Kooli ABC märts 2015 by SL Õhtuleht AS

TÜDRUKUD MURRAVAD KUTSEÕPPES MEESTETÖÖMÜÜTE

Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI

Eksamite eel treeni mälu

Neljapäev, 12. märts 2015

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Pärnu mnt 130, 11317 Tallinn, tel 655 5131, info@kosmeetikakool.ee Kool on tunnustatud kutseeksamikeskus.

Riigieelarvelistel kohtadel JUUKSURIKS õppima! UUS! JUUKSURI KUTSEÕPE

Rahvusvahelise Pivot Point koolitusprogrammi alusel Päevane (eesti ja vene grupp) 1.09.2015-28.02.2017 Õhtune (eesti ja vene grupp) 1.12.2014-28.02.2017 Kaugõpe 1.10.2015-30.09.2018

KOSMEETIKU KUTSEÕPE

Rahvusvahelise Cidesco koolitusprogrammi alusel Päevane (eesti ja vene grupp) 1.09.2015-31.03.2017 Õhtune (eesti ja vene grupp) 1.12.2014-31.03.2017 Kaugõpe 1.10.2015-30.09.2018

SPA TEENINDAJA

Tsükliõpe 1.09.2015-31.05.2016

UUS!

KÜÜNETEHNIKU KUTSEÕPE Päevane (eesti grupp) 1.09.2015-22.12.2015

Dokumentide vastuvõtt igal tööpäeval kell 9–17 Kosmeetiku- ja juuksuriteenused kooli ilusalongis E–R kl 9–20.

Kinkekaardid!

www.kosmeetikakool.ee

Kooli ABC

Neljap채ev, 12. m채rts 2015

EELLINASTUSED JUBA KOOLIVAHEAJAL!

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

«Olla parim – kellele ei meeldiks!» Spordipoisina teab Ott Soon võitude-kaotuste maitset hästi, et ta aga ükskord seisab pjedestaali kõrgeimal astmel hoopis kui parim keevitaja, poleks ta keskkooli lõpetades küll osanud ette näha. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Erilist huvi keevitamise vastu Otil varem polnudki. Esimest korda proovis ta selle tööga kätt alles mõne aasta eest ja siis ka puhtalt olude sunnil. «Näinud ma keevitamist muidugi olin, isal on aparaatki olemas,» räägib ta. «Kord oli aga endal kodus vaja üht-teist keevitada. Laenasin siis isalt aparaadi ja mõtlesin, et proovin.» Päris katse ja eksituse peale ta siiski välja ei läinud – leidis internetist ingliskeelse õppevideo, vaatas selle läbi ja asus asja kallale. «Eks oleks võinud ju isal lasta õpetada, aga ma mõtlesin, et interneti abil saab kiiremini,» muigab Ott. «Töö sai igatahes tehtud – ja see tegemine tundus kuidagi väga huvitav, päris meeldima hakkas see asi.»

Väga põhjalik koolitus

Pärast keskkooli läks Ott Tallinna ülikooli kehakultuuri õppima. Diplomist lahutab veel vaid üks samm, kuid et see on osutunud tõsiseks pähkliks, on kõrgkooli lõpetamine esialgu ootele pandud. Nii hakkaski kuklas tiksuma mõte: küll see kehakultuur ka kord lõpetatud saab, aga mis oleks, kui õpiks vahepeal midagi hoopis muud? Mõttest sobiva kooli väljaotsimiseni ei läinud kaua aega. «Eks ma oleksin ju võinud neid keevitamise õppevideoid internetis ka edasi vaadata ja ise ennast koolitada,» naerab Ott. «Aga ju see pakkus siis ikka nii palju pinget, et tahtsin asja tõsiselt käsile võtta. Tõelised oskused ja teadmised tulevad ikka koolist, neid niisama põlve otsas nokerdades ei saa.» Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolis oli olemas ka õhtune õppevorm, mis Otile suurepäraselt sobis. «Kahel nädalal pärast tööpäeva otse kooli, siis on kaks nädalat vaba, võid õhtuti iseseisvalt tööd teha,» kirjeldab ta õpinguid. «Kaks aastat nii – nüüd juunis on lõpp. Mina olen kooliga väga rahul – kui endal vähegi huvi on, siis sealt saab küll väga põhjaliku ettevalmistuse.» Võistlusülesanded polnud sugugi lihtsaimate killast, nendib Ott. «Näiteks alt üles nurkõmbluse keevitamine, see on päris keeruline, samas ehitusel montaažkeevituse juures üks olulisemaid asju,» selgitab ta. «Keevitaja ju maja pöörata ei saa, et

Kooli ABC

Keevitamine nõuab täpsust ja tähelepanu, aga ennekõike teadmisi ja oskusi. Erakogu

oleks mugavam tööd teha, see seisab ikka ühe koha peal, järelikult tuleb töö ära teha sellises asendis, nagu just võimalik on. Vahel on see päris paras peavalu.» Võistlustööde keerukusest annab tunnistust seegi, et kaks tundi, mis ühe töö tegemiseks aega oli, läks Oti sõnul siuh! mööda – süvened, püüad anda endast parima ja ei märkagi, kuidas aeg lendab. «Kui siis tulemused teada sain – no see oli ikka vägev,» tunnistab Ott. «Kellele ei meeldiks olla parim! Kusjuures see tunne oli kuidagi hoopis teistsugune, kui spordis saadud võitude puhul. See, et saad sellise tulemuse, sest oskad, tead täpselt, miks ja mida teed... Muidugi on õppida veel kõvasti ja täiendada tahan ennast ka pärast kooli lõpetamist nagunii, aga ikkagi – supervärk!» Supervärk muidugi. Või nagu kirjutas sõber pärast Oti võitu tema Facebooki-seinale: «Oh, vinge, Ott! Oled ikka ühe «päris» asja ka ära õppinud!»

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

Ott Soon – parim noorkeevitaja 2015. Elina Malleus OHTULEHT.EE

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Hea kutseharidus on väärikas ja kindel valik Nädalavahetusel selgitasid ligi 350 kutseõppurit omavahelisel jõuproovil «Noor meister 2015» välja Eesti parimad veerandsajal erialal. «Tippspetsialistid ja oskustöölised lähevad igal pool maailmas üha enam hinda,» märkis Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar. «Inimene, kes teeb keerulist tööd ning suudab areneda koos tehnika arenguga, on üha nõutum nii meil kui ka kogu läänemaailmas. Tema palgatase kasvab kindlasti keskmisest kiiremini. Hea kutseharidus on väärikas ja kindel valik.» Kutseõppurite lood näitavad, et sügavalt eksivad need, kes peavad kutseõpet asendushariduseks või vähese võimekusega noorte viimaseks võimaluseks. Vastupidi, ametikooli suunduja on

sageli oma valikud hoopis põhjalikumalt läbi mõelnud, väga paljud neist teavad täpselt, kuhu tahavad tulevikus välja jõuda. Põhikooli lõpetamise järel kutsekooli minnes võetakse tihti endale topeltkoormus, sest koos ametiõppega saadakse ka keskharidus. Huvi kutseõppe vastu üha kasvab, seda kinnitab ka see, et kutsevõistlustel on iga aastaga üha rohkem nii võistlejaid kui ka pealtvaatajaid. Viimastele tänavu avatud kümme töötuba, kus huvilised said mängulises vormis tutvust teha mitmete ametitega, osutusid väga menukaiks. KOOLI ABC

Ootad põhikooli lõppu... ...või gümnaasiumi algust?

PARIMAD KUTSEÕPPURID – tulevased oma ala meistrid EHITUSPUUSEPP I – Ragnar Keskpaik / Henri Sepp (Pärnumaa KHK) II – Janari Viskus / Koit Kaer (Kuressaare AK) III – Ronald Volt / Janar Kiik (Viljandi KÕK) EHITUSVIIMISTLEJA I – Riho Lehismets (Tallinna EK) II – Agnes Lapimaa (Tallinna Kopli AK) III – Joosep Piir (Võrumaa KHK) ELEKTRIK I – Richard Raidsalu (Viljandi KÕK) II – Kristjan Loite (Tartu KHK) III – Leonid Poljakov (Tallinna PT) ELEKTROONIK I – Filip Fjodorov (Tallinna PT) II – Nikita Korzin (Tallinna PT) III – Ret-Mark Schön (Pärnumaa KHK) FLORIST I – Brigitta Allemann / Jane Sidron (Räpina aianduskool) II – Ruslana Bogoslavskaja / Ksenija Bibikova (Räpina aianduskool) III – Krista Riiman / Sandra Sälli (Luua metsanduskool)

INFOTEHNOLOOG – MICROSOFTI SPETSIALIST I – Kristo Kruuser (Tallinna PT) II – Mari-Ly Vaher (Viljandi KÕK) III – Tanel Alver (Haapsalu KHK) JUUKSUR – NAISTE SOENGUD, SALONGILÕIKUS I – Ketter Orav (Tallinna THK) II – Tatjana Mjadelets (Ida-Virumaa KHK) III – Julia Belova (Ida-Virumaa KHK) JUUKSUR – MEESTE SOENGUD, SALONGILÕIKUS I – Kristopher Nee (Tallinna THK) II – Keiri Tammemägi (Ida-Virumaa KHK) III – Kristiina Laanepõld (Pärnumaa KHK) JUUKSUR – NAISTE SOENGUD, ÜLESPANDUD SOENG I – Sergei Timofejev (Tallinna THK) II – Marianne Sokk (Tartu KHK) III – Anna Ershova (Ida-Virumaa KHK) JUUKSUR – NAISTE SOENGUD, PUNUTUD PULMASOENG I – Sergei Timofejev (Tallinna THK) II – Birgit Lillemägi (Pärnumaa KHK) III – Margarita Sigova (Ida-Virumaa KHK)

GRAAFILINE DISAINER I – Stina Teesaar (Tartu kunstikool) II – Helis Lembe (Tartu kunstikool) III – Marie Anette Sannik (Kuressaare AK)

KEEVITAJA – GÜMNAASIUMI BAASIL ÕPPIJAD I – Ott Soon (Tallinna Lasnamäe MK) II – Anton Jegorov (Sillamäe KK) III – Anton Bratanov (Narva KÕK)

HOOLDUSTÖÖTAJA I – Erle Sarv (Valgamaa KÕK) II – Heidi Naur-Šunkina (Tallinna tervishoiu kõrgkool) III – Anneli Urm (Valgamaa KÕK)

KEEVITAJA – PÕHIKOOLI BAASIL ÕPPIJAD I – Anton Skvortsov (Tallinna Lasnamäe MK) II – Maksim Faerštein (Ida-Virumaa KHK) III – German Kovaltšuk (Narva KÕK)

INFOTEHNOLOOG – LINUXI SPETSIALIST I – Keijo Kapp (Tallinna PT) II – Hannes Koik (Viljandi KÕK) III – Oliver Kikas (Pärnumaa KHK)

KESKKONNATEHNIKA LUKKSEPP I – Geron Traks (Tartu KHK) II – Denis Tsar (Tallinna Kopli AK) III – Kaupo Kama (Viljandi KÕK)

Ettevõtluse klass edukad ettevõtjad õpetavad turundust, juhtimist ja pangandust Rahvusvaheline klass ingliskeelse õppe lõpetanutest õpib 77% edasi välismaal

Vaata kaugemale tulevikku ja tule EBS Gümnaasiumisse!

