AEG TAIMED ETTE KASVATADA TAASKASUTUSPOODIDEL JA -PORTAALIDEL TASUB ALATI SILM PEAL HOIDA VANNITOALE UUS ILME PINTSLI JA VÄRVIGA
Kodu ja Ehitus Esmaspäev, 29. märts 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Hobiaednik on kodus kasvatanud kaht ja pooltsada tomatisorti KERSTI EERO
kersti.eero@ohtuleht.ee
Kes tomatitaimi ette tahab kasvatada, sellel on aprillis küll viimane aeg seemned mulda pista. Nõuandeid jagab matemaatikaõpetaja Ivar Porn, kes hobi korras on 16 aasta jooksul kasvatanud 244 tomatisorti. „Erinevaid tomateid olen maitsnud 250 ringis,“ ütleb Ivar. „Tomatid ei ole ühe maitsega. Näiteks kollased on oluliselt magusamad kui punased. Kirsstomatid on muidugi täitsa klass omaette.“
Tomat on vähenõudlik Kasvuhoone oli Ivari perel juba tema lapsepõlves, nii suvilas kui ka vanavanemate juures, ja tomat oli alati üsna tavapärane toit. „2004. aastal sai suvilas vana kasvuhoone taastatud, siis hakkasin ise sorte uurima ja katsetama,“ räägib Ivar, kuidas hobi 60 ruutmeetri peal vaikselt arenema hakkas. „Olen ka sõpradele tomateid ja konserve jaganud – kõigile on maitsenud. Võib vist isegi ütelda, et kolm inimest on tänu minule endale kasvuhoone rajanud.“ Ivari kindlateks lemmikuteks on saanud kirsstomatid „Kis Mis“ (nii punane kui ka oranž), aga ka
„Auriga“, „Taifuun“, „Kollane Härjasüda“, „Soo“, „Kuldne Kroon“, „Hurma“, „Nevski“, „Perun“ ja „Must Prints“. Ehk nagu ta ütleb – need, millel on suurepärased maitseomadused. Taimed kasvatab Ivar seemnest ise: „Sellega on küll omajagu mässamist, aga siis on kindel, et saab ka saaki. Tavaline kasvuhoone sobib tomatile, köetavat pole mul olnud. Väga soojal suvel tuleb uksi-aknaid lahti hoida päeval ja öösel - väga palavate ilmadega kukuvad õied maha ja vilju ei teki. Leidub aga sorte, mis kasvavad avamaal: näiteks kiviseina või -müüri ääres, kus päevane soe ööseks salvestub.“ Erilist vaeva tomatikasvatus Ivari sõnul ei nõua: „Kord-paar nädalas tuleks taimelt eemaldada noored kasvud, muidu kasvatate ainult lehti. Kasta tuleb umbes viie päeva tagant, aga siis korralikult. Sügise poole, kui niiskust rohkem, ähvardab lehemädanik, siis on vaja silm peal hoida ja mädanevad lehed kohe eemaldada.“
Tänavune plaan: 30 sorti Esimesed tomatitaimed pani Ivar kasvama 2005. aastal, igal aastal on sorte muudkui juurde tulnud. Maitsvamad ja põnevamad neist on hobiaednikul pikemaks ajaks menüüsse jäänud.
