Kodu ja Ehitus november 2019

KUIDAS VALIDA ÕHKSOOJUSPUMPA. OMANIKUJÄRELEVALVE – KELLELE? KODU EHITISREGISTRISSE! GAASISEADMETE KONTROLL KOHUSTUSLIK

Kodu ja Ehitus Neljapäev, 21. november 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 21. november 2019

2 Kodu ja Ehitus Vida Press

Hea algatus kinnisvaraturul

õhupuhasti: õhk puhastatakse õhupuhasti sees ja suunatakse siis tuppa tagasi.

Võimsuse valem

Selle nädala algul sai kõigile kättesaadavaks põhjalik info LVM Kinnisvara maaklerite kutsetunnistuste, registreeringute, hariduse, keelteoskuse, tööpiirkondade, spetsialiseerumise, aktiivsete kinnisvarapakkumiste, staaži ja tehtud tehingute kohta, aga ka klientide tagasiside. Seni on iga klient saanud vaid kontrollida, kas teda esindaval maakleril on ametlik kutse. Muid andmeid pole siiani avaldatud ja nii ei ole näiteks kinnisvara müüa soovijail olnud võimalust valida maaklerit üksikasjaliku teabe põhjal. Algatus, mis on osa juba 1992. aastast kinnisvaraturul tegutsenud ettevõtte strateegiast, muudab kinnisvaraturu läbipaistvamaks ja aitab kinnisvaramüüjatel teha teadlikumaid otsuseid. Allikas: LVM Kinnisvara

z Mõõda: ruumi pikkus, laius ja kõrgus. z Korruta: pikkus x laius x kõrgus = ruumala. z Korruta: ruumala x 6 = minimaalne tõmbevõime (6 õhuvahetust tunnis). z Korruta: ruumala x 12 = maksimaalne tõmbevõime (12 õhuvahetust tunnis).

Võimsus ja müra

Madis Veltman

Kas õhupuhastil on köögis üksainus ülesanne või peab see olema ka disainielement, sõltub koduomaniku soovist. Valikuvõimalustest puudust pole.

2107 Kuidas valida korterit müüdi tänavu oktoobris Eesti korteriturul. Võrreldes septembriga, kasvas tehingute arv vaid 9 võrra, peamiselt tulenes kasv Tallinnas tehtud tehingutest.

Aastataguse oktoobriga võrreldes müüdi aga kortereid 4,7% vähem, kusjuures turuaktiivsus alanes nii Tallinnas kui ka Tartus. Nii nagu ka eelnenud kuudel, oli tehingute vähenemise peapõhjuseks uute korterite müügi vähenemine. Tartus kukkus tehingute arv mulluse oktoobrikuuga võrreldes peaaegu veerandi (24%), kuid see langus on tõenäoliselt ajutine.

õhupuhastit Tõhus õhupuhasti kulub ära igas köögis, eriti aga avatud planeeringu puhul – kes tahaks kodust lahkudes viia tööle või teatrisse kaasa silgupraadimise või kapsahautamise lõhna. Millest aga alustada õhupuhasti valimist?

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Valikuvõimalusi on tohutult, aga palju on ka üksikasju, millega tuleks arvestada. Valisime köögikujundaja Hiie Härmi, Mööblimasina, E-Lux Kodutehnika ja Furnumi soovitustest neli olulisimat: asjad, mis tasuks juba enne mööblitegijate juurde minemist selgeks mõelda.

Millist tüüpi õhupuhasti?

Õhupuhasteid on kahte tüüpi: väljatõmberežiimiga ehk ventileeriv ja siseringlusega ehk filtreeriv. Kõigepealt tulebki teha endale selgeks, missugune on kodu ventilatsioonisüsteem.

Kortermajades on sageli väljapuhkekanaliga köögid, kus õhupuhasti mootori ülesanne on kuum ja niiske õhk, suits ja õli-

jäägid köögist välja lükata. Paljudes uusarendustes vahetab õhku aga soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat, mille mootor veab musta õhu välja ka köögipliidi kohalt – seal olevale õhupuhastile polegi oma mootorit tarvis.

Maja keskventilatsiooni puhul vajab õhupuhasti ka sulgklappi, et teiste korterite köögilõhnad ei jõuaks ventilatsiooni kaudu naabrite korteritesse.

Klapp avaneb automaatselt siis, kui õhupuhasti tööle panna, või saab selle sisse lülitada alles siis, kui klapp on enne käsitsi avatud. Kui tead, milline on kodu ventilatsioonisüsteem, on selge, kas vajad mudelit, mis töötab väljaspool õhupuhastit oleva mootoriga, või sellist, millel on oma mootor.

