Kodu ja ehitus september 2019

MAALE ELAMA! TREPPI KAVANDADES MÕTLE TULEVIKULE. SÜGIS ON HEA AEG ALUSTADA PERMAAIA RAJAMISEGA. KÕIK KÜTTEHOOAJAKS VALMIS?

Kodu ja Ehitus Esmaspäev, 30. september 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Esmaspäev, 30. september 2019

2 Kodu ja Ehitus

www.aiamajad24.ee

Kui soovid aeda mõnusat suvemaja, siis nüüd on õige aeg tellida!

GRILLMAJAD SUVEMAJAD SAUNAD KUURID

DIVERO EHITUS OÜ Tallinna 58, Kuressaare 93818, tel 523 6664, info@divero.ee

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE

• välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid

Esmaspäev, 30. september 2019

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Praegu on mul vajaduspõhine maja,“ naerab vabakutseline foto- ja videograaf Jassu Hertsmann oma 15,5 ruutmeetrise majakese ukselävel. „Mugavuspõhine püsib mõtteis – ja eputuspõhist maja ei tule siia kunagi, see pole minu eesmärk.“ Jassu, kes vahepeal veetis mitu aastat välismaal, oli pikemat aega Eesti kinnisvaraportaalides taludel silma peal hoidnud.

Kümmekond kohta sai ka üle vaadatud, aga ikka oli midagi üle või puudu. Kuni ta lõpuks siia jõudis. „Kohe oli selge – see!“ ütleb ta.

Kui palju on parasjagu?

Peremees peab tõsiseks vedamiseks, et sai hooneteta krundi: restaureerimine on alati kallim kui ehitamine ja laenu on teadupärast maamaja tarbeks sama hästi kui võimatu saada.

Lahendus on ehitada ise just nii, nagu jaksu ja võimalusi on. „Mulle väga meeldib ise teha,“ tõdeb Jassu. „Olen veidi aega üldehituses töötanud, pisut kogemusi on ja põhimõtteid tean. Kui tegin, siis aina kibelesin – saaks juba valmis! Tagantjärele saan aru, et tegemine ise ka metsikult meeldis. Laastukatust näiteks lõin esimest korda elus: üks kohalik mees näitas kätte ja hakkasin aga pihta. Sai kolmekordne katus, vajalikud aluskatted all. Et pika plaani järgi peaks see majake olema saun, siis on näiteks hüdroisolatsioon sada protsenti tehtud. Kui mugavusmaja peaks kunagi valmis saama, siis pole sellega siin muud, kui vaheseinad ja lavad-kerised paika – ongi saun valmis. Praegu on mul siin aga kõik eluks vajalik olemas: magamisnurk, kööginurk, töönurk, elutoanurk. Ela ja mõnule! Kui palju inimesel siis vaja on?“ Jassu ütleb, et sellest, miks peaks ehitama endale kolmesaja ruutmeetri suuruse maja, on tal päris raske aru saada. „Selles osas lööb reisimine silmad ikka pärani lahti. Kui oled näinud, kuidas inimesed elavad tillukestes hüttides, ei tea täna, mida homme söövad, pole puhast vett, pole viljakat mulda – aga nad naeratavad kõigile. See on päris mõtlemapanev kogemus.“

Maale elama

Kodu ja Ehitus 3 Aldo Luud

Ei saa öelda, et mulle linnas üldse ei meeldi: kui olen nädal aega üksinda maal olnud, siis lähen üsna hea meelega korraks Lõunakeskusse ja vaatan inimesi.“

Laastukatust lõi Jassu esimest korda elus. „Loodan, et ka viimast,“ ütleb ta. „Väidetavalt peaks see kestma 30 aastat, siis olen ma 77, vast ei jaksa enam katusele ronidagi.

Mis tähendust otsida sellest, et otsast otsani oma kätega ehitatud kodu asub südamekujulise tiigi ääres?

Ainult sellest, et väga tahad maal elada, ei piisa. Otsustab see, kas sul on sissetulek või ei. See on valus küsimus. Kui tööd ei leia, ega siis muud üle jää, kui mõneks ajaks jälle välismaale minna – ehkki üldse ei tahaks. Kodu on ikka kodu.“

Purre tiigi kohale oli üks esimesi asju, mille Jassu valmis ehitas. Vaiu tagus tiigipõhja talvel, kui jää oli 30 cm paks. Vaev tasus ära, purdest on saanud tema lemmikpaik ja see meelitab kohale ka huvitavaid külalisi, näiteks jäälinnu.

„Iga asi, mis siin tehtud saab, teeb nii tohutult palju rõõmu,“ ütleb Jassu. „Sai lõkkease valmis, rõõmustasin nagu väike laps: minu oma, ise tegin! Rõõmu siin jagub.“

Ürdipeenar peab aias ikka olema – ei lähe ju poest tillipeterselli tooma.

„Omapäi siin askeldada ja üksi suveõhtul tiigi ääres kitarri sõrmitseda on ka muidugi tore,“ ütleb Jassu. „Aga aeg-ajalt hing ikka kripeldab – et mis oleks, kui oleks...“

Kui paned teleri mängima, on sul kogu aeg taustaks kellegi teise mõtted.

Milleks? Ma tahan oma mõtteid mõelda, oma elu elada, mitte teleka vahendusel teiste elu elada.“

Jassu Hertsmann

Päriskodu või suvekodu?

Telerit Jassu tillukeses kodus pole ja ega seda ole siin vajagi – põnevust on ümberringi palju. „Jäälind, keda loodusfotograafid vahel tunde passivad, tuleb mul siin lihtsalt purdele istuma, suve teisest poolest möllab aga aias viljapuude all öösiti terve loomaaed: mägrad, kährikud, rebane kitsed – kõik käivad pirnide ja õuntega maiustamas. Panin video Facebooki, sõbrad soovitasid, et peaksin siia looduskaamera üles panema, oleks teistelgi äge vaadata. Ma vaatan aknast.“ Lähim naaber elab 300 meetri kaugusel, aga kätte ei paista ja kuulda neid pole. „Siin on nii vaikne, sageli ei kuule peale ritsikate ja linnulaulu midagi,“ on Jassu rahul. „Tõusen hommikul koos päikesega, teen putru, söön

Tillukese maja 15,5 ruutmeetrile on oskuslikult mahutatud kõik vajalik: magamisnurk, kööginurk, töönurk ja elutuba – viimse rolli täidab rippkiik.