30–40 sorti on neid, kes igal aastal kasvuhoones kohad sisse võtavad. Et praegu on kasutusel vaid üks kasvuhoone, plaanib ta tänavu piirduda umbes 80 taime ja 30 sordiga. „Ega turult või laadalt enam midagi uut väga ei leia,“ ütleb ta. „Seemnepoes on valik laiem. Piiri tagant võib tellida lausa 500 sorti, kuigi enamik neist on siiski üsna sarnased.“ Kogemus on näidanud, et tomatid säilivad umbes kuu aega ja enne öökülmi toorelt ära korjatud vilju ju on jätkunud tavali tavaliselt uue aastani. Kuivas ja pimedas 15–20 0 kraadi juures seistes võtavad tomatid kenasti värvi külge, niiskes iskes ruumis tekib aga palju pisikesi ikesi mädaplekke. Toored d tomatid värvuvad paremini, kui pista nende vahele kaks-kolm m punast tomatit või mõned õunad. unad. „Maitse ei ole küll nii hea kui ui loomulikult küpsenud tomatil, matil, aga omleti sisse e või muidu praadidess on maitsvad ikkagi,“ gi,“ kinnitab Ivar. Suurepärase koosluse osluse moodustab ab tomat pastarooaroogadega. „Augusustis, tomati ati kõrghooajal ajal on saak
enamasti nii suur, et paratamatult tuleb neid sisse tegema hakata“ ütleb Ivar. Mitu lemmikretsepti on ta leidnud Silvi Kohu „Hoidistaja käsiraamatust“, kollase tomati vürtsmoosi retsept jäi silma Maalehe väljaandes Targu Talita, palju põnevat leiab internetist. Enda tehtud magusatest hoidistest maitsevad Ivarile eriti rohelise tomati moos ja kollase tomati vürtsmoos, soolastest kastmetest on lemmikuteks tomatitšatni ja relish. „Hoidiste pluss on see, et tänu happele säilivad need vävä ga kenasti.“
Kuidas tomateid jaotada? 1. Kõrged ja madalad. Kõrgekasvulised ehk indeterminantsed sordid (nt „Vilja“, „Taifun“, „Tolstoi“) kasvaksid küll muudkui edasi, aga suve lõpu poole võiks ladva siiski ära murda, sest meie kliimas üle kaheksa kobara tavaliselt kasvatada ei õnnestu. Madalakasvulisi ehk determinantseid sorte (nt „Nevski“, „Terma“, „Kibits“ ja „Oranze“) võib veidi piirata. 2. Varased või hilisemad. Väga paljudel seemnepakkidel on kirjas „varajane“, mõnel ka „väga varajane“, tegelikult oleks nende kohta õigem öelda „keskmiselt varajane“. Minu kogemusel on tõeliselt varajased „Red Alert“, „Biathlon“, „Betalux“, „Kibits“, „Nevski“, „Saksa Varajane“ ja „Valge Klaar“ - neist sortidest varasemaid ma leidnud pole. 3. Kirsstomatid. Pisikesi põõsastomateid („Tiny Tin“, „Roosa Pärl“, „Balkonstar „Balkonstar“ jt) saab edukalt kasvatada minikasvuhoones, sooja kivimüüri ääres või terrassil te suuremates pottides, kindlasti vihma eest varjatult. Kõrgekasvulised Kõrge kirsstomatid (nt punane ja oranž „Kis Mis“, „Kuldne Kr Kroon“, „Roheline Kirss“, „Black Cherry“, „Perun“ ja „Kuninganna Pisar“) on enamasti üsna intensiivse kasvuga. Kollase „Ildi“ kobaras on hea kasvu korral meeletu hulk viinamarjasuuruseid maitsvaid toma tomateid. Kõrgekasvulise kirsstomati taimi võib algul vabalt lasta kah kahe- või kolmeharuliseks kasvada ja neile omakorda harud tekkida tekkida. Lae all saab neid vedada piki kasvuhoonet kuni viis meetrit. 4. Lihatomatid. Tuntuim Tunt neist „Härjasüda“ (on punast, kollast ja roosat). 5. Ploomtomatid. Kõvema Kõ koorega sordid („Colibri“, „San Marzano“, „Roma“, „Mõõk“) sobivad sob tervelt konserveerimiseks, teine osa on koh söömiseks (porganditomat, „Banaani Kollaväga maitsvad kohe ne“, „Moskva Koll Kollane Delikatess“, „Taiko“ ja väga saagirikas „Kollane Ploom“). 6. Põnevad sor sordid. Tuntud sortide kõrval võiks kasvuhoones olla ka roosad, tume- ja helekollased, rohelised, oranžid, m mustad ja elevandiluukarva, kirjud, karvased (nii tai taim kui vili) või triibulised tomatid. Minu nimetatud sorte tasub otsida aiandus- ja seemnepoodidest, e-poodidest, ka turupoodidest, kus müüakse Venemaa seemneid. Allikas: Ivar Porn Katrin Kull
Rägavere tee 40A, Rakvere, Lääne-Virumaa 44312 Tel 527 0047, 5563 4175, +358 46946 0529 teslersauna@gmail.com
Esmaspäev, 29. märts 2021
16 Kodu ja Ehitus
KRISTJAN e l o i E „ : S T I U S e k i õ k i t a l a a j va uut osta!“
AIGI VIIRA
aigi.viira@ohtuleht.ee
Vabakutseline teatrikunstnik Kristjan Suits püüab oma töös alati anda teist elu nii lavastuste dekoratsioonidele kui ka kostüümidele, mõistlikkus asjade kasutamisel käib ka tema koduse elustiili juurde. „See on tasakaalukas mõtteviis,“ iseloomustab ta enda ja oma elukaaslase, näitleja Kersti Heinloo vaadet võimalikult rohelisele eluviisile. „Äärmusesse ei pea minema ja ainult soodaga nõusid pesema, aga mis puudutab asjade ostmist, siis ei ole vaja alati kõike uut.“ Ükskõik, mida kodus vaja minema peaks, vaatab see paar taaskasutusringide, mitte uhkete mööblipoodide poole. „Hea on, kui leiad taaskasutusest mõne toreda oma looga asja,“ sõnab Kristjan, kes oma kodus eelistab alati kvaliteetsemat ja praktilisemat. Kui vaja, ehitab midagi juurde. Temal on see käpas.
