Kodu ja ehitus september 2015

«HABITARE» KODUNE POOL. TARKUSI ALGAJALE AIAOMANIKULE. VANA AHI VAJAB MEISTRI PILKU. KAITSE MAJA VIHMAKAHJUSTUSTE EEST

Kodu ja ehitus Teisipäev, 29. september 2015 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Teisipäev, 29. september 2015

2 Kodu ja ehitus ERAKOGU

«Habitare» esitles ohtralt puitu

Visapaja puitkupliga valgusteid on saada nii lae- seinakui ka põrandalampidena. Enamjaolt tamme- või kasepuidust kuplid on peitsitud heledaks või tumedaks.

Tänavusel Helsingi sisustusmessil «Habitare» ei saanud kuidagi mööda vaadata põhjanaabrite puidulembusest.

Soomlaste suurim sisustusmess pakkus palju põnevat ja innovatiivset, sellele aga, kes oma kodu sisustamiseks ideid otsima läks, hakkas ennekõike silma naturaalpuit, soe ja kodune – ja seda oli tõepoolest ohtralt.

Puitu ei esitlenud ainult mööblitootjad: palju oli puidust, metsast ja üldse loodusest inspireeritud valgusteid, diivani- ja põrandapatju ning tekstiile, rääkimata kõikvõimalikest sisustuselementidest. Ei puudunud ka taaskasutuspuit. Looduslähedus ja naturaalsete materjalide aussetõstmine näib olevat üks asi, mis meid ülelahenaabritega seob. IA MIHKELS

Ehtsatest hanesulgedest valgusti – suurepärane leid romantilisse magamistuppa.

Pole ka karta, et see Vito valgusti kiiresti lootusetult ära tolmab – hanesuled teadupärast mustust naljalt külge ei võta, tänu sellele on kuplit lihtne puhastada.

Kruunukaluste toekas puidust perelaud, millel pikkust üle kahe meetri, esitleb uhkusega vana moega puidu iga pragu.

Disainer Paola Suhoneni (Jalo) suitsuandur nagu ööliblikas.

Värvitooni saab valida.

Pika ajalooga mööblifirma Hakola väljapanek oli messil üks neid, mille sisustusajakirjade toimetajad oma lemmikute hulka valisid. Diivanilauda Woody saab ruumis ühe käeliigutusega hõlpsalt ümber paigutada.

Disainer Jan-Erik Anderssen ja Beautiful Mistake on kasepuidust lauakestele lustlikkust lisanud loodusmustritega.

Puidust sõrestikseinale riputatud Hakola riiul Lempi sobib kodus kõikjale, esikust alustades ja magamistoaga lõpetades.

Design Paleti puidumustrite ja loodusmotiividega sisustustekstiilide inspiratsiooniallikaks on olnud Soome põlislaaned, kus saab segamatult uurida puukooremustreid ja lugeda kändudelt kokku aastaringe. Metsas kohtas disainer Kirsi Niemela öökulli – seegi kohtumine on jäädvustatud sisustustekstiilidele, mille materjaliks puuvill ja linane.

PUR ISOLATSIOONIVAHUD SOOJUSTAMISE

LUX-KLASS. ENERGIA KOKKUHOID

Pihustavad, valatavad ja tühimikesse süstitavad soojusmaterjalid Tolmutõkke kileuksed on valmistatud vastupidavast kilest ja sellele õmmeldud spiraallukulindist. Kileust on võimalik avada mõlemalt poolt.

Tootevalikus on erinevaid uksetüüpe, mille hulgast leiab igaüks endale sobiva.

SEINAD, KATUSED, VUNDAMENDID, PÕRANDAD, PASSIIVMAJAD, SISEVIIMISTLUS, ERITÖÖD, EHITUSJÄRELEVALVE

WWW.VEMEK.EU info@vemek.eu +37253446023 SAADAVAL HÄSTIVARUSTATUD EHITUSKAUPLUSTES ÜLE EESTI

Telefon 555 66 999, e-post info@varaehitus.ee

www.varaehitus.ee

Teisipäev, 29. september 2015

Kodu ja ehitus 3

AIA RAJAMINE: algaja aiapidaja esimesed sammud ELLE AHSE

leht@ohtuleht.ee

Kui hakkame sisustama oma korterit või maja, mõtleme üksipulgi läbi, milliseks peaks interjöör kujunema. Aeda rajama asudes enamasti nii läbimõeldult ei käituta, seepärast ei vasta ka tulemused sageli ootustele. Õpi tundma iseennast. Just sellest peab aiarajaja kindlasti alustama. Kuidas soovid aias toimetada, kui palju on sul selleks aega ja tahtmist? Millised aia osad on vajalikud, kui palju vajavad ruumi lapsed? Kas aed on vaid lõõgastumise koht või peaks pakkuma ka esteetilist naudingut? Kui suur peaks olema tarbeaed? Kas sulle meeldivad rohkem lilled või puittaimed? Võta paber ja pane kõik paberile: nii paistavad mõtted selgemad ja konkreetsemad.

Milline on krunt. Kas seal on juba mingit haljastust või on maalapp täiesti lage? Milline on muld krundil, kas see on kogu krundi ulatuses ühesugune või mitte. Kas aias on vaiksemaid ja tuulisemaid kohti? Kuidas liigub krundil päike, millal ja kuhu tekivad varjud? Millised vaated aias avanevad? Ilusad vaated tu-

Ära unusta: meil on neli aastaaega Aed peab olema kaunis igal ajal. Kevadel ja suvel on need sageli liigagi värvikirevad, sügisel kipuvad aeda jääma aga vaid pruunid mullapinnad – nii tekib tõesti kiiresti sügismasendus. Lahenduseks on madalakasvulised okaspuud, nemad tõmbavad sügisel ja talvel pilgu endale. Kui valida peale roheliste vormide ka kuldseid ja kirjuokkalisi kääbuspuid, on aed alati värviline ja rõõmu pakkuv. Sügisest aeda aitavad kaunistada ka värviliste või värvuvate lehtede ja okstega põõsad. Talvel on eriti eredate punaste ja oranžide võrsetega paljud kontpuude ja pajude sordid.

leks jätta avatuks, inetud aga sulgeda kas puu, puuderühma või ronitaimedega.

Piirded on olulised. Täiesti lagedal krundil tuleks alustada piiretest, aga need pole ülearused ka juba osaliselt haljastatud krundil.

Tuulte- või teepoolsel küljel peaks kasvama hekk, mis kaitseb tugevate tuulte, tolmu ja müra eest ning annab aias vajaliku privaatsuse. Hekitaimede valikul tuleb jälgida eelkõige seda, mida krundi muld lubab kasvatada.

Aia osadeks jagamine. Lõõgastumisnurga valikul tuleks mõelda ka sellele, et see ei segaks naabreid, kui nad on olemas. Kuhu rajada laste mänguplats, et väikelapsed oleksid alati jälgitavad. Kuhu paigutada kasvuhoone ja tarbepeenrad, mis vajavad enamvähem päev läbi päikest ja valgust. Kas aias peaks olema veesilm. Kui seda tahetakse, tuleks enne lugeda soovitusi, mis kohad on kõige sobivamad. Võib visandada ker-

ERAKOGU

ge aiaplaani, et ettekujutus oma aiast oleks selge.

Põlispuud. Põlispuud on aias suur väärtus. Sageli asutakse kiiresti nende kallale põhjendusega, et nad varjavad päikest. Mõnikord on krunt tõesti metsistunud ja harvendusraie põhjendatud, aga ilma varjuta aias lõõskava päikese all pole sugugi mõnus toimetada. Enamik taimigi kasvab meelsamini poolvarjus, täispäike meeldib vähestele. Iga puu juures tuleks väga hoolega

mõelda, mis temaga teha. Mitte ükski inimene, kes istutab puu, ei näe teda täiskasvanuna – puu kasvab mitu inimpõlve. Mõnikord aitab aiale valgust lisada kerge laasimine.

Lilled. Kui piirded ja puuderühmad paigas, alles siis võiks asuda lillede juurde. Kes eelistab suvikuid, kes püsikuid, oleneb inimesest. Mõelda tuleks sellele, et kui suvelilli ise ette ei kasvatata, on nendega rajatud aiad mitu korda kallimad kui püsikuteaiad.

Püsikute valikul tuleb kindlasti lähtuda taimede kasvukoha ja mullastiku, mitte aiapidaja soovist. Sageli ei võimaldagi pinnas kasvatada kõike, mida aiaomanik on ette kujutanud.

