Kodu ja Ehitus september 2016

AIAS JAGUB ASKELDUSI HILISSÜGISENI. KAS KODUMAJA LÕÕRID-KORSTNAD KORRAS? VANA AHJU SAAB TÖÖKORDA KÕPITSEDA. KATUS VAJAB IGA-AASTAST HOOLDUST

Kodu ja Ehitus Neljapäev, 29. september 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Telli Ruukkist või Ruukki Partnerilt katusekomplekt (min 120 m2) ning saad omale valida ühe järgnevaist väärtuslikust kingitusest:

materjalide tasuta transport objektile

200€ eest Makita tooteid Ruukki Express katusekeskusest

tasuta turvatarvikuid katusele (kuni 200€ väärtuses)

tasuta aluskatte tellitud katusele

Tutvu kampaaniatingimustega ja telli katus: www.ruukki.ee/kampaania

Neljapäev, 29. september 2016

2 Kodu ja Ehitus VIDA PRESS

Paras aeg lillesibulad mulda pista Suurem jagu kevadel õide puhkevaid sibullilli peaks üldjuhul olema septembri lõpuks maha saanud. Siiski tuleks igal sügisel jälgida mulla temperatuuri, sest kui sügis on pikk ja soe, nihkub ka parim istutamisaeg edasi, kuna ülearu sooja pinnasesse ei maksa sibulaid panna.

Kui mulla temperatuur on u 10 °C, tuleks maha istutada krookused, lumi- ja märtsikellukesed, nartsissid, aga ka hüatsindid, kääbusiirised ning tulbid. Kui istutustöid on ees palju, võib tulbid jätta kõige viimaseks, sest neid võib olenevalt ilmaoludest istutada veel novembris ja vahel detsembriski – seni, kuni labidat annab veel maasse lüüa.

Istutamise põhitarkused:  istutussügavuse määrab sibula suurus: rusikareegel on, et suuremad sibulad istutatakse kolme, väiksemad viie

 sibula läbimõõdu sügavusele,  istutusaugu põhja puista kerge  liivakiht,  jälgi, et sibula tipp jääks istutades üles- ja juured allapoole,  istutuskorv aitab kaitsta lillesibulaid näriliste eest, väldib sortide segunemist ja hõlbustab sibulate ülesvõttu,  korvid tasub varustada nimelipikuga või märkida istutatud sordid peenraplaanile.

Sibullillede vahele sobivad püsikud, mis kevadel saavad õige kasvuhoo sisse just siis, kui sibullillede õiteaeg on läbi, ja kosuvad siis kiiresti lopsakaks: päevaliiliad, roosid, hostad, helmikpöörised, kurerehad, kortslehed jmt. Kasvu kogudes varjavad nad ära sibullillede närtsivad-kolletuvad lehed ja istutusala on endiselt kena vaadata. Allikad: Hansaplant, Hortes

SÜGISEL END KEVA IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

See, kui kaunis, korras ja terve on aed kevadel, sõltub kogenud aednike kinnitusel suuresti sellest, kui palju jagub aiaomanikul sügisel aega ja tahtmist seal askeldada.

Põlvamaal elava Maria (76) aed võtab kevaditi kadedaks nii mõnegi poole noorema aiaomaniku, värvikat õiteilu jagub siis igasse aianurka. Seepärast ei taha perenaine praegu, sügisel, kuuldagi sellest, et tema aeda pildistataks: ehkki õitsejaid või muidu pilgupüüdjaid leiab sealt praegugi, ei saa see tema enda sõnul ligilähedalegi kevadel avanevale vaatepildile.

Loe, uuri ja katseta aias «Kevad on mu lemmikaastaaeg,» ütleb Maria. «Kuidagi iseenesest läks nii, et kõige suurem rõhk sai ka aeda rajades pandud just kevadistele õitsejatele. Mina oleks ehk igal sügisel endiselt niisama peotäie tulbi- ja nartsissisibulaid mulda pistnud, töö ja muu majapidamisega oli nagunii kogu aeg kiire, aga meie papa oli selline põhjalik – ja raamatutark ka veel. Aina luges ja uuris, pensipõlveski käis veel aianduskursustel, kui kusagil midagi huvitavat oli, ja proovis siis kõik siin oma aias järele. Sellepärast soovitan kõigile noortele inimestele, kes alles hakkavad oma aeda rajama: lugege, uurige, küsige kutselistelt aednikelt või kogenud aiapidajatelt nõu, käige koolitustel – sedasi hoiate hulga töövaeva ja raha kokku, sest ega see sibulate-taimede ostmine odav lõbu ju pole.»

Juhuslikust lillesibulate istutamisest sai nende peres mõne aastaga tõsine hobi, aias hakati lilli rühmitama värvide järgi ja otsima aina haruldasemaid sorte. Et aed on suur, on siin sibulaid mulda pandud sadade, mitte peotäite kaupa.

Aed kevadeks särama «Eks alustada, eriti väikeses aias, võib ikka vähemaga,» märgib perenaine algajatele aiapidajatele mõeldes. «Saab ära näha, kuidas koht ja pinnas näiteks sobivad. Aga ei saa salata, et päriselt mõjule pääseb värvilaik ikka siis, kui sama värvi õitega lillede sibulaid on mulda pandud palju. Ja sibullillehuvi toob paratamatult kaasa ka huvi suu-

remate püsikute vastu, mis kaunistaksid peenart pärast seda, kui sibulaliste õiteaeg läbi.»

Kes paneb tulbid-nartsissid, krookused ja muud sibulad-mugulad eraldi, kes sätib nad kokku värvide järgi, see on maitseasi. «Praegu jõuab veel kenasti järgmiseks kevadeks korraliku sibullilleala ette valmistada,» julgustab Maria kõiki, kes oma aia rajamisel alles esimesi töid teevad. «Saagu alguses kas või natuke juhuslikult, sibulaid on ju lihtne järgmisel sügisel ümber tõsta – aga ma mäletan siiani, kui suur asi oli minu jaoks see päris esimene sigri-migri sibullillepeenar, mis meil siin tollal veel päris lageda aia esimesel kevadel särama lõi!»

