UNISTADA TULEB SUURELT, MUIDU EI JÕUA KUSKILE
Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI
Teisipäev, 10. mai 2016
Uisapäisa tehtud erialavalik
Eesti Iluteeninduse Erakooli þppesalongis soodushindadega iluteenused! Selle kuulutuse ettenäitajale kþik kosmeetiku- ja juuksuriteenused –10%. Kþigile þppelepingu sþlmijatele kuulutuse ettenäitamisel esmane þppevahendite komplekt tasuta.
KĂźlasta meid ka messil „Ilu sĂľnum 2016. Kevadâ€?. Ăœllatushinnad!
tel 680 1665 www.iluteeninduskool.ee
Võitja
3
Teisipäev, 10. mai 2016
«RAKETT 69» VÕITJA: mulle meeldib kõik uksed lahti hoida «Väiksemana käisin klaveritunnis ja kunstikoolis, selle kõrvalt tegelesin ka reaalainetega. Mulle meeldib kõik uksed lahti hoida – kui ma saan kõigest natuke teada, siis on mul lihtsam teha otsust, mida oma eluga tulevikus peale hakata,» räägib teadussaate «Rakett 69» tänavune võitja Frida Laigu. «Ma arvan, et intelligentse inimese tunnus ongi see, et ta teab kõigest midagi ja oskab igal teemal kaasa rääkida.»
Tiina Kõrtsini
LIINA METSKÜLA liina.metskula@ohtuleht.ee
Viimasel aprillipäeval teadussaate «Rakett 69» võitnud Frida Laigu (18), Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane, on esimene neiu, kes selle võistluse kinni pannud. Saatesse sattus ta tänu koolikaaslastele, kes on osalenud eelmistel hooaegadel.
Võimalus õppida palju uut
«Otsustasin, sest kaotada ei ole midagi – saatsin oma ankeedi ära ja läksin proovipäevale,» meenutab Frida. Võistlusele tagasi vaadates kinnitab neiu, et poleks kurvastanud ka siis, kui oleks finaalis teisele kohale jäänud. Kõige olulisem oli tema sõnul see, et saade andis võimaluse õppida palju uut. «Ma oskan nüüd pingelises olukorras palju paremini hakkama saada, tean, kuidas tiimiga paremini suhelda, kuidas tulla toime selle suunamisega, aga samas olla ka ise juhitav. Võib-olla kõige kasu-
VÕITJA ÕPPETUNNID: Kui Frida saaks veel kord saate läbi teha, oskaks ta oma tormakust tagasi hoida ja taipaks nii mõnigi kord võtta mõtlemiseks veel ühe lisahetke – liigne kiirustamine võib sageli valusalt kätte maksta.
Kooli ABC
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
OHTULEHT.EE
4
Võitja
Teisipäev, 10. mai 2016 Teet Malsroos
likum asi, mille ma sealt sain, on käeliste oskuste arenemine, sest sellist ehitamist, nagu seal vaja läks, polnud ma enne kuigi palju teinud,» analüüsib Frida saates õpitut. «Hästi põnev oli just see, et me ei teadnud kunagi ette, milline on järgmine ülesanne, ega saanud teada, missugune võiks olla see geniaalne lahendus – pidime lahenduse alati ise üles otsima.» Muide pärast saate võitu järgmisel päeval võeti Frida koolis väga soojalt vastu: koolijuhid käisid õnnitlemas ja klassiõde oli isegi koogi küpsetanud!
Lapsena unistas kunstnikuteest
Tuleviku asjus aega otsustamiseks veel on, aga praegu tundub Fridale, et ta lähebki inseneeriat tudeerima. Tema perele poleks see valik ootamatu: Frida õde õpib veeinseneriks, isa on arhitekt. «Et mulle reaalained sobivad, siis tundub inseneriamet just pakkuvat sellist huvitavat väljakutset – sa pead mi«Sihiksin tippülikoolidesse, dagi looma, aga see pole ainult teoreetiline, sel eelkõige olen mõelnud USA on ka praktiline väljund,» arutleb neiu. ülikoolidele. Kui Huvialasid on Fridal aga sinna ei saa, olnud palju ja need on siis on Tartu siiani mitmekülgsed, raaülikool ka väga matute lugemisest ja bridhea valik.» žist sulgpalli ja klaverimänguni. «See ongi võib-olla minu nii-öelda tunnus – mulle meeldivad nii keeled kui ka ajalugu, nii kirjandus kui ka reaalained,» mõtiskleb ta. «Aga reaalainetes olen vist veidi osavam.» Lapsena olid Fridal küll hoopis teistsugused unistused. «Mu ema räägib, et tahtsin väiksena saada lastearstiks. Mäletan, et tahtsin hakata kunstnikuks,» muigab ta. Seitsmenda klassi lõpetas Frida Jakob Westholmi gümnaasiumi keelesuunal, kaheksandasse klassi läks aga Gustav Adolfi gümnaasiumi reaalsuunda. «Mulle meeldib olümpiaadidel käia ja leidsin, et Gustav Adolfi gümnaasium annab selleks paremad võimalused,» selgitab neiu, kes on osalenud reaalaineolümpiaadidel ja saavutanud häid tulemusi.
Sihikul USA ülikoolid
Saate «Rakett 69» võit tagab Fridale sissepääsu Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli, kuid tütarlaps tunnistab, et eelistaks õppida Eestist väljas. «Tahaksin välismaale, aga see ei ole eraldi eesmärk,» sõnab ta. «Sihiksin just tippülikoolidesse, eelkõige olen mõelnud USA ülikoolidele. Kui aga sinna ei saa, siis on Tartu ülikool ka väga hea valik.» Kuidas veedab Frida aga peagi saabuva suve? «Kandideerisin malevasse – äkki lähen maasikaid korjama. Natuke peab ikka tööd ka tegema, ega suve saa ainult loorberitel pikutades mööda saata,» naerab ta.
Teadussaates krooniliselt edukad Teadussaates «Rakett 69» on Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasi aastaid saatnud edu, ka peavõit ei tulnud esimest korda: 2012. aastal, «Rakett 69» teisel hooajal võitis peapreemia Timothy Henry Charles Tamm, kes õppis siis 10. klassis.
Ka järgmistel aastatel jõudsid GAGi õpilased lõppvõistlusele: 2013. aastal AllanCristjan Puks, 2014. aastal Stella Veski ja Karolina Rebane ning 2015. aastal Jan-Erik Aruvald, Markus Rene Pae ja Tiit Hendrik Piibeleht.
