Kooli ABC november 2014

EESTI POISS ON EUROOPA PARIM NOOR VEEBIDISAINER

Kooli ABC

Mis aitab märgata andekust?

ÕHTULEHE AJAKIRI Teisipäev, 25. november 2014

PROFESSIONAAL KOOLITUSKESKUS

Keevitajate väljaõpe

(teoreetiline ja praktiline) Algtase 120 h Algteadmistega ja praktilise poolega 80 h

Keevitajate ümberkvalifitseerimine (teoreetiline ja praktiline) 40 h

Keevitajate kvalifikatsiooni määramine ettevõte jaoks Seminaride korraldamine

Mittepurustavat kontrolli tegeva personali koolitamine ja sertifitseerimine EN 9712:2012 alusel visuaalne kontroll magnetpulberkontroll kapillaarkontroll radiograafiline kontroll ultrahelikontroll

Seminaride korraldamine tehnilistel teemadel tellija soovil

Korraldame ka seminare, millest võtavad osa Euroopa suurimate järelevalveorganite esindajad.

Eesti vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi litsents No: 7115HTM

Kontakt: Natalja Polikarpova +372 5626 9680

www.migroup.ee

2

Ametiõpe

Teisipäev, 25. november 2014

Veebidisainer Silver Mähar: «Olla parim – see on väga hea tunne!»

Mari Luud

«Kindlasti oleks suur rõõm saada medal,» ütles veebidisainer Silver Mähar mõni aeg enne EuroSkillsile sõitmist. Kolm päeva lakkamatut makroonidele mõtlemist Prantsusmaal – ja medal oligi käes. Mitte lihtsalt medal – kuldmedal.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Makroonidele ei mõelnud Silver siiski mitte soovist end eduka võistluse järel nendega premeerida.

Kolme päeva jooksul, kokku 18 tunniga tuli tal oktoobri hakul Prantsusmaal peetud üle-euroopalisel ametiõppurite kutsevõistlusel teha veebileht neile sealkandis väga menukatele maiustustele. Töö tõi võidu.

Ehkki enne Prantsusmaale sõitmist rääkis Silver medalivõidust tingivas kõneviisis, tunnistas ta pärast kullaga naasmist, et tundis end üsna kindlalt ja sisimas oli kuldmedal sihikule võetud.

Suur huvi ala vastu

Enesekindluseks oli muidugi ka põhjust, sest Tartu kutsehariduskeskuse vilistlase võistluskogemus oli selleks ajaks juba üsna korralik: kahe aasta eest oli ta parim võistlusel «Trükis 2012», Eesti ametiõppurite kutsevõistlusel «Noor meister» on ta veebidisainis kahel korral osalenud ja mõlemal korral kuldmedali võitnud. Eelmisel talvel sai ta teise koha Päästeameti tuleohutusteemalisel postrikonkursil ja kevadel osales külalisvõistlejana Soome kutseõppurite võistlusel «Taitaja 2014», mille lõpetas taas parimana.

Mis on selle võidult võidule astumise taga?

Silver ise usub, et see on tõsine huvi ala vastu. «Kui seda poleks, siis oleks ju kooliski teinud just nii palju, kui nõutakse, ei kriipsugi rohkem – aga sellise suhtumisega ei jõua ühelgi erialal kuigi kaugele,» ütleb ta. «Lisaks sellele, mida õpetatakse, tuleb ise uurida, huvi tunda, omal käel õppida. Aga kui ala, millega tegeled, meeldib, siis pole see ka raske, igal juhul pole mina pidanud ennast selleks sundima, see kõik lihtsalt pakubki mulle huvi, ma tahan sellest võimalikult palju teada.»

Kooli ABC

Kutsekoolis on praktikal suur osa ja nii on sul võimalikule tööandjale välja käia mingigi kogemus – seda nad kõik ju soovivad.

Eesti edukaim võistleja tänavusel EuroSkillsil, kuldmedali pälvinud veebidisainer Silver Mähar.

Silveri juttu on põhjust vägagi tõsiselt võtta – ta teab, millest räägib, sest veebidisaineri eriala ei olnud pärast keskkooli tema esimene valik. Õigemini: seda polnudki valikute hulgas. Üldse polnud tal kuni lõpuklassini selget ettekujutust, mida minna edasi õppima, kelleks saada.

Tähtis on lõpptulemus

Pärast lõpetamist astus Silver Mähar ülikooli ja õppis ühe aasta infotehnoloogiat. «See oli aga, vähemalt kõrghariduse tasemel, minu jaoks pisut liiga teoreetiline,» tunnistab ta. Järgmine valik oli semiootika, millele kulus poolteist aastat – ikka selge rahulolu ja ülima vaimustuseta. «Kogu see teoreetiline õpe oli minu jaoks igav ja kuivavõitu,» tunnistab noormees.

Oma eksirännakuid haridusteel Silver ei kahetse, pigem on ta seda meelt, et kõik siin elus õpetab midagi ja kõike õpitut annab enda kasuks pöörata. Endiselt usub ta sedagi, et pole midagi kummalist, kui

JÄTKUB PÖÖRDEL »

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

Veebidisaineri võistlus «See oli veebilehe kokkupanek täiesti nullist,» rääkis Silver Mähar. Ära võeti telefonid, internetti sai kasutada minimaalselt ja seetõttu pidi ta enne võistlust mitmeid spetsiifilisi asju pähe õppima.

Esimesel päeval tegeles ta lehekülje haldusosaga, teisel päeval disainiga ning viimasel päeval paigutati veebilehele graafikadisainer Martin Siilaku tehtud logo, brošüür ja animeeritud ribareklaam. «Lõpuks töötas leht täiesti korralikult ja oli isegi natuke ilus,» nentis Mähar.

OHTULEHT.EE

Rubriik

3

Teisipäev, 25. november 2014

VEEL ÜKS ÖÖ, ET PÄÄSTA PÄEV

4

Ametiõpe

Teisipäev, 25. november 2014

« ALGUS PÖÖRDEL noor inimene keskkooli lõpus täpselt ei tea, millise erialaga tahaks ta oma elu siduda. Kiiret pole tegelikult ju kuhugi, tähtis on mitte niisama passima jääda, vaid valida, mõelda ja kaaluda.

Ka see seisukoht, et puhtast kohusetundest tuleks kool lõpetada erialal, mida õppima asusid, ehkki oled ammu aru saanud, et see pole päriselt sinu jaoks, ei tundu Silverile õige.

«Mina tegin alguses valesid valikuid,» nendib ta.

«Lõppkokkuvõttes pole sellest katki ju midagi.»

Peamine on julgus otsustada – ja kui vaja, siis ümber otsustada. Tähtis on, et saaksid rahul olla sellega, kuhu lõpuks välja jõuad.

Silver leidis lõpuks selle õige, veebispetsialisti eriala Tartu kutsehariduskeskuses, kust sai lõpudiplomi tänavu suvel.

Mitmekesisus ja loomingulisus

Oktoobri alguses pani Prantsusmaal Euroopa ametiõppurite kutsemeistrivõistlusel EuroSkills 2014 oma oskused proovile rohkem kui pool tuhat kutseõppurit 26 riigist. Eestit esindas 14 võistlejat: floristid, veebidisainer, graafiline disainer, trükkal, mehhatroonikud, plaatija, ehitusviimistleja, kokk, restoraniteenindaja ja IT-meeskond. Euroskillsi tänavused medalivõitjad (vasakult) Diana Tšistjakova (restoraniteenindaja), Silver Mähar (veebidisainer), Elsa Pärna (ehitusviimistleja), Merit Martin (florist), Taimo Avloi (plaatija) ja Martin Siilak (graafiline disainer).SA Innove

Tallinna Teeninduskool

TEKO AVAB

KAKS UUT ERIALA! teeninduskool.ee

Majaka 2, Tallinn, telefon 605 3108

Valitud eriala võimaldab tegelda nii programmeerimise kui ka disainiga ning pakub väga erinevaid väljakutseid, mis ei lase rutiinil tekkida.

