AEG VÕTTA ETTE PÕHJALIK KATUSEHOOLDUS. AIA KEVADISELE ÕITEILULE MÕTLE SÜGISEL. VANALE AHJULE UUS ILME. KODUREMONT KREDEXI TOEL
Kodu ja Ehitus Kolmapäev, 23. september 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
FRANKE TÄIUSLIK SÜSTEEMNE KÖÖGITEHNIKA Valamud Segistid Õhupuhastid Sorterid
Kolmapäev, 23. september 2020
2 Kodu ja Ehitus REKLAAMTEKST Foto: Oleg HartĹĄenko, XOfoto OĂœ
„‌Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad.“ Selle tulemusel on Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad. Ă•ige kodu ei saa kunagi valmis – mĂľnikord vĂľtavad aega ka suuremad tÜÜd. Nii on Kasemetsa kodu
Kodu Kasemetsas – Ăľdus nagu plaanitud Koduehitamise plaan vĂľib saada otsuseks pikalt mĂľeldud kaalumise tulemusel, sĂľprade julgustusel vĂľi ka juhuse tahtel. MĂľnikord kĂľike seda korraga. Just nii läks Kristo ja Mairega, kelle unistuste kodu sai valmis Saku vallas Kasemetsa kĂźlas. „Mßßsime vana Mustamäe korteri ja tahtsime leida midagi pĂźsivat. MĂľtlesime raha investeerida ja metsa osta, sellest kasvas aga midagi hoopis enamat, kui huvipakkuva maatĂźki kĂľrvaltalus elav sĂľber kutsus – tulge siia päriselt elama,“ meenutab Kristo kodu ehitamise loo algust. „Selgus, et sealne vana talukoht oli jagatud neljaks krundiks, millest Ăźhe omanik oligi mu lapsepĂľlvesĂľber, teise soetasime meie, kolmanda osa ostis mu vend ja ka neljanda tĂźki ostsid Ăľnneks toredad inimesed.“ Tee ja kommunikatsioonideta krundile kodu rajamiseks tuli varuda nii aega kui raha, ent tulemuse Ăźle saab olla uhke. „Metsa keskel oli alguses väike aas, kus hea jalutada ning kui otsustasime sinna kodu rajada, siis alustasime ikka päris algusest – tee rajamisest,“ räägib perenaine Maire. Unistuste kodu väljanägemist oli pererahvas pikalt arutanud – ikka tundus, et niisugust nagu kujutluses, ei ole vĂľimalik ehitada. „Soovisime, et kodu oleks otsekui
„Soovisime, et kodu oleks otsekui kindlus, tugev ja pĂźsiv, materjalina soovisime kivi“
kindlus, tugev ja pĂźsiv, materjalina soovisime kivi,“ meenutab Maire. „Teadsime, et viilkatuse all asuvaid pooleteistkordseid tubasid me ei soovi, samas arvestasime, et detailplaneering seab omad kitsendused.“ Kui tßßpprojektide hulgast sobilikku ei leitud, tuli unistuse poole liikumisel appi arhitekt Kristjan Järvel. „Istusime paar tundi koos, kirjeldasime, millist kodu tahaksime. Järgmine kord tuli Kristjan juba eskiisiga,“ meenutab Kristo. „Meil on sarnane maitse ja tema kogemus Hispaania villade loomisel ja PĂľhjamaade kliimas ehitamisel oli kasuks, samuti saime häid soovitusi, kuidas ruumide paiknemist planeerida.“
Kindlast kivist kodu Materjalina otsustati pärast pikka kaalumist bauroci kasuks: „Kalkuleerisime, katsusime materjale oma käega, vĂľrdlesime turul pakutavaid alternatiive,“ meenutab Kristo. „Otsustasime bauroci kasuks, sest nende plokid on sĂľbralikud ka allergikutele.“ „Pluss on ka see, et bauroc ei vaja lisasoojustust,“ täiendab Maire. „Kui Ăźks materjal on kasutusel nii sise- kui välispinnana, pole muret liitekohtade ja kĂźlmasildade pärast,“ nĂľustub Kristo. „Vähemtähtis pole ka see, et materjaliga on lihtne tÜÜtada, kĂľik sĂźvistamised vĂľi kaablisoonte freesimised said kiiresti valmis.“
viimistlus veel lĂľpetamata, aga kuna tegu on baurocist ehitatud hoonega, ei juhtu majaga midagi halba: seegi on bauroc plokkide suur eelis, tĂśid saab teha just sellises tempos, kui pererahvale mugav.
„‌Kasemetsa kodu viimistlus veel lĂľpetamata, aga kuna tegu on baurocist ehitatud hoonega, ei juhtu majaga midagi halba.“
„Maja loodi täiesti uue projekti alusel: kĂľikjal on tunda avarust ja valgust.“ NĂľuanded sĂľpradelt
Maja loodi täiesti uue projekti alusel: kĂľikjal on tunda avarust ja valgust. Peremehe sĂľnutsi pßßti pimedate kohtade tekkimist igati vältida ja nii pääseb valgus esimesel korrusel asuvasse elutuppa ning kÜÜki läbi maja kolmes kĂźljes asuvate akende. „LĂľunakĂźlge paigutasime pĂľhilised elamisruumid ehk omavahel Ăźhendatud kÜÜgi, sÜÜgi- ja elutoa, pĂľhjasuunal asuvad VDXQ SHVHPLVUXXP QLQJ JDUDDĂĽ Âł Maja teisel korrusel on ema-isa ja laste magamistoad, igas neist garderoob: „Teadsime, et ei soovi suuri kappe ega taha poodides mÜÜblijahti pidada, garderoobidesse mahuvad nßßd nii riided kui mänguasjad. Oleme rahul,“ sĂľnab Maire, kes soovitab panipaigad igas kodus läbi mĂľelda.