Euroopa klass rahvusvahelised konkursid ja õppereisid euroopasse Küsi lisa: tel: 665 1384 gymnaasium@ebs.ee www.ebs.ee

Kooli ABC

Arno Saar

Neljapäev, 12. märts 2015

III – Elina Villiste (Pärnumaa KHK) PLAATIJA I – Aarne Kobak (Tallinna EK) II – Kristen Milling (Kehtna MTK) III – Heiko Saunik (Haapsalu KHK) PUHASTUSTEENINDAJA – TAVAÕPE I – Maarja Leib (Tartu KHK) II – Kairi Soo (Tartu KHK) III – Anna-Mari Privits (Järvamaa KHK) PUHASTUSTEENINDAJA – HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASED I – Viivi Grauberg (Järvamaa KHK) II – Taavi Hansen (Järvamaa KHK) III – Marko Õunapuu (Tallinna Kopli AK) RESTORANITEENINDAJA I – Erik Tammeleht (Pärnumaa KHK) II – Kertu-Liina Mahla (Tallinna TK) III – Kätlin Niinepuu (Haapsalu KHK) KONDIITER I – Merilin Köörna (Tartu KHK) II – Ingrit Pless (Pärnumaa KHK) III – Oksana Baskirova (Ida-Virumaa KHK) LOGISTIK I – Kaidi Malmström (Järvamaa KHK) II – Doreen Luht (Järvamaa KHK) III – Merilin Helen Romet (Tallinna TrK) MAASTIKUEHITAJA I – Mairold Mänd / Erik Rüütel (Räpina aianduskool) II – Mihkel Kajanus / Arlis Vaagen (Luua metsanduskool) III – Kris Käos / Argo Ainjärv (Räpina aianduskool) MAJUTUSTEENINDAJA I – Anna-Liisa Kanemägi (Kuressaare AK)

II – Kerli Ralja (Võrumaa KHK) III – Merilyn Rohi (Kuressaare AK) MEHHATROONIK I – Henry Puusepp /Ivar Mäemets (Tallinna THK) II – Maksim Ivanov / Henry-Emil Valtin (Tallinna PT) III – Alexey Osipov / Dmitri Boitsov (Tallinna Lasnamäe MK) MÜÜJA – PÕHIKOOLI BAASIL ÕPPIJAD I – Kadri Merivälja (Pärnumaa KHK) II – Raido Rentnik (Pärnumaa KHK) III – Mariliis Arm (Tallinna TK) MÜÜJA – GÜMNAASIUMI BAASIL ÕPPIJAD I – Aleksandra Larionova (Tallinna TK) II – Mari-Anne Essaja (Pärnumaa KHK)

III – Piret Tõlgo (Tartu KHK) MÜÜJA – TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE I – Kertu Talgre (Tallinna THK) II – Marek Ross (Lääne-Viru RK) III – Kertu Potisepp (Tallinna THK) MÖÖBLITISLER I – Karl Heinsoo (Võrumaa KHK) II – Kuido Torp (Valgamaa KÕK) III – Kaspar Roose (Tartu KHK) MÜÜRSEPP I – Lauri Naber (Viljandi KÕK) II – Eiko Vahter (Hiiumaa AK) III – Sigrit Kreitsman (Järvamaa KHK) PAGAR I – Anni Lomp (Tartu KHK) II – Olesja Simakova (Ida-Virumaa KHK)

RÄTSEP I – Liisa Hanvere (Pärnumaa KHK) II – Kaisa Elfenbein (Tallinna THK) III – Veronika Mahhova (Narva KÕK) VEEBIDISAINER I – Hendry Sadrak (Tallinna PT) II – Sergei Russak (Narva KÕK) III – Henri Lindepuu (Tartu KHK)

LÜHENDITE SELGITUS KHK- kutsehariduskeskus KÕK – kutseõppekeskus MTK – majandus- ja tehnoloogiakool THK – tööstushariduskeskus AK – ametikool KK – kutsekool EK - ehituskool MK – mehaanikakool PT - polütehnikum RK - rakenduskõrgkool TK – teeninduskool PT – polütehnikum TrK - transpordikool

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Roosades tunkedes «Müüri ladumine on «Vaata, vaata! Plika!» nügis üks pealtvaatajast noorhärra teist, kui oli Noore Meistri võistlusel jõudnud müürseppade alani. Sigrit Kreitsmanil polnud mahti seda elevust tähele panna, tema – ainus õrnemast soost müürsepp võistlusel – oli keskendunud enda seatud sihile: saada mehises konkurentsis mullusest parem koht. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Arno Saar

Üllatunud küsimust, kuidas küll õrnema soo esindaja on sattunud sellist eriala õppima, on Sigrit muidugi ennegi kuulnud. Ise ta oma valikut väga imeks panna ei oska.

Usun, et oma ametit oskavale kätepaarile leidub ka Eestis rakendust.

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

müürsepp: looming.»

«Kui ma oleksin koduperenaisetüüpi inimene, siis oleksin muidugi võinud toitlustust või koristust või muud klassikaliselt naiselikuks peetavat eriala õppima minna,» ütleb ta. «Aga ma ei ole seda tüüpi.» Pealegi ei pea Sigrit üldse õigeks jagada töid meeste ja naiste omaks. Istuvad ju mehed näiteks poekassadeski, ka seda on varem ikka naisteametiks peetud. Ajad lihtsalt muutuvad ja koos sellega ka arusaamad ja suhtumised. Kui Sigriti nelja-aastane tütar suureks saab, ei oska tema ilmselt kividega mässamist kuidagi vaid meestetööks pidada, sest on saanud maast-madalast ema kõrval kooli õppebaasis müüriladumisel kätt proovida. Siiski pole Sigrit lapsest saati müüriladumisest unistanud – ametikooli minekut kaalus ta hoopis restaureerimiseriala silmas pidades. Paraku just sel aastal Järvamaa kutsehariduskeskuses restaureerimisse vastuvõttu polnud. Õpetajad tegid ettepaneku minna ehitust õppima, täpsemalt kivija betoonkonstruktsioonide ehitust, mis otsapidi res-

taureerimisele ju üsna lähedane. «Mõtlesin: miks mitte!» meenutab Sigrit. «Ma ei teadnud küll ühtki sel alal töötavat naist, aga ei näinud ka ühtki põhjust, miks ei võiks naine sel alal edukas olla.» Sigrit tunnistab, et töö pole kerge – aga eks olegi rohkem rõõmu nendest saavutustest, mis ülearu kergelt kätte ei tule. «Praegu võin aga küll tüdrukuid julgustada ehituserialasid õppima.»

Vanade kivide võlu

Kui Sigritilt pärida, missugune töö neist, mida koolis kolm aastat õpitud, meeldib talle kõige rohkem, saab kohe selgeks, et restaureerimisele ei mõelnud ta sugugi põhjuseta: oma lemmiktööks nimetab ta väga vanade kividega askeldamist. «Vana kiviga on väga huvitav töötada,» ütleb ta. «Oma senise kõige ägedama kogemuse sain, kui taastasime mu onu juures seinu, mis olid üles laotud igiammu – aastal 1800. Tulemus sai väga efektne.» Siiski arvab Sigrit, et seinte ladumine ei saa pärast kooli lõpetamist ta põhitööks. «Usun, et siseviimistlus – plaatimine, pahteldamine, lihvimine – sobib mulle paremini,» märgib Sigrit. Ka pottsepatöö oleks variant. Üks on siiski kindel: paljude teiste ehitajate eeskujul välismaale minna Sigrit ei taha. Tema usub, et oma ametit oskavale kätepaarile leidub siiski ka Eestis rakendust.

KOMMENTAAR

Tüdrukud võtavad asja tõsiselt Järvamaa kutsehariduskeskuse ehituseriala praktikajuhendaja Ivar Kohjus: «Minu kuue koolis oldud aasta jooksul on tüdrukuid olnud igas grupis. Oskustelt on ka kõige nõrgem tüdruk alati grupi keskel, mitte kunagi lõpus. Ehituseriala pole tüdrukutele sobimatu. Alates töökoha korraldusest ja lõpetades valmistööga – nad on oma tegemistes korralikumad. Kui vaadata näiteks Sigriti tööd, siis niivõrd ilusaid müüre annab poistelt oodata. Tulevases elus nähakse kivija betoonkonstruktsioonide ehituse eriala lõpetanud neide siiski sisetöödel, mitte suure segukäruga ringi sõitmas. Nad on selleks küll suutelised, kuid tüdrukute suund on rohkem korraliku ja ilusa töö peale, olgu see plaatimine või puhasvuukmüürise ladumine.» Allikas: Järva Teataja

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Tulevane turismie «Ametioskused ai

KUTSUME KÕIKI

UISUTAMA! Hea võimalus veeta sportlikult aega pere või sõpradega uisutades!