KOMMENTAAR HENDRIK AGUR, Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor. Kool on kui majakate võrgustik. Akadeemilised teadmised, oskused ja õppimine on üks kooli oluline igapäevane roll, kuid samavõrd tähtis on see, millised inimesed meid ümbritsevad. Klassi- ja koolikaaslased, õpetajad, koolitöötajad, lapsevanemad. See suhtevõrgustik, mis saab punutud õpilasele koolikeskkonnas, on üks olulisemaid inimese kujundajaid. Miks on Gustav Adolfi gümnaasiumist võrsunud palju naksakaid inimesi? Kindlasti tõmbabki hea mainega kool läbi konkursi enda juurde andekamaid, heade geenidega ambitsioonikaid inimesi, kes soovivad end arendada ja proovile panna ning kellel on keskmisest suurem saavutusvajadus (aga ka tunnustusvajadus). Õpikeskkonnas pakuvad nad üksteisele tuge. Kui kool ja kodu suudavad üheskoos luua õpilasele parimad tingimused, siis kokku-
võttes see ongi õpilasele parim arengukeskkond. Õpilasele hea ja arendava koolikeskkonna kujundamine ongi kooli üks põhiülesandeid. Kuuenda hooaja «Rakett 69» võitja Frida Laigu üks unistusi on lennata kosmosesse. Ma ei näe mitte ühtegi takistust, miks ei peaks Frida seda tegema. Usun sellesse täielikult ja ootan juba õige pea kinnitust selle unistuse täitumise kohta. Nii on iga asjaga: tähtis on olla järjekindel, teha seda, mida kõige rohkem armastad ja soovid, teha seda kirega, uskuda sellesse. Siis soovid täituvad. Saates «Rakett 69» osalejad on tublid, kuid suurim kasu, mida nad annavad, on see, et nad näitavad eeskuju teistele ja tänuväärselt kombel populariseerivad nii reaalaineid kui ka ettevõtlikkust ja ambitsioonikust. Nad tekitavad nii-öelda positiivset kadedust, millel on suur jõud – nii hakkabki juhtuma asju.
„Kui ma vanaemale seletaksin, siis mehhatroonik paneb masina tegema õigeid asju õiges järjekorras.”
RIIVO RIVIMETS mehhatroonika eriala
ETTEVÕTJAD SOOVITAVAD: Rohkem kui 50 tööturul hinnatud eriala!
VALI TULEVIKU MEISTRITE KOOL! Dokumentide vastuvõtt põhihariduse baasil erialadele
20. JUUNIST - 29. JUUNINI
keskhariduse baasil erialadele
20. JUUNIST - 5. AUGUSTINI Tartu Kutsehariduskeskus, Kopli 1 / khk.ee / tel 736 1859, 736 1863 / info@khk.ee / FB/kutseharidus
6
Unistus teoks
Teisipäev, 10. mai 2016
Unistused viivad kaugele – kui vaid selleks valmis oled Räpina aianduskooli maastikuehitajana lõpetanud Leegi Hertsmann armus Norrasse esimesest silmapilgust ja teadis kohe, et tahab erialatööd teha just seal – maal, kus paljudes kohtades on aia rajamiseks dünamiiti vaja. Täna võib ta öelda, et on ühe oma rohelise unistuse teoks teinud. Siin on tema lugu. LEEGI HERTSMANN leht@ohtuleht.ee
Kõik algas sellest, kui omal ajal Räpinasse õppima sattudes tekkis mul soodne võimalus minna Prantsusmaale praktikale. Soodne selles mõttes, et tuli täita lihtsalt praktika taotlusvorm, üles näidata huvi ja motiveeritust – ning tõsised tahtjad võisidki välismaale sõita. Minu tookordne maastikuehituse praktika Lääne-Prantsusmaal kestis kuu aega, sain näha hoopis teist kultuuriruumi ja loodust, teistsuguseid inimesi, taimi ja … multšimismeetodeid. Ma vaimustusin tookord väga Prantsusmaa varakevade ilust ja kogu kuu aja pikkune praktika lisas minusse rohkelt enesekindlust, julgust, tahet uurida ja avastada maailma ilu.
Mõtle suurelt!
Teisel õpingutesuvel otsustasime kursuseõega minna erialastele seiklustele Hollandisse. Et vahepeal tegin praktikaid Eestis (Tallinna loomaaias ja OÜs Liivi Aiad, Tartus Juhani puukoolis), siis sain võrrelda Eestis ja mujal kogetut. Jäime Hollandisse kaheks kuuks ja olime sel ajal ametis kahes Amsterdami maastikuehitusfirmas. Muu hulgas avanes võimalus töötada ka Hollandi kuulsaimas kunstimuuseumis – Rijksmuseum – ja teha kaunist terrassihaljastust Amsterdami kesklinnas. Hollandi praktikast mulle ei piisanud, võtsin omal käel ette veel aianduspraktika Rootsis Stockholmis ja Norras Stavangeri lähistel. Kõik need maailmas käimised ja ringivaatamised, enamasti omal käel ette võetud, andsid ohtralt kogemusi, aga ka palju julgust ja enesekindlust. Kord sattusin veidrasse olukorda, kui PõhjaNorras Honningsvågis – maailma kõige põhjapoolsemas väikelinnas – naerdi välja minu soov end suviti seal erialaselt proovile panna. Küsisin seal linnavalitsusest, kas neil leiduks suvel maastikuehitajale tööd. Esimese hooga ei saanud tähtsad ametnikud mu soovist üldse arugi ja küsisid, mis see maastikuehitus on. Neil ju seal tõelisel põhjamaal ainult kivid-kaljud-mäed ning talvisel ajal (kui mina sinna sattusin) vahel ka neli meetrit lund. Ühesõnaga: isegi pärast seda, kui olin defineerinud Põhja-Norra linnaametnikele aianduse ja maastikuehituse mõisted, jäi neile arusaamatuks, miks peaks keegi hull eestlane tahtma nende kividemaal aedades mässata – Honningsvågis ilma dünamiidita aeda ei tee!
Proovida tasub alati – kaotada pole midagi Norras müüri ehitamas.
Tutvu EBSi bakalaureuseprogrammidega: Alanud on kevadine vastuvõtt! Tee õige valik ja tule EBSi. www.ebs.ee
Hollandis, Rootsis ja Norras
RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE* - Turundus ja kommunikatsioon - Ettevõtlusrahandus ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE - Loomeettevõtlus - Tehnoloogiaettevõtlus - Professionaalne müük VÕÕRKEELED JA ÄRIKORRALDUS* - Turundus ja kommunikatsioon *Võimalus omandada EBSi ja Lancaster University Management Schooli topeltdiplom.
Kohe pärast Räpina aianduskooli lõpetamist aasta tagasi teadsin, et tahan saada ikkagi Norrasse tööle – sest armusin sellesse maasse juba oma esi-
Unistus teoks
7
Teisipäev, 10. mai 2016 Erakogu
mesel käigul. Mäed, nõlvad, pisikesed majad, armsad aiad (kui aed üldse oli, sest paljudes piirkondades neid ei ehitatagi) olid imelised! Leidsin, et kaotada pole ju midagi, ja koostasin ingliskeelse motivatsioonikirja. Saatsin neid laiali üle saja Norra ettevõttesse. Leppisin mõttega, et midagi ei pruugi juhtuda – aga sain endalegi üllatuseks viis positiivset vastust. Algul pidi minust saama hotelli peaaednik Oslo lähistel. Käisin isegi tööintervjuul, kus kompenseeriti minu reisikulud. Kõik laabus, kuid enne kokkulepitud tööleasumist kuu aega hiljem ütles tööandja oma pakkumise üles. Põhjus: nafta hinnalangus mõjutab hotelli käivet ja nad ei taha võtta riski värvata uus töötaja ajal, kui osa vanu lojaalseid töötajad tuleb koondada. Ühtpidi varises mu maailm kokku, teisalt aga uskusin kohe, et kus üks uks sulgub, seal avaneb teine. Nii oligi! Kirjutasin sisetundest juhindudes ühele teisele Lõuna-Norra maastikuehituse firmale, kes mulle kuu aega tagasi oli lahkelt tööd pakkunud. Nii leidsin imearmsa perefirma, kus rajame ja hooldame aedu, ehitame müüre, laome sillutist – teeme kõike, mida selles valdkonnas vaja.