Pererahvas on täna rahul, et levinud kĂľnekäänd – esimene maja ehita vaenlasele – nende puhul paika ei pea ja tulemus on saanud hea. NĂľuannete ja inspiratsiooni ammutamiseks räägiti nii sĂľprade kui ka kolleegidega ja vĂľeti saadud soovitusi arvesse. „Näiteks tĂľstsime kabineti ukse teise kohta: nßßd ei avane see elutuppa, vaid trepi alla. Kasutame kabinetti ka kĂźlalistetoana ja muudatuse tulemusel on see ruum nßßd privaatsem, samuti vĂľitsime algse uksekoha kĂľrval pinna seinakapi ehitamiseks. Ka välisukse tĂľime ettepoole – tekkis lisaruum riietele ja esikuna mĂľeldud pind muutus avaramaks halliks, kuhu kogunetakse jĂľulude ajal kuuse Ăźmber ja kus jĂľuluvanalgi on ruumi istet vĂľtta,“ räägib Kristo. „Tasub mĂľtteid jagada, kĂźsida, kuulata ja ideid edasi-tagasi pĂľrgatada,“ nĂľustub Maire. „Nii vĂľib palju Ăľppida.“
Varu aega Kasemetsa kodu ehituseks kulus kaks aastat, just parasjagu, et kĂľik mĂľtted ja ideed jĂľuaksid kiirustamata settida. „See on ka oluline, et ehituse protsess ei olnud närviline, kodus oli juba ehituse ajal hea Ăľhkkond,“ teab Maire. „Nii ehitaja, arhiWHNW NRQVWUXĂĽNWRU NXL %DXURFL LQLPHsed olid kättesaadavad ja mĂľtlesid kaasa.“
„‌Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad.“
Pererahvas teadis, mida ootab – rahulikku ja hubast kodu. Talvistel kuudel soojendab Kasemetsa kodu nßßd maakĂźte ja Ăľdusust lisab kaminasse sßßdatav tuli. Mida aga soovitada neile, kel oma kodu loomise unistus alles algusjärgus? „Minu soovitus on teha pĂľhjalikult kĂľik projektid – ka elekter, kanalisatsioon ja vesi – ärge lĂźkake projektide loomist edasi, siis saab olla kindel, et asjad on pärast nii, nagu soovitud: elektripesad ja kommunikatsioonid Ăľigetes kohtades, uksed ei lähe asjade vastu,“ lausub Kristo. „Ja mĂľelge oma unistused läbi ja rääkige inimestega, kel on kogemused,“ vĂľtab Maire jutu kokku.
Pane tähele: • Kasemetsa kodus on 247 m2 kÜetavat pinda, tegu on unikaalse projektiga, mis oli väljakutseks nii arhitektile kui konstruktorile. • Hoone on ehitatud bauroc ECOTERM+500 plokist, sest see lahendus on mugav ja keskkonnasþbralik, materjal on kergesti tÜÜdeldav, samuti pole ohtu erinevast materjalist kihtidega kaasnevate vþimalike kßlmasildade tekkimiseks. • Ehitus vältas kaks aastat – parem on planeerida aega varuga, siis väldid kiirustamisest tingitud stressi. • Hoone väljast viimistlemine on hetNHO YHHO SRROHOL ¹ %DXURFL SORNNLGHga saab nendeks tÜÜdeks vþtta piisavalt aega, mineraalmaterjali alusel valmistatud toode ei mädane ega hallita. Plokksein on kohe soojapidav ja ilmastikukindel ka ilma välisviimistluseta. • Mþtle läbi oma soovid, tee pþhjalikult kþik vajalikud projektid, nii on ehitus sujuv ja tulemus vastab soovitule.
www.bauroc.ee
Kolmapäev, 23. september 2020
Kodu ja Ehitus 3 VidaPress
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Oled juba kaua unistanud oma majast, arvutisse on salvestatud kümneid majapilte, kõige meelepärasemate esikolmikki välja valitud, jääb vaid tegutsema hakata. Millest alustada? Enamasti ei saa majast unistaja oma plaane teoks teha pangalaenuta, seega tasub kõigepealt täpsustada, millised on väljavaated laenu saada. Kindlasti tasub laenuvõimalusi uurida mitmest pangast, et hiljem valida pakkumistest parim. Kui on selge, millise summaga saab kodu ehitades arvestada, on võimalik edasi liikuda. Millele tuleks aga järgmisi samme astudes kindlasti mõelda, selgitab Saaremaa ehitusfirma Markend Team juhataja Margo Lipp.
