KooliABC mai 2014

MIKS ÕHINAL ALUSTATUD ÕPINGUD KATKI JÄÄVAD

Kooli ABC

Ametikoolide vastuvõtt varakevadele?

ÕHTULEHE AJAKIRI Neljapäev, 22. mai 2014

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Pärnu mnt 130, 11317 Tallinn, tel 655 5131, info@kosmeetikakool.ee Kool on tunnustatud kutseeksamikeskus.

KOSMEETIKU KUTSEÕPE

Rahvusvahelise Cidesco koolitusprogrammi alusel 1 a 6 k (päevane) algus 01.09.2014, eesti ja vene grupp 2 a 2 k (õhtune) algus 01.12.2014, eesti ja vene grupp 3 a (kaugõpe) algus 01.10.2014

JUUKSURI KUTSEÕPE

Rahvusvahelise Pivot Point koolitusprogrammi alusel 1 a 6 k (päevane) algus 01.09.2014, eesti ja vene grupp 2 a 2 k (õhtune) algus 25.12.2014, eesti ja vene grupp

KÜÜNETEHNIKU KUTSEÕPE 3 k (päevane) algus 01.09.2014, eesti grupp

UUS ERIALA!

SPA TEENINDAJA 9 k (kaugõpe) algus 08.09.2014

Dokumentide vastuvõtt igal tööpäeval kell 9–17 Kosmeetiku- ja juuksuriteenused kooli ilusalongis E–R kl 9–20.

Kinkekaardid!

www.kosmeetikakool.ee

2

Rubriik

Neljapäev, 22. mai 2014

CV – reklaam tööandja laual Me kõik peame ühel eluhetkel koostama oma esimese CV. Millist CV vormi kasutada?

Mida sinna kirjutada ja mida mitte? Mida teha, kui ei olegi veel töökogemust? Mida teha, kui on olnud liiga palju erinevaid töökohti või on soov eriala hoopis vahetada?

Kuidas koostada oma CV nii, et see paistaks teiste CV-de hulgast silma? – need on küsimused, mida CV koostajad kõige sagedamini küsivad ja millele vastuseid otsitakse.

Tunduvalt on suurenenud ka riikidevaheline tööjõu liikuvus ja sellega seoses ka vajadus kandideerida mõnes teises riigis, mille CV koostamise tavad võivad meile tundmatud olla.

Kuna Euroopa Liidu üheks eesmärgiks on suurendada ja lihtsustada inimeste liikuvust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, on välja töötatud üle-euroopaline CV vorm, mida kutsutakse Europassi CV-ks. Europassi CV-d on võimalik täita kõikides Euroopa Liidu keeltes. Europassi CV vorm on väga selge, ülevaatlik ja samas paindlik, mis võimaldab erineva taustaga inimestel koostada endale sobilik CV. Kui soovitakse kandideerida tööle ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis, on kõige olulisem teha oma oskused ja võimed tööandjale võimalikult selgelt mõistetavaks. Ehk peaks mõtlema, kuidas koostada endast paarileheküljeline reklaam, mis tulevase tööandja tähelepanu köidaks. CV on esmaseks kontaktiks võimaliku tööandjaga ja seega peab suutma äratada tööandja tähelepanu esimese 10-15 sekundi jooksul, kui ta CV-d loeb. See on ainuke võimalus garanteerimaks, et tööandja kutsub ka intervjuule.

postitusena. Panna kirja just see töökogemus, mis on aidanud kaasa just selleks tööks vajalike oskuste ja teadmiste omandamisele. Kui on soov eriala vahetada, proovida kirjeldada eelkõige oskusi, mis tulevad uuel erialal kasuks – pole mõtet kõiki eelnevaid töökohti üles loetleda.

Enne kui alustada CV koostamist, tuleks mõelda järgmistele olulistele punktidele: 9 Oskused ja teadmised peavad olema selgelt ja loogiliselt välja toodud nii, et oskused paistaksid silma. Pöörata tähelepanu detailidele: õigekiri, kirjavahemärgid jne. Kasulik on lasta CV alati veel kellelgi üle lugeda.

9 CV peab olema ülevaatlik. CV ei tohiks üldiselt olla pikem kui 2 lehekülge. Erandiks võivad olla juhtivatele kohtadele kandideerimiseks koostatud CV-d.

9 Töökogemuse puudumisel panustada oskuste kirjeldamisele, mida on omandatud näiteks praktika, kooliürituste organiseerimise, suvelaagrite/malevate, vabatahtliku tegevuse, noorteprojektides osalemise või lühiajaliste tööde käigus. Oluline on oskus ennast analüüsida ja kõige olulisem välja tuua.

9 CV-le ei pea lisama fotot, kui seda töökuulutuses ei ole eraldi nõutud. Kui siiski foto lisada, peab see olema ametlik ja soliidne. Samuti ei ole CV-s kohustust märkida oma vanust, perekonnaseisu, sugu ja rahvust.

9 Ametlikus kirjavahetuses on soovitatav kasutada e-maili aadressi, mis sisaldab nime (nt annemai. tamm@mail.ee). Ebasobivatest sõnadest või väljenditest koosnevad e-mailid vähendavad töölesaamise võimalusi ja jätavad tööandjale saatjast halva mulje.

9 Koostada igaks kandideerimiseks eraldi CV, mis toob välja just selleks tööks vajalikud oskused ja kogemuse. Ärge saatke oma CV-d kunagi mass-

www.europassikeskus.ee Europassi tunnusmärgi alla kuuluvad dokumendid, mille eesmärk on inimese oskuste, teadmiste ja kogemuste kirjeldamine raamistikus, mis on ühtne üle Euroopa. Need dokumendid on Europassi CV, oskuste mapp, keelepass, õpirände tunnistus, kutsetunnistuse lisa ja diplomilisa.

www.kutsekoda.ee Europassi Keskus asub SA Kutsekoda juures. Kutsekoda on sild töömaailma ja hariduse vahel.

SUURENDA OMA VÕIMALUSI TÖÖTURUL.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon.

Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

Ametiõpe

3

Neljapäev, 22. mai 2014 Mardo Männimägi

Helen Laht on üks neid õnnelikke, kellele töö on hobi ja hobi on töö.

Oma ala meistriks saab igaüks isemoodi Varakevadel selgusid tänavuse kutsemeistrivõistluse «Noor meister» parimad. Mõned oma erialal väga edukalt esinenud õppurid räägivad oma ametiõpingutest ja tulevikuplaanidest.

ANNA-LIISA METS leht@ohtuleht.ee

Meisterkondiiter Helen Laht teadis täpselt, mida tema tulevane eriala endast kujutab, ja oli oma soovis täiesti kindel. Varem kokaks õppinud ja sel erialal töötanud Helen tundis, et tahaks end magusamaailmas täiendada, sest vabal ajal tegeles ta kondiitritööga juba nagunii. «Otsustasin oma hobi muuta elukutseks,» ütleb ta.

Õpingute käigus selgus, et kui tahta sel erialal tasemel olla, tuleb väga palju iseseisvalt juurde õppida ja ennast omal käel arendada.

«Otsustasin «Koolis antakse baasteadmised ja -oskused, ülejäänu tuleb aja jooksul tööoma hobi tades või kodus katsetades,» ütleb Helen muuta ja tunnistab, et konkurents on kõva. Oma elukutseks,» erialaga on Helen äärmiselt rahul, sest ütleb meistersaab end pidevalt arendada. Juba nokondiiter vembris ootab teda ees kutsevõistlus Helen Laht.

Belgradis.

JÄTKUB PÖÖRDEL »

Kooli ABC

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

4

Rubriik

Neljapäev, 22. mai 2014

Asume aadressil Uuslinna 10, 10 min sõidu kaugusel kesklinnast, Kadriorgi pargi lähedal.

www.tlmk.ee PÕHIHARIDUSE BAASIL: Sõiduautotehnik

2 aastat

Autokeretehnik

2 aastat

Automaaler

2 aastat

Sõiduautodiagnostik

1 aasta

(eelnevalt omandatud keskharidus ja autotehniku kompetentsid)

PÕHIHARIDUSETA: Automaalritööde ettevalmistaja Autoplekkseppkomplekteerija

1 aasta 1,5 aastat

E-post kool@tlmk.ee Telefon 636 0133

Edukas karjäär algab siin! Vali eriala millel on tulevik!