Ära jäta pealseid niitmata Kellel aed juba vanem ja taimerikkam, peaks kindlasti sügisel aega võtma peenarde puhastamiseks ja pealsete mahaniitmiseks, sest nendega võib viia järgmisse aastasse haigusi ja ka kahjuritel on tihedas pusas hea talvituda.

«Kõik need taimed, millel on ilus talvine struktuur, tasub püsti jätta,» soovitas aia- ja kodusaates aednik ja aiandusõpetaja Reet Palusalu. «Näiteks monardad ja siilikübarad või muud sellised taimed, mis kindlalt püsti püsivad, on talvelgi huvitavad vaadata. Neid, mis lumega nagunii maha painduvad, pole aga mõtet püsti jätta.»

Valimatult kõike siiski maha niita ei saa, hoiatas aednik: «Näiteks krüsanteemi ei tohi maha lõigata, sest varretüügaste kaudu läheb vesi sisse ning need mädanevad ja külmuvad, ka seest õõnsaid kõrrelisi ei maksa sügisel puutuda.»

Pealsete niitmist soovitas Palusalu suures aias alustada jupikaupa, äraõitsemise järjekorras, sest siis on tööd korraga vähem ja ka aed ei jää ühekorraga nukralt lagedaks. Lõikamiseks on eri suuruses sirpe ja vikateid.

«Kes niita hästi ei oska, soetagu alguses väiksem vikat ja harjutagu sellega,» märkis aednik. «Kui töö on selge, võib väikese vikati suurema vastu vahetada, et töö kiiremini tehtud saaks, muidugi peab töörist olema ka korralikult terav.» Madalakasvulised õrnad taimed võivad talveks ka lume alla jääda, kevadel peenart puhastades saab kuivanud taimejäänused kergesti kätte.

Tööriistad talvekorterisse Kui on näha, et aiatööriistadele sel sügisel enam kasutust pole, puhasta ja õlita need hoolikalt ning säti talvekorterisse.

Kui varasematel talvedel on metalltööriistad kippunud roostetama, proovi lihtsat nippi: täida ämber kuiva ehitusliivaga, sega sellesse pisut õli ning pista labidaterad jm liiva sisse. See peaks rooste tekkimist takistama.

Neljapäev, 29. september 2016

Kodu ja Ehitus 3

AIAS NÄHTUD VAEV TASUB ADEL SAGELI KUHJAGA VIDA PRESS

Vastu talve jagub aias tööd tervele perele

 Septembris anna püsililledele, lehtpõõsastele ja okaspuudele sügisväetist.  Niida muru, kuni see kasvab, aga säti lõiketera kõrgemasse asendisse.bKokku riisutud lehed ja niidetud muru vii kompostihunnikusse.  Septembris-oktoobris võib istutada hekki, okaspuid, sõstrapõõsaid, vaarikaid, mullapalliga lehtpuid, jagada ja ümber istutada võib püsililli.  Oktoobris pane viljapuutüvede ümber liimvöö, et püüda kinni talvituma minevad kahjurid. Kanna kaitseks näriliste eest noorte puude tõvele tüvevalgendit.  Oktoobri lõpus võib tavaliselt alustada rooside ettevalmistamist talveks. Lõika peenraroosidbu 30 cm kõrguselt tagasi, väänroosidbub1 m kõrguselt, eemalda lehed ja kuhja vartele kuiva turvast.bLõigatud roosioksad põleta kahjurite hävitamiseks ära.  Võta roniroosbtoe küljest lahti ja painuta ettevaatlikult poolviltu. Mõne päeva pärast lõika võrsed tagasi, painuta roos vastu maad ja fikseeri konksudega maa külge. Kui maa on külmunud, kata võra kuiva turbaga.  Multšiminebja muldaminebhoiab sügisel istutatud taimed soojas ning soodustab nende juurte kasvu jätkumist. Laota taimedele õhuke kiht multši, mulda või talvekatteturvast kohe pärast sügisest (ümber)istutamist, paksem kiht talvekaitseks lisa siis, kui pinnas on külmunud.  Öökülmaohu korral kata potis ja peenras õitsevad lilled ning ka veel kopsakust koguvad kõrvitsad õhtuti topeltkatteloori või pakasekaitsekangaga.

Hommikul tuleb kaitsekangas kindlasti eemaldada.  Puhasta okaspuud kolletunud okastest, sest need on head pesitsuskohad haigustele ja kahjuritele.

Elupuid näiteks on hõlpus neist puhastada, kammi-

des võra kinnastatud käe sõrmedega altpoolt ülespoole.  Kui maa on veel sula, löö varjutamist vajavate põõsaste-hekkide juures maasse tokid – siis on kevadel lihtne paigaldada kaitsekangast varjuks ereda päikese eest. Elupuudele näiteks võib varakevadine valus päike ajal, kui maa pole veel sulanud, tõsiselt liiga teha.  Korja kokku ja põleta haigustunnustega taimejäänused (lehed, varred ja viljad), kompostihunnikus võivad need hakata haigusi levitama.  Varu kuuseoksi, kuiva turvast või mulda, et saaksid lumevaesel pakaselisel talvel katta aias taimed, kes võivad külma karta. Kata kogutud kattematerjal kile või koormakattega nii, et see püsiks kuiv.

ALDO LUUD  Eemalda kiviktaimlast kõdunenud taimeosad, kata niiskustundlike taimede (nt leviisia jt) ümbrus peene killustikuga.  Kaeva labidalehe sügavuselt läbi peenramaa, et ümberpööratud pinnas pakase käes sõmeramaks muutuks. Ära kaeva märga või külmunud pinnast.  Lupja liiga happelist aiamulda.  Kinnita hoolikalt roni- ja vääntaimed, mis jäävad restile. Lahtised oksad võivad tugeva tuule või raske märja lumega kogu põõsa maha tõmmata. Liiga pikad oksad, mida ei saa kinnitada, lõika tagasi.  Novembris-detsembris kata külmaõrnad püsililled kuuseokstega.  Novembris seo pehme nööriga kinni märga rasket lund pelgavate puude-põõsaste võrad (püramiidpuud, kaljukadakad) Allikas: Hortes, Aiaidee, Hansaplant

Sügiseks vastupandamatut värviilu

TEET MALSROOS

Kellel aias või selle ümber palju ja teadlikult valitud lehtpuid-põõsaid, pole sügisel üksluisust karta – lehtede värvirõõmu võib jaguda väga pikalt.