Mitu vajalikku projekti
Majaehituseks sobiv krunt Kui krunti alles hakatakse otsima, tasub endale punkthaaval kirja panna, mis tuleks kindlasti enne selle ostmist järele uurida, et ennetada hilisemaid pettumusi ja rahakulu, soovitab ehitusmeister. Näiteks on oluline krundi praegune sihtotstarve. Seda saab vaadata kinnistusraamatust (www.rik.ee/et/ e-kinnistusraamat). Kui krunt ei ole seal kirjas elamumaana, tuleb sihtotstarbe muutmise sooviga minna kohaliku omavalitsuse ametnike jutule – aga kogu asjaajamine võib võtta aega koguni aasta või paar. Elamumaa puhul tuleb kindlasti täpsustada, kuidas on lood elektri ja sideteenuste ning tarbevee ja kanalisatsiooniga – need liitumised võivad olla õige kallid. Kui kinnistu ei ole mõne veevärki haldava ettevõtte teeninduspiirkonnas, millega saaks liituda, tuleb arvestada vajadusega ehitada oma puurkaev. Kaevu puurimisele lisandub veetrassi kaevamise, torustiku, veepumba jm vajalike tööde ja materjalide kulu. Kõik sellised asjad tuleb täpselt järele uurida, et oleks tea-
Aldo Luud
„Kui ehitajatelt hakatakse pakkumisi võtma siis, kui projekt on juba valmis, võib tellija ühel hetkel avastada, et pakkumised on liiga kallid. Põhjuseks võivad olla materjalid, mida projekteerija on kasutanud. Kogenud ehitaja saaks aegsasti pakkuda valikuvõimalusi – millised materjalid veel kõne alla tuleksid, mis on praktikas osutunud sama vastupidavaiks kui kaks korda kallim materjal,“ selgitab Lipp. „Meil Markend Teamis on näiteks oma koostööpartnerist arhitekt, nii saame alati tagada asjakohase materjalivaliku ja mõistliku hinna.“
Tahaks oma maja – millest alustada? da, kui suured on ühe või teise kinnistu hinnale lisanduvad kulutused ehk kui palju kõik kokku maksma läheb, märgib Margo Lipp: „Üsna tõenäoline, et oma soovide ja võimaluste vahel tuleb teha kompromisse, aga oluline on, et kõik oleks selge ja suured lisakulud ei tuleks halva üllatusena pärast krundi ostmist.“
Kõigepealt tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda projekteerimistingimused, seda dokumenti on vaja projekteerijal. „Projekteerimine on sama oluline, kui maja vundamendi ehitamine – aga ka korraliku vundamendi ehitamine sõltub tegelikult projektist,“ ütleb Margo Lipp. „Hästi ehitatud maja üheks eelduseks on põhjalik pro-
jekt healt projekteerijalt, kellega tulevane majaomanik on kõik üksikasjad läbi arutanud.“ Ehitusmeister soovitab võtta projekteerijaga kohtumisele kaasa näidised, millist maja üldjoontes soovitakse, ning kaasata võimalusel kohe ka ehitaja – sel moel on kliendil võimalik vältida hilisemaid lisakulutusi ja projekteerijal asjatut tööd.
Eelprojekti on vaja ehitusloa saamiseks. See tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, päästeameti, Elektrilevi, vee- ja kanalisatsiooniteenuse jt vajalike teenuste pakkujatega. Eelprojekti jooniste hulgas on asukohaplaan, põhiplaan, teise korruse või katusekorruse plaan, lõige/lõiked, kaks otsvaadet, kaks külgvaadet ja lisad. Eskiisprojekt on üldine nägemus hoonest: selle paiknemine krundil, hoone kuju, ruumiprogramm ja kasutatavad materjalid. Põhiprojekt on detailne ja täpne projekt, millest lähtutakse maja ehitamisel. Selles on välja töötatud arhitektuursed detailid, täpsustatud konstruktsioonitüüpe, joonistatud lahti kõik olulised detailid, määratud uste-akende ja treppide lahendused jm. Eriosade projektid (vesi ja kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon, elekter, gaas jm) koostatakse vastavalt vajadusele koos põhiprojektiga. „Eriosade projekte koostavad oma ala spetsialistid ja kõik need on vaja omavahel kooskõlastada, et vältida vigu maja ehitamisel,“ selgitab Margo Lipp. „Meie soovitame alati kliendil lasta need projektid teha – läheb küll kallimaks kui ainult põhiprojekt, aga see pole kokkuhoiukoht, sageli aitavad eriosade projektid ennetada hilisemaid suuri väljaminekuid vigade parandamisel.“
Sibullilled istuta plaani järgi Käes on lillesibulate istutamise aeg. Nartsissisibulad on tõenäoliselt istutatud juba augustis, tulpide, krookuste, hüatsintide ja laukude parim istutamisaeg on septembri lõpus või oktoobri alguses – nemad vajavad juurdumiseks jahedamat mulda. Lillesibulaid ei maksa ühekaupa peenrasse torkida – mõistlik on teha nende istutamiseks plaan, mida koostades võetakse arvesse nii värve, koguseid ja õitsemisaega kui ka lillede kõrgust. z Varaseid, kesk- ja hilishooaja õitsejaid kombineerides saab õiteaega pikendada. z Mõtle istutades sellele, et varaste madalakasvuliste õitsejate närbuv lehestik jääks kõrgemate varju peitu. z Samal ajal õitsevaid sorte istutades jälgi lillede kasvukõrgust: madalatest kõrgemateni istutades tekivad ilusad kihid. z Komplekteeri istutused värvide järgi nii, et need kokku moodustaksid pilkupüüdva terviku. Sibul istutatakse tema suurima läbimõõdu järgi kolmekordsele sügavusele: näiteks kui tulbisibula läbimõõt on kõige paksemast kohast viis sentimeetrit, siis tuleb sibul istutada 15 sentimeetri sügavusele. Istutussügavus on oluline, sest kui kui istutada liiga sügavale, siis õitsevad sibullilled hilja või üldse mitte, kui aga istutada liiga mullapinna lähedale, võib sibul hakata idanema liiga vara ja saada külmakahjustuse. Kui sibulad pannakse mulda istutuskorviga, tuleb jälgida, et korvi põhi jääks sama sügavale. Sibullilli tasub istutada suurte rühmadena, sest suured värvilaigud mõjuvad kevadel aias märksa paremini kui üksikud õied. Allikad: Hortes, Maarahvapood