Mirko Pruus (paremal) ja Danel Scvalbe Tartu kutsehariduskeskusest võitsid võistlusel «Noor meister» ehituspuuseppade seas esikoha.

« ALGUS PÖÖRDEL Praegu kondiiter.ee-s töötava magusameistri suur unistus on oma kondiitriäri, kuid sellega on veel aega. Selget edasiõppimisplaani Helenil ei ole. «Üritan ennast harida ja täiendada – võtta mõne kursuse, minna välismaale kogemusi saama ja olla üldiselt kursis kondiitrimaailmas toimuvaga, sest uued trendid sünnivad siin pea sama kiiresti kui moemaailmas,» naerab ta. «Ühel hetkel on moes pavlovad, teisel makroonid.»

Võimalustest õpinguid jätkata aga puudust pole.

«Näiteks Tallinna tehnikaülikoolis toiduainete tehnoloogia, Tartu või Tallinna ülikoolis kutseõpetaja eriala. Kui tahta oma äri avada, kuluksid ära teadmised ettevõtluse alal,» arutleb Helen. Tuleb vaid selgeks mõelda, mis suunas liikuda.

Hobist elukutseks

Ehituspuuseppade võistluse esikohaga lõpetanud Mirko Pruus meenutab, et teadis enne õppimaasumist oma erialast vaid seda, et selle ala JÄTKUB PÖÖRDEL »

Rubriik

00

5

Neljapäev, 22. mai 2014

-+0$ +$$(' 020-- 0.7"& %-+ 1

Aldo Luud

55*,0 *" % 0& " 0$((%"+,1

+ "0.7 , $

+ 0 . % - -0 % , + + . , 0 0 0 0 0 0 44

0 0 0 0 0

0

. %"$ "' 0) !& &66 %"0. %&"+, &"'

0 3

/// !",-+$((%

3 a.

. + $-%,0 "",0 %,+020 % $,*"$ 00 ( *,0 (*'020$ +$$('' , !'"$ 0%-$$+ )) 00 %+ 0 5*' 020 !",-+.""&"+,% #

2014/2015 Ă•PPEAASTAL VĂ•ETAKSE VASTU Ă•PILASI JĂ„RGMISTELE ERIALADELE: PĂľhikooli baasil

Noor meister meelitas kohale ßle 8000 kßlastaja Kutsehariduse aasta tippsßndmus Noor meister tþi märtsi alguses kahe päeva jooksul Eesti Näituste messikeskusesse ßle 8000 kßlastaja, kes said jälgida 350 kutseþppuri mþþduvþttu 24 erialal.

Peale vþistluste jälgimise sai proovida ameteid ja tÜÜvþtteid kßmnes tÜÜtoas ning tutvuda kutseharidusmessil 32 kutseþppeasutusega ßle Eesti. Meelelahutust pakkus mitmekßlgne lavaprogramm, kus plaate keerutasid Eesti noored DJd. Tänavu lisandusid uute vþistlusaladena hooldustÜÜtajad, restoraniteenindajad ja keskkonnatehnika lukksepad. Kßlastajate ja vþistlejate arvu suurenemine igal aastal näitab, et kutseharidus on muutumas järjest populaarsemaks. Kindlasti on Noor meister oluline nii vþistlejatele, kßlastajatele kui ka tÜÜandjatele. Viimased leiavad tihtipeale just vþistlejate seast endale tulevased professionaalsed tÜÜtajad. Oleme mþelnud, et tulevikus vþiks täiendada tehnikavaldkonna vþistlusi, näiteks vþiks mþþtu vþtta robootikas, automaatikas, CNC-tehnoloogias, CAD-disainis vþi muus taolises.

Mehhatroonik Sþiduautotehnik Automaatik MetallitÜÜtleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel tÜÜtaja Keevitaja Mßßja rþivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Keskkooli baasil

Mehhatroonik Robotitehnik (jätkuþpe) Kßlmamehaanik Sþiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilþikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli tÜÜtlemispinkidel tÜÜtaja (jätkuþpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Meisterjuuksur (jätkuþpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuþpe) ** Sisustustekstiilide þmbleja Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Sþidukikere- ja värvitÜÜde meister (jätkuþpe) * Mßßja rþivaalal * Mßßgikonsultant * kaugþpe ** þhtuneþpe Soovijatele koht renoveeritud þpilaskodus.

3,5 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

2,5 a.

1 a.

2 a.

2 a.

2 a.

1 a.

1 a.

1,5 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

1 a.

2,0 a.

0,5 a.

TASEMEL KUTSEHARIDUS

6

Ametiõpe

Neljapäev, 22. mai 2014

« ALGUS PÖÖRDEL mehed ehitavad peamiselt karkass- ja palkmaju.

Mirkot viis sellele erialale õppima lapsepõlveaegne vaimustus. «Mulle meeldis väiksena puidust onne ehitada, ehitasin neid vähemalt neli tükki, sealt see huvi alguse saigi,» ütleb Mirko. Õpingud on noormehel sujunud hästi, üllatusi pole olnud. «Olen oma erialaga praegu üpris rahul – see on kerge töö, mida ma hästi oskan,» on Mirko enesekindel.

Tulevik peaks noormehele tooma oma firma, mis tegeleb nii palk- kui karkassmajade ehitamisega.

Seda, et töö võiks otsa lõppeda, Mirko ei pelga.

«Tööd peaks ikka jätkuma, puid ju veel kasvab,» naerab ta.

Et majaehituses veelgi kibedam käsi olla, plaanib Mirko lisaks õppida üldehitust, aga et sobivat kooli pole ta seni veel leidnud, ei tea ta, kuidas täpselt tema haridustee jätkub.

«Mulle meeldis väiksena puidust onne ehitada, ehitasin neid vähemalt neli tükki, sealt see huvi alguse saigi,» ütleb Mirko Pruus.

Mida teadsid valitud erialast õppima

Ülikoolist kutsekooli

Logistikaeriala meister Karl-Erik Maripuu tegi pärast keskhariduse kättesaamist hoopis teistsuguseid plaane: temast sai Tartu ülikoolis saksa filoloog. Pärast mitmete ametite katsetamist tundis Karl-Erik, et filoloogia on tema jaoks siiski liiga pehme valdkond, tahaks midagi praktilisemat teha.

«Otsustasin logistika kasuks, sest tegemist on rahvusvahelise alaga, kus ma tunnen ennast kõige mugavamalt. Sellel alal on võimalik leida tasakaal istuva ja liikuva töö vahel – seda hindan ma väga.

Kindlasti on see ka ala, kus varasemad keeleõpingud ainult kasuks tulevad,» põhjendab Karl-Erik.

Midagi ebameeldivat pole kutseõpingud toonud, küll aga hulga toredaid üllatusi. «Suhtusin varem kutseharidusse teatud eelarvamusega, aga pärast Tartu kutsehariduskeskusesse õppima asumist muutus seisukoht kiiresti,» meenutab logistikameister.

Tööpuudust ei karda temagi. «Logistikavaldkond areneb pidevalt, seda on näha üha laienevate tööstus- ja logistikaparkide pealt suuremate linnade juures. See on aga vaid murdosake kõigest sellest, mis toimub mujal Euroopas,» teab KarlErik.

Praegu on tal käimas praktika logistikaettevõttes, kus suvekuudeks on ka töökoht tagatud.

Edasiõppimisplaane Karl-Erikul praegu pole. «Olen piisavalt koolipinke nühkinud, 19 aastat, seega on käes aeg õpitut realiseerida,» leiab ta, kuid kinnitab samas, et kaugemas tulevikus õpib ilmselt midagi erialaga seotut juurde – selles valdkonnas on koolitustel suur roll.

Robert Born, meistritiitliga keskkonnatehnika lukksepp Enne õppimaasumist teadsin ma üldisest ehitusest ainult natukene. Olen töötanud üldehitusel, sellest mul mingit aimu oli. Valisin lukksepaameti, kuna olen päris palju kuulnud, et headest torumeestest on puudus, pealegi meeldib mulle niisugune nokitsemistöö.

Praegu olen erialaga väga rahul. Mu klassivennal on firma, kuhu ta mind tööle võttis – nii töötangi iga päev Eri-Ehitustöödes.