ja hakkan askeldama. Lõunat vaaritama tavaliselt ei hakka, pärast seda tahaks ju kohe silma looja lasta, aga nii kaoks päev käest ja seda ei raatsi. Parem mõni võiku vahepeal ja nokitsed õhtuni välja. Siis vaatad üle, mis tehtud sai – see on ütlemata mõnus tunne! Hilisõhtul istun purdel, tinistan kitarri ja vaatan tähesadu.“ Mida tulevik toob, seda Jassu veel päris täpselt ei tea. „Plaan oli perele kodu luua, majaehitu-

seks on projektki olemas, aga elu läks teisiti,“ poetab ta. „Kas sellest saab päriskodu või suvekodu, on praegu veel lahtine, palju sõltub ka sellest, kuidas lahenevad asjad tööga. Kui õnnestuks päriselt siia tulla, siis tahaks elada nii nagu maainimene kunagi. Kasvataks endale köögivilja, maitsetaimi, kõike, mis ei nõua suurema tehnikaga maaharimist. Kolm-neli lammast võiks olla, kanad võiksid aianurgas siblida – selline maaidüll.“

„Varem, kui mul seda kohta veel polnud, käisin sageli rabas, nädalas korra kindlasti. Praegu on üks Eesti ilusamaid rabasid mul külje all – ja ma olen sinna ehk kaks korda jõudnud.

Loodus, rahu ja vaikus on igapäevaselt koduõuel, ei pea minema seda mujalt otsima.“

Kui ehitad – kindlusta! „Kui maale kodu ehitad, siis kindlusta see tingimata,“ veenab Jassu. „Sa paned ehitusse oma raha, oma hinge – ja võid ühel hetkel kõigest ilma olla. Minul on kindlustus tehtud, aastamaks on veidi alla 60 euro, seda pole südamerahu eest ju palju.

Sööge kas või kuu aega makarone, aga tehke kindlustus! Kui peaks midagi juhtuma, pole vaja ahastada ja paluda: aidake!

Ikka ise peab ka ennast aitama.“

Esmaspäev, 30. september 2019

4 Kodu ja Ehitus

Sisetreppi kavandades tasub vaadata tulevikku Aru Grupp

IA MIHKELS

Ilus, mugav ja ohutu

Kui elamul on korruseid rohkem kui üks, on ühelt teisele pääsemiseks paratamatult vaja treppi.

Koduomanikul tasub trepimeistriga nõu pidada ammu enne seda, kui järg tegeliku trepiehituseni jõuab.

z Trepiastmed ei tohi olla libedad. Kummiriba või freesitud sooned astme esiservas aitavad libedust vähendada. z Lahtisel trepil peavad astmete vahel olema turvaliistud. z Käsipuu aitab hoida tasakaalu. z Trepp võiks olla korralikult valgustatud. Kasuks tulevad veksellülitid. z Ära hoia trepil üleliigseid asju, mille otsa võib komistada. z Väikelaste turvalisuse tagamiseks paigalda lastevärav. z Eestis on levinuim trepimaterjal puit. Kõige soodsam ja odavam on mänd, kõige kallim ja kvaliteetsem tamm, nende vahele mahuvad kask ja saar. Allikad: Aru Grupp, Trepiabi OÜ

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Isegi juhul, kui ehitaja jutt tundub kõigiti asjatundlik või projektis on trepi asukoht ja materjalid määratud, tuleb trepimeistri hinnang ehituse võimalikult varases järgus ainult kasuks, kinnitab Aru Grupi müügijuht Marko Ivainen: trepi laius, materjal, kuju, astmete kõrgus, trepiava täpne asukoht ja suurus – neis asjus oskab kõige paremat nõu anda see, kes iga päev treppe ehitab. Pealegi võib mõnda asja, näiteks trepiava, olla hiljem väga keeruline suuremaks või väiksemaks ehitada või selle asukohta muuta.

Trepp võib olla vaid pääs ühelt korruselt teisele – aga see võib olla ka sisekujunduselement.

Trepi paigutus ruumis Kui tegemist on uue majaga, kus ehitamisel aluseks arhitekti projekt, pole koduomanikul trepiga erilist peavalu. Keeruli-

Trepp võiks alati olla korralikult valgustatud.

semaks läheb siis, kui ehitatakse näiteks välja seni kasutuseta olnud pööningukorrus, mis samuti treppi vajab. Projektitegijal ja koduomanikul võivad trepi sobivaimast asukohast olla täiesti erinevad arusaamad, siis olekski hea ära kuulata ka trepimeister. Ivainen soovitab tellijal aegsasti leida vastused viiele küsimusele: z Kas trepp peaks olema sisekujunduse aktsent või pigem sulanduma interjööri? z Kui palju põrandapinda/ruumi osa olete valmis loovutama trepikäikudele? z Kas trepile peaks langema ka loomulik valgus? z Kas ja kui palju peaks trepp pöörama?

z Kas pöörangud on vormistatud mademe või pööravate astmetega (keerdastmed)?

Meeles peaks pidama, et mademega treppi on mugavam kasutada, ent see võtab alati rohkem ruumi kui keerdastmetega trepp.

Mis määrab trepi hinna?

Nende viie küsimuse vastused annavad trepimeistrile ettekujutuse, millist treppi soovite, märgib müügijuht. „Kui valisite keskse asetusega trepi, mis peab ruumis mõjule pääsema, tuleks ka materjaliga seda valikut toetada,“ selgitab ta. „Siin on omal kohal väärispuit, mida pole mõtet kavandada praktilise lahendusena nurka peidetud

trepi puhul. Trepi välimus on mõistagi oluline, tasub sirvida veebikülgi ja koduajakirju, et viimaste trendidega kursis olla või meelepäraseid võimalusi leida, alati tasub pidada nõu ka sisekujundajaga.“ Trepi hinna määravad peamiselt kaks tegurit: materjali hulk ja selle kvaliteet, ütleb Ivainen. Seega: mida napimate astmetega ja mida sirgem trepp, seda odavam see on.

Kindlasti tasub aga maksta veidi rohkem, et saada tõeliselt mugav, turvaline ja pilkupüüdev trepp – see jääb ju aastateks.

Disainilehekülgedel silma jäänud erilised trepid võivad olla küll ilusad, aga sellist treppi ei maksa esimese emotsiooni ajel ära tellida, alati tuleb mõelda: kas see on minu perele sobiv, kõigile ohutu ja turvaline? „Kavandades treppi majja või korterisse, tasub alati mõelda ette,“ suunab Marko Ivainen trepitellijate mõttekäiku. „Lasteta noorpaar eelistab vaid seinale kinnituvate astmetega treppi, millel polegi käsipuid, väikelapse ema sellist valikut heaks ei kiidaks, kindlasti pole see ka vanaemade-vanaisade jaoks turvaline. Ohutuse mõttes on treppi kavandades tähtis vaadata tulevikku.“

KÜTTESÜSTEEMID VEEVARUSTUS KANALISATSIOON PROJEKTEERIMINE, RENOVEERIMINE, EHITAMINE, HOOLDUS, SEADISTUS JA KONSULTATSIOONID Saekoja 36a, Tartu +372 5019512 www.soojusmarket.ee soojusmarket@gmail.com

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

Esmaspäev, 30. september 2019

Kodu ja Ehitus 5 Tiit Blaat

Pexels

SÜGIS KÄES: küttehooaeg algas Kes ei tahaks kõledaid sügisõhtuid veeta mõnusalt soojas toas – aga kas kõigil oli meeles enne hooaja algust ka selle nimel tegutseda, et kütmine oleks ohutu?

