Issuu

AEG TAIMED ETTE KASVATADA TAASKASUTUSPOODIDEL JA -PORTAALIDEL TASUB ALATI SILM PEAL HOIDA VANNITOALE UUS ILME PINTSLI JA VÄRVIGA

Kodu ja Ehitus Esmaspäev, 29. märts 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Hobiaednik on kodus kasvatanud kaht ja pooltsada tomatisorti KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Kes tomatitaimi ette tahab kasvatada, sellel on aprillis küll viimane aeg seemned mulda pista. Nõuandeid jagab matemaatikaõpetaja Ivar Porn, kes hobi korras on 16 aasta jooksul kasvatanud 244 tomatisorti. „Erinevaid tomateid olen maitsnud 250 ringis,“ ütleb Ivar. „Tomatid ei ole ühe maitsega. Näiteks kollased on oluliselt magusamad kui punased. Kirsstomatid on muidugi täitsa klass omaette.“

Tomat on vähenõudlik Kasvuhoone oli Ivari perel juba tema lapsepõlves, nii suvilas kui ka vanavanemate juures, ja tomat oli alati üsna tavapärane toit. „2004. aastal sai suvilas vana kasvuhoone taastatud, siis hakkasin ise sorte uurima ja katsetama,“ räägib Ivar, kuidas hobi 60 ruutmeetri peal vaikselt arenema hakkas. „Olen ka sõpradele tomateid ja konserve jaganud – kõigile on maitsenud. Võib vist isegi ütelda, et kolm inimest on tänu minule endale kasvuhoone rajanud.“ Ivari kindlateks lemmikuteks on saanud kirsstomatid „Kis Mis“ (nii punane kui ka oranž), aga ka

„Auriga“, „Taifuun“, „Kollane Härjasüda“, „Soo“, „Kuldne Kroon“, „Hurma“, „Nevski“, „Perun“ ja „Must Prints“. Ehk nagu ta ütleb – need, millel on suurepärased maitseomadused. Taimed kasvatab Ivar seemnest ise: „Sellega on küll omajagu mässamist, aga siis on kindel, et saab ka saaki. Tavaline kasvuhoone sobib tomatile, köetavat pole mul olnud. Väga soojal suvel tuleb uksi-aknaid lahti hoida päeval ja öösel - väga palavate ilmadega kukuvad õied maha ja vilju ei teki. Leidub aga sorte, mis kasvavad avamaal: näiteks kiviseina või -müüri ääres, kus päevane soe ööseks salvestub.“ Erilist vaeva tomatikasvatus Ivari sõnul ei nõua: „Kord-paar nädalas tuleks taimelt eemaldada noored kasvud, muidu kasvatate ainult lehti. Kasta tuleb umbes viie päeva tagant, aga siis korralikult. Sügise poole, kui niiskust rohkem, ähvardab lehemädanik, siis on vaja silm peal hoida ja mädanevad lehed kohe eemaldada.“

Tänavune plaan: 30 sorti Esimesed tomatitaimed pani Ivar kasvama 2005. aastal, igal aastal on sorte muudkui juurde tulnud. Maitsvamad ja põnevamad neist on hobiaednikul pikemaks ajaks menüüsse jäänud.

30–40 sorti on neid, kes igal aastal kasvuhoones kohad sisse võtavad. Et praegu on kasutusel vaid üks kasvuhoone, plaanib ta tänavu piirduda umbes 80 taime ja 30 sordiga. „Ega turult või laadalt enam midagi uut väga ei leia,“ ütleb ta. „Seemnepoes on valik laiem. Piiri tagant võib tellida lausa 500 sorti, kuigi enamik neist on siiski üsna sarnased.“ Kogemus on näidanud, et tomatid säilivad umbes kuu aega ja enne öökülmi toorelt ära korjatud vilju ju on jätkunud tavali tavaliselt uue aastani. Kuivas ja pimedas 15–20 0 kraadi juures seistes võtavad tomatid kenasti värvi külge, niiskes iskes ruumis tekib aga palju pisikesi ikesi mädaplekke. Toored d tomatid värvuvad paremini, kui pista nende vahele kaks-kolm m punast tomatit või mõned õunad. unad. „Maitse ei ole küll nii hea kui ui loomulikult küpsenud tomatil, matil, aga omleti sisse e või muidu praadidess on maitsvad ikkagi,“ gi,“ kinnitab Ivar. Suurepärase koosluse osluse moodustab ab tomat pastarooaroogadega. „Augusustis, tomati ati kõrghooajal ajal on saak