Kui pererahval on aega vähe, võib rajada aia, kus on vaid muru, mõni puu- ja põõsarühm ja nende vahel väikesed lemmiklillede kasvukohad. Kindlasti tuleks vähemalt püsikud korralikult multšida. See on kasulik taime tervisele, sest aitab pinnases säilitada niiskust ega lase mullal üle kuumeneda, ja ka inimesele, sest säästab aega: korralikult rajatud lillepeenart pole vaja iga päev rohida.

Hoiduda võiks igasugustest sünteeskangastest taimede ümber: nende all muld sureb ja sellised istutusalad tuleb mõne

aja pärast ümber teha. Peenravaip on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks tarbeaias ja seal on see nii inimestele kui ka taimedele suureks abiks. Aga sealgi ei tohiks unustada, et kuumal ajal muutub must kate tulikuumaks, kui taimelehed teda ei kata, ja sel juhul võib kogu loodetud saak hävida.

Kuula iseennast ja arvesta taimede soove. Ei maksa karta tuttavate märkusi aiakujunduse kohta ega järgida mingeid trende.

Tehke täpselt nii nagu teile sobib – aga mõelge iga otsuse juures, kas see kõik sobib ka valitud taimedele. Sootaim ei sobi kokku kuiva pinnast nõudva kõrrelisega, hapulembi ei saa kasvatada kõrvuti taimega, mis vajab lubjast maad. Männimetsa alune näiteks sobib väga hästi rododele, sügavat viljakat pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta nõudvatele pojengidele aga üldse mitte.

Kui leiate veidigi aega taimede hingeeluga tutvuda, rajate aia, mis valmistab rõõmu pikki aastaid, kus taimed ei haigestu ega hukku – saate just oma soovidele vastava õuetoa.

Loo autor Elle Ahse on rajanud oma koju Tartumaal rikkaliku ja kauni kollektsioonaia, on mitme aiandusraamatu autor või kaasautor ja avaldanud hulga aiandusalaseid artikleid.

Teisipäev, 29. september 2015

4 Kodu ja ehitus VIDA PRESS

Köögihunt sööb pea ILLE GRÜN - OTS

Milline seade valida?

Lihajäätmed, kanakondid, kalaluud – kui need pikemaks köögi prügikasti jäävad, siis haisust pääsu pole. Lahenduseks kompostikasti või biojäätmete konteineri vahet silkamise kõrval võib olla köögihunt.

Köögihundi valik sõltub kodus tekkivate jäätmete hulgast.

In-Sink-Eratori toodetest on kodukööki piisava võimsusega (0,55 hj) köögihunt, mis maksab 295 eurot. Kõige võimsama (0,75 hj) koduköögihundi hind on 565 eurot – sellest võimsuseja hinnavahemikust saab valida eri mudeleid.

leht@ohtuleht.ee

Kiire ja tõhus kodukoristus  Suurt kodu üksi koristades ei maksa kogu tööd jätta ühele päevale. Kindlasti ei peaks sellele kulutama kõiki nädalavahetusi – millal siis puhata saab? Kui iga päev natuke koristada, pole tingimata vaja igal nädalalõpul suurt tööd ette võtta.  Koristamine on hõlpsam ka siis, kui valid igaks nädalapäevaks ühe ruumi – esmaspäeval vannituba, teisipäeval WC, kolmapäeval esik jne. Sel kombel ei kulu koristamisele korraga kuigi palju aega, kodu püsib aga puhas.  Hoia köögis käepärast puhastus- või pesuvahendipudelit ja köögipaberit või lappi, et saaksid kohe ära puhastada kõik, mis on tilkunud, pritsinud või üle keenud – nii kulub küürimisele hulga vähem aega.  Kui majas/korteris on mitu tualettruumi/vannituba, muretse igasse neist omad puhastusvahendid – siis pole vaja koristama hakates vajalikku mujalt tooma minna.  Tolmulapp voldi mitu korda kokku ja kasuta seda ümber voltides ära lapi kõik küljed – nii pole vaja lappi ühtelugu kloppimas käia ja töö läheb kiiremini.  Kui tolmuimeja levitab ruumi halba lõhna ja tolmukoti tühjendamine asja ei paranda, puista maha paar lusikatäit söögisoodat ja ime see masinasse.  Põrandat pestes ära kanna veeämbrit kaasa, hoia seda kohas, kus põrand vett talub, ja käi seal lappi või moppi loputamas – nii pole ohtu, et vett üle ääre loksutades rikud põranda. ÕL

Köögihunt on üsna väike seade (keskmisele perele sobivate mudelite kõrgus on alla 40 cm, laius umbes 35 cm), mis purustab kõik toidujäätmed. See paigaldatakse kraanikausi äravooluaugu alla ja ühendatakse kanalisatsiooniga.

Mujal Euroopas ja eriti USAs on seade aastaid olnud väga populaarne, Eestis pole sellest kuigi palju kuulda olnud. Siinkandis peab köögihundi omanikke ilmselt tikutulega otsima. Selgub, et ehkki mitte massiliselt, neid siiski ostetakse-kasutatakse siingi. «Ainuüksi meie oleme müünud umbes viis tuhat hunti,» ütleb köögitehnikat vahendava firma Destein OÜ juhatuse liige Thomas Steinert.

Mahub iga kraanikausi alla Köögihundi kasutamine on imelihtne. Tuleb vaid külmaveekraan lahti keerata, köögihunt tööle lülitada ja toidujäätmed hunti lü-

KODUMAINE KVALITEET

Tünnisaun on paljude lemmik!

LEMMIK TÜNNISAUNA SAAD LEMMIKMEHELT LEMMIKMEES.EE KÜMBLUSTÜNNID TÜNNISAUNAD TORUSAUNAD JMS. ERITELLIMUSED KUUSE JA LEHISE TERRASSILAUAD

ENNEM ÕHTU SÖÖMATA KUI SAUNAS KÄIMATA!

kata. Mõne sekundiga on kõik hekseldatud väikesteks kuni viie mm suurusteks tükkideks. Seejärel tuleb köögihunt välja lülitada ja umbes kümne sekundi pärast veekraan kinni keerata.

Köögihunti saab paigaldada enam-vähem iga kraanikausi al-

la, vahel võib küll paigaldamisel vaja minna adapterit valamu äravooluava laiandamiseks või hästi paksuseinalisele (näiteks marmorvalamu) kraanikausile.

Standardmõõduga (90 mm) ja väiksema äravooluava jaoks adapterit vaja pole. Köögihundi

Keskmine elektrikulu on väikseima võimsusega köögihundi kasutamisel kuus võrdne sajavatise elektripirni tunnise elektrikuluga. Hiljutine uurimus näitas, et köögihundi keskmine kasutusaeg on 60 sekundit päevas. Veekulu hoiab minimaalse kiiretel pööretel toimuv peenestusprotsess, köögihunt kasvatab kulutatava vee kogust umbes 0,4%. www.köögihunt.ee

paigaldamisega peaks hakkaja pereisa seadmega kaasas oleva juhendi toel ise toime tulema, selle töö võib aga ka müügifirmalt tellida. Ise paigaldades tuleb kindlasti jälgida, et haisulukk jääks köögihundi purustuskambrist madalamale. Vastasel

Teisipäev, 29. september 2015

Kodu ja ehitus 5

aegu kõike Köögihundi kasutamine on lihtne – tuleb vaid külmaveekraan lahti keerata, köögihunt tööle lülitada ja toidujäätmed hunti lükata. juhul jääb vesi seadmesse ja see kahjustub.

Erilist hooldust ei vaja Köögihunt ei peenesta toidujäätmeid terade ega nugadega: jäätmed surutakse tsentrifugaaljõuga vastu peenestusrõngast, mis need ohutult väikesteks tükikesteks hekseldab. Õigesti kasutades on see täiesti ohutu seade igale pereliikmele, ka lastele.

Tugevat müra köögihunt töötades ei tee, sest kõigil mudelitel on mürasummuti, kallimatel veel ka lisasummuti. Mõnevõrra sõltub müra sellest, mis materjalist kraanikausi alla köögihunt paigaldatakse: roostevaba pleki all teeb see kindlasti kõvemat häält kui massiivse kivivalamu all.

Kui köögihunt juhtub kinni kiiluma, ei sega see vee ega valamu kasutamist ja mure on lihtsalt lahendatav; seadmega on kaasas kuuskantvõti, millega saab kinni kiilununud köögihundi lihtsalt liikuma.

Köögihunt ei vaja eraldi hooldust-õlitamist, kõik laagrid on püsivalt suletud ja määritud.