SOODUSTUSED PEREDELE JA KOOLIDELE! PEREPÄÄSE 22 € (2 täiskasvanut, 2 last ja uiskude rent, tavahind 28 €). KOOLIDELE/KLASSIDELE SOODUSHINNAD tööpäevadel enne lõunat, v.a. koolivaheajal. Pakume sünnipäevade korraldamiseks erinevaid võimalusi. Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

TÄPSEM INFO: www.icearena.ee

TARGAD RAAMATUD

kirjastuselt Varrak

«Kutsekooli mu plaanides esialgu küll ei olnud, ikka mõtlesin, et kui lähen edasi õppima, siis ülikooli,» naerab kolme aasta eest keskkooli hõbemedaliga lõpetanud Võrumaa tüdruk Anni Võro, kellest tänavu kevadel saab paberitega hotelliteenindaja. Ikka veel on inimesi, kes arvavad: kutsekooli läheb see, kes on end koolist kuidagiviisi läbi vedanud ja oma hinnetega kõrgkooli nagunii sisse ei saaks. Anni on üks neist, kes oma hõbemedaliga võib selle eelarvamuse kummutada. «Esialgu ma kutsekooli peale tõesti ei mõelnud,» tunnistab Anni kolme aasta tagust koolilõppu meenutades. «Oleksin tahtnud minna õppima raamatupidamist, aga maaülikoolis oli vastuvõtt vaid tasulisse õppesse ja sellele poleks pere rahakott peale hakanud. Siis otsustasin aastaks aja maha võtta ja hoopis tööle minna.» Töötada Tööt Tö öt ada d jõudis jõ udi d i s Anni A nnii aastaga aa staga t mitmes kohas, see aeg andis töö- ja elukogemust ning muutis mõtteviisi. Viimane töö Tallinki laeval Baltic Queen andis tõuke minna edasi õppima just hotelliteenindust. «Turismindus on valdkond, mis on mul ikka mõtteis mõlkunud,» märgib ta. Et Võrumaa kutsehariduskeskus pole kodust kaugel, langeski valik selle kasuks. «Kusagile kaugemale poleks õpingute ajaks tahtnudki minna,» ütleb Anni. «Oma vaheaastal elasin neli kuud Harjumaal ja sain väga selgelt aru, et sinna ma küll ei kuulu, mulle oli see täiesti vale paik. Minu koht ja kodu on Võrumaal.» Praeguse kooli ja erialavalikuga on Anni kõigiti rahul, sest rühmad on väikesed ja tänu sellele lähenetakse õppetööle individuaalsemalt. «Mulle sobib kutseõpe just praktilise poole suure osa pärast. Lihtsalt akadeemiliste

teadmiste omandamise võimalus minus erilist tuhinat ei tekita.»

Ametioskused kasuks ka koduses elus

Teeninduserialal õpitut annab ka oma kodus igal sammul kasutada, on Anni kogenud. «Ma olin enne ametikooli minekut enam-vähem veendunud, et oskan süüa teha,» muigab ta. «Kui esimene toiduvalmistamise kursus tuli, sain väga kähku aru, et päris nii see siiski pole. Siiani annavad kokandustunnid mõnusalt innustust – toiduvalmistamise tuhin tuleb peale ja sageli hakkan koju jõudes neid sööke söök ööke uuesti ti ttegema.» egema.» Anni märgib, et eriti huvitavad ja õpetlikud ongi just praktilised tunnid.

Kooli ABC

Juubelitort, mis valmib peaaegu ise!

Neljapäev, 12. märts 2015

ttevõtja: tavad elus edasi.» Et hotelliteenindaja peab olema väga mitmekülgsete oskustega, siis on ka neid tunde üsna erinevaid, alates külaliste vastuvõtu ja lauakatmisoskuste treenimisest kuni laitmatu koristamiseni. «Kusjuures koristamisega on küll nii, et neist tundidest on mulle omad kiiksud külge jäänud,» naerab Anni. «Nüüd peab mul iga asja jaoks olema sobiv lapp või puhastusvahend, kodused koristustarbed olen järgemööda nüüdisaegsemate vastu välja vahetanud. Aga vähe sellest: kuhu iganes ma ka satun, ikka hakkab silma, kui puhas või must seal on, kui hästi või halvasti on koristatud.» Hotelliteenindajad peavad olema justkui mitu-ühes-inimesed: suutma vastuvõtuletis külalisi tervitada, toitu valmistada ja serveerida, tagama laitmatu puhtuse, suutma inimestega suhelda ja tundma kõiki oma töövaldkondi põhjalikult. Iseloomuomadustel on seejuures suur roll. «Il Ilmselt lt on li liht htsam, kkui uii ol led d jjuba ub ba «Ilmselt lihtsam, oled loomult kiire, sõbralik ja vastutulelik, õpingutega on aga omandatav näiteks oskus märgata pisiasju, räpasust ja mustust seal, kus tavainimene seda ehk tähelegi ei paneks,» loetleb Anni heaks teenindajaks saamise eeldusi. «Seejuures on oluline, et suudaksid kõik vajaliku teha võimalikult kiiresti ja hästi.»

Tulevikuplaanides oma firma

Mõne kuu pärast lõpetab Anni Võrumaa kutsehariduskeskuse, aga mis temast lähitulevikus edasi saab, seda ta täpselt veel ei tea. Kui võimalik, tahaks mõnes turismiettevõttes mõnda aega töötada, et praktilisi kogemusi koguda: «Tahaksin jõuda nii kaugele, et saaksin sedasorti ettevõttes vajaduse korral kõigi ametitega hakkama. Pole aga võimatu, et

KOMMENTAAR Airi Neemre, Radisson Blu Hotel: Tööturul edukaks toimetulekuks vajavad noored erialast väljaõpet. Kutsehariduse läbinud noorel on tööks hädavajalikke teoreetilisi teadmisi, aga nad on läbinud ka praktika. Teadmine, et uus töötaja tunneb töökeskkonda ja tal on juba ka praktilisi kogemusi, annab ettevõttele kindlustunde. Julgematele annab kutseharidus aga võimaluse tegelda ettevõtlusega ka väljaspool suuremaid linnu või maal. Allikas: kutseharidus.ee

õpingud jätkuvad, nüüd juba kõrgkoolis. «See raamatupidamine on mul ikka hinge peal, ei saa salata, aga välistatud pole ka ärikorraldus,» ei ole Anni otsust eriala ega ka õpingute jätkkamise amise i asjus veel teinud. Kui ta seda ükskord teeb, saab eriala ilmselt ükskor olema lloogiline jätk praegustele õpingutele – midagi sellist, mis toetaks etteval ettevalmistusi oma unistuse elluviimiseks.. Nimelt Nime e oli mõni aeg tagasi Anni tulevikuplaanides kindlalt paigas oma levikup väike majutusasutus m – ikka kodukohas, m maalilisel Võrumaal. «Läks paraku nii nii, et selles kohas, millega mul plaan oli, ma enam ei ela,» ütleb see plaa neiu. «Seetõttu «S S jääb ka unistus esialgu oo ootele o – ongi siis, mille poole püüda.» » Üks on Annile aga väga selge: Võrumaa o on tema kodu, sealt ei kipu ta kuhugi. «Töökohtadega pole siin olukord kü ü kiita – aga kui teisiti ei saa, küll siis tuleb tule e ise endale töökoht luua.» Seda öeldes öe e pole ta hääles ebaluseraasugi.i See viitab, et mõte oma turaasugi rismiettevõttest rismiet t pole sugugi maha maetud d Praeguseks kätte õpitud maetud. eriala o on esimene samm selle poole.

Hotelliteeninduse õppekavva kuulub b ka koristamine ja nende tundide tulemus on, et kui A Anni koristama hakkab, teeb ta seda läbimõeldud põ õ põhjalikkusega ja lööb kõik laitmatult läikima. «Miinus on muidugi see, et kuhu iganes ma ka lähen, kõikjal jjääb silma, kuidas seal on koristatud,» naerab An Anni. Arno Saar

Imelihtne kohupiimakook 1 pakk juubelitordi pulbrit 4 muna 400 g kohupiimapastat 4 sl suhkrut 200 gr hapukoort 100 g võid Valmistusaeg: 40–60 min Vahusta munad suhkruga, sega hulka kohupiim ja hapukoor. Määri 26 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm võiga. Puista põhja kolmandik tordipulbrist, selle peale õhukesi võitükikesi. Nüüd kalla vormi pool kohupiimamassist, teine kolmandik tordipulbrist ning ülejäänud pool kohupiimamassist. Kõige peale pane ülejäänud tordipulber ja võitükikesed. Küpseta 200° juures 30–40 minutit, kuni kook on pealt kuldpruun ja seest küps. Piilu poole küpsemise pealt kui koogipinnal on mõni koht jahune, siis lisa sinna veel võitükikesi.

www.tartumill.ee

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Tervishoiuõpingud tagavad tähendusrikka töö

Bussiga Tartusse!

Eestis on puudu ligi 4000 õde, Põhjamaades kokku aga isegi 20 000. Seega on tervishoiu valdkonna lõpetajatele garanteeritud töökoht, aga mis veelgi olulisem – väärtuslikud teadmised terveks eluks.

gile kaisukarudele «sutsu» teha ja neid plaasterdada.» Rakenduskõrghariduse suurimaks eeliseks peab Liina Press mitmekülgseid praktikaid, kus saab ülevaate Eesti haiglatest, nii mõneski praktikabaasis pakutakse tublimatele hiljem töödki. Tartu tervishoiu kõrgkoolis saavad rakenduskõrghariduse lisaks õdedele ka teised tervishoiuvaldkonna spetsialistid: füsioterapeudid, bioanalüütikud, tervisekaitse spetsialistid, ämmaemandad ja radioloogiatehnikud. Lisaks toimub kutseõpe erakorralise meditsiini tehniku, hooldustöötaja ja lapsehoidja erialal.

JAANIKA NIINEPUU leht@ohtuleht.ee

«Mind paelus õe kutseala puhul see, et pärast kõrgkooli lõpetamist on tagatud töö kogu eluks. Seejuures mitte lihtsalt amet, vaid selline töö, mis tähendab palju. Õe töö annab võimaluse nii inimeste aitamiseks kui ka elukestvaks enesearenguks,» tõdeb Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Liina Press. «Valikut õppida õeks toetas tugevasti ka mu lapsepõlvesoov kõi-

Tartu kõrgkoolid avavad koos uksed

Liina Press ütleb, et õekutse paelub teda ennkõike seepärast, et see pole lihtsalt amet, vaid töö, mis tähendab palju. TTK

Kõrgkooli tegemistega saab tutvuda terve õppeaasta töövõi tudengivarjuna, aga ka 18. märtsil avatud uste päeval. Avatud uste päevadele tasub kutsealast huvitatuil kindlasti tulla, soovitab Tartu tervishoiu kõrgkooli turundusspetsialist Ruth Pihle. Osaleda saab mit-

18. märtsi hommikul väljuvad Tallinnast, Narvast, Pärnust, Viljandist ja Võrust Tartusse, kus korraga viie kõrgkooli lahtiste uste päevad, tasuta eribussid. Samuti viivad sama päeva õhtul bussid tagasi koju. Tasuta sõidupileti saab lunastada, registreerudes veebiaadressil www.ut.ee/buss. Eribussiga saavad sõita ainult huvilised, kes on end varem veebilehel kirja pannud.

metes praktilistes töötubades, muu hulgas saab aimu füsioterapeudi tööst, erakorralise meditsiini tehnikud jagavad näpunäiteid, kuidas anda õnnetuskohal esmaabi, kannatanut lahastada ja transportida. Samuti on kõik oodatud seminaridesse ja loengutesse, mis 18. märtsil tunniplaanis. Lisainformatsioon ja täpsem kava: www.nooruse.ee/ avatuduksed. Lisaks Tartu tervishoiu kõrgkoolile avavad 18. märtsil uksed ka Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia ja Tartu kõrgem kunstikool.

