KUIDAS VALIDA KÖÖKI UUS VALAMU. PIMEDAST PÖÖNINGUST HUBASEKS ELURUUMIKS. KAS OSTA UUS VÕI PRUUGITUD KORTER? ÕPI TERITAMA!
Kodu ja ehitus Neljapäev, 24. november 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Neljapäev, 24. november 2016
2 Kodu ja ehitus
Vali köögivalamu vajadust mööda IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Valamu on köögis oluline, selleta seal hakkama ei saa. Keeruliseks läheb asi siis, kui hakkad köögimööblit tellima või pead mingil põhjusel vana valamu uue vastu vahetama – valik on ju tohutu. Kui juba uus, siis moekas, otsustad. Aga mis on moes? «Köögi puhul üldse, aga ka valamu puhul eraldi ei alustaks ma üldse sellest, mis on moes,» ütleb sisekujundaja Kadrin Kalvet. «Märksa olulisem on mõelda sellele, kuidas kõik kodus omavahel kokku sobib ja mis on just selle pere köögis vajalik – köök peab olema ennekõike praktiline. Mõistagi seab igasuguste valikute puhul oma piirid ka eelarve, mida inimene saab endale kööki uuendades või päris uut tellides lubada.»
Igaüks leiab oma Valikuvõimalustest valamumaailmas puudust pole: kandilised või ümmargused, ühe või kahe kausiga, nõrutuspinnaga või il-
ma, plekist, kivist või hoopis köögimööblis uudne keraamiline valamu, lisaks tohutu valik segisteid, mis võivad köögi üldpildis märkamatuks jääda, aga ka tõeliseks pilgupüüdjaks olla. «Kui peaksin klienti, kes soovib moekat valamut, valiku tegemisel aitama, siis ei saaks ma küll kuidagi alustada soovitusest: võtke see, see on moes!» tõdeb Kalvet. «Oluline on köögi stiil, näiteks valamu kuju valik sõltub suuresti sellest, aga kindasti tahaksin teada, kui palju on peres inimesi, missugused on toiduvalmistamise harjumused – on veel terve hulk muidki asju, mis kõik on olulised. Kui inimene näiteks kodus süüa suurt ei tee, piisab ka õige väikesest valamust, kui olemas on nõudepesumasin, pole ehk vajadustki kahepoolse valamu või suure nõrutamispinna järele.» Tihti on ühe valamumudeli tarvis toodetud mitmeid lisasid: nõrutuskausse, lõikelaudu, rullmatte jm. Nii saab valamu pakkuda kokkajale mitmeid mugavusi. Kui inimesel on soov olemasolevast köögimööblist ainult valamu välja vahetada, tuleb muu
hulgas arvestada sellega, et see peab senisesse avasse sobima. Väiksema valamu suuremaga asendamine on enamasti ka võimalik, kui köögimööbli paigutus lubab ava suuremaks teha, vastupidise soovi korral tuleb aga välja vahetada ka tööpind.
Kujundaja vajab infot Seegi võib vahel olla hea võimalus kööki värskendada. Näiteks senist tööpinda kivi vastu vahetades saab kraanikausi sellesse süvistada nii, et mingit serva tööpinnal näha ei jää, pind on ühtlaselt sile. Kui varem oli kasutusel nõrutuspinnaga plekkvalamu, siis annab see muutus tõenäoliset köögile kõigiti nüüdisaegse ja värske ilme – seda mõistagi eeldusel, et olemasolev
köögimööbel ja kõik muu ümbritsev seda muutust toetab. «Kui inimesel on soov ja võimalus kööki investeerida, siis soovitaksin valamuvalikuni jõudes kas kivivalamut või praegu meie köökides veel üsna vähe levinud keraamilist valamut,» ütleb Kalvet. Plekkvalamu on aga odavam ja võib just seetõttu osutuda sobivaimaks lahenduseks. Kivi- ja keraamiliste valamute värvivalik on tohutu, aga väga erksaid värve meie inimesed oma köökidesse suurt ei telli, teab Kadrin Kalvet, kes muu hulgas aitab disainer-konsultandina Mööblimasina kliente: «Praegu eelistatakse valdavalt ikka looduslähedasi värve – puidutoonid ja valged-beežid-hallid on suures soosingus.»
Köögimööbli tellim algab põhjalikust k
AQUAPHOR TAGAB
PUHTA VEE!
Vida Press
Üllata oma lähedasi ja sõpru tervisliku kingitusega. Tõhus filterkann parandab teie joogivee maitset ja kvaliteeti, vähendades tunduvalt kahjulike lisaainete hulka kraanivees. Pehmendab vett ning hoiab ära katlakivi tekke. • Tööiga: 200 liitri puhast vett • Odavam kui pudelivesi • Sobib nii Aquaphori kui ka nt. Brita™ Maxtra, enamusele Euroopa tootjate filterkannudele • Mugav kasutada nii kodus, kontoris kui ka suvilas • Toodetud Eestis
Aquaphori lahendused: • kannud • filtrid • süsteemid
Kannud ja kannufiltrid: Selver, Kaubamaja, Prisma, Maxima, Maksimarket, Ülemiste Keskus kpl. Kulp, Aquaest OÜ, Astri Keskus, Jewe Kaubanduskeskus, Expert, RDE.ee, OX.ee, greentek.ee.
facebook.com/AquaphorEesti
Sisekujundaja märgib, et köögimööblit tellima tulevatelt klientidelt, kellega ta kohtub vaid kontoris, ootab ta ennekõike seda, et nad võimalikult palju räägiksid: oma kodust, selle üldisest stiilist (fotodki ei teeks paha!), oma perest kokkamisharjumusest, ootustest, mis neil oma uuele köögile on – kõigest! «Köök peab ju sobima ka kogu muu koduga, eriti siis, kui tegemist on avatud köögiga, nagu nad uuemates elamistes praegu enamasti on, aga ennekõike peab see olema praktiline ja mugav, sobima just neile inimestele, kes seal igapäevaselt askeldama hakkavad, ja tegema selle askeldamise neile seal võimalikult mugavaks,» räägib Kadrin Kalvet. «Kui ma inimese
9HH зOWUHHULPLQH RQ NDDVDJQH viis juua puhast vett! www.aquaphor.ee | +372 648 5799
Kui on kavas senine köök välja vahetada või on käsil uue kodu sisustamine – millest siis alustada. Mõõda ära ruum, kuhu soovid köögimööbli mahutada. Joonista eskiis, märgi sellele, kus asuvad aknad, aknalauad, uksed jmt ning elektripistikute, veetorude ja ventilatsiooniava asukohad. Kui soovid olemasolevat kööki uuendada, siis arvesta, et selliste ühenduste ümberpaigutamine võtab aega ja võib minna üsna kulukaks. Mõtle läbi, kui palju ja kus on vaja lüliteid ja pistikuid, et hiljem poleks vaja hakata pikendusjuhtmeid kasutama. Koosta nimekiri köögitehnikast, mida soovid oma uude kööki (külmik, ahi, pliit, õhupuhasti, nõudepesumasin jm) Täpsusta, kas soovid integreeritavat köögitehnikat või eraldiseisvaid seadmeid. Kirjelda võimalikult täpselt soovitud materjale (tööpind, kapiuksed, karkass). Märgi ära tööpinna soovitud kõrgus ja sügavus.