Keskkonda ei ohusta Kas toidujäätmete sel moel kanalisatsiooni laskmine pole loodusvaenulik tegevus? «Ei ole,» ütleb Desteini müügikonsultant Oleg Blinnikov. «Köögihundi läbinud toidujäätmed jõuavad mööda kanalisatsioonitorustikku reoveepuhastisse, mis on kavandatud orgaaniliste jäätmete käitlemiseks. Umbes 70% toidujäätmetest on vesi, tahke osa on kasutatav mineraalirikka väetisena. Köögihuntide tekitatud reoveesette osa on kaugelt väiksem tualettide väljastatud jäätmete mahust.

Pool sajandit kogemust näitab, et negatiivseid tagajärgi kanalisatsioonitorustikele või heitvee puhastusjaamadele pole.»

Mõistagi peab iga köögihundi kasutaja arvestama, et see on mõeldud tavaliste toidujäätmete peenestamiseks. Puu- ja köögiviljajäätmed, kala ja kalaluud, liha koos kamara ja väiksemate kontidega, munakoored, tavalistest einejääkidest rääkimata – sellised asjad pole köögihundile probleem. Küll aga ei tohiks hunti sööta kiulisi jäätmeid (nt rabarbrivarsi jmt) – need võivad põhjustada seadme kinnikiilumist.

Nõuandeid kasutajale  Kasuta peenestamise ajal vaid külma vett: kuuma vett kasutades kleepuvad rasvaosakesed kanalisatsioonitorustiku siseseintele.  Peenesta ka kõvemaid materjale (keedetud kondid, ploomikivid jm) – see hoiab pöörlid vabalt liikumas ja peenestuskambri puhta.  Seadme võib välja lülitada alles siis, kui kõik jäätmed on peenestatud.  Puhastamiseks tuleb köögihunti uhtuda külma veega, värske lõhna annab sidruniviilu peenestamine.

ÄRA PANE KÖÖGIHUNTI:  väga kiulisi materjale (lillevarsi, maisitõlvikuid, rabarbrit jmt);  austri- või merekarpe, klaasi, metalli, riideid või kangeid kemikaale;  suurt kogust rasva, kuuma õli või rasva jm kuuma vedelikku;  väga suuri konte;  paberit, plasti, metalli, kilet vm – köögihunt on toiduainete peenestamiseks.

MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi!

KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.

EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!

Otsi tootelt lahuskogumise märgist

Luminofoortorud

Erikujulised päevavalguslambid

Kompaktsed päevavalguslambid

Säästulambid

Madalrõhulahenduslambid

Kõ rgrõhulahenduslambid

LED lambid

Telli puitbrikett või pellet, hakka TASUTA püsikliendiks hiljemalt 30.09 – saad kodu soodsalt soojaks ja osaled 500 € loosimises!

Tume Premium 960 kg 160.500 kg 90.-

Hele Standard 960 kg 150.500 kg 85.-

Ümar Extra 970 kg 150.540 kg 90.-

Premium Pellet 975 kg 190.-

Toodud hinnad on käibemaksuga ja püsikliendile. Tallinnas ja lähiümbruses on transport TASUTA. Tallinn ja Harjumaa: +372 5661 2555; +372 6827 227; info@briketipoisid.ee Tartu: Turu 47, +372 5680 2220 | Pärnumaa: +372 5383 8845 Virumaa & Järvamaa: +372 5193 2069 Nr 1 Eestis! Juba 15 aastat. www.briketipoisid.ee

Veebruaris 2016 valmivad kahekorruselised, hea planeeringuga hubased perekorterid Tohu 1 ja Tohu 3 Pirita-Kosel, Maarjamäel.

Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜ Müügiinfo: www.tohu.ee ja www.colonna.ee Martin Sillandi, martin@colonna, +372 511 9962

Teisipäev, 29. september 2015

6 Kodu ja ehitus KLAASVAHESEINAD

LOODUSKIVID

hinnad alates

hinnad alates

75 €/m

19 €/m2

2

LAMMI ehitusplokk

LAMMI KIVIMAJAD

ARU GRUPP aknad uksed trepid

akende ja uste müük ning tootmine telefon +372 329 5650 aken@arugrupp.ee

n

o HT TÄ

UD

DIN

N SÜ

UUDIS: avatud uus LAMMI ehitusplokkide NÄIDISSAAL

treppide müük ning tootmine telefon +372 329 5718 trepp@arugrupp.ee

www.arugrupp.ee

Puitbrikett – küttehalgude konkurent MAIRI KADAK

leht@ohtuleht.ee

FRANKE TÄIUSLIK SÜSTEEMNE KÖÖGITEHNIKA Valamud Segistid Õhupuhastid Sorterid

www.franke.ee

Tavapäraste küttepuude kõrval saab juba mõnda aega kütta ahju või kaminat puitbriketiga – suurepärane võimalus näiteks neile, kel haluriitade tarvis hoiuruumi napib.

Puitbrikett, aga ka pellet, on nüüdisaegsed küttematerjalid, mille efektiivsus võrreldes halupuuga on mitu korda suurem. Plusse on veel terve hulk: kasutada on mugav, sest ära jääb lõhkumine, riitaladumine ja kuivatamine, ruumi võtab vähe, süütamisega pole muret, sest küttematerjal on kuiv ja võtab hõlpsalt tuld, ning jalavaevagi jääb vähemaks – ühest kütmiskorrast jääb koldesse õige vähe tuhka.

Läbinisti naturaalne materjal Arenenud maailm liigub üha enam sinnapoole, et loodus ja keskkond meie ümber säiliks võimalikult puhtana. Tahame ju, et meie lapsi ümbritseks vähem mürkaineid ja saasta.

Elades piirkonnas, kus kolm neljandikku ajast on külm ja niiske, tuleb paratamatult oma majapidamine mingil viisil soojaks kütta. «Meie pakume oma klientidele loodussäästlikku nüüdisaegset kütmisvõimalust – säästlikku kütmist puitbriketiga,» ütleb Rivo Aunpu, puitbriketti tootva firma Briketipoisid OÜ tegevjuht. «See on biokütus, mis aitab kokku hoida raha ja ruumi, hoiab meie küttekolded puhtad ja säästab meie ja meie laste tervist.»

Puitbriketti saab kasutada peaaegu kõigis elava tule tegemiseks mõeldud küttekolletes.

«Puitbrikett on läbinisti naturaalne küttematerjal, see ei sisalda mingeid lisaaineid, toore on vaid saepuru,» selgi-

Puitbriketi plussid  Kütab toa kiiresti soojaks, sobib igasse küttekoldesse.  Võtab vähe säilitusruumi, ei määri.  Valmistatud kohalikust toormest, ei sisalda mürgiseid lisaaineid.  Tekitab väga vähe tuhka.

tab Aunpu. «Briketti hoiab koos looduslik liimaine ligniin.» Puitbrikett saadakse saepuru hüdrauliliselt või mehaaniliselt suure jõuga kokku pressides, see on väga suure tihedusega ja tänu sellele võtab ladustamisel vähe ruumi.

Paljud ettevõtted toodavad ka pelleteid ehk puidugraanuleid, mis on mõeldud kasutamiseks spetsiaalsetes pelletipõletites nii kodumajapidamistes kui ka tööstuslikes automaatsüsteemides. Needki koosnevad vaid saepurust ja ligniinist.

Vali: kandiline või ümar Toodetakse nii kandilist kui ka ümarat puitbriketti, nii tumedat kui ka heledat. Kandiline brikett on enamasti mahult suurem ja tihedamini kokku pressitud. Seetõttu on seda raskem süüdata, põleb see aga mahedama leegiga ja kauem – sobib hästi pikka ja ühtlast tuld vajavatesse küttekolletesse. Ümarate tükkidena müüdav puitbrikett on pisut väiksema jõuga kokku pressitud, see süttib kergemini ja annab kiiresti üsna teravat kuumut. Sobib hästi kolletese, mis on vaja võimalikult kiiresti soojaks saada. Ära põleb see kandilisega võrreldes oluliselt kiiremini ja jätab kuumuse salvestamiseks vähem sütt.

Ära ahju lõhki küta!

Puitbriketi kütteväärtus on märksa suurem kui küttepuude oma, tootjate kinnitusel võrdub tonni puitbriketi kütteväärtus nelja ruumimeetri kuivade lepahalgudega. Seepärast tuleb kütmisel olla ettevaatlik: puitbriketti tuleks koldesse panna kolm-neli korda vähem kui halgusid. Kui kasutada halgudega võrdset kogust briketti, teeb see liiga eriti metallist küttekoldele.