Kui tööpind paigaldatakse kohta, kuhu ventilatsioonikanal ei ulatu, ja lae alla ei soovita õhutorusid, tuleb valida filtreeriv

Õhk peaks köögis vahetuma umbes kümme korda tunnis. Õhupuhastite võimsus (näitab puhastussuutlikkust ühe tunni jooksul) jääb vahemikku 400– 1000 m3 tunnis. Mida suurem köök ja mida sagedamini süüa tehakse, seda võimsamat seadet tarvis läheb (vt infokasti). Ostetuimad on mudelid võimsusega 600–800 m3 tunnis.

Kindlasti tuleb jälgida õhupuhasti mürataset. See on esitatud vahemikuna (nt 50–70 dB): esimene number näitab mürataset madalaima ja teine suurima kiirusega töötamisel. Kui numbreid on vaid üks, on tavaliselt tegemist minimaalse kiiruse juures tekkiva müraga. Seadmete keskmine müratase on vahemikus 40 (võrdne sosistamisega) kuni 70 (tavaline kõne) dB. Modernsed (loe: kallimad) seadmed töötavad üsna vaikselt.

Müra sõltub ka toru paigaldusest: mida lühem ventilatsioonitoru ja vähem pöördenurki, seda vaiksem on õhupuhasti. Ka võib õhupuhastile osta juurde välise mootori, mis paigaldatakse pööningule või õue.

Kappi, lakke või seinale Õhupuhasti võib integreerida kappi, paigaldada seinale või lakke. Eraldi paigaldatava puhasti õhuhaarde ulatus on suurem kui integreeritaval. Viimaseid on kahte tüüpi: teleskoop-puhastid ja täisintegreeritavad. Teleskooppuhasti paigaldatakse ülemise köögikapi alumisse ossa nii, et metallist esipaneel jääb näha, õhupuhasti käivitamiseks tuleb seda ettepoole tõmmata. Täisintegreeritav õhupuhasti näha ei jää, tööle läheb see nupust või puldist. Ka võib täisintegreeritava õhupuhasti paigaldada tööpinna sisse pliidi taha või kõrvale: nupuvajutuse peale tõuseb see tööpinnast 20–30 cm kõrgusele.

ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI

MEIE TEGEVUSALAD:

HOONETE EHITUSJA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID ENERGIAAUDITID, TERMOGRAAFIA, -MÄRGISED HOONETE JA -ARVUTUSED ÕHTUTIHENDUSTE

• Fassaaditööd • Katusetööd • Üldehitustööd • Siseviimistlus

KONTROLL

www.termopilt.ee · tel 601 6500 · info@termopilt.ee

Tel 5904 2174 www.innover.ee

Neljapäev, 21. november 2019

Kodu ja Ehitus 3

Gaasiseadmete kontroll kohustuslikuks Gaasimääruse muudatusega kehtestatakse kĂźttegaasiseadmetele korralise kontrolli kohustus iga nelja aasta tagant. Nii loodetakse vähendada gaasiseadmetega seotud Ăľnnetusi. „Täna on paraku tuhandetes vanades gaaskĂźttega kortermajades gaasiveesoojendid, mille turvalisuse ja tÜÜkindluse kohta pole ajakohaseid andmeid,“ Ăźtles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Paljud korterelamud on rekonstrueeritud ja inimesed on ka oma kodudes remonti teinud, kuid sageli pole meeles peetud, et gaasiseade vajab tÜÜtamiseks piisavalt Ăľhku. SeetĂľttu on sagenenud ka gaasiseadmetega seotud Ăľnnetused. „Gaasipaigaldistele tuleb teha audit enne esimest kasutusele vĂľttu ja pärast Ăźmberehitamist, täiendavalt kehtestatab pädev isik aga elamutes paiknevatele kĂźttegaasiseadmetele korralise kontrolli kohustuse iga nelja aasta tagant. Kontrollida tuleb kodudes kĂźtmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavaid gaasipaigaldisi,“ sel-

JĂ•

H A U IN A L N ST U AS A K O LĂ• U O P U D U L US TU S

Martin Ahven

15

Juba eelmise aasta algusest on vingugaasiandur kohustuslik kĂľigis eluruumides, milles asub korstnaga Ăźhendatud gaasiseade.

gitas MKMi siseturu asekantsler Kristi Talving.