Kolmapäev, 23. september 2020
4 Kodu ja Ehitus Vida Press
Üürnikuks nüüd ka laste ja loomadega 1Partner Kinnisvara konsultandi Helen Shanki sõnul on üüriturg muutunud aastataguse ajaga võrreldes palju mõistlikumaks ja üürileandjad on läbirääkimisteks rohkem avatud. „Siiani oli jäme ots omanike käes, kes olid tihtipeale väga valivad ja nii mõnelgi inimesel oli raske üürikodu leida,“ rääkis Shank. „Näiteks ei soovinud paljud omanikud anda korterit inimestele, kel on väikesed lapsed või koduloomad, mõnele ei meeldinud tudengid, teisele välismaalased. Eks see on peamiselt seotud nii üürileandja seniste kogemuste, vahel ka alusetu hirmu ja eelarvamustega. Nüüd on üürileandjad palju vastutulelikumad.“ Shanki sõnul oli tänavu lihtsam ka üliõpilastel, kes muidu olid sunnitud igal sügisel odavamate korterite pärast võitlema. „Augustis oli küll paar nädalat tihedamat aega, aga üldiselt leidsid õppurid sobiva korteri tänavu märksa rahulikumalt ning soodsama hinnaga,“ ütles konsultant. „Nõudlus üürikorterite järele pole vähenenud, aga valik on suurem, inimesed saavad rahulikult ringi vaadata ja otsustamiseks aega võtta.“ IA MIHKELS
Pixabay
Kredexi toetusega saab soo remontida nii eramu kui k IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Juba paar aastakümmet on sihtasutus KredEx pakkunud toetust eramute ja kortermajade remontimiseks. Tänavu on aga nende koduomanike ring, kes saavad ette võtta energiakulude vähendamisele suunatud renoveerimistöö, märksa suurem kui seni, sest toetusmäärad on muutunud ja peale eramute saab toetust taotleda ka suvilate-maakodude kordategemiseks. Sajad majaomanikud on varasematel aastatel katnud KredExi toel osa oma kodu renoveerimismaksumusest. „Seni oli võimalik saada toetust kuni 30% ehitustööde maksumusest, ent see oli piiratud maksimaalselt 15 000 euroga elamu kohta,“ ütleb Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge. „Tänavu on toetusmäärad oluliselt muutunud, ka sõltuvad need piirkonnast, kus remonditav maja asub.“
Toetus erineb piirkonniti Kui võtta ette täisremont ehk maja terviklik rekonstrueerimine, võib toetust saada Tallinnas ja Tartus kuni 30% remondi maksumusest ja kuni 30 000 eurot, Tallinna ja Tartu lähivaldades kuni 40% ja kuni 40 000 eurot, kõikjal mujal Eestis ku-
ni 50% ehitushinnast ja kuni 50 000 eurot. „Seega, kui võtta ette kodumaja – eramu, ridaelamuboksi, kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamu või ridaelamu – täielik uuendamine, mille puhul on ehitusprojekti koostades materjalide ja lahenduste valikul eesmärgiks seatud energiamärgise C-klassi saavutamine, võib sõltuvalt piirkonnast ja hoone tüübist tagasi saada kuni pool remondi maksumusest,“ selgitab Kerge. „Toetusesaajate ringi laiendav muudatus on ka maja vanus: seni sai rekonstrueerimistoetust taotleda majadele, mis olid kasutusele võetud enne 1993. aastat, nüüd on uueks piiriks seatud aasta 2000.“
Korda ka suvila või maakodu Uus on võimalus teha korda ka oma suvila või aiamaja, mis pole omaniku alaline elukoht. „Seni oli paljudele toetuse saamisel takistuseks just see nõue, sest polnud võimalik või otstarbekas sissekirjutust muuta, olgu siis põhjuseks lasteaia- ja koolikohad; ühistransport või muud põhikodu omavalitsusega seotud soodustused-toetused, rääkimata kodulaenust,“ teab Kerge. „Tänavu tasub aga mõelda ka sellele, kuidas oma suvekodu mugavamaks ja soojapidavamaks muuta.“ Kui teha suvekodus ehitusprojektile tuginev täisremont, mis annab tulemuseks energiamärgise C-klassi, võib tagasi saada kuni 30% kulu-
tustest, maksimaalselt 30 000 eurot. „Seejuures pole oluline, millises piirkonnas suvekodu-maamaja asub,“ märgib Kerge. „Oluline on vaid, et hoone oleks kantud üksikelamuna ehitisregistrisse.“
Toetus osaliseks remondiks Igaüks täisremondile ei mõtle, küll aga tahaks ära teha mõne olulise töö: vahetada välja aknad-uksed, soojustada välisseinad, pööningu või katuse, paigaldada maasoojuspumba või õhk-vesi-soojuspumba. Osaliseks remondiks, mis tõstab hoone energiatõhusust, saab taotleda toetust kuni 30 protsendi ulatuses, suurimaks toetussummaks on ühe maja kohta 20 000 eurot. Ka see toetus pole mõeldud vaid püsikodule: uued aknad-uksed, küttesüsteemi või soojustatud pööningu võib saada ka suvila või maamaja, mis on ehitisregistris arvel üksikelamuna ning kasutusele võetud enne 2000. aastat.