Kui aga aias on rõhutud rohkem okaspuuvormidele ja murule, saab valitseva roheluse keskele sügiselgi tuua värve taimedega, mis on istutatud pottidessekastidesse – just nagu suvelilled, mis selleks ajaks on oma kauni välimuse juba kaotanud. Kusjuures sügiseks ei pea tingimata istutama klassikalisi õiekandjaid. Näiteks see, kes on endale lubaduse andnud, et kapsaid-kaalikaid tema oma aias iialgi kasvatama ei hakka, võib mõne kapsa asjus kiiresti väikese möönduse teha, kui avastab selle ühel vihmasel tusatujuhommikul kusagil eriti pilkupüüdvas olekus.

Riisumist jagub aias veel nädalateks. Kuivade ilmadega kokku riisutud vahtralehti võib koduaias varuda multšiks, niisked lehed on targem viia kompostihunnikusse.

www.aiamajad24.ee

GRILLMAJAD AIAMAJAD SAUNAD KUURID

DIVERO EHITUS OÜ Tallinna 58, Kuressaare 93818, tel 523 6664, info@divero.ee

KAMINAKESKUS Kamin TST 906

Pliit Ekonomik Lux

Võimsus: 12 kW Kõrgus: 610 mm Laius: 630 mm Sügavus: 430 mm Lõõri läbimõõt: Ø 140 mm Kaal: 115 kg Hind: 398 €

Võimsus: 7 KW Kõrgus: 900 mm Laius: 400 mm Sügavus: 460 mm Lõõri läbimõõt: Ø 120 mm Hind: 199 €

kaminakeskus.ee ahjud.ee pliidid.ee

Tallinnas Turuplats 5/7 Nõmme turu vastas tel 5881 2360

Pärnus Riia mnt 181 tel 444 3112

Viljandis Kauba 8 tel 434 3024

Neljapäev, 29. september 2016

4 Kodu ja Ehitus

TÄPSELT SOBIV MÜÜRIPLOKK

SÜGISE PARIM PAKKUMINE! KAMPAANIA 12.09.2016  30.11.2016

12,44 €/m2

30,82 €/m2

200x300x600S

500x200x600S

2,22 €/tk

3,70 €/tk

TASUTA* Plokiliim

* Ostes 1 aluse Roclite plokke saab kaasa tasuta 2 kotti plokiliimi

SAADAVAL SOBIVAD SILLUSED: 200 mm laiused sillused pikkusega kuni 4200 mm 300 mm laiused sillused pikkusega kuni 5400 mm Saadaval kõikides ehitusmaterjalide kauplustes.

Lisainfo: www.roclite.eu

Kas ahjud-lõ kütmiseks va MAIRI KADAK

leht@ohtuleht.ee

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

Kui ahi ei lähe enam hästi soojaks, ajab suitsu sisse või on tõmme kehv, tasub kohale kutsuda korstnapühkija, kes põhjuse välja selgitab ja enamasti mure kohe ka lahendab.

Korstnapühkijate sõnul on väga paljud inimesed miskipärast seisukohal, et ahju tuleks kütta poolkinnise siibriga – siis kestab põlemine kauem ja sama koguse puudega saab rohkem sooja. Tegelikult, kinnitavad asjatundjad, on hoopis vastupidi: poolkinnise siibriga küttes ei põle puud täielikult ära, soojust eraldub vähem ja kokkuvõttes kulub kütet hoopis rohkem. Sellise kütmisega tehakse aga karuteene ahjule ja lõõridele.

Vale kütmine maksab kätte Päästeameti andmeil saab hooletusest kütteseadme kasutamisel, kütteseadme rikkest või tahmapõlengust alguse umbes iga kümnes hoonetulekahju.

Suurem osa neist õnnetustest on ahjude-lõõride korrapärase hooldusega ja õige kütmisega kergesti välditavad.

Vead kütmisel põhjustavad ülemäärast tahma ja nõe lõõridesse ladestumist, seetõttu võib ahi hakata sisse ajama, halvemal juhul võib tahm aga korstnas ka süttida. Et seda ei juhtuks, tasub mõni põhitarkus taas meelde tuletada.

Õigesti tuleb kasutada siibreid ja tõmbeuksi. Siiber peab kogu kütmise aja olema täiesti avatud asendis, et õhu pealevool oleks põlemiseks piisav.

Umbkoldega ahju puhul, kus kolde all puudub tuharuum, peab õhuavadega koldeuks olema kütmise ajal suletud, kuid välimine uks piisavalt avatud.

Restkoldega ahjul on koldeuks kinni, avatud peab olema tuharuumi uks.

Ülekütmine on ohtlik Mõtle läbi oma kütmisharjumused ja tee kõik, et kaitsta oma kodu ohutust.

Kindlasti ei tohiks kütta niiskete puudega, sest need põlevad halvasti, koldes ei teki märja puidu maksimaalseks põlemiseks vajalikku temperatuuri. Suur osa energiast kulub puidus oleva vee aurustamiseks ning nii tekkib palju põlemisjääke.

Väga külmal ajal võiks ahju kütta pigem mitu korda päevas, aga mitte mitut sületäit järjest: ülekütmisega on kerge rikkuda küttesüsteemid ja halvemal juhul võib see lõppeda tulekahjuga. Hea, kui puud saavad külmal ajal enne kütmist ööpäeva toatemperatuuril seista. Mingil juhul ei tohi puid kuivatada pliidi peal.

Ahjust või pliidi alt ei maksa tuhka välja viia enne, kui see on täiesti jahtunud – ka hõõguvate tukkidega tuhaämber on olnud nii mõnegi põlengu põhjuseks. Tuhk tuleb välja viia tulekindlast materjalist kaanega nõus.

Neljapäev, 29. september 2016

Kodu ja Ehitus 5 VIDA PRESS

Kodukindlustus: enne mõtle ja loe, siis otsusta Asjatundja pilk annab kindlustunde Tuleohutuse seadus nõuab, et kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme puhastaks kord aastas kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajas võib korstnat pühkida ka ise, kuid kord viie aasta tagant peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.b Kontrolli, kas kohale kutsutud korstnapühkijal/pottsepal on kutsetunnistus – seda saab teha kutsekoja veebilehelbTõrge! Lubamatu hüperlingiviide.Korstnapühkija või pottsepa kontakte jagab päästeala infotelefonb1524.