Gaasipaigaldise korrashoiu ja ohutuse eest vastutab paigaldise omanik. Kindlasti tuleb gaasiseadme(te)ga kodus paigaldada eluruumi vingugaasiandur, igasuguste ßmberehitiste puhul lasta aga gaasiseadmeid puudutavad tÜÜd teha asjatundjatel.

Majandus- ja taristuministri määruse „Kßttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladusta-

%

PĂľhjamaises kliimas on traditsioonilised soojust salvestavad glasuurpotist ahjud olnud ajast aega au sees.

Mßßgil suurim ja parim valik EESTIMAISEID AHJUPOTTE kahhelahjude, kaminahjude, kaminate, pliitide ja soemßßride ehitamiseks.

misele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nĂľuded“ rakenduvad jĂľustumise hetkest, hiljemalt 2019. aasta novembri algul.

IA MIHKELS

फ़ " ( $ -;ˆ-vাh† Ć’ ġ $-Ń´Ń´bmm ‍;| ׯ‏Ѵ ѾѾƑ ѾƒƔĆ? ‍ ׯ‏bm=oĹ v-ˆb|omÄş;; ‍‰‰‰ ׯ‏ĺv-ˆb|omÄş;;

Riik toetab tondilosside hoogsat lammutamist Kohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskĂľlbmatuid hooneid, saavad nßßd senise 100 000 euro asemel kĂźsida riigilt toetust enda soovi ja vajaduse järgi. „Kohalikel omavalitsustel on olnud suur huvi teha enda piirkonna elamuid korda, selle eelduseks on aga vanade ja oma aja ära elanud hoonete lammutamine,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Tondilossidest vabanedes tĂľuseb piirkonna väärtus nii arendajatele kui ka elanike silmis.“ Senise toetuse piirmäära – 100b000 eurot – kaotamise Ăźks pĂľhjuseid on, et piirkonnad, kus tĂźhje hooneid on palju, on jĂľud-

nud toetuse senise piirmäära lähedale ega saaks rohkem toetust taotleda. Senine piirmäär jääb kehtima Tallinnas ja Tartus, kus olud on soodsamad, raha rohkem ja kasutusest välja langenud hooneid vähem.

Seni on aktiivseimad taotlejad olnud Sillamäe, Tallinn ja Koonga vald.

Suurim toetus, 100 000 eurot, eraldati Kohtla-Järvele, kus on ka kþige rohkem kasutusest välja langenud hooneid. Riigi toetus moodustab kuni 70% abikþlblike kulude maksumusest, ßlejäänu on kohaliku omavalitsuse omafinantseering. Aastateks 2018–2022 on plaanitud toetusi ligi 2,5 miljonit eurot. Allikas: MKM

EHITUS VUNDAMENDIST KATUSTENI • ĂœLDEHITUS Eramud, viilhallid, äri- ja tÜÜstushooned

• KATUSETÖÖD Kivikatused, lamekatused, plekkkatused ja NDQGYDG SURƏSOHNLG

• ERITÖÖD ElektritÜÜd ja ventilatsioonitÜÜd

• PUISTEVILL Klaasvill, kivivill, tselluvill (kuivpuiste), tselluvill (märgpuiste)

• VIIMISTLUSTÖÖD Sise- ja välisviimistlus: þhekrohv- ja laudisfassaadid, maalri-, plaatimistÜÜd

• SANITAARTEHNILISED TÖÖD Vee- ja kanalisatsioonitÜÜd, keskkßttesßsteemid, välistrassid ja imbsßsteemid

Seeria PE-Plus

Sundirecti seeria PE-Plus on infrapuna-kßttepaneeli pþhiversioon, mis pakub soodsa hinna eest palju hßvesid. Valge alumiiniumpind ja valge pulbervärvitud raam loovad peene disaini, mis sobib nii elu- kui ka ärihoonetesse.

Omadused: ͟ 2KXWX PXJDY MD KRROGXVYDED ͟ (QHUJLDVŒŒVW NXQL ͟ 3LQQDWHPSHUDWXXU ͹ r& ͟ (L S¡OHWD KDSQLNNX HL WHNLWD NXLYD ¡KNX ͟ 6RELE DOOHUJLNXWHOH ͟ *DUDQWLL SDQHHOLGHOH MD MXKWVHDGPHWHOH DDVWDW Mudel 3( 3OXV 3( 3OXV 3( 3OXV 3( 3OXV PE1000-Plus

