuselamura-
Tiina Kõrtsini
joonides täiesti erakordne võimalus sügiseti oma aiast saaki saada,“ märkis Vähi. Sel sügisel istutatakse Tiskreoja õunaaeda ühtekokku 34 puud. Puuistikud valitakse võimalikult suured, et elanikud saaksid esimesed õunad oma aiast juba järgmisel aastal. Täpne sordivalik selgub enne istutamist, aga kindlasti on nende seas „Kasper“, „Valge klaarõun“, „Krista“ ja „Tiina“. Tallinna piiril asuva Tiskreoja elurajooni 12 hektarile kerkib 400 koduga terviklik tuleviku elurajoon. Igas majas on lift, korterite vahel on lisaheliisolatsioon ning enamikul kodudel on avar rõdu või terrass. IA MIHKELS
Aknad ko KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Vihmavee- ja ventilatsioonisüsteemide, torustike ja korstnate-katuste kõrval vajavad korrapäraselt ülevaatamist ka aknad. Nüüd on selleks just paras aeg: kui ka kohe aknahooldust ette ei saa võtta, võib vajalikud tööd kirja panna, et need suvega kõik tehtud saaksid. Põhiliste plastakna hooldustöödega, tihendite puhastamise ja silikoonimise ning sulustevastuste õlitamisega saab iga aknaomanik ise hakkama, asjakohast hooldusinfot leiab vajadusel tõenäoliselt iga aknafirma kodulehelt. Silikoonimine on lihtne: tuleb tilgutada puhtale lapile silikoonõli ja käia õlise lapiga tihendid üle. Kui seda korrapäraselt ei tehta, võivad tihendid kiiremini kuluda või kinni jääda. Ka suluste õlitamisel pole midagi keerulist, tähtis on tilgutada õli õigesse kohta – ja kohad on sulustel märgitud.
Aknatihendid kuluvad Vähemalt iga kümne aasta järel tuleb tihendid üldjuhul välja vahetad. Hea, kui aknaomanik on juba akende paigaldamise ajal järele uurinud, kas tegemist on vahetatavate tihenditega, kui kaua need vastu peavad ja kes need vajadusel välja vahetab. Kõigi aknamudelite tihendid ei ole kaugeltki ühesugused, neid kõiki ei olegi ehituspoest niisama lihtsalt leida ja kui valida vale paksusega tihend, ei pruugi vahetamisest suurt tulu tõusta. Igal juhul on kindlam tihendite vahetamine ja akende reguleerimine jätta vähemalt esimesel korral asja-
ST. MORITZ 1 – 30 m2 STAVANGER 1 – 11,4m
OSTENDE 1 – 8,7 m2
2
tundjate hooleks. Kui tihendivahetus korra ära nähtud ja õige tihenditüüp teada, saab koduomanik edaspidi ilmselt ka selle tööga ise hakkama. Plastakna PVC-raamid võib puhtakse pesta pehme käsna või mikrokiudlapi ja puhta veega, väga määrdunud pindade puhastamiseks võib kasutada spetsiaalset PVC-akende ja -uste puhastamiseks mõeldud puhastuspiima. Aknapuhastusvahendit plastakna raamide puhastamiseks kasutada ei maksa: asjatundjate kinnitusel võib osa neist tekitada aknaprofiilile staatilise elektri ning aken hakkab tolmu külge tõmbama.
Kas annaks korda teha? Puitakna suurimad vaenlased on niiskus ja päike. Niiskuskahjustused tekivad enamasti sellest, et vihmavesi pääseb aknaraami ja piida nurgaühenduste või klaasi ja raami liistude vahele. Kindlasti tuleks kord-kaks aastas kõik akna- ja servaliistud ning lauaotsad hoolikalt üle vaadata, et väiksemaidki värvikahjustusi aegsasti märgata ja kohe parandada – siis ei jõua niiskus puidule liiga teha. Kui majal on säilinud vanad puitaknad, siis rääkimata sellest, et enamasti pole sobilik neid plastakende vastu vahetada, tasuks tõsiselt kaaluda sedagi, kas tellida uued puitaknad või püüda parandada vanu. Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto on alati soovitanud enne vana akna väljavahetamist lasta asjatundjal hinnata selle seisukorda: mis võhiku pilgule tundub lootusetu, ei pruugi seda tegelikult olla – vana aken võib olla restaureerimiseks sobilik ja kesta pärast seda veel mitukümmend aastat.