Töötasapinna kõrgus tuleks valida kööki kasutavate inimeste vajadustest lähtudes. Kasvust sõltuvalt võib sobiv kõrgus olla väga erinev. Kui näiteks peres on kaks kokkamishuvilist, kes mõlemad meelsasti köögis askeldavad, aga üks on teisest oluliselt pikem, tu-
Neljapäev, 24. november 2016
Kodu ja ehitus 3
Kaitse veetorusid külma eest Talvekülm on andnud hingetõmbepausi, seda tasuks ära kasutada, et vanad veetorud üle kontrollida ja probleemsed kohad aegsasti soojustada. «Erilist tähelepanu tasuks veetorudele pöörata siis, kui nendega on varemgi probleeme ette tulnud, kuid seni pole midagi ette võetud,» soovitab Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevjuht Vahur Tarkmees. «Kui peaks saabuma krõbedam külm, mida selleks talveks on ennustatud, ja vesi torustikus jäätub, pole ime, kui toru pinnases lõhki läheb. Tõenäosus, et toru miinuskraadidega kinni jäätub, on eriti suur lumevaesel ajal.»
Parem karta kui kahetseda
Vida Press
juures kodus käin, siis näen, mis ümberringi on, ja saan sellest lähtuda, aga kui ta tuleb vaid konsultatsioonile, oleks mul vaja hästi palju infot – ainult siis saan välja pakkuda hea ja toimiva lahenduse.» Seega: keegi ei peaks kööki sisustama asudes muretsema, kas ta on ikka piisavalt hästi kursis viimaste trendidega või kas tema kokkamistavad kuidagi kummalised ei paista. Sisekujundaja abi kasutades tuleb vaid mõelda läbi eelarve ja anda võimalikult põhjalik ülevaade oma vajadustest ja ootustest – siis on loota, et lõpptulemuseks on pererahvale kõigiti sobiv köök.
mine odutööst leks töötasapinna kõrguse valimisel leida kuldne kesktee. Tavaliselt on tööpindade kõrgus 90 cm ning ülemiste ja alumiste kappide vahe 60 cm. Need numbrid ei ole aga absoluutne tõde ning lähtuvalt kasutusmugavusest võib nendes veidi üles-alla liikuda. Näiteks võib lühemale inimesele sobida 85 cm kõrgune tööpind oluliselt rohkem, pikemal on aga mugavam kasutada hooppis meetrikõrgust tööpinda. Suuremas köögis on erinevaid kõrgusi võimalik omavahel kombineerida. Kasvu arvestades tuleb läbi mõelda ka ülemiste kappide kõrgus: väiksemale inimesele võib liiga kõrgele paigaldatud kapist asjade kättesaamine osutuda äärmiselt ebamugavaks. Seinakappide sügavus on levinud standardite järgi 30 või 35 cm. Kindlasti ei tohiks seinakapp olla sügavam kui 40 cm, sest siis on suur tõenäosus köögis liikudes pea vastu kappi ära lüüa – see lihtsalt jääb ette. Allikas: Mööblimasin
Ehitusnormide kohaselt tuleb vee- või kanalisatsioonitoru paigaldada allapoole maapinna külmumispiiri, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või õhenenud. Külmanõrgad kohad on enamasti sissetallatud või -sõidetud teed, toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või külmad välisseinad. «Kõige ebameeldivam pakase tagajärg ongi toru lõhkemine maapinnas. Selle põhjuseks on temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine,» selgitas Vahur Tarkmees. «Eriti haavatavad on vanad malmtorud ja nende ühenduskohad.» Kui veetorustik on üle 20 aasta vana, võiks selle kindluse mõttes lasta spetsialistil kaameraga üle vaadata. Peale torustiku tuleb talvel tähelepanu pöörata ka veearvestile ja ruumile, kus see asub. Kindlasti ei tohi seal temperatuur langeda miinuskraadidesse, sest jäätunud vesi võib veearvesti lõhkuda. Maakodus või hoones, kus ei elata aasta läbi ja mida seetõttu korrapäraselt ei köeta, on mõistlik vesi ajutiselt kinni keerata ja torustik tühjaks lasta, et vältida torude või veearvesti purunemist. Eramus või kortermajas soovitab EVEL aga omanikel ja majarahval teha kõik mis võimalik, et külm veetorustikule ligi ei pääseks.
gu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Joogivee plasttorule saab paigaldada ka spetsiaalse küttekaabli. Kui veearvesti asub veemõõdukaevus, tuleks talveks kaevukaas soojustada. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaanesuurune kate ja panna see kaane alla. Tõsise pakase ja torustiku suure külmumisohu korral on viimane võimalus jätta vesi ööseks õige pisut nirisema – voolav vesi ei jäätu. KRISTJAN ARRAS
Ruumis, kus on veearvesti, peab olema vähemalt paar kraadi sooja.
Mõtle isikupäraselt!
Dacora katuse- ja fassaadiplaadid
Ströher klinkerfassaadid
Rheinzink titaantsingist katused ja fassaadid
Creaton keraamilised katusekivid aasta lõpuni -25%!
Enneta külmakahjusid Hoones, eriti keldris, tuleks veenduda, et talvekülm torustikule ligi ei pääse. Torude ja akende soojustamiseks sobivad vanad riided, ajalehed, vill, penoplast jm. Aeda ei maksa lehtedest päris puhtaks riisuda, lehed võib kuhjata kaitsva kihina torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata ka lund, see hoiab looduslikku maasoojust talvel kõige paremini. Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks talvel valida liikumiseks teise tee. Kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohtadele paigaldada ka spetsmatid. Juhul kui asjatundja on avastanud, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb ko-
Müük ja paigaldus Paldiski mnt. 120a, Tallinn, GSM 55537242, www.eko-keskus.ee, www.eksklusiivehitus.ee
Neljapäev, 24. november 2016
4 Kodu ja ehitus Tiina Kõrtsini
LUMEPUHUR – tõhu IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Esimene lumeehmatus on tänavu üle elatud, aga vaevalt see viimaseks jääb. Kui puhastatavat pinda on palju ja lund ohtralt, võib lumelabida või käsisahaga rassimisest pika talve peale põhjalikult tüdineda. Ehk tasuks proovida lumepuhurit?