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Päästeametnike ja kindlustustöötajate kogemus ütleb, et suur osa põlenguid oleks olemata, kui inimesed suhtuksid kütteseadmete kontrolli- ja hool-

damisvajadusse vastutustundlikumalt.

Kutsu korstnapühkija Igal aastal saab sadu tulekahjusid alguse suitsulõõris süttinud tahmast. „Tänavu augusti

keskpaigaks oli Eestis tulekahjudes elu kaotanud 20 inimest, mis on lubamatult suur number, „ ütles ERGO varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko. „Tahmapõleng on reeglina alati majaomaniku hooletus – seda on võimalik ära hoida, kui korstnaid ja kütteallikaid korrapäraselt puhastada.“ Tuleohutuse seaduse järgi tuleb kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstent ja ühenduslõõri puhastada vastavalt vajadusele, ent kindlasti vähemalt üks kord aastas.

Seda peab tegema kutseline korstnapühkija, kes fikseerib aktis kõik leitud puudused ning töö tellijal on kohustus need määratud aja jooksul kõrvaldada – ainult nii saab õnnetusi ennetada.

Kutselise korstnapühkija akt annab kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. „Ka on õnnetuse korral selle akti alusel võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud,“ märkis Makienko. „Akt tuleb kindlasti alles hoida.“ Eramuomanik võib oma kütteseadmeid-korstnaid-lõõre ise puhastada, aga kord viie aasta jooksul peab temagi kutsuma seda tööd tegema paberitega korstnapühkija, kes annab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta akti.

Korstnapühkijate kontakte leiab veebilehelt www.korsten. ee, lisateavet korstnapühkija tellimise kohta saab küsida päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkija kutsetunnistuse ole-

Kontrolli andureid!

Suitsuanduri kontrollimine on lihtne: nupukest anduril tuleb mõned sekundid all hoida, töökorras andur annab seepeale häiresignaali.

Eelmise aasta algusest on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Vingugaasiandur võiks olla ka ahiküttega ruumides ja sedagi tuleb korrapäraselt kontrollida.

masolu ja kehtivust saab kontrollida kutseregistrist www.kutseregister.ee

Hoolda gaasiseadmeid Kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavaid gaasisüsteeme ja -seadmeid ei tohi mingil juhul omapäi parandama või hooldama asuda. „Kahjuks võib tuua väga palju näiteid selle kohta, kus hooldamata või ise parandatud seade on ohtu seadnud pereliikmete elu,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. „Gaasiseadmeid ja -paigaldisi tohivad paigaldada, kontrollida ja hooldada vaid oma ala eksperdid. Õnnetuse võib kaasa tuua mistahes remont, ka näiliselt väike, mille käigus muutub õhu liikumine eluruumis: näiteks vannitoa ukse või köögikubu vahetus.“ Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagami-

se eest vastutab alati omanik.

Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul kõik korteriomanikud ühiselt. „Kõigi turvalisust silmas pidades tasub korteriühistul tellida kontroll korraga kõigile korteritele ja seadmetele,“ tõdes Erko Makienko Ergo kindlustusest.

Gaasiseadmete ja -paigaldiste kontrolli soovitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viia läbi kord aastas.

Gaasiseadmete paigalduse ja hooldamisega tegelevate ettevõtete nimed ja kontaktid on leitavad TTJA kodulehel.

Kontrolli elekrisüsteemi Päästeameti andmetel on 23% kõigist hoonetulekahjudest põhjustatud elektriseadme või -paigaldise rikke tõttu. Enne elektripuhurite ja –radiaatorite kasutuselevõttu tuleks seega pöörata tähelepanu kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning võib juhtuda, et juhtmestik pole mõeldud suurt võimsust läbi laskma, selgitavad Eesti Energia eksperdid.

Kui vajadus võtta kasutusele elektriküte tekib ootamatult, tasub kutsuda elektrisüsteemi üle vaatama asjatundja, kes annab nõu ja teeb vajalikud elektritööd turvaliselt ning läbimõeldult. Riskida pole mõtet, sest tagajärjed ilmnevad ootamatult ning kahjud võivad olla suured.

Ära mine libainspektori õnge!

Päästeamet sai teate mehest, kes Väike-Maarja vallas Simunas sisenes vanemate inimeste kodudesse, tutvustades end kui tuleohutuskontrolli. Päästeamet juhib tähelepanu, et kodudes elanikke ohutuses nõustavad päästjad, inspektorid või muud päästeametnikud esitlevad end alati nimeliselt ja näitavad töötõendit. Päästjatel on seljas äratuntav kaitseriietus ning teistel päästeameti käiseembleemiga välivorm. Ringi liigutakse punaste päästeameti embleemidega autodega. Ka kodunõustamisi tegevatel vabatahtlikel päästjatel on nimeline vabatahtliku tunnistus.

End kontrollijana esitlenud isiku(te)lt tuleb alati küsida töötõendit, seejuures ei pea koduomanik leppima suvalise töötõendina näiva dokumendi eemalt näitamisega, eriti kui seda näidanud isik ei kanna vormi. Kiiret pole kuhugi: küsige dokumenti lähemalt näha, vaadake nime, mis seal kirjas on, ning kahtluse korral helistage päästeala infotelefonil 1524, et uurida, kas end päästeametnikuna esitlev isik ka tõepoolest päästeametis töötab.

Allikas: päästeamet

REKLAAMTEKST

Kui mugavus ja energiasääst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektrikütteseadmete tootja FENIX kasutada Eestis levinud salvestava põrandakütte asemel pigem otsest põrandakütet.

Vaatleme, mille poolest need kaks kütteviisi erinevad.

Salvestava tööpõhimõttega põrandakütte puhul paigaldadakse küttekaabel 10-14 cm segukihi alla.

Sellise paigaldusviisi puhul akumuleerub soojus betoonikihti ja kiirgub sellest ühtlaselt ruumidesse.

Puuduseks on aga küttesüsteemi juhtimise inertsus.

See tähendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui võimalik. Näiteks päeval, kui päike soojendab põrandat, on ülekütmise oht, sest betoon on juba soe ja põrand ei jahtu kiiresti isegi siis kui termostaat kütte välja lülitab. Tulemuseks on ebamugavalt palav tuba. Õhtul, kui välistemperatuur langeb, ei jõua küttekaabel aga põrandat uuesti piisavalt kiiresti üles soojendada ja tuba võib jääda jahedaks. Samas peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja selle temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on öise ja päevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt väike ja betoonimassi kütmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist võitu ka ainult öise tariifiga elektriga küttes.

Paindliku ja säästliku alternatiivina soovitab FENIX Lääne-Euroopas laialt levinud otsest põrandakütet.

Otseseks põrandakütteks saab kasutada Fenix ECOFLOOR 10W/m küttekaableid, Fenix ECOFLOOR 160W/m2 küttematte või Fenix ECOFILM küttekilet.

Otsese põrandakütte puhul paigaldatakse küttekaabel vaid 2-4 cm paksuse betoonisegu sisse, ECOFILM küttekile aga otse parketi vm. põrandakatte alla.

Otsese kütte peamiseks eeliseks on dünaamiline reguleeritavus, st. kütame siis, kui seda vajame.

Lisaks ei kulu liigset energiat betoonimassi üleskütmiseks ja selle soojuse hoidmiseks.

Kuna otsese kütte puhul puudub salvestava kütte inertsus, saab ruumitemperatuuri väga lihtsalt ja kiiresti vastavalt soovile tõsta või alandada. Näiteks annab temperatuuri alandamine ööseks või tööpäeval kodust äraoleku ajaks märgatavat kokkuhoidu.

Alandades temperatuuri 1ºC võrra, vähenevad kulud ca. 5%. Lahkudes kodust ja lülitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5ºC võrra, vähenevad kulud ca 25%.

Lisaks on võimalik säästa paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud küttematte või küttekilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks.

Küttemattidele kehtib pikk, 10-aastane garantii ning FENIXil on juba üle 10-aastane kogemus Eesti profipaigaldajate turul.

Fenix ECOFLOOR ja ECOFILM küttesüsteeme müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika Äri jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

Esmaspäev, 30. september 2019

6 Kodu ja Ehitus

SPIKKER: kuidas valida p IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Vajadus osta uus pesumasin võib kaasa tuua tõsise peavalu, sest valik on tohutu. Milline neist valida? Eelkõige tuleks mõelda oma vajadustele ja sellele, kus ja kui palju on pesumasina paigaldamiseks ruumi.

Valiku lihtsustamiseks seame ritta hulga K-rauta, LG, Boschi ja veebipoe RDE.ee ekspertide soovitusi, mille abil saab paljud olulised asjad juba kodus selgeks mõelda. Siis läheb poes selle ühe ja õige valimine oluliselt lihtsamalt, sest osa pakutavast, mis nagunii ei sobiks, saab kõrvale jätta.

Kui palju on pesumasinale ruumi Esimese asjana tasuks otsustada, kas soovitakse eest- või pealtlaetavat masinat. Eestlaetavad pesumasinad on tavaliselt suurema mahu ja madala vibratsioonitasemega, kuid et pesumasinat oleks mugav kasutada, peab trumliluugi avamiseks ja selle ees askeldamiseks olema piisavalt ruumi. Pealtlaetav pesumasin on oluliselt kitsam ja et pole vaja ruumi trumli avamiseks, saab selle mahutada ka üsna kitsukesse ruumi. Plussiks võib olla seegi, et pesu masinasse panemiseks pole vaja kummardada, küll aga

tuleb arvestada, et pesu mahub sellesse masinasse vähem kui eestlaetavasse.

Pesumasina paigutamiseks on kaks võimalust: sisseehitatud või vabalt paigutatud. Esimene aitab säilitada ruumi ühtset disaini ning on hea valik siis, kui pesumasin paigaldatakse näiteks kööki. Sellist tüüpi pesumasinad on aga tavaliselt veidi väiksemad.

Levinum on vaba paigaldus: pesumasin paigutatakse lihtsalt valitud kohale. Selliste pesumasinate valik on väga lai, mis võimaldab leida endale sobivaima disaini ja suuruse.

Mida väiksem on ruum, kuhu pesumasin kavatsetakse paigutada, seda olulisem on mõõta võimalikult täpselt üle sellele mõeldud koht – see aitab ennetada halbu üllatusi siis, kui masin on juba koju toodud.

Pesumasina tulevases asukohas on vaja mõõta võimalik laius, kõrgus ja sügavus ning poes masinat valides arvestada ka vajaliku varuruumiga. Laiuses peaks pesumasina ja teiste majapidamisseadmete vahele jääma 2 cm vahet. Kõrgust mõõtes tuleb pealtlaetava pesumasina korral hinnata, kas selle kohale jääb piisavalt ruumi luugi avamiseks – kas seda ei takista mõni riiul, boiler vmt?

Sügavusmõõt on pesumasinatel väga erinev ja sõltub pesumasina mudelist, oluline on aga arvestada, et masina sügavusele tu-

leks arvestada juurde 15 cm, mis võiks jääda seina ja seadme vahele. Nii jääb piisavalt ruumi vee sisse- ja äravoolu ühendusteks.

NB! Ära unusta täpselt mõõta ka ruumi (vannitoa, köögi) ukse laiust, et uue pesumasina saaks tõrgeteta sisse viia – mõni millimeeter võib osutuda suureks probleemiks.

Mida pesumasina juures jälgida MAHUTAVUS. Mõõdetakse kilogrammides – kõige rohkem on poodides pesumasinaid mahutavusega 3–10 kg. Mõtle läbi, kui sageli ja kui suurt pesukogust korraga tavaliselt pesed – ei ole ju mõtet osta mahukat masinat, mida tuttav väikeste lastega suure pere ema taevani kiidab, kui elad üksi ja pesed korraga väikeseid koguseid.

E N E RG I ATÕ H U S U S. Kõige väiksema energiatarbega on Aklassi pesumasinad, neist omakorda on A+++ klassi masinad kõige energiasäästlikumad. Keskkonnasäästlikud masinad võivad vähendada elektritarbimist kuni 15 protsenti ja veekulu isegi 40 protsenti. Väiksemate arvete saamiseks peakski masinat valides järgima energiatõhususe klassi – ostes odavam masin võib kasutades osutuda kallimaks.

VEEKULU. Kui pealtlaetav masin pole sundvalik, tasub teada, et üldiselt kasutavad need roh-

kem vett kui eestlaetavad pesumasinad, sest täituvad pesu pesemiseks ja loputamiseks täielikult veega.