Piirdeaedade meistriklass aastast 2000
• Klassikalised puitpiirded • Puit- ja metallpaneelaiad • Pressbetoonist aiaelemendid • Tiib- ja liugväravad
ALICANTE 3 – 23,3 m
ESBJERG 2 – 23,5 m2
• Värava-ajamid • Metallpiirded • Võrkaiad • Tõkkepuud
2
MADEIRA 2 – 7,9 m2
SOODUSPAKKUMISED KODULEHEL!
eritex@eritex.ee +372 6552 713; +372 512 1865 www.eritex.ee Allika tee 20, Alliku, Saue vald 76403
Kui kodu saab alguse piirdeaiast…
Reede, 29. mai 2020
Vida Press
Kodu ja Ehitus 5 Pixabay
orda!
Muinsuskaitseameti restaureerimisnõunik Artur Ümar kinnitab samuti, et ajalooliste hoonete puhul on igati mõistlik eelistada vanade raamide korrastamist. Ka uute puitakende tegijat tuleks väga hoolikalt valida, sest nii mõnegi tootja puitaknad on hoonele liialt rohmakad ja vale proportsiooniga. Asjatundjate hinnangul tasub eriti hoolikalt uurida aknaid, mis on tehtud enne 1960. aastaid, hilisemad on sageli juba algusest peale kehvakesed olnud, päris vanad aknad võivad aga olla kõigiti taastamist väärt seisus.
Või siiski loobuda niitmisest ja teha nii nagu soovitavad uuemad trendid: kui vähegi võimalik, lasta ka koduaias lilleaas lokkama?
Kaunis muruvaip on koduaia uhkus? Mida tuleb teha, et õuemuru oleks ilus, tihe ja jala all mõnusalt pehme? Juhiseid ideaalse muru saamiseks jagab K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets. Vali sobiv muruseeme. Meie kliimas peab muru hästi taluma temperatuurikõikumisi, sobima mulla ja kasvukohaga – arvesta seda seemet valides. Aeda, kuhu päike paistab vähe, saab näiteks valida varjumuru. Kes aga tahab võimalikult harva niita, sel tasub valida aeglase kasvuga muru seeme. Ära niida liiga vara. Kevadel enne esimest niitmist võiks murul lasta päris kõrgeks kasvada, et taimed saaksid piisavalt jõudu koguda. Niitma võiks hakata mai teises pooles: esialgu niita harvemini ja suve jooksul sagedust tihendada. Vali õige masin. Ideaalse muru võib saada murutraktori, -niiduki ja ka robotiga – valik sõltub niidetava maa-ala suurusest, koduomaniku mugavusest ja rahakoti paksusest. Murutraktor kulub ära, kui muru on niita vähemalt 2500 ruutmeetri jagu. Väikeses linnaaias pole traktoriga manööverdamiseks ruumigi, ka on oht naabrid müraga närvi ajada – seal saab hakkama käsiniidukiga, seda võib vajaduse korral toetada ka robot. Niidukit valides võiks eelistada elekt-
Vaata vana akent! Praegu on kõigil hea võimalus saada vanade akende parandamisest põhjalik ülevaade. Nimelt korraldas Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus koos muinsuskaitseametiga puitakende taastamise ja hooldamise päeva „Vaata vana akent!“ seekord virtuaalselt. Töötoad jäid eriolukorra tõttu ära, huvilised said koguneda arvutite ette. Vaatajaid oli 11 riigist ja kokku üle 600, kõik said soovi korral ka küsimusi esitada. Teabepäeval selgitati, kuidas hinnata vanade akende seisukorda, õpetati kittima, klaasima ja värvima. Maaarhitektuuri keskuse koolitusprojektide juht Aune Mark ütles, et aadressil maamaja.television.ee on kuni maikuu lõpuni järelevaadatav kogu teabepäev koos meistrite kommentaaride ja vestlustega. Maaarhitektuuri keskuse Youtube’i kanalil saab teabepäeva õppevideoid üle vaadata igal ajal. Kord-kaks aastas tuleb kõik aknaja servaliistud ning lauaotsad hoolikalt üle vaadata, et väiksemaidki värvikahjustusi aegsasti märgata ja kohe parandada – siis ei jõua niiskus puidule liiga teha.