Pressifotograafist umbrohuväljade kummardajaks
Ka ei pidanud ma kuigi kaua Norras üksi tegutsema. Kord küsis tööandja, mida mu abikaasa teha oskab. Nii sai kutselisest pressifotograafist Norra umbrohuväljade kummardaja. Algul ei teadnud Jassu taimedest suurt midagi, aga minu juhendamisel sai ta kiiresti selgeks, kes on «good guy» ja kes on «bad guy». Suvaline aed on tegelikult ju nagu action-filmi tallermaa, kus kohtuvad head ja kurjad. Head on need, keda aiaomanik soovib seal näha, ning pahad on need, keda emake loodus hakkab tühjale hooldamata kohale kohe kasvatama. Võin kinnitada, et ka mehed saavad peale müüriladumisele ja silluti-
ͻ Ehitusviimistlus ͻ Elektroonikaseadmete tehnik ͻ IT-süsteemide nooremspetsialist ͻ Keevitaja ͻ Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus ͻ Kokk ͻ Laotöötaja ͻ Majutusteenindus
Räpina aianduskooli teise õpingutesuve kahekuisel praktikal Hollandis. sekivide paneku suurepäraselt hakkama ka rohimisega. Tähtis on huvi töö vastu ja võime kiiresti õppida.
Kevad kutsub taas Norrasse
Käes on kevad ja see kutsub meid taas Norrasse! Algamas on põnev töine suvi samas pisikeses perefirmas ookeani kaldal. Sellest, et Norra tööandja on meie tööga väga rahul, annab aimu fakt, et kui
ͻ Metsur ͻ Müüja-klienditeenindaja ͻ Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia ͻ Puitkonstruktsioonide ehitus ͻ Sisetööde elektrik ͻ Sõiduautotehnik ͻ Tisler
me märtsi keskel täpsustasime, millal selle aasta hooaeg pihta hakkab, pakkus ta ise, et saab sel aastal meile veidi rohkem töötasu maksta. Tunnen, et Räpina aianduskoolist kogutud erialased teadmised-oskused on minu hindamatu vara, mis on olnud suureks toeks ja mida saan edaspidigi kasutada ja jagada. Ja oma kogemustest võin kõigile kinnitada: unistused viivad meid kaugele – kui vaid ise oleme valmis neile järgnema.
ͻ Ärikorralduse spetsialist ͻ CNC töötlemiskeskuse operaator ͻ Hooldustöötaja ͻ Hotelliteenindaja ͻ IT-süsteemide nooremspetsialist ͻ Juuksur ͻ
ͻ Koostelukksepp ͻ Palkmajaehitaja
ͻ Müügikorraldaja ͻ Raamatupidaja ͻ Rõivaste disain ja õmblemine ͻ Sekretär ͻ
8
Topeltõppur
Teisipäev, 10. mai 2016
«Ma ei küsi abi – kui on vaja midagi teha, õpin selle selgeks ja teen ise!» «Olen väiksest peale teadnud, et minust saab moekunstnik. Ma ei teadnud veel täpselt, mida see sõna tähendab, aga teadsin, et see minust saab,» naerab Annika Kiidron, kes õpib praegu Tartus korraga kahes koolis: kutsehariduskeskuses ja kõrgemas kunstikoolis.
Topeltõppur
9
Teisipäev, 10. mai 2016
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Tartu kutsehariduskeskuses on Annika peaaegu et püsiõppur – seal tudeerib ta juba kolmandat korda. «Esimesel korral astusin masinõmbluse erialale, see oli pärast põhikooli lõppu. Pärast seda polegi siit lõplikult eemale pääsenud,» naerab ta. «Tõsi, pärast esimest lõpetamist tuli kümmekond aastat pausi: rändasin maailmas ringi, elasin Saksamaal, USAs. Aga kui viie aasta eest lõpuks tagasi jõudsin, siis tuli selline õppimistuhin sisse, et... Üle ei ole see siiamaani läinud.»
«Meie suguvõsa värk!»
Teist korda ametikooli astudes hakkas Annika õppima rätsepatööd – individuaalõmblust. Nüüd, kolmandal korral, õpib jätkuõppes meesterätsepaks. «Alati, kui sõbrad-tuttavad kuulevad, et jälle õppima läksin, on esimene küsimus: millal tellida saab?» naerab ta. «Kõik ootavad järjekorras, kes mantlit, kes kostüümi.» Annika räägib, et tema suguvõsast jookseb rätsepatöö nii ema kui ka isa poolt väga tugevalt läbi. Isapoolne vanavanaisa näiteks oli Riia Saksa teatri rätsep, tõeline meister. Ka ema poolt on naised kõik põlvest põlve teinud mingit näputööd – kes õmbleb,
«Olin kolmene, kui vanavanaema mu oma vana Singeri taha tõstis. Sealtpeale oligi nii, et teised lapsed mängisid õues, mina õmblesin toas nukkudele riideid.»
kes heegeldab, kes koob. «See kohe ongi niisugune meie suguvõsa värk,» muigab Annika. «Olen lapsest saati selle keskel kasvanud. Eriline roll oli aga mu vanavanaemal – minu silmis oli ta tõeline ideaalnaine. Ta oskas riietuda, nägi alati super hea välja, kandis väga erilisi kübaraid – temalt sain ma esimese arusaama, milline näeb välja stiilne naine.» Vanavanaema oli ka see, kes Annikas õmblemishuvi äratas: «Olin kolmene, kui ta mu oma vana Singeri taha tõstis. Sealtpeale oligi nii, et teised lapsed mängisid õues, mina õmblesin toas nukkudele riideid. Vahepeal käisid teised oma nukkudega minu juures – salongis kleidiproovis – ja jooksid siis õue tagasi, mina õmbesin edasi. Juba siis mulle nii väga meeldis!»