MEISTRITE KOOL

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

MARTIN, 24 a Euroskillsi III koht “Veel mõned aastad tagasi ei teadnud ma ette, mis minu elust saab. Täna on mul oma IT-firma.”

Rohkem kui 50 eriala

Tartu Kutsehariduskeskusest! DOKUMENTIDE VASTUVÕTT SUVEL

29. juunist – 31. juulini kõigile põhi- ja keskkooli baasil erialadele! Üksikutele erialadele vastuvõtt ilma haridusnõudeta!

EHITUSKOOL ÄRIKOOL TEHNIKAKOOL ILUKOOL TOIDUKOOL

UUS VÕIMALUS!

KANDIDEERI KEVADEL, PUHKA SUVEL! Põhihariduse baasil erialade dokumentide vastuvõtt ja testimine toimub

12.–19. märts 2015

TURISMIKOOL Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, 50115 Tartu info@khk.ee tel 736 1859, 736 1863 khk.ee / FB/kutseharidus

REKLAAMTEKST 12 Kooli

ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

TARGALT KAUNIKS! 17. märtsil 2015 tähistab Eesti Esimene Erakosmeetikakool oma 20. sünnipäeva! Kool tegutseb alates 1995. aastast ning on kogu Baltikumis esimene rahvusvaheline kool, mis kuulub aastast 1998 CIDESCO INTERNATIONAL (rahvusvaheline kosmeetikute organisatsioon peakorteriga Zürichis) liikmete hulka. Kool on loonud võimalused iluteenindustööturu vajadustele vastava kvaliteetse tööjõu järjepidevaks järelkasvuks ning seeläbi Eesti majanduse arengu ning konkurentsivõime kasvu kindlustamiseks nii Eestis kui kogu Euroopas. Kooli eesmärgiks ei ole olnud üksnes õpilaste ettevalmistamine tööle asumiseks, vaid ka tänapäevases innovaatilises kiirelt muutuvas maailmas kvaliteetse täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe võimaluste tagamine iluteeninduserialadel.

Riigieelarvelistel kohtadel JUUKSURIKS õppima! Juuksuri õppekava aluseks on kutsestandard tase 4, iluteeninduserialade riiklik õppekava ja rahvusvaheline Pivot Point koolitusprogramm. Õppida saab nii päevas kui ka õhtuses õppevormis. Õppetöö kestvus 1 aasta 7 kuud.

KOSMEETIKUKS! Kosmeetiku õppekava aluseks on kutsestandard tase 5 ja rahvusvahelisesüsteemi CIDESCO õppeprogramm. Õppida saab keskkooli baasil, nii päevases, õhtuses kui ka kaugõppevormis.

Kooli lõpetamisel saadakse kooli- ja kutsetunnistus ning rahvusvaheline CIDESCO sertifikaat ja Kooli/kutseeksami positiivsel sooritamisel väl- diplom. CIDESCO diplom annab maailma presjastatakse õppijale kooli- ja kutsetunnistus. Kut- tiižseima iluteenindaja kvalifikatsiooni! setunnistus tõendab, et õppijal on olemas kõik Kooli õppeprogrammid on vastavuses nii Eesti SPAATEENINDAJAKS! vastavas kutsestandardis kirjeldatud teadmised ja kutsestandardite- kui ka rahvusvaheliste nõudoskused. Esmakordselt on võimalik õppida Eesti Spaateenindaja õppekava aluseks on kutsesmistega. RAHVUSVAHELISE diplomi saamiseks Esimesel Erakosmeetikakoolis õppida juuksuri- tandard tase 4 ja rahvusvahelisesüsteemi CItuleb läbida kosmeetikutel ja spaateenindajatel eriala tasemeõppes riigieelarvelistel kohtadel! DESCO õppeprogramm. Õpiaeg on 9 kuud, õppida täiendavalt CIDESCO eksam, rahvusvahelisel tasaab põhi- ja keskkooli baasil, nii päevases kui ka ÕPPETÖÖ ALGUS 16.03.2015. semel kõige kõrgem tunnustus, mis võimaldab DOKUMENTIDE ESITAMISE TÄHTAEG 12.03.2015. kaugõppevormis. töötada erialal ükskõik millises riigis. SISSEASTUMISEKS vajalikud dokumendid meie 2009.aastal sõlmis Eesti Esimenee Erakos- kodulehelt www.kosmeetikakool.ee meetikakool lepingu juuksurite ülemaailmse Riigieelarveliste kohtade arv on piiratud! koolitus-haridussüsteemi ettevõttega Pivot Pointi International ja kool sai seejärel Eestis ainsaks KÜÜNETEHNIKUKS! universaalse koolitussüsteemi ametlikuks maaKüünetehniku õppekava aluseks on kutsestanletoojaks ning eriala arendajaks läbi Pivot Point dard tase 3. Statsionaarne õppevorm, õppetöö metoodika. toimub 5 korda nädalas, kestvusega 3 kuud. Kooli Oma kindla eesmärgi nimel, paralleelselt elu- lõpetamisel saadakse kooli- ja kutsetunnistus. kestva õppega on 20 aasta jooksul ülesehitatud tugev ja tööturul hinnatud Eesti Esimene Erakosmeetikakool, olles seeläbi koos hästi juhitud õppekaadri ja personaliga välja arendanud kaasaegse iluteenindusvaldkonna erialad ning loonud Eesti ühiskonnale uue koolkonna harituid rahvusvaheliselt kvalifitseerituid iluteenindajaid - juuksur, kosmeetik, küünetehnik, spaateenindaja.

Õppetöö toimub tsüklitena – see annab võimaluse eriala omandada ka põhitöö kõrvalt. Kooli lõpetamisel saadakse spaateenindaja eriala lõputunnistus ja rahvusvaheline CIDESCO spaateenindaja diplom. Kõikide erialade puhul saadakse lisaks veel teadmisi inimese anatoomiast ja füsioloogiast, hügieenist, klienditeenindusest, ettevõtluse alustest ning loomulikult põhjalikud erialased oskused.

TEE OMA TARK VALIK! meie koduleht

www.kosmeetikakool.ee

PALJU ÕNNE KAHEKÜMNENDAKS SÜNNIPÄEVAKS!

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Tüdruk, keda auto kapotialune köidab roolist rohkemgi «Vanematel polnud sugugi lihtne mu otsusega leppida – nemad ootasid, et jätkan õpinguid mõnes Tallinna eliitkoolis,» ütleb Elise Luik, kes valis pärast põhikooli autotehniku eriala Tartu kutsehariduskeskuses. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

«Autod on mulle väikesest peale huvi pakkunud,» mäletab Elise Luik. «Kust see huvi tuli, ei oskagi öelda. Pole nii, et oleksin auto kallal nokitsejate keskel üles kasvanud. Ju see on ikka miskitviisi algusest peale lihtsalt minus endas olemas olnud.»

Viieliselt oodatakse muud

Vanemate hämming tütre meelekindla otsuse üle kutsekoolis jätkata oli seda suurem, et õppimine pole Elisele kunagi raske olnud. «Olin põhikoolis viieline,» ütleb tüdruk. «Eksamid päris laitmatult ei läinud, aga oma hinnetega oleksin võinud eliitkooli minna küll – kui mul oleks selleks vähimatki soovi olnud.» Ema-isa nägid tublisti vaeva, et tütart ümber veenda, aga Elise oli oma valikus kindel. Miks üldse arvatakse, et kui õpid viitele, siis kutsekool ei peaks su tulevikuplaanidesse mahtuma, ma,, imes imestab estab b ne neiu. eiu u. «Kui ma oleksin gümnaasiumi umi läinud, oleksin päevad otsa koolis istunud, õhtud tud otsa õppinud – mu kodu on Keilas, kooli minekule-tulekule ule-tulekule kuluks ud suurt jõuakski,» arvestatav aeg, ega midagi muud arutleb ta. «Samas: väga suurtt osa kõigest, mida gümnaasiumis süvitsi tuubiksin, n, ei läheks mul elus kunagi vaja.» Erialavalikuga on Elise siiani ni väga rahul: «Iga aastaga läheb aina huvitavamaks, maks, mida rohkem oskad, seda põnevam on – ja seda eda rohkem tahaks juurde õppida. Mina oma otsustt ei kahetse.»

Algus polnud pingevaba a

Õpetajad tüdruku meelest soo järgi õpilastel vahet ei tee, hinnatakse oskusi ja õpihuvi, suhtumist «ega tüdruk seda suudagi» pole ta koolis kohanud. «Mulle tundub, et pigem unustatakse see teema üldse ära. Kui õpetaja ütleb: «Noh, poisid, läheme nüüd garaaži!», siis on selge, et minul tuleb samuti astuma hakata, eraldi kutset ei tule,» muigab neiu. Ka ise ei tee ta endale erialaõpinguis mingeid järeleandmisi. Näppupidi auto küljes tahaks Elise rohkemgi olla ja seepärast meeldivad talle eriti praktikanädalad. «Praktikakohta otsida on ehk veidi keerulisem kui poistel,» märgib ta. «Nii mõneski ettevõttes pööritatakse mu praktikaletuleku soovi kuuldes üsna ühemõtteliselt silmi: mida-mida, kuhu sa, tüdruk, kipud? Õnneks on neidki firmajuhte, kes asjasse eelarvamusteta suhtuvad. Aga kui oled koha leidnud, siis on see lahe: koolis on ligi veerandsada inimest ühe auto kallal, praktikal saad päristööle palju lähemale ja õpid märksa rohkem.»