Kodu tuleohutust saad kontrollida testi abil, mille leiad veebilehelt https://www.kodutuleohutuks.ee/ Allikas: päästeamet

Sageli ei süvene inimesed kodukindlustuslepingut sõlmides üldse lepingu tingimustesse, arukas oleks aga endale kõik täpselt selgeks teha.

Igaühel, kes soovib kindlustuslepingut sõlmida, tasub arvestada sellega, et ehkki kindlustusseltsid pakuvad sama nimega kindlustusi (nt kodukindlustus, eluasemekindlustus vm), võib nende sisu suuresti erineda.

Kõigepealt tulekski endale selgeks teha, mida ühe või teise seltsi kindlustuslepingus mingi mõiste täpselt tähendab, soovitab tarbijaveeb minuraha.ee. Näiteks loodusõnnetuse all mõistetakse mõne kindlustusseltsi tingimustesbselliseid loodusnähtusi, nagu torm, rahe, põhjavee tõus ja looduslik üleujutus, teine selts käsitleb loodusõnnetusena tormi ja rahet, aga mitte looduslikku üleujutust jne.bSeepärast ei tohiks lähtuda riski nimetusest, vaid

tuleks kindlasti süveneda mõistete sisusse.

Arvestada tuleks ka, et nii mõnigi üldkasutatav mõiste (kindlustatav risk) võib kindlustuslepingus olla tõlgendatud ja kirjeldatud teisiti, kui üldiselt tavaks. Seega: miski pole enesestmõistetav, leping tuleb rida-realt hoolikalt läbi lugeda ja kõiki küsimusi tekitanud üksikasju täpsustada.

Kodukindlustuslepingu sõlmimiseks valmistudes tuleb läbi mõelda, millised on need kahjud, mis kodu kõige tõenäolisemalt võivad ohustada. Näiteks peaks ahiküttega majas suhtuma tõsiselt tuleriski, vana ja mitte väga heas korras kortermaja viimase korruse elanikul tasub arvestada sellega, et lähiaastail võib katus hakata läbi sadama ja tema korterit kahjustada jne. Kindlasti tuleks ka mõelda, kui reaalne on sissemurdmise oht.

Kui kõige tõenäolisemad riskid on välja

FRANKE TÄIUSLIK SÜSTEEMNE KÖÖGITEHNIKA Valamud Segistid Õhupuhastid Sorterid

õrid on almis?

Mida korstnapühkija tellijalt ootab

 Kui oled tellinud korstnapühkija, ole kokku lepitud ajal kodus või jäta keegi korstnapühkijat vastu võtma.  Kui majas on koer(ad), pane nad korstnapühkija tuleku ajaks ketti või sulge eraldi ruumi.  Küttekolle peab olema korstnapühkija saabumise ajaks täielikult maha jahtunud, sest kuuma küttekollet ei saa puhastada. Plastluud, millega nüüdisajal kaminaid-ahjusid puhastatakse, sulab kuumas koldes ja muutub kasutuskõlbmatuks.  Küttekollete ümbruses olevad vaibad, mööbel ja kallis tehnika tuleks eemale viia või kinni katta: tahm pääseb puhastamise käigus paratamatult lendlema-määrima.  Veendu enne korstnapühkija tulekut, et talle on tagatud ligipääs kõigile küttesüsteemi osadele: korstnale, küttekolletele ja korstnajalale. Kui selleks on vaja pääseda lukustatavale pööningule või keldrisse, pane võtmed aegsasti valmis.  Katusele, mille kalle on 20° ja rohkem ning millel pole võimalik ohutult liikuda, peab olema kinnitatud katuseredel.

Vihmase ilma või miinuskraadidega on niisugune katus libe ja redelita on võimatu korstna juurde pääseda.  Valmis tuleks panna ka maapinnalt räästani ulatuv redel.

Korstnapühkija redelit kaasas ei kanna.  Korstna pühkimise ajal, kui korstnapühkija on katusel, peavad hoones olema suletud kõik siibrid, klapid, luugid, ventilatsiooni- ja tuulutusavad. Allikas: Ahjuvana OÜ

www.franke.ee

selgitatud, tuleb otsustada, kas otstarbekas on koguriskikindlustus, mis üldjuhul pakub kõige laiemat kindlustuskaitset, või piisab ka vähemast. Ka seda otsust tehes ei tohiks lähtuda vaid nimetusest, sest ehkki koguriskikindlustus justkui lubab kaitset kõigi võimalike ohtude eest, on ka sellel terve hulk välistusi, mille puhul hüvitist ei maksta. Kes peenikest kirja lugeda ei viitsi, see saab halva õnne korral hüvitiseta jäädes vaid iseennast süüdistada, sest kindlustuslepingu tingimustes on kirjas nii see, millal on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada, kui ka need juhtumid, mille puhul seda ei tehta.

Ehkki üldjuhul on lepingutes kirjas standardsed tüüptingimused, on vahel siiski võimalik läbi rääkida ja leppida kokku eritingimustes.

MAIRI KADAK

Neljapäev, 29. september 2016

6 Kodu ja Ehitus

Vana ahju kallal tasub va Ahi loob paljude inimeste arvates ruumis hoopis parema õhustiku kui moodsad kütteviisid, paraku ei taha nii mõnigi vana ahi oma väljanägemisega kuidagi aegade jooksul muutunud interjööri sobituda – või ei suuda enam tuba soojaks kütta. Mida teha?

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mõni vana ahi teeb oma tööd laitmatult, aga selle välimus kriibib väga pererahva silma.

Enamasti tekib see mure just tavalistest lihtpottidest ahjuga – selle pind on kriimuline-laiguline, siit-sealt määrdunud,

sageli ka kooruva õlivärviga kaetud.

Lahenduseks savikrohv Läbi aegade on sellise ahju omanikud püüdnud omal käel ahju väljanägemist parandada, peale õlivärviga ülevõõpamise on ahju küll munavalge ja piima se-

gu või tumeda õllega töödeldud, küll saunalakiga pintseldatud.

Enamasti pole tulemus ikka see, mida loodeti.

