KUIDAS EKSAMITE AEG TERVENA ÜLE ELADA
Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI
Kõrgkoolid löövad taas uksed valla
Neljapäev, 16. märts 2017
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kool on tunnustatud kutseeksamikeskus
KOSMEETIKU KURSUS 1 a intensiivkursus rahvusvahelise CIDESCO diplomi taotlemiseks, algus 02.10.2017
KOSMEETIKU KUTSEÕPE 1 a 7 k, päevaõpe, algus 01.09.2017 2 a 2 k, tsükliõpe, algus 02.10.2017 2 a 2 k, õhtuõpe, algus 02.10.2017
JUUKSURI KUTSEÕPE 1 a 6 k, päevaõpe, algus 01.09.2017
SPATEENINDAJA KUTSEÕPE 9 k, tsükliõpe, algus 01.09.2017
KÜÜNETEHNIKU KUTSEÕPE 3 k, algus 01.09.2017
Tasemeõppe ja kursuste õppekeel on eesti ja vene
Dokumentide vastuvõtt igal tööpäeval kell 9–17 Kosmeetiku- ja juuksuriteenused kooli ilusalongis E–R kl 9–20.
Kinkekaardid!
www.kosmeetikakool.ee
Pärnu mnt 130, 11317 Tallinn, tel 655 5131, info@kosmeetikakool.ee
2
Erialavalik
Neljapäev, 16. märts 2017
Südame kutsel ajakirjanikust kiirabiõeks: «Iga õpitud eriala tasub end ära!» «Tahtsin arstiteaduskonda minna, aga siin ma nüüd olen,» tutvustas Ketlin Beljaev end aastate eest Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna rebastepeol kaaslastele. Oma unistusi ta aga ei jätnud ja nüüdseks on kõrgharidusega ajakirjanikust saanud ka diplomeeritud meditsiiniõde. SILJA PAAVLE silja.paavle@ohtuleht.ee
Nii kaua, kui Ketlin Beljaev (32) end mäletab, on ta tahtnud tööle minna kiirabisse. Lapsena oli tema lemmiksaade kiirabi argitegemisi tutvustanud «112» ja igal võimalikul juhul oli ta ninapidi üle 20 aasta Viljandi kiirabis töötanud ema tegemiste juures. Kui oli aeg eriala valida, tahtis Ketlin astuda Tartu ülikooli arstiteaduskonda. «Aga sinna ei olegi nii lihtne sisse saada,» teab ta nüüd. Juba siis oleks ta võinud minna õeks õppima, kuid jäi kuulama teiste arvamusi, mis õeõpet ei väärtustanud, ning astus hoopis ajakirjandusosakonda. «Koolis loeti mu kirjandeid alati klassile ette ja arvasin, et ju mul on selle asja peale natuke annet. Lõpukirjandi eest saadud 95 punkti andsid ka kindlust juurde,» meenutab naine valiku tagamaid. Pärast bakalaureuseastme lõpetamist jätkas ta õpinguid magistrantuuris ning asus tööle Tartu Postimehe reporterina.
Lapse kõrvalt õppimine pakkus vaheldust
Tööelu kiskus Ketlini ajakirjandusõpingutest eemale, kuid pakkus järgmise sammuna võimaluse astuda oma unistuste valdkonnale lähemale – Ketlinist sai ajalehe Meditsiiniuudised ning oma kunaKiirabiõe argipäeva mahuvad töö kõrval ka õppepäevad, kus lihvitakse näiteks traumapatsientidega tegelemise oskusi. Elmo Riig / Sakala TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
OHTULEHT.EE
Rubriik
Tutvu õppimisvõimalustega
3
Neljapäev, 16. märts 2017
ja leia omale eriala! AVATUD USTE PÄEV Tallinna Tehnikaülikoolis 21. märtsil kell 10 Tutvu TTÜ uute erialadega Harjuta kätt põnevates töötubades Osale ekskursioonidel TTÜ linnakus Kohale toovad TASUTA bussid: Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Narvast, Raplast, Pärnust, Sillamäelt, Tartust, Valgast, Viljandist ja Võrust (kohtade arv on piiratud, registreeru varakult)!
Lisainfo ja registreerimine:
www.ttu.ee/aup
4
Rubriik
Neljapäev, 16. märts 2017
Meie trükime
Trüki- ja köitmisteenused
Eriala valides tuleb järgida oma südame kutset, mitte heituda ka võimalikest tagasilöökidest ega kõrvalepõigetest.
koolitajale koolilõpetajale tudengile
GRANO DIGITAL AS Rävala pst 8, Tallinn Mustamäe tee 50, Tallinn
INFO JA PAKKUMISED tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@grano.ee
www.grano.ee
Kahes ametis korraga
ETTEVALMISTUS TAGAB EDU! GUSTAV ADOLFI KOOLITUSKESKUS OOTAB UUSI LAPSI EELKOOLI Marko Saarm / Sakala
Õpime lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Laulame, meisterdame ja nuputame koos. REGISTREERIMINE ON ALANUD!
Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn
gise lemmiksaate «112» toimetaja. Kui saade 2009. aastal teleekraanilt kadus, oli Ketlin endas kindel: ta täidab oma ammuse unistuse. «Eks kasvasin nende aastatega suuremaks ja hakkasin iseennast kuulama,» kommenteerib ta oma toonast elumuutust nüüd. 25aastasest diplomeeritud ajakirjanikust sai Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudeng. Ketlin meenutab, et esialgu oli koolis õppimine senise tööeluga võrreldes mõnus puhkus. Teise kursuse alguses sündis tal aga poeg Raido ja siis läks tõeliseks mölluks. Noor ema õppis teooriat kodus ning osales koolis vaid praktikatundides. «Aega planeerida oli küll keeruline, aga ma ei tahtnud kooli pooleli ka jätta, sest olin ju seal alustamist niigi edasi lükanud,» ütleb Ketlin. Ka pakkus õppimine tänuväärset vaheldust, andes võimaluse aeg-ajalt korraks koduste askelduste ringist välja pääseda. «Muidugi õnnestus see ainult tänu tugigrupile,» on Ketlin veel tagantjärelegi tänulik kõigile lähedastele. Pärast lõpuaktust näitas ta paarile õppejõule oma väikest ringi sibavat cum laudet. «Hinnete poolest olekski olnud lootust cum laudeni jõuda, aga nii palju energiat, et lapse kõrvalt ekstra selle nimel pingutada, mul ei jätkunud,» sõnab ta.