Nippe lumelabida välgutajaile Karta on, et suurem tänavune lumerookimise aeg on alles ees. Vajalik varustus tuleks aegsasti üle vaadata ja ka oma tervist kontrollida. Igal juhul tasub perearstide ja füsioterapeutide soovitusi tõsiselt võtta. PEA NÕU ARSTIGA. Kui tunned, et füüsiline vorm või enesetunne pole kiita või põed mõnd kroonilist haigust, tuleks enne lumelabida haaramist arstilt küsida, kas lumekühveldamine on üldse sulle sobiv töö. ÕIGE RIIETUS.bÕues töötamiseks on sobivaim kihiline riietus: seljas võiks olla särk, fliis ja õhem jope. Kui vaja, saad kihte ükshaaval vähemaks võtta. Üht paksu jopet kandes hakkad paratamatult higistama, seda maha visata pole aga kõige arukam tegu. JALATSID. Kanna lund rookides sooje libisemiskindla tallaga jalanõusid. TÖÖKINDAD.bVaru lumekoristuseks piisavalt soojad ja libisemisvastase kattega töökindad. Kootud kindad vettivad kiiresti läbi ja käed hakkavad külmetama. SOBIV TÖÖRIIST. Lumelabidas peab olema kerge ja tugev. Et sulalumi selle külge kinni ei jääks, võid labida toiduõliga üle piserdada. Kindlasti tuleb jälgida, et labidavars oleks sobiva pikkusega: liiga lühikese varrega labidas koormab liialt selga, ülemäära pikk vars teeb töötamise ebamugavaks. Sobivas pikkuses labida varre ülemine ots ulatub rinnuni, kui tööriist enda kõrvale püsti asetada. TEE SOOJA! Nagu enne igasugust füüsilist pingutust, tuleb ka enne lumerookimist korralikult sooja teha. Tee käteringe, paigaljooksu, üles-alla hüppeid vm harjumuspärast soojendust. VALI ÕIGE TEHNIKA. Kui vähegi võimalik, ära tõsta lund kühvliga, vaid lükka see ühte kohta hunnikusse. Kui pead siiski tõstma, tõsta jalgade, mitte selja jõuga: toeta jalad kindlalt maha, kõverda pisut põlvi ja jälgi, et selg poleks küürus. JÕUKOHANE KOORMUS. Ära pinguta ülearu! Liiga raskeid labidatäisi pildudes võid selja ära tõmmata, närvivalu võib edasi kiirguda ka jalgadesse. PEA PAUSE. Sa ei pea ühe hooga kogu hoovi lumest lagedaks lükkama. Võta rahulikult ja tõmba vahepeal hinge. LÕDVESTU.bNagu pärast igasugust füüsilist treeningut, nii tuleks ka pärast lume koristamist teha paar lõdvestusharjutust. Hea on näiteks käed rippu lasta – see venitab selgroogu ja kaelalihaseid. MÕTLE OHUTUSELE.bKoristades lund sõidutee lähedal, kanna helkurvesti või ohutusriietust, et oleksid autojuhtidele nähtav. ÕL
Pärast suuremat lumesadu on lumepuhur ehk lumefrees üks ütlemata hea abimees, kinnitab Aiatehnikaekspertide tootejuht Urmas Prints: värskelt sadanud lumest saab puhur jagu kiiresti ja suurema vaevata. «Veel mõne aasta eest võis lumepuhureid Eestis näha väga harva,» märgib Prints. «Nüüd võin aga julgelt väita, et paljudbinimesedbon lumelabida valud ja vaevad seljataha jätnud ning võtavad suurema saju korral appi hoopis tõsisema tööriista – lumepuhuri või lumefreesi, kuidas keegi seda kutsub.»
Vali vajaduse järgi
Lumefreesi suurim pluss labida, käsisaha või sahaga varustatud traktori ees on selles, et puhur laotab teisaldatava lume laias kaares ühtlase kihina kõrvalasuvatele pindadele ega tekita valle, mis tõsisemal talvel võivad hakata vaatevälja piirama. Nii on ohutum oma kodumaja teeotsast välja sõita.
Neil, kes lumepuhuri ostu alles kaaluvad, soovitab Urmas Prints end kõigepealt kurssi viia sellega, missuguseid puhureid üldse pakutakse ja mida nende seast valikut tehes silmas pidada. On väiksemaid lumepuhurid, mida peab lükkama, ja suuremaid, mis sõidavad ise. Kõige lihtsam on ühesüsteemne puhur: sellel on üks lumerootor, mis pehmendab ja viskab lund. Tavaliselt on need mõõtudelt väiksemad ja neil pole vedavaid rattaid. «Need sobivad pigem kergema ja õhema lumega võitlemiseks,» märgib Urmas Prints. «Samas on nendega hõlpsam manööverdada, veel suurem pluss on aga see, et ühesüsteemsete puhurite lumerootorid on kummiservadega – need teevad tee kuni asfaldini lumest puhtaks. Suured masinad seda ei tee, need jätavad paari-kolme sentimeetri paksuse lumekihi maha.» Vida Press
Neljapäev, 24. november 2016
Kodu ja ehitus 5
us abimees lumerohkel talvel Kahesüsteemne lumepuhur on juba tõhusam masin: vedavate rataste või lintidega, kahe eraldi rootori ja suurema lumekogujaga. Eest vaadates on lumepuhuri kolu sees näha horisontaalselt asetsevat rootorit, mis koosneb küll kahest eri osast, kuid tööülesanne on sama mis ühesüsteemsel puhuril: pehmendada lund ja tõmmata see keskele kokku, kirjeldab Prints. Keskel asub väljaviskerootor, mille ülesanne on lumi võimalikult suure kaarega välja visata. «Kogu süsteem töötab tavaliselt rihmülekandega ja õigustab end päris hästi,» tõdeb Prints. «Niisugused puhurid tulevad toime tunduvalt paksema lumega. Vedavad rattad kergendavad oluliselt lumehangedes liikumist – üle saja kilo kaaluvat puhurit oleks ka üsna kurnav tagant lükata. Nagu öeldud: päris maapinnani see masin ei puhasta, seda teha üritades on suur oht rootorit vigastada. Minu kogemust mööda pole mahajääv õhuke kiht ka mingi probleem, selle saab harja või luuaga ära pühkida. Probleeme võib tekkida sulalumega, aga see on paratamatu: märg lumi on raske, ei lenda hästi ja kipub kõikjale kleepuma.» On ka kolmesüsteemne lumepuhur. «Kui kahesüsteemse puhuriga rammida paksu lume-
Lumepuhuriga töötamine
Puhuri hooldamine
Hoolitse selle eest, et käed või jalad ei satuks kunagi lumepuhuri keerlevate osade, tiiviku kaitseümbrise või muude liikuvate osade lähedusse – tagajärjeks võib olla raske vihastus. Kui on vaja lumepuhurit paksust lumest puhastada, lülita kõigepealt mootor välja. Kontrolli õli! Õlitaset tasub kontrollida ja vajadusel lisada iga kasutamiskorra eel: kui see tegemata jätta, võib asi lõppeda mootori remondiga. See pole kaugeltki odav. Tiiviku pöörlemise kontrollkang on ohutusmehhanism: kangi vabastamisel jääb lumepuhuri rootor seisma. Kontrollkangi tuleb kindlasti kasutada, mingil juhul ei tohi seda fikseerida paela või klambriga. Kontrollkangid peavad liikuma kergelt mõlemas suunas ja minema lahtilaskmisel automaatselt tagasi algasendisse. Lumepuhuriga ei tohi töötada, kui tiivikul pole kaitseümbris või see on katki. Isegi kui arvate, et olete äärmiselt ettevaatlik, võib katkise masina kasutamine halvasti lõppeda. Ära käivita mootorit siseruumis või halvasti ventileeritud kohas – mootori heitgaasid on inimesele ohtlikud. Eriti ettevaatlik tuleb olla kruusateed või teede ristumiskohta puhastades: seal leidub peaaegu alati lahtisi kive, mis võivad koos lumega lendu minna ja palju pahandust põhjustada.