OÜ Tuli ja Suits ahjumeister Aleksander Ljubajev pakub lahenduseks savikrohvi – selle viimistlusviisi üks tulemus on siinsamas piltidel näha. Tõsi, ennepilt on tehtud ahjust, mille kallal hulk tööd juba tehtud, sest esialgu oli seegi kaetud lugematute õlivärvikihtidega.

«Ahi toimis ja selle nostalgiline väärtus kaalus uue ahju mõtte mitu korda üles,» räägib

meistrimees. «Pidasime perenaisega nõu ja otsustasime katta ahju naturaalse savikrohviga ning kaunistada samast materjalist mustritega.»

Esimene samm oli ahju puhastamine värvikihtidest, seda tehti soodapritsiga. Seejärel tuli ahi katta elastse aluskihi ja spetsiaalse ahjuvõrguga, kirjeldab pottsepp, rõhutades, et mingil juhul ei tohi ahju armeerida tavalise armeerimisvõrguga, sest see pole ette nähtud taluma ahju väliskesta temperatuure. Seejärel kattis ta ahju

KAMIN SALVESTAMA!?

Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse.

savikrohviga, taastas ukse ja vana luugi ning paigaldas uued topsid, sest vanu enam ei olnud.

«Selle ahju puhul sai savikrohvi sisse segatud ka lakas olevat vana heina, mida perenaine ise lapsepõlves oli teinud – ka sel moel saab mälestusi põlvest põlve edasi anda,» kirjeldab ahjumeister. Ahju selline viimistlemine võtab tema sõnul aega umbes kaks päeva ja nõuab meeletult kannatust: «Aga tegemiseks annab motivatsiooni tulemus, mis pealegi jääb pikalt kestma.»

Perenaine soovis ahjule ka mustreid, needki on tehtud naturaalse saviga, kasutades selle eri toone. Selline viimistluskiht ei vähenda pottahju soojuskiirgust pinna ruutmeetrilt, ahjuseinale lisatav paksus on paar millimeetrit.

«Lihtpott on ju savi, sees on täitekivi ja savi ning ka viimistlus on savi – kui tööde järjekord ja valitud materjalid on õiged ning tegijal on piisavalt teadmisi ja kannatust, pole karta, et see viimistluskiht ahju tavakasutuse juures pragunema hakkaks,» kinnitab meistrimees. «Kui tekivad suuremad praod, siis on põhjuseks ülekütmine.»

Vana ahju vigu saab parandada

Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa.

Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE

Tuleb ette ka vastupidist: vana ahju väljanägemisele pole suurt midagi ette heita, kuid see kipub suitsu sisse ajama ega lähe enam korralikult soojaks ka siis, kui panna puid koldesse senisest rohkem. Mida siis teha – eriti kui on teada, et uue ahju ehitus lähiajal kindlasti eelarvesse ei mahu.

«Kui vana ahi ei lähe enam hästi soojaks või hakkab suitsu sisse ajama, võib põhjuseks olla lõõride ummistumine: lõõri-

Pärast viimistlemist: ahju katab savikrohv, mille sisse on segatud lakast leitud vana heina, mis pärit perenaise lapsepõlveaegadest – ka nii saab mälestusi pärandada.

Neljapäev, 29. september 2016

Kodu ja Ehitus 7

eva näha OÜ TULI JA SUITS

Mustreid tegi ahjumeister naturaalse savi eri toonidest.

Enne viimistlemist: mitu kihti õlivärvi on soodapritsi abil ahjuseintelt juba maha võetud.

seintele kogunenud tahm ei lase ahjul korralikult soojeneda,» selgitab korstnapühkija-pottsepp Ahti Eelmäe ettevõttest Ahjuvana. «Sellise ahju kasutegur on 30–50% normaalsest madalam, lõõride põhja pudenenud tahm takistab tõmmet.»

Paljudel vanadel ahjudel on võrreldes nendega, mida praegu ehitatakse, mitu erinevust, ütleb Eelmäe: «Näiteks tahmatopse, mille kaudu lõõridest tahma kätte saab, võib vanal ahjul olla üksainus – siibri hoolduseks ahju ülaosas. Nii on tahm aastakümneid saanud tasapisi lõõridesse koguneda ja lõpuks paratamatult need ummistanud.»

Sellise ahju saab asjatundlik pottsepp mõne tunniga korda teha, kinnitab Eelmäe: tuleb freesida tahmatopsidele õigetesse kohtadesse ümmargusedbavad ja paigaldada puhastusluugid. Ahju võib taas kütma hakata juba samal päeval ja remondiks tehtud väljaminekud tasuvad end ära paari-kolme kuuga.

Soojuskadu tekib meistri sõnul ka juhul, kui soemüür või ahi on õlivärviga üle värvitud.

Mõistlik oleks värv maha võtta ja viimistleda pind soojuskiirgust võimaldava ja määrdumist takistava lahusega.

«Ka sellist vana pottahju, mille koldekivid on läbi põlenud, ei maksa kohe lõhkuma hakata,» tõdeb Ahti Eelmäe.

«Enamasti saab seda remontida või moodsaks kaminahjuks ümber ehitada. Asja parandamiseks tuleb üks ahjukülg lahti võtta, vana sisu eemaldada, laduda uutest kividest uus sisu ja paigutada vanad potid oma kohale tagasi.»

Seega: otsus, kas vana ahju päevad on loetud või ei, lase teha usaldusväärsel pottsepal.

Hoia korstnal ja selle ümbrusel pilk peal Kütmishooaega alustades oleks alati mõistlik üle vaadata ka korstnaümbrus, sest korsten on küttematerjalist ja selle happesusest sõltuvalt keskkonnas, kus kahjustused on kerged tekkima. Korstnaümbruse plekid peavad olema korralikult kinni, prahist puhtad ja roostejälgedeta. Vahel võib näha suhteliselt uuel katusel roosteniresid – need on saanud alguse tsingitud terasest korstnamütsi korrodeerumisest, sealt alanud roosteveevool hakkab aga ajapikku kahjustama ka katust.

Kui on märgata, et korstnasõlm on hakanud lekkima, tuleb võimalikult kohe paigaldada uued korstnaplekid – see pole kuigi mahukas ega ka väga kallis töö, kuid hoiab ära kahjustused, mille parandamine võib minna vägagi kulukaks.