«Iga omandatud tarkus on väärt kogemus ja kunagi ei tea, kuhu see sind viia võib.»
Ketlin tõdeb, et teist korda kõrgkoolis õppida oli mõnevõrra lihtsam: tal oli ajakirjandusõpingute ajast olemas iseseisva töö oskus ja ka kirjalike tööde vormistamine läks tal kogemusteta kursusekaaslastega võrreldes märksa hõlpsamalt. Et meditsiiniõpinguid alustades oli Ketlinil juba olemas ka mõningane elukogemus, vaatas ta ühiskonda veidi kriitilisemalt, kui seal koolis harjutud oli. Näiteks kirjutas ta kooli lõpuaktuseks laulu, mille sõnumiks oli, et kui soome keel selgeks saab, hüljatakse Eesti. Laulu «Ärkamise aeg» viisil kõlanud pala algas sõnadega: «Veri siin seisma jäi …». Ja kuigi päev enne aktust arvasid õppejõud, et seda aktusel esitada ei sobi, sai etteaste sõjakooli poiste abiga siiski teoks. Ketlin Eestist äramineku mõtteid ei mõlguta, kaugel sellest: naine töötab mõlemal õpitud erialal ühekorraga. Ketlini kirjutisi leiab Viljandimaa ajalehe Sakala veergudelt ning kuuel-seitsmel päeval kuus on ta Tartu kiirabi Viljandi baasis ametis õena. «Kiirabis kutsutakse mind Püstolreporteriks ja Sakalas Pättajakirjanikuks, mõlemal pool peetakse minu elukutsevalikut päris ekstreemseks,» naerab asjaosaline ise. «Olen pidanud palju aru andma, miks olen teinud just selliseid valikuid.» Ta leiab aga, et mõlemad erialad on omavahel üsna seotud, sest neil töötades saab olla reaalse elu keskel. «Ma saan alati olla sündmuskohal ning hoida kätt pulsil nii otseses kui ka kaudses mõttes,» ütleb ta. Ametikohtade eetikat peab Ketlin järgima erilise hoolega, kuigi mõnikord on ta pidanud ühes ja samas kohas käima oma mõlema ameti esindajana. «Seda saan teha ainult siis, kui saan ajakirjanikuna ametliku info mujalt, näiteks politseist,» selgitab ta. «Näiteks kirjutasin hiljaaegu pussitamisest – sündmuskohal käisin algul kiirabiõena ja pärast reporterina.»
MEISTRITE KOOL
Rubriik
5
Neljapäev, 16. märts 2017
„Siin on üllatavalt head õpetajad ja võimalused ise teha ning katsetada elektriskeemidest programmeerimiseni välja.“ Mõnikord on loo juures ka Ketlini foto sündmuskohalt, kuid seda ei tee ta inimelude päästmise arvelt, vaid ainult võimaluse avanedes. «Raske on jätta juhust kasutamata,» tunnistab ta. «Vahel lööb see püstolreporteri hing tõesti ka kiirabis välja, sest elu pakub ikka uskumatuid olukordi.»
Enesetäiendamine mõlemal erialal
Samas nõuavad mõlemad erialad ka pidevat õppimist. Kiirabiõel on aastas ette nähtud vähemalt 60 tundi erialast enesetäiendamist, reporterina tuleb aga ajaga kaasas käia ehk õppida kasutama uue meedia üha lisanduvaid võimalusi. «Ma tunnen mõlemal puhul, et arenguruumi on veel kõvasti,» kinnitab Ketlin. Nagu kahest nõudlikust töökohast poja kasvatamise kõrvalt veel vähe oleks, tahab noor naine õppida juurde veel muidki asju. Näiteks läks ta nelja aasta eest Abja tehnikaringi, et selgeks saada vana võrri putitamine. Igatahes on ratas nüüd sõidukorras ning vahel lööb Ketlin sellele ka hääled sisse, et paar kiiremat tiiru teha. Sama võrriga on ta jõudnud ka võistlustele – mõistagi kandis tema ratas seal numbrit 112. Ketlin on kogu elu suhtunud õppimisse kui mõnusasse ja samal ajal kasulikku meelelahutusse. Neile, kel erialavalik veel ees seisab, soovitab ta järgida oma südame kutset, aga mitte heituda ka võimalikest tagasilöökidest ja kõrvalepõigetest. «Iga õpitud eriala tasub end ära,» kinnitab ta oma kogemustele tuginedes. «Iga omandatud tarkus on väärt kogemus ja kunagi ei tea, kuhu see sind viia võib.»
Nagu muudest tegemistest veel vähe oleks, läks Ketlin nelja aasta eest tehnikaringi ja asus võrri putitama. Nüüd on see sõidukorras ja võistlustelgi käinud – numbriks mõistagi 112. Erakogu
GERT LEES
Mehhatroonika eriala „Rakett 69“ teadussaate osaleja
Vali nutikalt! KEVADINE VASTUVÕTT PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE
SUVINE VASTUVÕTT PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE
1.–22. märts 2017
20.–28. juuni 2017
AVATUD USTE PÄEV
16. MÄRTS 2017 TULE KÜLLA! Vaata noorte meistrite kutsevõistlust, küsi sisseastumise ja erialade kohta, osale töötubades, vaata näitusi ja demosid!