«Minu arvates peab töös olema põnevust sinu enda jaoks,» usub Silver. «Veebidisaineri ameti juures meeldib mulle just mitmekesisus. Paberi ja pliiatsiga askeldamine mulle väga pinget ei paku, oma töös saangi kõik ära teha arvutis. Äge on see, et veebidisaineri töös pole kunagi kõik lõpuni selge, alati saab midagi ise juurde õppida.» Tähtsaks peab Silver ka seda, et tema töö tegemine ei sõltu üldjuhul asukohast – see annab oma elu korraldamisel väga avarad võimalused. Õpinguaastaid meenutades nimetab ta ühe väga olulise asjana individuaalset lähenemist: «Mulle see väga meeldis, et kui õpetaja märkas, et sa suudad rohkem kui need ülesanded, millega parajasti tegeldi, siis andis ta sulle põnevama, rohkem võimetekohase ülesande. Praktilise õppe suhteliselt suur osa on kutseõppes üldse suur pluss. Endal oli hea tunne, kui said mõne keerulise asjaga hak-

dƂƂƚƵƌŐ ǀĂũĂď ƉƌĂĞŐƵ ŚćĚĂƐƟ ŬŽŽůŝƚĂƚƵĚ ũƵŚƚĞ ŬĂƵďĂŶĚƵƐĞƐ͕ ƐĂŵƵƟ ŽŶ ǀĂũĂ ŚŽƚĞůůŝƚƵďĂĚĞ ĞƩ ĞǀĂůŵŝƐƚĂũĂŝĚ͕ ƐĞĞƉćƌĂƐƚ ĂǀĂŵĞ ũƵďĂ ĂĂƐƚĂ ϮϬϭϱ ĞƐŝŵĞƐĞů ƉŽŽůĞů dĂůůŝŶŶĂ dĞĞŶŝŶĚƵƐŬŽŽůŝƐ ŬĂŬƐ ƵƵƚ ĞƌŝĂůĂ ʹ MÜÜGIKORRALDAJA ja TOATEENIJA. Müügikorraldaja ƁƉƉĞŬĂǀĂůĞ ŽŽƚĂŵĞ ƁƉƉŝŵĂ ŬĞƐŬŚĂƌŝĚƵƐĞŐĂ igas vanuses ŝŶŝŵĞƐŝ͕ ŬĞƐ ĂƐƵǀĂĚ ƁƉƉŝŵĂ ƵƵĞ ʹ ŬƵƚƐĞƐƚĂŶĚĂƌĚŝů ƉƁŚŝŶĞǀĂ ʹ ƁƉƉĞŬĂǀĂ ũćƌŐŝ͘ ĞůŶĞǀ ŵƺƺŐŝĂůĂŶĞ ǀćůũĂƁƉĞ pole oluline͘ DƺƺŐŝŬŽƌƌĂůĚĂũĂ ƁƉĞ ƚŽŝŵƵď ϭ Ă ϭϬ ŬƵƵĚ ŶŝŶŐ ƁƉƉĞ ůćďŝŶƵ ŽŵĂŶĚĂď ŬĂƵďĂŶĚƵƐĞƩ ĞǀƁƩ Ğ ĞƐŵĂƚĂƐĂŶĚŝũƵŚŝ ŬŽŵƉĞƚĞŶƚƐŝĚ͘ OƉĞ ƚŽŝŵƵď ƚƂƂŬŽŚĂƉƁŚŝƐĞƐ ƁƉƉĞǀŽƌŵŝƐ͘ <ŽŽůŝƐ ŬćŝĂŬƐĞ ƺůĞ ŶćĚĂůĂ͕ ŬĂŚĞů ƉćĞǀĂů ŶćĚĂůĂƐ͕ ƺůĞũććŶƵĚ ĂũĂů ƚŽŝŵƵď ƁƉĞ ƉƌĂŬƟ ůŝƐĞŶĂ ŽƚƐĞ ƚƂƂŬŽŚĂů͘ WƌĂŬƟ ŬĂŬŽŚĂŬƐ ƐŽďŝǀĂĚ ŬƁŝŬ ŬůŝĞŶĚŝƚĞĞŶŝŶĚƵƐĞŐĂ ƐĞŽƚƵĚ ĞƩ ĞǀƁƩ ĞĚ͘ dƂƂŬŽŚĂƉƁŚŝŶĞ ƁƉĞ ĂŶŶĂď ĞƩ ĞǀƁƚĞƚĞůĞ ǀƁŝŵĂůƵƐĞ ŬŽŽůŝƚĂĚĂ ũƵƐƚ ĞŶĚĂůĞ ƐŽďŝǀĂƚ ƚƂƂũƁƵĚƵ ŶŝŶŐ ƐĞĞůćďŝ ƐƵƵƌĞŶĚĂĚĂ ŬŽŶŬƵƌĞŶƚƐŝǀƁŝŵĞƚ͘ <ŽŽůŝƚƵƐƐĞ ƐĂĂď ƐƵƵŶĂƚĂ ĞƩ ĞǀƁƩ ĞƐ ƚƂƂƚĂǀĂŝĚ͕ ŬƵŝĚ ĞƌŝĂůĂƐĞ ŚĂƌŝĚƵƐĞƚĂ ƚƂƂƚĂũĂŝĚ͘ ^ĂŵƵƟ ŽŶ ƁƉƉŝŵĂ ŽŽĚĂƚƵĚ ŶĞĞĚ ƚƂƂƚĂũĂĚ͕ ŬĞƐ ŽŶ ĞƌŝĂůĂƐĞ ŚĂƌŝĚƵƐĞ ŽŵĂŶĚĂŶƵĚ ĂĂƐƚĂŝĚ ƚĂŐĂƐŝ͘ Toateenija ƁƉĞ ƐŽďŝď ƚćŝƐĞĂůŝƐĞůĞ ŝŶŝŵĞƐĞůĞ͕ ŬĞĚĂ ŚƵǀŝƚĂď ƚŽĂƚĞĞŶŝũĂ ĞƌŝĂůĂ͕ ŶŝŶŐ ŝŶŝŵĞƐƚĞůĞ͕ ŬĞƐ ƐŽŽǀŝǀĂĚ ĞŶĚ ĂŶƚƵĚ ĞƌŝĂůĂů ƚćŝĞŶĚĂĚĂ ũĂ ƐĂĂĚĂ ƚƂƂŬƐ ǀĂũĂůŝŬ ŬǀĂůŝĮ ŬĂƚƐŝŽŽŶ͘ dŽĂƚĞĞŶŝũĂ ƁƉĞ ŽŶ ƐĞƐƐŝŽŽŶƁƉĞ͕ ŵŝƐ ĂŶŶĂď ǀćŐĂ ŚĞĂ ǀƁŝŵĂůƵƐĞ ŬŽŽůŝ ŬƁƌǀĂůƚ ŬĂ ƚƂƂƚĂĚĂ͘ OƉĞ ƚŽŝŵƵď ĞĞƐƟ ŬĞĞůĞƐ͕ ŬƵŝĚ ŽůĞŶĞǀĂůƚ ŐƌƵƉŝ ŝƐĞćƌĂƐƵƐƚĞƐƚ ŽůĞŵĞ ǀĂůŵŝƐ ůƁŝŵŝŵĂ ŽƐĂ ĞƌŝĂůĂĂŝŶĞŝĚ ŬĂ ǀĞŶĞ ŬĞĞůĞƐ͘ dĞƌǀĞ ƁƉƉĞƉĞƌŝŽŽĚŝ ũŽŽŬƐƵů ŬŝŶĚůƵƐƚĂŵĞ ƁƉƉƵƌŝůĞ ŬŝŶĚůĂ ƚƂƂŬŽŚĂ͕ Ŷŝŝ ŽŶ ǀƁŝŵĂůŝŬ ƐĂĂĚĂ ũƵďĂ ŬŽŽůŝƐ ŬćŝŵŝƐĞ ĂũĂů ĞŶĚĂůĞ ƚƂƂŬŽŐĞŵƵƐŝ ŶŝŶŐ ŬĂ ƚĂƐƵ ƚĞŚƚƵĚ ƚƂƂ ĞĞƐƚ͘ WćƌĂƐƚ ƁƉŝŶŐƵŝĚ ƉĂŬƵŵĞ ůƁƉĞƚĂŶƵƚĞůĞ ǀƁŝŵĂůƵƐƚ ũćƚŬĂƚĂ dĞŬŽƐ ŚŽŵŵŝŬƵƐƂƂŐŝƚĞĞŶŝŶĚĂũĂ ƁƉƉĞŐĂ͕ ŵŝƐ ǀƁŝŵĂůĚĂď ĂǀĂƌĚĂĚĂ ŽŵĂ ƚƂƂǀƁŝŵĂůƵƐŝ ƚƂƂƚƵƌƵů͘ OƉŝǀćůũƵŶĚŝƚĞ ƐĂĂǀƵƚĂƚƵƐƚ ŚŝŶŶĂƚĂŬƐĞ ,ŽƚĞůůŝƚĞĞŶŝŶĚĂũĂ ϯ ƚĂƐĞŵĞ ŬƵƚƐĞĞŬƐĂŵŝŐĂ͕ ŵŝůůĞƐƚ ƐŽŽƌŝƚĂƚĂŬƐĞ ƚŽĂƚĞĞŶŝũĂ ŽƐĂŬƵƚƐĞ ŬƵƚƐĞĞŬƐĂŵ͘ <Ƶŝ ŬƵƚƐĞĞŬƐĂŵŝ ƐŽŽƌŝƚĂŵŝŶĞ ƉŽůĞ ǀƁŝŵĂůŝŬ͕ ƐŝŝƐ ůƁƉĞƚĂƚĂŬƐĞ ƁƉŝŶŐƵĚ ŬƵƚƐĞĞŬƐĂŵŝŐĂ ǀƁƌĚƐƵƐƚĂƚƵĚ ůƁƉƵĞŬƐĂŵŝŐĂ͘ <ƵƚƐĞƁƉƉĞ ůƁƉĞƚĂŶƵůĞ ǀćůũĂƐƚĂď ŬŽŽů ůƁƉƵƚƵŶŶŝƐƚƵƐĞ ŬŽŽƐ ŚŝŶŶĞƚĞůĞŚĞŐĂ͘ dĂůůŝŶŶĂ dĞĞŶŝŶĚƵƐŬŽŽů ŽŶ ŬƵƚƐĞƁƉƉĞĂƐƵƚƵƐ͕ ŬƵƐ ƉƂƂƌĂƚĂŬƐĞ ƐƵƵƌƚ ƌƁŚŬƵ ƵƵƚĞ ƁƉƉĞŬĂǀĂĚĞ ĂƌĞŶĚĂŵŝƐĞůĞ ũĂ ƐĞĚĂ ũƵƐƚ ŬŽŽƐƚƂƂƐ ĞƩ ĞǀƁƚĞƚĞŐĂ͘