Remonditöid ei tohi ise teha Tuleb aga meeles pidada, et omapäi tehtud remondi eest toetust küsida ei saa. Töö tuleb tellida ehitusfirmalt, otse tootjatelt või edasimüüjatelt (aknad, uksed, küttesüsteemid jm). Ka tuleb kavandatavatele töödele küsida vähemalt kolm pakkumist. „Olenemata sellest, kas plaanis on mõni väiksem töö või täisremont, tuleks enne toetuse taotlemist võtta
Kolmapäev, 23. september 2020
ojapidavaks a suvekodu ühendust kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga,“ soovitab Kerge. „Üldjuhul piisab ehitusteatisest, kuid täisremondiks võib vaja olla ka projekteerimistingimusi ja omavalitsuse kooskõlastust. Ka küttesüsteemi vahetus vajab kooskõlastamist. Mida varem ametnikega suhelda, seda vähem tekib hiljem arusaamatusi.“
Tehtud töid ei toetata Toetuse saamiseks ei tohi ühegi tööga alustada enne taotluse esitamist. „Juba tehtud töödele toetust taotleda ei saa,“ selgitab Joonas Kerge. „Küll aga ei pea tööde alustamisega ootaUus on võimama, kuni on lus teha toetusaadud vastus taotlusele – piise abil korda ka susab, kui see on vekodu, mis pole esitatud.“ omaniku alaline eluEnamasti koht. Toetuse saamakstakse toemiseks ei tohi ühegi tus välja ühes tööga alustada enne osas, tervikliku taotluse esitamist. rekonstrueerimise puhul on aga võimalik taotleda väljamakset kahes osas. Toetuse väljamaksmise eeldus on, et tööd on lõpetatud ning vormistatud tööde üleandmis- ja vastuvõtuakt. Kui nõutud, peab esitatud olema ka kasutusteatis või antud kasutusluba kohalikult omavalitsuselt ning tööde eest tasutud vähemalt osas, mida toetus ei kata.
Kodu ja Ehitus 5
Ära jää taotlusega hilja peale! Toetuse taotlemine on tänavu küll varasemast lihtsam, kuid nõuab siiski omajagu planeerimist ja eeltööd: omavalitsusega suhtlemine, hinnapakkumised jms. Tasub oma soovid ja võimalused kohe läbi kaaluda, et jääks aega vajalikud kooskõlastused/ dokumendid hankida ning ka hinnapakkumisi võrrelda. Mullusest märkimisväärselt suuremaid toetusi saab taotleda ainult 2020. aasta lõpuni, seega ei maksa taotluse esitamist liialt talve peale jätta. Küll aga ei pea kõiki töid kohe tegema – toetuse saamiseks peavad ehitustööd olema tehtud 2021. aasta lõpuks.
Milleks enim toetust küsitakse KredExi toetuse kasutamise statistikast ilmneb, et kõige rohkem on toetust kasutatud z akende ja välisukse vahetuseks, z välisseinte soojustamiseks, z katuse ja/või pööningu soojustamiseks, z maasoojuspumba soetamiseks ja paigaldamiseks, z põranda ja sokli soojustamiseks, z päikesepaneelide paigaldamiseks, z õhk-vesi-soojuspumba soetamiseks ja paigaldamiseks, z soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamiseks. Toetust on kasutatud ahju ehitamiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks, pelleti- või halupuukatla paigaldamiseks ning muude küttesüsteemide ja päikesekollektorite paigaldamiseks. SA Kredex
Järgmine erileht
Kodu ja ehitus
ilmub oktoobris 2020
Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Piirdeaedade meistriklass aastast 2000
• Klassikalised puitpiirded • Puit- ja metallpaneelaiad • Pressbetoonist aiaelemendid • Tiib- ja liugväravad
• Värava-ajamid • Metallpiirded • Võrkaiad • Tõkkepuud
Mis on terviklik rekonstrueerimine? Tervikliku rekonstrueerimise – täisremondi – tulemuseks peab olema vähemalt energiatõhususarvu klass C. Täisremont on projekt, mille käigus z soojustatakse välisseinad ja katus, z vahetatakse aknad, z rekonstrueeritakse küttesüsteem ja paigaldatakse soojustagastusega sissepuhkeväljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Kui vähegi võimalik, tasub ette võtta just täisremont. Kui tööd on tehtud kompleksselt ja nõuetekohaselt, saab märkimisväärselt vähendada hoone küttekulusid ja parandada nii sisekliimat kui ka hoone väljanägemist. Seega saab majaomanik olla kindel, et hoone säilib veel pikki aastakümneid ja selles on mõnus elada. Täisremont mõjutab ka hoone väärtust kinnisvaraturul. Terviklik rekonstrueerimine on küll kulukam, sest tööd tuleb teha korraga, ent nende tulemusel vähenevad kohe ka hoone ülalpidamiskulud. Kui töid rahastatakse pangalaenuga, on lisaks võimalik kasutada KredExi energiatõhusa eluaseme laenukäendust, et vähendada laenu saamiseks vajalikku esmast sissemakset. Vaata täpsemalt: www.kredex.ee/majaduueks
eritex@eritex.ee +372 6552 713; +372 512 1865 www.eritex.ee Allika tee 20, Alliku, Saue vald 76403
Kui kodu saab alguse piirdeaiast…
Kolmapäev, 23. september 2020
6 Kodu ja Ehitus
Vanale pottahjule uus elu Vana maja või ahiküttega korterit remontima asunu seisab tihtilugu küsimuse ees, mida võtta ette vana ahjuga, mis kütab kodu küll mõnusalt soojaks, aga mille väljanägemine silma ei rõõmusta. „Mina ostsin ahiküttega korteri, kus oli plekkümbrisega ahi, selline must kobakas nurgas,“ räägib äsja korteriremondi lõpetanud noor pereema Laura. „Alguses tahtsin lasta selle maha lammutada, aga kohale kutsutud korstnapühkija ütles, et kui raha just ülearu pole, siis tema kütmise seisukohalt täiesti korralikku ahju lõhkuma ei hakkaks.“ Laura uuris teiste koduremontijate kogemusi vanade ahjudega ja sai ühest Facebooki grupist mõtte ahi lihtsalt üle värvida. „Mina olin sinnamaani veendunud, et olemas ongi vaid musta ahjuvärvi ega mõelnudki värvimisele – aga selgus, et nii see pole. Nii ongi mul nüüd kodus kerge kuldse säbrumustriga valge ahi – mina olen väga rahul.“
Tairo Lutter
Meisterlik viimistluskuur võib vana pottahju väljanägemist tundmatuseni muuta.