Briketti on hea süüdata kauapõleva süütematerjaliga: süütetabletid, kuivad puidulaastud. Koldetäis võtab hõlpsasti tuld, kui briketitükkide vahele on jäetud piisavalt õhku. Brikett põleb ühtlase leegiga, ei paugu ega praksu. Puugaasikatlas tuleks seda põletada koos puudega – seal ei pruugi brikett üksi toimida, sest saepurust on suur hulk gaase välja läinud.

Allikas: OÜ Briketimeistrid

Teisipäev, 29. september 2015

Kodu ja ehitus 7

Kui kodusooja annab ahi TAIRO LUTTER

ILLE GRÜN - OTS

Ära unusta!

leht@ohtuleht.ee

Selle aasta septembrikuust peab ahju-pliiti kasutaval majaomanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Tuleohutuse seadus ütleb, et eramajas võib kütteseadet puhastada ise, kuid kord viie aasta järel peab seal kütteseadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija. Tuleohutuse seadus jõustus 1. septembril 2010. Kui majaomanik on viie viimase aasta jooksul kutsetunnistusega korstnapühkija teenust kasutanud ja selle kohta on akt, ei ole tal kohustust sel aastal korstnapühkijat kutsuda. Kortermajades ja ridaelamutes peab kutseline korstnapühkija korstnat pühkima igal aastal ja andma töö kohta ka akti.

Korstnapühkijate kontakte leiab aadressilt www.korsten.ee, teavet jagab ka päästeala infotelefon 1524.

Kured sätivad end minekule – seejärel, ütles vanarahvas, tulevad kurjad ilmad. Kui kodusooja annab ahi, siis enne tule allategemist oleks mõistlik veenduda ahju korrasolus.

Kamina- ja ahjupoe 12 Kaminat juhataja Priit Hanson kordabki esmalt ahju- ja kaminaomanikele, et kõige tähtsam on enne tõsisema külma tulekut üle vaadata, et küttekehad oleksid korras: kuskilt ei aja suitsu sisse, lõõrides, pliitides, soojamüürides, ahjudes ega korstnates pole pragusid, korsten pole pigitunud ja tahmaluugid püsivad kindlalt kinni. «Ei maksa unustada: korstent peab puhastama nii tihti, et välditud oleks tahma põlemaminek,» märgib Hanson. «Kui tahmapõleng tekib, siis on põhjuseks korstnaomaniku hooletus.»

Uksetihendid ja vuugivahed!

Viimasel ajal on ahjudele-kaminatele valitud enamasti klaasuksed – et kütta oleks ohutu ja leegid siiski ka silma rõõmustada saaksid. Priit Hanson soovitab enne küttehooaja algust üle vaadata ukse- ja klaasitihendid ning vajadusel need uute vastu vahetada.

Visake pilk peale ka ahjuukse kinnitustele ja kolde vuugivahedele. Pisemad vuugivead saab ise täiesti edukalt tulekindla seguga täita. Kui mõni viga ahju juures tundub esmalt õige tühine, ei soovita Hanson ka selle parandamist kevadesse lükata.

«Hõrenenud vuugivahed ei ole hermeetilised, seetõttu saab

Allikas: päästeamet

«Metallkorstnaid tuleb kindlasti puhastada plast-, mitte metallharjaga – viimane võib korstna sisepinna ära kriipida ja siis hakkab see roostetama.»

Priit Hanson, kaupluse 12 Kaminat juhataja

ving neid pidi tuppa immitseda – ja see on juba eluohtlik,» hoiatab ta. Suuremat sooja sellise ahjuga nagunii ei saa, ehkki kütet kulub palju: salvestusaeg on lühike. Kui korralik ahi võib ka ööpäeva soe püsida, siis õhtul köetud kehvas seisus ahju soojusest pole talvel hommikuks alles muud kui mälestus.

Kui ahi ikka ei ole täiesti korras, siis seda kasutada ei tohi. Ka on selline ahi vilets soojaandja ja soojuse salvestusaeg on sel lühike.»

Moodulahi mõne päevaga Iseenese tarkus võib ahjuparandamise juures napiks jääda, hea, kui olukorda hindab paberitega

korstnapühkija või vilunud pottsepp. Viimaste kontakte saab leida netiaadressilt www.pottsepad.ee. Vahel võib selguda, et nii suurt viga, mis lammutamist nõuaks, ahjul polegi.

Kui siiski selgub, et vanast ahjust enam asja ei saa, tuleb uue ehitajat eriti hoolikalt valida: oskaja meistri ehitatud ahi peab vastu pool sajandit, sosssepa töö ei pruugi end juba esimesel talvel õigustada.

Kes praegu avastab, et ahi siiski enam ei kesta, jääb tellisvõi pottahju soovides meistri leidmisega tõenäoliselt hätta.

Hanson usub, et headel ahjumeistritel on tööjärg enamasti pooleks aastaks ees. Võõrast

pottseppa palgates tasub meeles pidada sedagi, et seaduse järgi tohib küttesüsteemi ehitada vaid pottsepp, kellel on kutsetunnistus (selle kehtivust saab kontrollida kuitsekoja kodulehel). Muidugi pole võimatu leida tuttavate soovituste toel kuldaväärt ahjumeister, kelle aastakümnete jooksul laotud ahjud-pliidid räägivad rohkem kui mis tahes paber.

Priit Hanson märgib, et näiteks tellistest ahju ladumine võtab pottsepal aega kuni paar nädalat. Kui aga enne on vaja veel vana maha lõhkuda, siis tublisti kauem. «Eeliseks võib olla ehk soodsam hind, samas võivad odavad viletsad tellised hiljem kätte maksta,» ütleb Hanson.

«Lihtsam variant on soetada valmisahi. Moodulahju – näiteks Tulikivi või Nunnauuni – saab töökorda kuni kolme päevaga, meie Linnatulega läheb aega üks-kaks päeva, Tiileri ahjude püstipanek nõuab pisut rohkem aega, sõltuvalt kaalust neli kuni kuus päeva.»

Võimalik mitu lahendust Et saada uut ahju, tuleb vana maha lõhkuda. Osa pottseppi pakub ise ka lammutusteenust, seda saab aga ka eraldi teenustööna tellida. Internetiinfo põhjal on keskmine lammutushind 350 eurot, on ka poole odavama ja oluliselt kallima (kuni 600 eurot) hinnaga pakkujaid. Hind oleneb sellest, millise ahjuga tegu, kas on vaja ümbrust tolmu ja tahma eest kilega kaitsta, kas lammutuspraht tuleb ära vedada jne.

Uue ahju soetamise eel on nii mõnelgi põhjust muretseda, kas vana ahju vundament uut ikka

kannab, eriti kui tahetakse, et uus oleks senisest tõhusam.

«Ahju mass soojust salvestabki, seepärast peaks korralik ahi kaaluma 1300–2500 kilo,» selgitab Priit Hanson. Variant on ka varasemast kõrgem ahi – kui kõrgusse ruumi on. On ka moodulitest ehitatud ahjusid (nt Linnakivi, Tiileri, Linnatuli ahjud), millele saab vajadusel mõne moodulirea peale panna.

Igal juhul tuleb jälgida, et ahjualune vundament oleks piisavalt tugev raskemat ahju kandma.

Vahel on lahenduseks lisavöö, mis vanale vundamendile ümber valatakse – parima võimaluse oskavad ahjumeistrid kohapeal välja pakkuda.

Kui teil väga veab, saab uue ahju juures vanad kivid ära kasutada – eeldusel, et need on terved ja pragudeta. «Taaskasutada võib ainult välisvoodri-, mitte koldekive,» rõhutab Hanson.