TSENTRIFUUG. Kõige võimsamatel pesumasinatel võib see ulatuda isegi 1600 pöördeni minutis, standardkiirus on 600 kuni 1200 pööret minutis. Mida kõrgemad on pöörded, seda kuivemaks saab pesu.

MÜRATASE. Kui elad väikeses korteris ja pesumasin töötab tihti öösiti, siis suure tõenäosusega soovite vaikset pesumasinat. Sellisel juhul tuleks valida masin, mille müratase ei ületa 50 dB. Eriti vaikselt töötab invertermootor, mis on ka kõige vastupidavam ja pikaealisem.

PESUPROGRAMMID. Hinda enda vajadusi (kiirpesu, antiallergiline pesuprogramm, käsipesu jt) ja veendu nende programmide olemasolus.

PESU LISAMINE PESEMISE AJAL. See on kiiresti populaarsust koguv uute pesumasinate funktsioon, mida on mugav kasutada siis, kui märkate pärast masina sisselülitamist, et unustasite mõned riided pessu panna.

NUTIPESUMASINAD. Ka pesumasinate tootjad peavad sammu tehnoloogia kiire arenguga.

Nutimasinad võimaldavad kaugjuhtimist: tuleb laadida alla mobiiliäpp ja see annab võimaluse hallata oma masinat ka kodust eemal viibides.

VALGE VALIK

Tippklassi segud ja veetõkked!

3110 \UPÄ _

ÜLIELASTNE PLAATIMISSEGU

3130 Z\WLYÄ _

ULTRAELASTNE PLAATIMISSEGU ࠮ ࠮ ࠮ ࠮ ࠮ ࠮

Valge Ei tolma Vee- ja külmakindel Kõrgeim klass C2TE S2 Plaadid, looduskivi ja klaasmosaiik Eriti kvaliteetne ( sobib ka ahjudele jms.)

Valge Ei tolma Vee- ja külmakindel Klass C2TE S1 Plaadid, looduskivi ja klaasmosaiik ࠮ Küttega põrandatele ࠮ ࠮ ࠮ ࠮ ࠮

Esmaspäev, 30. september 2019

Kodu ja Ehitus 7

esumasinat

Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert GSM: +372 56 936 429 info@radoonitorjekeskus.ee www.radoonitorjekeskus.ee

KAKS ÜHES: pesumasin-kuivati

Enamasti ostetakse kuivatiga pesumasin kas stuudiokorterisse või paneelmaja väikese vannitoaga elamisse, kus eraldi kohta kuivati jaoks ei leidu ja napib ruumi ka pesuresti jaoks. Samuti on kuivati praktiline lastega peredes, kus mõnikord on kiirus väga oluline, sest ka kaks-ühes-masin jõuab mustaks saanud riided ära pesta ja kuivatada, et need oleks järgmisel hommikul käepärast võtta.

Pesumasin-kuivati suutlikkus pesu pesta ja kuivatada on erinev. Kui pesumasin peseb 9 kilogrammi, aga kuivatada suudab vaid 6 kilogrammi, siis tuleb pärast pesemist ja enne kuivatamist osa pesu masinast välja võtta ja kuivatada kas hiljem või eraldi. Valides eraldi pesumasina ja kuivati, saab soetada sama jõudlusega masinad. Kindlasti tuleb kontrollida energiamärgist, sest üldjuhul tarbivad kaks-ühes-masinad ohtralt vett ja elektrit.

Kuiva ja samas kortsuvaba tulemuse saavutamiseks peaks masinal kindlasti olema niiskustaseme kontroll, mis hoiab muu hulgas energiakulu väiksemana. Kuivatisse võib küll panna kõiki riideid, millel on kuivati märgis, aga targemad masinad võimaldavad valida automaatprogramme vastavalt materjalile, mille põhjal otsustab kuivati ise tsükli iseloomu ja kestuse. Reeglina on pesumasin-kuivatitel eemaldatavad ja puhastatavad filtrid, mis koguvad riidekiud ja topid kokku ehk sellest muret ei teki, küll aga on masina tehnoloogia keerukam, mistõttu ehk neid osi, mis võivad katki minna, on rohkem. Allikas: Hansapost

Just radooni peetakse HINGAMISTEEDE ja KOPSUVÄHI peamiseks põhjustajaks maailmas

TEGEVUSVALDKONNAD: • radooni mõõtmine maapinnast professionaalsete mõõteriistadega CORENTIUM – radooni mõõtmine hoones.

32 €

Hind: al

Radoonimõõtja hind:

216€

(võimalik nii osta kui ka rentida)

• koduste mõõteseadmete müük • radoonikile müük ja paigaldus; aktiivsete ja passiivsete radoonitõrjesüsteemide müük ja paigaldus • pakume konsultatsiooni ja erinevaid lahendusi radooni mõõtmiseks ja vähendamiseks elu-, olme- ja tööruumides.

MARKUS – radooni mõõtmine enne ehitust maapinnas.

Hind: al Kui endal pole mahti pesumasina hingeellu süüvida, tasub nõu pidada kodumasinapoe klienditeenindajatega, kes on pidevalt kursis selle valdkonna värskeimate uudistega. Ilmar Saabas

• radooni mõõtmine hoonetes, radooni sissepääsukohtade avastamine; pikad ja lühiajalised mõõtmised

150 €

Radoonitõrjekeskus pakub tõenäoliselt ainsana Eestis KKM-i koostatud nõuetele vastavat maapinnast mõõtmist (emanomeeter + gammaspektromeeter)

SEE EI OLE KIVIKATUS, MILLE TRANSPORT HINGETUKS VÕTAB Ruukki Finnera® on lihtsasti paigaldatav terasest moodulkatus.

Terve kodu katus mahub euroalusele.

Ruukki Finnera® on ideaalne valik betoonist katusekatte asemel:

LIHTNE PAIGALDADA – kas või üksi ja ühe päevaga, sest teras on kerge ja vastupidav

SOODSAM JA KESKKONNASÄÄSTLIKUM ei ole vaja tervet suurt veoautot ühe katuse transportimiseks

MURETU KOOSELU – terasest katus vajab oluliselt vähem hoolt, kui kivikatus ning teras ei karda ei külma ega tormi

USALDUSVÄÄRNE – tootjagarantii 40 aastat on 10 aastat rohkem kui ükski betoonkivitootja pakub

TASUTA TRANSPORT KUNI 3.11 Katus võib kohal olla ka

ÜHE PÄEVAGA

Küsi pakkumist www.ruukki.ee/lihtnefinnera Tutvu kampaaniatingimustega www.ruukki.ee

Ruukki Finnera® tellimisel Ruukki aluskate

-20%

tel +372 56 936 429 info@radoonitorjekeskus.ee www.radoonitorjekeskus.ee

Esmaspäev, 30. september 2019

8 Kodu ja Ehitus

TRIINU GUERRIN: „Tahtsin aeda, kus ei peaks pidevalt peenarde vahel küürutama“ PERMAKULTUUR: nutika, aga mitte laisa inimese aiandus KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Eesti suvi on liiga lühike ja sellest läheb liiga suur osa ära, et maad kaevata ja kõblata. Selle ajaga võiks midagi muud teha,“ ütleb permakultuuri edendaja Triinu Guerrin.