Praktika Prak a tika as süvendab ü en üv e da dab b õp õpihuv õpihuvi u i

Elise tunnistab, et kui teda ettevõttes tõsiselt võetakse, tähendavad praktikapäevad tema jaoks rõõmsat elevust võimalusest meistrite käe all midagi juurde õppida. Tartu United Motors näiteks oli tema jaoks praktikakoht, kuhu ta igal hommikul rõõmuga läks, lootes, et remonti tuuakse mõni auto, mille juures saab midagi huvitavat teha. Mullu oli neiu praktikal Inglismaal. «Ega seal meie ettevõtetega võrreldes töös suurt erinevust polnud, küll aga üllatas, et inimesed leiavad seal palju rohkem aega omavahel suhelda ja igasuguseid asju arutada,» räägib ta. Elise on kindlalt

Kutsekool tähendas Elisele väga suurt elumuutust. «Ma polnud elu sees Tartuss käinud, aga tahtsin kooli, kus minu valitud eriala oleks leks tugeval järjel,» põhjendab ta koolivalikut. Kodu u jäi paarisaja kilomeetri kaugusele, sõpru-tuttavaid tavaid ees polnud, koolis tuli suuta end kehtestada a – ülearu pingevaba uus algus just polnud. Aga kõikk sujus. «Koolis läheb iga aastaga huvitavamaks,» vitavamaks,» ütleb Elise Luik, kes õpib Tartu kutsehariduskeskuses iduskeskuses autotehnikuks. ohkem tahaks juurde õppida.» «Mida rohkem oskad, seda rohkem

soo

ulp

ri K

Lau

Millest tuleb loobuda? Kas õrnema soo esindajal, kes on valinud autotehniku ameti, tuleb töö tõttu loobuda millestki, mille abil sookaaslased tavatsevad oma naiselikkust rõhutada? Elise ei oska esimese hooga midagi nimetada, millest ta puudust peaks tundma. Aga pilkupüüdvad geelküüned? Need ei tule ju kõne alla? «Kas neid peab tahtma?» küsib ta vastu. «Ma korra lasin panna – järgmisel päeval kiskusin ära. Ei saanud ma nendega süüa teha ega üldse midagi, kogu aeg segasid. Garaaži ma veel ei jõudnudki!»

seda meelt, et ilma pole ta oma erialavaliku pärast küll millestki jäänud. Keskhariduse saab erialaõpingute kõrvalt kätte, nii et kui tulevikus peaks tekkima soov kõrgkooli minna, ei takista seda miski. Valdkonda ta ei vahetaks – kõne alla tuleksid näiteks inseneriõpingud tehnikakõrgkoolis, ikka autoerialal. Esialgu aga leiab neiu, et kutsehariduse tasemel jagub veelgi erialasid, mille oskused tal mööda külgi maha ei jookseks, näiteks maaler-plekksepa eriala. «Kui juba, siis tahaks ikka osata auto juures võimalikult palju ise ära teha, mitte ainult kuluosi vahetada,» ütleb Elise. «Praegu tunnen, et mina olen küll kü üll lei leidnud e dn d ud koh koha, o a,, kus us ma en eend d kõ kõige õig ge pa p paremini reemini tun tunnen u neen – see on garaaž.»

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Treeni mälu lihtsate nippidega Nii nagu keha, on treenitav ka inimese aju. Iga inimene saab treenida oma mälu palju paremaks. Kui mälu ei treeni, võib see kängu jääda – just samamoodi nagu lihased, kui neid ei kasutata. Koolis õpitu meeldejätmine on iseenesest juba hea mälutreening, kuid kui tundub, et mälu kipub alt vedama, on alati võimalik sellele eraldi tähelepanu pöörata ning mälu turgutada.

Lausete moodustamise tehnika

Kordamine aitab alati

Kui õpid pähe mõnda teksti, siis loe see mitu korda läbi, seejärel korda seda kas valju häälega või vaikselt oma peas ja kontrolli õpikust üle, kas on õigesti meelde jäänud. Samas ei toimu meeldejätmine ühes reas, nagu me tavaliselt kirjutame või märkmeid teeme. Ajju info salvestamine toimub seoste või mustrite kaudu. Kui suudame meelde jäetava info seostada millegagi, mida juba teame, salvestub uus teave kergemini. Hea on luua seoseid värvide, sümbolite, riimide või lauluviisi abil, joonistada kaarte või skeeme. Meeldejätmine on kergem ka siis, kui seda saab siduda mõne tunde või asu-

Vida Press

kohaga, näiteks inglise keele tunnis õpitu meenub tõenäolisemalt paremini siis, kui istud samal kohal samas klassiruumis.

Lühend sõnade algustähtedest

Sõnade algustähtedest moodustatud lühend ehk akronüümitehnika: jäta meelde sõnade algustähed, moodusta neist sõna ja kasuta seda sõna vajaliku

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2015/16. õppeaastaks

DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU 15.-26.06 tööpäeviti kell 10–16 Tatari 13, ruumis A-103. SISSEASTUMISEKSAMID 29.06–2.07. DOKTORIÕPPESSE avalduste ja dokumentide vastuvõtt 15.05–2.06. Doktorantuuri sisseastumiseksami teise vooru lubatud üliõpilaskandidaadid teatatakse hiljemalt 16.06, eksami teine voor 30.06–2.07.

meenutamisel vihjena. Näiteks: selleks, et meelde jätta ilmakaared kagu, edel, loe, kirre, võib moodustada nende esitähtedest akronüümi KELK. Ilmakaarte meenutamisel on vaja edaspidi lihtsalt mõelda «kelk» ning tähed sõnas aitavad ilmakaared meelde tuletada.

t bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele ETTEVALMISTUSKURSUSED muusikateoorias 21.03, 25.04, 30.05, 13.06. REGISTREERIMINE tkk@ema.edu.ee Bakalaureuse- ja magistriõppesse algab AVALDUSTE ELEKTROONILINE VASTUVÕTT 15.05.2015.

LÄHEMAT INFOT vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ja ettevalmistuskursuste sisu ja ajakava kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/ ja telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

Põhimõte on samasugune nagu akronüümitehnikal, kuid sõnade asemel moodustatakse laused. Näiteks kui on vaja meelde jätta mandrid – Euraasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Austraalia, Antarktika –, siis võib moodustada lause, mis jääb kergesti meelde: EMA AITAB LAHEDAL POISIL AABITSAT AVADA. Hea oleks sellise lause puhul ka mõttes luua endale pilt, mis teeb lause meeldejämise hõlpsamaks. Näiteks mõelda selle peale, kuidas ema kummardub ühe lahedalt riides poisi kohale, kelle ees laual on suur aabits.

Mälumaja tehnika

Seosta õpitavad asjad tuntud koha ja selle elementidega. Kujuta ette näiteks oma kodu või

mõnd teist hästi tuttavat paika. Jaluta mõttes oma kodu läbi ja määra kindlaks kohad, milles peatud ja mida saad kasutada vihjetena. Näiteks kui on vaja meelde jätta Eesti peaministrid, kujutle: Andrus Ansip tervitab sind koduuksel, Juhan Parts võtab koridoris saapaid jalast ära, Siim Kallas on köögis pliidi ees, Mart Laar võtab külmkapist vorsti jne. Tekivad seosed: Ansip=uks Parts=koridor jne. Meenutamisel piisab vaid ette kujutamisest, et lähed oma koju – kõik vajalik meenub iseenesest.

Puu tehnika

Joonista teema kohta puu, kus puutüvi on keskne teema või sümbol, iga seostuv teema või märksõna on hargnev oks või põhiharu. Näiteks: kui on vaja meelde jätta soome-ugri keeled, siis puutüvi on soome-ugri keelkond, peamised harud läänemeresoome keeled, ugri keeled jne, väiksemad oksad ungari keel, eesti keel jne. ANNA-KAISA OIDERMAA, PSÜHHOLOOG

Kooli ABC

NeljapĂ¤ev, 12. mĂ¤rts 2015

Ă&#x2022;PI RĂ&#x201E;PINAS!

! ""

Karl Matteus Nemliher Aianduse 2. Kursus

Tulin RĂ¤pina Aianduskooli Ăľppima sĂźgisel 2013. Valisin Aianduskooli sĂľbra soovitusel. Ta vĂ¤itis mulle, et tegemist on parima kohaga kus omandada aedniku kutse Eestis. Olles nĂźĂźd lĂľpetamas kooli, teen seda tĂ¤ie veendumusega tema sĂľnade Ăľigsuses. Mind paelub koolis enim vĂľimalus omandada aiandustĂśĂśs Ăźliolulisi praktilisi oskusi, kooli Ăźldine Ăľhkkond ja vĂľimalus Ăľppida kuu aega vĂ¤lismaal kooli projektide raames. Samuti oskus luua midagi oma kĂ¤tega. Kooli lĂľpetades tahan asuda tĂśĂśle. VĂľimalusi, mille vahel valida on mitmeid, kuid minu plaan on minna kas haljastusettevĂľttesse, mĂľnda parki vĂľi botaanikaaeda aednikuks. Meeldiks ka tĂśĂśtada puukoolis ilupuude spetsialistina. Sel aastal esindan kooli Tartus Maamessil 16. aprillil toimuval vĂľistlusel â&#x20AC;&#x153;Noor aednik 2015â&#x20AC;?.

Brigitta Allemann ja Jane Sidron Floristika 3. kursus

Brigitta: Sattusin siia kooli veidi nagu juhuslikult, aga nĂźĂźd kui olen jĂľudnud viimasele kursusele, tean kindlalt, et tahan oma erialal edasi tegutseda. KĂľige huvitavamad ongi alati erialatunnid. Mulle meeldib, et saame katsetada paljusid materjale ja vahendeid. Mulle on vĂ¤ga meeldinud teha pulmade kujundusi lilledega eelmisel suvel tegin kolmes pulmas nii pruudikimbu, autokaunistused kui lauaseaded. See tĂśĂś annab vĂľimaluse iga kord luua midagi tĂ¤ieti kordumatut. Jane: Minu viimase aasta huvitavamad tĂśĂśd on olnud ruumide kujundamine lilledega Kaitseliidu 96. AastapĂ¤eva Ăźrituseks ja Eesti Vabariigi Presidendi auhindade Ăźleandmiseks aasta vabatahtlikele. Sellel aastal osalesime Brigittaga kutsemeistrivĂľistlusel â&#x20AC;&#x153;Noor Meister 2015â&#x20AC;?, kus saime I koha.

PĂľlvamaa 64505, RĂ¤pina, Pargi 32 Tel/faks 796 1397, 5336 3600 Mittestatsionaarne Ăľpe 796 1157 TĂ¤ienduskoolitus mob 5346 1209 kool@aianduskool.ee www.aianduskool.ee www.facebook.com/aianduskool

# # #

RĂ¤pina Aianduskool on koolitanud aiandusspetsialiste juba varsti 100 aastat. Kool asub keset iidset mĂľisaparki ja kollektsioonaedasid. Meie Ăľpetajad on oma ala tippasjatundjad ning praktiline tĂśĂś toimub nii uusima tehnologiaga varustatud Ăľppekasvuhoones, tĂśĂśkodades kui ka erivarustusega klassiruumides. Aianduskool teeb koostĂśĂśd erinevate Euroopa kutsekoolidega ning toimub aktiivne Ăľpilasvahetus.