Ametiõpe

5

Teisipäev, 25. november 2014

Raul Vinni / Saarte Hääl

«Hea tulemus innustab süvenema» Martin Siilak koos disaini õppesuuna juhi Maila Juns-Veldrega tänavukevadisel Kuressaare ametikooli lõpuaktusel. kama. See innustaski ka omal käel uurima ja katsetama – nii huvi asja vastu aina kasvas.»

Kutsekooli ajal käis Silver Tartus praktikal veebilahendusi loovas ettevõttes Newtime: «Seal sain tiimiga töötamise kogemuse, seda päris töökeskkonnas, ja loomulikult õppisin kolleegidelt mitmeid erialaseid töövõtteid.»

Eduka noore veebidisaineri hinnangul ongi kutseõppe üks suuri plusse see, et palju saab käia praktikal, kinnistada oma erialaseid teadmisi ja oskusi.

«Tööandjad märgivad kuulutusteski eeldusena eelnevat töökogemust,» toob ta näite. «Kui oled palju praktikal käinud, on sul mingigi tegelik kogemus olemas, mida välja käia.»

Silver on veendunud, et kõnnib nüüd õiget rada.

«Minu eriala pakub väga palju erinevaid võimalusi, tööst juba puudust pole,» on ta kindel. «Ka edasiõppimisvõimalused kõrgkoolis on täiesti olemas.

Praegu ma seda ette võtta ei kavatse, aga ei väida ka, et ei tee seda kunagi – see on tulevikus üsna reaalne. Ühte tean aga praeguseks täpselt: milliseid valikuid ma ka ei teeks, tahan ma olla parim.

See on väga hea tunne.»

Multimeedia meeskonnana koos Silver Mähariga EuroSkillsil pronksmedali pälvinud graafiline disainer Martin Siilak tahaks tulevikus töötada valdkonnas, mis nõuaks head fantaasialendu – näiteks videomängude kujundajana.

Martini tee praeguse eriala juurde läks samuti väikeste haakidega.

Alguses õppis ta Kuressaare ametikoolis arvutiteeninduse eriala ja avastas alles seal graafilise disaini ning fotograafia. Ta lõpetas kooli, käis ära ajateenistuses ja töötas mõnda aega ka arvutitehnikuna, kuid sai üsna kiiresti aru, et see pole töö, mille juurde ta tahaks jääda ja mis teda jäägitult köidaks.

Nii astus Martin uuesti Kuressaare ametikooli, seekord multimeedia kujundaja erialale. Neil, kes kaaluvad sama eriala õppima asuda, soovitab Martin asjaga juba gümnaasiumi ajal tegelda: sisseastumisel näiteks tuli tal kaasa võtta oma portfoolio varasematest töödest. «Õppekavas on teoo-

Kui õpetaja märkas, et suudad rohkem, andis ta sulle põnevama, rohkem võimetekohase ülesande.

3 a.

riat, aga ka palju praktikat. Väga palju oli maalimist ja joonistamist, minu jaoks oli see suur lisaväärtus. Õpetati ka palju uusi programme, millest ma varem ainult kuulnud olin,» kirjeldab ta. Et teisel katsel tabas valik kümnesse, kinnitab seegi, et võistlusel «Noor meister 2013» osutus Martin parimaks graafiliseks disaineriks Eesti kutseõppurite seas.

Võistlus annab kogemusi

Võistlustest kõneldes märgib Martin, et kindlasti on mõistlik kasutada õpingute ajal võimalust end erialaselt proovile panna ja oma oskusi teistega võrrelda.

Kui tuleb hea tulemus, innustab see veel rohkem süvenema ja valdkonnaga tegelema.

Oma ameti plussidena nimetab ta töö mitmekülgsust ja eriala pakutavaid võimalusi: multimeedia kujundaja võib tegelda filminduse, fotograafia, joonistamise, animatsiooni, veebidisaini, digimaali, plakati ja üldreklaami disainiga – tööpuudust pole põhjust peljata.