Vanale ahjule uus ilme
Pottahi vanast värvist puhtaks Lihtpottidest vanad ahjud ja soojamüürid on kas lihtsalt määrdunud või saanud aegade jooksul selga mitu värvikihti. Mida nendega ette võtta, õpetas mullusügiseses Nipiraamatus pottseppmeister-restauraator Henri Huberg. Viimistlemata ahjukive ehk potte, mis on ajaga lihtsalt määrdunud, soovitas ta üle lihvida liivapaberiga – poor-
protseduuri korrata. Värvieemaldist tõhusam vahend on seebikivi (graanuleid müüakse nt Majatohtri poes), aga sellega tuleb ümber käia väga ettevaatlikult ning kindlasti kanda kummikindaid ja kaitseprille. Valmista seebikivist ja veest lahus ning sama suur kogus tapeediliimi. Sega lahused kokku, kanna pintsliga ahjule, kata toidukilega ja lase üle öö mõjuda. Järgmisel päeval kraabi sulanud värv maha ja kui vaja, pintselda uuesti.
setesse ahjukividesse on mustus sisse imbunud ja pestes neid puhtaks ei saa. Kui ahi või soojamüür on värvitud, tasuks vana värv kõigepealt maha võtta. Proovida võib kuumapuhurit, millega võetakse ka ustelt-akendelt vana värvi maha. Kui töö läheb väga vaevali-
selt, võib ette võtta mässamise värvieemaldiga, mida leiab ehituspoodide värviosakonnast. Värvieemaldi tuleb kanda värvitud ahjupinnale, katta see toidukilega ja lasta üle öö mõjuda – kile ei lase värvieemaldil kuivada ja nii on selle toime tõhusam. Kui värvikihte on mitu, tuleb
Nende isetegijate seas, kes oma remondikogemusi jagavad, on neidki, kes on vana värvi eemaldamist liialt vaevarikkaks pidanud. Näiteks on üks pere võõbanud värvitud pottahju kõigepealt üle pinda karestava krundiga (soovitusi krundivalikuks saab ehitus- ja värvipoodidest) ning katnud siis antiikkrohviga – esimesed kuud on viimistlus igatahes püsinud. Antiikkrohv ongi mõeldud eeskätt kuumade pindade viimistlemiseks, valge pinna võib soovi korral ka üle värvida. Ahjupotte saab uuesti värvida, katta looduskiviga või keraamiliste plaatidega. Juhtnööre, kuidas täpselt midagi teha, jagavad kõik materjalimüüjad. Muidugi võib vana ahju või kamina värskendamise sooviga pöörduda ka pottsepa poole. Tihtipeale suudab meistrimees vana ahju välimust tundmatuseni muuta. KRISTJAN ARRAS
Kui maja asub suurte puude all, võib katusele hilissügiseks koguneda märkimi
katuseredelite paigaldamine
Online konsultatsioonid.
Kolmapäev, 23. september 2020
Kodu ja Ehitus 7 Erakogu
Eda Meresmaa
Sügisel võta ette põhjalik katusehooldus IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kui katust korrapäraselt hooldada, peab see kauem vastu, seepärast soovitavad katusespetsid võtta vähemalt kord aastas ette põhjalik katusepuhastus. Mõistlik on teha seda sügisel, eriti kui maja asub suurte puude läheduses ja katusele langeb ohtralt okkaid, puulehti ja muud sodi.
sväärne kogus okkaid ja lehti.
Katusele kogunenud praht võib jääda pidama katuse ühenduskohtadesse, läbiviikude juurde või vihmaveerennidesse. Sügisvihmade käes see vettib, külmade tulles aga jäätub, vaheldumisi sulades-jäätudes võib see pikapeale lõhkuda katuse kattematerjali. Seepärast tuleks katus sügisel lehtedest-okastest puhtaks pühkida, pöörates erilist tähelepanu peale neelukohtade ja läbiviikude ka vintskappide äärtele, korstnatagustele ja vihmaveerennidele. Mõni aeg tagasi soovitati vihmaveerennid katta võrguga, et lehed ei pääseks renni ja sealt edasi vihmaveetorru. Ajapikku on aga selgunud, et kui läheduses on palju suuri puid, võivad langenud lehed koguneda renni
katvale võrgule nii paksu kihina, et vesi ei pääse sealt läbi ja vihmaveesüsteem osutub kasutuks.