Teisipäev, 29. september 2015

8 Kodu ja ehitus

ERAKOGU

-20%

Uue põlvkonna katuseaknad Roto Designo Designo katuseakende omadused:

uudne disain ja väliste katteplekkide värv (hall-metallik) aitab aknal hästi sulanduda kõiki tüüpi katusekattematerjalide ja materjalide toonidega

tehases eelpaigaldatud paigaldusvinklid

tehases eelpaigaldatud soojustusplokk ja aurutõkkekile

paigaldusjärgne raami reguleerimise võimalus FixAlfa OÜ gsm 5055283 LCPGM"ƂZCNHC GG

YY TQVQ GG

Millest alustada katusevahetust

6 PÕHJUST,

Katusevahetus on suur ja mitte just kõige odavam töö, sestap tasub seda hoolikalt kavandada ja töö tegijaid valida – katus on maja tähtsaim välispiire ja selle ehitus nõuab peale kuldsete käte ka head ehitusfüüsika tundmist.

miks valida SYNEGO aknad

 Kui plaanid katusevahetust, alusta sellest, et mõtled läbi kolm olulist asja: milline katus sobib nii maja kui ka ümbrusega, millist suudab maja kanda ja milline mahub eelarvesse.  Kui tahad näiteks vana plekk- või bituumenkatuse vahetada kivikatuse vastu, tuleb lasta maja asjatundjail üle vaadata, et teha kindlaks, kui suurt koormust suudab katusekonstruktsioon taluda.  Hinnapakkumist soovides saada firmale peale hoone kirjelduse ka mõni foto: pildista katusealust ja lisa kolm-neli pilti maja väliskõlgedest. Piltide alusel on katusemeistritel lihtsam anda ka soovitusi tehniliselt sobivate materjalide asjus.  Ära otsusta vaid numbrite järgi kõige odavama pakkumise kasuks: jälgi, kas pakkumised on võrreldavad, s.t sisaldavad samu asju.  Loe hinnapakkumist tähelepanelikult: kas kirja on pandud kõik vajaminevad materjalid ja lisatarvikud, kas arvutuste aluseks olevad ruutmeetrid klapivad katuse pinnaga, kas pakkumine sisaldab ka lammutusmaterjalide äravedu jm.  Uuri ettevõtte ajalugu ja töökorraldust – kas kasutatakse alltöövõttu, iga kord uusi töömehi, või on firmal oma väljaõppinud brigaadid.  Selgita välja, kas materjali ja paigaldustööde eest kannab vastutust ja annab garantii üks ja sama ettevõte või on need eri firmad.  Küsi materjalide garantiitingimusi ja loe need hoolikalt läbi.  Kui esimene valik on tehtud, uuri firma varasemaid töid ja küsi neilt töö tellinud majaomanike kogemusi ehitajaga suhtlemisel. Tellija ei pea seesuguseid küsimusi esitades piinlikkust tundma, sest tugeval ettevõtjal pole põhjust oma varasemaid töid saladuses hoida. ÕHTULEHT

Vanad aknad põhjustavad majas kõige suuremat energiakadu.

Valdavalt on nad tehniliselt juba aegunud ning halva soojusisolatsiooniga. Tagajärjeks on see, et maksate soojusenergia eest kallist hinda, aga see haihtub akende kaudu.

1. 50% parem soojusisolatsioon Uued SYNEGO aknad on ideaalsed säästuprogrammiks. Võrreldes nüüdisaegsete tavaliste akendega, pakub SYNEGO kuni 50% paremat soojusisolatsiooni. Nii vähendavad nad märgatavalt küttekulusid. Reeglina põhjustavad 47% maja energiakaost just akende kaudu toimuvad õhulekked.

2. 22 korda vähem müra Linna pidevalt tuksuv liiklusmüra, naabrite muruniiduk ja kreissaag – päevast päeva oleme ümbritsetud häirivast mürast, mis meid ka koduseinte vahelt üles leiab.

Tänu spetsiaalsele heliisolatsioonile annavad SYNEGO aknad võimaluse jätta müra lihtsalt akna taha ja kodu muutub vaikuse oaasiks. Pidev kokkupuude häiriva liiklusmüraga põhjustab oluliselt suuremat südame-veresoonkonna haiguste riski.

Lihtne on stressitekitav müra välja jätta.

3. Kodu on kuni 10 korda vargakindlam 80% kõigist sissemurdmistest pannakse toime kergesti avatavate akende ja uste kaudu. Tänu turvatehnikale jääb enam kui kolmandik ainult katseks. Kodu saab kaitsta, kindlustades aknad sissemurdmistõkkega. Kui akent ei saa mõne sekundiga lahti murda, otsivad sissemurdjad endale kiiresti kergema sihtmärgi. Kuni 10 korda parem kaitse sissemurdmise vastu!

4. Üle 220 värvitooni + erinevad vormid Kas säravvalge aken, soe ja reljeefse pinnaga puitdekoor? Kõik see on SYNEGO akende puhul võimalik. Välis- ja sisekülje dekoori saab eraldi valida, värv on püsiv ja ilmastikukindel. Ka vormi on lihtne valida – aken ei pea alati olema kandiline, vaid võib

Min u .. kodu .

Allikas: Toode, Ruukki, Knoobus ALDO LUUD

olla ka kolmnurkne, ümar, kaarjas – arhitektoonilisi kujundusvõimalusi on palju nii uute kui renoveerimist vajavate hoonete puhul.

5. Aknapesu on nüüdsest lapsemäng SYNEGO akendele spetsiaalselt väljatöötatud kiht High Definition Finishing (HDF) laseb aknal iga päev särada kui uus. Tänu sellele on akna pealispind märkimisväärselt siledam ja säravam, ka mustus ei jää sellele kergesti külge. Aknad püsivad kauem puhtad ja neid on ka kergem puhastada.

REHAU SYNEGO aknaid küsi aknatootjatelt:

6. Vastutustundlik suhtumine keskkonda SYNEGO tootjad jälgivad materjali- ja energiakasutust toote kogu elutsükli jooksul. Nende põhimõte on võtta kasutatud aknad ümbertöötamiseks tagasi. Saadud toormaterjal töödeldakse täielikult ümber ja seda kasutatakse vääristatuna tootmisprotsessis, ilma et kvaliteet kannataks.

Tootmisprotsessis eneses vähendatakse mitmete meetmete abil energiakulu, sest see on keskkonnakaitse mõttes parim lahendus.

Mida teha vana eterniidiga?

Eterniidi utiliseerimise asjus tasuks võtta ühendust korraliku prügiveoteenust pakkuva ettevõtte või jäätmejaamaga. Katust lammutades oleks hea vanu plaate võimalikult vähe lõhkuda, sest vanas eterniidis sisalduv asbest on mürgine ja lammutustolmu sissehingamine võib teha tervisele tõsist kahju.

Kindlasti tuleb kanda eriti mürgiste ainetega töötamiseks mõeldud maski, et võimalikult vähe tolmu hingamisteedesse ja kopsu pääseks. Kui vähegi taskukohane, jäta vana eterniitkatuse lammutustöö asjatundjate hooleks, kes oskavad kõigi ohtudega arvestada.

Teisipäev, 29. september 2015

Kodu ja ehitus 9

PIR – energiatõhus soojustus Meie kliimas on igati mõistetav, et hoonete soojustamisse suhtutakse üha tõsisemalt. Mida suurem on soojustusmaterjalide valik, seda parem. Seepärast tasub tutvust teha ka nn PIRsoojustusega.

Materjali nimi – polüisotsüaanuraat – kipub keelt murdma, seepärast kutsutaksegi seda lihtsalt PIR-soojustuseks. Öeldakse, et PIR on hea ent liiga kallis materjal. Sõltub siiski, kuidas vaadata.

Pilet tuleb odavaks sõita PIR on väga tugev keemiline ühend, plaadist ei eraldu peentolmuosakesi ega ühendeid, mida mineraalvillade sideaine sisaldab. PIR-plaat on suletud pooridega süsteem.

PIR-soojustusplaat on peaaegu kaks korda soojapidavam kui senituntud soojustusmaterjalid (mineraalvillad, EPS jt). See aga tähendab, et konstruktsioonid saavad oluliselt saledamad ja seeläbi ka esteetilisemad. Ühtlasi tagab PIR-plaadi suletud pooridega süsteem tuulekindla kihi, mis omakorda tagab konstruktsiooni õhutiheduse, olles sama oluline omadus kui soojapidavus ise. Maja võib küll olla paksus soojustuskihis, aga kui õhk pääseb konstruktsioonis liikuma, kaovad

soojapidavuse omadused hetkega.

Kui lisada siia ka kujupüsivus ning niiskuskindlus, on tulemuseks lahendus, mis suure tõenäosusega tagab konstruktsiooni planeeritud soojapidavuse terve kasutusaja kestel ja hoiab ka küttekulud madalad – mitte nii nagu majades, mis paberil näevad välja energiasäästlikud, ent tehniline teostus sööb plaanitud tulemuse reaalses kasutuses nulliks.

Peale kõige muu on PIR-plaadiga soojustamine tunduvalt vähem töömahukam, ära jääb hulk materjale ja töölõike, mis on vajalikud näiteks mineraalvillade paigaldamisel: abikarkassid, tuuletõkked, nende paigaldus jne. Päev päevalt tõusvate tööjõukulude puhul peab eesmärgiks olema sama töö juures võimalikult hea tulemuse saavutamine. Nagu öeldakse: pilet tuleb odavaks sõita.

Energiatõhusust plaanides Euroopa Liidu karmid direktiivid hoonete energiatõhususele on tulekul, suund on ligi nullenergia-hoonetele, mille saavutamiseks on oluline, et hoone energiatarve väheneks – see on ka üks passiivmajade ideoloogia alustalasid.