OÜ Lodiko Ehitus, Punane tn. 6 -110, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee
Laminaadikultus möödumas
Lamekatuste ja fassaadide
remont ja soojustus
Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов
Vaja oleks taaskasutusmööbli sisekujundajaid, kes käiksid kodust kodusse ja annaksid inimestele nõu, kuidas asju omavahel kombineerida.“
„Inimene võiks enne uue mööblitüki ostmist mõelda, kas seda on ikka vaja – ehk saaks selle tulemuse mingil muul moel saavutada,“ arutleb ta. „Kui on vaja taburetti, siis ehk leiaks selle hoopis vanavarapoest ja näiteks värviks üle. Iga asja puhul, mida on vaja osta, tasub kohe ka
PUHASTUSED KPE Akende pesu Katuste pesu ja värvimine Fassaadide pesu ja värvimine Aedade pesu ja värvimine Remonttööd Rennide puhastus Lume ja jäätõrje katustelt
MEIEGA SAAB ÜHENDUST kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •
K.P.E OÜ
Esmaspäev, 29. märts 2021
Kodu ja Ehitus 17 Priit Simson Aldo Luud
Tulihingeline taaskasutaja „Luues midagi uut, tuleb alati mõelda, mis saab sellest siis, kui seda enam ei kasutata,“ ütleb teatrikunstnik Kristjan Suits. Kui meenutada tema kujundatud mulluse Eesti vabariigi aastapäeva kontserdilava, kätlemisruumi ja tantsusaali, siis koosnes see lõviosas taaskasutusest. Alates Noblessneri jõulukuuske ehtinud tuviparvest ja lõpetades kõrkjatega, mis said kohale toodud Kristjani isatalu põllult. Veel enam: viimne kui vidin neis ruumides sai läbi mõeldud nii, et kõik oleks tulevikus kasutatav.
mõelda, kui kaua see vastu peab – kas see on üheks korraks või kestab kauem. Taaskasutuse juures on tähtis kvaliteet: kui sa juba pead midagi ostma, siis on tähtis, et see kestaks kauem kui üks väike tsükkel.“ Nõrgukese ja laguneva laminaatmööblikultus on Kristjani sõnul õnneks möödumas, kehva kraami ei taha keegi enam eriti oma koju lubada. „Ostad sellise kapi, paned korra kokku – ja kui on vaja see lahti võtta, siis sageli teist korda kokku panna see enam ei kannata,“ kirjeldab ta oma kogemusi. „Pigem võtad siis mõne uue disaintoote, mis võib olla küll kallim, kuid kannatab pikka kurnamist – kui teed
mõistlikke valikuid, kujuneb kallim lõppkokkuvõttes ikkagi odavamaks.“ Ses mõttes on taaskasutuspoed ja -portaalid alati õiged paigad, kuhu kiigata. Millegipärast aga sööstetakse tavaliselt esimese asjana siiski mööblipoodidesse.
Asjad peavad olema ringluses „Põhjus, miks inimestel on kogu aeg uusi asju vaja, algabki sellest, et paljud ostetud asjad pole kvaliteetsed, need amortiseeruvad liiga kiiresti,“ mõtiskleb Kristjan. „Raha määrab väga palju rohelist mõtteviisi, eks mõnes mõttes ongi see rikaste teema. See on kee-
TrepiAbi – pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt tellija soovile Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu.
ruline, aga sellest tuleks koos üle saada. Oluline on, et asjad oleksid ringluses ja me saaksime neile anda rohkem tiire juurde. Ei pea ostma kogu aeg tuttuusi asju, millest hiljem ei saa enam midagi uut teha. Teisalt pole tavainimestel sageli kogemust, kuidas kombineerida teise ringi asju omavahel nii, et tulemus silma rõõmustaks – mööblikataloogide piltide järgi on ju palju lihtsam tegutseda. Tegelikult oleks vaja taaskasutusmööbli sisekujundajaid, kes käiksid kodust kodusse ja annaksid inimestele nõu, kuidas neid asju omavahel kombineerida. Kahjuks Eestis sellega eriti ei keegi ei tegele.“
Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust. Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevad piirete- ja viimistlusvõimalusi.