KÕIGILE KUTSEÕPPE ERIALADELE
20. juuni – 4. august 2017
Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, 50115 Tartu info@khk.ee, tel 736 1859, 736 1863 khk.ee / FB/kutseharidus
6
Kõrgkool
Neljapäev, 16. märts 2017
Koolid löövad uksed valla Taas on kutse- ja kõrgkoolides tulekul avatud uste päevad, kuhu tasub minna nii neil, kel tulevikuplaanid selged, kui ka neil, kes alles kõhklevad, mida valida – oma silm on kuningas. Avatud uste päevadele minekuks valmistudes tasub teha väike kodutöö: uurida huvipakkuvate koolide kodulehti, et saada ülevaade õpetatavatest erialadest ja õppekavadest. Kui neid uurides tekib küsimusi, millele kodulehelt vastust ei leia, tasub need üles kirjutada, et kohapeal oleks meeles küsida. Koolid soovitavad avatud uste päevale tulijail kooli kodulehelt järele uurida, mis täpselt on sel päeval kavas: sealt selgub, kas tuleks end aegsasti kuhugi kirja panna – töötubasid korraldades tahetakse tulijate arvu ette teada. «Huvilistel tuleb avatud uste päeva ajakavaga arvestades teha oma valikud ja end kooli kodulehel
huvipakkuvas töötoas osalejaks registreerida,» ütleb Euroakadeemia õppeprorektor Jana Põldnurk. «Päeva jooksul kohtutakse kõigi teaduskondade õppejõudude, aga ka vilistlaste ja üliõpilastega, õpilased saavad neilt otse küsida kõike, mis huvitab.» Hoia silmad lahti, ole uudishimulik ja aktiivne! Mida rohkem küsid, seda rohkem saad ka teada. Pea meeles: pole olemas rumalaid küsimusi! Avatud uste päevi korraldavadki koolid selleks, et gümnasistid sealsete õpivõimaluste kohta võimalikult palju teada saaksid. Kui satud seltskonda, kus keegi midagi küsida ei tihka, ole julgelt esimene, soovitab Tartu tervishoiukõrgkooli kommunikatsioonijuht Jaanika Niinepuu: «Kui üks alustab, saavad teisedki hoo sisse.» Kui oled oma erialavalikus juba mõnda aega enam-vähem kindel olnud, uuri kohapeal üksikasjalikult järele, mida täpselt õppida tuleb, milliste ainete osa on õppekavas kõige suurem – valik on tõenäoliselt õige, kui suurem jagu neist on seni olnud su lemmikained. Vilistlastega kohtudes päri, millised olid sel erialal töö leidmise võimalused siis, kui nemad olid
Kutsu kaasa ema-isa
Põhikooli lõpetaja võiks ametikooli lahtiste uste päevadele minnes kutsuda kaasa ka oma vanemad, kel pahatihti pole nüüdisaegsetest ametikoolidest päris õiget ettekujutust. Nii saavad nad selgema pildi sellest, kus nende järeltulija õppima hakkab, mida täpselt õpib ja millised võiksid pärast lõpetamist olla tema edasiõppimisvõimalused ja väljavaated tööturul. vastselt kooli lõpetanud, millised on väljavaated praegu ja missuguseks võivad need kujuneda. Kindlasti ära lase mööda võimalust osaleda mõnes huvi pakkuva eriala loengus – võid saada erialast hoopis uue pildi. Kõrgkoolide avatud uste päevadele on oodatud eelkõige lõpuklasside õpilased, uudistama võivad aga minna ka 10.-11. klassi õpilased, kes ehk täpselt ei tea, mida nad õppida tahaksid. «Ehk leiavad nad just avatud uste päeval midagi enda jaoks huvitavat, millele seni pole osanud mõeldagi, märgib Euroakadeemia õppeprorektor Jana Põldnurk. IA MIHKELS
REKLAAMTEKST
Kuidas jõuab noor helgesse tulevikku? Kadri Eensalu, YFU Eesti MTÜ tegevjuht
A
lustuseks minge välismaale. Juba gümnaasiumis. Elage natuke aega kodust kaugemal. Kool ei jookse Eestis eest, tõelised sõbrad ei kao ja karjäärile tuleb see kogemus ainult kasuks. Ah et miks ometi? Noored seisavad praegu väljakutsete ees, mida paar generatsiooni tagasi ei teatud ega tuntud. Edukas toimetulek pidevalt muutuvas mitmekultuurilises ühiskonnas, kus on nii kaugeid kultuure kui ka kohalikke subkultuure ja erinevaid maailmanägemusi, eeldab kindlaid oskusi. Näiteks oskust mõista teisi ja teistsugust, olla positiivselt uudishimulik ja avatud uuele, olla huvitatud maailmast ning selle toimimisest. Mis kõige tähtsam – oskust mitte tunda hirmu võõrapärase ees. Need on oskused, mis aitavad noortel olla edukad ka tööturul nüüd ja natukese aja pärast, mitte alles kauges tulevikus. Panustamist tuleb alustada kohe. Olen praegu vahetusaastal viibiva lapse ema ja näinud sadu vahetusõpilasi,
tänu sellele saan kinnitada, et just vahetusõpilased on inimesed, kes tulevikus julgevad kätt tõsta ja olla aktiivsed ja avatud ühiskonnaliikmed. Aastaga saadud ainulaadne kogemus on selline stardipakk tulevikku, mida väärtustavad ka ettevõtjad – igaüks soovib leida noori töötajaid, kes on õpihimulised, loovad, mõtestatud tegutsemislaadi ja kõrge pingetaluvusega. Julgustan noori ja nende vanemaid kasutama iga võimalust, millega õpilane saaks veeta natuke aega kodust eemal, teises riigis, kultuuris, koolis ja perekonnas. Eesti tuleviku määrab meie noorte haridus ning haritus, nende võime teha aastate pärast tarku ja kaalutletud valikuid. YFU ehk Youth for Understanding on pika ajalooga organisatsioon – maailmas tegutseme alates Teise maailmasõja lõpust ning Eestis oleme avatuse ja teiste kultuuride aktsepteerimise sõ-
numit levitanud juba 25 aastat. Selle aja jooksul on meil kogunenud arvestatav kogemuste pagas ja me teame, millest räägime. Siit ka minu üleskutse: mine välismaale ja ava uks helgesse tulevikku!