Väiksem tarbimine muudab majaomaniku ka vähem sõltuvaks tõusvatest energia hinda-

VIDA PRESS

Tagab tulekindluse PIR-plaadi tulepüsivus on hea, selgelt üle palju kasutatavatest pehmetest villadest. Mineraalvilla on mitut sorti ja pehmed villad hakkavad juba 200kraadises kuumuses paakuma ning konstruktsioonis kuju muutma, avades nii ligipääsu süttivatele materjalidele. PIR-plaadil on eeskujuliku tulekindluse omadused: 400 kraadi juures hakkab see söestuma, aga ei süttigi.

dest, sest tarbimise üldnumber on lihtsalt väga madal. Soojuspumbad ja soojatagastusega ventilatsioonisüsteemid on küll head abimehed, aga ka nende töö on kasutu, kui hoone soojapidav ümbrik on auklik.

Soojuskadude ja jahutuskoormuste miinimumi viimisel muutuvad välistarindid paksemaks ja seeläbi kohmakamaks,

suureneb ka alginvesteering.

Nüüdisaegne välistarind eeldab kvaliteetset materjali, mis lõppkokkuvõttes tagab sama maksumuse juures õhema ja kauakestvama lahenduse.

Tänapäevaste seinte ja katuslagede soojustuskihi paksuseks PIR puhul võiks olla 220–320 mm. See annab konstruktsiooni U (soojusläbivuse) arvuks 0,1-

0,07 W/m2K. Et saavutada sama soojapidavus konkureerivate lahendustega, räägime poorbetoontoodete nagu Aeroc puhul 1–1,2 m paksustest või mineraalvillade puhul 0,45–0,6 m paksusest soojustuskihist, mille konstruktsioonide keerukus avaldab olulist mõju alginvesteeringule ning tekib ka küsimus, kas kannatama ei hakka arhitektuur ja esteetika.

Valge bituumenkatus Soojuse kinnihoidmise kõrval tuleb maja puhul mõelda ka sellele, kuidas vältida ruumide ülekuumenemist. Need, kelle majal soojustuskihte kasinalt, teavad omast käest, kui lämbe võib

päikeselise suvepäeva lõpuks olla katusealustes ruumides – enamasti on seal just magamistoad, kus konditsioneerita on võimatu magama jääda. Paraku ei suuda konditsioneer meie kliimas end kuidagi tagasi teenida. Seega: nii nagu külmal ajal ei tohiks sooja hoonest välja lasta ja lihtsalt ilma kütta, ei taha me soojal ajal ülemäärast kuumust ka sisse lasta.

Päikese käes tõuseb lamekatuse pinnatemperatuur ligi 100 kraadini – on üsna selge, et osa sellest soojusest jõuab ka siseruumidesse. Seega tuleks pinnatemperatuuri alandada. Nutikaks lahenduseks on valge pinnaga bituumenrullmaterjal (nt IKO Carrara), mis on kaetud titaandioksiidi puistega. See materjal on kõrge peegelduvusega (SRI 81), tänu sellele ei tõuse katusepinna temperatuur meie oludes üle 45 kraadi.

Madalam pinnatemperatuur aitab kaasa ka katuse pikaealisusele – katusekate tagab vettpidavuse üle 35 aastaks. Võrreldes musta värvi bituumenkatusega, on hind kallim, selle vahe teeb aga tasa valge materjali eluiga. Et päike seda tänu peegelduvusele ei kahjusta, on materjali eluiga kaks korda pikem kui tumedal rullmaterjalil – üle 35 aasta. Pealegi: kevadel ei tiku sellisele katusele ka tuvid ega kajakad – neid tõmbab ligi ikka soojus. KRISTJAN ARRAS

REKLAAMTEKST

Lambavill hoiab kodu soojana

Lambavillasoojustus

Lambavillsoojustus on eriliselt inimsõbralik, vähese keskkonnamõjuga ja jätkusuutlik soojustusmaterjal.

Esimesi tõendeid lambavilla kasutamise kohta on arheoloogid leidnud u 8000 aasta tagusest ajast praeguse Iraani aladelt.

Tänapäevase lambavillasoojustuse tootjal Isolenawollel on selle tooraine kasutamiskogemust üle 50 aasta.

Lambavill tõestab oma ürgset olemust juba sellega, et ka kaasajal leiutatud basaltja klaasikiududest isolatsioonimaterjale, mis püsivad koos tänu kleepivate omadustega vaikudele, nimetatakse samuti villadeks!

Lambavilla kasutamisel elamute soojustamisel on põhitooteks rullvillad. Need on kolme erineva tiheduse ja kvaliteediastmega (vt tabel). Selleks, et villamatt püsiks koos, ei kasutata keemilisi liimvaikusid, villakiud on seotud tänu spetsiifilisele nõeltöötlusele, mis on Isolenawolle villade eripära.

Lisaks rullvilladele, mis tagavad kaubanduses saadaval olevate mineraalvilladega samaväärseid sooja- ja heliisolatsiooniomadusi, on Isolenawolle tootevalikus ka

spetsiaaltooted vuukide tihendamiseks lindi kujul ja vilditud vill löögi- ja õhumüra summutamiseks.

Lambavill-soojustus on üdini naturaalne toode, mis sobib nii kõrge keskkonnateadlikkusega kui ka allergiatundlike inimeste kodude ehitamiseks. See on sertifitseeritud natureplus® sertifikaadiga. Selleks, et koid ei sööks seda muidu neile nii suupärast materjali, on lambavill töödeldud Thorlan IW kaitseainega. Ka sellel ainel on natureplus® sertifikaat.

Lambavillal kui looduslikul tootel, analoogselt nt savikrohviga, on ruumi niiskustaset tasandav omadus. Villakiududes puuduvad vajalikud toitained hallitusele, mis ei lase sellel ka areneda. Lambavill on suuteline absorbeerima kuni 33% õhuniiskust omakaalust, ilma et see kaotaks oma soojustusomadusi, mida ei saa öelda mitmete teiste ehitusvillade kohta.

Isolenawolle soojustus tagab tervisliku ruumi siseõhu, kuna villakiudude koostises olev keratiin seob endasse kahjulikke

Rullvillad Rullis soojustus Premium Optimal Block

paksus, cm 8...30 3...16 3...16

laius, cm 60; 65; 70 30...120 30...120

pikkus, m 2...4 3...9 3...9

mahumass, kg/m3 20 18 14

λ, W/mK 0,0359 0,0385 0,0420

Kasutus paksemad kihid standardlahendused põhitoode Allikas: Estria Metall OÜ

keemilisi ühendeid, sealhulgas mürgiseid formaldehüüde, mis kuuluvad paljude laialt levinud ehitusmaterjalide koostisesse.

Lambavillal on kõrge süttivustemperatuur, see on isekustuv E-klass, seega ei erita ta põlemisel mürgiseid gaase ega tilkasid.

Lambavilla ainukeseks puuduseks on tema hinnatase, kuna selle masstootmist tänapäeval ei harrastata odavamate alternatiivide tõttu.

Kui ehitise valmimise ainus kriteerium on hind, siis pole inimsõbralikul lambavillal säästuehitusse asja. Naturaalsest lambavillast soojustuse hinnatase jääb vahemikku 150–240 €/m3, ca 20– 30 €/m2 maksab 10 cm paksune matt.

Kuna lambavill-soojustus ei idane ega mädane, siis see säilitab looduslikest taimse päritoluga analoogsetest toodetest kordades pikema aja jooksul oma suurepärased omadused.

Kui konstruktsioone lammutatakse või rekonstrueeritakse ja soojustusmaterjali ei taaskasutata, siis lambavill ei põhjusta reostuskoormust keskkonnale.

(Vt Isolenawolle koduleht http://www.isolena.at)

Soojaisolatsioon Lambavill on väga heade füüsikaliste omadustega naturaalne soojaisolatsioonimaterjal

Õhu puhastus Lambavill puhastab ruumi õhku, sidudes endaga formaldehüüde

Niiskuse regulatsioon Lambavill võib siduda endasse kuni 33% niiskust, ilma, et see mõjuks soojaisolatsiooniomadustele

Mürasummutus Tulekaitse Lambavillsoojustust on testitud ja sertifitseeritud natureplus® sertifikaadiga, tulepüsivus on B s1, d0 vastavalt EN 13501-1 standardile

Jätkusuutlik Lambavill on looduslik soojaisolatsioonimaterjal, mida saadakse lammaste pügamisel 2x aastas, see ei reosta loodust

A B

A Siseviimistlus

C Aurutõke

E Tuuletõke

B Elektripaigaldise

D Lambavillast

F Fassaad

vaheruum

põhisoojustus

C

D

E F

Teisipäev, 29. september 2015

10 Kodu ja ehitus

Vihmaveerenn pe IA MIHKELS

Pane tähele!