VÄLISUKSED MAJALE
Juta & Kaido OÜ
KORTERI VÄLISUKSED
Suur 89b, 48306 Jõgeva www.jutajakaido.ee
Juta & Kaido OÜ tegeleb välisuste ja puitakende tootmisega 1991. aastast.
Tuginedes kogemustele, on aastate jooksul saavutatud pidev mahu kasv tänu tootmisruumide laiendamisele ja investeeringutele nüüdisaegsetesse seadmetesse. Meilt saab tellida uksi ja aknaid nii erimõõdus kui ka standardmõõdus.
PUITAKNAD Akende tootevalikus on: • sisse-välja avanevad puitaknad; • üheraamselt väljapoole avanevad miljööväärtuslikud aknad; • MSE Soome tüüpi kaheraamselt sissepoole avanevad aknad. Tootmine ja müük: tel 508 0061, puit@jutajakaido.ee, www.jutajakaido.ee
Esmaspäev, 29. märts 2021
18 Kodu ja Ehitus
ilmub aprillis 2021
Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
OÜ PLEKK-KATUS • Katuse- ja seinaplekk • Lisaplekid • Roostevaba-, vask-, messingplekk TARTU
Riia 138 Tel: 5343 0334 katusplekk@gmail.com www.plekk-katus.ee
TALLINN
Kadaka tee 4 Tel: 506 5659, 656 5782 info@plekiladu.ee www.plekiladu.ee
Piirdeaedade meistriklass aastast 2000
• Klassikalised puitpiirded • Puit- ja metallpaneelaiad • Pressbetoonist aiaelemendid • Tiib- ja liugväravad
• Värava-ajamid • Metallpiirded • Võrkaiad • Tõkkepuud
eritex@eritex.ee +372 6552 713; +372 512 1865 www.eritex.ee Allika tee 20, Alliku, Saue vald 76403
Kui kodu saab alguse piirdeaiast…
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Töö käik
Erakogu
Kui paarikümne aasta vanusesse palkmajja kolinud Katrin Charles otsustas mullu ette võtta vannitoa värskendamise, polnud tal selleks tööks mingisugust kogemust. Siiski tundus hakkajale naisele, et praegu üsna menukas vannitoa värskendamise viis – uuesti plaatimise asemel plaadid üle värvida – võiks tallegi jõukohane olla. „Lapsena pintslit ikka käes olin hoidnud, aga ühtki suuremat värvimistööd ei olnud ma seni teinud,“ tõdeb Katrin. „Täitsa nullist õppisin, mida osta ja mis tehnikaid kasutada. Suureks abiks oli sisekujunduse jutunurk Facebookis, kus teised oma kogemusi jagasid, värvide ja pintslite-rullide asjus sain hästi palju head nõu ehituspoodide konsultantidelt.“ Enne põrandaplaatide värvimist said seinvahaga (Amello) töödeldud vannitoa lagi ja seinad ning maha võetud vannitoakapid. „Türkiissinised kapiuksed värvisin spreivärviga valgeks, käepidemed mustaks,“ räägib Katrin. Siis jõudis järg põrandani. Lõpptulemus oli silme ees: valge põrand ja sellel musta värviga muster. Pessimistlikuma meelelaadiga inimene leidnuks kollase-siniseruudulist põrandat vaadates ehk põhjust plaani õnnestumises kahelda, aga Katrin põnnama ei löönud – ja kui ta nüüd lõpptulemust imetlejaile töö käiku kirjeldab, tundub kõik imelihtne. Igatahes on Katrin iseenda ja oma vannitoaga väga rahul: „Hästi mõnus on ise teha ja näha ägedat lõpptulemust – nii kaob igasugune stress!“
1.
Pese põrand kaks korda üle spetsiaalse puhastusvahendiga (Vivacolori Special Clean).
2.
Kui põrand on kuiv, kanna sellele kruntvärv (Tikkurila Otex Akva) ja lase 24 tundi kuivada.
3.
Kanna põrandale kaks kihti põrandavärvi (Eskaro Floor Aqua), lase kummalgi kihil 24btundi kuivada.
4.b
Värvi šablooni (Stencilit) kasutades muster (värv: Tikkurila Universal Akva, matt). Stenciliti kodulehelt (stencilit.co/et) leiab õpetuse, kuidas mustrit põrandale kanda. Allikas: Katrin Charles
· Korterelamute
kompleksne renoveerimine · Fassaaditööd · Elamute ehitus · Omanikujärelevalve
AAS
19
T
AT
U ST
Kodu ja ehitus
Värvi vannituba uueks!
M
Järgmine erileht
KO G E
www.dominos.ee
DOMINOS PROJEKT OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn, tel +372 509 7953, dominos@dominos.ee