Kõrgharidust ma praegu püüdma ei lähe, küll aga kavatsen end pidevalt täiendada. Keskkonnatehnika valdkonnas on kogu aeg palju uusi asju õppida.

Neile, kes mõtlevad suurelt ja näevad kaugemale!

ebs

Ülikoolide ärinduse ja halduse valdkonna lõpetajate keskmised sissetulekud*

Estonian Business School www.ebs.ee EBS EBS

TTÜ TTÜ

EMTA EMTA

TÜ TÜ

TLÜ TLÜ

EMÜ EMÜ

*Statistikaamet, „Edukus tööturul“, 2013

Ametiõpe

7

Neljapäev, 22. mai 2014

asudes?

Tiit Talts, meistritiitliga elektrik Teadsin kooli minnes, mida see töö endast kujutab, sest olen juba oma 20 aastat elektrisüsteemide kallal nokitsenud. Õpingud on kulgenud stabiilselt ja üldiselt olen erialaga rahul.

Kahju on vaid sellest, et õpetajate hulgas pole kedagi, kes ise aktiivselt elektrikuna tegutseks.

Kooli oleks selliseid spetsialiste väga vaja.

Tulevikku on muidugi raske ette näha, aga loodan, et saan minna edasi õppima Tallinna tehnikakõrgkooli. Tööd minu erialal jagub, iseasi, kas õnnestub leida täpselt selline ametikoht, mis meeldib ja võimetele vastab.

Sander Hindrikus, meistritiitliga müürsepp

Innove

Enne õppimaasumist teadsin ma oma erialast, puit- ja kiviehitiste restaureerimisest, ainult niipalju, et seda saab siin Hiiumaal ametikoolis õppida ja see tähendab vanade kultuuriväärtusega hoonete ja asjade taastamist. Tehnoloogiast oli mul varem täiesti teine ettekujutus.

Puit- ja kiviehitiste restaureerimise eriala valisin seepärast, et kui õppima asusin, oli see ainuke eriala, mida sai põhihariduse baasil Hiiumaal õppida ja mis võiks ka tulevikus olla jätkusuutlik.

2011. aastal, kui mina siin õppima hak-

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2014./15. õppeaastaks ELEKTROONSETE AVALDUSTE VASTUVÕTT alates 1. märtsist.

DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU 12.–25. juunini tööpäeviti kell 10–16 Rävala pst 16, ruumis A 103.

SISSEASTUMISEKSAMID TOIMUVAD 26. juunist kuni 2. juulini.

t bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele, t NBHJTUSJÜQQF LVMUVVSJLPSSBMEVTF ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele

Dokumentide vastuvõtt: 26.06–25.07 Tallinna Majaka 2, 11412 Tallinn, telefon 605 3108 Teeninduskool www.teeninduskool.ee

ERIALAD 2014/2015 PÕHIKOOLI BAASIL Kokk Pagar-kondiiter Majutusteenindus Toitlustusteenindus Müüja

eesti ja vene k eesti ja vene k eesti k eesti k eesti k

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE 3,5 a 3a 3a 3a 3a

(võimalus spetsialiseeruda kosmeetika-, ehitus- ja spordikaupade müügile)

KESKKOOLI BAASIL Kokk Kondiiter Hotelliteenindus Müügiesindaja

eesti ja vene k 2a eesti ja vene k 1a eesti k 2a eesti k 1 a 10 k

(õppetöö toimub 1 kord nädalas)

Müügikonsultant

LÄHEMAT INFOT vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt www.ema.edu.ee ja www.lavakas.ee, telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

kasin, oli koolis veel väga vähe erialasid, kolme aastaga on valik muutunud palju laiemaks.

Kui ma selle eriala peale jääksin, siis oleksin koolist saadud ettevalmistusega küll väga rahul. Siiski näen ma oma tulevikku hoopis pottsepaametis. Pärast lõpetamist ongi mul plaan saada ka pottsepapaberid ning hakata ennast sellel alal arendama. Teiste ees on mul ehk isegi eelis, sest restaureerimine ja pottsepatöö ristuvad väga tihti.

eesti k

6k

(kutseõpe keskhariduse baasil) Müügikorraldus eesti k

1 a 10 k

(õppetöö toimub 1–2 korda nädalas)

Toiduainete tehnoloogia eesti k

6k

(neile, kel on läbitud pagari-kondiitri või kondiitri õppekava)

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE

(kutseõpe põhihariduse baasil) Pagar eesti k

1,5 a

MITTESTATSIONAARNE ÕPPEVORM Keskkooli baasil Vanemkelner

eesti k

1a

(neile, kel on kelneri IV taseme kutsetunnistus või vastav pädevus)

(õppetöö toimub 1 kord nädalas)

TULE JA VALI ENDALE SOBIV ERIALA!

8

Ametiõpe

Neljapäev, 22. mai 2014

Plaanid ametikoolis õpinguid alustada? Valmistu varakult!

Aldo Luud

Mida lähemale jõuab kooliaasta lõpp, seda rohkem on tööd neil, kes aitavad noortel edasiõppimisplaane klaarida. Tartu kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja Liine Maasikas teab sedagi, kuidas sisseastumisel võimalikult väikese närvikuluga läbi saada.

«Noored on muutunud julgemaks ja teadlikumaks,» ütleb karjäärinõustaja Liine, kuid möönab, et sisseastumisaeg on alati pingeline. Need, kes lähevad pärast põhikooli gümnaasiumi, saavad juba enne lõpuaktust teada, kas ja kuhu on nad vastu võetud, ametikoolis jätkata soovijad peavad aga teadmatuses elama peaaegu terve suve. pooled vastused ja põhjendused läbi mõeldud, tuleb neid vaid korrata.» Praegu pakutaksegi kutsevalikunõustamise kõrval ka motivatsioonikirja koostamise koolitusi. Kes neil osaleda ei saa, võib oma motivatsioonikirja mustandi saata tagasiside saamiseks karjäärinõustajatele.

Erialavalik pisut lihtsamaks

«Kui alles paar nädalat enne kooli algust saadakse teada, kas ja millisesse kooli on noor vastu võetud või kas ta saab ühikakoha – see tähendab lapsele ja vanematele terve suve kestvat ebakindlust,» kirjeldas Liine. «Ka kutsekooli sisseastumise katsed võiksid olla märtsivaheajal – nii oleks lõpuaktuse ajaks kõigil selge, mis kooli nad sügisel lähevad. Seda enam, et põhikooli lõputunnistus pole kutsekooli astumisel kõige olulisem näitaja. Katsete aega ametikoolides tuleks Eesti hariduskorralduses muuta.»

Tartu kutsehariduskeskus teeb tänavu oma vastuvõtukorda mõne muudatuse. Kõige olulisem neist: soovi korral saab – nagu ka kõrgkoolides – kandideerida kahele erialale.

«Tahame pakkuda kandidaatidele suuremat kindlustunnet, et õppekoht saadakse, olgu siis esimese või teise valiku erialale,» põhjendas Maasikas.

«Lähedaste erialade puhul on noorel ju tõepoolest raske otsustada, milline on see üks ja ainus valik.

Mida mitmekülgsemate huvide ja oskustega noor, seda raskem. Pole ju mõistlik hoida kõiki mune ühes korvis.»

Et erialavalik oleks kaalutletud ja motiveeritud otsus, oodatakse kandidaatidelt koos sisseastumisavaldusega ühtlasi motivatsioonikirja – esialgu on see küll soovituslik, aga noorele endale kindlasti abiks oma valikute ja tulevikuplaanide sõnastamisel.

«Eriti kasulik on see neile, kes esimest korda sisseastumisvestlusel olles ehk tuge vajaksid. Kui motivatsioonikiri on kirjutatud, siis on vestluseks juba

Koolita end kooli astuma

Ei-teavastuse soovitab karjäärinõustaja sisseastumisvestlusel üldse unustada.

Vastuvõtuperioodil korraldab kool ka töötube, kus saab igal esmaspäeval harjutada sisseastumisvestlust. Mängitakse läbi vestluse tavapärased küsimused, siis ei tundu pärisvestlus nii hirmutav. Näiteks tuleb sisseastujal põhjendada oma erialavalikut – selleks tuleks varem läbi mõelda, miks ta kandideerib just sellele erialale, mis talle seejuures meeldib ja kus näeb ennast tulevikus.