PÄIKESEENERGIAL TÖÖTAV VENTILATSIOONI- ja KÜTTEPANEEL Põhjused soetamiseks: • pidevalt kallinev elektrienergia • vajadus vähendada energiakulusid • ruumide puudulik ventilatsioon • hoone halb hüdroisolatsioon • lisakütte vajadus • soov kasutada alternatiivenergiat • soov vabaneda hallitusest niiskuse probleemidest jms.
ristarteriga mudelit, mis säästab käimatõmbamise vaevast, ja mõelda läbi, kas on vaja kogujaga või multšeriga masinat. Viimane ei pruugi ennast õigustada, kui muru niidetakse harva: kõrge muru tükeldamisega ei pruugi masin hakkama saada. On ka niidukeid, millega saab nii koguda kui ka multšida. Ole järjekindel! Rusikareegel on, et muru niidetakse kord nädalas, aga näiteks põuaajal võivad niitmisvahed olla pikemad, sest madalast murust saab päike kuival ajal kiiresti jagu. Jälgi, et lõiketerad oleksid alati teravad. Arvesta roboti jaksu. Robotilt ei saa eeldada rohkem kui ta suudab. Kui soodsa hinnaga masin on mõeldud 1000ruutmeetrise murulapi niitmiseks, ei saa see hakkama kaks-kolm korda suurema pinnaga. Ka tuleb arvestada, et üks asi on niita sirgete servadega ristkülikut, sootuks teine aga tulla toime sopilises ja kallakutega aias. Milleks valitud robotil jaksu jagub, tuleb enne ostmist täpselt järele uurida. Soeta trimmer. Pealeniiduki tasub soetada ka murutrimmer, et saada puhtaks peenarde servad, puude-põõsaste ümbrus ja aiaääred. Hoolda. Iga kasutuskorra järel puhasta niiduk murujäänustest. IA MIHKELS
www.ventpanel.eu
Soojendatud õhk
Värske õhk
Ventilatsioonipaneelid sobivad kõige paremini hoonetesse, kus ei ole elektrit või kus ei soovita või ei tohiks jätta lahkudes tarbijaid pinge alla.
Info ja hinnapakkumised: info@ventpanel.eu
Reede, 29. mai 2020
6 Kodu ja Ehitus EIKE VUNK
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
Aed on kui elav organism, mis kasvab, liigub ja muutub. Paratamatult tekib aias töötades aga materjali, mida justkui enam vaja ei ole – rohitud umbrohi, lehed, sügisesed taimevarred, liialt suureks kasvanud lillepõõsad või üleliigne saak. Mida sellega peale hakata? Kõik selle esimese hooga üleliigsena näiva kraami saab tegelikult oma aias ära kasutada: kui lasta sel kompostihunnikus kõduneda, on tulemuseks toitainetest pungil huumus, millega võib väetada peenraid, põõsaid ja hekke. Igati õigesti teevad need, kes niisugusel toitainete ringlusel oma aias toimuda lasevad.
Ära risusta loodust! Mida aga teha siis, kui kompostihunnik tundub inetu ja aeda sobimatu? Internet on tulvil ideedest, kuidas luua silma rõõmustavaid kompostimiskohti. Kui seda aga mingil juhul ei soovita või see aeda lihtsalt ei mahu, tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse nõuete ja võimalustega. Neid on Eestis erinevaid – üldkasutatavad kompostimisväljakud (nt Võrus), korraldatud haljastus- ja aiajäätmete vedu, jäätmejaamad. Okste ja lehtede põletamist ei saa kindlasti soovitada, sest aias tekkiv kraam sisaldab palju niiskust ja tekitab
põledes paksu suitsu, ka tuleb järele vaadata, kas kohaliku omavalituse heakorraeeskiri põletamist üldse lubab. Ühes on aga seadus selge: nii nagu muud prügi, ei tohi ka aiaja haljastusjäätmeid viia metsa alla või võsa vahele ega kallata kraavi. Selline tegevus on ebaseaduslik ja karistatav. Peale visuaalse risustamise tekitab selline käitumine hoopis teistsuguse suure probleemi – just nii satuvad loodusesse muidu ainult aias kasvavad võõrliigid.
Võõrliigid kodumaistele ohuks Kuigi suurem osa aiajäätmetest võib tõesti metsa all kõduneda, levib igal aastal sel moel meie loodusesse ka liike, kes ei peaks seal kasvama. Kui kasvukoht ei ole liigile piisavalt soodne või pole kiire paljunemine liigile omane, jäävad võõrliigid uues asukohas küll kasvama, aga ei pruugi hakata seal vohama (nt hostad, nartsissid). Selliselt kasvab meie looduses igal pool juba sadu võõrliike. Kõige keerulisem on aga kindlalt teada, kas ja millal nad muutuvad invasiivseks ehk vohavaks. Invasiivseteks võõrliikideks nimetatakse neid, kes siia sattumise järel hakkavad meie looduses vohama ja probleeme põhjustama. Sageli võtavad nad üle kohalike liikide elupaiku ja mõjuvad looduse mitmekesisusele halvasti. Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi – ka oma aias. Nimekir-
Välja kaevatud kanada kuldvitsa juurikad tuleb enne põletamist või kompostimist lasta kindlasti läbi kuivada.