2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: VASTUVÕTT ALANUD !!! ÕPPETÖÖ ALGUS VEEBRUAR 2015 * Robotitehnik (jätkuõpe) Juuksur * Müüja * Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe)

ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015 Põhikooli baasil

TaskuTark koolitöödes a abiks biks Uus nutirakendus TaskuTark annab õpilastele võimaluse tegelda koolitöödega igal ajal ja igas kohas tavapärase õpiku kõrval on nüüd kasulikuks õppevahendiks telefon, aga ka tahvelarvuti. Nii saab ära kasutada ootamatult tekkinud vaba aega, et õppida koolitükke või leida kiirelt abi õpitu kordamiseks ja meeldetuletamiseks. TaskuTarga materjalid koostanud õpetajatel on aastatepikkune õpetamiskogemus.

Riiklikul õppekaval põhinev rakendus on jaotatud 12 klassiks. Iga klassi all on vastavad õppeained, mis omakorda jagunevad I ja II poolaastaks.

Infomaterjalidele on lisatud õppimist lihtsustavaid ja õpitut kinnistavaid näiteid, teste, pilte, videoid ja mänge. Täismahus on praegu olemas bioloogia, loodusõpetus, keemia; suures ulatuses füüsika ja geograafia; lisaks emakeelt, matemaatikat ja ajalugu. Nii mõnedki õpetajad on seda juba oma õpilastele soovitanud ning kasutusele võtnud. Eesmärk on teha kättesaadavaks kõik meie koolides õpitav.

Tasuta allalaetav rakendus on kasutatav kõigis Android ja iOS süsteemi seadmetes. KOOLI ABC

1 a.

1,5 a.

2 a.

1 a.

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

3,5 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

Keskkooli baasil Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja * Meisterjuuksur (jätkuõpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal

2,5 a.

2 a.

2 a.

2 a.

1 a.

1 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

2,0 a.

* kaugõpe ** õhtuneõpe

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS

6

Kogemus

Teisipäev, 25. november 2014

Vahetusõpilasest ettevõtjaks Mis on ühist vahetusõpilasel ja ettevõtjal? Lihtne: kumbki ei saa hakkama riskijulguse ja ettevõtlikkuseta. 18aastasel Rudolf Gustav Hannil jagub nii ühte kui ka teist.

Pärnust pärit Rudolf õpib EBS gümnaasiumis ja tegeleb peale õpingute nii paljude asjadega, et kõrvaltvaatajail jääb üle vaid imestada: kuidas ta küll jõuab?

Eelmise aasta veetis Rudolf YFU Eesti vahetusõpilasena Saksamaal, täpsemalt Baierimaal. Seda sammu peab ta oma senise elu parimaks kogemuseks, sest aastasse mahtus kuhjaga ilusaid hetki ja meeldivaid muljeid, aga ka probleeme ja keerulisi olukordi, kus loota sai vaid iseendale.

«Iseseisvus, varasemast oluliselt suurem enesekindlus, oskus näha suurt pilti ja motivatsioon aina tegutseda,» loetleb Rudolf plusse, mis ta võõrsil veedetud kuudest kaasa sai tuua. Rääkimata muidugi keeleoskusest ning suutlikkusest Eesti ja

Saksamaa vahelisi sidemeid-paralleele senisest oluliselt paremini mõista.

«Ajujahil» 40 esimese sekka

Tegelikult poleks siinkohal aus jätta märkimata, et ettevõtjaid d ja ja õpilasvahetust õpil õp ilas il asva as vahe va hetu he tust st seob seo eob b veel veell miski: miiski ki: Rudolf on ükss neist noortest, kes sai vahetusaastaks taks vajaliku rahaku Eesti ettevõtjate summa kokku toel. Kes selle e kadalipu ise läbi on teinud, teab, eett rahaküsimine pole «Ajujaht 2014» 4» ulle viib võistlustulle udolf(vasakult) Rudolfi, Karl Gustav Hanni, ri ja Angelo Maiuri Sten Priisalu.. Ei mingit hirmu koste genud vastaste n ees – loota on ärt taas ühte väärt iavad kogemust, leiavad noormehed.

lihtne, igaühel see ei õnnestugi. Küllap oli ettevõtjail silma ja nad nägid, et midagi selles noormehes on, teda tasub toetada. Õigesti tegid – praeguseks on Rudolf igas mõttes tuule tiibadesse saanud.

Tõsi, Rudolfi särasilmset tegutsemist on märgatud ka varem – kooli õpilasesinduse esimees, aktsiooni sioo i nii «Vanapaber «V Vanapaber ei ole praht» peakorraldaja ja 2012. aasta Pärnu linna aktiivse noore tiitel – need

Kogemus

7

Teisipäev, 25. november 2014

on vaid mõned faktid tema varasemast elust.

Praegu on Rudolf OÜ Tegude Kalender tegevjuht ja turundab juba neljandat aastat ilmuvat kalendrit, mille idee kasvas välja tema enda õpilasfirmast ning on edasi arenenud ENTRUMi programmi abil.

Kalendris on igale päevale märgitud üks hea tegu, näiteks «Naerata!» «Kallista!» või «Tee pannkooke!»

Vahetusaasta andis lisadoosi iseseisvust ja enesekindlust, oskuse näha suurt pilti ja motivatsiooni tegutseda – ettevõtjalegi vajalikud omadused.

YFUga on noormees seotud ka pärast vahetusaastat, panustades organisatsiooni töösse vabatahtlikuna, aga tegev on ta veel mitmete muude projektide juures. Neist kõige silmapaistvam on Tempesta Camera Gear, millega jõuti 2014. aasta «Ajujahi» 40 esimese sekka, kus nad asuvad võistlustulle, vastaseks suured ja kogenud ettevõtjad.

Kolmest noormehest koosneva tiimi võistlusideeks on taskukohase hinnaga kaameravarustus noortele filmimeistritele.

Kuidas ta seda kõike jõuab? «Kes teeb, see jõuab,» naerab Rudolt. «Hea ajaplaanimine ja hea meeskond on muidugi selle aluseks. Noorele inimesele on kogemused kõige olulisemad ja just neid ma jahtimas olengi.» KRISTI MÄRK

Ära maga võimalust maha!

Neil, kes tahaksid tuleval kevadel riigieksameid teha, ehkki keskharidust kinnitav paber juba käes, tasub meeles pidada, et viimane päev selleks soovi avaldada on 20. jaanuar.

Tuleb ette, et et gümnaasiumi lõpetades on tulevikuplaanid ebaselged, edasiõppimise kavatsust pole, ainus eesmärk on riigieksamid kuidagi ära teha – olgu tulemus kui kehvake tahes, peaasi, et läbi!

Plaanid võivad muutuda

Mõne aasta pärast võivad aga sihid selgineda, esialgne kihk maailmas ringi rännata leeveneda ja plaan edasi õppida üha kindlamat kuju võtta.

Oma lõputunnistuse keskmist hinnet kokku arvutades võib meel päris mõruks minna.

Selle asemel, et masendusekarvalisse kahetsusepilve ulpima jääda ja iseennast haletseda, tasub end kokku võtta, mõnda aega tõsist tööd teha, et gümnaasiumimaterjal üle korrata ja riigieksam – või ka mitu – uuesti teha.

Et õppimine pole juba ammu vaid noorte privileeg, võiks üle korrata sedagi, et just sama-

moodi saavad riigieksameid teha ka need, kes on keskhariduse omandanud siis, kui riigieksameid praegusel moel veel ei tehtud. Pole vaja muud, kui aegsasti oma soovist teada anda ja ennast edukaks soorituseks ette valmistada.

Enne seda on mõistlik kõrgkoolist, kuhu soovitakse õppima asuda, järele uurida, millised riigieksamid peaksid kindlasti tehtud olema – pärast 20. jaanuari oma valikuid enam muuta ei saa, selleks ajaks peaks pilt selge olema.