Enne lumepuhuri puhastamist või kontrollimist tuleb kõik kontrollkangid viia algasendisse ja peatada masina mootor. Kindlasti tuleb oodata, kuni tiivik peatub, elektrilisel masinal eemaldada voolujuhe. Lumepuhur vibreerib töötades ja võib seetõttu poldid-kruvid lahti põrutada – mõistlik on need aegajalt üle kontrollida. Ära muuda mootori regulaatori seadeid: regulaator kontrollib, et mootori pöörded ei ületaks tehase lubatud maksimumi ja mootor töötaks tõrgeteta pikka aega. Tihtipeale tahetakse mootorile pöördeid juurde kruvides parandada masina võimsust, paraku tuleb see alati millegi – tavaliselt mootori eluea – arvelt. Ohutuse tagamiseks kontrolli korrapäraselt masina kõiki osi, vahetamisvajaduse korral asenda need ainult originaalvaruosadega. Lekete vältimiseks kontrolli ka kütusevoolikut, paaki ja selle korki. Et lumepuhur töötab külmas ja märjas, tuleb kindlasti jälgida, et kõik kummiosad oleksid terved ja kuskilt midagi ei lekiks.
valli, siis võivad horisontaalselt asetsevad rootorid küll tõmmata lume väljaviskerootorini, kuid neil ei ole suutlikkust suurest lumevallist läbi minna,» selgitab Urmas Prints. «Siin tulebki appi kolmas rootor – see on justkui puur, mis asetseb masina sissevõtuava keskel ja sõna otseses mõttes puurib end jõuga ka suurde valli sisse, põhjustades selle murenemise ja vajumise. Horisontaalselt asetsevad
rootorid koondavad alla vajunud ja pehmendatud lume keskele kokku, kust väljaviskerootor selle välja paiskab.» Väidetavalt koristab selline puhur lume ligi kolmandiku võrra kiiremini kui kaheastmeline.
Millele enne ostmist mõelda Lumepuhurit ostma hakates tuleb eelkõige põhjalikult läbi kaaluda enda võimalused ja vajadu-
Allikas: Aiatehnikaeksperdid
sed, soovitab Urmas Prints: «Sedasorti tööriista ostes tasub vaadata ennekõike tuntud kaubamärkide valikut – kui juba teha selline investeering, siis võiks tööriist ka kaua vastu pidada. Kindlasti tuleks ostukohast üle küsida, kas nad pakuvad järelteenindust – ka see on väga oluline.» Vahel soetatakse talvise lumekoristuse hõlbustamiseks olemasolevale murutraktorile lumesahk. «Lumerohkel talvel ei
Nullist alustada suudavad vähesed. Tee kodukindlustus ERGOs. E-kontoris sõlmides on leping soodsam. Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega www.ergo.ee/kodu ja vajadusel pea nõu ERGO asjatundjaga.
pruugi see siiski olla parim lahendus,» hoiatab Urmas Prints. «Paksus lumes võib murutraktor saha ette koguneva valliga hätta jääda: see muutub nii suureks, et traktori rattad hakkavad tühja käima ja masin ei liigu paigast. Kindlasti tuleks sel juhul traktori vedavatele ratastele peale panna lumeketid, et haarduvust suurendada. Ka tuleks lund lükata nii tihti, et suurt valli ei saaks tekkida.»
Neljapäev, 24. november 2016
6 Kodu ja ehitus
Tahad ruumik pääseda? Koli KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Katusealuse kasutuselevõtt võib olla kõige odavam võimalus pere ruumikitsikusest päästa. Kui ei pea pead-jalad koos elama, on ka omavahelised suhted oluliselt paremad, juba seepärast tasub pööningu väljaehitamise kulu end ära. Kõik tuleb aga hoolikalt läbi mõelda, et tagada ruumides õhurikkus ja valguseküllus ning korralik väljavaade.
Äratage oma pime pööning ellu ja saage ruumi juurde!
Vahel võib mõistlike lahenduste kasutuselevõtt aga veidratel põhjustel venima jääda. Üks noor pere kemples naise vanavanematega mitu aastat, enne kui lõpuks saadi eramu ruumikas katusealune oma elamiseks välja ehitada. Põhimureks oli maja oma kätega ehitanud vanaisa vastuseis. «Mis katuseaknad – välja sealt ei näe, tükike taevast on ainus, mis kätte paistab,» väitis eakas majaomanik. «Ainult katuse lõhute ära!» Pojatütar ütleb, et eks see jutt oli algusest peale vaid ettekääne. «Tegelikult vanaisale lihtsalt ei meeldinud mõte, et tema ehitatud majas hakkab keegi midagi omatahtsi muutma,» räägib ta. «Mu meelest polnud ta enne ühtki katuseakendega ruumi oma silmaga näinudki. Kui näitasime pilte, kuidas me seda pööningu väljaehitamist mõtleme, kui suured aknad saaks panna ja kui hea vaade sealt oleks, siis hakkas rääkima, et suurte akendega on talvel külm ja suvel kuum. Tema leidis, et senisel elukorraldusel pole häda midagi, meil on kolme peale tuba, muud ruumid on ju ühiskasutuses, mida meil veel vaja. Et ükskord jääb see maja niikuinii meile, tehku me siis, mis tahame. Aga meie tahtsime kohe rohkem võimalust ka omaette olla. Pole ju vaja neid igapäevaseid pisikesi kokkupõrkeid ja hõõrumisi.» Järele andis vanaisa alles siis, kui sai aru, et noored on päris tõsiselt hakanud pidama mujale kolimise plaane. «Eks selle ehitamise ajal oli ikka ka veel nurinat ja ütlemist,» muigab lapselaps. «Nüüd aga elame meie juba teist aastat ülemisel korrusel ja vanaisa on mitu korda tunnistanud, et tema vastuseis oli mõttetu. Meie elutoa aknast avanevast vaatest on ka vanaema-vanaisa suisa vaimustuses, alumisel korrusel pole see pooltki nii efektne. Praegu saavad nad ise ka aru, et sedasi eraldi elamine on mugavam nii meile kui ka neile. Noorte ja vanade elukorraldus on ikka erinev, nüüd ei häiri keegi ke-
Suur katuseaken lisab ruumile efektsust ja muudab selle näiliselt avaramaks.