«Näiteks õpib meil üks vahva poiss, kes vestlusel ütles, et tahab tulevikus saada elektriinseneriks, kuid selleks, et sinna jõuda, tahab kõigepealt õppida elektrikutööd – väga arukas!» kirjeldas nõustaja.

Uuritakse ka hindeid – ja kui need pole kõige paremad, siis püüab komisjon selgusele jõuda, mis on olnud põhjuseks.

Kindlasti tuleks rääkida sellest, mida valitud erialast juba teatakse või mida osatakse – siis näeb komisjon, et valik ei ole juhuslik. «Vestlus on liiga lühike, et olla napisõnaline,» õpetab Maasikas.

«Mida kindlamalt oma otsust põhjendada ja motivatsiooni selgitada, seda rohkem on lootust sõelale jääda. Ei-tea-vastuse võiks aga hoopis unustada.»

ANN SALU

Kasuta koolitusi Motivatsioonikirja koostamise koolitused on Tartu kutsehariduskeskuses veel 10. ja 17. juunil.

Sisseastumisvestlusteks ettevalmistavad töötoad on 30. juunil, 7. ja 14. juulil.

Registreerimine ja info: ene.raid@khk.ee.

Rubriik

9

Neljapäev, 22. mai 2014

Mihkel (22), Noorkokk 2012

Mõned aastad tagasi ei teadnud ma ette, mis mu elust saab. Täna olen kokk tipprestoranis.

PANE ALGUS OMA EDULOOLE! Dokumentide vastuvõtt Tartu Kutsehariduskeskuses

25.06. – 01.08.2014

www.khk.ee/vastuvott

khk.ee või

kutseharidus

10

Valikud

Neljapäev, 22. mai 2014

Geneetika? Filoloogia?

Tuumafüüsika? Mida küll õppima minna?

Igal kevadel seisavad tuhanded koolilõpetajad silmitsi elutähtsa valikuga: kas ja mida minna edasi õppima? Valik on raske ega pruugigi alati täppi minna.

ANNA-LIISA METS leht@ohtuleht.ee

Noor õpetaja Kadri Nork meenutab, et kui tema omal ajal gümnaasiumi lõpetas, polnud ta suutnud oma valikuid veel väga läbi mõelda. «Üks sõbranna tegi ettepaneku, et läheme aastaks hoopis reisima, aga mul oli hirm, et siis mul äkki kaob üldse isu õppida,» põhjendab Kadri, miks ta iga hinna eest mingi erialavaliku ära tahtis teha. Esialgne plaan oli minna õppima ajalugu, aga miskipärast tõmbas Kadrit väga filosoofia.

«Me ju keskkoolis filosoofiat ei õppinud, aga olin väga pealiskaudselt natuke ise uurinud ja lugenud veidi nüüdisaegsemate filosoofide mõtteid ja need olid üsna paeluvad,» põhjendab Kadri oma huvi. Paberid otsustas ta viia siiski ajalooerialale, kuid juhtus midagi üsna filmilikku: koridoris jäi esimesena ette filosoofiaosakonna uks ja nii Kadri sinna sisse astuski. «Pärast helistasin emale, et ma mõtlesin ümber. Ta oli muidugi väga üllatunud,» meenutab naine.

Põnev filosoofia osutus aga igavaks ja arusaama-

tuks, oma rolli mängis kindlasti ka see, et Kadri töötas kooli kõrvalt klienditeenindajana: kui kell kolm öösel töö lõpetad, siis pole väga lootust, et hommikul kell kaheksa kooli jõudes on vaim värske ja pea selge.

Filosoofia asemel õpetajaamet

Samuti hakkas Kadrit üsna ruttu kummitama küsimus, mida selle haridusega tulevikus ette võtta.

«Peale tõlkimise ei näinud ma mingit mulle huvipakkuvat väljundit. Nii ma esimese sessini mõtlesin ja kaalusin, kuid siis otsustasin, et mulle ikka ei sobi kõiges kahtlemine, peidetud mõtte otsimine ja oletamine,» meenutab Kadri. «See ei sobinud minu kärsitu loomuga.

Võtsin paberid välja ja läksin üksi reisima ja oma mõtteid koguma,» räägib Kadri õpingute ootamatust lõpust.

Aasta kodust eemal aitas palju – tagasi tulles oli tulevikukujutlus selgem ja mõtted hoopis teised: «Tahtsin õppida ameti, milles uskusin end eduka olevat ja arvasin, et see sobib mulle: viisin paberid haridusteaduskonda ja valisin õpetajaameti, inglise keel ja sotsiaalpedagoogika said minu valikuks.»

Inglise keeles oli Kadri juba kooliajal edukas, vahepealne aasta Inglismaal andis ka hea keelepraktika, sotsiaalpedagoogika tundus aga lihtsalt huvitav.

«Neid valikuid pole ma siiani pidanud kahetsema,» on Kadri rõõmus. «Filosoofiaga seotud aineid olen õppinud nüüdki ja leidnud endale mõne lemmiku, kellega kaasa mõelda, kuid ainult filosoofiat õppida ma endiselt ei soovi.»

Nõmme muusikakool

Pärnu mnt. 320, Tallinn, telefon 6770 844

Võtame vastu uusi õpilasi 2014/2015 õ/a järgmistele erialadele: KLAVER

(al. 7. a.)

Õppeaeg on 7 aastat + võimalus õppida lisa-aastatel.

LÖÖKPILLID (al. 8. a.)

KONSULTATSIOONID sisseastujatele 26.-29. mail kell 17-19 (neljas klassis samaaegselt).

AKORDION (al. 7. a.)

Vajalik on osa võtta ühest konsultatsioonist. Valmistada ette üks lastelaul. Eelregistreerimist ei toimu.

KEELPILLID viiul, vioola, tšello (al. 7. a.), kontrabass, klassikaline kitarr, harf (al. 8. a.)

PUHKPILLID flööt, oboe, klarnet, saksofon, trompet, tromboon (al. 7. a.), fagott, metsasarv, bariton, tuuba (al. 8. a.)

Avalduse saab printida kodulehe lingilt „Dokumendid“ või täita kohapeal konsultatsiooni tulles.

Täiendava info lingilt “Sisseastumistingimused“ .

VASTUVÕTUKATSED 2., 3. ja 4. juunil neile, kes saavad konsultatsioonis soovituse.

Kooli ettevalmistusklassi võetakse lapsi vastu al. 6. a.

Ettevalmistusklassi rühmatunnid toimuvad kaks korda nädalas, lisaks (soovijatele) üks erialatund.

Mari Luud

Valikud

11

Neljapäev, 22. mai 2014

Kuidas valivad tänavused lõpetajad Jaana Jänesel, Kivilinna gümnaasiumi abituriendil seisab raske valik alles ees. Tütarlaps tunnistab, et täpselt polegi veel selge, mida õppima läheb, sest kandideerida kavatseb ta väga paljudele erialadele, aga need kõik on seotud ühe valdkonna – meditsiiniga. Milline saab olema lõplik valik, seda Jaana veel ei tea, aga väga ta selle pärast ei muretse.

«Ma pole endale erilist pinget peale pannud,» ütleb Jaana. «Otsustasin kümnenda klassi alguses, et ei hakka pingsalt eriala otsima – küllap mulle millalgi ikka kohale jõuab, mida elus teha tahan. Läks õnneks: järgmise koolisügise alguseks oli selge, et tahan tegelda meditsiiniga.»

Tulevase meditsiinitöötaja peamiseks valikukriteeriumiks on sisulne huvi eriala vastu. «Mul on raske mõista inimesi, kes valivad mingi eriala ainult sellepärast, et tulevikus hakkab head palka saama. Tundub kummaline: sa õpid mitu-mitu aastat asja, mis pole sulle südamelähedane, ja lõpuks töötad sel erialal veel elu lõpuni,» on Jaana hämmingus.

Neil, kel valik veel tegemata, soovitab Jaana mõelda, mis ained neile koolis kõige rohkem meeldivad – see on hea lähtepunkt.

«Gümnaasium on suurepärane koht, kus ennast avastada ja näha, mis sulle kõige rohkem meeldib. Kindlasti ei tohiks aga selle otsusega kiirustada, sest siis võid ühel hetkel avastada, et oled valel erialal,» usub Jaana. «Kõik tuleb omal ajal, tuleb kannatust varuda.»