Kuhu soovist teada anda

Riigieksamitele saab end registreerida kuni 20. jaanuarini kas riigiportaali www.eesti.ee vahendusel, kuhu sisenemiseks on vaja ID-kaarti või autentimist internetipangas, või läbi sihtasutuse Innove, kus saab avalduse täita kohapeal või saata selle posti teel: Lõõtsa tn 4, 11415, Tallinn.

o k a Sär Uga F Y

s o o k a r Sä a g U F Y

JÄTKUB PÖÖRDEL »

YFU?

YFU on uks avatud ja kaasavasse maailma

Kuidas?

Meiega muudad maailma oma koduks välismaal õppides, vahetusõpilast vastu võttes, vabatahtlikuna või toetajana panustades

Miks?

Tutvu lähemalt www.yfu.ee facebook/yfueesti

„I must do everything I can with my life so that the city lights will never go off again.“ Rachel Andresen, YFU asutaja

YFU organisatsioonil on aastate pikkune kogemus, rahvusvaheline koostöövõrgustik ja programmide toetussüsteem, mis tagavad eduka vahetusaasta ja positiivse kogemuse jätkumise kogu eluks

8

Tunne last

Teisipäev, 25. november 2014

Kuidas tuvastada lapse anded

« ALGUS PÖÖRDEL Digitaalselt allkirjastatud avalduse saab saata aadressile innove@innove.ee.

Varemlõpetanutele määratakse riigieksamite toimumise koht avaldusel märgitud aadressi järgi. Üldjuhul toimuvad riigieksamid gümnaasiumide juures, erandiks on suurlinnad, kus suure eksaminandide arvu korral ei soorita varemlõpetanud riigieksameid koos abiturientidega. Kui inimene tahab eksameid teha väljaspool oma kodukanti, tuleb sobiv linn/maakond avalduses ära märkida.

Eksamikoht antakse kirjalikult teada vähemalt kaks nädalat enne eksameid, teade saadetakse kas avalduses märgitud postiaadressil või e-posti aadressil, saamisviisi eelistus tuleb endal ära märkida.

Kes saab teha riigieksameid

Kutseõpe (põhihariduse baasil): arborist 28. nov 2014 (õppetöö algus 8. dets 2014) Kutseõpe (põhihariduse nõudeta): metsakasvatus 2. jaan 2015 (õppetöö algus 12. jaan 2015) nooremaednik 2. jaan 2015 (õppetöö algus 7. jaan 2015) Pärnu, Niidupargi 8/12, A120, kell 10–14 Lisainformatsioon: 442 7883 või leili.ruul@hariduskeskus.ee

www.hariduskeskus.ee

Kas ja kui varakult saab andekat last teiste seast ära tunda, et tema annet siis toetada ja sihipäraselt arendada?

ANNA-LIISA METS leht@ohtuleht.ee Sil

le

An

nu

k/

Po

sti

me

es

KUTSE HEAST KOOLIST!

Peale abiturientide on ühtlasi riigieksamite sooritamise õigus: ^ põhihariduse baasil kutseõppeasutuses lõpukursusel õppivatel õpilastel; ^ gümnaasiumiõpilastel, kes pole 12. klassis, kuid kellel on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbitud; ^ kutseõppeasutuste õpilastel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud; ^ varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud; ^ varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikutel, kes soovivad varasema aasta riigieksamitulemust parandada; ^ välisriigis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud isikutel; ^ välisriigis Eesti keskharidusele vastavat haridust omandavatel isikutel. Allikas: Innove

Tartu ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp (pildil) on kindlasti õige inimene, kellelt seda küsida – tema näeb andekaid lapsi kogu aeg enda ümber ja oskab nõu anda, mida vanemad oma lapse annete märkamiseks peaksid tegema.

Et pilt selge oleks: mida peetakse andekuseks?

Paraku pole just selles osas pilt sugugi selge – andekust ei saa väga üheselt määratleda. On suur vahe, kas käsitleme nn akadeemilist andekust, mis seostub kõrgete vaimsete võimetega ja mida saab ka testida, või hoopis andekust, mis on eelduseks balleti- või muusikakooli pääsemisel – seal on IQtestist vähe abi.

Valdkonnast sõltumata on andekuse avaldumiseks vaja pühendumist ja loovust. Arvestada tuleb ka, kas kasvukeskkond on olnud ande arengut toetav või seda pärssiv. Päris head andekuse definitsiooni polegi.

Kõige sagedamini kasutatakse sellist määratlust: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada kõrgeid või erakordseid tulemusi ühes või mitmes valdkonnas. Laste ja noorte puhul tulekski rõhutada eeskätt sõna «potentsiaal», sest imelapsi, kes ilmutavad mingis valdkonnas täiskasvanud professionaalile omast meisterlikkust juba enne täis-

Kui võistelda, siis iseendaga – paremini kui varem on juba saavutus, mida hinnata.

AOP

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE* Matemaatika Eesti keel Inglise keel RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE* Matemaatika Eesti keel Inglise keel Bioloogia

*Vaata messipakkumist www.gakk.ee/kursused Info ja registreerimine www.gakk.ee, e-mail info@gakk.ee või tel 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

Tallinna Polütehnikum

PantherMedia / Scanpix

Kui laps õppis varakult rääkima, eakaaslastest märksa varem lugema ja on koolipinki istumise ajaks juba virnade viisi raamatuid läbi lugenud, tasub ta tegemisi erilise hoolega jälgida ja toetada võimalik, et ta on keskmisest andekam.

ealiseks saamist, sünnib maailma siiski imeharva.

Mis vanusest alates on vanematel lootust aru saada, kas ja mis valdkonnas on laps andekas?

Lapse arengut peaks juba imikueast peale tähelepanelikult jälgima, ainult nii saab märgata arengu erisusi. Näiteks on hilisemas elus vaimselt võimekamatel lastel täheldatud varasemat pilkkontakti ja võimet pikemalt tähelepanu keskendada kui teistel samaealistel, samuti eelistavad nad sa-

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad, ka lühiõpe!

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Vaata lähemalt: www.tptlive.ee

JÄTKUB PÖÖRDEL »

10

Tunne last

Teisipäev, 25. november 2014

« ALGUS PÖÖRDEL gedamini uudseid stiimuleid, on tihti vähese unevajadusega jm.

Andekate põhilised erisused tulevadki ilmsiks võrdluses teiste samaealiste lastega – nende areng on üldjuhul kiirem. Samas ei ole see reegel. Näiteks võib kõrgete vaimsete võimetega seostatav kõne varane areng olla mingitel põhjustel hoopis kaua pärsitud. Mingis vanuses võib laps hakata oma andeid varjama – põhjuseks soov sarnaneda oma eakaaslastega või sobituda gruppi.

Harvad pole ka juhtumid, kui areng on asünkroonne – mingites aspektides on laps väga edenenud, mingites teistes aga sugugi mitte silmapaistev. Näiteks ei pruugi lapse sotsiaalne või füüsiline areng olla sama kiire kui tema intellektuaalne areng.

Mida tuleks erilise hoolega jälgida?

Mingis valdkonnas andekad lapsed kasutavad keskmisest sagedamini ka vastavaid väljendusvahendeid maailma peegeldamiseks – kunstis andekad joonistuste kaudu, tulevased tantsijad tantsu keeles jms. Matemaatikas andekad lapsed arvutavad tihti juba ammu enne kooliminemist mitmekohaliste arvudega, tehnilise taibuga lapsed panevad kokku keerulisi legosid, mõni aga ilmutab oma kollektsioone kogudes varakult silmapaistvaid süstematiseerimiskalduvusi, mis võib olla vihjeks, et

$ODWL 9DOPLV Kikase valmisküpsetatud lihatoodetest saate maitsva ja korraliku kõhutäie juba paari minutiga. Õppuritele soovitame Kikase kana fileepulkasid, mida sobib ka tunni ajal süüa!

ka

a

n Uudistoode - kana fileepulgad gad on müügil. Selveris, Stockmannis, annis, Prismas ja Comarketis.

www.kikas.ee facebook.com/ŬŝŬĂƐĞĞƐƟ com/ŬŝŬĂƐĞĞƐƟ /

fi

le

ep

ulg ad

kasvamas on tulevane taimetark. Neid m märke ärke tasub tähele panna ja pakkuda lapsele vastavas stavas valdkonnas lisavõimalusi, et näha, kas tegu on juhusega või on edenemine tõepoolest eakohasest est kiirem.