VĂľimsus

Suurus

: : : : 1000 W

60*60* cm FP FP FP FP

KĂśetav ala

P P P P P

LammutustÜÜd, ehitusja lammutusjäätmete utiliseerimine

Jþgeva, Tallina mnt 17 • Tel 5563 7645 e-posti aadress info@unicomehitus.ee

Íź Íź Íź Íź **

0RRGQH SXXWHHNUDDQL NXMXQGXV /LKWQH VHDGLVWXV SŒHYDQH SURJUDPP LJD SŒHYD MDRNV 3XKNXVHUHĽLLP Avatud akna tuvastus :Lο MXKWLPLQH QXWLUDNHQGXVH NDXGX

* Valikuline (lisa) / ** Saadaval sĂźsteemiga Smart 1.0 Pro

Smart 1.0

• LAMMUTUSTÖÖD

• LIIVAPRITSITÖÖD

Nutikas kßttejuhtimine* Teil on kaks erinevate funktsioonidega juhtsßsteemide valikut – Smart 1.0 ja Smart 1.0 Pro. Sßsteemi Smart 1.0 juhtmevaba juhtsßsteemiga saate oma kßtmist täielikult kontrollida ning ßhe puldi mitme samas toas oleva paneeliga siduda ja neid kþiki korraga juhtida.

Veelgi suurema energiasäästu ja mugavuse nimel oleme loonud Smart 1.0 Pro – juhtsßsteemi, mis on loodud just meie WIFI-funktsiooniga infrapuna-kßtteseadmete jaoks. Meie nutika juhtsßsteemiga saate oma kßtmist nutirakenduse Sundirect Smart abil täielikult kaugjuhtida, kasutades mistahes IOS- vþi Android-seadet. Saate ßhe termostaadi mitme samas toas oleva paneeliga siduda ja neid kþiki ßhest rakendusest korraga juhtida.

Smart 1.0 Pro (WIFI)

Moodne Ăľhuke raam

Paigaldus lakke vĂľi seinale

Sisseehitatud termostaat /vastuvĂľtja www.heasoojus.ee

Neljapäev, 21. november 2019

4 Kodu ja Ehitus

MIS ON MIS: ehitus- ja kasutusluba Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse väljastatav luba ehitamise alustamiseks. Ehitusluba antakse välja nõuetekohase projekti alusel.

Alati pole ehitamise alustamiseks ehitusluba vaja, aga tasub väga täpselt näpuga järge ajada (nt ehitusseadustiku lisas 1) et veenduda, kas kavandatava hoone võib loata püsti panna või ei.

Näiteks info selle kohta, et kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga hoone ehitamiseks pole ehitusluba vaja, on paljudele meelde jäänud, samavõrd ei ole aga meeles teine tingimus: ehitise kõrgus ei tohi ületada 5 meetrit.

Kindluse mõttes on mõistlik alati

uue hoone ehitamist või senise laiendamist/rekonstrueerimist kavandades uurida kõigepealt kohalikust omavalitsusest järele, kas ja milleks on vajalik nende nõusolek. Muide: ka ehitise lammutamiseks on vaja ehitusluba.

Kasutusluba. Kõigil ehitistel, mis on pärast 30. juunit 1995 saanud ehitusloa, peab pärast valmimist ja enne kasutuselevõttu olema kasutusluba või kasutusteatis ning nõuetekohane ehitusdokumentatsioon.

Paraku võivad spetsialistide hinnangul rohkem kui pooled majadest üle Eesti olla kasutusloata – ja sageli puhtast teadmatusest, sest pärast taasiseseisvumist oli üks osa maju, millele tuli

kasutusluba automaatselt kaasa, teistele aga mitte: kas oli maja laiendatud ja välisilmet muudetud, uusi materjale kasutatud vmt. Seaduse järgi ei tohiks kasutusloata majas eladagi, probleeme võib tekkida nii hoone müümisel kui ka kindlustuselt hüvitiste taotlemisel.

Majaomanikel tasub kahtluse korral järele uurida, kuidas kasutusloaga lood on. Kui luba pole, tuleks asuda seda taotlema. Selleks on vaja hulka dokumente, mis kinnitavad maja tehnilist korrasolekut. Täpset infot saab nõutada KOV-st või ehitisregistrist. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist taotletakse kasutusluba just sealt. IA MIHKELS

Ehitisregistri andmete korrastamiseks on napp kuu IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

2015. aasta juunis jõustunud ehitusseadustikus on kirjas, et ehitisregistri andmed tuleb korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks: selleks ajaks peaksid ehitisregistrisse olema kantud kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitised.

Meedias on sellest palju juttu olnud. Tihtilugu on teema üles võtnud firmad, kes pakuvad omanikele võimalust nende kaasabil kõik vajalik tasu eest korda ajada. Sageli vihjatakse ka võimalikele trahvidele.