Kadri Nork alustas ülikoolis filosoofiaõpinguid, kuid avastas enne esimest sessi, et ei leia vastust küsimusele, mida selle haridusega tulevikus peale hakata. Ta vahetas eriala, õppis õpetajaks ja on oma otsusega väga rahul.

Evelin Orgusaar Noarootsi gümnasist ütleb, et temalgi pole mingit otsustamisärevust – pilt on olnud selge juba terve aasta.

«Et olen juba pikemat aega teadnud, mida õppida tahan, siis polegi mul vaja olnud ekstra mingit otsust langeada,» märgib ta.

«Valisin aga lihtsalt selle järgi, et see on täpselt see ala, mida ma õppida tahaksin,» ütleb Evelin. « Muidugi on valikute juures olulised ka teised kriteeriumid, kuid arvan, et kui tead täpselt, mida tahad õppida, tuleks need unustada. Kõhkluste korral võib nõu küsida, aga kuulata tuleks ennekõike iseennast.»

12

Valikud

Neljapäev, 22. mai 2014

Miks lootusrikkalt tehtud plaanid nurjuvad?

Keegi ei lähe kõrgkooli plaaniga see õige pea pooleli jätta, ometi juhtub ikka, et ind ja vaimustus kaob enne, kui alustatu saab lõpule viidud. Miks nii läheb?

Anneli Lorenz, Eesti maaülikooli õppeosakonna juhataja Esimese õppeaasta alguses on peamine õpingute katkestamise põhjus eriala sobimatus. Hiljem on põhjusteks kas edasijõudmatus õppetöös või sageli ka majanduslikud probleemid.

Sageli eli ei ole gümnaasiumilõpetajal etajal kindlat teadmist, m millisel illisel erialal ta oma tulevikku kku näeb, see teeb a erialavaliku raskooli- jja keks. Kuna una kõrgkoole ja õppekavu, u, mille vahel valida, on väga g a palju, siis on noortell keeruline tulevikkuvaatavat tavat otsust langetada. Sageli Sageli tehakse otsus õpingud d katki jätta ühtlasi ara, sest esimesel liiga vara, a stal ei õpita õppeaastal alju erialaaiväga palju neid, vaid aid omandatakse vajalikke üldteadmisi, mis hiljem jem erialakonteksti n teksti asetuvad. ad.

Sageli otsustatakse liiga vara, et eriala ei sobi – esimesel kursusel ei õpita veel g palju kuigi erialaaineid.

Professor Jakob Kübarsepp, TTÜ õppeprorektor: Peamised väljalangemise põhjused erinevad erialati tunduvalt. Olulisimad neist on:  õpingutest mitteosavõtt  omal soovil lahkumine  edasijõ edasijõudmatus õ Kahe esimesena es ni- Õppekava metatud põ õ põhjuse taga atraktiivsest on raskuse e ülikooli- nimest ei raskused eluga koha a kohanemisel ja piisa otsuse pettumus erialas e ning langetamiseetõttu õpimotivatõ seks. siooni puudu puudumine. u Kahel esimesena nimetatud põhjusel langeb välja rohkem õp õppureid kui kolmandal põhjusel – edasijõudmatus. edasijõudm m Kui on piisavalt õpimotivatsiooni ja kkohanetakse kõrgkooliõpingutega, siis saadakse saad d enamasti ka õpingutega hakkama.. Õp p Õppurid ei ole sageli piisavalt informee meeritud, milline on tulevase erialase töö iseloom ning karjäärivõimalused kõrgkooli kõr r lõpetamisel. Õppekava atraktiivsest rak k nimest ei piisa otsuse langetamiseks. lan n

ANNA-LIISA METS leht@ohtuleht.ee

Kas tahad saada professionaaliks?

TALLINNA TRANSPORDIKOOL

Asume kesklinnas!

Alusta

VALI VÄÄRT AMET! Logistika klienditeenindaja Veokorraldaja Laohoidja Logistik Tarkvara ja andmebaaside haldus

VASTUVÕTT AVATUD ALATES 9. JUUNIST! www.ttrk.ee

f: Transpordikool

Erialad 2014/2015 õppeaastal Keskhariduse baasil, tsükliõpe

Põhihariduse baasil

Väikesadama spetsialist

Metsamajandus (raietööline) Veoautojuht Bussijuht

Savikrohvi meister Keskkonnakaitse (säästev looduskasutus)

Küsi lisa 4694 391, 56 471 544

www.hak.edu.ee 25.juuni - 22.august 2014

Valikud

13

Neljapäev, 22. mai 2014

Kätlin Tiigi, TTÜ Üliõpilaskond, juhatuse liige haridusvaldkonnas: Statistilisi andmeid vaadates on peamiseks põhjuseks õpingutes edasijõudmatus ehk tudengid ei suuda sooritada piisavalt õppeained, et täita koormust või siis tunnevad, et tulemused on kesised ja lahkuvad. Kui vaadata, millal enamasti välja langetakse, siis on selleks esimene semester. Ülikooli astudes muutub gümnaasiumist tuttav õppevorm järsult väga iseseisvaks ning mitmed tudengid ei ole valmis säärases mahus iseseisvat tööd tegema. Samuti ei suudeta kohaneda ülikoolieluga ja selle kiire re tem tempoga.

Julgen arvata, et noortel gümnasistidel sistidel puudub täielik arusaam, mida tähendab dab õppimine ülikoolis. Ülikoolis olles räägivad äägivad paljud tudengid, et tunnevad puudust rohkest praktikast, kuid ülikooli astudes peab b olema valmis ka teooria õppimiseks ja teadustööks, stööks, mis käib paljudel üle jõu. Ühiskonnas on tekkinud arusaam, et kõik gümnasistid peavad astuma ülikooli, kuigi kohest praktikat ootavad inimesed peaksid sid kaaluma näiteks kutseharidust, mis on Eestis väga heal tasemel.

Sageli ei ole tudengid oma õppekava ava lähemalt uurinud ja ei tea, mida konkreetsed etsed a mis õppeained endast kujutavad, kuhu ja kavadele saaks edasi õppima minna,, kus antud eriala vilistlased töötavad ja nii edasi ning seetõttu pettutakse ja vahetatakse atakse eriala või lahkutakse sootuks. Ülikooli astudes muutub gümnaasiumist siumist tuttav õppevorm järsult väga iseseisvaks eisvaks ning mitmed tudengid ei ole valmis säärases ärases mahus iseseisvat tööd tegema.

K U T S E H E A S T K O O L I S T

Gümnaasiumist tuttav õppevorm muutub ülikoolis järsult, kõik tudengid pole valmis säärases mahus iseseisvat tööd tegema.

Mikk Kasesalk, Tallinna ülikooli karjäärinõustaja Esimene põhjus, miks ülikoolist välja langetakse, on see, et muu elu muutub olulisemaks. Tudengid hakkavad juba üsna varakult õpingute ajal tööl käima. Tööle minnes sõlmitakse enamasti tööleping, mis on palju siduvam kui ülikooli vastuvõetuks osutumine. Seega kui on vaja prioriteete sättida, siis kõigepealt tuleb ära teha töö, sageli on inimesel ka juba pere – ja alles kolmandana tuleb kool. Seega ei jätku lihtsalt aega ja motivatsiooni õpingutega edasi minna. Arvestades, et üha rohkem Kõigepealt jõuab ülikoolidesse ka täiskasvanud õppijaid, tuleb ära on see teema muutumas järjest aktuaalse- teha töö, maks. sageli on Teine põhjus on see, et ootused ei täitu. inimesel See on kõige kirjum teemade blokk, kuna siia juba ka pere alla mahub palju aspekte. Põhjused, miks – ja alles ootused ei täitu: kolmandana  õpe ei ole selline nagu esmapilgul tuleb kool. infomaterjale lugedes tundus;  õpe on väga erinev sellest, millega õppija varem harjunud oli;  soov ja vajadus ülikooli toetuse järele on suurem, kui seda võimalik pakkuda on ning sellest lähtuvalt kaasneb õpingutega pigem halb kui hea emotsioon;  eriala ei vasta ootustele, ehk inimene ei olnud võib-olla valiku tegemisel lõpuni aru saanud, mida see eriala endast kujutab ja mida sellega on võimalik hiljem peale hakata. Viimase teema puhul asub inimene sageli õppima uut eriala ja mõnikord proovib õppimist ka teises õppeasutuses.