Kui palkad korstna kõpitsemiseks või uue ehituseks töömehe, kontrolli alati, kas tal on selleks tööks vajalik pädevus – soss-seppade töö ümbertegemine tähendab taas lisakulu. Allikas: AS Toode

MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi!

KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.

EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!

Otsi tootelt lahuskogumise märgist

Luminofoortorud

Erikujulised päevavalguslambid

Kompaktsed päevavalguslambid

Säästulambid

Madalrõhulahenduslambid

Kõ rgrõhulahenduslambid

LED lambid

RRAGA? O K D Ö Ö ÕIK T TEEME K KSUGA! A JÄRELM al. 15,9% • intress kse al. 0 € • sissema

OÜ Lodiko Ehitus, Suur-Paala 7, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

Lamekatuste ja fassaadide

remont ja soojustus

Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

Neljapäev, 29. september 2016

8 Kodu ja Ehitus

Õhksoojuspump vajab puhastamist ARNO SAAR

MAIRI KADAK

leht@ohtuleht.ee

Õhksoojuspumba tavapärane hoodamine on lihtne ja käib kiiresti – seadme pika tööea huvides tasub seda teha korrapäraselt.

Koduses hooldamises on olulisim filtrite puhastamine: nende pinnale satub pidevalt tolmuosakesi, mistõttu seadme jõudlus langeb.

Filtripuhastus vähemalt kord kuus «Puhastamata filtrites tekivadb tolmurullid, need rikuvad ruumi õhku ja kondensaadivanni sattudes ummistavad äravoolu, kondensaatvesi hakkab välja tilkuma ning võib kahjustada põrandat või mööblit,» kirjeldavad Kliimaseade OÜ asjatundjad ettevõtte kodulehel. «Kõige halvemal juhul ei suuda soojuspump enam soojust ära anda ning hakkabbüle kuumenema, kahjustades sel viisil tõsiselt kompressorit. Puhastamata filtritega õhksoojuspumba küttevõimsus on väiksem.»

Filtri puhastamine võtab aega paar minutit ja midagi keerulist selles pole. Kes igasugust tehnikat paaniliselt pelgab, võiks lasta paigaldajal endale ette näidata, kuidas täpselt seda teha. Kõige kiiremini käib puhastamine tolmuimejaga, kasutades pehme harjaga otsikut.

Puhastamissagedus sõltub paljuski sellest, millises ruumis õhksoojuspumba siseosa asub, kusjuu-

Soojuspumba põhjalik hooldus Vahel märkab õhksoojuspumba kasutaja, et seade justkui ei suuda enam tuba samamoodi soojaks kütta nagu seni – ehkki ta puhastab filtreid kogu aeg ühesuguse sagedusega ja ka õues pole temperatuur oluliselt muutunud.

«See võib olla märk sellest, et õhksoojuspump vajab põhjalikumat puhastamist,» ütleb Kristjan Kalvik ettevõttest Kodukliima. «Soojuspump kasutab õhu soojendamiseks ja jahutamiseks soojusvahetit ja ehkki seadme siseosad on kaitstud filtritega, satub aja jooksul tolmuosakesi ka soojusvaheti pinnale. Kui soojusvaheti ummistub, langeb ka seadme jõudlus. Seepärast tuleks aeg-ajalt seadet põhjalikumalt hooldada.»

Hoolduse käigus pestakse siseosa filtrid, puhastatakse suruõhuga sise- ja välisosa soojusvahetid, kontrollitakse külmaaine lekkeid, mõõdetakse rõhud ja pingutatakse üle elektriühendused. Jahutamiseks kasutatavatel seadmetel kontrollitakse kondensvee äravool ning vajadusel puhastatakse. Hooldus kindlustab seadmele pikema eluea ning aitab avastada tekkivaid rikkeid. Allikas: www.kodukliima.ee

res uuemad soojuspumbad annavad ise omanikule märku, kui on aeg filtreid puhastada. Kui tolmu tekib ruumis palju, võiks puhastamise ette võtta kord nädalas, tavaliselt piisab ühest korrast kuus.

Aeg-ajalt tuleb üle vaadata ka õhksoojuspumba välisosa ja jälgida, et õhu sissetõmbe- ja väljapuhkeavad ning sulatusveealuse äravooluavad on vabad.

Vahel on arukas osta uus Õhksoojuspumba tööeaks arvestatakse vähemalt kümme aastat, seejärel võib mõni osa vajada väljavahetamist. Aastaid laitmatult töötanud vanemate õhksoojuspumpadega võib aga juhtuda, et mudeli

ENERGIASÄÄSTLIKUD

tootmine on lõpetatud ja kui nüüd midagi juhtub, pole varuosi enam saada.

«Tehnika areneb selles vallas kiiresti, nii et sel juhul on vana õhksoojuspumba remontimise asemel otstarbekas soetada uus ja nüüdisaegne,» ütleb Kliimaseade OÜ paigaldusosakonna tootejuht Taavi Azarov. «Võib küll tunduda, et tootjad püüavad sel kombel sundida kliente üha kiiremini uusi mudeleid ostma, kuid uued lahendused, millele aasta-paar tagasi mõeldagi ei osatud, on tänaseks reaalsus. Loomulikult püüab iga tootja selle poole, et tema toodang vastaks tänapäeva võimalustele ja nõuetele.»

SISEKLIIMA LAHENDUSED SOOJUSKESKUSEST MAASOOJUSPUMBAD ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAD RADIAATORKÜTE PÕRANDAKÜTE VENTILATSIOON

«¨¢ £­ «¡¦¡§ ˂ ¦ĪĪ£ ˂ © ¡ ¤ ®¬ ˂ ¨¨¤ ®¬

622-86.(6.86 (( SOOJUSKESKUS OÜ ¤¤¡¬£¡¯¡ ȳȯ ʬ ¤¤¡§§ ȯȮȴȯȯ ¤ ȴȳȵ ȲȮȲȳ ¨ ȳȴ ȳȴȴ ȱȰȰ ¡§ ¨ˎ¬¨¨¢®¬£ ¬£®¬ʭ °°°ʭ¬¨¨¢®¬£ ¬£®¬ʭ

SÄÄSTA IGAKUISTELT KÜTTEKULUDELT!

Neljapäev, 29. september 2016

Kodu ja Ehitus 9

ARU GRUPP

Kui soovid ainult parimat....