Teavitustöö kannab vilja Omavalitsuste ehitusspetsialistid kinnitavad, et mida lähemale aasta lõpule, seda sagedamini pöörduvad koduomanikud

nende poole sooviga ajada dokumendid korda ja kanda oma kodu nõuetekohaselt ehitisregistrisse. Sageli pole neil selget ettekujutust, mida täpselt selleks teha tuleb, murelikult küsitakse ka, kas siis, kui kõiki pabereid tähtajaks korda ajada ei jõua, tuleb kohe hakata suuri trahve maksma.

Liikvel olevad jutud 500eurosest trahvist ei pea siiski paika, kinnitas augustis ERRile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson: ühtki karistust näiteks selle eest, et sajandivanune talu on registrisse kandmata, seaduses kirjas ei ole, ehkki jutte levib igasuguseid. „Üks kuuldus on, et riik hakkab kohalikke omavalitsusi trahvima, kui hooned ei ole sisse kantud. See on vale,“ ütles ta. „On räägitud, et riik hakkab inimesi trahvima viiesajaeurose riigilõi-

Omanikujärelevalve – kellele ja milleks Hea omanikujärelevalve on tasakaalustav jõud omaniku ja ehitaja vahel. Selle palkamist nõuab küll seadus, aga omanikule peaks see tagama, et lõpptulemus on kõigiti nõuetekohane ja kvaliteetne.

Eramute ja abihoonete ehituse järelevalve üksikasju selgitab Arco Vara kutseline hindaja Kerli Koha.

Omanikujärelevalvet võib omanik teha ise, aga ta võib selle ka tellida. Kui tegemist on ehitusloakohustuslike ehitistega, tohib järelevalvet teha vaid kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Omanikujärelevalveteenust pakkuv ettevõte peab olema kirjas majandustegevuse registris (https://mtr.mkm.ee), objektiga vahetult tegeleval isikul peab olema kehtiv kutsetunnistus, mis kinnitab spetsialiseerumist omanikujärelevalvele. Kutsetunnistuse olemasolu ja kehtivust saab kontrollida Kutsekojast: https://www.kutsekoda.ee/.

Omanikujärelevalve tasub kaasata juba ehitustegevuse-eelsesse protsessi, sest järelevalve saab olla abiks nii projekteerimisel ja ehitushanke korraldamisel kui ka sobiva ehitaja väljavalimisel. Järelevalve tegija ei saa olla sama ehitise ehitaja, ka peab ta olema sõltumatu isikutest, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.

Hea omanikujärelevalve roll ei ole vaid vigu otsida – ta peaks olema ka lahenduste pakkuja. Kui kaasata omanikujärelevalve kohe ehitustegevuse alguses, siis on tema esimene ülesanne projekti

Järelevalve on omaniku kohustus Ehitusluba – ja seega ka omanikujärelevalve – on kohustuslik z kuni 60 m2 ehitisaluse pinna ja üle 5 m kõrguse elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamisel; z üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu püstitamisel; z üle 33% elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone laiendamisel; z elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone lammutamisel.

Elamut ja selle teenindamiseks vajalikku hoonet rekonstrueerida või laiendada kuni 33% ulatuses võib ehitusteatise alusel, siis omanikujärelevalvet ei nõuta. analüüs, et tuvastada juba eos võimalikud vead ja vastuolud.

Ehituse käigus peaks omanikujärelevalvel pidevalt olema ülevaade ehitaja tegevusest, ka tuleb korrapäraselt korraldada nõupidamisi, kus osalevad tellija (omanik), ehitaja, omanikujärelevalve ja vajadusel projekteerija. Nii saab õigel ajal ja üheskoos lahendada kõik ehitamise käigus tekkinud probleemid. Omanikujärelevalvet tehakse vähemalt ehitise kasutusteatise esitamise või kasutusloa saamiseni. IA MIHKELS

Neljapäev, 21. november 2019

Kodu ja Ehitus 5 Vida Press

line korter, siis ei pruugi praegusel omanikul olla aimugi, et algselt on see olnud hoopis kolmetoaline ja sellisena endiselt ka registris kirjas. Ehitisregistri andmed peaksid aga kajastama asjade praegust seisu.