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

MARIANN KARJA: «Kandidee kevadel – saad suvel muretult TKHK

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Sellega, et põhikooli lõpetajad teevad kevadisel koolivaheajal gümnaasiumide sisseastumiskatseid, on kõik harjunud. Nüüd on aga ka Tartu kutsehariduskeskus välja tulnud plaaniga korraldada kutsekooli vastuvõtt kevadisel koolivaheajal.

«Me ei saa ega tohi käsitleda kutseharidust teise valikuna,» ütleb Tartu kutsehariduskeskuse õppekorralduse juht Mariann Karja.

Muudatustest sisseastumise korras räägib kutsehariduskeskuse õppekorralduse juht Mariann Karja. Millest sündis mõte tuua uute õpilaste vastuvõtt kevadisele koolivaheajale? Meie karjäärinõustaja, kes puutub iga päev õpilastega kokku, tõi välja paradoksi, et gümnaasiumisse pürgijad saavad oma edasiõppimise otsuse varem teha ning juba enne põhikooli lõpetamist on neil selge teadmine, kus koolis nad sügisel õpinguid jätkavad. Kutsevaliku kasuks otsustanud noor «praeb» aga terve suve ning kui peale uue kooli muutub noorel ka elukoht, siis on stressi kogu perel. Otsustasime, et Tartu kutsehariduskeskus püüab noortele sammu vastu astuda ning tuua tulevaste kutseõppurite sisseastumisperioodi kevadisele koolivaheajale. Soovitame kõigil tänavustel põhikooli lõpetajatel kandideerida just kevadel – nii on neilgi võimalus suvel pärast kooli lõppu rahulikult puhata. Kas konkureerite nüüd gümnaasiumidega? Me ei saa ega tohi käsitleda kutseharidust teise valikuna. Vastupidi, ootame kevadel eelkõige neid tublisid noormehi ja neidusid, kelle jaoks ametioskuste omandamine on esimene edasiõppimise eelistus. Tegelikult on selliseid noori meil õppimas rõõmustavalt palju. Näiteks üks vahva tüdruk ütles, et tal oli valida eliitkooli või unistuste ameti vahel – ja ta otsustas meie kooli kasuks. Nii et tegelikult otsustavad ikka noored. Millal ja kuidas kevadine sisseastumine toimub? 12.–19. märtsini on avatud dokumentide vastuvõtt kõigile põhihariduse baasil erialadele, aga ka haridusnõudeta erialadele. Sisseastumisdoku-

Kaks vastuvõttu

Kandidaadile, kes kevadisel vastuvõtul jääb joone alla, pakume karjäärinõustamist – ja loomulikult saab ta suvel uue võimaluse.

mente saab tuua kooli tööpäeviti ajavahemikus kell 9–15, avatud on ka e-vastuvõtt. Ainuke erisus võrreldes tavapärase vastuvõtuga on see, et noored, kellel põhikooli lõputunnistust veel pole, esitavad vastuvõtus oma tavalise valge klassitunnistuse. Sellest aastast alates küsime sisseastujatelt ka motivatsioonikirja. Kas kevadel saab samuti kandideerida kahele erialale? Tõepoolest, kahele erialale on võimalik kandideerida, kuid seda vaid kohapeal, mitte e-vastuvõtu keskkonnas. Mõte on selles, et kandidaat saaks sisseastumisel koos karjäärinõustajaga arutades kindlustunde, kui läbikaalutud ja põhjendatud tema soovid on. Kahe eriala valija peab osalema mõlema

12.–19. märts: Tartu kutsehariduskeskuses on avatud dokumentide vastuvõtt kõigile põhihariduse baasil erialadele ja haridusnõudeta erialadele. Dokumente võetakse vastu tööpäeviti kl 9–15, avatud on ka e-vastuvõtt. 20. märts: vestlused (mõnel erialal ka testid) mille põhjal moodustatakse kandidaatide pingerida. 22. juuni: viimane kuupäev, millal kevadised sisseastujad saavad kinnitada õppimaasumist. 29. juuni – 31. juuli: vastuvõtt keskhariduse baasil erialadele ning vabadele õppekohtadele põhihariduse baasil ja haridusnõudeta erialadel.

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

ri varapuhata!»

eriala vestlustel ja testidel, mis lisakoormus nii kandidaadile kui ka vastuvõtukomisjonile. Kuidas ja mille põhjal otsustate kandidaatide vastuvõtu? 20. märtsil on kutsehariduskeskuses vestlused ja mõnel erialal ka testid. Nende põhjal moodustatakse kandidaatide pingerida. Tulemustest saab teada juba vastuvõtule järgneval nädalal. Kahele erialale kandideerijad näevad oma kohta mõlema eriala pingereas ning parimal juhul saavad siis otsustada, kummal erialal õpinguid alustada. Noored, kes saavad positiivse vastuse, peavad pärast põhikooli lõpetamist tooma kooli veel põhiharidust tõendava dokumendi ja kinnitama õppima asumise enne 22. juunit. Kui seda tehtud pole, siis vabaneb õppekoht juba järgmistele kandidaatidele. Need, kes vajavad õpingute ajaks kohta õpilaskodus, saavad kohataotluse samuti varakult esitada. Nii lihtne see ongi. Mis saab neist, kes kevadise vastuvõtuga sisse ei saa? Me ei oska praegu prognoosida, kui palju kevadel kandidaate tuleb, kuid praegu arvame, et vabu õppekohti jääb ka suviseks vastuvõtuks. Kui aga kevadisel vastuvõtul on kandidaat joone alla jäänud, siis pakume talle kõigepealt karjäärinõustamist, et leida uus võimalus meie erialade seast. Ja loomulikult saab ta suvel uuesti kandideerida. Nii et suvine vastuvõtt ei kao kuhugi? Ei, kõigile keskhariduse baasil erialadele ning vabadele õppekohtadele põhihariduse baasil ja haridusnõudeta erialadel võetakse tänavu dokumente vastu ka 29. juunist kuni 31. juulini. Mida soovitate sisseastujale? Kindlasti soovitan edasiõppimisplaane tehes ja eriala valides lähtuda oma huvidest, eelistustest ja võimetest. See pole lihtne – täiskasvanutelgi on keeruline ennast objektiivselt hinnata, mis siis veel noortest rääkida. Just seepärast pakubki kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja kõigile soovijaile erialavalikul abi ja tuge. Kindlasti on karjäärinõustajaga konsulteerimine vajalik neile, kes kandideerivad kahele erialale. Ühtlasi pakume motivatsioonikirja koostamise tasuta koolitusi. Ühesõnaga: tahame omalt poolt teha kõik, et noore otsus oleks hästi läbi mõeldud, sest õigel erialal sujuvad õpingud edukamalt, töömotivatsioon on kõrgem ning tõenäoliselt on need noored hiljem lihtsalt õnnelikumad.

Koolidel uksed valla

Igakevadised kutsetse- ja kõrgste päevad koolide lahtiste u uste uhust taon tulekul. Seda jjuhust sutada – sub kindlasti kasutada ppimisnii saab kooli ja õ õppimisa kõige võimaluste kohta sed. täpsemad vastused. Enne tasub teha ha huvipakt a väike kuva kooli kohta o o li tausta uuring: kooli ad kodulehelt saad aülevaate õpetatavatest erialadest ja õppekavadest. Kui ui neisse süvenedes tekib veel küsimusi, kü i i milil lele tahaksid vastust saada, pane need kirja ja võta avatud uste päevale minnes kaasa.  Põhikooli lõpetaja võiks näiteks ametikooli lahtiste uste päevadele minnes kaasa kutsuda ka oma vanemad: nii saavad nemadki selgema ettekujutuse, kus võsuke oma haridusteed jätkata soovib. Asjakohaseid küsimusi võib neil olla rohkemgi kui tulevasel kutseõppuril endal.  Avatud uste päevadel tasub kindlasti üle vaadata kooli ruumid ja õpilaskodu (kui see

Lahtiste uste päeval saab aimu, mille põnevaga on võimalik koo koolis tegelda – tehnikaülikoolos näiteks ro robotitega. Heiko Kruusi

on olemas), aga uurida ka huvii id ttrennivõii õi ringide, maluste jmt kohta.  Kui arvad, et oled leidnud huvipakkuva eriala, uuri kohapeal täpselt järele, mida õppida tuleb, milliste ainete osakaal on õppekavas suurim – kui need on siiani olnud su lemmikained, on suur tõenäosus, et valik võib olla kümnesse tabanud.  Küsi, millised on sel erialal tööleidmise väljavaated praegu ja kuidas võib olukord lähitulevikus muutuda.  Hoia silmad lahti, ole uudishimulik ja aktiivne! Mida

rohk rohkem küsid, seda rohkem saad ka teada. Hoolitse selle eest, et ei peaks õhtul kodus eest õhkama: oleksin tahtnud küõhka sid veel seda ja seda ja... sida Miks sa siis ei küsinud – just Mi küsimusi kooolipoolsed kokü halol halolijad ju ootavadki.  Kui tekib võimalus rääkida mitte ainult õpetajatega, vaid k ka h huvipakkuva kooli õppuritega, tee seda kindlasti.  Nii mõneski koolis on lahtiste uste päevade ajal avatud karjääriklass, kus saab teha karjääritesti ja seda aluseks võttes oma võimalusi ja väljavaateid analüüsida.  Ära lase mööda võimalust osaleda mõnes huvipakkuva eriala loengus – võid asjast saada hoopi uue pildi. Aadressilt rajaleidja.ee/kalender leiad kuupäevad, millal koolid võimalikke tulevasi õppureid endale külla ootavad. KOOLI ABC

Otsi erialavalikul abi Kui tunned, et ei suuda omal jõul edasiõppimisplaane selgeks mõelda, tasub otsida abi karjäärinõustajalt – peale kutse- ja kõrgkoolide töötavad sellised nõuandjad ka kõigis Rajaleidja maakondlikes keskustes. Enne aga, kui karjäärinõustaja jutule minna, võiks ära teha väike kodutöö, mis aitab iseenndas paremini selgusele jõuda. Siis on kõrvalseisjal lihtsam sind aidata. «Minu tulevane töökoht» – see on teema, mille üle peaks tõsisemalt mõtiskleda, kõlagu see pealegi nagu algkooli kirjanditeema.  Küsi endalt, kas kujutad end ette valitud erialal töötamas viis aastat? Kümme aastat? Ehk isegi kogu elu? Või, vastupidi, proovi manada silme ette ideaalpilt tööst, mida tehes oleksid õnnelik ja rahul.

