Miks ütleb Supilinn Tartu koolipoisile Oskar Postile aitäh
Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI Neljapäev, 7. mai 2015
Kutseõppes leiab koha igaüks
FILMIDE ”IMELISED” JA ”VÕIMATU MISSIOON: VARIPROTOKOLL” LAVASTAJALT
K I NO D E S 2 9 . MA I ST HEAFILM.EE/TULEVIKUMAA
Hea tegu
3
Neljapäev, 7. mai 2015
«See tundus lihtsalt nii vahva mõte – kahju oleks olnud tegemata jätta!»
ALDO LUUD
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Tartus Supilinnas, Herne poe rohelise plangu küljes püüab juba paar kuud pilke erkkollane kapike, uksel kiri: Tänavaraamatukogu. Kes tegi? Ühel heal hommikul erkkollane kapike lihtsalt oli seal: kasutamiseeskirjad ukse siseküljel, kapp raamatutest pungil – aga tegijast mitte märkigi. Kust see sinna sai, selle üle arutlevad kapikese päevapealt omaks võtnud supilinlased siiani: kui rahvast korraga kapi juurde rohkem juhtub, tuleb raamatukogu salapärane saamislugu ühtepuhku jutuks. Kes siis? Kui asja tõsiselt uurima hakata, ei võta tegijani jõudmine kuigi palju aega. Üllatusüllatus – koolipoiss! Saage tuttavaks: Oskar Post, Miina Härma gümnaasiumi 8. klassi õpilane.
Loovtöö on õppekavas «Nägin umbes samasugust raamatukogukappi Tallinnas Kalamajas,» ütleb Oskar. «Kohe mõtlesin, et võiks ka kuskile sellise teha.» Esialgu jäi mõte aga sinnapaika. Õnneks näeb õppekava ette, et 8. klassis tuleb teha loovtöö, mille teema peab igaüks ise välja mõtlema. Oskarile turgatas teemat nuputama asudes taas pähe pealinnas nähtud raamatukogukapp: «See tundus lihtsalt nii vahva mõte, kahju oleks olnud tegemata jätta!» Natuke maakuulamist viis laoni, kus sobivad kapid olid just ülearuseks osutunud. Tuttava meistrimehe abiga kõpitseti kahte kapikest pisut, lisati katus ja sätiti raamatute tarvis parajaks riiulid, Oskar koostas kasutuseeskirjad ja kujundas uste välisküljed. Raamatute soetamiseks
Kooli ABC
«Oleks võinud minna ju ka nii, et praeguseks poleks kapis enam ühtki raamatut – või et poleks kappigi,» tõdeb Oskar Post, et mõtles raamatukappe üles seades ka võimalikule ebaõnnestumisele. «Aga ei, kõik on korras. Näha, et asi töötab ja läheb inimestele korda – see on päris hea tunne!» saatis poiss sõna laiali oma tuttavate ja klassikaaslaste seas, ka ema teavitas oma töökaaslasi. Kogunes nii kodu- ja välismaist ilukirjandust kui ka ajalooraamatuid, teatmeteoseid jm. Siis jäigi vaid valida raamatukogukappidele sobivad kohad.
Mõnusalt omamoodi linnaosad «Mõtlesin kohe Supilinna ja Karlova peale, need tundusid kõige paremini sobivat,» ütleb Oskar, kes ei ela kummaski. «Mulle need meeldivad, sellised mõnusalt omamoodi linnaosad.» Supilinnas koha leidmiseks saatis Oskar kirja linnaosa seltsile. Saadud vastuses oli välja pakutud kaks kohta, üks neist Herne poe kõrval. Poeomanikuga sai Oskar kiiresti kokkuleppele: «Omanik oli lahkesti nõus tingimusel, et kastil peab jalg all olema – muidu võib aed raamatute raskuse all ümber kukkuda.» Karlovas asjad nii libedalt ei läinud. Linnaosa seltsilt saadud
KOMMENTAAR
Supilinlased on tänulikud KRISTIINA PRAAKLI, Supilinna seltsi juhatuse liige, äsjaste XIV Supilinna päevade peakorraldaja: Oskari raamatukogu on väga vahva ettevõtmine, see toob raamatud lugejale otse koju kätte ning sellega raamatukogud ka laiemas mõttes lugejale lähemale. Supilinlased võtsid raamatukogu kohe omaks. Selle juures on pidevalt näha niisama uudistajaid, raamatute laenutajaid või nende tagastajaid ja nii võib raamatukogu sisu ka päeva jooksul palju muutuda. vastuses soovitati aiaomanikega kokkuleppele jõuda. «Käisin mööda Karlovat, üsna mitmel pool sai uuritud ja küsitud, aga öeldi ära,» meenutab noormees. «Korraks tundus juba, et jääbki kapp panemata. Siiski pöördusin veel ühe majaelaniku poole Eha ja Tähe tänava nurgal – ja tema oli kohe nõus. Ütles veel, et mis te sinna aia peale panete, pange maja seina külge – on etem. Seal see nüüd ongi.»
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
Tänavaraamatukogud said üles märtsi keskel ja Oskar tõdeb rõõmuga, et inimesed on need kenasti omaks võtnud. Kappide sisu on vist küll juba mitu korda vahetunud ja köited ei taha riiulitele hästi äragi mahtuda. «Eriti hea meel ongi selle üle, et asi töötab,» ütleb Oskar. «Inimesed võtavad mõne raamatu, loevad läbi, toovad tagasi, lisavad oma kodusest kogust mõne – just nii ma seda ette kujutasin.» OHTULEHT.EE
4
Tudengielu
Neljapäev, 7. mai 2015
ÜLIKOOL ON ÕIGE VALIK: Sel ajal, kui gümnaasimiõpilased usinalt lõpueksameid teevad, valmistutakse kõrgkoolides juba uuete tudengite vastuvõtmiseks. Ees ootavad sisseastumiskatsed-vestlused ja pingeridade koostamised. Kuidas valida endale sobivaim eriala, et ülikoolis edukalt hakkama saada? PIIA ÕUNPUU
pida tahab, aga teab, et tahab ülikooli minna, siis kandideerida tasub ikka,» ütleb Piibe. Kui tõesti ühel hetkel avastatakse, et erialavalik pole kõige õnnestunum, saab valida kõrvalerialaks midagi meelepärasemat või võtta huvitavaid vabaaineid.