Kinnisvara kohta andmete puudumine või nende ebakorrektsus ehitisregistris võib omanikku takistada kinnisvara müümisel, ka pole tal kahjude korral seaduslikku alust taotleda kindlustushüvitist, kui registriandmed ei klapi tegelikkusega. Omavalitsustelgi on huvi, et ehitisregistri andmed oleksid võimalikult täpsed ja täielikud, sest neid on igapäevatöös vaja – näiteks küttevõrkude, trasside, teedevajaduse jm planeerimisel.

Millest korrastamist alustada?

Hoonete registrisse kandmise nõue ei ole nõue nõude pärast: korrektne ehitisregister on paljude tööde plaanimisel vajalik.

vuga, mida on nimetatud ka trahviks. See on vale.“ Tõsi, mõnel koduomanikul tuleb praegugi tasuda 500eurost riigilõivu, aga see kohaldub ainult ebaseaduslikele ehitistele: hoonetele, mis on ehitatud ilma ehitusloata ajal, kui seda luba tegelikult juba nõuti (enne 1995. aastat seda nõuet ei olnud). Kui suudetakse tõendada, et ehitis on püstitatud õiguslikul alusel, ei pea suuremat (500 euro suu-

rust) riigilõivu maksma, kui õiguslikkust aga tõendada ei õnnestu, võib summa olla suuremgi, sest ebaseadusliku ehitise registrisse kandmiseks tuleb kõigepealt viia läbi nõuetekohane loa- või teavitamismenetlus, ka võib riigilõivule lisanduda muid tasusid – kuni hoone ohutust kinnitava auditini välja. Sellel ei ole aga seost tähtajaga 1. jaanuar 2020. Tasub teada, et omavalitsus saab pidevalt kontrolli-

da kasutusluba ja ehitise kasutusteatist ning sellele kantud andmete vastavust tegelikkusele, lubade puudumisel teha aga ettekirjutuse nende taotlemiseks. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks saab kasutada sunniraha – see on hoiatuses kindlaks määratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ei täida ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Kui täita ettekirjutus et-

tenähtud ajaks, ei pea sunniraha maksma.

Igal juhul tasuks kõigil kontrollida, kas registrikirjades on ikka kõik nii nagu peab – maja planeering vastab ehitisregistri andmetele, puukuur on kinnistu ehitiste nimekirjas jm – või kas registris üldse mingeid andmeid on. Ka korteriomanikud ei peaks arvama, et neid see probleem ei puuduta. Näiteks kui aastaid tagasi on soetatud neljatoa-

Ehitisregistri veebilehel www. ehr.ee saab igaüks kontrollida, kas tema kodu on nõuetekohaselt registris – vähemalt selle võiks iga omanik enne 1. jaanuari ära teha.

Kui selgub, et hooned ei ole registreeritud, tasuks omanikul kõigepealt kontrollida, kas tema enda valduses on dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust ja mis on mingil põhjusel jäänud registrile esitamata. Kui kodus mingeid dokumente pole, on neid tõenäoliselt siiski võimalik leida: arhiividokumendid, omandireformi ajal koostatud dokumendid jm tõendid, mille alusel saab ehitise lisatasuta registrisse kanda.

Ka saab seda teha ortofotode alusel (hea oleks lisada neile ko-

he kõik olulised andmed: ehitiste pindalad, tehnosüsteemid, materjalid, millest on ehitatud jm, et vähendada vajadust esitada tulevikus lisainfot).

Kes omapäi kusagilt vajalike dokumentide otsinguid alustada ei oska, sel tasub kõigepealt pidada nõu kohaliku omavalitsuse vastava ametnikuga – tema oskab anda nõu, millest alustada. Muidugi saab tellida töö mõnelt vastavat teenust pakkuvalt firmalt, kes tasu eest aitab andmed kokku otsida ja asjad korda ajada.

Uut ehitama asudes Neil, kes tahavad ehitama hakata uut hoonet, tasub ette võtta ehitusseadustik: muu kasuliku kõrval on selle lisas nr 1 põhjalikult kirjeldatud, millal vajab ehitamine ehitusluba, millistest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust jm, ka leiab sealt infot selle kohta, millisteks töödeks on vaja ehitusprojekti. Mõne rajatise võib oma õuele muretult püsti panna: näiteks kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoone ehitamisest, kui see on alla 5 m kõrge, pole vaja kohalikku omavalitsust teavitadagi. Tasub meelde jätta, et kui ehitamiseks on vaja ehitusluba, siis selle saamise eelduseks on alati projekt. Kui hoonet, mille ehitamiseks on vaja luba, ehitatakse luba taotlemata, on selle eest ette nähtud trahv kuni 300 trahviühikut. Kas peale trahvi tuleb ebaseaduslik ehitis ka lammutada, on kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus, siin seadus konkreetseid reegleid ette ei kirjuta.