Valgus sobivaks Ruumi siseneva päevavalguse hulka saab sobivaks seada aknakatete abil. Kõige tõhusama kaitse tagavad pimenduskardinad ja turvarulood. Valgust mahendavad ribakardinad ja voldikkardinad, soojust saab kõige paremini reguleerida päikesevarjude või turvaruloodega. Päikesevarju suureks eeliseks on see, et kate peatab kuumuse juba enne aknaklaasile jõudmist, samas ei takista läbipaistvast võrkmaterjalist kate väljavaadet. Originaalaknakatete kõige suurem eelis on, et need sobivad aknaga täpselt, neid on lihtne soetada ja hindki on soodne. Standardmõõdus katuseaknale sobiva kardina leidmiseks tuleb edastada akna tüüp ja suurus. Need andmed on kirjas aknaraami ülaservas asuval andmeplaadil. Allikas: Velux
dagi ja mingiks tüli kiskumiseks pole ammu enam põhjust olnud.»
Katuseaknad – otstarbekas valik Arhitekt Triin Lehtmets kinnitab, et tänu katuseakendele saab muuta ka kõige pimedama pööningu õdusaks eluasemeks. Nii saab juurde elupinda, ka suurendab välja ehitatud pööningukorrus kinnisvara väärtust. «Mõistagi on äärmiselt oluline valida katusealust ruumi kujundades sobivad aknad ja
Enne ja pärast – kas paneb mõtted liiku
õige paigutus,» ütleb arhitekt. «Laitmatu tulemuse saavutamiseks on vaja arvesse võtta katuse iseloomu ja proportsioone ning ruumi vajadusi. Lõpptulemus peab olema nii mugav kasutada kui ka silmale ilus vaadata, tagama piisava õhu, valguse, avarustunde ja hea väljavaate – et ruumis oleks mõnus olla.» Kindlasti tasuks aga kõigepealt põhjalikult plaani pidada: mõelda läbi, mis ruum kuhu tuleb ja kus on akendele neis parim asukoht. Mida täpsemalt on teada, milleks üht
Neljapäev, 24. november 2016
Kodu ja ehitus 7
kitsikusest i pööningule! juhendab arhitekt. «Näiteks 20ruutmeetrise pinnaga toas peab aknapinda olema vähemalt kaks ruutmeetrit, aga hea, kui seda on rohkem. Piisav hulk päevavalgust muudab toa näiliselt ruumikamaks, eriti kui siseviimistluses on kasutatud heledaid toone.»
Paigutus nõuab põhjalikku kaalumist
ma?
või teist ruumi hakatakse kasutama, kuidas mööbel paigutub ja kus võiks aken asuda, seda parem on tulemus – kus saab nautida aknast avanevat linna- või maastikuvaadet, kus imetleda taevatähti. «Kvaliteetsed aknad muudavad võimalikuks erinevad asetused,» ütleb Triin Lehtmets. «Katuseaknaid saab paigaldada ükshaaval või rühmitada vertikaalsetes ja horisontaalsetes kombinatsioonides, et võtta loomulikust päevavalgusest maksimumi ja tagada hea vaate.»
Aknaid saab katusel paigutada ükskõik kuhu ja valgustada nende abil pööningu pimedamaidki nurki. Kui palju peaks aknaid olema, see sõltub ruumi kasutuseesmärgist ja suurusest: elutuba vajab rohkem ja suuremaid aknaid kui näiteks magamistuba, ka köögi ja kabineti puhul on korralik valgustatus väga oluline. Aknad ei tohiks olla liiga väikesed. «Rusikareegel on, et katusealuse ruumi aknapind peab moodustama vähemalt kümme protsenti põrandapinnast, soovitatavalt rohkem,»
Kasutusmugavuse seisukohalt on väga oluline, et aknad oleksid õigel kõrgusel, neid oleks lihtne avada-sulgeda ja nii akna ees seisjal kui ka istujal oleks hea väljavaade. Seda silmas pidades võiks akna alumine serv olla põrandast umbes 90 cm kõrgusel, ülaserv umbes kahe meetri kõrgusel. Sobivaim kõrgus sõltub inimese kasvust. Tervise huvides on tähtis eluruume korralikult tuulutada. Katuseakendega on see lihtne, sest üldjuhul avanevad need ümber kesktelje, tekitades nii kaks õhuvoolu – üks toob värske õhu sisse, teine juhib ruumiõhu välja. Eelistada tasub tuulutusklappidega aknamudeleid, siis saab ruume ventileerida ka suletud aknaga. Piisava ventileerimisvõimsusega katuseakende puhul ei ole vaja ehitada sundventilatsiooni, piisab vaid väljatõmbest. See teeb aga ehituse odavamaks. Ette tasub mõelda ka sellele, et aknad vajavad aeg-ajalt pesemist. Ka see on põhjus eelistada ümber kesktelje pöörduvaid aknaid: neid on lihtne toast pesta, mitteavatavaid aknaid peab käima katusel puhastamas. Katuseakende puhul pole oluline, mis materjalist on katus, need sobivad nii valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-, savi- ja kiltkivi-, roo-, pilpa-, laastu-, ruberoid-, kärgruberoid-, sindel- ja eterniitkatusesse. Akna laiuse valikul võib lähtuda sarikasammust, kuid alati saab paigaldada ka sarikavahest laiemaid aknaid. Asja otsustab ruumi suurus ja selle otstarbest lähtuv vajadus loomuliku valguse järele. «Katuseakende valimisel tuleb arvestada katuse kaldega: mida madalam kalle, seda pikemad aknad tuleb valida,» märgib arhitekt Triin Lehtmets. «Aknaid ise paigaldades on oluline hoolikalt järgida aknatootja paigaldusjuhendit ning kasutada ette nähtud paigaldustooteid. Kindlasti tuleb silmas pidada, et aknapaled saaksid korralikult soojustatud ja neis kasutataks aurutõkkekilet. Soojapidavuse huvides tasuks meie kliimas kindlasti eelistada kolmekordse klaaspaketiga soojapidavaid katuseaknaid.» Kes paigaldamisega hätta jääb, võib alati pöörduda aknatootja või sertifitseeritud paigaldaja poole.
Valgusküllasem ja tervislikum eluruum katuseakendega! Saa inspiratsiooni lehelt www.velux.ee
Neljapäev, 24. november 2016
8 Kodu ja ehitus
Kas osta uhiuus kodu või eeli IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Sageli otsustab rahakott selle, kas osta korter uues majas või eelistada juba mitmendal ringil olevat elupinda: kui eelarvel on piirid ja pruugitud korterid on oluliselt odavamad, siis pole pikka kaksipidi mõtlemist. Millised on ühe või teise plussid-miinused aga siis, kui suurt hinnavahet pole? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing on asja põhjalikult kaalunud ja toob välja olulisima, millele ühe või teise valiku puhul mõelda. Staažika kinnisvara-asjatundja rikkalikust kogemustepagasist tulevad nõuanded aitavad ehk ennekõike neid, kel iga euro arvel, veel kord oma ostueelistusi analüüsida, et langetada oma soove, vajadusi ja rahakotti arvestades arukaim otsus.