piia.ounpuu@ohtuleht.ee
Piibe Kadak, kes praegu õpib Tartu ülikoolis kunstiajalugu, räägib, et teadis gümnaasiumi lõpetades kindalt, et tahab õppida just Tartu ülikoolis. «Erialavalikuga aga lood nii lihtsad ei olnud. Kandideerisin võimalikult paljudele erialadele, et ikka kindel olla, et kuskile sisse saan. Lõpuks pidin valima semiootika või klassikalise filoloogia vahel ja lõppotsuse tegin suhteliselt hetke ajendil,» ütleb ta. Kunstiajaloo valis Piibe esialgu kõrvalerialaks, kuid leidis siis, et see sobib talle rohkemgi kui klassikaline filoloogia. «Kui ma olen nüüd hiljem uurinud, mida kõike Tartu ülikoolis õppida saab, siis olen veendunud, et olen jõudnud erialani, mis mulle nendest valikutest kõige paremini sobib,» kinnitab ta. «Enda kogemuste põhjal võin öelda, et isegi kui gümnaasiumilõpetaja ei tea täpselt, mida õp-
Ülikoolis kogud tutvusi
Kunstiajaloo tudeng Piibe Kadak.
Gümnaasiumi lõpuaktusel istudes ei olnud kindlat otsust teinud ka Sander Gansen, kes praegu tudeerib Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. «Teadsin, et tahan tulevikus saada ettevõtjaks ja tegelikult ei olnud vahet, mida õpin. Tahtsin tulla ülikooli, et tutvuda inimestega, kellega koos huvitavaid projekte korraldada ja ettevõtteid luua,» räägib noormees. Ka Sandrit on huvipakkuvatele teemadele lähemale viinud kõrvaleriala valik: «Õpin ka majandust, kust olen võtnud üle 45 ainepunkti jagu vabaaineid, et õpinguid huvitavamaks muuta.» Pärast kaht aastat õpinguid on
LEIDIS MÕTTEKAASLASED: Ettevõtlusega tegelev juuratudeng Sander Gansen leidis ülikoolist kaaslased, kellega ta juba teisel kursusel arendab start-up rakendust ehitussektori töötajate leidmiseks. Sander juba pannud kokku meeskonna, kellega arendatakse start-up rakendust, mille abil saavad ehitusettevõtjad endale hõlpsalt lühiajalisi töölisi leida. Samuti hakkab alles bakalaureuseastme kraadi omandav Sander sügisel majandusteaduskonnas ettevõtlusõpet õpetama ning veedab suve kõikide ärihaide Mekas Silicon Valleys. Praegustel abiturientidel soovitab ta mõelda ülikooliõpingutest
kaugemale. «Ärge mõelge, mida te õppida tahate, vaid mida te pikemas perspektiivis teha tahate. Seejärel vaadake, milline eriala võib unistuste täitmisel kasuks tulla,» ütleb ta. Ülikoolis on tema sõnul lihtne hakkama saada: «Ülikooli tulles maaliti juurast pilt kui väga aeganõudvast ja keerulisest erialast, ent olen teise kursuse kursusevanem, hinded on head ja aega jääb ka kõige muuga tegelemiseks.»
Tudengielu
5
Neljapäev, 7. mai 2015
«Kandideerida tasub ikka!» ALDO LUUD, ERAKOGU
Pea iseendaga aru Tartu ülikooli karjäärinõustaja Heleri Olo soovitab noortel erialavalikul võtta küll arvesse vanemate, sõprade ja nõustajate soovitusi, kuid lõplik otsus ikkagi ise langetada. «Parim valik on teadlik valik, mis on tehtud iseennast tundes ja võimalusi silmas pidades. Mitte keegi teine ei tea paremini, mis on inimesele parim,» sõnab ta. Karjäärinõustajatest võib abi olla ka õpingute ajal. Kui tundub, et erialavalik ei ole päris õige, on Olo sõnul võimalus vahetada õppevormi ja asuda näiteks päevase õppe asemel õhtusesse, arvestada ainepunktidena varasemat töökogemust või kas või vahetada eriala. Bakalaureuseastmes saab uue peaeriala valida siis, kui õpingutest on läbitud vähem kui pool ehk kolm semestrit.
Erialavalikus kõhklevatel gümnaasiumiõpilastel soovitab Sander kindlasti proovida tudengivarjuks olemist ehk käia ühe õppepäeva jooksul huvipakkuva eriala tudengiga kõigis loengutes ja seminarides kaasas ning näha koolielu tudengi pilgu läbi. Tartu ülikooli karjäärinõustaja Heleri Olo sõnul on tudengivarjuna veedetud päev kasulik infoallikas, kuid kindlasti ei tohiks oma otsust teha vaid sellele toetudes. «Palju sõltub, mis ained on sel päeval kavas ja milliste inimestega kohtutakse. Kuigi tudengivarjule püütakse anda sel-
AJAKIRJANDUSLOENGUTEST MONTEERIMISRUUMI: Aivo Jääger vahetas Tartu ülikooli ajakirjandusloengud Balti filmi- ja meediakooli montaažiõpingute vastu ning on kindel, et just aasta Tartu ülikoolis aitas tal leida õige raja. lest päevast maksimum, ei kata see ära kõike, mida sellel erialal õppida saab,» sõnab ta.