Vihmaveerennide ja -torudeta ei saa hooned meie ilmastikus kuidagi hakkama. Õigesti valitud vihmaveesüsteem suudab vastu võtta kogu katuselt valguva vee ja suunab selle majast eemale.

 Kui majal pole korralikke terveid ja õigesti paigaldatud vihmaveerenne ja -torusid, pritsib katuselt alla voolav sajuvesi maja fassaadile või leiab räästa juurest pääsu ehitise konstruktsioonidesse, põhjustades niiskuskahjustusi, mille parandamine võib osutuda väga kulukaks.b  Ise renne ja torusid paigaldma asudes küsi kindlasti enne nõu mõnelt katuse- või vihmaveesüsteemide paigaldamisega tegelevalt firmalt, et valitud süsteem vastaks maja nõudmistele.  Kui katuse pind on alla 50 m², sobib kasutada renni mõõduga 100 mm ja toru läbimõõduga 75 mm. Katus pinnavahemikus 50–100 m² nõuab renni mõõduga 125 mm ja toru läbimõõduga 87 mm. Suurema kui 100 m² katusepinna korral tuleks kasutada renni mõõduga 150 mm ja toru läbimõõduga 100 mm või renni 190 mm ja toru 111/120 mm.  Rennikandurid tuleks paigaldada vahemaaga 60–80 cm, alguse ja lõpu kandur paigaldatakse servast 10 cm kaugusele. Jälgi, et kinnituskonksud toetaksid korralikult liitekohti ja üleminekuid. Katuseakna alla jäävat renniosa tasub toestada tavapärasest tihedamalt.  Jälgi, et torust alla valguv vihmavesi voolaks maapinnale jõudes majast eemale.  Paljude selle valdkonnaga tegelevate firmade kodulehelt võib isetegija leida täpsed paigaldusjuhised koos joonistega.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

RRAGA? O K D Ö Ö ÕIK T TEEME K KSUGA! A JÄRELM al. 15,9% • intress kse al. 0 € • sissema

Kui katusevahetus nagunii plaanis ja selleks on leitud ka usaldusväärne katusefirma, on kõige muretum tellida neilt ka vihmaveesüsteem – meistrid valivad otstarbekaima lahenduse, tagavad nõuetekohase paigalduse ja võtavad ka vastutuse tehtud töö eest.

Enne alustamist arvuta

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

Kui katus vahetamist ei vaja, vihmaveerenni ja -torusid aga kas pole üldse või on need oma aja ära elanud, siis ei maksa uue süsteemi paigaldamist pikalt edasi lükata: katuselt alla voolav ja seintele pritsiv vesi hakkab paratamatult fassaadi kahjustama, ka võib see voolata ehituskonstruktsioonide vahele ja seal palju kahju teha.

Vihmaveesüsteemi valik sõltub ennekõike katusepinna suurusest ja selle kaldest: mida suurem on katus, seda rohkem vett peab süsteem vastu võtma.

Väga oluline on katus täpselt üle mõõta, et teha vajalikud

Allikad: Lindab, Toode

arvutused, mille alusel valida sobiva suurusega vihmaveesüsteem.

«Arukas oleks kasutada mõne vihmaveesüsteeme tootvapaigaldava firma abi,» soovitab ASi Toode müügi- ja turundusjuht Erki Loigom. «Kui aga soovitakse firmalt hinnapakkumist saada, siis on hea saata lisaks mõõtmisandmetele ka hoone foto – selle järgi on võimalik teha üsna täpne hinnapakkumine.»

Kes tahab vajalikud rennidtorud ise paigaldada, leiab paljude selle valdkonnaga tegelevate firmade kodulehelt üksikasjalikud paigaldusjuhised koos joonistega.

Võta arvesse katuse eripära Katused on erinevad ja ka vihmaveesüsteem tuleb igale hoonele valida just katuse eripärasid arvestades. Näiteks katuseakendega katuse puhul tuleb

Teisipäev, 29. september 2015

Kodu ja ehitus 11

eab sadudega toime tulema VIDA PRESS

Kogu puhast vihmavett Mõtle vihmavett kogudes ka sellele, et enne kogumistünni jõudmist voolab vesi mööda katust, tuues kaasa seal oleva tolmu, keemilised ühendid ja tahma. Kõige räpasem on vesi pärast pikemat põuda esimese saju ajal, kui vesi uhub katused puhtaks sinna kogunenud mustusest.

Vihmaveesüsteem peab tagama vee äravoolu kõigilt katuseosadelt. Vanadel rennidel-torudel tuleb pilk peal hoida, et need õigel ajal uute vastu vahetada.

ette, et lumi nende kohal sulab ja valgub renni, kus see järgmise külmaga jäätub. Seetõttu kipub renn neis kohtades ära vajuma. «Sel juhul tuleb renn tihedamalt kinnitada, et see paremini vastu peaks,» soovitab Loigom. «Kindlasti tuleks aga otsida ka võimalusi likvideerida selle olukorra peamine põhjus – katuseakende soojaleke.»

Loigom märgib, et üks võimalus olukord lahendada on ka

paigaldada vihmaveerenni küttekaabel, mis ei lase veel rennis jäätuda, aga tunnistab, et see pole odav, sest kaablid tuleks sel juhul paigaldada kogu renni ulatuses.

Mõtle ette kevadele Kel plaanis veel sel sügisel oma kodumajale uus vihmaveesüsteem paigaldada, sel tasub kindlasti mõelda, et vihmavett annab koduses majapidamises

ära kasutada – eriti suvel aiakastmiseks, aga ka muul ajal, praegu näiteks koera poriste jalgade loputamiseks, põrandate või auto pesemiseks. Seega oleks mõistlik vihmavett koguda.

Mahuti võib asetada lihtsalt vihmaveetoru alla ja lasta veel sinna voolata. Kellel selline lahendus silma riivab, võib rohkem nuputada: mahuti võib maasse kaevata, soodsate tin-

gimuste korral näiteks kasvuhoone kõrval ja juhtida vihmaveetorust tulev vesi sinna maaalust toru pidi.

Veemahutiks ei pea valima suvalist vana tünni, aia ja ehituskauplustest tasub küsida ka spetsiaalseid vihmavee kogumise mahuteid. Neid ei pruugi alati saada olla, kuid saab neid tellida.

Veekogumist saab veel mugavamaks muuta. «Vihmavee-

süsteeme tellides on võimalik saada niisugune vihmaveetoru, millel on küljes avatav klapp, kustkaudu saab sobival ajal lasta sajuveel mahutisse joosta, muul ajal võib see kinni olla,» märgib Loigom. Mugavust lisav klapp valmib käsitsitööna ja lisab vihmaveesüsteemi hinnale küll umbes 30 eurot, kuid kasutusmugavus ja kraanivee pealt saadav kokkuhoid tasub selle lisakulu ära.

Õpi plekksepaks - tasuta Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolis on veel vabu kohti ehitusplekksepa kursusele. Õppetöö aluseks on riiklik õppekava, õpingud algavad 1. detsembril ja need on õppureile tasuta. Järgmisest aastast on võimalik sooritada ka kutsetunnistuse saamiseks vajalikud eksamid.

Koostöös Eesti katuse- ja fassaadimeistrite liiduga kokku pandud ja riikliku kinnituse saanud õppekaval on esimene rühm sel sügisel juba õpinguid lõpetamas. «Õppekavas on teooriat ja praktikat suhtes üks viiele,» märgib mehaanikakooli automaatika- ja ehituserialade õppejuht Leho Lilleorg. «Praktika suur osa, mille käigus mõistagi on samuti oma koht ka teoorial, tagab head ametioskused – õpetajaiks on oma ala põhjalikult tundvad meistrid.»

Lilleoru sõnul sobib aastane kutseõpe nii neile, kes ehitusvaldkonnas juba töötavad, kuid tahavad oma teadmisi-oskusi värskendada, kui ka neile, kel soov elu esimene amet selgeks õppida või eriala vahetada. Vanusepiiranguid pole, oodatud on kõik, kes tahavad kätte õppida tulusa ameti.b

IA MIHKELS

Reklaamtekst

laudist jne. Erilise välisilme jätab sile või lainelise tekstuuriga spetsiaalne fassaadikork, mida ei viimistleta. Õhemat korkplaati kasutatakse välisseina sisepoolel lisasoojustusena ning mürasummutuseks.