Kõrgkool
7
Neljapäev, 16. märts 2017
EKA nahakunst 100 Eesti Kunstiakadeemia (EKA) nahakunsti osakond tähistab oma tänavust väärikat tähtpäeva näitustega. Huviliste ette tuuakse nahakunsti osakonna tudengite ja vilistlaste tööd nii lähiminevikust kui ka eriala algusaastatest. Kolmel eriilmelisel näitusel saab tutvuda aksessuaaridega, raamatuköitekunstiga ning premeeritud töödega osakonna arhiivist. Nahakunsti osakonna asutamisaega arvatakse 1917. aasta märtsikuust, kui algasid kuuekuulised köitekursused seitsmeteistkümnele sõjainvaliidile, kursust juhendas Tallinna Kunsttööstuskooli juurde õppetöökoja asutanud Eduard Taska. Järgnenud saja aasta jooksul on osakonda vedanud kuus juhti ning endast jälje jätnud 365 tudengit. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis on 16. aprillini vaadata valik saja tegutsemisaasta jooksul nahakunsti osakonna arhiivis säili-
tatud töödest. Eri aastakümnetel valmistatud nahkköited, -karbid, -kotid ja muud esemed peegeldavad ajastutruult esteetilisi tõekspidamisi. Muuseumi trepigaleriis on tudengite tööd asunud sõbralikku dialoogi, demonstreerides loomingulist pühendumist ning alati täpset teostusoskust läbi osakonna pika ajaloo. Tallinna kaubamaja vaateakendel avatud näitusel #EKANAHK100 saab tutvuda parimate näidetega EKA nahakunsti osakonna tudengite viie viimase aasta aksessuaariloomingust. Aknad on kujundanud nahakunsti osakonna magistrandid Marta Mooratsi juhendamisel ning näitus on avatud 19. aprillini. Viru keskuse Rahva Raamat võõrustab EKA nahakunsti osakonna 100. sünnipäeva kuni 1. aprillini raamatuköitekunsti tutvustavat väljapanekut «Põrgu». Tudengid ja õppejõud on vorminud Dante Alighieri «Jumaliku komöödia» esimese ja enim hinnatud osa «Põrgu» unikaalköitesse. IA MIHKELS
OLIVER JAMES
ASI POLE GEENIDES Oliver James sukeldub oma raamatus sügavale meie individuaalsuse põhjustesse, mis peituvad hoopis lapsepõlves, mitte geenides, ning selgitab, miks mängib kasvatus hilisemas elus heaolu ja edu saavutamisel nii olulist rolli. „Asi pole geenides“ mitte ainult ei muuda seda, kuidas me näeme iseennast ja end ümbritsevaid inimesi, vaid annab ka vahendid, et muuta oma isiksust ja elu paremuse poole. Autor on veendunud, et me suudame muutuda ka veel täiskasvanutena, lapsevanematena on meil võimalik radikaalselt muuta oma laste elukäiku ning ühiskonnana võiksime suures osas kaotada kuritegevuse ja vaesuse.
Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo poodides. www.tnp.ee
8
Kõrgkool
Neljapäev, 16. märts 2017
Tartus võib ülikoolikoha saada juba märtsis Tänavu algab vastuvõtt Tartu ülikooli bakalaureuseõppesse esimest korda juba varakevadel: 22. märtsil saavad ülikooli pürgijaid teha akadeemilist testi. Testi maksimumtulemus on 100 punkti, koha ülikoolis kindlustavad endale kõik, kes saavad vähemalt 65 punkti. Varakevadel akadeemilise testi tegemiseks tuli asjast huvitatuil end 12. märtsini ülikooli kodulehel kirja panna. Need, kes seda võimalust õigel ajal ei märganud ja pole end testile registreerinud, saavad nii nagu varasematelgi aastatel teha testi suvise vastuvõtu ajal: tänavu 4. juulil nii Tartus kui ka Tallinnas. Küll aga võivad kõik, kes tahavad end proovile panna ning testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda, lahendada kuni 21. märtsini ülikooli kodulehel (www.ut.ee/et/akadeemilinetest) eelmise aasta akadeemilist testi.
Suvisel vastuvõtul uuesti teha ei saa
Akadeemilise testi eesmärk on hinnata tudengikandidaadi valmisolekut ülikooliõpinguteks. Küsimustega ei kontrollita gümnaasiumiaastate jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proo-
Kõrgharidus, mis töötab.
vile ülikooli pürgija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Testi ülesanded jagunevad kaheks osaks: keele ja sõnavara valdamisega seotud ülesanded ning matemaatika ja loogilise mõtlemisega seotud ülesanded. Akadeemilise testi vähemalt 65punktine tulemus võimaldab asuda õppima enamikule Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele. Mullu suvel tegi testi 757 tudengikandidaati, vähemat 65 punkti sai 135 neist. Need, kes ületavad kevadise testi tulemustes 65 punkti piiri, ei ole enne suvist vastuvõttu seotud ühegi õppekavaga – nad saavad selle valida ja esitada avalduse õppima asumiseks SAISis 19.–29. juunini. Kohustusliku sisseastumiseksamina on akadeemiline test neljal õppekaval: ajakirjandus ja kommunikatsioon; psühholoogia; riigiteadused; sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika. Testi saab tänavusel vastuvõtul sooritada ühel
korral, seega saavad juulikuisele testile registreerida vaid need, kes märtsis testi ei teinud. Kui tudengiks pürgija teeb akadeemilise testi märtsis ja kandideerib suvel õppekavale, kus test on kohustuslik vastuvõtutingimus, arvestatakse vastuvõtul märtsis sooritatud testi tulemust – suvel seda uuesti sooritada ei saa.
Test ei taga pääsu kõigile õppekavadele
Kõigile õppekavadele akadeemilise testi tulemuste alusel vastu ei võeta, sest mõnel erialal on olulised kindlad eeldused, mida saab kontrollida ainult erialakatse käigus. Näiteks ei saa vaid akadeemilise testi tulemusega õppima asuda õpetajakoolituse õppekavadele, kus eelduseks on sobivus pedagoogiliseks tööks, aga ka loomingulistele õppekavadele, näiteks tantsukunst ja muusika. Ka ei võeta akadeemilise testi tulemusega vastu meditsiiniteaduste valdkonna õppekavadele. Akadeemilise testi tulemus kehtib ainult sooritamise aastal, seetõttu lubatakse seda tegema vaid 12. klassi õpilased ja varem keskhariduse omandanud tudengikandidaadid. IA MIHKELS
Kõrgkool
9
Neljapäev, 16. märts 2017
Tahad hakata kaitsma turvalisust? Hea füüsiline vorm, selge motivatsioon, korralik eesti keele oskus ja laitmatu minevik on eelduseks, kui oled seadnud sihiks jõuda ametisse, kus tuleb vastutada riigi siseturvalisuse eest.