Kolmas põhjus on see, et õppimine käib üle jõu. Siin on põhjuseks nii puudulikud õpioskused (ülikoolis oodatakse õppijalt palju suuremat iseseisvust kui gümnaasiumis või kutsekoolis ja kõik ei suuda selle vastutusega kohaneda). Kui õppija käib samal ajal tööl, siis tekib probleem ajaplaneerimisega ja lihtsalt ei jõua õppimisega seotud asjadesse süveneda isegi kui soov ja motivatsioon on olemas. Samuti võib põhjuseks olla mõni terviseprobleem, mis õppimist segab.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. parnumaa@hariduskeskus.ee

Kutsekeskharidusõpe:

Kutseõpe (keskhariduse alusel):

ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϵ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϵ͘ ũƵƵůŝŶŝ z ĂƌǀƵƟĚ ũĂ ĂƌǀƵƟǀƁƌŐƵĚ z ůŽŐŝƐƟŬĂ ŬůŝĞŶĚŝƚĞĞŶŝŶĚĂũĂ z autotehnik z ŵĂũƵƚƵƐƚĞĞŶŝŶĚƵƐ z ehituspuusepp z ŵĞƚƐĂŵĂũĂŶĚƵƐ z ehitusviimistlus z ŵƺƺũĂ z ĞůĞŬƚƌŽŽŶŝŬĂƐĞĂĚŵĞƚĞ ŬŽŽƐƚĂũĂ z ŶƁƌŬǀŽŽůƵƐƺƐƚĞĞŵŝĚĞ z ŬĞĞǀŝƚĂũĂ ƉĂŝŐĂůĚĂũĂ z ŬŝǀŝͲ ũĂ ďĞƚŽŽŶͲ z pagar-kondiiter konstruktsioonide ehitus z puhastusteenindus (HEV) z kokk z ƟƐůĞƌ z koostelukksepp

ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϵ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϭϱ͘ ĂƵŐƵƐƟŶŝ z puidupingitööline z ĂƌǀƵƟĚ ũĂ ĂƌǀƵƟǀƁƌŐƵĚ (CNC masina operaator) z ehitusviimistlus z rätsepatöö z ŚŽŽůĚƵƐƚƂƂƚĂũĂ z sekretäritöö z hotelliteenindus z ǀćŝŬĞĞƩĞǀƁƚůƵƐ z ũƵƵŬƐƵƌ z ärikorraldus z ŬŽƐŵĞĞƟŬ z ŬŽĚƵŚŽŽůĚĂũĂ z ŵĂũĂŶĚƵƐĂƌǀĞƐƚƵƐ ũĂ ŵĂŬƐƵŶĚƵƐ z müügikorraldus

Kutseõpe ;ƉƁŚŝŚĂƌŝĚƵƐĞ ĂůƵƐĞůͿ͗

ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϵ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϵ͘ ũƵƵůŝŶŝ z ĞŚŝƚƵƐƉƵƵƐĞƉƉ ;ƉĂůŬŵĂũĂ ĞŚŝƚĂũĂͿ z ŵĞƚƐĂŵĂũĂŶĚƵƐ ;ƌĂŝĞƚƂƂůŝŶĞͿ z nooremaednik

ĚŽŬƵŵĞŶƟĚĞ ǀĂƐƚƵǀƁƩ ϵ͘ ũƵƵŶŝƐƚ ϵ͘ ũƵƵůŝŶŝ z ĂƌďŽƌŝƐƚ

Kutseõpe ;ƉƁŚŝŚĂƌŝĚƵƐĞ ŶƁƵĚĞƚĂͿ͗

14

Uudised

Neljapäev, 22. mai 2014

Välistudengid huvituvad üha rohkem õpingutest Tartus Tartu ülikoolis lõppes aprillikuuga üliõpilaskandidaatide vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele. Välisüliõpilaskandidaate, kes sooviksid Tartu ülikoolis õppida, on mullusega võrreldes ligi poole rohkem.

Kõige suurem oli huvi tarkvaratehnika magistriõppekava vastu, kuhu esitati 332 avaldust. Ühtekokku laekus väliskandidaatidelt üheteistkümnele ingliskeelsele bakalaureuse- ja magistriõppekavale ning arstiteaduse integreeritud õppekavale 1191 avaldust, märkis Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing. Õppima tulla soovijate hulka on muu hulgas suurendanud ingliskeelsete õppekavade lisandumine. Esimest korda said üliõpilaskandidaadid tänavu esitada avaldusi matemaatilise majandusteaduse ja filosoofia magistriõppe kavadele.

Avaldusi laekus ligi sajast riigist, mitmendat aastat on enim esindatud Soome, India, Pakistan ja Ukraina.

«Praegu saame kokku lugeda elektroonilisel teel korrektselt esitatud aval-

dused,» ütles Tensing. «Kui paljud neist kandidaatidest esitavad nõuetele vastavad haridusdokumendid ja täidavad kandideerimiseks vajaliku minimaalse punktisumma, selgub hiljemalt juuni alguseks. Rahvusvahelise vastuvõtu puhul tuleb arvestada, et ligi 35 protsenti kandideerijatest kas ei vasta nõuetele või loobuvad. Aga tore on, et Tartu ülikool paistab välisnoortele õppimisvõimaluste poolest atraktiivse õppeasutusena.»

Matemaatilise majandusteaduse programmijuhi Jaan Masso sõnul teeb uuele õppekavale laekunud avalduste hulk suurt rõõmu. Tema sõnul valmistab õppekava ette juhtivanalüütikuid riigiasutustele, pankadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja konsultatsioonifirmadele, kes valdavad majandus-teoreetilisi mudeleid ja ökonomeetrilisi meetodeid rahvamajanduse analüüsimiseks ja prognoosimiseks. «See on suure potentsiaaliga valdkond, kus on väga head karjääriväljavaated – üliõpilaskandidaadid mõistavad seda,» tõdes Masso.

KOOLI ABC

Kuhu sobid tugdengiks?

Kooli, kus pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppida, ei pea hakkama otsima alles lõpuklassis – mida varem alustad, seda selgema pildi pakutavatest võimalustest ja iseenda eelistustest saad.

Kindlasti tasub käia lahtiste uste päevadel, mida korraldatakse nii sügisel

kui ka kevadel. Peale selle saab aga paljudes koolides end registreerida tudengivarjuks, mis annab võimaluse veeta üks päev koos üliõpilasega: käia loengutes, saada ülevaade tema päevast ja küsida otseallikast kõike, mis kõrgkooliõpingute juures huvi pakub.

ANN SALU

Võidukas esindus (vasakult): Karl Erik Esko, Sille Rästas, juhendaja Maarja Pild, Mari Alavere ja Andrei Svištš.

Erakogu

Eesti juuratude Teldersi rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu võistlusel Hollandis Haagis on Eesti tudengid osalenud juba 20 aastat, tänavu jõuti esimest korda finaali.

Eestit võistlusel esindanud Tartu ülikooli võistkonnal tuli finaalis tunnistada küll Haagi ülikooli paremust, kuid väga hea saavutus oli nii hageja poole üldvõit kui ka tunnustus hageja poole parima kirjaliku memo eest. Üldkokkuvõttes saavutati suurepärane 7. koht.

Harjutuskohtu finaalis olid kaasuse teemadeks

Rubriik

15

Neljapäev, 22. mai 2014

Rakenduskõrgharidus, õppeaeg 3-3,5 a.

Sotsiaaltöö Majandusarvestus Kaubandusökonoomika Juhiabi Majandusinfosüsteemide korraldamine Ärijuhtimine Spetsialiseerutakse finantsjuhtimisele ja personalijuhtimisele, õppeaeg 3,5 a.

Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 1 a.

Väikeettevõtlus

Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 a.

Majandusarvestus Müügikorraldus Ärikorraldus Tarkvaraarendus Sekretäritöö Hooldustöötaja Töökohapõhine õpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 a.