Korkplaat on parimaid näiteid selle kohta, kuidas Siseseintel kasutatakse korkplaati peamiselt ruumide kõrgtehnoloogiline materjal saab samas olla 100% heliisolatsiooniks, aga ka viimistleva plaadina interjööris naturaalne. Soojustehniliste ja muude omaduste tõttu ning krohvi aluse materjalina. kasutatakse korkplaati tänase päevani kosmosetööstuses süstikute valmistamisel, müra summutamiseks aga näiteks Põrandate puhul lahendatakse korkplaadiga valupinnaaluseid soojustussõlmi, aga ka ujuvaid põrandakonstruktprofessionaalsetes stuudiotes ning kontserdimajades.

Korkplaat on valmistatud purustatud ning seejärel kokku- sioone (näiteks puitpõrandate sammumüra vähendamine).

Sammumüra ja mööda konstruktsioone kanduva heli aurutatud korgipuukoorest, seega plaat koosneb 100% summutamiseks vahelagedes on lahendus korkplaadist korgist - lisaaineid kasutatud ei ole.

Soojustusmaterjalina on korkplaat ennast tõestanud kahe- ripplagi.

Korkplaadiga saab soojustada nii viil- kui lamesaja aasta vältel, kosmosekatuseid. Kui esimese puhul mängib sarikate tööstuses olnud kasutusel vahe ja korkplaadi mõõtulõikamine otsustaviimased 35 aastat ja kuigi korkmisel suuremat rolli, siis deformatsioonile vastu plaati on peetud Eesti kontekstis pidav korkplaat sobib lamekatuste soojustaeksooti-liseks, siis 70 aastat tagasi miseks ideaalselt. toodeti tehnilist korkplaati ka

Korkplaat - 100% naturaalne soojusja heliisolatsioon

Pärnumaal, korgivabrikus Vennad Auster.

Korkplaadi soojustus- ja mürasummutusmaterjalina taaspopulariseerimine Eestis algas neli aastat tagasi kui koostööd alustasid kodumaine looduslikke soojustusmaterjale pakkuv ettevõte Rolite OÜ ja Portugali suurim korkmaterjalide tootja Amorim Group.

Korkplaati iseloomustavad LAIALT KASUTATAV Üldiselt on korkplaat kasutatav kõikjal, kus kasutatakse plaatsoojustust. Parim soojapidavus ning mürasummutus saavutatakse korkplaadi kasutamisel välisseinal (nii puitkui telliskonstruktsioon). Üldjuhul viimistletakse korkfassaad krohviga, aga võib ka kasutada fassaadiplaate,

mis annab ventilatsiooni kõrval panuse siseõhu värskena hoidmisse. Hingavad konstruktsioonilahendused aitavad kokku hoida sundventilatsiooni arvelt.

KOKKUHOID - paigaldus, viimistlus, ekspluatatsioon Korkplaadi hind on kõrgem kui muudel soojustusmaterjalidel, kuid esmase soetusmaksumuse kõrval tuleb ehitajal arvestada ka seonduvate tööde ajakulu, majaomanik väärtustab aga kulusid hoone kütmisel ning materjali vastupidavust ajahambale. Korkplaadi paigaldus on lihtne - vastavalt konstruktsioonile kasutatakse kas villatüübleid või liimsegusid (naturaalseks, hingavaks lahenduseks sobib näiteks lubipahtel). Korkplaat on ühtlasi nii tuuletõke, soojustusmaterjal kui ka krohvi alunevõi viimistlus-plaat. Viimistledes pinnad loodusliku savivõi lubikrohviga (Eestis toodab ning müüb neid näiteks OÜ Saviukumaja) saab konstruktsioon hingav, niiskust reguleeriv ning tulekindel ja hoone ilme omanäoline. Neid aspekte arvesse võttes tuleb nii mõnegi konstruktsiooniTERVISLIK SISEKLIIMA Ehitusmaterjalide tervislikkus on oluline argu- lahenduse lõpphind soodsam kui erinevate, soodsamate materjalide kombineerimine arvestades ka sinna juurde ment! Allergiad, hingamisteede haigused, kuluvat tööaega. Majaomanikku huvitab ennekõike hoone nahasügelus, teatud kasvajad, aga ka üldine ekspluatatsioonikulu ja siinkohal konkureerib naturaalne väsimus, unehäired ning peavalud - neid korkplaat soojuspidavusega (U- väärtus: 0,040 W/m°C) probleeme seostatakse ruumi siseõhu igati kõigi teiste soojustusmaterjalidega. kvaliteediga (paraku aga veedab inimene siseruumides järjest suurema osa päevast).

Mõned aastad tagasi teostatud hoonete Omadused: sisekliima kvaliteetsuse uuringus positsioMõõdud: 1000 x 500 mm, paksus 10-320 mm neerus Eesti tagantpoolt 7. kohale. Kui riigi jaoks tähendab see suuremaid kulutusi Pindala: 0,5 m2 tervishoiusektorisse, siis üksikisik tajub probleemi Erikaal: 120 kg/m3 tervena elatud aastate vähenemise kaudu. Korkplaadi Soojusjuhtivustegur (U- väärtus): 0,037/0,04 W/m°C eelistamine soojustus- ning viimistlusmaterjalina aitab tervislikule sisekliimale kaasa kahel moel - esiteks ei eraldu Helipidavus: Rw = 50 dB (tellissein, 40 mm korkplaat, 2 kihti krohvi) korkplaadist kemikaale, mürkaineid ega tolmuosakesi, Difusioonitakistus veeaurule: U5-30 teiseks on tegu difuusse e. hingava materjaliga,

Rolite OÜ | www.rolite.eu | info@rolite.eu | +372 53421314

Edasimüüjad: Tallinnas – Majatohter | Tartus – Hea Maja Pood

Teisipäev, 29. september 2015

12 Kodu ja ehitus

REKLAAMTEKST

Kui mugavus ja energiasääst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektrikütteseadmete tootja FENIX kasutada Eestis levinud salvestava põrandakütte asemel pigem otsest põrandakütet.

Vaatleme, mille poolest need kaks kütteviisi erinevad.

Salvestava tööpõhimõttega põrandakütte puhul paigaldadakse küttekaabel 10-14 cm segukihi alla.

Sellise paigaldusviisi puhul akumuleerub soojus betoonikihti ja kiirgub sellest ühtlaselt ruumidesse.

Puuduseks on aga küttesüsteemi juhtimise inertsus.

See tähendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui võimalik. Näiteks päeval, kui päike soojendab põrandat, on ülekütmise oht, sest betoon on juba soe ja põrand ei jahtu kiiresti isegi siis kui termostaat kütte välja lülitab. Tulemuseks on ebamugavalt palav tuba. Õhtul, kui välistemperatuur langeb, ei jõua küttekaabel aga põrandat uuesti piisavalt kiiresti üles soojendada ja tuba võib jääda jahedaks. Samas peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja selle temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on öise ja päevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt väike ja betoonimassi kütmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist võitu ka ainult öise tariifiga elektriga küttes.

Paindliku ja säästliku alternatiivina soovitab FENIX Lääne-Euroopas laialt levinud otsest põrandakütet.

Otseseks põrandakütteks saab kasutada Fenix ECOFLOOR 10W/m küttekaableid, Fenix ECOFLOOR 160W/m2 küttematte või Fenix ECOFILM küttekilet.

Otsese põrandakütte puhul paigaldatakse küttekaabel vaid 2-4 cm paksuse betoonisegu sisse, ECOFILM küttekile aga otse parketi vm. põrandakatte alla.

Otsese kütte peamiseks eeliseks on dünaamiline reguleeritavus, st. kütame siis, kui seda vajame.

Lisaks ei kulu liigset energiat betoonimassi üleskütmiseks ja selle soojuse hoidmiseks.

Kuna otsese kütte puhul puudub salvestava kütte inertsus, saab ruumitemperatuuri väga lihtsalt ja kiiresti vastavalt soovile tõsta või alandada. Näiteks annab temperatuuri alandamine ööseks või tööpäeval kodust äraoleku ajaks märgatavat kokkuhoidu.

Alandades temperatuuri 1ºC võrra, vähenevad kulud ca. 5%. Lahkudes kodust ja lülitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5ºC võrra, vähenevad kulud ca 25%.

Lisaks on võimalik säästa paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud küttematte või küttekilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks.

Küttemattidele kehtib pikk, 10-aastane garantii ning FENIXil on juba üle 10-aastane kogemus Eesti profipaigaldajate turul.

Fenix ECOFLOOR ja ECOFILM küttesüsteeme müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika Äri jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.