PantherMedia / Scanpix

se maksab Kas on mingi vanus, milleni üldse lapse andekuseilminguid oodata?

Mingit väga konkreetset ajahetke, kui saaksime kindlalt väita, kas keegi on anndekas või mitte, tegelikult pole. Tõsi, uu-ringutele toetudes saab teha ennustusi si vaimsete võimete avaldumise kohta, ta, teame ka statistilisi erinevusi poiste ja a tüdrukute või vanuselistes iseärasustes, kuid üldistuste tegemiseks on iga inimene siiski iiski liiga unikaalne.

Pigem on abiks just n-ö andeka käituumisilmingute märkamine: teatud andeed katele inimestele sageli iseloomulikud n käitumisjooned või omadused, mida on lapsel saadud pikemalt ja erinevatess situatsioonides jälgida.

Kindlasti on kasulik uurida, kas samu omadusi on lapsel märganud tei-sedki või on need seotud peamiseltt konkreetse keskkonnaga.

Andekust ei ole võimalik üheselt määratleda. Nn Kas lapsevanem saaks ise last akadeemilist andekust saab testida, aga näiteks andekuses kuidagi testida? muusikakooli pääsemisel on IQ-testist vähe abi.

Tunne last

11

Teisipäev, 25. november 2014

Lastele tuleks pakkuda võimalusi mitmesugustes tegevustes oma võimeid katsetada ja andeid avastada, aga selleks ei pea teda sundima kõigisse huvikoolidesse. Laps võib süttida päris väikesest sädemest: mõne sugulase õpetatud malekäik või näitusel nähtud taies, kellegi innustav eeskuju – näilised pisiasjad võivad anda lapsele tohutu impulsi.

Huvide ja eelduste väljendumist soodustava keskkonna loomine ongi üks paremaid testimisviise, sest tihti märgatakse just lapse andekuse valdkonnaga seotud tegevuste juures tema äärmist süvenemist ja intensiivsust.

Kas andekusega tasub vanematel tõsiselt tegelda. Kas andekus tingimata lihtsustab lapse elu tulevikus?

Mis võiks olla parem, kui see, et igaüks meist satuks tegelema alaga, kus meil on kõige rohkem eeldusi. Samas on aga selge, et inimese arengut ja valikuid mõjutavad väga paljud asjaolud, ka juhusel on siin oma osa.

Parim, mida vanemad saavad teha, on olla kohal, tegutseda koos lastega, märgata nende eeldusi ja huvisid, anda neile enesekindlust ja julgust, toetada valikutes ja õpetada võtma ka kaotusi, mida elus ikka ette tuleb, kui võimalust õppida.

Andekusealaseid teadmisi tasub täiendada, see aitab lastel ja vanematel paremini mõista iseenda

või oma lapse eripärasid, õppida oma andekust aktseptima.

Kui andekus on tuvastatud – mida teha edasi?

Kindlasti oleks vale loota sellele, et andekus tõuseb iseenesest pinnale nagu koor piimale – nii väidab üks tüüpilisemaid andekusega seotud uskumusi. Geeniusedki näevad vaeva ja meisterlikkuse või silmapaistvate tulemuste saavutamiseks tuleb paratamatult teha palju ka rutiinset tööd.

Väga tähtis on anda lapsele teadmine, et edu aluseks on jõupingutus, mitte aga kiita teda vaid tema loomupäraste annete pärast – see õpetab pigem tööd vältima. Samas on vaja jälgida, et me vanematena ei hakkaks lapsele peale suruma vaid omaenda ambitsioonidest lähtuvaid nõudmisi.

On väga tähtis, et liigse välise survestamisega ei tapetaks lapse loomulikku tegemisrõõmu ja huvi, mis on seesmise motivatsiooni kindlaimad alused. Samas aga pole mõtet neid karistada liiga lihtsate ülesannetega oskustes, mida nad juba valdavad. Andekad lapsed on väga sageli ülitundlikud nii enda kui ümbritseva suhtes, seetõttu võivad nende reaktsioonid sobimatu keskkonna suhtes olla äärmuslikud ja saada ka lisaprobleemide allikaks.

Kui võistelda, siis iseendaga Kui selgub, et laps on küll kõiges üsna tubli, aga mitte milleski eriliselt silmapaistev, kipuvad emad-isad sageli ärevaks muutuma. Kas selleks on põhjust? «Üleüldine edukultus paneb meid vahetevahel tõesti liigselt võistlema, orienteerituna peamiselt välistele eesmärkidele või võrdlusele kellegi teisega,» tõdeb Viire Sepp. «Kui suudaksime sellest survest eemalduda, seada esiplaanile iga inimese tema unikaalsuses, väärtustada eeskätt iga inimese võimekuse maksimaalset väljaarendamist, siis oleks ka pingeid märksa vähem. Kui võistelda, siis iseendaga – paremini kui varem on juba saavutus, mida hinnata. Edul on iga inimese jaoks erinev tähendus ja õnnelik võib olla eri moel. Lapse puhul on kõige olulisem seada tema arengu toetamisel tähelepanu keskmesse tugevused ja huvid, mitte keskenduda nõrkustele ja vigadele – seda nii kodus kui ka koolis.

Andekas laps? Tartu ülikooli teaduskooli

kodulehelt leiab palju huvitavat materjali laste annete tuvastamiseks ja arengu toetamiseks nii õpetajale kui ka lapsevanematele, aga lastele endilegi. www.teaduskool.ut.ee

AOP

12

Kõrgkool

Teisipäev, 25. november 2014

Kõrgkoolid toetavad koolilaste õpihuvi Kõrgkoolid pole sugugi vaid tudengite päralt, võimalust ülikoolielust aimu saada ja ennast täiendada pakutakse ka õpihuvilistele põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.

ANNA-LIISA METS leht@ohtuleht

Lahtiste uste päevadega on kõik kursis, aga need pole kaugeltki ainus võimalus. Mõned kursused algavad sügisel ja kestavad kevadeni, poole pealt nendega liituda ei saa, kuid on ka neid, mida korraldatakse semestrikaupa või lühikursuste vormis. Seega on mõne kursuse jaoks tänavustel abiturientidel rong küll juba läinud, nooremate klasside õppuritel tasub aga registreerimisajad meelde jätta, et suvel end aegsasti järgmiseks aastaks kirja panna.

Kooliõpilastele sobivate kõrgkoolikursuste ülevaadet jätkab Kooli ABC ka järgmises numbris, aga kindlasti tasub igaühel, kel tulevikuplaanides kõrgharidus, uurida kõrgkoolide kodulehekülgi, kust leiab teavet ka aasta jooksul lisanduvate õpivõimaluste kohta.

Kui koolitunnid teadmistejanu ei leevenda, tasub aegsasti tutvust teha kõrgkoolide kodulehekülgedega, et lisavõimalusi leida.

Tallinna tehnikaülikool TTÜ tehnoloogiakool. Seal on põnevaid ja praktilisi tehnika- ja tehnoloogiavaldkondi tutvustavaid kursusi gümnaasiumiõpilastele, teemade hulgas on nt programmeerimine, robootika, geodeesia ja geoinformaatika, tootearendus ja disain, telekommunikatsioon, biomeditsiinitehnika ja ehitus.