Hooldust vajab iga materjal Plekk-katuse saab puhtaks pesta sooja vee ja pehme harjaga, vaid väga määrdunud kohtade pesemiseks võib appi võtta katuseplekile mõeldud spetsiaalsed pesuained (soovitusi saab küsida katusefirmast). Pesuaine kasutamise järel tuleks katus ja vihmaveerennid puhta veega üle loputada, sest kemikaalid võivad kahjustada pinnakatet ja tsingikihti. Kivikatust üle vaadates tuleks jälgida, kas kõik katusekivid on omal kohal, kusagil ei ripenda tihendid ja silma ei hakka nähtavaid vigastusi – kõik rea- ja neelukivid on terved ja omal kohal. Neelukivid tasuks võimalusel ka ükshaaval üle katsuda. Kui katusel on läbiviigud, tuleb kindlasti kontrollida ka nende tihendeid. Tähelepanelikku pilku nõuab kivikatuse räästaosa: kas vihmavesi ikka voolab otse vihmaveerenni. Kui see niriseb alla mööda tuulekasti, hakkavad selle laudadel silma veejäljed. Ka tuleks veenduda, et kõik äärekivid on
Uus katus talvel odavamalt
Katusevahetus käib tänapäeval üsna kiiresti. Keskmise suurusega maja puhul jõuavad katusespetsid ühe päevaga vana katusekatte maha võtta ja paigaldada veekindla aluskatte. Kvaliteetne aluskate suudab maja mõne nädala vee ja lume eest kaitsta. Kui katusepind on suur või tuleb vahetada ka sarikaid, tehakse tööd jupikaupa: nii, et võimalikult väike osa majast oleks tööde ajal katusekatteta. Kasutades tehases toodetud valmis kandesõrestikku (ferme), saab lihtsama ehitusega eramu katusel fermid päevaga paika ja järgmise päeva õhtuks on veekindel aluskate majal peal. Katusevahetuse võib ette võtta ka talvel. Sageli on katusemeestel siis tööd vähem, uue katuse võib saada kiiremini, odavamalt ja ka kvaliteetsemalt – sest oskajaid mehi on saada rohkem kui suvel.
Kui lehed ummistavad vihmaveerenni, ei saa vesi sealt ära voolata, nii võib aga niiskus hakata kahjustama katusekonstruktsioone.
Allikas: Monier
terved ja püsivad kindlalt oma kohal. Bituumensindlitestkatusel tuleb üle kontrollida sindlite servad, vuugid ja ülestõsted – kas need on ikka korralikult kinni. Samamoodi nagu muudegi katusekatete puhul tuleb üle vaadata katuseneelud ning läbiviikude (korstna, katuseakende jm) tihendusäärised. Bituumenkatuse hooldamine peaks sügisesse jäämagi, sest seda tööd tuleks teha jahedama ilmaga: päike muudab bituumensindlid pehmeks ja siis ei tohiks katusel käia. Oksaprahi ja okaste-lehtede eemaldamiseks tuleb selle katusekatte puhul kasutada pehmet tänavaharja, et sind-
lite pealispinda mitte kahjustada.
Ära unusta turvalisust Katuse kõrgusest, kaldenurgast ja ligipääsetavusest sõltub, kas rennini pääseb redelilt, tõstukilt või katuselt.Korstna ja selle ümbruse hooldamiseks peab sinna viima käigusild, millele pääseb katuseluugist või mööda katuseredelit, katuseneelude puhastamisel kasutatakse aga spetsiaalseid turvakonkse, mille külge saab end turvavarakmetega kinnitada. Kui katusele pole nõuetekohast turvavarustust paigaldatud, saab puhastamiseks-hooldamiseks rentida tõstuki.
Tingimata tuleb üle vaadata kõik katusetarvikute kinnitused, neid vajadusel pingutada või uutega asendada. Kui katusetarvikutel, nende kinnitustel või vihmaveerennidel-torudel on roostekahjustusi, tuleb need kohe puhastada, kruntida ja värvida või katkine osa välja vahetada. Kui ülevaatuse käigus tuleb katusekatte või -tarvikute juures ilmsiks mõni viga, mille parandamise-vahetamisega majaomanik ise hakkama ei saa, tuleks kohe kutsuda ehitusspetsialist, kes selle töö ära teeks – iseenesest katus korda ei saa, ajaga probleem vaid süveneb, see aga tähendab, et ka parandamine muutub aina kulukamaks. Asjatundlikku abi oskavad anda kõik katusetöödele keskendunud ettevõtted. Allikad: Toode, Rukki, Monier
REKLAAMTEKST
Talvele vastu kontrollitud katusega! Soovitusi jagab pikaaegne katuste tootja Eestis Talv on kohe-kohe ukse ees. Õhtud muutuvad pimedaks ja ilmad kõledaks. Sestap on just õige aeg pilk peale visata enda elamu ühele olulisemale osale ehk katusele. Eesti ühe pikaaegsema katusematerjalide tootja Weckmani Eesti üksuse juht Peep Siimon annab paar olulist soovitust, millele vahetult enne talve tähelepanu pöörata. Mis seal salata, kuid mitmetel majaomanikel jääb pahatihti just katuse eest hoolitsemine kahe silma vahele. “Kuna talvised ilmastikuolud ja maad kattev lumevaip on katustele üsna korralik katsumus, on tihti just vahetult enne talve kõige olulisem enda peavarju seisukorda kontrollida. Nõnda on välistatud hilisemad tõsised probleemid,” märgib Peep Siimon. Teosta esmane ülevaatus
Teosta esmane ülevaatus Üks hõlpsamaid viise veenduda katuse seisukorras on teostada esmane ülevaatus ja kontrollida, kas kõik katusedetailid on omal kohal ja nähtavate vigastusteta. Niisamuti ta-
sub üle vaadata tihendite ja läbiviikude esmane seisukord. “Nähes mõnd üksikut lahtist detaili, on ülioluline see võimalikult kiirelt taaskinnitada. Vastasel juhul võib üksikust kohast saada alguse mõni suurem katusega seotud probleem, leke vms,” jagab Weckmani juht Peep Siimon enda pikaajalisest praktikast tulenenud kogemust.