KÜMME PÕHJUST OSTA UHIUUS KORTER EHITUSGARANTII.bUue korteri ostuga kaasneb kahe aasta pikkune garantiiaeg, mis tähendab, et kõikvõimalike ehitusega seotud küsimuste pärast pole vaja ostjal muret tunda: garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja parandama oma kulul. R U U M I L A H E N D U S.b Uute korterite ruumilahendus on tihti vanemate korterite omast parem: korterid on avaramad, ruumide paiknemine läbimõeldum. Köögis näiteks on arvestatud kõigi nüüdisaegsete kodumasinatega, vannitoas jagub ruumi nii pesumasinale kui ka kuivatile.
Kas osta uus korter? Või vana? Aga äkki hoopis maja? Väidetavalt on alla 30aastaste noorte perede seas tekkimas trend osta võimaluse korral pigem remonti vajav maja, mitte korter.
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga Trepikodade renoveerimisel 10 aastat kogemust!
Neljapäev, 24. november 2016
Kodu ja ehitus 9
stada korterit vanemas majas Vida Press
Vida Press
KÜMME PÕHJUST OSTA VANEM KORTER
PUHTUS.bUus korter on päris uus – seega laitmatult puhas. Mitte ainult korter: esinduslikud ja puhtad onbka kõik üldkasutatavad ruumid ja trepikojad. Korrapärane hooldus tagab, et puhtus ja kord püsivad ka edaspidi. Võimalikult puhas elukeskkond võib olla ainsaks alternatiiviks näiteks allergikule. VÄIKSEMAD KULUD.bNii nagu uus auto võtab vähem kütust, on ka uut korterit odavam pidada: uutes kortermajadel on väiksemad kütte-, elektri- ja halduskulud, ka on vanade majadega võrreldes märgatavalt väiksemad kõikvõimalikud kaod. Lähiaastail pole vaja ka remonti teha. PAREM SISEKLIIMA.bUues korteris on parem sisekliima, kuivõrd uued kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad tagada stabiilsema sisetemperatuuri ja piisavabõhuvahetuse. Näiteks saab niiskel suvepäevalb õhku kuivatada, paukuva pakasega aga mõnusalt sooja tuba nautida. MUGAVUS.bUus korter tähendab enamasti palju rohkem mugavust. Peaaegu kõikides uutes majades on lift, paigaldatud on kortermajadesse ka läbipääsu-, videovalve- ja sidesüsteemid. Kõik see võimaldab kasutadabülikiiret internetti, videolaenutust või jälgida kodus toimuvat igast punktist maailmas.
ABIRUUMID.bUute korterite juurde kuuluvad peale avaratebüldruumide ka korralikud abiruumid, mis pakuvad piisavalt hoiuruumi rehvidele, hobivarustusele, suurtele kohvritele ja hooajal mittevajalikele rõivastele-jalatsitele. Sageli on majas ka ühiskasutuses pesu-, spordija saunaruumid. PARKIMINE.bKuigi uute korterelamute kinnistud on enamasti väiksemad kui vanematel majadel, on parkimine märksa paremini lahendatud. Tihti kuulub korteri juurdebüks parkimiskoht parklas, maa-aluses parklas või garaažis, lisavõimalusena on paigaldatud ka autode eelsoojendus- ja pesulahendused. PAINDLIKKUS.bKui otsustada uue korteri kasuks aegsasti, saab selle kujundada täiesti oma maitse järgi: valida välja sobivad värvid, parketid ja plaadid. Mõnikord saab teha muudatusi ka ruumide paigutuses ja suuruses. SOODUSTUSED.bUut korterit ostes saab sageli kasutada soodustusi, mida pruugitud korteri ostjaile ei pakuta. Nii näiteks saab uue korteri ostuks parema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka intressi osas. Paljude uute projektide puhul pakuvad tootjad suuri soodustusi ka mööblile ja muule sisustusele.
OSTUHIND. Vanem korter on tavaliselt odavam kui uus. Hinnavahed samas linnaosas paiknevate sama suurusega korterite puhul võivad küündida isegi kuni viiekümne protsendini. KÕIK ÜHES. Enamasti müüakse vanem korter koos kogu sisustusega, ka sisaldab hind tavaliselt parkimiskohta ja panipaika. Uute korterite puhul on tavapärane, et parkimiskoha ja panipaiga eest tuleb maksta lisatasu, seejuures ei pruugi viimaste korterite ostjatele neid üldse jaguda. Mõistagi tuleb uus korter ka sisustada, mis tähendab lisaväljaminekut. PAREM ASUKOHT. Suuremates linnades asuvad vanemad majad üldjuhul väljakujunenud piirkondades: seal on kõrghaljastus, pargid, poed ja teenindusasutused, lastaiad-koolid ja mänguväljakud, rajatud on teed ja tänavad, liigub ühistransport. Uute kortermajade puhul seda kohe eeldada ei saa. PAREM ÜLEVAADE. Peale väljakujunenud keskkonna on vana maja puhul lihtne veenduda, millised vaated avanevad korterist ümbrusele, uurida järele, kes on naabrid, kui paljud korterid on välja üüritud, kui puhas on ümbrus ja trepikoda jpm. ROHKEM RUUMI.bVanemad kortermajad ehitati ajal, kui betoon ja raud ei maksnud kuigi palju ja maa ei maksnud midagi. Seetõttu ehitati suurtele kinnistutele avaramate trepikodadega, suurte abiruumide ja keldritega suuremad korterid. Sageli on neis majades siiani üldkasutatavad ruumid, kus korraldada ühistu koosolek või ida saab välja üürida ja nii näiteks remondifondi lisa teenida.
Arukalt planeerides võidad akende ja uste hinnas kuni 22%, kui: tellid detsembris, on tarne veebruaris
www.arugrupp.ee
telefon 32 95 650
KULUD PABERIL. Uute korterite puhul on esialgu olemas vaid kuluprognoosid, vanemat korterit ostes on võimalik kohe saada ülevaade tegelikest kuludest, näha kulude kujunemist eelmistel aastatel ja järgmise aasta kavasid. KAUPLEMISRUUM. Uue korteri puhul on arendaja omahinnaks parajasti kehtiv ehitushind, vanemate korterite puhul on selleks aastatetagune soetushind. Seetõttu on vanemate korterite puhul kauplemisruum suurem. Ka on vanema korteri müüjal müügiks tihti mõjuv isiklik põhjus, mistõttu hinnaalandust tehakse kergemini. KOLIMISE KIIRUS. Uut maja võib-olla alles ehitatakse, olemasolevasse korterisse võib ko-
he sisse kolida. Nii võib vanema korteri ostja ajaliselt säästa kuni aasta. VÄHEM VARJATUD ÜLLATUSI.bUusehitise puhul on raske ennustada, mis seisus on maja aasta või kümne pärast, vana kortermaja suuremad puudused on juba ammu ilmnenud ja ostjale kas endiselt nähtavad või juba korralikult parandatud. Ebameeldivaid üllatusi tuleb vanemas majas harva ette. STABIILSEM HINNATASE. Vanemate korterite hind on püsivam, see tõuseb ja langeb pikema ajavahemiku jooksul. Ka on vanema korteri ostuhind madalam, seetõttu on ka turu languste ja müügisurve korral kaotus väiksem.