Kaks kooli + 25 kursust
Õmblus- ja rätsepaõpe ametikoolis ja tekstiilieriala Tartu kõrgemas kunstikoolis on seega Annika puhul üsna enesestmõistetav valik. Kuidas aga saab õppida kahes koolis korraga – rääkimata sellest, et viimase viie aastaga on Annika kahe kooli kõrvalt teinud läbi ka 25 täienduskoolitust? «Väga täpselt tuleb oma aega plaanida, ega siin muud saladust ole,» ütleb Annika. «Tõsi, vahel jäävad ööd lühikeseks, aga see on minu valik – ma tahangi seda kõike teha, mida teen – ja kui juba, siis tahan seda teha maksimaalselt hästi. Mul on tõesti
10
TopeltĂľppur
Teisipäev, 10. mai 2016
kogu elu väga kindla graafiku järgi paigas ja ikkagi juhtub, et ma kþike ei jþua, ei saa näiteks minna mþnele perekonna koosolemisele. Õnneks mu lähedased mþistavad mind ja on mulle alati tingimusteta toeks, Neist on mulle tohutult palju abi, teisiti seda kþike vist ei jaksakski. Milleks aga veel kþik need täienduskoolitused: sisekujundus, juuksuritÜÜ, puitmÜÜbli restaureerimine, nahkkinnaste valmistamine, klaasisulatus – kþike ei jþua ßles lugeda, aga nimetatuistki on selge, et kummagi kooli erialaþppe tarbeks neid vaja ju pole? Aga mulle lihtsalt meeldib, ei näe Annika asjas midagi imelikku. Ma olengi selline: kui on vaja midagi teha, siis ma ei hakka otsima kedagi, kes oskaks ja tuleks ja teeks – ma parem lähen þpin selle ära ja teen ise.
Ametikoolist tugev vundament
Annika on väga rahul sellega, et ta ei piirdunud ametikoolis esimese korraga, masinþmbluse erialaga. Kutsekooliþpingud on andnud mulle kþrgemas kunstikoolis rþivaste valmistamisel väga suure eelise – tänu sellele on mul head tehnilised oskused, selgitab ta. Kollektsiooni loomisel näiteks mu mþte tÜÜtab teisiti: ma tean muu kþrval kohe ka seda, millised detailid on mingi rþiva juures olulised, kujutan tehnoloogiat väga hästi ette. Usin þppur tþdeb, et kunstikooli þppekavva ei
Rþivas olgu ilus! Mulle väga meeldivad ilusad rþivad, ßtleb Annika. Ja sellega on minu meelest nii, et ilus rþivas on ilus ka siis, kui see on puu peal, kui inimest seal sees pole. Hallid pikad ludud kleidid vþivad inimese seljas ka ilusad olla, aga siis kaunistab inimene rþivast. Mina arvan, et peab olema vastupidi: rþivas peab ikka inimest kaunistama. Endale þmblen ma rþivad juba lapsest saati ise. Ma käin kßll internetipoodides ja rþivapoodides väga tihti, aga ma ei osta. Käin vaatan tehnoloogiat, kuidas miski tehtud on – see huvi on mul hästi suur. þnnestuks kuidagi mahutada nii palju rätsepaþpet, kui tema on ametikoolis saanud. Pealegi on Tartu kutsehariduskeskus minu eriala vaatevinklist tþsiselt tugev kool – olen sealt saanud väga toeka erialase vundamendi, et end kindlalt tunda. Kþrgemas kunstikoolis lþpetab Annika tänavu 3. kursuse, aasta on veel jäänud. Mis edasi? Ega ma enne doktorantuuri ilmselt lþpeta – ju olen loomult igavene þppija, naerab Annika. Õpin, kuni tekstiili- ja moekunsti saladused on viimseni selged. Kaugema tuleviku plaane ja unistusi on aga palju ja need on suured. Aga no kes siis ei teaks, et unistama peabki suurelt, muidu ei jþua ßldse kuskile.
Astangu tÜ Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse tÜÜtubadesse on oodatud puuetega inimesed, kel jagub tahtmist ja suutlikkust tÜÜtada sealsetes tÜÜtubades. Eesmärk on, et tÜÜtoas alustanu leiaks endale mþne aja pärast ka pßsitÜÜ.
TÜÜd on Astangu keskusel pakkuda kolme liiki: lihttÜÜ (pakendamine, voltimine, kleepimine jm tÜÜd, mis erilisi oskusi ei nþua), käsitÜÜ (þmblemine, kudumine, heegeldamine, viltimine jm) ja puidutÜÜ (pannilabidad, lþikelauad, lastetoolid ja -lauad jm). PuidutÜÜ tÜÜtoas tehakse ka allhanketÜid: lþigatakse puitu mþþtu, puuritakse auke jm. Liht- ja puidutÜÜ tÜÜtuppa on tÜÜle oodatud puuetega inimesed, kes saavad neljal nädalapäeval (E–N) kohal käia. Keskus ei saa neile
nutikas looduslähedane elu Rakenduskþrgharidusþpe (tase 6)
Räpinas leiab þppimisvþimaluse iga hariduse ja kogemusega noor ja täiskasvanu. Tasemeþppe lþpetaja saab riikliku lþputunnistuse ning kutse- vþi kutse- ja keskhariduse korraga. Kasutusel on erinevad þppevormid: päevaþpe, sessioonþpe, þpipoisiþpe. Aianduskooli lþpetajatest kuuendik jätkab þpinguid kþrgkoolides ja pea kþik leiavad omale tÜÜkoha.
DOKUMENTE VÕIB ESITADA KOHE, VESTLUSED TOIMUVAD 6. JA 7. JUULIL! AEDNIK – iluaiandus, kÜÜgivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, puukool FLORIST – lille- ja taimeseaded, lillekaupluse tÜÜ MAASTIKUEHITAJA – haljastus, puit- ja kivirajatised aias, sillutised KESKKONNAKAITSE – (HVWL IDXQD MD ˊRRUD ORRGXVKRLG MŒŒWPHPDMDQGXV TEKSTIILKÄSITÖÖ – traditsiooniline Lþuna-Eesti käsitÜÜ Pþlvamaa 64505, Räpina, Pargi 32 Tel/faks 796 1397, 5336 3600 vastuvott@aianduskool.ee www.aianduskool.ee/vastuvott www.facebook.com/aianduskool
þppeaeg 3–3,5 aastat ‡ 6276,$$/7gg ‡ 0$-$1'86$59(6786 ‡ .$8%$1'86g.21220,.$ ‡ -8+,$%, ‡ 0$-$1'86,1)26h67((0,'( .255$/'$0,1( ‡ b5,-8+7,0,1( (spetsialiseerumine finantsjuhtimisele ja personalijuhtimisele, þppeaeg 3,5 aastat)
.XWVHHULKDULGXV}SH WDVH
þppeaeg 2 aastat ‡ 5$$0$783,'$-$ ‡ 0hh*,.255$/'$-$ ‡ 9b,.((77(9¯7-$ ‡ 6(.5(7b5
.XWVH}SH NHVNKDULGXVH EDDVLO WDVH
þppeaeg 2 aastat ‡ 1225(0 7$5.9$5$$5(1'$-$ ‡ +22/'867gg7$-$
7||NRKDS}KLQH }SH
þppeaeg 2 aastat ‡ +22/'867gg7$-$ WDVH
‡ 0hh*,.255$/'$-$ WDVH
Kþikidel erialadel toimub vastuvþtt ka vene þppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele sßvaþpet. ¯SSHYRUPLG päevane, þhtune ja kaugþpe.