Aldo Luud
Riigi siseturvalisuse eest vastutavaid ametnikke koolitab Eestis ainsana Sisekaitseakadeemia. Selles koolis õppima asumiseks on kaks erinevat viisi: avalik ja ametkondlik konkurss. AVALIK KONKURSS Avalikul konkursil saab kandideerida kahele erialale, selleks tuleb esitada kaks eraldi avaldust ning märkida oma esimene ja teine eelistus. Sisseastujaile on vastuvõtukatsed, mille käigus tehakse kindlaks, kas tulevane kadett saab keeleliselt õpingutega hästi hakkama, on heas füüsilises vormis, motiveeritud õppima ning igas mõttes sobiv valitud erialale. Õppimapääsu eelduseks on Eesti kodakondsus, piisav eesti keele oskus (eesti keele riigieksam vähemalt 40 punkti või kohapeal sooritatud keeletest vähemalt 40 punkti) ja lävendi ületamine kehalistes katsetes. Eesti keele testi ja kehalisi katseid on või-
malik sooritada kokku kolmel korral, arvesse läheb viimane tulemus. Katsetele ja testimisele tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument - ID-kaart, juhiluba või pass. Päästekorraldaja, politseiametniku, politseiteenistuse, vanglaametniku ja korrektsiooni erialadel tuleb läbida taustakontroll. Selleks peab kandidaat täitma isikuandmete ankeedi ja lisama selle sisseastumisavaldusele. Politsei- ja piirivalvekolledžis ning justiitskolledžis õppimise soovi kinnitanud kandidaadid läbivad enne immatrikuleerimist ka tervisekontrolli. AMETKONDLIK KONKURSS Tavapärase avaliku konkursi kõrval saab sisekaitseakadeemiasse kandideerida vastava ametkonna suunamiskirja alusel. Ametkondliku konkursi kaudu saab asuda õppima päästja, päästemeeskonna juhi, süüteomenetleja, päästekorraldaja-logistiku, vanglaametniku ning teabe- ja uurimisametniku erialal, samuti politseija päästeteenistuse kaugõppeerialadel. Kandideerimine toimub vastava ametkonna (päästeamet, päirekeskus, politsei- ja piirivalveamet, vanglateenistus) kaudu, dokumendid tuleb esitada ametisse. Vastava ameti kodulehelt on leitav täpsem info. KOOLI ABC
10
Õpilasvahetus
Neljapäev, 16. märts 2017
«Mis see vahetuslapski muud on – ikka sama hästi kui oma!» Aldo Luud
«Kui peres on neli last, ega siis olegi enam suurt vahet, kui üks veel juurde tuleb,» muigab Kaino Lopp, kelle Tartumaal Uhti külas elav pere võõrustab juba teist vahetusõpilast. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ühendus Youth For Understanding (YFU) on juba veerandsada aastat pakkunud Eesti õpilastele võimalust õppida üks kooliaasta välismaal ja vahendanud mujalt õppureid aastaks Eestisse. Viimaste majutamiseks otsitakse pidevalt peresid, kes oleksid valmis neid vastu võtma.
Pere elab nii nagu seni
«Meil hakkas tütar mõne aasta eest koolis ühe vahetusõpilasega suhtlema,» räägib Kaino Lopp. «Ta käis meil külas, vaatasime seda laste lahedat üheskoos asjatamist ja mõtlesime, et miks mitte ka ennast võõrustajapereks pakkuda.» Nii tuligi kaks aastat tagasi nende perre Emma Keiser Saksamaalt, tänavu elab Uhtis Jaapani poiss Hinata Omura. «Pole oluline, kas vastuvõtjate kodu on maal või linnas, küll aga on tähtis, et tulijale oleks võimalik siin ka huvitegevust, trenne ja meelelahutust võimaldada,» toob Kaino Lopp välja ühe võõrustajapere puhul olulise seiga. «Samas ei saa ega pea pere oma elu aastaks vaid vahetuslapse järgi ümber korraldama, teda kogu aeg ekstra kuskile viimatooma. Meil askeldavad vahetuslapsed oma trennide-ringidega pärast esimest juhendamist ise, samamoodi nagu meie oma lapsed: Uhtist on Tartusse 11 kilomeetrit ja bussiühendus on väga hea. Üldse on nad kõigiti kaasatud pere tavaellu.» Ka mingit erilist privaatsust pole tulijale tingimata vaja tagada. Loppide pere laskis küll toona 15aastasel Emmal valida, kas ta tahab omaette tuba või on nõus elama ühes toas endast kolm aastat noorema peretütrega. Neiu oli nõus tuba jagama. «Millalgi hiljem küsisime ta käest, miks ta nii valis – siis ütles, et lihtsalt piinlik oli pere oma last toast välja tõsta,» naerab Kaino. «Elu aga näitas, et selline ühes toas elamine on keele õppimiseks väga hea – lapsed suhtlesid omavahel palju ja Emma sai eesti keele väga kiiresti suhu. Üldse kohanes ta siin kähku, juba paari kuuga oli täiesti oma.» Möödunud sügisel käis Emma perel külas ja
Loppide praegu viielapselisest perest jäid koos pereema Juta ja -isa Kainoga pildile perepoeg Lauri ja Jaapanist tulnud vahetusõpilane Hinata Omura.
Kaino tunnistab, et tunne oli täpselt selline, nagu oleks oma laps pärast pikemat eemalolekut koju käima tulnud. Tänavune «lisalaps» sai aga Emma külaskäigust tohutu keeleõppesüsti. «Kui Hinata kuulis, kuidas Emma meiega lobises, sai ta kõvasti indu juurde – et kui tema sai selgeks, miks siis mina ei peaks saama!» räägib pereisa. «Emma tegi enne äraminekut siin eesti keele B2 taseme eksami, Hinatal jaapanlasena on muidugi keerulisem meie keelt õppida, aga tahtmist tuli tal tohutult juurde.»
Kasuks tervele perele
Loppide pere soovitab oma kogemuste põhjal küll kõigil, kel vahetuspereks hakkamise mõte on meeles mõlkunud, see teoks teha. «Igasugune lähem kokkupuude teise kultuuriga on kasulik nii lastele kui ka endale,» ütleb pereisa. «Oma lapsed saavad ka võõrkeelt praktiseerida – seegi ainult kasuks ju. Kui endal keeleoskus kasin, ei pea sedagi pelgama – mida rohkem võõrsilt tulnuga eesti keeles räägid, seda kiiremini ta selle selgeks saab ja seda lihtsam on tal siin hakkama saada.»
YFU vahetuspereks
Pere täidab ankeedi YFU Eesti kodulehel (www.yfu.ee). Lepitakse kokku kodukülastus, mille käigus jagavad YFU vabatahtlikud selgitusi ja kogemusi vahetuspereks olemise asjus. YFU annab vastuse pere sobivuse kohta, koos leitakse perre sobiv õpilane. Sõlmitakse leping, perele edastatakse õpilase ja õpilasele pere kontaktid. Vahetusperedele korraldatakse ühine koolituspäev. Allikas: YFU Eesti
ELU MUUTEV ÕPE!