«Kõik läheb nii, nagu minema peab» Aivo Jääger, kes veel eelmisel aastal õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust, on nüüd Balti filmi- ja meediakoolis (BFM) montaaži-
tudeng. Tegelikult oli Aivol üldse plaanis filmikunsti õppida, kuid aastal, kui ta gümnaasiumi lõpetas, ei võetud filmikunstitudengeid vastu. «Ajakirjandusse sain sisse – oligi otsus tehtud,» räägib ta. «Olin ajakirjandusega noorte meediaklubis kokku puutunud, samuti oleksin sel erialal saanud BFMist vabaainena režiiõpet võtta.» Õppeaasta jooksul aga selgus, et tegelik koolielu ei ole see, mida Aivo ootas. «Ma kukkusin kolm ainet läbi ja oleksin pidanud tegemata ainepunktide eest ülikoolile maksma. Samuti tundus mulle, et ajakirjandus ei olnud ikka päris õige, minu jaoks oli see
liialt akadeemiline.» Pärast aastat Tartus otsustas Aivo ajakirjandusõpingud pooleli jätta, vahetas kooli ning on praeguse erialavalikuga enam kui rahul. «Mul on rõõm käia koolis,» tõdeb ta. «Hommikuti ärgates ma tahan kooli minna, sest ma tean, et seal on tore. Ma ei näe probeemi selles, et lähen hommikul kell kümme kooli ja jõuan õhtul kell kümme koju.» Kogu eelmise aasta jooksul õpitu tuleb talle ka praegusel erialal kasuks ning kindlasti ei pea ta ajakirjandusõpinguid mahavisatud ajaks. «Kõik läheb lõpuks nii, nagu minema peab,» julgustab Aivo kõiki sisseastujaid.
6
Stipendium
Neljapäev, 7. mai 2015
Oled seadnud hariduses kõrged AUDENTES
Audentese erakooli IB-õppe programmi bioloogiatund.
Audentese erakool annab järgmiseks õppeaastaks välja kaks täisstipendiumi õpilastele, kes asuvad õppima rahvusvahelise gümnaasiumiõppe IB (International Baccalaureate) programmi eelaasta (pre-year) või IB Diploma 1. kursusel. Stipendiumile saavad kandideerida kõik 9. ja 10. klassi lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid Audentese erakoolis IB õppekava järgi. Audentese erakooli IB-õppe koordinaatori Karolin Mäe sõnul sobib rahvusvaheline IB Diploma programmi õppekava eriti hästi neile, kel on plaanis jätkata gümnaasiumi lõpetamise järel õpinguid välismaal või mõnes Eesti ülikooli ingliskeelses õppes: «IB Diploma programmi lõputunnistust aktseptib enamik välisülikoole, see annab soovijatele või-
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PÄEVAÕPE • Põllumajandus • Kokk • Maaturismi teenindaja • Pagar-kondiiter • Toiduainete töötlemine - Lihatöötleja - Piimatöötleja - Jookide valmistaja SESSIOONÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL • Maaturismi teenindus • Põllumajandus - Taimekasvataja - Veisekasvataja - Lambakasvataja • Kokk • Toiduainete töötlemine - Lihatöötleja - Piimatöötleja - Jookide valmistaja - Aedviljatöötleja
SESSIOONÕPE KESKHARIDUSE BAASIL • Põllumajandus - Taimekasvatusspetsialist - Veisekasvatusspetsialist - Lambakasvatusspetsialist • Mesinik • Tekstiilkäsitöö • Keraamika • Klaasipuhuja assistent • Mööbli renoveerija • Raamatupidaja • Sekretär • Bürootöötaja • Kelner • Giid PAKUME ERINEVAID TÄIENDUSKOOLITUSKURSUSEID!
www.olustvere.edu.ee *** kool@olustvere.edu.ee *** tel. 43 74 244
maluse jätkata õpinguid Cambridge’s, Oxfordis või mõnes teises kõrgelt tunnustatud ülikoolis. Loomulikult saavad programmi läbinud jätkata õpinguid ka Eesti kõrg- ja ülikoolides.» Täisstipendiumi 2015/ 2016. õppeaastaks võivad kaks 9. või 10. klassi lõpetajat saada IB programmi eelaasta või diplomiprogrammi 1. kursusel õppimiseks. «Ootame motivatsioonikirju julgetelt ja tegusatelt noorelt üle Eesti, kes soovivad omandada
rahvusvahelist gümnaasiumiharidust ja õppida mitmekultuurilises klassis,» ütles Mäe. «Kui stipendiumisaaja näitab õppetöös ja kooli ühistegevuses üles silmapaistvaid tulemusi, saab ta taotleda stipendiumi jätkumist vastavalt IB stipendiumistatuudile ka järgmiseks õppeaastaks.» Täiendavate stipendiumite väljaandmise põhjuseks on Mäe sõnul kooli soov teha rahvusvaheline gümnaasiumiharidus kättesaadavamaks. «On selge, et hea haridus on võti tulevikku,» nentis ta. «Koolina on meie ülesanne aidata võimalikult paljudel noortel leida võimalus kvaliteetse ja inspireeriva gümnaasiumihariduse omandamiseks.» Stipendiumile kandideerimiseks peab taotleja esitama kooli kodulehel (www.audentes.ee) elektroonilise avalduse ning saatma hiljemalt 11. maiks mo-
KÜÜNETEHNIKUTE JA RIPSMETEHNIKUTE KOOLITUSED
Stipendium
7
Neljapäev, 7. mai 2015
sihid? Taotle stipendiumi! tivatsioonikirja ja koolitunnistuse koopia. Kandideerijatel on vaja sooritada ka kombineeritud test ja kirjutada essee, lisaks toimub vestlus. Stipendiumisaajad selguvad hiljemalt 28. maiks. Täpsemalt saab stipendiumile kandideerimise tingimustest lugeda Audentese kodulehelt (vt: Vastuvõtukampaania). Õppekeeleks on IB-õppes inglise keel. Iga noor kujundab selles programmis oma õppeplaani ise, valides 13 õppeaine hulgast välja kuus. Neist kolm omandatakse standardtasemel ja kolm kõrgtasemel. Individuaalne õppeplaan annab õpilasele võimaluse juba varakult keskenduda valdkondadele, mis teda kõige enam huvitavad ja mida ta soovib ülikoolis edasi õppida. Audentese erakooli IB-õppes õpib lisaks eestlastele praegu õpilasi kaheksast rahvusest. MAIRI KADAK
«IB torgib taibukalt!» KRISTJAN MAASIK:
«IB on tavalisest Eesti õppekavast küllaltki erinev. Palju pannakse rõhku iseseisvuse arendamisele ja individuaalsele õppimisele. Oma aja planeerimine ja selle mõistlik kasutamine on oskused, milleta selles programmis edu ei saavuta. IB on andnud mulle palju uusi teadmisi ning arendanud suhtlemisoskust. Muidugi on see ka hea inglise keele praktiseerimise võimalus. Kindlasti on see hea võimalus ennast proovile panna ja arendada.»