/llQH 9LUX 5DNHQGXVN}UJNRRO on Lääne-Virumaal Mþdrikul asuv rakenduskþrgharidust, kutseþpet ning täiskasvanute täiendus- ja ßmberþpet pakkuv riiklik rakenduskþrgkool. Kþrgkool asub 7 km kaugusel Rakverest, looduskaunis kohas 1780. aastatel ehitatud Mþdriku mþisahoones. Kþrgkoolil on tänapäevane ja unikaalne þppekeskkond koos þppelaboritega, ßliþpilaskodud Mþdrikul ning Rakveres, raamatukogu, sÜÜkla ja vþimla.
9DVWXY}WXWLQJLPXVHG
Vaata kĂľrgkooli kodulehekĂźljelt
.}UJNRROL DVWXPLVHNV RQ YDMDOLNXG MlUJPLVHG GRNXPHQGLG ‡ DYDOGXV VLVVHDVWXPLQH LQIRV VWHHPLV 6$,6 vþi täidetakse kohapeal) ‡ SDVV Y}L ,' NDDUW ‡ IRWR [ ‡ NHVNKDULGXVW W}HQGDY GRNXPHQW koos hinnetelehega ‡ QLPHPXXWXVW W}HQGDY GRNXPHQW (nimemuutuse korral)
$YDOGXVL GRNXPHQWH OLVDGRNXPHQWH RQ Y}LPDOLN HVLWDGD 3lHYD}SH ² .DXJ}SH ²
'RNXPHQWH Y}HWDNVH YDVWX MXXOLVW NXQL DXJXVWLQL W||SlHYDGHO NHOO ² Y}L 6$,6 ZZZ VDLV HH
.RQWDNW 7LLJLYDKH WHH 0}GULNX 9LQQL YDOG /llQH 9LUXPDD H SRVW YDVWXYRWW#OYUNN HH LQIR WHO IDNV www.lvrkk.ee
Kaitstud töö
11
Teisipäev, 10. mai 2016
ötubade kaudu tööellu Tiina Kõrtsini
Astangul valminud tähe- ja numbrikomplektidele on tellimusi kaugelt rohkem kui tegijaid. praegu elupinda pakkuda. Käsitöö töötuppa seevastu võib tulla kaugemaltki, sest neile pakutakse ka majutust. «Tööle saamise eeldus on, et inimene suudab kaksteist tundi nädalas tööl püsida,» ütleb Liina Teesalu, keskuse asedirektor. «Me ei kontrolli, kes millal tuli või millal lahkus, inimene peab ise suutma
vastutada lepinguga endale võetud kohustuse täitmise eest.» Puidutöös on oluline mõista ja järgida ohutusnõudeid, millest tööle asudes antakse ülevaade. «Kui töölesoovija tuleb kohale, saame hinnata tema võimeid ja oskusi ning selle järgi leida talle sobiva töö,» räägib Teesalu. «Käsitöötoas on edaspidi ka see võimalus, et inimene saab oma tellimused ja teeb tööd kodus, meie vahendame tellimusi ja aitame turustuskanaleid leida. Esialgu on aga kindlasti lihtsam töötada siin kohapeal: esiteks on kogu aeg käepärast asjatundlik juhendamine ja abi, teiseks kulub sageli ära ka sotsiaalne juhendamine ja julgustamine.» Tööletulijatega sõlmitakse töövõtuleping, aga see pole siiski püsiv töökoht, selgitab Teesalu: «Meie töötuba on vaheetapp, kust inimene võib saada talle sobivaks tööks vajalikud oskused ja tööharjumuse. Toetame üleminekut tööellu, nõustame, vahendame võimalikke tööandjaid – eesmärk on, et inimene liiguks edasi tööturule. Nii aga tekibki ühtelugu olukord, kus meil on tööd rohkem kui tegijaid – seepärast on uued inimesed meie töötubadesse oodatud.» IA MIHKELS
Astangu töötoad
Tellimuste asjus tuleks nii ettevõtetel kui ka eraisikutel (firmakingitused, allhanketööd, meened, tarbeesemed jm) ühendust võtta Margus Koolmega (margus.koolme@astangu.ee, tel 687 7282). Töötubadesse tööle asumise sooviga pöörduda teenuste konsultandi Inga Varno poole (inga. varno@astangu.ee, tel 687 7231).
«Puude taga on inimene»
11. juunil toob koguperefestival «Puude taga on inimene» Stroomi randa kokku muusika, kino, kunsti, spordi ja teatri. Oodatud on kõik, olenemata puudest või selle puudumisest. Festivalipublik saab katsetada ka neile tavapäraseid tegevusi tavapärasest erinevas võtmes. Kas tantsida saab, kui jalgu all pole? Kuidas maalida käsi kasutamata nii, et pilt oleks ilus? Kuidas saada teatrielamus ilma lavalist tegevust nägemata? Kuidas saab muusikaelamuse kurt? Saadud kogemused õpetavad loodetavasti igaühele midagi. Oma infolauaga on festivalil ka Astangu kutserehabilitatsiooni keskus. Saab osta keskuse toodangut, küsida infot töövõimaluste jpm kohta.
REKLAAMTEKST
Viis põhjust, miks omandada rahvusvaheline gümnaasiumiharidus Audenteses Paljud põhikooli lõpetajad seisavad valiku ees, millises gümnaasiumis ja riigis edasi õppida. On hea teada, et rahvusvahelist gümnaasiumiharidust saab omandada siinsamas Eestis. Audentese erakoolis on võimalik õppida International Baccalaureate’i (IB) õppeprogrammi järgi, mis pakub kvaliteetset ja rahvusvaheliselt tunnustatud gümnaasiumiharidust inglise keeles. Audentese erakooli IB koordinaatori Heidy Eskor-Kiviloo sõnul on vähemalt viis põhjust, miks noor võiks omandada rahvusvahelise gümnaasiumihariduse. 1. Võimalus õppesuunda ja õppeaineid valida IB programmis kujundab iga noor oma õppeplaani ise, valides 13 õppeaine hulgast välja kuus: neist kolm standard- ja kolm kõrgtasemel. Individuaalne õppeplaan annab noorele võimaluse varakult keskenduda valdkonnale, mis teda kõige enam huvitab. Kuuele valitud ainele lisandub kolm kohustuslikku ainet, mille raames õpilased koostavad iseseisvalt uurimistöö, arendavad kriitilise mõtlemise ja diskuteerimise oskust ning tegelevad ühiskondlike probleemvaldkondadega. 2. Noor õpib iseendale Selleks, et üleilmastuvas keskkonnas edukalt toime tulla, on vaja iseseisva mõtlemise oskust ning avatud ja rahvusvahelist mõtteviisi. Just seepärast lähenetakse IB programmis ainetele eri vaatenurkadest, ergutades sel moel loomulikku uudishimu. Kuna IB võimaldab noorel õppeaineid valida, jääb õpitu paremini meelde ja inimene omandab õppimise suhtes kogu eluks positiivse hoiaku. IB õppes hinnatakse kõrgelt arvamuste paljusust, väitlusi ja arutelusid. Noored õpivad palju kogemuse kaudu ja eri õppeained on omavahel lõimitud. Õpetaja on pigem kolleeg ja juhendaja, kes aitab õpilasel saavutada võimetekohaseid tulemusi. 3. Kaasaegne koolikeskkond Õppetöö toimub kaasaja nõuetele vastavas koolikeskkonnas ja mitmekülgne campus pakub õpilastele palju erinevaid võimalusi nii vaimu teritamiseks kui ka keha arendamiseks. Lisaks on koolil olemas värskelt renoveeritud õpilaskodu.