REKLAAMTEKST

KUNI 20.12.19

www.ecotepleko.com

Neljapäev, 21. november 2019

6 Kodu ja Ehitus

Kinnisvaraturul pakkumisi vähem Selle aasta kßmne esimese kuuga on Eestis mßßdud 19 385 korterit – 3,1% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Selle pþhjal vþiks väita, et turuaktiivsuse kasvab. Tehingute arv on aga suurenenud ennekþike Tallinna lähißmbruses (+9,3%) ja Tartus (+2,9%), Tallinnas on see protsent vähenenud, pþhjuseks ennekþike uute korterite laojäägi vähenemine ehk taandunud ehitusaktiivsus.

Nii kahanenud uute korterite valik kui ka nende pidev kallinemine on viinud osa vþimalikust ostjaskonnast tßßpkorterite turule: alates eelmise aasta IV kvartalist on nii Tallinnas kui ka Tartus täheldatav vanemate korteritega tehtud tehingute arvu suurenemine ja hinnakasvu kiirenemine.

Jätkuvalt positiivne tÜÜturg, kasvavad palgad, tarbijate kindlustunne ning laenuraha hea kättesaadavus ja madalad intressid on endiselt survestamas elamispindade hindu Eestis tervikuna pigem kasvule. Seda eriti olukorras, kus ainußksi mþningal määral vähenenud nþudluse taustal on näiteks Tallinnas kinnisvaraportaalides avalike mßßgipakkumiste arv aastaga vähenenud ligi 25% vþrra. Vahepealne teatud segmentides kujunema asunud ßlepakkumine on näiteks Pþhja-Tallinna piirkonnas juba ßsna edukalt neeldunud: tänavu on seal avalikke pakkumisi ligi 40% vähem kui aasta tagasi. Allikas: Arco Vara

Remondivead vĂľivad vana maja hukutada

Vallo Kruuser

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Vanade majade ajastutruu taastamise olulisust mþistetakse ßha rohkem, siiski pole puudust ka näidetest, kus maja remontides on ainus eesmärk teha seda vþimalikult odavalt. Paraku vþib odavuse pþhisihiks seadmine saada vanale väärikale hoonele saatuslikuks. z Maja kordategemine nþuab kindlat tegevuskava: kui teha natuke siit ja natuke sealt juhtub sageli, et juba tehtud tÜÜ läheb tßhja, sest ajapikku selguvad uued mured, mille lahendamiseks tuleb tehtu lammutada ja otsast alustada. z Hea tulemuse huvides tasub kohe kaasata ehitusvaldkonna asjatundjad, kellega koos pannakse paika täpne remondiplaan. z Remonti kavandades tuleb kþigepealt lasta spetsialistidel kindlaks teha, mis seisus on hoone vundament ja karkass. Ikka veel tuleb ette, et vana maja lßßakse uue laudisega ßle ja see, mis toimub konstruktsiooni sees, hakkab tunda andma mþne aasta pärast – ja siis tähendab vigade parandamine tihtilugu väga kulukat remonti.

INFOT JA A BI z

Säästva reno veerimise info keskus (renoveeri.net , restaureerim iskeskus.ee) z Traditsiooni liste ehitusm aterjalide po Majatohter (m od ajatohter.ee) z Vanamater jali ladu (mat erjalid.net) z Looduslike viimistlusmat erjalide pood Safran (safra n.ee) Kaupluse Maj atohter kodu lehel on ka re taureerijate Ăźh senduse liikm ete andmed. Ăœhendus koon dab erinevat e valdkondad restauraatorei e d, neilt saab vana hoone restaureerim isel asjatund likku nĂľu ja abi.

Väärika hoone renoveerimine tähendab sageli väärtushinnangute ja rahakoti vastasseisu, aga kui jagub tahtmist ja taipu kaasata asjatundjaid, þnnestub siiski leida lahendus ka kþige keerukamas olukorras.

z Kui elad vanas majas, tuleks remondivalikuid tehes lähtuda ennekþike sellest, mis vanale hoonele sobib ja mis mitte. Näiteks mþjuvad vþþrkehana plastaknad vana puitmaja fassaadil.