Rubriik
11
Neljapäev, 16. märts 2017
VALI PARIM KOOLITUS TÖÖKS VÕI HOBIKS! TEHNIKAKOOL
ÄRIKOOL
Päikeseenergia ja päikesepaneelide kasutamine ning paigaldamine Tõstukijuhikoolitus Tõstukijuhikoolitus DWG jooniste kasutamine tasuta tarkvaras Elektroonikaseadmete käsijootmise koolitus Keevitaja baaskoolitus Päikeseenergia ja päikesepaneelide kasutamine ning paigaldamine
23.03 –25.03
185 €
23.03 –25.03 20.04 –22.04 21.04 09.05 –25.05 mai 2017 01.06 –03.06
190 € 190 € 60 € 255 € 890 € 185 €
28.03
48 €
30.03
32 €
03.04 –14.05
99 €
03.04 –11.06
120 €
Fotograafia koolitused
Tunne oma kaamerat – esimene samm ilusate piltideni Põnev teekond kaunite fotodeni Kaameraga õue! Fototöötlus Adobe Photoshopis algajale RAW-formaat Sinu peegelkaameras
21.03 –28.03
36 €
23.03 –31.03 26.03 –30.03 04.04 –11.04 13.04
48 € 36 € 58 € 26 €
17.03 –12.05 18.04 –25.05
395 € tasuta
12.05 –27.05
225 €
EHITUSKOOL Sepatööde baaskursus Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldaja koolitus Puitmööbli restaureerimine
TURISMIKOOL E-kursus: Turismimajanduse alused
16.03 –27.04 18.05 –01.06 22.04 –27.05 03.06 –17.06 12.04 –19.04
290 € 130 € 290 € 130 € 96 €
19.04 –23.05
135 €
10.04 –12.04 10.04 23.03 –24.03 24.03
130 € 60 € 62 € 42 €
20.03 –04.04 28.03 06.04 11.04
260 € 40 € 26 € 40 €
14.04
26 €
26.05 27.05 02.06
50 € 50 € 28 €
Töötervishoid ja esmaabi
Arvutiõpe
MS Excel spetsialistile – andmeanalüüs diagrammide ja Pivoti tabelite abil MS Excel spetsialistile – eelarvete koostamine, töölehe kaitse, ühistöö E-kursus: Graafikat sisaldavate materjalide loomine Microsoft Publisheriga E-kursus: Arvutigraafika
Raamatupidamine edasijõudnutele(neljapäeviti) Majandusaasta aruanne (neljapäeviti) Raamatupidamine edasijõudnutele(laupäeviti) Majandusaasta aruanne (laupäeviti) Palga-, erisoodustuse ja ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestus Ettevõtte töökorralduslike dokumentide vajalikkus ja nende koostamine
03.04 –05.06
85 €
Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse täiendusõpe Esmaabiandja väljaõppekursus Esmaabiandja täienduskoolitus
TOIDUKOOL Tööalased koolitused
Toitlustusettevõtte juhi koolitus Suvetoitlustuse teenindaja koolitus Toiduhügieeni koolitus Suvetoitlustuse teenindaja koolitus Hobikoolitused
Kokkame ja küpsetame koos lastega. Meisterdame pühadeks jänkusid! Küpsetamiskoolitus. Tordid I osa Küpsetamiskoolitus. Tordid II osa Kodukokkajate koolitussari. Grillime!
ILUKOOL Küünetehniku koolitus Pediküürikoolitus UUS! Lilleseade kevadkursus Jumestus iseendale Depilatsioonikoolitus
15.03 –03.05 18.03 –15.04 05.04 –19.04 10.04 –12.04 18.04 –20.04
390 € 300 € 58 € 42 € 24 €
khk.ee/koolitus, tel 7361 831, koolitus@khk.ee, Tartu, Kopli 1 A, 2. korrus
12
Rubriik
Neljapäev, 16. märts 2017
KOOLITUSKESKUS REITING kutsub Teid tööalastele koolitustele järgnevates valdkondades:
ETTEVÕTLUS
E-ÕPE
E-POE LOOMINE
BÜROOTÖÖ
PROJEKTITÖÖ
RAAMATUPIDAMINE
ARVUTIÕPE
LOGISTIKA
SEKRETÄR-JUHIABI
TÖÖTERVISHOID
PERSONALITÖÖ
ESMAABI reitingkoolitus
TÄPSEM INFO SIIT: www.reiting.ee Tel 733 3690, 6525982, koolitus@reiting.ee
Ehkki ilumaailm muutub ja areneb uskumatu kiirusega ja nõuab selles vallas töötajailt pidevat enesetäiendamist, tasub seda õppida – tööd pole sel erialal just keeruline leida.
RAKENDUSKÕRGHARIDUS- JA MAGISTRIÕPE Ů Ů Ů Ů Ů
Iluerialadel tule mitmekülgne ha
SISEARHITEKTUUR JA MOEDISAIN RAHVUSVAHELISED SUHTED KESKKONNAKAITSE ÄRIJUHTIMINE TÕLKIJA
AVATUD USTE PÄEV 29. märtsil! euroakadeemia.ee/avatudustepaev
euroakadeemia.ee
Iluvaldkonnas omandatud kutseoskused annavad võimaluse otsida tööd ilusalongis või teha tööd omal käel, mis annab võimaluse näiteks väikeste lastega kodus olles pisut lisa teenida. Sugugi vähe pole neidki noori naisi, kes teevad mõne ilukoolituse lühikursuse läbi puhtalt enda huvides, et olla asjaga kursis ja suuta üht-teist oma välimuse heaks ise ära teha. Kes iluvaldkonnas töötada soovib, sel tasub oma plaanid ja kavatsused üksikasjalikumalt läbi mõelda: missugune kitsam eriala valida, mida annaks mujal juurde õppida, kuhu lõppkokkuvõttes tahetakse välja jõuda, millise varasema hariduse pealt tasuks iluerialadega jätkata. Üha enam tuleb iluvaldkonnas kasuks võimalikult mitmekülgne haridus: näiteks kui lisada meditsiinikoolist saadud teadmistele kosmeetikuõpe või täiendada iluerialasid ettevõtluse alustega, on tulemuseks niisugune teadmiste ja oskuste kombinatsioon, mis annab tööturul olulise eelise. Tallinnas elav kahe lapse ema
Merlin (29) ütleb, et ehkki ta on lastega kokku juba ligi seitse aastat kodus olnud, ei ole tal hirmu, et kui ta ühel hetkel otsustaks tööturule naasta, jääks ta töö leidmisega hätta. «Olen algusest peale teadnud, et ei pühenda ennast sada protsenti kodule ja lastele,» ütleb ta. «See tähendaks ju, et näiteks kümne aasta pärast olen ma küll suurepärane kodukoristaja ja kokkaja, aga muu elu on minust mööda läinud ja tööle pole mul minna kuhugi – sest mida ma oskan?»