Hooldustöötaja Müügikorraldus

Kutseõpe keskhariduse baasil erialade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks. Õppevormid: päevane-, õhtune- ja kaugõpe.

ngid tegid ajalugu Teldersi rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu võistlus on maailma mainekaim ja üks vanimaid omataolisi.

terroristidevastaste sõjaliste operatsioonide lubatavus, kriminaaljurisdiktsioon sõdurite tegevuse üle, rahvusvahelisse kohtusse pöördumise piirangud ning rahvusvaheliste lepingute tõlgendamine.

Eestit esindasid võistluse finaalis Tartu ülikooli juuratudengid Karl Erik Esko, Sille Rästas, Mari Alavere ja Andrei Svištš, võistkonda juhendasid TÜ rahvusvahelise õiguse teadur Katre Luhamaa ja eelmise aasta võistkonna liige Maarja Pild.

Teldersi rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu võistlus on maailma mainekaim ja üks vanimaid omataolisi. Tänavusel võistlusel osales võistkondi 27 riigist. Tartu ülikool on harjutuskohtu võistlusest osa võtnud alates 1994. aastast. KOOLI ABC

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtt kutseõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavadele toimub keskhariduse baasil lõputunnistuse keskmise hinde alusel. Üliõpilaskandidaadid, kelle lõputunnistuse keskmine hinne on madalam kui 3,5, arvatakse vastuvõtu reservi.

Dokumentide vastuvõtt

1.juuli - 8.august 2014, tööpäevadel kell 8.30-16 või SAIS (www.sais.ee).

Kontakt

Tiigivahe tee 2, Mõdriku, 46609 Vinni vald, Lääne-Virumaa. Infotelefon 329 5956, faks 329 5951, e-post vastuvott@modriku.edu.ee, kodulehekülg www.lvrkk.ee

Tallinna Polütehnikum

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

Vabaduse väljak 4, 10146, Tallinn, tel 6443626, otsakool@otsakool.edu.ee, www.otsakool.edu.ee

Põhihariduse baasil (ilma keskharidusõppeta) Elektroonikakoostude koostaja eesti või vene keeles Kaablikoostude koostaja eesti või vene keeles Keskhariduse baasil (sobib ka töötavale inimesele) Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

www.tptlive.ee Õppeaeg: põhikooli baasil 4 a, keskkooli baasil 3 a.

Põhihariduse baasil (eriala lõpetanu saab kutsekeskhariduse) Trükitehnoloogia eesti keeles Multimeedium (veebispetsialist) eesti keeles Elektrik eesti või vene keeles Automaatik eesti või vene keeles Elektroonikaseadmete koostaja eesti keeles Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist eesti keeles IT süsteemide spetsialist eesti või vene keeles Tarkvaraarendaja eesti keeles

VASTUVÕTT 2014/2015 õppeaastaks järgmistele erialadele: F Klaver, klavessiin, orel F Keelpillid – viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf F Klassikaline kitarr F Puhkpillid – flööt, plokkflööt, oboe, klarnet, saksofon, fagott, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, eufoonium F Löökpillid F Akordion, kannel F Klassikaline laul F Kooridirigeerimine F Muusikateooria F Kompositsioon F Rütmimuusika erialad – puhkpillid, löökpillid, kitarr, akordion, klaver, laul F Helindaja F Klaverite hooldusmeister

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Trükitehnoloogia eesti keeles Multimeedium (veebispetsialist) eesti keeles Fotograafia eesti keeles Elektrik eesti või vene keeles IT süsteemide spetsialist eesti või vene keeles

Reklaam

“Kõrgemas Sõjakoolis saab rakendusliku kõrghariduse õhu-, maa- ja mereväe õppekaval”.

FOTO: ANDRES LUMI

Kõrgem Sõjakool ootab õppima parimaid Nüüdisaegne julgeolekukeskkond esitab ohvitseridele järjest kõrgemaid nõudmisi.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli lõpetavad ohvitserid peavad olema usaldusväärsed juhid, head pedagoogid ja planeerijad selleks, et juhtida sõjaaja üksuste ettevalmistamist ning olla valmis nende üksuste juhtimiseks kriisiolukordades.

Nüüdisaegne julgeolekukeskkond esitab ohvitseridele järjest kõrgemaid nõudmisi. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli lõpetavad ohvitserid peavad olema usaldusväärsed juhid, head pedagoogid ja planeerijad selleks, et juhtida sõjaaja üksuste ettevalmistamist ning olla valmis nende üksuste juhtimiseks kriisiolukordades.

ning näitama oma võimeid nii akadeemilises keskkonnas, nagu matemaatika, võõrkeeled ja ajalugu kui ka „rohelises“ keskkonnas, milleks on taktikaõpe ja laskmised. See tähendab, et koolis õppides ei piirdu õpingud vaid loengute ja seminaridega, vaid õpitu proovitakse ka praktikas läbi.

Kõrgema Sõjakooli ülema kolonelleitnant Mati Tikerpuu sõnul peaks sõjakooli õppima tulema mitmekülgne ja meeskonnatööks sobiv inimene. Ta leiab, et heaks sõjaväeliseks juhiks saamine eeldab kindlat tahet ja pidevat tööd iseendaga, sest sõjaväeline juht on kui Eesti riik – ta ei saa kunagi lõplikult valmis. Õppevalikud on mitmekesised.

Sõjakoolis saab õppida sõjaväelist juhtimist maa-, õhu- või mereväe rakenduskõrgharidusõppe õppekaval, mis omakorda jagunevad rohkem kui kümneks erialaks.

Kolonelleitnant Tikerpuu märgib, et sõjakooli lõpetaja erineb humanitaareriala lõpetanust juba selle poolest, et meil on igale lõpetajale garanteeritud kindel töökoht kaitseväes. Ta leiab, et meie lõpetaja võib julgelt käega vastu rinda lüüa ja öelda, et ta oskab juhtida inimesi ja langetada kiireid otsuseid väga erinevates keerulistes olukordades.

Lisaks headele õppetingimustele on kadettidele tagatud esinduslikud sotsiaalsed võimalused. Sõjakooli õppuril on tasuta tuba kaasaegses ühiselamus, mis asub samas majas õppeklassidega.

Maaväes saab õppida kuuel erialal, nendeks on: jalaväe-, pioneeri-, suurtüki-, õhutõrje-, logistika- ja sideeriala. Õhuväes on võimalus spetsialiseeruda lennuvälja-, õhuoperatsioonide- või õhuseireohvitseri erialale. Mereväes saab õppida mereväetaktika ja mereväetehnika eriala.

Kolonelleitnant Tikerpuu sõnab, et sõjakooli õppur peab olema suuteline kohanema erinevates olukordades

600 eurot – palk õppimise eest

Lisaks voodikohale on elamu varustatud spordisaalide, sauna ja mitmete vaba aja veetmise võimalustega. Kadettide õppetöövälise aja eest hoolitseb Kadetikogu, kelle ruumides on võimalik tegeleda erinevate sportmängudega (piljard, lauajalgpall) ja ajugümnastikaga (viktoriinid, ettekanded sõjalistel teemadel).

Ei saa märkimata jätta, et meie koolis õppivatele tulevastele ohvitseridele on tagatud sportimis- ja treenimisvõimalused. Näiteks toimuvad igal nädalal pallimängu ja enesekaitse treeningud. Füüsilist vormi saab kadett proovile panna erinevatel sõjakooli ja kaitseväe üksuste vahelistel võistlustel nagu jalgpall, maadlus või laskevõistlused.

Kõikidele Kõrgemas Sõjakoolis õppivatele kadettidele on tagatud palk vähemalt 600 eurot kuus. Seega ei pea kadett kooli kõrvalt tööl käima, sest talle tagatud tasu võimaldab keskenduda vaid õppimisele. Kadetipalk tõuseb igal õppeaastal ja igale lõpetanule on tagatud töökoht palgaga vähemalt 1300 eurot. Nii õppeajal kui ka hilisemas teenistuses on ka arstiabi tegevväelasele tasuta.

Sõjaväelase amet on eluaeg õppida ja teisi õpetada, olla tõrksaile juhiks ning huvitutele eestvedajaks. Sõjaväelase amet sobib sellele, kes tahab ja julgeb teiste eest vastutust võtta. Sõjaväelase amet sobib sellele, kes ka pärast kõikvõimalikke pettumusi, katsumusi ja ebaõnnestumisi suudab õnnestumise hetkel sellest inimeste juhtimise tööst rõõmu tunda.