enamasti nii suur, et paratamatult tuleb neid sisse tegema hakata“ ütleb Ivar. Mitu lemmikretsepti on ta leidnud Silvi Kohu „Hoidistaja käsiraamatust“, kollase tomati vürtsmoosi retsept jäi silma Maalehe väljaandes Targu Talita, palju põnevat leiab internetist. Enda tehtud magusatest hoidistest maitsevad Ivarile eriti rohelise tomati moos ja kollase tomati vürtsmoos, soolastest kastmetest on lemmikuteks tomatitšatni ja relish. „Hoidiste pluss on see, et tänu happele säilivad need vävä ga kenasti.“

Kuidas tomateid jaotada? 1. Kõrged ja madalad. Kõrgekasvulised ehk indeterminantsed sordid (nt „Vilja“, „Taifun“, „Tolstoi“) kasvaksid küll muudkui edasi, aga suve lõpu poole võiks ladva siiski ära murda, sest meie kliimas üle kaheksa kobara tavaliselt kasvatada ei õnnestu. Madalakasvulisi ehk determinantseid sorte (nt „Nevski“, „Terma“, „Kibits“ ja „Oranze“) võib veidi piirata. 2. Varased või hilisemad. Väga paljudel seemnepakkidel on kirjas „varajane“, mõnel ka „väga varajane“, tegelikult oleks nende kohta õigem öelda „keskmiselt varajane“. Minu kogemusel on tõeliselt varajased „Red Alert“, „Biathlon“, „Betalux“, „Kibits“, „Nevski“, „Saksa Varajane“ ja „Valge Klaar“ - neist sortidest varasemaid ma leidnud pole. 3. Kirsstomatid. Pisikesi põõsastomateid („Tiny Tin“, „Roosa Pärl“, „Balkonstar „Balkonstar“ jt) saab edukalt kasvatada minikasvuhoones, sooja kivimüüri ääres või terrassil te suuremates pottides, kindlasti vihma eest varjatult. Kõrgekasvulised Kõrge kirsstomatid (nt punane ja oranž „Kis Mis“, „Kuldne Kr Kroon“, „Roheline Kirss“, „Black Cherry“, „Perun“ ja „Kuninganna Pisar“) on enamasti üsna intensiivse kasvuga. Kollase „Ildi“ kobaras on hea kasvu korral meeletu hulk viinamarjasuuruseid maitsvaid toma tomateid. Kõrgekasvulise kirsstomati taimi võib algul vabalt lasta kah kahe- või kolmeharuliseks kasvada ja neile omakorda harud tekkida tekkida. Lae all saab neid vedada piki kasvuhoonet kuni viis meetrit. 4. Lihatomatid. Tuntuim Tunt neist „Härjasüda“ (on punast, kollast ja roosat). 5. Ploomtomatid. Kõvema Kõ koorega sordid („Colibri“, „San Marzano“, „Roma“, „Mõõk“) sobivad sob tervelt konserveerimiseks, teine osa on koh söömiseks (porganditomat, „Banaani Kollaväga maitsvad kohe ne“, „Moskva Koll Kollane Delikatess“, „Taiko“ ja väga saagirikas „Kollane Ploom“). 6. Põnevad sor sordid. Tuntud sortide kõrval võiks kasvuhoones olla ka roosad, tume- ja helekollased, rohelised, oranžid, m mustad ja elevandiluukarva, kirjud, karvased (nii tai taim kui vili) või triibulised tomatid. Minu nimetatud sorte tasub otsida aiandus- ja seemnepoodidest, e-poodidest, ka turupoodidest, kus müüakse Venemaa seemneid. Allikas: Ivar Porn Katrin Kull

Rägavere tee 40A, Rakvere, Lääne-Virumaa 44312 Tel 527 0047, 5563 4175, +358 46946 0529 teslersauna@gmail.com