UUS RAAM
AT
ET INFOKESKUSE AS Rävala pst 8, Tallinn; tel 660 4555 www.ehituskeskus.ee
Neljapäev, 24. november 2016
10 Kodu ja ehitus Vida Press
Koduseid õnnetusi annab ennetada Külmal ajal suurenevad kütmisega seotud riskid, kodus on aga veel palju asju, millel tasub aasta läbi silm peal hoida, et võimalikke õnnetusi ennetada. Ahiküttega korteris või majas peaks praeguseks olema tehtud iga-aastane korstnate-lõõride puhastus. Kord viie aasta tagant peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija, kes väljastab ka akti. Kui ahjul või pliidil on pragusid või koldesse on langenud kive, tuleks esimesel võimalusel lasta asi korda teha. Kontrolli, kas suitsuandur on töökorras. Lase asjatundjal korrapäraselt üle vaadata ja puhastada kuumaveeboiler, kontrollida veetorustikku, pesumasina ja nõudepesumasina korrasolekut. Vaheta vanad elektrikilbid ja juhtmed kiiresti uute vastu, eriti siis, kui oled soetanud uusi seadmeid, mis tarbivad elektrit: vana elektrisüsteem ei pruugi nii suurt koormust taluda ja võib läbi põleda ning õnnetuse põhjustada. Ära tee ise kodus elektritöid, ära paranda katkisi juhtmeid teibiga, ära ühenda üksteise järele hulka pikendusjuhtmeid. Hoidu siseruumides suitsetamisest: peale tuleohu kahjustad sellega ka ruumis viibijate tervist. Ära süüta küünlaid süttimisohtlike esemete läheduses. Kui peres on lemmikloomi, mõtle, kuidas tagada, et nad ei saaks põlevat küünalt ümber ajada. Keela karmilt lastel tikkude või välgumihkliga mängida, räägi neile, kui lihtsalt võib juhtuda suur õnnetus. Lülita kodust lahkudes kodumasinad vooluvõrgust välja, ära jäta lahkudes või magama heites pesu- või nõudepesumasinat tööle. Puhasta korrapäraselt vee äravoolutorusid ja -trappe, et vältida ummistust. Suvilas või muudes ruumides, mida talvel ei köeta, keera vesi kinni ja lase veetorustik tühjaks, et vältida torude lõhkikülmumist. Allikas: kindlustusfirmad
Kas oskad tö KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Kirved, kõplad, aia- ja oksakäärid on paljudes kodudes, sellele aga, et neid tuleks aeg-ajalt teritada, sageli ei mõeldagi – pigem ostetakse uus tööriist. Pikki hilissügise- ja talveõhtuid võiks muu hulgas kasutada ka selleks, et kõik teritamist vajavad tööriistad kevadeks ette valmistada, soovitavad aiandusportaalid. Muidugi võib välja otsida töökoja ja lasta meistrimehel kõik oma kõplad-kirved teravaks ihuda – aga miks mitte ise teritamine ära õppida.
Õpetusi leiab internetist Esimestel kordadel oleks hea teha seda mõne oskaja juhendamisel, aga ka internetist pole kuigi keeruline leida videoid, mis selle töö olulisimad nipid kätte näitavad. Kõige lihtsam teritusvahend on luisk, neid leiab igast tööriistapoest. Kel teritamisetööd rohkem, võib soetada väikese käia. Luisuga teritamisel ihutakse tera ringjate või edasi-tagasi liigutustega alguses ühelt, siis teiselt poolt, seejärel viimistletakse töö luisu peeneteralise poole või terituspulgaga. Teritamise juures on kõige olulisem säilitada tera algupärane lõikenurk.
Kirveste-nugade teritamiseks on ka spetsteritajad. Kes näiteks on soetanud endale kvaliteetse Fiskarsi kirve, sel tasuks soetada ka sama firma teritaja Xsharp – see teeb töö oluliselt hõlpsamaks.
Väike käi ja luisud Luisu või käiaga teritamisel võib algaja kergesti valida vale teritusnurga ja nii tööriista tera liiga tömbiks või hapraks muuta. Teritaja lihtne mehhanism ja tugeva keraamilise terituskivi sooned tagavad õige teritusnurga, nii ei nõua kirveste-nugade teritamine erilist vaeva, need püsivad kogu aeg teravad ja kestavad kaua. Vesikäi on väga ammu kasutusel olnud teritusvahend, mille tööpõhimõte on lihtne: pöörleva käiakivi all on veeanum, mis jahutab kivi. Nii ei muutu teritatav metall ülearu kuumaks ka pika lihvimise peale. Vesikäiasid on nii käsitsi ringi aetavaid kui ka elektrilisi, tavapäraseks kodus kasutamiseks sobivad ka kõige lihtsamad mõnikümmend eurot maksvad mudelid. Vesikäi on kõigiti sobiv vahend igasuguste sileda servaga lõikeriistade teritamiseks. Käiates hoitakse lõiketera algse nurga all ja liigutatakse seda lihvimiskivil edasi-tagasi, et kivi kuluks ühtlaselt. Kõvasulamist tööriistu käiakivil teritada ei saa.
20
A A S TAT GARANTIID
Põrandad on külmad? Veetorud külmuvad lõhki? Trepid ja kõnniteed on libedad? Autoga ei pääse garaaži?
Jääpurikad ähvardavad nii inimesi kui autosid? Majade fassaadid jäätuvad?
DEVI kaabelküttesüsteemid: kindel kvaliteet aastakümneteks! Deviflex™ küttekaablitel ja Devimat™ küttemattidel on garantiiaeg 20 a, teistel DEVI toodetel 2 a. Saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalide ja elektritarvikute kauplustes. Tel: 659 3303, devi@devi.ee, www.devi.ee
Neljapäev, 24. november 2016
Kodu ja ehitus 11
ööriistu teritada? Vida Press
PUR ISOLATSIOONIVAHUD SOOJUSTAMISE
LUX-KLASS. ENERGIA KOKKUHOID
Pihustavad, valatavad ja tühimikesse süstitavad soojusmaterjalid SEINAD, KATUSED, VUNDAMENDID, PÕRANDAD, PASSIIVMAJAD, SISEVIIMISTLUS, ERITÖÖD, EHITUSJÄRELEVALVE
Nipp noa teritamiseks Nüri nuga on paras peavalu, alati pole aga käepärast teritajat ega ka käia või luisku. Mida siis teha? Otsi mõni harilik sileda pinnaga kivi – see sobib noa teritamiseks suurepäraselt. Kui tõmmata nuga mööda sileda pinnaga kivi lamedat külge, jääb tera eriti vahe. Enne noa ihumist tuleks kivi märjaks teha, siis ei muutu nuga kriimuliseks.