GRETA OLIVE MÄGI:
«IB õppekava julgustab mind võtma aktiivset rolli õppijana, kes vastutab ise oma edu ja tulemuste eest. IBõpe nii-öelda eraldab mehed poistest, sest töö maht on siin küllaltki suur. Nii mõnigi kord jääb mulje, et õpetajad kohtlevad meid kui ülikooli õppureid ja ootavad meilt kõrgetasemelisi uurimustöid ja teadusprojekte.»
Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist
3 a.
1915-2015
MIIA NATKA:
«IB torgIB taIBukalt. See on väga teadmisteküllane õppeprogramm. Me õpime mitmekülgselt ning siduvalt, see tähendab, et seome erinevaid aineid omavahel (nagu näiteks psühholoogia ja matemaatika) ning vaatame õpitut mitme nurga alt. Minu ootused ei olnud IBsse õppima tulles just väga kõrged. Ma olin harjunud õppima seda, mida õppekava ette nägi – kõike. Siin aga õpid seda, millest oled huvitatud. Meil on võimalus valida ained, mida seostame oma tulevikuga ning mida kasutame oma edasistes kõrgkooliõpingutes. IB-programm on ka väga globaalne. Ka tavaline kooliprogramm näeb ette ühiskonnas juhtuva kajastamist tundides, kuid IB ulatab ka abikäe. Näiteks lööme individuaalselt või gruppidena kaasa heategevusorganisatsioonides, et aidata neid, kes abi vajavad, ja korraldame koolisiseseid üritusi, et teavitada õpilasi selliste organisatsioonide tegevusest. Me proovime muuta maailma ja oma kodu paremaks paigaks, kusjuures meie õpilaste kodud asuvad üle terve maailma.»
2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015 Põhikooli baasil
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee
Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist
Infopäev 15. mail 11.00–15.00
3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a.
Keskkooli baasil
Foto: Kadri Lahtmaa
Erialade kohta vaata lähemalt: www.tptlive.ee
3 erialaosakonda ja 17 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Uued õppekavad, ka lühiõpe! NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!
Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja Juuksur * Meisterjuuksur (jätkuõpe - tasuline) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal
2 2 2 2
a. a. a. a.
1 a. 1 a. 1,5 a. 0,5 a. 2 a. 9 kuud 0,5 a 1,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 2,0 a.
* kaugõpe ** õhtuneõpe Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus
TASEMEL KUTSEHARIDUS
8
Mood
Neljapäev, 7. mai 2015
LÕPUAKTUSEL Kooli lõpetamiseks valitud kleit on üks esimesi olulisi kleidivalikuid, sest pildid tehtud valikust ja kuidas see välja kukkus, jäävad ju fotoalbumitesse igaveseks ning kuigi naer on terviseks, on parem kunagi tehtud piltidele tagasi vaadata ilma et palged piinlikkusest õhetama hakkaksid. EIRIS TEEVEERE eiris.teeveere@ohtuleht.ee
Kuigi paljud noored koolilõpetajad kasutavad lõpuaktust võimalusena näidata, et nad on täiskasvanuks saanud, ei tasu ennast siiski 10 aastat vanemaks teha. See kehtib eriti põhikoolilõpetajate kohta, kes kipuvad endale ostma sügavate dekolteedega
Tallinn Dolls 160 € Koolilõpukleit võiks olla eelkõige nooruslik, ehk isegi mõne väikese, ent viisaka krutskiga, aga kindlasti mitte liiga paljastav.
Noorus pole häbenemiseks ja 16- ja 19aastased koolilõpetajad võiksid lasta sel ka välja paista, mitte aga välja nägema kui kooli nooremad pedagoogid.
TULGE OMANDAGE UUED TEADMISED MEIE TÄIENDUSKOOLITUSES
Tallinna Teeninduskool
Tallinna Teeninduskool pakub mitmekülgseid ja tänapäevaseid enesetäiendamise võimalusi. Meil on paindlikud õppekavad, tunnustatud koolitajad, moodne tehnoloogia ja hubased ruumid erinevate koolituste korraldamiseks. Meie peamised õppesuunad on seotud kooli põhiõppekavadega, kuid oleme paindlikud ning avatud kõigile uutele pakkumistele ja võimalustele.
Meeldivate kohtumisteni! Tordivalmistamise meistrikursus 13. juunil 2015 Tallinna Teeninduskooli Majaka 2, Tallinn Telefon 606 3108
üliseksikaid kleite ja sobitama sinna juurde ülikõrgeid kontskingi, millega käimine on ka aastaid stiletodel ringi klõbistanud naiste jaoks paras väljakutse. Kuna kuskil pole öeldud, et koolilõpetaja peab endale jalga panema 10sentimeetrise kontsaga kingad, siis võib väga rahulikult aktusele minna ka madalates kingades, eriti juhul, kui kontskingadel käimise kogemus puudub või on neis seni veedetud aega ainult istudes, mitte aga seistes ja liikudes. Sama kehtib ka riietuse kohta – noorus pole häbenemiseks ja 16- ja 19aastased koolilõpetajad võiksid lasta sel ka välja paista, mitte aga välja nägema kui kooli nooremad pedagoogid. Sellest lähtuvalt võikski koolilõpukleit olla eelkõige nooruslik, ehk isegi mõne väikse, ent viisaka krutskiga ning kindlasti mitte liiga paljastav.
Lisaks kutsume kursustele, mis algavad 2015. sügisel ŬůŝĞŶĚŝƚĞĞŶŝŶĚƵƐ ŬĂƵďĂŶĚƵƐĞƩĞǀƁƩĞƐ Kes on hea klienditeenindaja? Kuidas hea klienditeenindus ŬĂƵďĂŶĚƵƐĞƩĞǀƁƩĞƐ ƚŽŝŵŝď͍ DŝŬƐ ŽŶ ŚĞĂ ŬůŝĞŶĚŝƚĞĞŶŝŶĚƵƐ Ŷŝŝ oluline? Kuidas saada heaks klienditeenindajaks? Kui otsite nendele küsimustele vastuseid, siis on see koolitus just teile.