Selleks, et leida elus tasakaal, tuleb lisaks teadmiste omandamisele pöörata tähelepanu oma tervisele. Õpilased saavad treenida jõusaalis, ujulas, kergejõustikuhallis ja -staadionil ning siserattasaalis, samuti on neil võimalik mängida squash’i. 4. Mitmekultuuriline kollektiiv Õppimine rahvusvahelises koolis suurendab õpilase mitmekultuurilist pädevust ja võimaldab hiljem hõlpsamini hakkama saada rahvusvahelises töökollektiivis. IB õppes on esindatud paljud erinevad riigid ja rahvused, lisaks eestlastele on õpilasi näiteks USA-st, Kanadast, Vietnamist, Ukrainast, Venemaalt, 9DOJHYHQHVW MD PXMDOW $XGHQWHVH Ζ% SURJUDPPL ·SHWDMDG RQ NYDOLȴWVHHULWXG spetsialistid ja oma valdkonna praktikud. Paljud neist on rahvusvahelise taustaga, pärinedes USA-st, Indiast, Hispaaniast, Ukrainast või Columbiast. 5. Rahvusvaheliselt tunnustatud lõpudiplom IB lõpudiplom on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja kõrgelt hinnatud. IB õppe lõpetanuid võtavad vastu parimad ülikoolid üle kogu maailma, sh Cambridge ja Oxford. Paljud IB diplomiga noored siirduvadki edasi õppima rahvusvahelistesse kõrgkoolidesse, loomulikult võimaldab IB lõpudiplom õpinguid jätkata ka Eesti ülikoolides. Lähem info veebilehel www.audentes.ee/ib, WHOHIRQLO b MD H SRVWL DDGUHVVLO ib@audentes.ee.
Heidy Eskor-Kiviloo IB koordinaator Audentese erakool
12
Rubriik
Teisipäev, 10. mai 2016
Vida Press
Uisapäisa tehtu tunnistamise Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2016/17. õppeaastaks • magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele
• bakalaureuseja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele
LÄHEMAT INFOT vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ja ettevalmistuskursuste sisu ja ajakava kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/ ja telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee
LAPSED KOOLI JA VANEMAD RAHVAÜLIKOOLI MAIS JA JUUNIS: AIANDUS ǀŝŝŶĂŵĂƌũĂŬĂƐǀĂƚƵƐ͕ ƐƵǀĞůŝůůĞĚĞ ŬŽŵͲ positsioon konteinerisse ja aeda, eksooƟůŝƐĞĚ ǀŝůũĂĚ ĂŝĂƐ͕ ŬĂƐǀƵŚŽŽŶĞƐ ũĂ ŬŽŶͲ teinerites, seenepaku nakatamine, kiǀŝŬƚĂŝŵůĂ ƌĂũĂŵŝŶĞ͕ ŵĂŚĞŬƂƂŐŝǀŝůũĂŶdƵƐ͕ ǀŝŝŶĂƉƵƵĚĞ ƐƵǀŝŶĞ ŚŽŽůĚƵƐ͕ ƌŽŽƐŝĚ ŬŽĚƵĂŝĂƐ͗ ůŝŝŐŝĚ ŬĂƐǀĂƚĂŵŝŶĞ ũĂ ŚĂŝŐƵƐĞĚ
ALATES AUGUSTIST:
ILU Meigikoolitused, maheseebid ja –šampoonid, kodune juukselõikus, patsisoengud KUNST ĨŽƚŽŐƌĂĂĮĂ͕ ĚƌŽŽŶŝŬŽŽůŝƚƵƐ͕ ǀŝĚĞŽƚĞ ĮůŵŝŵŝŶĞ ũĂ ŵŽŶƚĞĞƌŝŵŝŶĞ͕ ŬĞƌĂĂŵŝka, maalikoolid, joonistamine, klaasisulatus, sepatöö, puutööd, mööbli restaureerimine
KEELEKURSUSED ĂƌĂĂďŝĂ͕ ĞĞƐƟ͕ ŚŝŝŶĂ͕ ŚŝƐƉĂĂŶŝĂ͕ ŝŶŐůŝƐĞ͕ ŝƐůĂŶĚŝ͕ ŝƚĂĂůŝĂ͕ ũĂĂƉĂŶŝ͕ ůćƟ͕ ŶŽƌƌĂ͕ prantsuse, pärsia, rootsi, saksa, ƐŽŽŵĞ͕ ƚĂĂŶŝ ũĂ ǀĞŶĞ ŬĞĞů
KÖÖK Itaalia köök, laste pizzakool, ƚĂƚƌĂůĞŝǀĂ ŬƺƉƐĞƚĂŵŝŶĞ͕ ŬƌŝŶŐůŝƚĞŐƵ͕ ƐƵƐŚŝ ŬŽŽůŝƚƵƐ͕ ŬćƐŝƚƂƂͲƁůƵ ǀĂůŵŝƐͲ ƚĂŵŝŶĞ͕ tĞƌŶĞƌŝ ůĞŵŵŝŬƌĞƚƐĞƉƟĚ͕ fruktodisain
ENESEARENG JA TERVIS &ĞŶŐ ƐŚƵŝ͕ ũŽŽŐĂ͕ ǀŝŝƐ ƟŝďĞƚůĂƐƚ͕ ŵĂƐƐĂĂǎ͕ ŚŝŝŶĂ ŵĞĚŝƚƐŝŝŶ͕ ĂLJƵƌǀĞĚĂ͕ kristalliteraapia, aroomiteraapia, ƌĞŇĞŬƐŽůŽŽŐŝĂ͕ ƋŝŐŽŶŐ͕ ƌĞŝŬŝ͕ ƉŝůĂƚĞƐ
TÖÖALASED KOOLITUSED ĂǀĂůŝŬ ĞƐŝŶĞŵŝŶĞ͕ ĂũĂũƵŚƟŵŝŶĞ͕ ĞƩĞǀƁƚůƵƐ͕ ůĂƉƐĞŚŽŝĚũĂ͕ ŇŽƌŝƐƚ͕ ĂƌǀƵƟƁƉĞ͕ Śććů ŬƵŝ ƚƂƂǀĂŚĞŶĚ͕ ƉƌŽũĞŬƟĚĞ ŬŝƌũƵƚĂŵŝŶĞ ũĂ ũƵŚƟŵŝŶĞ
Õppida on mõnus! www.rahvaylikool.ee | Pepleri 4, Vaksali 7, Tartu Tel 736 1540, 736 1537
13 Rubriik TARTU
Teisipäev, 10. mai 2016
TERVISHOIU KÕRGKOOL KUTSUB TEID
ud valik: ära vea ega pikalt venita Gümnaasium läbi, mis edasi? «Ikka ülikooli!» õhutatakse kodus. «Ülikooli, kuhu siis veel,» kinnitavad klassikaaslased. Nii võib noor inimene leida ennastki ühel hetkel akadeemilisest seltskonnast – vähimagi ettekujutuseta, mis seal juhtuma hakkab.