Õppida saab ka lühikursustel
Merlin räägib, et tema ja ta abikaasa on väga oluliseks pidanud, et lapsed ei peaks varakult lasteaeda minema. «See on ju teada, mis siis saama hakkab: nädal lasteaias, teine kodus,» on Merlin kõrvalt näinud. «Meie otsustasime, et enne viiendat eluaastat lapsi lasteaeda ei saada. Suurem tüdruk läheb nüüd sügisel kooli, ka siis on hea, kui saan kodus
Rubriik
13
Neljapäev, 16. märts 2017
KOMMENTAAR
OTSA KOOLI
Iluvaldkond on täis uuendusi
EIEK
b kasuks ridus olla ja aidata tal uute oludega kohaneda.» Ise asus Merlin taas õppima juba siis, kui esimene laps oli paariaastane. Seni on ta valinud lühemaid kursusi – neid on lihtsam oma muu eluga klapitada, aga igalt selliselt kursuselt saab hulga uusi oskusi ja teadmisi. Et Merlini tulevikuunistus on oma ilusalong, ongi ta kasutanud kodus oldud aastaid enda harimiseks just iluvaldkonnas. «Alustasin jumestusest, see oskus kulub alati endalegi ära, siis tulid ripsme- ja küünetehniku kursused, räägib ta. «Kui asjast maigu suhu saad, siis ind ja vaimustus aina kasvab, otsid aga jälle uut kursust. Pealegi on sedasorti oskused hea võimalus sõbrannad külla kutsuda et õpitut kohe nende peal proovida – nii ei jää ka nendega suhtlemine soiku.» Tulevikuplaanides on ka tervishoiukool, aga seda ilmselt juba töö kõrvalt, sest praegu otsib Merlin endale sobivat väikeettevõtlusega alustamise kursust, et oma salongiunistuse täitumisele veel sammuke lähemale astuda. «Üks mu tuttav on kolm aastat lapsega kodus olnud, muud pole teinud, tema pabistab kohutavalt, kas ja kus ta üldse tööd leiab,» ütleb Merlin. «Mul pole mingit hirmu – tänu läbi tehtud kursustele tunnen end tõesti üsna kindlalt.» KRISTIN ARRAS
Eesti Iluteeninduse erakooli direktor Aimar Karu: «Iluvaldkonnas ongi tähtis kogu aeg konkurentsis püsida, olla kursis uute trendide ja värskeimate võimalustega. Paljusid ilutoiminguid, mis varem oleksid nõudnud skalpelli või täitesüste, saab nüüd teha märksa kliendisõbralikumal viisil, aga seda vaid juhul, kui kosmeetik on kõige uuega kursis. Seepärast pakubki Eesti Iluteeninduse erakool pika ametiõppe kõrval pidevalt ka lühemaid koolitusi. Kosmeetikute põhiõppes on lisaks tavapärasele näohooldusele kavas ka keha-, käte- ja jalgadehooldus, erinevad massaažiliigid, ja Nannic-raadiosagedusravi, millest on abi näiteks lõtvunud naha, armkoe, rosaatsea, kortsude ja tselluliidi puhul – see on alternatiiv täiteainete kasutamisele ja plastikakirurgiale. Ka uudsed valutud epileerimisvõtted on praegu olulisel kohal. Kel pole pikaks ametiõppeks aega või vajadust, saabki uusi teadmisi omandada ka lühematel kursustel, kus õpetatakse maniküüri, pediküüri, epilatsiooni, jumestust ning ripsme- ja küünetehnikuoskusi. Et juuksurite ja kosmeetikute sissetulekust moodustab olulise osa ka iluhooldustoodete müük, tulevad kindlasti kasuks müügioskused, millele õppetöö ja praktika käigus samuti olulist tähelepanu pööratakse. Töö ja /või pere kõrvalt õppida soovijad saavad märtsis astuda kaugõppesse, ka saab veel liituda päevase juuksurija kosmeetikukoolitusega. Kutsestandardi-põhine koolitus teeb tööturule sisenemise hõlpsaks ja konkurentsis püsimise lihtsamaks. Kooli klientiderohke praktikabaas on hea võimalus leida juba õpingute ajal endale püsikliente.»
LAHTISTE USTE PÄEV 23. MÄRTSIL 2017 KELL 11.30 TERVITUSKONTSERT KELL 12.45 SOLFEDæO KONSULTATSIOONID KELL 13.45 ERIALA KONSULTATSIOONID Info õppimisvõimaluste kohta: www.otsakool.edu.ee/koduleht/sisseastujale/erialade-tutvustus
3 a.
Põhikooli baasil Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik CNC metallitöötlemispinkide operaator Keevitaja Müüja-klienditeenindaja Sisekujundaja assistent tekstiilialal Rätsep-stilist Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT -süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi
Keskkooli baasil Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik Mehhatroonik * Külmamehaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * CNC metallitöötlemispinkide operaator * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator Keevitaja Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT -süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi Logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Rätsep-stilist ** Meesterätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müüja-klienditeenindaja * kaugõpe ** õhtuneõpe
3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a.
1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 2 a. 1,5 a. 5 kuud 2 a. 9 kuud 6 kuud 1,0 a.