Ka meeldib talle, et permaaias saab kohe, kui lumi on sulanud, tegutsema hakata ja juurde võidetud kuude jooksul juba midagi kasvatada. „Permakultuur on mõtestatud aiandus: tühja tööd tegema ei pea,“ ütleb Triinu Guerrin Võrumaal Vastseliina lähistel asuvas Eesti ühes suuremas permakultuurist inspireeritud taluaias ja lisab kohe, et ka linnainimene oma väiksel krundil võib samu põhimõtteid järgides hakata endale ise toitu kasvatama . „Alustada võib ka aknalaual või rõdul või miks ka mitte teha maja ukse ette üks peenar, siis juba peenrakast ja küll siis lõpuks tuleb ka suurem aed,“ tõdeb Triinu, et tegelikult permakultuuris soovitataksegi vaikselt alustada. „Kui inimene hakkab kas või lillepotis tomati kasvatamiseks ise seemneid idandama, on tal

mõtlemises juba muutus toimunud. Kui inimene mõtleb, mida ta peab selleks tegema, et toit lauale jõuaks, tekib tal ka taimedega teistsugune suhe.“ See suhe ongi Triinu arvates permakultuuriga alustamiseks kõige olulisem.

Idee võttis kaasa Prantsusmaalt Kui Triinu kümmekond aastat tagasi Prantsusmaal elas, oli võrokesel sealgi oma aed. Aga hingel muudkui kripeldas, et peab aias nii palju müttama ja et taimed ei saa omatahtsi kasvada. Kuigi Triinu tahtis toitu ise kasvatada, tundis ta pidevalt, et taimede ellu peaks vähem sekkuma. Aga kuidas see võimalik oleks?

Küsimus sai vastuse, kui diplomeeritud soome filooog sattus pooljuhuslikult ühele permakultuuri koolitusele. „Eestis ei räägitud permakultuurist veel midagi,“ mäletab Triinu. Koolitusel sai ta kohe aru, et see ongi just see, mida ta oli otsinud. „Permakultuur on mõtestatud aiandus, seal ei pea tühja tööd tegema. Samas pole see kindlasti laisa inimese aiandus,“ ütleb Triinu ja lisab, et laisa inimese aed on loodus. „Mine metsa või põllule ja lihtsalt korja taimi, mis

ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI

HOONETE EHITUSJA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID ENERGIAAUDITID, TERMOGRAAFIA, -MÄRGISED HOONETE JA -ARVUTUSED ÕHTUTIHENDUSTE KONTROLL

www.termopilt.ee · tel 601 6500 · info@termopilt.ee

Esmaspäev, 30. september 2019

Kodu ja Ehitus 9 Andres Teiss

seal kasvavad. Aga kui sa tahad kartulit ja porgandit ja tomatit, siis nendega peab ka natuke vaeva nägema.“ Mida paremini permaaed juba oma peas paika panna, seda vähem seal Triinu sõnul pärast rassimist on. „Suurem aed on mul viiendat aasta ja seal on hästi näha, kui kiiresti aed ise toimima hakkab.

Nüüd on kitkumist juba kõvasti vähem, esimesel–teisel aasta võttis aed rohkem aega. Peenrad on enam-vähem paigas, kaevata-künda pole enam vaja.“ Nutika aednikuna saab naine üksi hakkama ligi hektari suuruse maa-alaga. „Masinaid mul pole, aga natuke ma seal iga päev tööd teen.“

Esimene samm: mida loodus sulle on andnud?

„Permakultuur on mõtestatud aiandus, seal ei pea tühja tööd tegema. Samas pole see kindlasti laisa inimese aiandus,“ ütleb Triinu Guerrin. „Mida paremini permaaed juba oma peas paika panna, seda vähem on seal pärast rassimist.

Kersti Eero

Kersti Eero

Triinu näitab uhkusega porrulaugu seemnetutti. „Üldiselt porru meil peenras ei talvitu, aga kasvuhoones küll.

Olen aastaid proovinud saada korralikku porruseemet, nüüd see kasvuhoones ka õnnestus. Tasub ehk mõelda eraldi seemnekasvuhoonele, sest kui sügis on lühike, külm ja vihmane, siis paljud seemned ei jõua avamaal valmida.“

m

195 + km

MURUSEEME Muruseeme Varju 0,5 kg Parandussegu murule 1 kg Muruseeme Koduõue 1 kg Muruseeme Lusti 1 kg Muruseeme Haljas 3 kg

Hind alates:

235

Varemerohu lehti võib vähemalt kolm korda suve jooksul ära võtta ja peenra peale multšida – nii toodab aed ise endale vajalikku biomassi.

Sissejuhatuseks soovitab Triinu sügisel oma krundil ringi vaadata, mida loodus on andnud ja mida sa varem pole osanud ära kasutada. „Linnamehel on tõenäoliselt kusagil kuuri taga jäänud suvest paar muruhunnikut.

Sügisel riisutud lehed jäävad taas kusagile hunnikusse vedelema.

Paljudel meist vedeleb tohult igasuguseid hunnikuid ümber elamise,“ tõdeb ta. „Kui on olemas plaan, kuhu peenrad teha, siis saab igal sügisel kõik oma lehed, oksad ja niiduse juba sinna koguda. Maainimestel võib olla ka heina või naabrite käest JÄRGNEB lk10

Andres Teiss

Taimede juurde tasub panna sildid – siis on hiljem täpselt teada, kus mis kasvab.

Esmaspäev, 30. september 2019

10 Kodu ja Ehitus on ehk võimalik põhku saada.“ Selliseid hunnikuid võib kasvatada mitu aastat ja alles siis neist peenrad teha.

Kui inimene teab, millist aeda ta tahab ja millised on tema võimalused (nt milline on muld aias), saab aia struktuuri paika panna. „Kui see on kord tehtud, ei pea enam igal kevadel muudkui kaevama ja kaevama. Eesti suvi on selleks liiga lühike, et suur osa sellest kaevamisele ja kõplamisele raisata, selle ajaga saab teha midagi muud“

Igal taimel mitu ülesannet Kui kõrvitsad on sügisel ära korjatud, jäävad lehed peenrale kompostiks, et aed ise saaks endale vajalikku biomassi toota.