ƉĂŐĂƌͲŬŽŶĚŝŝƚƌŝ ƁŚƚƵŶĞ ŬƵƌƐƵƐ Ͳ ĞĞƐƟ ũĂ ǀĞŶĞ ŬĞĞůĞƐ Kursus on mõeldud neile, kes soovivad omandada pagar-kondiitri algteadmisi või täiendada oma oskusi selles valdkonnas.
ŬŽŬĂ ĂůŐƁƉƉĞ ƁŚƚƵŶĞ ŬƵƌƐƵƐ Ͳ ĞĞƐƟ ũĂ ǀĞŶĞ ŬĞĞůĞƐ
Õhtune kursus annab osalejatele algteadmised ning oskused erinevate toitude valmistamiseks. Kursusele ootame Kes meist ei tea, et tort on iga peo kroon. Tõsi, kuid õige kroon ümberõppest huvitatuid ning kõiki, kes soovivad oma teadmisi ƉĞĂď ŬĞŶĂƐƟ ƐćƌĂŵĂ͘ DĞŝů ŽŶ ŚĞĂ ŵĞĞů ŬƵƚƐƵĚĂ ƚĞŝĚ ŬŽŽůŝƚƵƐĞůĞ͕ täiendada. Kursuse maht on 180 tundi ning selle jooksul mille tulemusena särab teie meisterdatud tort juveelina. Tulge ja ƁƉĞƚĂŵĞ ƚĞŽƌĞĞƟůŝƐĞůƚ͕ ŬƵŝĚĂƐ ƚŽŝƚƵƐŝĚ ǀĂůŵŝƐƚĂĚĂ >ŝƐĂŬƐ ƐĂĂď meisterdage Marika Sinkkoneniga üks vahva ning maitsev tort. ŬƁŝŬ ƁƉŝƚƵ ŬĂ ŵĞŝĞ ƉƌĂŬƟůŝƐƚĞƐ ƚƵŶĚŝĚĞƐ ŝƐĞ ůćďŝ ƉƌŽŽǀŝĚĂ͘
Asume Lasnamäe nõlval aadressil Majaka 2, Tallinn. Informatsiooni meie koolituste kohta ja registreerimislingi leiate www.teeninduskool.ee/täiendkoolitus
Mood
9
Neljapäev, 7. mai 2015
ole sina ise – ka vanuse poolest! Kolm asja, millest tuleb kindlasti eemale hoida! BALLIKLEIDID – loomulikult ihkab iga noor neiu endale printsessilikku ballikleiti, millesarnast ehk nähtud isegi mõne iidoli seljas Hollywoodi punavaibal, kuid reaalsus on see, et enamasti sööb taoline kleit oma noorukese kandja ära ning jääb mulje, et noor laps on ema riidekapis mängimas käinud. Küll neid hetki, kus printsessikleiti kanda, tuleb elus veel! KLUBIKLEIDID – litritega kaetud minikleidid ei ole päevase ürituse jaoks ja lõpuaktuse jaoks üleüldse sobilikud. Kuigi sellise kleidi ostmine võib tunduda peolembese noore jaoks tõelise investeeringuna, kuna seda saab ju ka hiljem kanda, siis sillerdava diskokuuli look võiks samuti jääda veidi vanematele naistele ja teistele üritustele.
Karen Millen 250 € Kes lõpuaktusel siiski müürililleke olla ei taha ning soovib rohkem iseloomu näidata, siis selle asemel et silma paista ebasobivate lõigetega, võiks eelistada hoopis klassikalist lõiget, kuid julget mustrit. Lisab välimusse vürtsi, kuid mitte ebasobival viisil.
Mango 79,99 € Jumpsuit on ideaalne valik neile, kes pole harjunud seeliku või kleidiga käima ning tunnevad end mugavamalt pükstes. Erinevalt rangest pükskostüümist on jumpsuit aga oluliselt nooruslikum valik.
Monton 89.95 € Klassika, mis sobib igas vanuses koolilõpetajale ja ei peaks kellegi silma riivama.
ÜLIKONSERVATIIVSED PÜKSKOSTÜÜMID – Poeaknal mannekeeni seljas võib see tunduda tõesti väga kaunis, kuid pükskostüümid sobivad reaalselt siiski kõige paremini ülikoolilõpetajate selga. Range disain, õlakud ja enamasti ka istuv lõige jätavad jälle mulje, nagu oleks koolilõpetaja viimases hädas ema garderoobi rüüstamas käinud.
Mõtle suurelt! TUTVU EBSi UUENENUD BAKALAUREUSEPROGRAMMIDEGA: RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE* • Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine • UUS! Ettevõtlusrahandus
ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE* • Loomeettevõtlus • Professionaalne müük • UUS! Tehnoloogiaettevõtlus
VÕÕRKEELED JA ÄRIKORRALDUS • Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine * Võimalus omandada EBSi ja Lancaster University Management Schooli topeltdiplom.
Gümnaasium – Ülikool – Täiendõpe www.ebs.ee
10
Ametikool
Neljapäev, 7. mai 2015
Kutseõppes leiab koha igaüks Ametikoolide uksed on avatud kõigile õpihimulistele – nii neile, kel juba omandatud kõrgharidus, kui ka neile, kel põhikoolgi mingil põhjusel pooleli jäänud. MAIRI KADAK leht@ohtuleht.ee
Õpingute alustamiseks tuleb kõigepealt järele uurida, millist eriala võimaldab varem omandatud haridus õppida. Põhihariduseta noortel on valikuvõimalusi vähem, ühtlasi tuleb neil arvestada sellega, et nad ei saa kutsekoolis õpinguid alustada enne, kui on saanud 17aastaseks (Eestis on iga noorel koolikohustus kuni põhikooli lõpetamiseni või kuni 17aastaseks saamiseni). Hea tahtmise korral on aga võimalik nii amet selgeks saada kui ka põhikool lõpetada ning siis õpinguid jätkata.