Treppide müük ning tootmine Telefon +372 329 5718 trepp@arugrupp.ee Akende ja uste müük ning tootmine Telefon +372 329 5650 aken@arugrupp.ee

www.arugrupp.ee REKLAAMTEKST

Kui mugavus ja energiasääst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektrikütteseadmete tootja FENIX kasutada Eestis levinud salvestava põrandakütte asemel pigem otsest põrandakütet.

Vaatleme, mille poolest need kaks kütteviisi erinevad.

Salvestava tööpõhimõttega põrandakütte puhul paigaldadakse küttekaabel 10-14 cm segukihi alla.

Sellise paigaldusviisi puhul akumuleerub soojus betoonikihti ja kiirgub sellest ühtlaselt ruumidesse.

Puuduseks on aga küttesüsteemi juhtimise inertsus.

See tähendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui võimalik. Näiteks päeval, kui päike soojendab põrandat, on ülekütmise oht, sest betoon on juba soe ja põrand ei jahtu kiiresti isegi siis kui termostaat kütte välja lülitab. Tulemuseks on ebamugavalt palav tuba. Õhtul, kui välistemperatuur langeb, ei jõua küttekaabel aga põrandat uuesti piisavalt kiiresti üles soojendada ja tuba võib jääda jahedaks. Samas peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja selle temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on öise ja päevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt väike ja betoonimassi kütmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist võitu ka ainult öise tariifiga elektriga küttes.

Paindliku ja säästliku alternatiivina soovitab FENIX Lääne-Euroopas laialt levinud otsest põrandakütet.

Otseseks põrandakütteks saab kasutada Fenix ECOFLOOR 10W/m küttekaableid, Fenix ECOFLOOR 160W/m2 küttematte või Fenix ECOFILM küttekilet.

Otsese põrandakütte puhul paigaldatakse küttekaabel vaid 2-4 cm paksuse betoonisegu sisse, ECOFILM küttekile aga otse parketi vm. põrandakatte alla.

Otsese kütte peamiseks eeliseks on dünaamiline reguleeritavus, st. kütame siis, kui seda vajame.

Lisaks ei kulu liigset energiat betoonimassi üleskütmiseks ja selle soojuse hoidmiseks.

Kuna otsese kütte puhul puudub salvestava kütte inertsus, saab ruumitemperatuuri väga lihtsalt ja kiiresti vastavalt soovile tõsta või alandada. Näiteks annab temperatuuri alandamine ööseks või tööpäeval kodust äraoleku ajaks märgatavat kokkuhoidu.

Alandades temperatuuri 1ºC võrra, vähenevad kulud ca. 5%. Lahkudes kodust ja lülitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5ºC võrra, vähenevad kulud ca 25%.

Lisaks on võimalik säästa paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud küttematte või küttekilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks.

Küttemattidele kehtib pikk, 10-aastane garantii ning FENIXil on juba üle 10-aastane kogemus Eesti profipaigaldajate turul.

Fenix ECOFLOOR ja ECOFILM küttesüsteeme müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika Äri jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

Neljapäev, 29. september 2016

10 Kodu ja Ehitus

Katus vajab sügiseti värsken KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Vihmavesi uhub suurema sodi katuselt maha, kuid ainult sadudele lootma jääda ei maksa: vähemalt kord aastas tuleks katus ja vihmaveerennid korralikult puhastada. Ükskõik, mis materjalist on katus – aja jooksul see paratamatult määrdub ja sageli ka sammaldub, tavaliselt ennekõike maja põhjaküljelt ja eriti siis, kui läheduses kasvab suuri puid ja katus on päikese eest varjus.

«Mina pesin katuse esimest korda puhtaks siis, kui olin aasta majas elanud,» räägib väikealevis kolme aasta eest eramu ostnud Rain (42). «Eelmise omanikuga sellest juttu polnud, aga usun, et see oli esimene katusepesu. Ega selleks varem vast väga olulist vajadust olnudki, sest mõni aasta enne seda oli katus vahetatud, ainult fassaad oligi veel tegemata.»

Sammal teeb katusekivile liiga Uus peremees otsustas lõpetada maja soojustamise ja esimesel majaomaniku-kevadel ka fassaadi vahetada. Pärast seda hakkas katus kuidagi eriti silma riivama, räägib Rain – seda ei saanud otse räpaseks nimetada, aga head muljet see värske fassaadi kõrval ei jätnud.

«Asja otsustas see, kui sattusin ehitusmaterjalide poes kõrvalt kuulma, kuidas katusekatet valivale mehele räägiti kivikatuse hooldamisest: et kui katusel miski ikka juba rohetab, tuleb kiiresti tegutseda, sest kui lasta samblal vohada, võib see õige kiiresti kive kahjustada ja katus võib hakata lagunema,» meenu-

tab Rain pealtkuuldud jutuajamist. «Meil kasvavad ühel pool maja kõrval suured vanad puud ja just sealtpoolt oli seda rohetamist ka juba märgata.»

Internetist infot otsides leidis Rain ühe ligi kümme aastat katuseid puhastanud ettevõtte kodulehe, kus asjatundjad tegid puust ja punaselt ette sellegi, kuidas täpselt sammaldumine kivikatust lõhub: samblajuured uuristavad end katusekivisse, sügisel kogub sammal endasse niiskust, külmade saabudes aga jäätub ja paisub, tekitades nii kividesse praod. Iga järgmise aastaringiga pääseb sammal üha enam vohama ja kui midagi ette ei võeta, võib see kive aastate jooksul tõsiselt murendada.

Kui maja ümbritsevad kõrged puud, mis katusele lehti-okkaid, kooresodi jmt poetavad, on parim aeg katuse puhastamiseks just sügisel, siis, kui enamik lehti on langenud.

Rain võttis survepesuri, kutsus sõbra appi ja küüris katuse puhtaks. «Ütlen ausalt, sai nagu uus,» on ta tehtuga rahul. «Kusjuures mina, korteris kasvanud inimene, ei tulnud enne selle pealegi, et peaksin ka vihmaveerenne puhastama, sealt tuli katusepesu käigus ikka sellist sodi! Katuse selles otsas, kus puud kasvavad, nühkisin sammalt kindluse mõttes ka harjaga, alt ülespoole ei tahtnud survega sudima hakata, pärast loputasime puhta veega üle ja korras.