KOOLITUSTELE: UÊ v Ì `iÊ Õ Ì iÊ >Êi iÃi ªÊ i ÌiÃÌ> i UÊ Ã >>L Ê UÊ/> Ê >ÃÃ>>ã UÊ >ÃÌiÊÌÕÀÛ>Û>ÀÕÃÌÕÃiÊªÊ ªÊ >ÃÕÌ> iÊ Ê/ -1/ t UÊ*À> Ì iÊiÀ} > UÊ >LiiÌÊ >ÊÃi i}>ÊÌ iÌÕ i UÊ-Õ Ì i iÊi> >Ê«>Ìà i ` }>
UÊ-« À` >ÃÃ>>ã UÊ/ vØà ÌiÀ>>« > UÊ*À> Ì > Õ i `> iÊ Õ Ì ªÊ Õ ÌÕÕÀÃiÃÊ ià >à UÊ6B} Û> >Ì>ÊÃÕ Ì i i UÊ >Ãà > iÊ >ÃÃ>>ã UÊ iÀ >>ÌÀ iÊ«>Ìà i Ì UÊ >Ê«> Õ`ÊÌi Ãi`Ê ÌÕÃi` ÊÊÊÊÌiÀÛ Ã ÕÊÌii >`i
Kohtumiseni koolitustel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis!
MAIRI KADAK leht@ohtuleht.ee
Üks niisugune noormees, nimetagem teda Lauriks (25), läks pärast gümnaasiumi lõpetamist Tartusse semiootikat õppima. Oma õiget nime noormees avalikustada ei taha: «Siis, kui ma ükskord olen jõudnud selle sihini, mis praeguseks paika pandud – siis võin oma vigadest ja eksirännakutest ka oma nime all rääkida, praegu eelistaksin seda mitte teha. Tahan enne eelkõige oma vanematele näidata, et jõuan ka nende oodatud-loodetud kõrgkooldiplomini – sest nüüd tahan ma seda juba ise.» Tõepoolest – Lauri on ilmselt ka üks äärmuslikumaid näiteid selle kohta, kuidas eriala täiesti huupi valida.
Võta aega ringi vaadata!
«Ütlen ausalt: mul polnud dokumente sisse viies õrna aimu ka, mida ma täpselt õppima hakkan. Tudengid käisid kord meil koolis oma erialadest rääkima, semiootikute jutt tundus huvitav, oligi kõik,» tunnistab ta. «Nõutav lävend otsustas asja: vajalikud punktid olid koos – mis seal siis enam. Ei saa ka salata, et oli ikka päris äge vastata pärimistele edasiõppimise kohta: ah, läksin ülikooli semiootikat õppima. Kõlas uhkelt!» Lauri vanemad, kes olid kogu poja viimase gümnaasiumiaasta ikka ja jälle ülikooli mineku jutuks võtnud, olid muidugi rohkem kui rahul. Eriala, tõsi, tekitas neis küll pigem hämmingut. Tagantjärele on Lauril üsna raske endast aru saada: õppekavasse süvenes ta esimest korda alles siis, kui oli juba vastuvõetute nimekirjas. «Siis hakkasid kohe tekkima ka esimesed kõhklused, et kolme baka-aastat ma seal küll välja ei vea,» räägib ta. «Niipalju mul aru ikka peas oli, et kui pilt päris selgeks sai, ei hakanud ma õppejõudude aega ega närve pikalt kulutama – jõuludeks oli mu tudengipõli selleks korraks lõppenud.» Praeguseks on Lauri teinud läbi sõiaväeteenistuse ja õppinud kutsekoolis autotehnikuks. Sügisel loodab ta samal erialal juba kõrgkoolis jätkata –
www.nooruse.ee/koolitused UÊliisiorg@nooruse.ee U 737 0209
Kõigil neil aga, kellel pole gümnaasiumi lõpetades vähimatki aimu, mida tahaks eluga peale hakata, tasub pigem aeg maha võtta, kas või laias ilmas ringi vaadata, selle asemel, et igasuguse põhjalikuma kaalumiseta minna õppima mis tahes eriala, kuhu vaid õnnestub sisse saada – peaasi, et ülikool!
Tallinna Teeninduskool
DOKUMENTIDE VASTUVÕTT põhihariduse baasil toimub
28.06–22.07.2016 DOKUMENTIDE VASTUVÕTT keskhariduse baasil toimub
28.06–12.08.2016 Täpsemat infot vaata
www.teeninduskool.ee
14
Valikud
Teisipäev, 10. mai 2016
ametikool andis hea võimaluse oma soovides ja tahtmistes selgusele jõuda. Kõigile neile aga, kellel pole gümnaasiumi lõpetades vähimatki aimu, mida tahaks eluga peale hakata, soovitab ta pigem aja maha võtta, kas või laias ilmas ringi vaadata, selle asemel, et igasuguse põhjalikuma kaalumiseta minna õppima mis tahes eriala, kuhu vaid õnnestub sisse saada – peaasi, et ülikool! «See on suur viga,» ütleb noor mees veendunult. «Võtke aega, mõelge järele, jõudke oma tahtmistes selgusele, uurige üksipulgi õppekavasid – alles siis otsustage. Seejuures pole üldse võimatu, et aste madalamalt alustada on oluliselt arukam. Ärge peljake seda teha!»
Millist tudengit kõrgkoolid Tartu Tervishoiu kõrgkool
«Millal see vastuvõtt algabki?»
«Ülikooli astujad jagunevad laias laastus kaheks,» ütleb Tallinna ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Merit Paist. «Ühed teavad täpselt või üsna täpselt, mida õppida soovivad ja mida see eriala neilt eeldab. Nad on lugenud infot veebist, käinud avatud uste päeval, infotundides, meie kooli puhul osalenud õpilasakadeemia töös – neil on kõik täpselt teada. On aga ka neid, kes tulevad küsimusega: oot, millal see dokumentide vastuvõtt algabki?» Et valik saaks õige, soovitab Merit Paist igaühel aegsasti omal käel erialade kohta uurida, küsimuste kerkides astuda aga julgelt sisse ülikooli karjäärija nõustamiskeskusse, kust saab vastuse igale nii
Vida Press
mingit eriala kui ka sisseastumist puudutavale küsimusele. «Meil Tallinna ülikoolis takistab vale valiku tegemist mõnevõrra ka see, et peaegu igal erialal on vastuvõtueksamid,» räägib Paist. «Nii saame hinnata kandidaadi sobivust ja motivatsiooni just seda eriala õppida. Sellest hoolimata mõistab nii mõnigi tudeng alles õpitöö käigus, et on valinud vale eriala. Põhiliselt loobutakse esimese õppeaasta vältel, ka püütakse ülikooli piires eriala vahetada või teise ülikooli õppima asuda.»