Hulk õpivõimalusi Koolide kodulehekülgedelt on leitav kogu info nii sisseastumiseks vajalike dokumentide kui ka muude vastuvõtunõuete kohta. Väga hea abimees eriala või kooli valijale on ka sihtasutuse Innove teatmik «Abiks otsustajale – kutseõppevõimalused 2015/2016», mille saab soetada paberkandjal või leida Innove kodulehelt. Kutseõppes saab õppida nii traditsioonilisel moel – suurem jagu õppetööst toimub kooli õppeklassides – kui ka üha enam popu-
laarsust võitvas töökohapõhises ehk nn õpipoisiõppes. Viimases käib õppetöö enamjaolt töökohas, koolist saadakse lisaks teoreetilisi teadmisi. Selline õppevorm sobib hästi neile, kes eelistavad praktilist tööd ja tahavad õppida just seda, mida on just selles ametis tarvis teada ja osata. Ka saab õppida kaugõppevormis: koolis käiakse vaid teatud kindlatel perioodidel, näiteks õhtuti, üsna suur osa on iseseisval õppimisel. Sellist õpet eelistavad enamasti need, kes tahavad õppida töö innove.ee kõrvalt. rajaleidja.ee Ametiõppel on kutseharidus.ee hulk olulisi eeliseid, millega tasub tulevikuplaane tehes tõsiselt arvestada.
Vaata lähemalt
Mida ametiõpe pakub Eelised tööturul. Kutseharidus sobib väga hästi neile, kes tahavad õppida praktilist eriala, kus õppe käigus omandatud teadmistele ja oskustele on hiljem tööturul kerge rakendust leida. Vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika, mis toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas. Hobi ja töö käsikäes. Kutsehariduses pakutavate erialade valik on väga lai, ulatudes tarkvara arendusest mööbli restaureerimiseni ja juuksuritööst mehhatroonikani. Oma huvidele ja eelistustele sobiva eriala leiab pakutavate seast igaüks. Kiirelt amet selgeks. Näiteks keskhariduse baasil võib kutseõpe olenevalt valitud erialast kesta kuuest kuust kuni kahe ja poole aastani. Õppeaeg on üld-
Ametikool
11
Neljapäev, 7. mai 2015
Abiks otsustajale Teatmik annab väga hea ülevaate Eesti kutseõppeasutustes pakutavast. Ära on toodud põhjalikud tabelid koolide ja erialade kaupa, igaüks saab vastavalt oma haridustasemele ja huvidele leida nii sobiva eriala kui ka koolid, kus saab seda õppida. Tutvustatakse elukutsevalikuid ning jagatakse praktilisi näpunäiteid oma elutee ja karjääri planeerimiseks. Teatmiku «Abiks otsustajale – kutseõppevõimalused 2015/2016» saab soetada Rajaleidja maakondlikest keskustest, ka on see leitav Innove kodulehel.
Igal aastal panevad Eesti parimad kutseõppurid oma oskused proovile kutsevõistlusel «Noor meister». ARNO SAAR juhul lühem kui kõrgharidusõppes ja noortel, kes kibelevad kiiremini iseseisvuma, on võimalik rutem tööle asuda. Mugav ja kättesaadav. Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks kutseõppeasutus, seega on kutseharidus kättesaadav noortele üle kogu Eesti. Kui huvitavat eriala õpetatakse kodust
kaugel asuvas koolis, siis on õpingute ajal võimalik elada kooli juures tegutsevas korrastatud ja mugavas õpilaskodus. Paljude kutseõppeasutuste õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on juba renoveeritud ning neis on loodud õppimiseks ning elamiseks väga head ja nüüdisaegsed tingimused.
Toetused. Kutsehariduse omandamine on enamasti tasuta ning keskhariduse baasil kutseõppes õppijatel on heade õppetulemuste korral õigus saada nii põhi- kui ka täiendavat õppetoetust, samuti on neil õppelaenu taotlemise võimalus. Head tulevikuväljavaated. Kutseõppeasutuse lõpetamise järel
võib jätkata õpinguid kõrgkoolis kõrgkoolis. Sageli annavad rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid kutseõppeasutuse lõpetanutele sisseastumisel lisapunkte, kui õpinguid jätkatakse samas õppevaldkonnas. Paindlik. Kutseõppes leidub koht igaühele – sobiva eriala leiavad nii rohkem kui vähem võimekad, aga ka erivajadustega inimesed. Õppida saab nii täiskoormusega kui ka sessioonõppes, samuti töökohapõhises õppevormis.
12
Keeleõpe
Neljapäev, 7. mai 2015
«Keegi ei vaata sind imelikult, kui sa hästi ei oska – hinnatakse seda, et p Keelepraktika eesmärgil suveks Kreekasse tööle läinud tudengineiu jäi kogemusega Möödunud aastal Tallinna ülikoolis suhtekorralduse erialal bakalaureusekraadi omandanud Inga (23) veetis pärast teist kursust suve Kreekas animaatorina turistide lapsi lõbustades. GEIDI RAUD geidi.raudleht@ohtuleht.ee
Inga läks ülikooli ajal Kreekasse tööle, et veeta üks suvi välismaal, saada uusi tuttavaid ja põnevaid kogemusi ning praktiseerida inglise ja vene keelt. «Minu vanemad on küll venelased, aga kuna elasin koos eestlasest vanaemaga, oli põhiliseks keeleks kodus ikkagi eesti keel ja vene keel oli vahepeal täiesti ära
ununenud,» rääkis Inga. Soovides oma keeleoskust värskendada võttis ta ülikooliski ka vene keele kursust. Internetis surfates, et suveks välismaale töökoht leida, sattus Inga kuulutusele, kus ühte Kreeka hotelli otsiti vene keelt kõnelevat animaatorit: on ju Kreeka meie idanaabrite seas teada-tuntud puhkusesihtkoht. (Neile, kes püüavad selleks suveks välismaal töökohta leida,
tasub ehk öelda, et kui nad satuvad kuulutusele, kus otsitakse animaatorit, siis ei maksa pead murda, milleks küll hotell multifilmikunstnikku vajab – selles kontekstis tähendab see sõna – ingl animator, pr animateur – meelelahutusjuhti).