Samal põhjusel soovitab Triinu kasvõi kusagil peenarde vahel kasvatada suurte lehtedega taimi, näiteks varemerohtu (pildil). „Varemerohu lehti võib vähemalt kolm korda suve jooksul ära võtta ja peenra peale multšida, seepärast nimetatakse teda sageli permakultuuri viljeleva aedniku esimeseks abiliseks.“ Looduses umbrohuna kasvav varemerohi on tegelikult ravimtaim ja üks permakultuuri põhimõtteid ongi, et igal taimel oleks aias mitu funktsiooni. „Sama on maisiga. Seda ei pea olema hektareid, aga hernekeppideks võiks piisata. Ja kui mais ka valmis ei saa – igal aastal pole meil suvi piisavalt soe – saab teda peenardele multšida. Maisi ja herne kõrvale võiks samale peenrale istutada ka kõrvitsa, mis oma suurte lehtedega mulda kataks.“

Kuidas laduda lasanje-peenart?

Kui oma varudest (lehed, oksad, suvel niidetud muru jms.) on ülevaade olemas, võib selle sügisel peenrasse kaevata – või peenra hoopis kihiti maa peale laduda. „Võib laduda nii korrektse peenrakasti kui ka kuhjata lihtsalt peenra moodi hunnikuid, kuidas kellelegi rohkem sobib,“ ütleb Triinu.

Kõige alla käib tavaliselt papp, selle peale midagi märjemat, näiteks sõnnik. Triinu sõnul võiks peenras olla kihiti niisket ja kuiva, laotatud enamvähem võrdse paksusega. Arvestage, et lämmastikku sisaldav aines - näiteks sõnnik ja kompost - vahelduks süsinikku sisaldava materjaliga nagu oksad, lehed ja põhk. „Peenrasse sobib kõik, mis on orgaaniline, mis kõduneb. Veneaegsed kollakate lehtedega vanad raamatud ja pabertapeedi jäägid sobivad hästi peenarde vahedesse. Ka vanad linad, tekid, vaibad, isegi vanad rõivad. Kõik vanad linased, puuvillased ja villased asjad võib aeda ära multšida, et nad suurema umbrohu ära lämmataksid,“ räägib Triinu. Ühe kihina läheb kaubaks ka puuküttega pliidi tuhk.

Kes sellist kihilist peenart ei taha, võiks peenra põhja panna poolkõdunenud ronte, needki hoiavad hästi niiskust.

Muru peale peenart rajades tuleks esmalt murukamar ära koorida, et tekiks süvend, kuhu peenramaterjali laduma hakata. „Hea oleks sügisel peenar valmis laduda, siis saab sinna kevadel kohe ka midagi istutada. Kõige peale tuleks panna kiht head

Triinu sõnul tuleks igale peenrale kindlasti istutada mitu erinevat taime, et peenral tekiks oma väike ökosüsteem.

Ka vanasti kasvasid eestlastel kartulid ja oad koos. „Uba kui liblikõieline rikastab mulda lämmastikuga – küllap nad märkasid, et seal, kus kasvab uba, kas-

TALVEKS VALMIS? Paigalda katusele lumetõkked, et vältida juhuslike lumemasside varisemist ning kaitsta oma vara ja inimesi!

„Alustada võib ka aknalaual või rõdul – või teha esialgu aianurka üksainus peenar, kasutades ära vanu autokumme –, permakultuuris soovitataksegi alustada tasapisi.

niiskus välja ei auraks. Või panna lasanjepeenart laduma hakates kõige alla poolkõdunenud ronte. Kuivamise eest kaitseb ka see, kui koos kasvavad kõrgemad ja madalamad taimed. „Muidugi võib mõni liik ka ära kuivada, aga aed tervikuna ei kuiva,“ kinnitab Triinu oma viie aastasele kogemusele toetudes.

Naat: tüütu umbrohi või tervislik ninaesine?

Andres Teiss

Kindlasti peab permaaias kasvama lilli: need meelitavad ligi lepatriinusid, kes pistavad nahka lehetäid, mesilasi, kes taimi tolmeldavad ja paljusid teisi kasulikke aiaabilisi.

vavad ka teised taimed paremini. Või oli see intuitiivne arusaamine, et kui uba kasvab üles, siis kartul kasvab alla ja katab peenart. Kindlasti luges seegi, et aiamaa oli väike ja inimene pidi seda nutikalt kasutama,“ arvab Triinu ja soovitab ubade-kartulite vahele panna ka mõned söö-

Kersti Eero

kompostmulda ja katta see lehe- või põhukihiga,“ tuletab Triinu taas meelde permakultuuri üht põhimõtet, et muld olgu alati kaetud.

Kui kompostmulda pole kuskilt võtta, võib teha peenramassi augud, panna sinna igale taimele umbes ämbritäie head mulda ja istutada siis neisse tomati-, kurgi- kõrvitsa- jt taimi. „Kasvades aitavad need taimed lagunemisprotsessile kaasa. Eriti head on kõrvitsalised. Nende juured lähevad hästi sügavale ja nende suured lehed katavad mulda, nii et järgmisel sügisel pole peenrale enam puulehti, muru vms orgaanilist ainet lisada vajagi,“ räägib Triinu.

davad lilled, näiteks saialille või kassinaeri. Talle endale meeldib väga vanades taluaedades kasvanud kosmos. Lillede lõhn aitab mesilasi meelitada tolmeldama. „Kui aiast on lõpuks saanud terviklik ökosüsteem, saab see hakkama ka kehvemates ilma-

oludes, näiteks kuiva suvega. Üleeelmine suvi oli hästi kuiv ja siis ei soovitatud ajakirjanduses mitte hakata oma aeda katma, vaid investeerida niisutussüsteemidesse,“ räägib Triinu. Tema soovitaks tehnika soetamise asemel hoopis aia niiskuskindlamaks muuta: katta mulla lehtedega, et

Triinule meeldib ütlemine, et probleem on lahendus: vihastamise ja virisemise asemel püüa parem mõelda, mida see probleem näitab. Näiteks kui aias on väga palju ühte liiki umbrohtu, siis järelikult on muld kas liiga happeline või liiga aluseline.

Aiapidaja annab endale aru, et kompostpeenart tehes rikub ta mulla tasakaalu ära ja siis võibki juhtuda, et mingid taimed või sitikad-satikad hakkavad vohama. Näiteks kompost meeldib väga tigudele ja igasugu limukatele. „Vihmasel suvel koguneb orgaanilise massi sisse kõvasti tigusid, limukaid, ämblikke ja sipelgaid. Siis on vaja kannatlikkust, ei pea nendega kohe võitlema hakkama. Kuni ühel hetkel neid limukaid polegi enam nii palju või nad ei suudagi kahju teha, sest taimed on nii lopsakad – kindlasti saab mulla tasakaal varem või hiljem uuesti paika.“ Paljude aiapidajate peavalu – naadi – soovitab Triinu ära süüa. „Kevadel võid möödaminnes naadilehti lihtsalt suhu pista või salatisse ja smuuti sisse panna. Naadist saab ka pestot ja ülihead naadi-õunamahla teha.