Kui tavaline kompostihunnik aianurka ei sobi, saab osta kompostri – neid on aia- ja ehituspoodides suur valik.
Ära viska väärt kraam Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi – ka mitte oma aias.“
AINUKESED EESTIS ARENDATUD JA DISAINITUD RAAMIDETA RÕDUKLAASID!
RÕDU- JA TERRASSIKLAASID
pruugi paljude silmis as metsa alla viimine ei Aiaprügi kõrvalises koh – aga just nii jõuavad see ju kõduneb looduses ollagi eriline patt, sest esti võimust võtta. gid, mis võivad seal kiir meie loodusesse võõrlii
Toodame, paigaldame ja hooldame rõduklaase juba aastast 1997
jadega saab tutvuda nii keskkonnaameti kui ka keskkonnaministeeriumi kodulehel. Kliimamuutuste valguses võib meie kliima praegu veel paljude võõrliikide vohamist pärssida, kuid on aja küsimus, millal meie olud neilegi soodsaks muutuvad. Osa liike vajab looduses teatava kriitilise leiukohtade hulga saavutamist, et siis plahvatuslikult paljunema hakata (nt omavaheline tolmeldumine toimib paremini). Näiteks ei osatud veel 1990. aastatel kindlalt öelda, kas tsilla võib muutuda invasiivseks või mitte,
ent nüüdseks on see liik levinud kõikjale – nii aedadesse, parkidesse kui ka metsaveertele. Invasiivsed ja agressiivsemad liigid levivad kohe laiali, paljunevad kiiresti ja hõivavad järjest suurema kasvuala. Sellised on näiteks pargitatrad, verev lemmmalts, väike igihali, enelased, kanada kuldvits ja karuputked. Nende võõrliikide jaoks on meie olud juba piisavalt soodsad ja loodusesse on neid sattunud pikemat aega. Levikut on Eestis laiendanud väga paljud võõrliigid ja nõukogude ajal populaarsed aiataimed on meie
Tomeli OÜ 5625 1750
outomeli@gmail.com
KATUSTE ehitus ja parandus (kõik profiilid ja katused)
RÕDUPIIRDED / KLAASKATUSED / TALVEAIAD
Klaasitud rõdu peamised eelised: - Muudab rõdu aastaringselt kasutatavaks - Vähendab kodu soojakadu - Vähendab tuppa kostuvat tänavamüra - Muudab rõdu lastele ja koduloomadele turvalisemaks - Tõstab kodu väärtust ja turvalisust - Kaitseb rõdu sademete eest ja takistab niiskuse pääsu hoone konstruktsiooni - Hoiab eemale linnud - Lisab juurde kasulikku pinda - Annab fassaadile luksusliku väljanägemise Tulge konsultatsioonile või küsige lisainfot: Tallinn: Valdeku 132; tel: +372 6599 247 Tartu: Tähe 114; tel +372 736 0041
KORSTNATE ehitus ja parandus
65 99 247 klaasium@malmerk.ee https://malmerkklaasium.ee
www.tomeli.ee Kutsetunnistus nr 130612
looduses nüüdseks hästi kohanenud. Massilist leviku laienemist on näha kanada kuldvitsa, vereva lemmmaltsa, lupiini, kurdlehise kibuvitsa ja tsilla puhul, hoogu on kogumas ka pargitatrad, harilik kirikakar ja väike igihali. Aktiivse tõrje tulemusel on vähenemas karuputke võõrliikide levik.
Tagantjärele tarkus Paljud praegu probleemsed taimeliigid tundusid veel 10–20 aastat tagasi täiesti ohutud. Oleks toona vähesed võõrliikide leiukohad likvideeritud või neid polekski tekkinud, ei oleks me praegu olukorras, kus need tekitavad meie loodusele probleeme. Seega tasub vältida kõikide võõrliikide sattumist loodusesse, sest kunagi ei tea, millised neist võivad probleemiks muutuda. Ka seadus ütleb selgelt: ükskõik milliste võõrliikide loodusesse laskmine või viimine on keelatud. Võõrliikide vohamiseks soodsaimad paigad on inimesest mõjutatud alad – jäätmaad, hooldatavad niidud ja põllud, haljasalad. Seal puudub looduslikult stabiilne ja tugev kodumaiste liikide kogum ning võõrliikidel on lihtsam võimust võtta. Need on ka paigad, mis inimestele kõige rohkem silma jäävad ja korda lähevad – avatud pargialad muutuvad sageli pargitatra võsadeks ning näiteks mereäärne telkimisala kurdlehise kibuvitsa tihnikuks. Seega ei mõju võõrliigid halvasti ainult kohalikele liikidele, vaid ka inimeste harjumuspärasele maastikukasutusele ja -pildile. Soomes näiteks keelati kurdlehise kibuvitsa müük mullu suvel ja 2022. a lõpuks peab see seal olema hävitatud nii eramaadelt kui ka parkidest-randadest ja teeäärtest.