Vida Press

Pane eri värvi lipikutele kirja, milles oled nõrk, milles keskpärane, milles tugev. Valikute aluseks võta tugevad küljed.  Milline peaks olema keskkond sinu ümber, kas suur või pigem väike ettevõte, kas riigiasutus, eraettevõte või hoopis sinu enda ettevõte.

 Kas eelistaksid suurema osa tööajast nokitseda üksinda või olla pigem tihedas suhtluses?  Kas töö tulemus peaks sõltuma sinust endast või eelistaksid olla osa meeskonnast, kus lõpptulemus sõltub iga osaleja panusest. Kas tööülesanded võiksid olla rangelt ette kirjutatud või tahaksid ise endale ülesandeid püstitada ja neile lahendusi otsida?  Kas tahaksid midagi praktilist ära teha ja tulemusi näha või oled rahul ka siis, kui tulemus pole käega katsutav?  Kas tahaksid teisi juhendada, olla ise õpetatav-suunatav või eelistad iseseisvust?  Ehk tead juba praegu ettevõtet või asutust, kus tahaksid töötada? Sel juhul tasub sealt uurida, milliste teadmiste ja oskustega oleksid seal eriti oodatud. Allikas Tallinna ülikool

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Kevad nõuab õppureilt tõsist pin Väljas läheb aina mõnusamaks, aga koolis hõlpu ei anta: keda ootavad ees riigieksamid, keda tasemetööd või muud mahukad teadmistekontrollid. Mida teha, et need hästi läheksid? IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Juba aastaid on meedias kevaditi nõuandeid ja praktikas mitmel korral järele proovitud soovitusi jaganud nii pedagoogid, arstid, psühholoogid kui ka õpilased ja tudengid. Kui olulisimad tegutsemisjuhised kokku koguda, selgub, et mingit mõtet pole eksami või suure kontrolltöö eel ööd ja päevad ainult tuupida – võimetel on piirid. Edukuse põhireegel: õpi korrapäraselt kogu kooliaasta, siis jääb ära asjatu närvipinge, sest kord juba sel-

Õppida tuleks pidevalt, siis jääb kevadel ära asjatu närvipinge.

geks õpitu tuleb teadmistekontrolli eel vaid üle korrata ja meelde tuletada. Üht-teist annab eduka tulemuse nimel siiski ära teha ka päris viimasel minutil. TEE ÕPIKAVA. Mõtle läbi, kui palju on sul aega ja kui suur on materjali hulk, mis tuleks selle aja jooksul läbi võtta – sellest lähtuvalt jaga allesjäänud päevade peale, millal midagi õpid, ja püüa sellest kavast täpselt kinni pidada. Kindlasti plaani õpikavva ka puhkepausid, sest isegi kui kindlameelselt otsustad, et teed kõik

NOORTEKOMÖÖDIA KOKKUSAAMISRASKUSTEST. SOOVITAV KA VANADELE JA LAHEDATELE! 16. märts Viimsi Huvikeskus 18. märts Vaba Lava, Tallinn 19. märts Põltsmaa Kultuurikeskus 26. märts Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus 26. aprill Aruküla Rahvamaja 27. aprill Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus 3. mai Vaba Lava, Tallinn 4. mai Vaba Lava, Tallinn Lisainfo www.kell10.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

ROMANIN BASK JOHN ICK PATR

aasta jooksul tegematajäänu tasa kolme ööpäevaga, mil kordagi ei tukasta, võid enam-vähem kindel olla, et see kavatsus läheb vett vedama. Inimene pole masin ja organism vajab puhkust. VALI RAHULIK KOHT. Kui kodus on nooremaid vendiõdesid, pole see ehk kõige rahulikum paik õppimiseks. Sel juhul proovi õppida raamatukogu lugemissaalis, kus peale vaikuse võid eest leida ka ootamatult innustava ja toetava keskkonna – kõik teisedki õpivad. Raamatukogu pluss on seegi, et kui mõni vajalik raamat on puudu, võid selle sealt kohe saada. Ülerahvastatud kodu korral võib hea plaan olla ka eksamite ajaks vanavanemate juurde pagemine või õppimine koos mõne sõbraga, kel on kodus rohkem muu pere elust eraldumise võimalust.

ALUSTA RASKEMAST. Kui õppimine on jäänud viimasele hetkele, siis pole lootust kõigesse süveneda: püüa tabada kõige tähtsamad teemad. Vali välja küsimused või teemad, mis tunduvad sulle kõige keerulisemad ja raskemad, ning alusta neist. Kontrolli, et sul oleksid olemas kõik vajalikud õpikud ja konspektid ning pane materjal tähtsuse järjekorda. KASUTA VÄRVE. Kui oled materjali paar korda läbi lugenud, püüa see ka läbi kirjutada: märgi üles olulisim, jooni värviliselt alla või märgi värvilise markeriga, too esile pealkirju, tsitaate jmt. Sellest on eriti palju abi, kui sul on nägemismälu. Kasuta joonimistvärviliseks triibutamist ka varem tehtud konspektis. Nii on lihtne materjali korrates vaid olulisimad pidepunktid üle vaadata.

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015 Vida Press

gutust

LOE KOLM KORDA. Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esimene kord annab materjalist pealiskaudse ülevaate, teisel korral saad süveneda ja kolmandal korrata ning olulisimaid pidepunkte kinnistada. Tee endale selgeks põhimõisted, vajadusel kirjuta need endale koos seletustega välja. Ole iga lugemiskorra ajal mõttega asja juures, et loetut mõista. Esita endale selle kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega – nii jääb materjal paremini meelde. MEISTERDA SPIKREID. Väga paljud õpilased on tunnistanud, et hirm eksami ees on sundinud spikreid tegema – aga vajadust neid kasutada polegi olnud. Et spikker peab mahtuma piiratud ruumile, tuleb materjalist valida

Järgneb lk 20

OLEN ÜKS SUUR KÕRV

116111

Kuulan ära kõik suured ja väikesed mured! Helista Lasteabi tasuta numbrile 116111 kasvõi öösel. Meie aitame!

Lasteabitelefonile on oodatud helistama nii lapsed ise kui ka täiskasvanud lastega seotud teemadel ja lapsi puudutavates küsimustes. Sekkumine ei ole kaebamine, helistamisega saab aidata. Helista, kui tunned, et vajad abi või tead kedagi, kes seda vajaks! Võta lasteabitelefonile kõne: t kui sul on tekkinud mure või tead kodus, koolis, huviringis või sõpruskonnas kedagi, kes vajaks suhteprobleemide asjus abi; t kui laste ja täiskasvanute vahel on tekkinud arusaamatusi ning sa ei tea, kuidas olukorda lahendada või kuhu pöörduda; t

kui oled märganud kiusamist või koged ise kiusamist kodus, koolis, huviringis või internetis;

kui sul on tekkinud küsimusi lapse kasvatamise või hooldamise kohta või tekkinud sellega raskusi;

kui märkad või tead last, kes tarvitab mõnuaineid;

kui tead või oled märganud last, kes vajaks rohkem hoolimist ja hoolitsust;

kui oled märganud või tead last, kelle pere vajaks abi;

kui märkad kodutut või kerjavat last;

kui oled märganud või sul on füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla kahtlus.

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Algus lk 19 olulisim – kui aga oled selle töö ära teinud, on see ka meelde jäänud. Seda muidugi siis, kui oled spikrit teinud mitte õpikulehekülje kirjasuurust vähendades, vaid materjali ise läbi töötades ja tähtsaimat kirja pannes. TESTI TEADMISI. Proovi õpitut kasutad varasemate aastate eksamiküsimustele vastates ja ülesandeid lahendades. Vanu eksamimaterjale leida sihtasutuse Innove kodulehelt (www.innove.ee). KASUTA ÕPETAJA ABI. Ära jäta vahele aineõpetaja pakutavaid konsultatsioone ja ära istu seal niisama kõige kaugemas pingis, vaid päri iseseisva õppimise käigus arusaamatuks jäänud asjade kohta selgitust, anna märku võimalikest lünkadest teadmistes ja küsi õppetööks lisamaterjale. LUBA ENDALE PUHKUST. Kui tunned, et pea on väsinud, ära püüa iga hinna eest edasi pingu-

Eksam: rahu, ainult rahu!

 Mine aegsasti kohale – kui oled hilinemas, ajab juba see üksi endast välja, rääkimata eksamiärevusest.  Säilita eksamiruumis külma närvi: vaata rahulikult kogu eksamimaterjal üle, mõtle läbi, kui palju on aega ja kui palju mingile osale saad kulutada. Sageli on parem alustada lihtsamatest ülesannetest, et ülejääv aeg jagada raskemate vahel.  Ära mõtle sellele, kui hull oleks läbi kukkuda – nii ajad ise ennast närvi ja see ei aita edukale eksamisooritusele kuidagi kaasa. Lõppude lõpuks on see ainult üks eksam, isegi kui peaksid läbi kukkuma, ei jää elu seisma – eksami saab uuesti teha.  Kui eksamikorraldus seda ei keela, võta kaasa veepudel ja tahvlike šokolaadi.  Kui tunned, et lähed närvi, hinga mõned korrad sügavalt sissevälja ja katsu keha lõdvestada. Korrasta hingamine ja lase keha lõdvaks (õlad alla), sellega saad ka käte värisemist vähendada. tada, tee parem väike paus. Mine õue värske õhu kätte, liiguta ennast pisut, tee mõni võileib või söö kerge salat. Eksamieelsel päeval ära liialda kohvi ja energiajookidega: tähtis on korralik ööuni, aga kui oled end ülemäära ergutanud, ei õnnestu uinuda. Jälgi, et saaksid ööpäevas seitse-kaheksa tundi magada, siis on mõte värske.

SÖÖ KORRALIK EINE. Mingil juhul ära mine eksamile söömata, vastupidi: hoolitse selle eest, et hommikueine oleks piisav (ära söö kõhtu ka ülearu täis!) ja tervislik. Kui oled korralikult maganud ja hommikul parajal määral söönud, oled oluliselt keskendumisvõimelisem kui unise ja näljasena. IA MIHKELS

1,5a

Paindlik Raamatupidamine Erialad ilma põhihariduse nõudeta Hotelliteenindaja, paindlik *Hommikusöögi teenindaja

eesti 2a eesti 0,5a eesti 0,5a

*- Talvine vastuvõtt jaanuar 2016

IVKHK pakub: Tasuta õpe, sõiduhüvitis, vaba WIFI, õppetoetus, jõusaal, parimatele preemiareisid, Euroopa Liidu tunnustusega kutsetunnistus, praktika ja töö võimalus Euroopas, õpilaskodu

IDA-VIRU

KUTSEHAR

KUS

3a 3a 3a 3a

A A

KES US

Põhikooli lõpetanule Puitmaterjalide töötleja (Tisler) eesti Tarkvaraarendaja eesti Kokk eesti Juuksur eesti Gümnaasiumi lõpetanule Juuksur eesti

Vastuvõtuinfo 2015/2016 õppeaastaks

Meie avame ukse maailma!