Puhasta katus looduslikust prahist Looduskaunis koht võib pakkuda küll lummavat silmailu, kuid seejuures tekitada katusele ka mitmesugust looduslikku prahti. Eriti, kui elamut ümbritsevad kõrgustesse sirguvad puud, on üsna tavaline, et üks hetk hakkab katusele langema nii väiksemaid kui ka suuremaid puuoksi ja -lehti. Peep Siimon toob välja, et enne talve tasub eemaldada ka katust puutuvad või sellele langevad puuoksad. “Kuigi väiksemad oksad ei pruugi tekitada otsest kahju, on oht katuse vigastustele sedavõrd käegakatsutavam suuremate okste võimalikul langemisel.” Muu hulgas mainib ta, et kindlasti peab tähelepanelik olema ka sambla tekkimise suhtes. Sammaldunud katusel võivad tekkida katusematerjalile pöördumatud kahjud niiskuse ja orgaanika tõttu.
Muuda katus ohutuks Üleüldine trend inimkonna tegevuses on muuta elukeskkonda mugavamaks ja ohutumaks. Samasugune põhimõte kehtib ka ehitiste, sh katuste ohutumaks muutmisega. Weckmani tooteportfellist leiab ORIMA® hinnatud kaldkatustele mõeldud ohutus- ja turvatooted. Nii saab iga majaomanik katuse-, seinaredeli ja katusesildade abil muuta katusele mineku ning seal liikumise tunduvalt ohutumaks. Korstna puhastamine ja hoolda-
mine on iga-aastane majaomaniku tegevus. Katusesillalt on korstna vahetus läheduses võimalik neid töid ohutult sooritada. Niisamuti on oluline varustada katus lumetõkkega, et vältida lume kukkumist liikumisteedele ning seeläbi ära hoida kõikvõimalikud kahjustused. Selleks on ORIMA®-l kahesuguseid lumetõkkeid – toru- ja võrklumetõkked. ORIMA® lumetõkete torud on ovaalse ristlõikega, et saavutada parim vastupanu lumekoormusele. ORIMA® võrk-lumetõkked on kõige efektiivsemaks mooduseks lumemasside katustelt langemise ärahoidmiseks. Ka torulumetõketele on lisavarustusena võimalik lisada võrktõke. “ORIMA® töökindlus on aastatega taganud väga hea kvaliteedi. Seda on kinnitanud ka klientide rahulolev tagasiside. ORIMA® ohutustoodetel on kuni 50aastane tootegarantii,” tunnistab Siimon.
Kontrolli ja puhasta vihmaveerennid Kuna sügisvihmade ja lume sulamisest tekkinud vesi vajab vaba liikumist, on talve saabudes oluline katusele tekkiva vee ladus äravool. “Iga majaomanik peaks kontrollima, ega vihmaveerennid pole ummistunud või täitunud mingisuguse muu prahiga,” rõhutab Siimon rennide kontrollimise olulisust. Vastasel juhul hakkab vesi väljuma selleks mitte ettenähtud kohtadest, tekitades ajapikku lekkeid või muid kahjustusi. Kuigi eeltoodud soovitused ei pruugi ennetada komplikatsioone sada protsenti, vähendab kontrollitud katus probleemide tekkimise riski märgatavalt. WECKMAN ja ORIMA® on usaldusväärsed partnerid erinevate katuseprobleemide lahendamisel – olgu tegemist uue katuse ehituse või remondiga.
Oktoobrikuu pakkumised ORIMA® katuse ohutustoodetele: Oktoobrikuus ostetud lumetõkked –25% tavahinnast. Lumetõkked erinevatele katusematerjalidele (plekk, kivi, eterniit, kärg). KÕIGI KORSTNAPÜHKIJATE LEMMIK! PIIRATUD koguses 2,0 m pikkused pruunid ning tumehallid katusesillad SUR¿LOSOHNN MD NlUJNDWXVWHOH Hind koos käibemaksuga AINULT 69 eurot/komplekt.
AS ESCO Weckman Eesti www.weckman.ee 605 5690 | 5866 8887
info@weckman.ee Weckman
KOHE KÄTTE! ORIMA® esindus Viimsis, Aiandi tee 25, 74001.
Kolmapäev, 23. september 2020
8 Kodu ja Ehitus
KAMPAANIA: 25% PAIGALDUSELE! Kehtib kuni 31.10.2020
EESTI ! TOODE