Mitmesuguste aia- ja oksakääride teritamiseks sobivad paremini luisud. Hõlpsam on teritada, kui käärid saab lahti võtta. Jämedateraline luisk tuleks kõigepealt vette kasta. Teritamisel tuleb lõiketera hoida vastu luisku 30kraadise nurga all ja ihuda tera sujuvate vastupäeva-liigutustega. Alustatakse käepideme poolt ja liigutakse kääritera tipu suunas, jälgides pidevalt, et lihvimisnurk oleks õige. Aia- ja oksakääre võib teritada ka väikese teemantviiliga. See sobib karastatud terase lihvimiseks,
töö tulemus on juba pärast kerget teritust lõigates tunda. Oksakääre pole vaja väga teravaks lihvida, tähtis on, et lõikamine õnnestuks hõlpsalt ja lõikepind jääks sile. Kui lõikamisel tekivad koorerebendid ja lõikepind jääb muditud, vajavad käärid teritamist. Koduaias kasutatavaid kääre tuleb tavaliselt teritada kord aastas. See, et oksakäärid oleksid teravad, pole tähtis ainult kääride kasutaja töö hõlbustamiseks – kui okste kärpimisel jääb lõikepind sile, paraneb see kiiremini.
Telefon 555 66 999, e-post info@varaehitus.ee
www.varaehitus.ee
REKLAAMTEKST
Tartu Lõunakeskuse katusevahetus paneb ehitaja võimed proovile
FOTOD: REIN KALA
Tartu suurima kaubanduskeskuse juurdeehitus- ja rekonstrueerimistööd nõuavad katuseehitajalt suurt võimekust, tegu on Lõuna-Eesti ajaloo suurima samalaadse lamekatuse projektiga. Paralleelselt muutuvate ilmastikuoludega tuleb jälgida pingelist ehitustööde graafikut. 10. etapi ehitustööde käigus ehitati suvel juurde uus hoone ja korrusparkla. Rekonstrueerimistööde käigus olemasoleva keskuse korpus säilitatakse ja sisemiste ümberehitustega liidetakse uus ja olemasolev vana osa L-tähe kujulise aatriumiga ühtseks tervikuks. Aprillis Lõunakeskuse uue hooneosa katuse ehitustöödega alustanud Evari Ehitus OÜ juhi Rein Kala sõnul sõltub nende töö suuresti kahest tegurist: erinevate firmade eelnevast tegevusest ja ilmastikust. „Oma töödes peame jälgima pidevalt muutuvat ilma, sest katuse soojustusmaterjal ei tohi märjaks saada ja samamoodi ei tohi vihmaga katusekatet paigaldada. Suvel jällegi muudab palavus bituumenrullmaterjali katusele keevitamise tehniliselt ja füüsiliselt raskeks tööks, siis alustavad töömehed katusetöödega hommikul kella nelja-viie ajal, et keskpäevases kuumuses mitte ära nõrkeda,“ selgitas Kala. Tartu Lõunakeskuse katusetöö on senini piirkonna suurim samalaadse sisuga lamekatusetöö. Suvel ehitatud uue hooneosa lamekatus koosnes mitmest erinevast katusest. Kala ütles, et laineline katuseosa, mis kaeti taotluslikult valgekattelise bituumenrullmaterjaliga, on huvitav nii arhitektuuriliselt kui ka ehituslikult. „Valge katusekatte kasutamine lamekatusetöödel ei ole igapäevane praktika.
Viimati kasutasime sellist lahendust kuus aastat tagasi, kui ehitasime Tartus Teaduskeskus AHHAA katust, mis tunnistati 2011. aastal katusemeistreid koondava ülemaailmse organisatsiooni IFD poolt maailma parimaks katuseks,“ kommenteeris Kala materjalivalikut.
Lõuna-Eesti suurim lamekatuse projekt paistab silma voolujoonelise valge bituumenrullmaterjali poolest, erinevad tasapinnad kulgevad sujuvalt.
Enamik katusekonstruktsioone avati ainult päevatöö ulatuses. Õhtuks oli hommikul avatud ja paksemalt soojustatud katus jälle veetihe.
TÖÖMAHUKAS MATERJALI TASSIMINE Oktoobris tehtavad lamekatusetööd on Lõunakeskuses töömahukad, olemasoleva vana hooneosa katus tuleb tõsta viis-kuus meetrit praegusest katusepinnast kõrgemale. „Selleks avatakse täielikult ligikaudu 5000 m² katust, millest umbes 3000 m² tõstetakse kõrgemale. Eemaldatakse olemasolev katusekonstruktsioon, osaliselt vahetatakse välja kandepostid ja paigaldatakse profiilplekist tugevam aluskonstruktsioon, et taluda kõrgemaks mineva hoone äärde tekkida võivate lumekottide raskust,“ sõnas Evari juht. „Kogu töö nõuab väga head logistilist lahendust. Lisaks jookseme võidu talve saabumisega. Külmade tulekuks peab hoone kinni saama. Samas on rohke lumesaju korral tööde tegemine kordades aeglasem. Lisaks paigaldatavale ehitusmaterjalile, tuleb demonteeritud materjal katuselt ära viia. Katusepind on mõõtmetelt suur - nii uut paigaldatavat, kui vana, demonteeritud materjali, saab tuua tööpinnale ja viia katuselt ära ainult katuse teatud kindlast äärest. See nõuab katusel suurtes kogustes materjali käsitsi tassimist pika maa taha.“
KATUSEVAHETUS OOTAB EES PALJUSID Lõunakeskuse olemasoleva vana hooneosa 15000 ruutmeetri lamekatuse rekonstrueerimise vajadus tõusetus viimastel aastatel, kui kogu Euroopa hakkas rääkima energiatõhususest. „Ajaga muutub energia kallimaks ja ehitusnormid karmimaks. Samalaadse energiatõhususe tõstmise töö tegime tänavu suvel, kui rekonstrueerisime 14 aastat vana Tartu Kohtumaja lamekatust,“ ütles Kala. „Katuste täiendav soojustamine on ees enamusel kinnisvara omanikel. 2018. aasta lõpuks peavad kõik riigiasutuste rajatavad hooned vastame Euroopa energiatõhususe direktiivile. 2020. aastaks peavad ka ülejäänud hooned saavutama energiatõhususe eesmärgi.“
OÜ EVARI EHITUS
Lõunakeskuse uus juurde ehitatav osa 7650 m² lamekatust, lisaks rekonstrueeritav olemasolev 15050 m² lamekatust, kokku 22700 m² lamekatust. Ehitusel töötab palju erinevaid ehitusfirmasid, sealhulgas ka lamekatusetöid tegev OÜ Evari Ehitus.
www.evari.ee
Riia 130, 51014 Tartu tel 738 0927, 506 0579 evari@evari.ee
12 Kodu ja ehitus
Neljapäev, 24. november 2016