OGAPLAAT

Kaks värvivalikut: tumepruun ja tumehall

SUPERHINNAGA

HELISTA 513 0374 KIRJUTA info@eimur.ee VAATA eimur.ee

KATUSEFERMID TALAD SARIKAD KUNI 25 MEETRIT

LUMETÕKKED oktoobri lõpuni

15

€/m

koos käibemaksuga

Ostes WECKMANILT katuse, saad ORIMA lumetõkked

ELEMENTMAJAD MAJAELEMENDID

50% SOODSAMALT

Kampaania kestab kuni 31.10.2019 või kuni tooteid jätkub.

Küsi pakkumist: info@weckman.ee või +372 605 5690.

Soovi korral paigaldus Weckmani partneritega.

AS Esco / Weckman Eesti Aiandi tee 25, 74001 Viimsi, Harjumaa Oleme avatud E-R 8.00-17.00 E-mail: info@weckman.ee www.weckman.ee

KOGEMUSED AASTAST 1994

Esmaspäev, 30. september 2019

Kodu ja Ehitus 11

Sügisel muidugi naadilehtedest enam mahla ei tule, juba õitsedes muutuvad nad puiseks.“ Värsketesse salatitesse sobib hästi teeleht, ära süüa võib ka orasheina ja võilillelehed. „Ehk polegi vaja nii palju salatit kasvatada, aiast saab niigi piisavalt rohelist.“ Ka võililledega Triinu ei võitle, ta hoopis kasvatab neid, et sügisel võilillejuurt korjata ja sellest kohvi teha.

Kellel siiski naadiisu ei teki, võib selle maha lõigata ja peenrale multšiks jätta – nii hoiab naat niiskust, lagunedes muutub aga väetiseks. Sama soovitus kehtib muudegi umbrohtude kohta. Oluline on, et umbrohtu ei tohi õitsema lasta.

Algajale sobivad juurikad, mitte kapsad „Ühes teelusikatäies mullas olevat rohkem elusolendeid kui inimesi planeedil. Miks siis mitte mulda usaldada,“ tõdeb Triinu ja täpsustab, et see käib mõnusa komposti, mitte suure põllu kohta. Ta ise on õppinud üha rohkem jälgima, mis aias toimub. „Kui ma näen, et mõni taim seal tõesti kasvada ei taha, siis lihtsalt lepin sellega. Aga kui tegu pole mõne ülearetatud välismaa taimega, siis ta ikka kasvab.“ Paaril esimesel aastal pani ta ubadele paaril korral ka tuhka. „Mul oli alles see refleks veres, et appi, mingi kahjur, nüüd peab midagi tegema. Ajapikku olen näinud, et tegelikult ei pea,“ ütleb Triinu ja lisab, et palju oleneb ka aastast. Eelmisel aastal oli ubadel taas hästi palju kah-

Järgmine erileht

Ühes teelusikatäies mullas olevat rohkem elusolendeid kui inimesi planeedil.

Miks siis mitte mulda usaldada?“ Triinu Guerrin

jureid ja siis ta paar kühvlitäit tuhka neile siiski viskas.

Lehetäidega aitavad tõhusalt võidelda lepatriinud – nad pistavad täid lihtsalt nahka. Lepatriinude ligimeelitamiseks tuleb aga istutada lilli. Keemilisi taimekaitsevahendeid permaaias ei kasutata, sest need tapaksid ka kasulikud putukad.

Algaja aiapidaja võiks maha panna ube, kartulit, sibulat, küüslauku, tomatit, kõrvitsat, porgandit, punapeeti, pastinaaki, kaalikat ja naerist. Kapsaga katsetusi alustada ei tasu, sest kapsastel on hästi palju kahjureid, neid on raske ilma mürgita kasvatada. „Meie kliima on muutunud hästi ebastabiilseks. Kahjuritele see sobib, aga taimed ei suuda sellega kohaneda ja sestap tuleks eelistada juba vanaemade ajast pärit sorte ning ise oma aiast seemet koguda.“ Neil, kes tahavad päriselt head liigirikast aeda, soovitab Triinu seemnete saamiseks otsida hobikasvatajaid. „Permakultuur pole ainult aiandus. See on ka mõtteviis: kas toetame suurtööstust, mis elab suuresti kõige elava arvelt, muundades loodust rahaks, või toetame jätkusuutlikkust.“

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Kodu ja ehitus

ilmub oktoobris 2019 Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

U ST

AT

M

A A ST

15 KO GE

Maastikuarhitektuuri aastapreemiad ootavad jagamist Lydia Koidula ja J.V Jannseni mälestusväljak Tartus.

Lääne tn 11a mänguväljak Tartus.

Kiur Kaasik

Eesti maastikuarhitektide liidu aastapreemiatele laekus tänavu 17 eriilmelist projekti, mille seast žürii on välja valinud kaheksa nominenti. Laureaadid kuulutatakse välja 6. detsembril.

Tänavu on žürii sõnul linnaväljakute aasta, kusjuures väga palju esitati just väikelinnade projekte, keskväljakute kõrval ka mänguväljakud, mälestusplatsid ja muud mälupaigad. „On näha, et linnad tegelevad oma väliruumiga aina järjekindlamalt ja pikema plaani alusel,“ märkis žüriisse kuulunud maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.

Aastapreemia 2019 nominendid: z Balti paviljon. Baltimaade ühine ekspositsioon Veneetsia XV arhitektuuribiennaalil 2016 z Valga keskväljak. z Paide keskväljaku ruumieksperiment. z Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni mälestusväljak Tartus. z Eesti kommunismiohvrite memoriaal. z Pärnu Iseseisvuse väljak. z Põlva keskväljak. z Lääne tn 11a mänguväljak Tartus.

Nominentide töid näeb veebilehel www.arhitektuuripreemiad.ee alates oktoobrist. IA MIHKELS

Teie unelmate sisustus

Esmaspäev, 30. september 2019

12 Kodu ja Ehitus

AKNAD, UKSED, LÜKANDUKSED PUIT, PUITALUMIINIUM, PVC

SÜGISEL TELLIDES disainkäepide tasuta kaasa!

Osmussaare tee 8-B2 13811 Ҍallinn tel 601 0223, 532 32366 Fr. R. Kreutzwaldi 57 65610 Võru tel 782 0937 myyk@rehpol.ee