Nüüd olen vihmaveerenne sagedaminigi puhastanud, aga ka katuse käin korra aastas ikka üle – püsib ilus puhas.»

Survepesuga õnnestub enamasti eemaldada mustus ja sodi ning katus näeb välja nagu uus. Kui võtad katusepesu ise ette, ära unusta mõelda turvalisusele.

Keemiat pole alati vaja Vahel arvatakse, et sammaldumine on ainult kivi- ja eterniitkatuste mure, tegelikult on aga ka teraskatuse ja teistegi katusekattematerjalide üks vaenlasi just sammal. Korrapärane pu-

hastamine aitab selle vohamist vaos hoida.

Kui maja ümbritsevad kõrged puud, mis katusele lehti-okkaid, kooresodi jmt poetavad, on parim aeg katuse puhastamiseks just sügisel, siis, kui enamik lehti on langenud. Ainult suurtele

sadudele katusepesu asjus loota ei saa – vihmavesi ei pruugi kõike, mis katusele on kogunenud, maha uhta, eriti siis, kui katus on sopiline.

Katusepesuks on olemas ka spetsiaalsed puhastusvahendid, aga paljud inimesed ei taha oma

kodus keemiat kasutada, ei sees ega ka väljas. Asjatundjad kinnitavad, et kui katust korrapäraselt hooldada, polegi vaja seda teha. Enamik katusepuhastusvahendeid on toodetud eesmärgiga hävitada katuselt seeneniidistik jm elusorganismid,

KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine.

Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.

OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.

Neljapäev, 29. september 2016

nduskuuri VIDA PRESS

Kodu ja Ehitus 11 ALDO LUUD

Vana eterniidi võib üle värvida Aastakümneid vana eterniit ei ole tervislik materjal ja kui katus pole ka päris terve, tasuks see võimaluse korral välja vahetada. Kui aga katusekate on kõigiti korralik, kusagilt läbi ei jookse ja katusevahetuseks raha pole, võib väljanägemise parandamiseks kaaluda eterniidi ülevärvimist. Kõigepealt võiks aga lasta siiski eksperdil katuse üle vaadata, siis on kindel, et värvimisele tehtavad kulutused tühja ei lähe.

Seejärel tuleks lehe- ja oksasodi maha harjata ning katus puhtaks pesta. Selleks võib kasutada survepesurit, aga ka soodapritsi (sobib ka kivi- ja plekk-katuste puhastamiseks), mis eemaldab mustuse ja sambla, aga ka vana värvi jäänused, kui katust on juba kunagi värvitud, ning tekitab uuele värvikihile hea nakkepinna. Enne värvimist võiks katuse ühtlasema tulemuse huvides kruntida.

Ka kivi- ja plekk-katust võib värvimisega värskendada. Katusematerjalina laialt levinud tsinkplekki värvitakse tavaliselt nii parema väljanägemise huvides kui ka selleks, et värvikiht materjali kaitseks.

Värv püsib hästi, tavaliselt pole 10–15 aastat pärast värvimist ka katuse lõunapoolsel küljel veel suuri toonimuutusi märgata. Rusikareeglina tuleb tumedad toonid üle värvida varem kui heledad.

Allikad: Soodaprits OÜ, www.katusepesu.eu.

Katust puhastades tuleb üle vaadata ka vihmaveerennid, sest kui need on prahist umbes, võib vesi hakata voolama üle renniääre ja rikkuda maja fassaadi.

aga kui puhastusvahend loputusveega katuselt alla uhutakse, teeb see liiga ka murule ja aias kasvavatele taimedele.

Seepärast on mõistlik puhastada eramu katust lihtsalt pehme harja ja aiavoolikuga, kui aga sel moel katust puh-

taks ei saa, võib appi võtta survepesuri (kuni 50 baari). See peaks olema piisav, et mustus eemaldada, samas aga katusekatet mitte lõhkuda. Kui katust ka survepesuga päris puhtaks ei saa, tasub ühendust võtta mõne usaldusväärse katusepaigaldus- või -puhastusettevõttega ja neilt nõu küsida.

Koos katuse puhastamisega tuleb igal sügisel okstest ja vettinud lehesodist puhastada ka vihmaveerennid: needki on heaks kasvukohaks samblale, ka võib renni kogunenud sodi takistada vihmavee vaba voolamist, see hakkab nõrguma üle renni ääre ja võib nii rikkuda maja fassaadi. Ülearune pole ka kontrollida, kas vihmaveetorud on seest puhtad ja vesi pääseb vabalt jooksma.

Kui lehesodi on toru ummistanud, koguneb sinna vesi, mis külmaga jäätudes võib vihmaveetoru lõhkuda.

Mõtle isikupäraselt!

Dacora katuse- ja fassaadiplaadid

Ströher klinkerfassaadid

Rheinzink titaantsingist katused ja fassaadid

Creaton keraamilised katusekivid aasta lõpuni -25%!

Enne katusepesu tellimist Igaühele pole katusepesu kindlasti jõukohane, siis on lihtsam see teenus tellida. Just samamoodi võiksid – eriti eakamad – majaomanikud talvelgi ohutuse huvides usaldada oma maja katuse lumest puhastamise kutseliste tegijate või vähemalt nooremate sugulaste hoolde.

Kui katusehooldust ei tellita ettevõttelt, kellega on varasem koostöökogemus olemas, tuleks enne, kui tellimus esitatakse, kindlasti uurida väljavalitud ettevõtte tausta: kui kaua on selles valdkonnas tegutsetud, mida räägivad Krediidiinfo (www.krediidiinfo.ee) andmed jmt.

Ettevaatlik tasub olla ka nende suhtes, kes ise oma teenust pakkuma tulevad, väites seejuures, et võivad hulga muidki töid ära teha.

Taas on abi korralikust taustauuringust, sest elu on rohkem kui üks kord näidanud, et need, kes jutu järgi oskavad kõike, ei saa mitte millegagi hästi hakkama. Allikad: katusepuhastusteenuse pakkujad

Müük ja paigaldus Paldiski mnt. 120a, Tallinn, GSM 55537242, www.eko-keskus.ee, www.eksklusiivehitus.ee

12 Kodu ja Ehitus

Neljapäev, 29. september 2016