Algus üle kivide ja kändude «Kõhklusi oli küll palju, sest ma polnud varem kordagi välismaal töötanud ja inglise keel polnud mul ka just kõige parem,» meenutab Inga. «Muretsesin tõsiselt, et ei saa kummaski keeles hästi hakkama. Väiksele hirmule vaatamata
pakkis ta kohvrid, lendas päikselisse Kreekasse ja vormistas end hotelli tööle. «Olin hotellis laste meelelahutusjuht: mõtlesin neile mänge välja, korraldasin minidiskosid ja õhtuti tegime hotelli publikule näidendeid. Igal õhtul oodati basseiniäärses baaris meie šõud,» kirjeldab Inga. Algus polnud siiski lihtne. Juba esimesel õhtul juhtus äpardus, mis neiu niigi habrast enesekindlust veelgi õõnestas. «Esimesel õhtul ütles animaatorite juht, et nii, Inga, meil on õhtuti bingo – ja sina tuled minuga lavale, et kogu jutt vene keelde tõlkida,» kirjeldab Inga piinlikkust valmistanud õhtut. «See
Keeleõpe
13
Neljapäev, 7. mai 2015
keelt üüad!» väga rahule tundub ju lihtne – aga mul läksid seal laval kõik sõnad meelest, hakkasin kokutama, polnud ju kunagi varem otsetõlget teinudki. Üks vene meesterahvas isegi hüüdis, et midagi ei saa aru ja kas saaks uuesti seletada. See oli nii hull! Tahtsin maa alla vajuda!» Publikut, kes Ingalt tõlget ootas, oli aga 80 inimese ringis ja ehkki närvipinge oli suur, võttis tüdruk end kokku ja sai kuidagi hakkama. Töökaaslaste seltskond oli Kreekas veedetud suvel paljurahvuseline, nendega sai Inga pidevalt praktiseerida inglise keelt.
14
Keeleõpe
Neljapäev, 7. mai 2015
ERAKOGU
Suvel sa
«Järgmisel päeval helistasin emale, et ta aitaks mul kuidagi jutu kokku panna, kuidas inimestele reegleid vene keeles õigesti ja arusaadavalt selgitada. Nii oli järgmisel õhtul laval palju kergem,» naerab Inga nüüd.
Studio Lingua kodulehte uurides jääb mulje, et kel vähegi soovi, neile pakutakse suvelgi võimalust võõraid keeli tudeerida. Kas keeltekool suvel ei puhkagi, küsisime Studio Lingua projektijuhilt Laura Remmelilt.
Lastega kõige lihtsam suhelda Õige varsti leidis ta endale venelaste seas tuttavaid, kes lahkelt tunnustust jagasid: ütlesid, et ta on tubli ja räägib väga hästi. «See tõesti motiveeris,» tunnistab Inga. «Mida aeg edasi, seda paremini vene keelt kõnelema hakkasin, ise ka sain aru. Aga pole ka ime, mu igapäevane suhtlus oli ju vene keeles – nii lastega, lastevanematega kui ka hotelli töötajatega. Just Venemaalt pärit lastega oli eriti hea töötada, sest nad parandasid mind ja ei naernud mu vigade üle, sest nad teadsid, et ma olen Eestist.» Suve lõpuks rääkis Inga vene keelt täiesti soravalt. Ka ei olnud tal mingit probleemi Kreekas leitud sõprade-töökaaslastega inglise keeles suhtlemisel. Neiu tõdeb, et saab nüüd väga hästi aru, kui oluline on keelt õppides seda pidevalt kasutada. «Pole aga mõtet ka peljata, kui minnes on keeleoskus kasin – sa ju lähedki sinna praktika ja kogemuse pärast,» julgustab Inga neid, kes nappi keeleoskust võõrsile tööle mineku takistuseks peavad. «Mitte keegi ei vaata sind imelikult, kui sa ei räägi väga soravalt ja veatult. Kõik hindavadki just seda, et sa püüad!»
Inga põhitööks oli pakkuda meelelahutust turistide lastele – ja see sobis talle suurepäraselt, sest lastega klapib ta hästi.
Otsi suveks tööd või koolitusreise Keelepraktikaks pakub võimalusi nii töökoht välismaal kui ka suvised keeleõppereisid ja -laagrid. Inga leidis oma tööotsa Kreekas portaalist www.sunseafun.com Veel võimalusi: http://workandtravel.ee/ http://globalworkandtravel.ca/ http://reisid.europages.org/ettevõõted/keeleõppereisid.html http://www.gostudy.ee/ http://www.keeleope.ee/teenused/keelereis http://www.keelereisid.com/ http://www.bellnor.ee/et/laagrid
MAIRI KADAK leht@ohtuleht.ee
«Paljudel on kooliajast jäänud sisse tiksuma kell, mis määratleb õpiaja septembrist maikuuni. Nii panevad ka paljud keeltekoolid suveks uksed kinni. Meie tahame aga vastupidi pakkuda suvekuudel uusi võimalusi. Väga paljudele meist on suvi ülejäänud aastaga võrreldes veidi lahedam ja mõnusam aeg: tööd on vähem, koormus mõnevõrra väiksem. Miks mitte pühendada suvel osake oma ajast keeleõppele? Rääkimata sellest, et asju targalt läbi mõeldes saab keeleõppe ühendada ka suviste reisidega.»
Keeleõpe
15
Neljapäev, 7. mai 2015
ab valida lustlikuma keeleõppeviisi konna – nad ise ju panevad selle kokku. Keeltekoolis käijad on harjunud, et õpitakse kaks korda nädalas poolteist tundi korraga. Meie pakume aga võimalust lähende keeleõppele loominguliselt. Miks mitte planeerida suve lõpuks sõpruskonnaga näiteks reis Itaaliasse, enne seda võtta aga ette intensiivne keeleõpe: õppida üheskoos suvi läbi itaalia keelt.»
Lauljana tuntud Laura Remmel tegutseb mitmes valdkonnas, muu hulgas peab ta projektijuhi ametit keeltekoolis Studio Lingua. Mida uut siis huvilistele pakute? «Pakume näiteks in-house keelekoolitust nii ettevõtetele kui ka individuaalõppijatele. See tähendab, et mitte õppurid ei lähe ühte kindlasse klassiruumi kohale, vaid õpetaja tuleb õpihuviliste juurde. Õppijaile tähendab see olulist ajavõitu.