Kommunikatsioonijuht JAANIKA NIINEPUU: «Tervishoiu valdkonna erialad on populaarsed niigi, aga oleme viimastel aastatel teadlikult tegelenud just sellega, et tudengid oleks ka kutseteadlikumad. Korraldame asjalike töötubadega avatud uste ja õppekavade päevi, meile saab tulla aasta läbi tudengivarjuks, gümnaasiumidega koostöös pakume valikaineid jne. Sellest on olnud kasu: mullusel vastuvõtul näiteks oli üllatavalt palju tudengikandidaate, kes on osalenud mõnes haiglas töövarjupäeval või õppinud gümnaasiumis meditsiinisuunaga klassis. Uuringutes on tudengid põhjendanud oma erialavalikut turvatundega tuleviku suhtes, mille valitud eriala tagab, suurima põhjusena tuuakse aga välja, et valitud eriala võimaldab aidata teisi inimesi. Meie koolis õppijate hulgas on palju empaatilisi inimesi, kel soov maailma parandada – hoolivus teiste suhtes on kindlasti ka üks olulisemaid eeldusi tervishoiuvaldkonnas õppimiseks ja töötamiseks. Lõppevaks õppeaastaks võtsime vastu 338 esmakursuslast, uuringu järgi oli vaid üheksa õppuri (2,7 %) erialavalik juhuslik.»
e sügiskursustele! Algas registreerimin
Avasta
i! s u l a m i õ v
Avatud
uste päevad 9.-13. mail 14.-15. mail
kell
kell
TALLINNAS ÜLEMISTE CITY’S SÜGISEL AVATAV
12–19 10–16
Estonia pst 5a Vene tn 6
www.kultuur.ee
VÕTAB VASTU ÕPILASI ESIMESTESSE KLASSIDESSE. ROHKEM INFOT KOOLI KOHTA NING KOOLIKOHA AVALDUSE LEIAD AADRESSIL
WWW.EMILIKOOL.EE
Valikud
15
Teisipäev, 10. mai 2016
ootavad? Tallinna tehnikakõrgkool
Õppeosakonna juhataja ANNE ROOSTE: «Inseneriõpe eeldab tehnikahuvi ja huvi inseneri baasteaduste vastu. Seega võiks meile õppima tulija olla väljakujunenud huvidega just selles valdkonnas. Juhuslik proovija ei pruugi meie kooli sobituda ja tal võib kiiresti raskeks minna. Tudengivarjuks käimine, personaalne erialanõustamine, avatud uste päevad – kõik need on mõeldud just selleks, et aidata sisseastujail eriala sobivuses selgust saada. Probleeme väljalangemisega on meiegi koolis ja põhjus on enemasti just selles, et õppetöö käigus tudeng pettub erialas. Meie koolis on väga suur osa reaalainetel ja ühel hetkel avastavad paljud, et see käib neile siiski üle jõu. Latti allapoole lasta aga ei saa, sest reaalained on eelduseks insenerimõtlemises ja tulevases töös. Meie kool ootab kindlasti õppureid ka kutsekoolidest, kellel on juba teadmised mingist erialast või huviala ametiõpingute käigus täpsustunud. Teretulnud on üliõpilased ka kaugõppesse – see on hea võimalus samal erialal töötades ennast täiendada. Ennast töö ja kooli vahel jagada aitab nii e-õpe kui ka paindlik õppekorraldus vastu.»
Tartu ülikool
Tartu ülikooli prioriteediks on eeskätt võimekad tudengikandidaadid, sest sissesaamisel kehtib Eesti kõrgeim lävend. Ootame noori, kellel on ettevõtlik meel, kõrged nõudmised endale ja ülikoolile, avar silmaring ja tahtmine pärast lõpetamist maailma muuta. Tulevase üliõpilase teadlikule erialavalikule pöörab ülikool palju tähelepanu. Gümnasistidele pakutakse võimalusi saada selge pilt huvipakkuvast õppekavast. Erinevate erialade üliõpilased tutvustavad neid koolides, lahtiste uste päeval saab praktilistes töötubades kogeda eriala igapäevatööd, ka võib tulla tudengivarjuks ja elada üks päev üliõpilasena: käia loengutes ja praktikumides, kohtuda kaastudengitega jne. Igaüks peaks selgeks mõtlema, millised on tema huvid ja võimed, oskused ja iseloom – ning millises ametis ta end tulevikus näeb. Kodulehel www.tuleulikooli.ee on vastuvõtu ajaplaani ja kõigi õppekavade kirjelduste kõrval lahti kirjutatud ka võimalused vilistlasena. Kokku annavad need hea ülevaate õppekavast ja selle vastavusest ootustele. Alati tasub enne otsuse langetamist rääkida ka huvipakkuva eriala inimestega.
INFOPÄEV TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS
3
vaata lähemalt www.tptlive.ee
Kell 11.00-15.00
MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON
Erialasid tutvustavad töötoad Kooli huvitegevuse tutvustus Soovijatele jagavad nõu karjäärinõustajaid
3 a.
Tallinna Tehnikaülikool
Vastuvõtuspetsialist KIRSTI NAABER: «Olen TTÜ vastuvõtus töötanud ligi kümme aastat ja võin öelda, et neid, kes valivad eriala uisapäisa, jääb aina vähemaks. Igal aastal on noored eelmise aastaga võrreldes oluliselt teadlikumad. Selle aasta avatud uste päevadel üllatusin taas: enamik noori teadis täpselt, mida nad tahavad õppima tulla. Nad on juba mitmeid kuid enne vastuvõttu end kurssi viinud õppekava sisu ja ainetega, paljudel oligi sõelal vaid üks-kaks kindlat eriala, kuhu oma avaldus esitada. Õppima asumisel sõltub palju ka riigieksamite tulemustest. On neid, kel on kõik uksed valla ja vajalik lävend ületatud, aga on ka neid, kes peavadki otsuse tegema olenevalt sellest, kuhu oma eksamitulemusega sisse saab. Ka siis tuleks võimalust mööda valida ikkagi eriala, mis huvitab – õppimiseks on vaja motivatsiooni. Asju,mis on kehvasti läinud, saab aga ka parandada. Tehnikaülikool pakub näiteks võimalust parandada matemaatika riigieksami tulemust. Selleks tuleb teha TTÜs 28. juunil matemaatika sisseastumiskatse – sisseastumisel läheb arvesse parem tulemus.»
2016/2017 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: ÕPPETÖÖ ALGUS 29. august 2016
Põhikooli baasil
Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik CNC metallitöötlemispinkide operaator Keevitaja Müüja-klienditeenindaja Sisekujundaja assistent tekstiilialal Rätsep-stilist Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Laotöötaja Logistiku abi Veokorraldaja
Keskkooli baasil
Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik Mehhatroonik * Külmamehaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * CNC metallitöötlemispinkide operaator * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator Keevitaja Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Laotöötaja Logistiku abi Veokorraldaja Logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Rätsep-stilist ** Meesterätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müüja-klienditeenindaja * kaugõpe ** õhtuneõpe
Soovijatele koht õpilaskodus
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee
3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a.
1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 2 a. 1,5 a. 5 kuud 2 a. 9 kuud 6 kuud 1,0 a.
TASEMEL KUTSEHARIDUS
16
Rubriik
Teisip채ev, 10. mai 2016