Reede, 29. mai 2020
Kodu ja Ehitus 7 Eike Vunk
Maitsetaimed meelitavad koduaeda kasulikke putukaid
Kirikakar on võimeline ülikiiresti hõivama kogu muru.
Vida Press
Kahjurputukate peletamiseks tasub koduaeda meelitada kasulikke putukaid. Selleks tuleks peenardele-terrassikastidesse istutada maitsetaimi: need ahvatlevad nii putukaid kui ka liblikaid, mesilasi ja herilasi, kes tolmeldavad õisi. Liblikaid tõmbab eriti ligi majoraan, kasulikke putukaid peibutavad ka keerispea, kurgirohi ja saialilleõied. Oma aeda jälgides saab aiaomanik peagi ülevaate, millised õitsvad taimed on kõige tõhusamad peibutajad. Sirelane (pildil) on üks kasulikest putukatest, kellest on suur abi lehetäide tõrjumisel. Nad munevad oma munad lehetäi kolooniate lähedusse ja aitavad nii nende kahjurite rünnakuid takistada: sirelaste vastsed toituvad lehetäidest ja võivad paari-kolme nädalaga nahka pista sadu lehetäisid. Sirelasi meelitab ligi õitsev petersell, koriander ja till, aga ka õitsvad sibulad ja porrulauk. IA MIHKELS
71
Tsilla on jõudsalt oma levikut laiendanud just tänu aiaprügile. 126
mi aia taha!
311
Aiapidaja meelespea
z Mõtle hoolega, mida oma aeda istutad! Eriti salakavalad on veeliigid - neid ei saa hiljem veekogudest täielikult eemaldada. Ära too koduaeda keelatud võõrliike! z Tõrju keelatud võõrliigid oma aiast ja ära vii neid aiast välja – nii võid neid levitada. z Mis kasvab sinu aias, hoia oma aias! Igasuguste võõrliikide loodusesse viimine on rangelt keelatud, sest ohustab meie oma loodust. z Mis vohab hästi sinu peenras ja lämmatab teisi liike, on suur nuhtlus ka väljaspool aeda. Selliste võõrliikide levikut tuleb erilise hoolega piirata. z ÄRA VII AIAPRÜGI LOODUSESSE! Ka see on prügi – ja prügi ei tohi visata ükskõik kuhu. Komposti aiajäätmed oma aias või käitu kohaliku omavalitsuse juhiste ja võimaluste järgi. z Häid juhiseid kompostimiseks: www.kompostiljon.ee.
Skulptuurikoda mis pakub Teile mugavat ja paindlikku teenindust ning alati klassikalist ja ilusat lahendust.
430
Firma toodab kõrgkvaliteedilisi ehitus, sise-, ja aiakujundustooteid nagu purskkaevud, lillevaasid, inim- ja loomaskulptuurid, rõdupiirded, sambad, sillutusplaadid, kaminad, jpm. Valmistame ka vastavalt tellija nägemustele ja joonistele ainulaadseid eksemplare.
285
209V
Tooted on valmistatud kõrgkvaliteedilisest kipsist ja betoonist, mis kannatab niiskust ja külma.
938
327
214
241
Valmistame ka vastavalt tellija nägemustele ja joonistele ainulaadseid eksemplare.
76
102A 653
OÜ Teamwood pakub
laias valikus höövel- ja saematerjali nii era- kui ka äriklientidele. Saadaval terrassilauad, välis- ja sisevooder, karkassimaterjal ja palju muud. Pakume müügiks ka C-sordi materjali, kütteklotse ning pelletit.
27E
127
940
1061
2015
79
1097
1098
www.teamwoodtimber.com
862
Skulptuurikoda OÜ · Kuivajõe küla, Kose vald, Harjumaa, 75123 · GPS: 59.180436, 25.099161 · Email: info@skulptuurikoda.ee
LISAINFO +372 513 2581 Regina
8 Kodu ja Ehitus
Reede, 29. mai 2020