Enamasti laupäeviti toimuvate kursuste pikkus on 16–35 akadeemilist tundi ja selle edukalt läbinud gümnasist saab tunnistuse, millega TTÜsse õppima kandideerimisel on võimalik saada kuni üks täiendav konkursipunkt.

Kevadsemestri kursuste kava selgub detsembrikuus, siis saab end tehnoloogiakooli kodulehel (www.ttu.ee/tehnoloogiakool) ka kirja panna.

Mektory. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus, kus gümnasistid saavad osaleda lühiloengutes ja töötubades: kosmosetehnika, kosmoselennud ja kosmosetransport, legorobotite ehitamine, 3D printimine, keevitamise lühikursus jm. Lisainfo www.ttu.ee/ mektory.

TTÜ eelõpe korraldab Tallinnas, Tartus ja Pärnus ettevalmistavaid kursusi põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamiteks valmistumisel (matemaatikas, keemias, eesti ja inglise keeles). Matemaatikas ning eesti ja inglise keeles algavad talvel ka e-õppe kursused. (www.ttu.ee/eelope).

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI d >>/EE <K>>

MIDA ÕPID, SEDA ÕPETAD ǟ

W '/ dh> s s >/D/^ ͵ s >/ ddm d >>/EE <K>>

OOTAME SIND TARTU ÜLIKOOLI ÕPETAJAKOOLITUSE MAGISTRIÕPPESSE

Kõrgharidus avatud õppes: MAASTIKUARHITEKTUURI KINNISVARA KORRASHOIU MAJANDUSARVESTUSE RAHVUSVAHELISE MAJANDUSE JA ÄRIKORRALDUSE õppekavadel.

X Põhikooli

mitme aine õpetaja

X Kasvatusteadused X Hariduskorraldus X Koolieelse

lasteasutuse pedagoog

X Eripedagoogika

(ka päevases õppes)

sĂƐƚƵǀƁƩ ĂůŐĂď Ϭϱ͘ ũĂĂŶƵĂƌŝƐƚ ϮϬϭϱ ũĂ ƁƉƉĞƚƂƂ ĂůŐĂď ϬϮ͘ ǀĞĞďƌƵĂƌŝƐƚ ϮϬϭϱ >ŝƐĂŝŶĨŽ ŬŽĚƵůĞŚĞůƚ ǁǁǁ͘ƩƵ͘ĞĞͬĂƐƵƚƵƐĞĚͬƚĂůůŝŶŶĂͲŬŽůůĞĚnjͬ ǀƁŝ ƚĞů ϲϮϳ Ϯϲϴϲ

Õppimine ka avatud ülikooli vormis on tasuta!

Kogu info bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppest õpetajakoolituses: http://www.ht.ut.ee/et/sisseastumine Info ja konsultatsioonid tel 737 6450

KŶ ĂůŐĂŵĂƐ ŬĂ ŬŽŽůŝƚƵƐĞĚ

RAAMATUPIDAJATELE ALUSTAVATELE ETTEVÕTJATELE ARVUTIÕPETUS ALGAJATELE ARVUTI VÄIKEETTEVÕTJA TÖÖVAHENDINA

Dmm< dd sOd>h^ ^ ũĂ ƉĂůũƵ ŵƵƵĚ͘

:ćůŐŝ ŬŽŽůŝƚƵƐŝ ŵĞŝĞ ŬŽĚƵůĞŚĞůƚ ǁǁǁ͘ƩƵ͘ĞĞͬĂƐƵƚƵƐĞĚͬƚĂůůŝŶŶĂͲŬŽůůĞĚnjͬŬŽŽůŝƚƵƐĞĚ ǀƁŝ ƚĞů ϲϮϳ Ϯϲϴϰ

KÜÜNETEHNIKUTE JA RIPSMETEHNIKUTE KOOLITUSED

TÖÖALASED KOOLITUSED KORRALDAJA

KURSUS

MAHT

AEG

KOHT

16

4.12.2014

Tallinn

24

4.12.2014

Tartu

120

4.12.2014

Tartu

8.12.2014

Tartu

15.12.2014

Tallinn

RAAMATUPIDAMINE

Soome raamatupidamine algajatele Raamatupidamine MS Exceliga Raamatupidamise kursus TEGEVUSALAD Täiskasvanute tööalane koolitus Projektide, toetuste ja äriplaanide koostamine Finantskonsultatsioon ettevõtetele TARTU ESINDUS Kastani 39-12, Tartu telefon 733 3690, 5332 6481

FIE raamatupidamine ja maksud

8

MTÜ ja SA raamatupidamine ja maksud Raamatupidamise e-õpe Väikeettevõtja majandusaasta aruanne

8

18.12.2014

Tartu

21

kokkuleppel

e-õpe

6

13.02.2014

Pärnu

S E K R E TÄ R -J U H I A B I Õ P E

Tulemuslik koosolek ja selle protokollimine Personalitöö Sekretär-juhiabi kursus (ka koos raamatupidamise ja personalitööga)

8

9.01.2014

Tallinn

40

27.01.2015

Tartu

162

8.12.2014

Tartu

60

12.12.2014

Tartu

160

10.12.2014

Tallinn

48

7.01.2015

Tartu

28.01.2015

Tallinn

ET TEVÕTLUS

Ettevõtluse intensiivkursus

TALLINNA ESINDUS Pärnu mnt 67A, IV korrus, Tallinn Ettevõtluskoolitus koos äriplaani koostamise ja kaitsmisega (Ajakirjandusmaja) telefon 652 5982, 513 5882 Projektide koostamine

TURUNDUS JA MÜÜK

Läbirääkimisoskuste arendamise seminar

16

Telefonimüügi koolitus

6

16.12.2014

Tartu

24

23.01.2015

Tartu

60

16.01.2015

Tartu

60

16.02.2015

Tartu

240

14.01.2015

Tartu

Turundusstrateegia kiirkursus KEELEÕPE

Vene keel klienditeenindajale Soome keele algkursus raamatupidajale LAPSEHOIDMINE

Lapsehoidjate kursus (koos juhendatud

praktikaga)

www.reiting.ee

REGISTREERU KOOLITUSELE koolitus@reiting.ee või telefonidel 733 3690 ja 652 5982

14

Kõrgkool

Teisipäev, 25. november 2014

Heiko Kruusi / Linnaleht

Tallinna ülikool giturunduse töötoad. Osaletakse Eestit tutvustavas kultuuriprogrammis.

Rahvusvahelises suvekoolis (13. juulist–31. juulini) on kavas keelekursused, loomingulised töötoad ning mitmesugused humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning IT-valdkonna kursused.

Haridusinnovatsiooni keskus annab õpilastele võimaluse osaleda uurimisprojektides. Praegu saab liituda rannajoone ja soode uurimisrühmadega või teha uurimistöö hoopis sellest, mis põhimõttel mingi pill töötab, mõõta oma pilli erinevaid füüsikalisi parameetreid jmt. Koduleht www.tlu.ee/et/hik/koolidele/uurimisprojektid.

TLU teeb koolidega koostööd valikkursuste õpetamisel gümnaasiumiastmes. Õppekavad valmivad koos ja on kohandatud kooli vajadustele. Praegu käib see Viimsi keskkoolis ning Saue, Saku, Kiili ja Pärnu Koidula gümnaasiumis. Valikkursuste õpetamist on alustatud Kadrioru Saksa gümnaasiumis ning Mustamäe ja Viljandi gümnaasiumis.

Kindlasti tasub süveneda Tallinna ülikooli kodulehekülge (www.tlu.ee), kust õpilased võivad leida palju võimalusi, kus kaasa lüüa, et ennast arendada.