Soovijatele koht õpilaskodus
TASEMEL KUTSEHARIDUS
14
Tervis
Neljapäev, 16. märts 2017
Kuidas pingeline eksamite aeg tervena üle elada? SILJA PAAVLE silja.paavle@ohtuleht.ee
Apotheka proviisor Merilin Nurk nendib algatuseks, et keskendumisvõimet nõudvate tegevuste puhul kiputakse jõu raugedes haarama energiajoogi järele või juuakse meeletutes kogustes kohvi. «Energiajookide ja kohvi ergastav toime on ainult ajutine – kui organism on kurnatud ja püsib üleval vaid tänu kohvile või energiajoogile, siis ühel hetkel saavad otsa viimasedki energiavarud ning inimene võib lihtsalt kokku variseda,» märgib ta ja soovitab sel korral abi otsida ennekõike apteegist. Näiteks soovitab ta stressirohkel õppeperioodil jälgida, et B-vitamiinid oleksid toidust või vitamii-
nipurgist piisavalt kätte saadud. Nende nappus tekitab väsimust ja häirib närvisüsteemi tööd. «Head loodusliku B-vitamiini allikad on leht-, aed-, kaunja juurviljad, täisteraviljad ning pähklid ja seemned,» loetleb ta. Teine oluline aine sel perioodil on glutamiinhape. «See on neurotransmitter, mis on tähtis õppimise juures ja mälestuste loomisel, samuti on glutamiinhape oluline suhkrute ja rasvade sünteesil ja lagundamisel,» räägib Nurk. Glutamiinhapet toodab keha ise, ent pingelisel ajal võib seda kuluda rohkem, kui organism ise valmistada jõuab. Sel puhul võib abi olla toidulisandist. Pingelisel eluperioodil aitab keha tervena hoida aine nimega ubikinoon ehk koensüüm Q10, mis aitab rakus energiat toota. «Tervisliku elustiili ja tasakaalustatud toitumise korral on ka koensüüm Q10 piisav tase meie organismis tagatud, sest lisaks toidust saadule sünteesib keha seda ka ise,» räägib Nurk. Vitamiinisarnane aine Q10, mis toimib antioksüdandina, tõstab vastupanuvõimet stressile ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. «Q10 leidub nii loomsetes kui ka taimsetes
RAKENDUSKÕRGHARIDUS • Teatrikunsti visuaaltehnoloogia • Teatrikunst • Tantsukunst • Helitehnoloogia • Koolimuusika • Pärimusmuusika • Rütmimuusika • Rahvuslik tekstiil • Rahvuslik ehitus • Rahvuslik metallitöö • Kultuurikorraldus • Huvijuht – loovtegevuse õpetaja
AVATUD USTE PÄEV 23. MÄRTSIL
• • • •
MAGISTRIÕPE Pärandtehnoloogia Pärimusmuusika Kunstide ja tehnoloogia õpetaja Folkloristika ja pärandirakendused
kultuur.ut.ee
PARIMAD AMETIALASED OSKUSED KÕIGILE
Pärnu mnt 162 Tallinn tel 651 9044
HKLWXV HOHNWHU SXLW DDVWDW YllUW PHLVWUHLG
HKLWXVNRRO HH
Et eksamid õnnestuks, tuleb korralikult õppida. Mida aga teha, et ka tervis eksamipingele vastu peaks ning tähelepanu jaguks ka kõige viimase teadmisteproovi viimaseks minutiks?
Tervis
15
Neljapäev, 16. märts 2017
Viis nippi kiireks mäluturgutuseks Mälu treenimiseks ja meeldejätmise soodustamiseks pole vaja teha midagi üleloomulikku – teadlaste kinnitusel on abi üsna argistest tegevustest. Hoia selg sirge. San Francisco ülikooli teadlased leidsid, et kui hoida selg sirge, suureneb hapniku juurdevool ajju 40 protsenti – ligi poole võrra! – ja see aitab parandada mälufunktsioone, kirjutab GeniusBeauty. Pane silmad kinni. Tuleb ju tuttav ette pilt, kuidas keegi klassikaaslastest üritab tahvli ees seistes kinnisilmi halvasti pähe õpitud luuletust ette lugeda. See instinktiivne käitumine toimib, kinnitab Inglismaal Surrey ülikoolis läbi viidud uuring: kinnisilmi möödunut meenutades suudavad inimesed anda detailsemaid ja täpsemaid vastuseid. Väldi ukseavasid. Notre Dame ülikooli teadlased
toiduainetes, eriti palju näiteks merekalades nagu makrellid ja sardiinid, samuti leidub seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis,» räägib Nurk. Apteekri sõnul sisaldavadki apteekides saadaolevad mäluerksust tõstvad ja keskendumisvõimet parandavad preparaadid B-rühma vitamiine, letsitiini, glutamiinhapet, koensüümi Q10. Lisaks on erinevaid kombinatsioone antioksüdantide, mineraalainete ja erinevate taimsete koostisosadega.
Pea apteekri või arstiga nõu
Vida Press
Siiski paneb Merilin Nurk südamele, et lastele toidulisandeid ostes peaksid vanemad apteekriga nõu pidama ning mõtlema, mis on lapse väsimuse taga. «Ehk ei ole lapsele antud piisavalt puhkust või on söögikorrad ebaregulaarsed ja/või on toidu-
leidsid, et ukseava läbides kaovad inimese peast lühiajalisse mällu kogunenud teabekillud kui peoga pühitult. Ära siiski hakka uksi kartma, pigem järgi reeglit, et kui sulle ei meenu, mida vannitoas mõtlesid, siis mine sinna tagasi. Kasuta ebatavalisi kirjastiile. Princetoni ja Indiana ülikooli psühholoogid leidsid, et tavatute kirjastiilidega kirjapandut mäletasid inimesed rohkem. Teadlased selgitavad seda sellega, et raskemini loetavatest fontidest ei libise inimese silmad niisama lihtsalt üle – sellist teksti loetakse põhjalikumalt. See paneb omakorda asja üle mõtlema ning tänu sellele jääb loetu paremini meelde. Kirjuta käsitsi. Tänapäeval eelistavad inimesed kõike elektrooniliselt talletada. Väga paljud uuringud kinnitavad aga, et meeldejätmise seisukohalt on käsitsi kirjutamine efektiivsem.
sedelis vajaka värsketest puu- ja köögiviljadest, küllastumata rasvhapetest või muust kasvavale organismile hädavajalikust?» on küsimused, mida iga lapsevanem peaks endalt küsima. Alla 13-14aastastele mälutugevdajaid ei soovitata. Et jõudu ja jaksu oleks rohkem, soovitab Merilin Nurk energiat ammutada tasakaalustatud toitumisest: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas, tarbida vähem soolast ja rasvast toitu ning janu kustutada veega. «Asendamatu ja parim energiaallikas on korralik puhkus lihtsalt olemiseks ja unistamiseks ning hea uni,» kinnitab ta. Eriti just pingelisel ajal, kuid ka iga päev on soovitatav piirata teleri vaatamist ja arvuti kasutamist ning selle asemel liikuda värskes õhus ning mõõdukalt sportida. Ka tuleks tähelepanu pöörata tubade tuulutamisele ja piisavale päevavalgusele – sealtki saab looduslikku lisaenergiat.
Jätkub vastuvõtt iluteeninduserialadele. Kiirematele tasuta töövahendite stardikomplekt.
Avatud uste päev 22.03.2017 eesti keele testimine ja kehalised eelkatsed
23.03 ning 27.05.2017 Registreeru kodulehel www.sisekaitse.ee/avatud-uksed
vastuvĂľtt 19.-29.06.2017