K U T S E H E A S T K O O L I S T
Pakume ka individuaalset õppekava, mille paneme kokku arvestades inimese/ettevõtte huvisid, valdkonnapõhist keelespetsiifikat ning ka seda, kas inimene soovib rohkem keskenduda suhtlemisele või kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamisele. In-house keelekoolitus tagab osalejatele ka mõnusa õpiselts-
Selline võimalus sobib hästi neile, kel suvel tööga pisut lahedam. Mida peaksid aga tegema need, kellel on keeruline keeleõppeks aega leida? «Neile, kelle ajagraafik on tohutult tihe, võiks ehk sobida täisajaga keeleõpe Skype’i teel. See kogemus on mul endal olemas: et jagan end erinevate valdkondade vahel ja graafik on tõesti tihe, siis õpin vene keelt just sel moel. Ja see on tõeliselt lõbus! Sobib neilegi, kes on tööasjus sageli Eestist ära – tähtis on vaid Skype’i olemasolu.» Internet pakub ka iseõppijaile ohtralt tuge – kuidas sellisesse võimalusse suhtuda? «Jah, muidugi on võimalik keelt ka iseseisvalt õppida, kasutades selleks kättesaadavaid veebiprogramme, mida on päris palju. Igale inimesele paraku iseseisev
õpe ei sobi: alustatakse innukalt, aga peagi jääb kõik sinnapaika. Kui inimesel on selliseid kogemusi juba rohkem kui üks, pole sügavat mõtet taas kord otsast alustada, targem on üles otsida lähim keeltekool ja liituda mõne rühmaga. Nii on motivatsiooni õppimiseks lihtsam leida. Keeli tasub õppida, ehkki nii mõnestki uuest tehnikasaavutusest rääkides vihjatakse sellele, nagu võiks mõni neist peagi asendada keeleõppe kui valdkonna. Mina isiklikult sellesse siiski ei usu. Paraku ei mõista robot kultuurilisi nüansse, mida saab vahendada inimene, kellel on selle keelega vahetu kokkupuude. Lisaks veel hääletoon, millega kõne edastatakse, peidetud emotsioon ja kõik muu, mis pole kaugeltki vähetähtis. Kasutades näiteks jaapanlase ja ameeriklase vestluse juures mõnd vahendit, mis mõlemale teise juttu tõlgiks – kardan küll, et tõlkes läheks nii palju kaduma, et... Seepärast korraldame ka kultuurikoolitusi, mille puhul meie oma õpetajad räägivad enda kultuurikogemustest ja jagavad efektiivse keeleõppe nippe. Ja et asi eriti põnevaks teha, siis teeme ka koolitust VOH ehk «Vead on head». Selle käigus kasutame improvisatsiooni ning paneme liikuma ja laulma kõik osalejad.»
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu, tel 442 7883, parnumaa@hariduskeskus.ee
KUTSEKESKHARIDUSÕPE
KUTSEÕPE (põhihariduse nõudeta)
KUTSEÕPE (keskhariduse baasil)
ŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘Ϭϲ͘Ͳϭϱ͘Ϭϳ͘ϭϱ z ehitusviimistlus z elektroonikaseadmete tehnik z IT-süsteemide nooremspetsialist z keevitaja z kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus z kokk z koostelukksepp z laotöötaja
ŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘Ϭϲ͘Ͳϭϱ͘Ϭϳ͘ϮϬϭϱ z metsakasvatus – õppetöö algus 10.01.2016 z palkmajaehitaja z puhastusteenindaja abiline (HEV) z puidupingioperaator – õppetöö otsustamisel ehk õpperühm avatakse vaid piisava arvu avalduste laekumisel! z nooremaednik – õppetöö algus jaanuar-veebruar 2016
ŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘Ϭϲ͘Ͳϭϰ͘Ϭϴ͘ϭϱ z CNC töötlemiskeskuse operaator z eritoitlustus – õppetöö algus 6.10.2015 z hooldustöötaja z IT-süsteemide nooremspetsialist z juuksur z ŬŽƐŵĞĞƟŬ z müügikorraldus z raamatupidaja z rätsepatöö z sekretär z ǀćŝŬĞĞƩĞǀƁƚůƵƐ z ärikorraldus
z majutusteenindus z metsur z müüja-klienditeenindaja z pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia z puitkonstruktsioonide ehitus z sõiduautotehnik z ƟƐůĞƌ
KUTSEÕPE (põhihariduse baasil) ŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϭϱ͘Ϭϲ͘Ͳϭϱ͘Ϭϳ͘ϭϱ z arborist – õppetöö algus 9.11.2015
z ehitusviimistlus z koduhooldaja
www.hariduskeskus.ee
ÕPINGUTEGA TIPPU Bakalaureuseõpe: dØ Ärindus dØ 2AJEMDTRKIJØLAȫAMDTRSEADTRØ 553 dØ 2AHUTRUAHEKIREDØRTHSEDØ IMGK dØ 2AHUTRUAHEKIMEØĕQIJNQQAKDTRØ IMGK Magistriõpe: dØ ùQIQAHAMDTRØȫAØLAȫAMDTRAQUERSTR dØ !TDIISNQSEGEUTR dØ %SSEUĤSSEØȫAØEJRONQDIØȫTHSILIME dØ Turundus dØ +ATBAMDTREØȫTHSILIMEØ 553 dØ 4NNSLIR ØȫAØSEEMIMDTRJNQQAKDTRØ 553 Ø dØ -AȫAMDTRAMAKĪĪR dØ +ERJJNMMA ØȫAØRĕĕRSUAØAQEMGTØØ ĥJNMNNLIJAØ 553 dØ 2AHUTRUAHEKIREDØRTHSEDØȫAØØ %TQNNOA !ARIAØTTQIMGTDØ IMGK MBA dØ ùQIJNQQAKDTR dØ 2AHUTRUAHEKIMEØĕQIJNQQAKDTRØ IMGK -AGIRSQIJQAADØEEKMEUAØLAȫAMDTRHAQIDTRESAØØ ȫTHSIDEKEØȫAØROESRIAKIRSIDEKE
!JADEELIAØSEEØ Ø4AKKIMMØ -AGIRSQIĤOOEØIMFNØSEK Ø Ø "AJAKATQETREĤOOEØIMFNØSEK Ø Ø S SST EEØ[ØVVV LAȫAMDTR SST EE
Dokumentide vastuvõtt 25. juuni – 3. juuli 2015