Õpilasfirm alustada et «Õppinud oleme palju – peamiselt ikka tegevuse käigus ja iseenda vigadest, tunnistavad õpilasfirma Elementaarne liikmed. «Valus see ju on, aga nii jääb õppetund ka paremini meelde.» ELISABETH MARGARETHE KIKAS leht@ohtuleht.ee

Luua õpilasfirma, mõelda välja oma toode või teenus ja proovida müügitööd – see on väga huvitav ja kasulik kogemus, kinnitavad Tallinna reaalkooli õpilased Villem-Oskar Ossip, Laura Jakobson ja Aleksander Georg Kikas, kes asu-

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM heade võimaluste kool

HEA PÕHIKOOLILÕPETAJA, TULE JA TUTVU ÕPPESUUNDADEGA: iutajatele tuunijatele ja le

loomingulistele ja

aktiivsetele

Komisjon töötab 16.06-15.08.2015 Kella 9:00 kuni 15:00 i Avaldus – kodulehel või vastuvõtukomisjonis; i Põhiharidust või keskharidust tõendav dokument; i Passi/ID-kaardi koopia või sünnitunnistus; i 2 fotot 3x4cm; i Tervisetõend perearstilt (põhikooli baasil); i Vajadusel – perekonnanime vahetamist tõendav dokument; i Vanema nõusolek, kui kandidaat on alaealine

Tel: +372 5308 8342 | Kutse tn. 13, Jõhvi 41533 | info@ivkhk.ee

visadele ja sihikind

latele

Õppetöö renoveeritud kooliruumides, avar spordihall, kaasaegne õpilaskodu, tasuta lõunasöök ja oode ning ülisoodne hommiku- ja õhtusöök Vaba aja sisustamiseks muusika- ja spordikool ning huviringid. LAHTISTE USTE PÄEV on 10. aprillil ning VASTUVÕTUKATSED 25. ja 26. aprillil.

LEIA ÕIGE LÄHTEPUNKT TERVEKS ELUKS! LISAINFO infolahte@gmail.com VÕI VEEBIST http://lahte.edu.ee

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

a – parim viis ttevõtlusega tasid sel õppeaastal oma esimese firma. Nüüd, kus arvestatav ettevõtluskogemus juba olemas, soovitavad nad kõigil ettevõtliku loomuga noortel sama teha. «Suurem osa koolitööst on ju tavaliselt teoreetiline ja akadeemilist laadi, õpilasfirma on hoopis midagi muud,» ütleb õpilasfirma Elementaarne tegevjuht Villem-Oskar Ossip. «See on väga vahva ja loominguline tegevus, millel on ka käega katsutav tulemus.»

Õpetlikud taskuteatmikud

Õpilasfirma annab võimaluse ise välja töötada ja valmis teha mõni toode või juurutada teenus. Tähtis on idee – kui mõtled välja midagi niisugust, millest puudust tuntakse, mida kellelegi tõepoo-

Järgneb lk 22

3 a.

2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015 Põhikooli baasil Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a.

Keskkooli baasil Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja Juuksur * Meisterjuuksur (jätkuõpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal

2 2 2 2

a. a. a. a.

1 a. 1 a. 1,5 a. 0,5 a. 2 a. 9 kuud 0,5 a 1,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 2,0 a.

* kaugõpe ** õhtuneõpe Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Kooli ABC

Neljapäev, 12. märts 2015

Algus lk 21 lest vaja läheb, võib ka lihtne mõte viia eduni. «Meie näiteks otsustasime hakata koostama taskuteatmikke, millest leiab infot selle kohta, kuidas mingis olukorras käituda, mida selga panna – täiesti igapäevane teave,» selgitab firma tootearendus- ja turundusjuht Aleksander. Praeguseks on õpilasfirmal valmis kolm teatmikku. Esimesena ilmus raamatuke «Lilled. Kellele? Miks? Kuidas?», mis annab ülevaate lillede tähendusest ja soovitusi nende kinkimiseks mitmesuguste sündmuste puhul. «See raamat ilmus esmalt paberil, aga kuna meil on ikkagi e-ajastu, siis tegime ruttu ka e-raamatu,» kirjeldab Aleksander õpilasfirma esimese raamatu arengulugu. «Praeguseks on teatmik olemas ka venekeelse e-raamatuna: «Цветы. Кому? Зачем? Как?». Esimesel raamat võeti hästi vastu, märgib firma finantsjuht Laura. Õnnestumisest innustust saanud, jätkasid noored uute raamatute koostamist. Järgmisena nägi trükivalgust raamatuke «Kuldsed mõtted», kuhu on koondatud daamiliku ja härrasmeheliku käitumisega seotud mõtted ja aforismid. Loodame, et need panevad noormehi ja neide oma käitumist teise pilguga nägema ning suunavad igas olukorras väärikalt käituma,» selgitab firmajuht Villem-Oskar. Riietumisetiketile keskenduv taskuteatmik «Riietumine. Kuidas? Millal? Miks?» on siiani ilmunuist kõige mahukam – 64 lehekülge – ja on hiljutise presidendi aastapäevavastuvõtu valguses ka kõige aktuaalsem. « «See pole aga mõeldud ainult nii suursugustele vastuvõttudele,» täpsustab Aleksander. «Juhiseid on ka igapäevasemateks puhkudeks.» Laura märgib, et tagasisidena on eriti suure kiituse osaliseks saanud teatmikus olevad lipsusõlme tegemise juhendid. «See raamat tuli tõesti välja ülipraktiline,» on firmajuht Villem saavutuse üle uhke.

Lahkhelisid tuleb ikka ette

Praeguseks on kõik teatmikud saadaval e-raamatuna, õpilasfirma veebilehel www.elementaarne.ee ja Apollo veebipoes. Apollo raamatukauplustes on müügil paberil lilleraamat ja raamatuke kuldsete mõtetega. Õpilasfirma eesmärk on kokku panna terve raamatusari, mis aitab teha õigeid otsuseid ja annab juhiseid käitumiseks erinevates olukordades. «Põhimõtteliselt võiks absoluutselt igal noorel inimesel niisugune sari riiulis olla – või miks ka mitte nutitelefonis, sest kõikidest raamatutest on paralleelselt olemas ka e-raamatud,» soovitab Aleksander. «Sel viisil on vajalik info operatiivselt käepärast, kus iganes sa siis ei viibiks!» Siiski pole õpilasfirma tegevus ainult lust ja lillepidu. «Aeg-ajalt tuleb ette ka mõõnasid, eriti siis, kui on vaja vastu võtta konkreetseid otsuseid,» kirjeldab Laura. «Kompanjonide arvamused ei ühti alati ja kõigis küsimustes.» Missugune peaks teatmik olema? Mida sinna panna ja mida mitte? Kuidas teatmik kujundada? Kuidas leida trükikoda, kes trükib ka väikest tiraaži?

Tallinna Reaalkooli õpilasfirma Elementaarne (Villem-Oskar Ossip, Laura Jakobson ja Aleksander Georg Kikas) on õpilasfirmade laatadelt Tartus, Raplas ja Tallinnas võitnud parima müügistrateegia ja kõige harivama toote auhinna, meediakajastuse auhinna ajalehelt Äripäev ja Mileedi lillepoe eriauhinna. Erakogu

Kuidas tulla toime napi rahaga? Kus ja kuidas raamatuid müüa? Mis hinnaga? Kui palju ja missugust reklaami teha? Ja nii edasi. Küsimusi tekib iga päev ja lõputul hulgal. Õppinud on noored palju – peamiselt ikka tegevuse käigus ja iseenda vigadest.

Heast pisikust nakatatud

«Kerge pole alati olnud, aga seni oleme kõigist probleemidest üle saanud,» tõdeb firmajuht VillemOskar. Kompanjonid noogutavad üsna nõusolevalt ja lisavad, et mida suurem pingutus, seda suurem on pärast rõõm tulemuse üle. Õpilasfirmal on ette näidata juba mitu saavutust. Osaletud on õpilasfirmade laadal Tartus, Raplas ja Tallinnas. Kokku on neil võidetud neli tiitlit ja auhinda: parima müügistrateegia ja kõige harivama toote auhind, meediakajastuse auhind ajalehelt Äripäev ja Mileedi lillepoe eriauhind. Mõistagi annab edu indu vee lgi juurde. «Tundub, et ettevõtluspisik on meid tõsiselt nakatanud,» naerab turundusjuht Aleksander. «Aga see on hea pisik!» Veendunult soovitavad noored ettevõtjad ka kõigil teistel õpilastel oma firmaga proovi teha, kinnitades, et see on täiesti eriline kogemus.

Õpetlikud teatmikud

«LILLED. KELLELE? MIKS? KUIDAS?»

Juba ammustest aegadest on lilledele ja nende värvidele omistatud tähendusi. See teadmine on aga praeguseks pisut unustuse hõlma vajunud. Teatakse küll, et punane roos sümboliseerib armastust. Aga teised lilled ja värvid? Teatmik annab ülevaate lillede tähendusest ning soovitusi nende kinkimiseks mitmesuguste sündmuste puhul.

«KULDSED MÕTTED»

Teatmikku on koondatud daamiliku ja härrasmeheliku käitumisega seotud mõtted ja aforismid.

«RIIETUMINE. KUIDAS? MILLAL? MIKS?»

64leheküljelisest teatmikust saab teada, mida tähendavad kutsetele märgitud rõivastumisstiili puudutavad lühendid, milline rõivastus missugusele sündmusele sobib, kuidas kanda rahvarõivaid, teha lipsusõlme, kanda koolimütsi jne.

ARMUASJADES LOEB TUNNE

Kooli ABC 23 www.billyboy.ee

Neljapäev, 12. märts 2015

Tea, et kondoom on ainus, mis kaitseb sind soovimatu raseduse ning seksuaalsel teel levivate haiguste eest! – BILLY BOY

facebook.com/billyboyeesti

Kooli ABC

Kui ilmataat äestab...

Neljapäev, 12. märts 2015

...siis AQVA spaa päästab

AQVA spaas püsib alati päikeseline ilm, õhk +30 ºC, vesi +31 ºC, saunakeskuses kohati +100 ºC.