Muidugi on plastaknal plusse – odav hind, vastupidavus jm. Siiski ei kaalu need ßles hoone välisilmele tehtud kahju. z Vana maja pþhivaenlane on niiskus. Tihe plastaken (sageli

kombinatsioonis valede soojustamisvþtetega) vþib rikkuda puitmaja loomuliku þhuringluse, nii tekivad aga soodsad tingimused hallituse jm niiskuskahjude tekkeks. z Vana akna saab sageli restaureerida – seda ka siis, kui asjatundmatule pilgule näib, et see on lootusetus seisus. Vanasti kasutati vaigurikast tihedat puitu, puud langetati sobivaimal

ajal – nii saadi tugev materjal.

Kogenud restaureerija käe all renoveeritud saja-aastane aken näeb välja nagu uus. z Kui vana akent taastada ei þnnestu, on parim valik asendada see täpse koopiaga, kusjuures uue akna sisemisse raami saab paigaldada klaaspaketi. z Aknavahetus tuleks ßhistul ette vþtta ßheskoos – vþi vähemalt anda kþigile elanikele tea-

da, millised on sobivad aknad – väga halb näeb välja kortermaja fassaad, kus igal korteril on omaniku maitse järgi valitud aknad. z Tuulepidavuse parandamiseks ei tohi vana maja palgivahesid lasta täis montaaŞivahtu.

Vaht kogub endasse niiskust ja mþjub puidule kahjulikult. Palgivahed tuleks takutada vþi linavildiga tihendada. z Vana väärtuslikku materjali ei tohiks kergel käel ära visata.

Ka päris trÜÜstitu väljanägemisega vanu uksi-aknaid suudab oskaja meister uuele elule aidata. Kes ise vanu kasutada ei taha, vþiks neid pakkuda näiteks vanamaterjali lattu (materjalid.net). z Traditsiooniliselt on puitmajade värvimiseks kasutatud linaþlivärvi, mis tungib sßgavale puidu pooridesse ja kaitseb seda. Et uuemate värvidega vþrreldes kuivab linaþlivärv kauem ja on ka kallim, ei taheta seda sageli kasutada. Ootamise ja hinnavahe kaalub aga ßles vastupidav tulemus: kauakestev värvitoon ja hþlpsasti hooldatav pind.

Uus Dacia Duster

SĂľida seiklustele vastu alates 10 390 â‚Ź dacia.abcmotors.ee

Kingituseks talverehvid! Keskmine kĂźtusekulu 4,4-7,0 l/100 km, COν /,0;26.<: Î&#x201C;Î&#x201C;Î&#x2DC;ĐźÎ&#x201C;Î&#x2DC;Î&#x203A; .Ń&#x152;24Ďş 05+ :0:(3+() 2ȧ0),4(2:<Ďť 703; 65 033<:;9(;00=5,Ďş (22<405, 2,/;0) 2<50 Î&#x2013;Î&#x201C;ĎşÎ&#x201C;Î&#x2022;ĎşÎ&#x2022;Î&#x2019;Î&#x201C;Î&#x153; =ĘŻ0 2<50 2(<7( 1ȧ;2<)Ďş

TALLINN Abc Motors AS Kadaka tee 72a tel: 624 0420

PĂ&#x201E;RNU Pereauto OĂ&#x153; PärlimĂľisa tee 24 tel: 447 7300

VILJANDI Rael Autokeskus OĂ&#x153; Tallinna mnt. 97 tel: 433 0987

HAAPSALU Tradilo OĂ&#x153; Tallinna mnt. 73 tel: 473 1383

RAKVERE Wiru Auto OĂ&#x153; Kreutzwaldi 7 tel: 329 5560

Neljapäev, 21. november 2019

Kodu ja Ehitus 7

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE

• välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

OGAPLAAT

HELISTA 513 0374 KIRJUTA info@eimur.ee VAATA eimur.ee

KATUSEFERMID TALAD SARIKAD KUNI 25 MEETRIT

KÜTTESÜSTEEMID VEEVARUSTUS KANALISATSIOON ELEMENTMAJAD MAJAELEMENDID

KOGEMUSED AASTAST 1994

PROJEKTEERIMINE, RENOVEERIMINE, EHITAMINE, HOOLDUS, SEADISTUS JA KONSULTATSIOONID Saekoja 36a, Tartu +372 5019512 www.soojusmarket.ee soojusmarket@gmail.com

Neljapäev, 21. november 2019

8 Kodu ja Ehitus

AKNAD, UKSED, LÜKANDUKSED PUIT, PUITALUMIINIUM, PVC

SÜGISEL TELLIDES disainkäepide tasuta kaasa!

Osmussaare tee 8-B2 13811 Ҍallinn tel 601 0223, 532 32366 Fr. R. Kreutzwaldi 57 65610 Võru tel 782 0937 myyk@rehpol.ee