Õpilasakadeemia. Pakub enesetäiendamise võimalusi, soodustab elukutse teadlikumat valikut, suunab noori õpingute jätkamisele ülikoolis ja toetab tulevast kohanemist üliõpilaseluga. Käimasoleval sügissemestril saavad õpilased end täiendada ristmeedia, filosoofia, rakenduspsühholoogia, sotsioloogia, õiguse ja keeleõppe valdkondades. Kevadsemester algab 7. veebruaril ja kestab 9. maini. Vt www.tlu.ee/akadeemia.

Tudengivarju nädalal saab ühe päeva osaleda huvipakkuva eriala õppetöös: käia koos tudengiga loengutes, raamatukogus ja võtta osa ülikooli üritustest. Sügisene nädal on novembris, see just lõppes, kevadine on 9.–13. märtsini. www.tlu.ee/tudengivari.

Rahvusvahelise talvekooli (5.–23. jaanuarini) programmis on neli kursust: eesti ja vene keele intensiivkursused, interaktsiooni, disaini ja rahvusvahelise rii-

Tartu ülikool Tar tu ülikooli teaduskool. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele on valikus üle 40 kursuse astronoomia, bioloogia, füüsika, humanitaar teaduste, keemia, informaatika, matemaatika ja sotsiaalteaduste alalt.

Enamik kursusi on kaugõppevormis kas e-keskkonna või posti vahendusel. Õppetöö algab sügisel, kuu aega tavakoolist hiljem, et õpilastel jääks aega kooliellu sisse elada, ja kestab maikuuni. Poole aasta pealt liituda ei saa, kuid juba juunikuus saab end järgmiseks aastaks kirja panna.

Teaduskool korraldab ka võistlusi, et motiveerida õpilasi rohkem pingutama.

Käimas on 3.–6. klassi õpilastele mõeldud matemaatikavõistlus «Kuubik», kus lapsed saavad elulistes olukordades oma nutikuse proovile panna.

10. detsembril ootab füüsikahuvilisi ees võistlus «Kajakas». Igapäevaeluga seotud ja koolifüüsikale tuginev võistlus paneb proovile osalejate leidlikkuse.

Informaatikaviktoriin «Kobras» (6.–12. klass) baseerub üldisematel arvutite ja loogikaga seotud küsimustel ega eelda programmeerimisalaseid teadmisi.

Märtsis korraldataval matemaatikaalasel rahvusvahelise taustaga suurvõistlusel «Känguru» osales eelmisel aastal 17 640 õpilast (1.–10. klass) 377 koolist.

Teaduskool korraldab ka lahtisi astronoomia-, füüsika-, informaatika-, keemiaja matemaatikaülesannete lahendamise võistlusi, kus võivad osaleda kõik, kel on soovi. Need on saanud juba sedavõrd kaalu, et tulemusi arvestatakse rahvusvahelistele võistlustele lähetatavate võistkondade moodustamisel. See fakt ütleb, et ka võistluste raskustase on üsna kõrge, kuid ambitsioonikale õpilasele motiveeriv.

Teaduskooli kaudu saavad õpilased leida ka oma uurimistööle nõustaja: teemaga seotud asjatundja ülikoolist, kes annab nõu, aitab uurimistöö eesmärke seada ja asjakohast kirjandust leida. Seniste kogemustega on rahul mõlemad pooled.

Teaduskoolis toimuv on kättesaadav Facebooki lehelt www.facebook.com/ tyteaduskool ja kodulehelt www.teaduskool. ut.ee.

Rubriik

15

Teisip채ev, 25. november 2014

AIANDUS + COOL = AIANDUSKOOL!

AIANDUS MAASTIKUEHITUS FLORISTIKA KESKKONNAKAITSE TEKSTIILITÖÖ

PLUSSID

Kõrvitsalaternapidu oktoobris 2013.

+ Euroopa tasemel tingimused nii õppehoones kui ühikates + tasuta lõunasöök kõigile päevaõppes õppijatele + stipendiumi võimalus + imeilus looduslik ümbrus + sõbralikkus ja kõigiga arvestamine + võimalus praktikaks välisriigis + hea võimalus hobidega tegelemiseks

KAS SA TEADSID, ET... t t t t t t t t t t t t t t t

3ÊQJOB "JBOEVTLPPMJT ÜQJC LÊFTPMFWBM ÜQQFBBTUBM ÜQJMBTU LVUTFLPPMJT NPPEVTUBC QPPMF ÜQQFUÚÚ NBIVTU QSBLUJMJOF UFHFWVT LÜJLJ BJBOEVTLPPMJ FSJBMBTJE TBBC ÜQQJEB OJJ QÊFWBTFT LVJ TFTTJPPOÜQQF WPSNJT LÜJLJ BJBOEVTLPPMJ FSJBMBTJE QFBMF LFTLLPOOBLBJUTF TBBC ÜQQJEB OJJ QÜIJIBSJEVTF CBBTJM LVJ QÊSBTU HàNOBBTJVNJ MÜQFUBNJTU LB TFTTJPPOÜQF PO UBTVUB 7ÊIF TFMMFTU FU PO LPHVOJ TUJQFOEJVNJ WÜJNBMVT WBOJN TFTTJPPOÜQQJKB LÊFTPMFWBM ÜQQFBBTUBM PO BBTUBOF BJBOEVTLPPM QBLVC 1ÜIKB &FTUJTU QÊSJU TFTTJPPOÜQQJKBUFMF WBSJBOUJ 5BMMJOO UFPPSJB

3ÊQJOB QSBLUJLB

BJBOEVTLPPMJT PO JOUFHSBUTJPPOJSàIN OFJMF LFMMF FNBLFFMFLT FJ PMF FFTUJ LFFM BJBOEVTLPPMJT PO ÜQJMBTJ LÜJHJTU &FTUJ NBBLPOEBEFTU BJBOEVTLPPM PO WBCBSJJHJT LPIBM WÊMJTSJJLJEFTTF QSBLUJLBMF TBBEFUBWB ÜQJMBTUF BSWV QPPMFTU ÜQJMBTFMF LVMVTJE FJ LBBTOF

BJBOEVTLPPMJT PO &VSPPQB QBSJNBM UBTFNFM UJOHJNVTFE OJJ ÜQQFIPPOFT LVJ àIJTFMBNVUFT UBTVUB MÜVOBE PO PMFNBT "JBOEVTLPPMJT PO LÜJHJMF QÊFWBÜQQFT ÜQQJKBUFMF ÜQFUBKBJE PO IFBEFLT WÜJ WÊHB IFBEFLT IJOOBOVE ÜQJMBTUFTU WFFCSVBS

UÚÚUJOHJNVTJ PO IFBEFLT WÜJ WÊHB IFBEFLT IJOOBOVE UÚÚUBKBUFTU WFFCSVBS

&VSPWJTJPPOJ IJUJ i,VVMBw TÜOBEF BVUPS "BQP *MWFT FMBC 3ÊQJOBT KB 0SFMJQPJTT PO BJBOEVTLPPMJ WJMJTUMBOF

TÄIENDKOOLITUSE OSAKOND

Tööalane täienduskoolitus täiskasvanutele erinevates valdkondades

t BJBOEVT t QÜMMVOEVT t BSWVUJLBTVUVT t PTLVTLÊTJUÚÚ t n PSJTUJLB t NFUTBOEVT t LFFMFÜQF KU /ààE LB 04"04,645& ÜQQFLBWBE OBHV OÊJUFLT i1JJSEFBFEBEF FIJUBKBw WÜJ i4JMMVUJTF QBJHBMEBKBw 4UBSU KVCB KBBOVBSJT WFFCSVBSJT

XXX BJBOEVTLPPM FF t XXX GBDFCPPL DPN BJBOEVTLPPM