Kapral Mathis Bogens, KVÜÕA teavitusspetsialist

Reklaam

Kõrgem Sõjakool ootab õppima noori, kes soovivad saada Eesti parimat juhtimisalast kõrgharidust

“Akadeemiliste võimete test on üks osa 2014. aasta Kõrgema Sõjakooli sisseastumiskatsetest”.

FOTO: KRISTJAN KOSTABI

18

Vabatahtlik

Neljapäev, 22. mai 2014

«Järgi om Mullu aasta õppija tiitli pälvinu jõudis süda aastakümneid pärast keskkooli lõpetamist

Arhitektiharidusega Katrin Tomberg-Tohter (57) tegi viie aasta eest kannapöörde ja läks Tartusse eripedagoogikat õppima, eelmisest suvest on ta aga Tallinna ülikooli magistrant visuaalkunstiteraapia erialal.

ILLE GRÜN-OTS leht@ohtuleht.ee

Mullu pälvis Katrin TombergTohter Harjumaa aasta õppija tiitli. Mis vägi see on, mis teda ikka ja jälle on sundinud koolipinki istuma?

Poolvägisi arhitektiks

Arhitektuuri läks Katrin Tomberg-Tohter omal ajal õppima pere survel, mullu suvel jõudis ta aga ka oma unistuste eriala – õpetajaametini. Katrin lõpetas eripedagoogika õpingud Tartu ülikoolis ning õpib nüüd Tallinna ülikooli magistriõppes kunstiteraapiat. Laura Lants

Esimese elukutse omandas Katrin pärast keskkooli lõpetamist praeguses kunstiakadeemias – õppis arhitektiks.

«Tegelikult ei tahtnud ma üldse arhitektiks saada,» tunnistab ta.

«Tahtsin Tartusse, tahtsin saada õpetajaks. Aga eks elus tuleb ikka teha valikuid ja vahetevahel teed selliseid, mis tunduvad mõistlikud – näiteks et perega mitte tülli minna. Ütlesingi kodustele: kurram, ma ju võin teie pärast sinna arhitektuuri katsetele minna. Ei ole see kunagi olnud mul siht silme ees, aga maali või graafikasse, kuhu oleksin ehk tahtnudki, ei julgenud proovima minna – niipalju olin arg. Või siis hindasin oma oskusi realistlikult ja teadsin, et sinna ma sisse ei saaks.»

Katrin selgitab, et arhitektuuri võeti õppima 15 inimest ja tahtjaid oli 50–60, maali või graafikasse võeti aga ainult 2–3 ja tahtjaid oli sama palju kui arhitektuuri.

«Tegelikult ma vaikselt lootsin, et äkki ikka ei saa sisse ja siis võin Tartusse minna,» muigab Katrin. «Aga elu tahtis teisiti ja sisse ma sain.»

Kool sai läbi, siis sündisid lapsed. «Mul

neid isiklikke on kolm, praegusest, niiöelda teisest elust on kasutütar. Nii et üles olen ma kasvatanud neli last,» on paljulapseline ema uhke.

Kohtumine, mis otsustas

«Tööalaselt loksusin tasapisi arhitektuurilainel, ehkki mõnikord nutsin ja loopisin pabereid,» meenutab Katrin.

«Tundsin, et oskan küll arhitektuuri käekirja lugeda, aga ei oska ise kirjutada.»

Kusagil peas tiksus kogu aeg: Tartu, õpetajaamet, psühholoogia, tegelemine erivajadustega inimestega. Kusjuures tänaval tuli nii mõnigi selline inimene Katrini juurde, võttis käest kinni – nagu oleks omasuguse leidnud.

«Mu sõbranna kortermajas oli ühel perel autistlik sügava puudega tütar. Ja kord juhtus nii, et see tüdruk tuli minu juurde, puges sülle ja hakkas nutma. See oli minu jaoks märgilise tähendusega – et autist tuleb võõra inimese juurde ja veel sülle!»

Pärast seda vahejuhtumit sai Katrinile selgeks, et lihtsalt õpetajaks ta siiski enam õppima ei lähe.

«Eripedagoogika on keerulisem, see on väljakutse. Mu sügavalt usklik elufilosoofist vanaonu tavatses öelda: «Järgi oma tähte!» Nii ma lõpuks Tartusse maandusin ja sisse sain. Akadeemilised katsed said tehtud ja puha,» kirjeldab naine, kuidas ta elus kannapöörde tegi.

Katrin oli siis 52aastane.

Bakalaureusekraad suvel 2013

Õppimisele läks Katrinil neli aastat.

«Tegelikult oleks saanud ka kolme aastaga, aga õppekava lihtsalt ei suudetud kolme aasta peale kokku panna,» ütleb ta.

«Alustades oli meid 12, mullu suvel lõpetas kolm: minusugune vanamutt, veel üks soliidsemas eas proua ja üks nelja lapse ema. Et siis ekstreemsemad kujud vedasid välja,» naerab Katrin. Lõputööde kaitsmine oli aga Katrini sõnul natuke traumeeriv: «See, kuidas noored õppejõuhakatised meiega käitusid. Ise polnud nad elu õieti nuusutanudki, tõenäoliselt ei olnud ise ühtegi erivajadustega last õpetanud.»

Rubriik

a tähte!»

melähedast eriala õppima – aga jõudis!

Aasta õppija

Sellist konkurssi korraldab mittetulundusühing ETKA Andras, mis loodi aastal 1991 ja on siiani edukalt tegelnud elukestva õppe edendamisega Eestis.

Oma tuleviku loodab Katrin siduda Astanguga, kus ta praegu töötab vabatahtlikuna.

«Eks elus tuleb ikka teha valikuid ja vahetevahel teed selliseid, mis ainult tunduvad mõistlikud – näiteks et perega mitte tülli minna.»

«Alustades oli meid 12, mullu suvel lõpetas kolm: minusugune vanamutt, veel üks soliidsemas eas proua ja üks nelja lapse ema. Et siis ekstreemsemad kujud vedasid välja!»

Katrin töötas juba siis vabatahtlikuna Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses, kus tegutseb praegugi. Selget ettekujutust, mida siis edasi peale hakata, tal polnud. Verivärske bakalaureus kurtis seda oma mentorile, kellele ta vabatahtlikuna Astangul allus. Mentor tuletas siis Katrinile meelde: kuule, sa ju oled rääkinud kunstiteraapiast.

«Kolasin siis natuke internetis ja selgus, et Tallinna ülikoolis võetakse üliõpilasi magistriõppesse visuaalkunstiteraapia erialale.

Viisin dokumendid kooli, tegin kõik katsed ära ja sain väga heade punktidega sisse,» ütleb Katrin. Üks kooliaasta saab peagi läbi, üks on veel ees.

19

Neljapäev, 22. mai 2014

Järvamaa Kutsehariduskeskus Tallinna 46, 72720 PAIDE | telefon +372 525 3736 | e-post kool@jkhk.ee

Majandus- ja teenindusõpe

t Väikeettevõtlus* t Logistika klienditeenindaja t IT-süsteemide spetsialist t Ärikorraldus* t Kodumajandus Tehnika- ja t Puhastusteenindaja ehitusõpe t Puhastusteenindaja abiline t Autotehnik t Puhastustööde juht* t Autodiagnostik t Laohoidja t Elektrik t Laohoidja* t Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja t Laotöötaja t Pottsepp t Veokorraldaja* t Liikurmasinajuht t Müüja t Teedeehitaja** t Müügikorraldaja*

Põllumajandusõpe t Põllumajandustöötaja t Põllumajandustootja t Hobumajandaja** t Hobuhooldaja** t Karusloomakasvataja** t Kalakasvataja*, ** t Loomaarsti abiline*, ** * keskhariduse nõudega ** ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuses!

Tutvu erialadega lähemalt kooli kodulehel www.jkhk.ee tee valik ja tule õppima Järvamaa Kutsehariduskeskusesse!

Ole kursis meie tegemistega www.facebook.com/J.Kutsehariduskeskus Dokumentide vastuvõtt aastaringselt, suvine põhivastuvõtt alates 9. juunist.

Õppimine on südameasi!

Astangul mitmes ametis

Kuidas Katrin aga Astangule vabatahtlikuks sattus? «Mulle tuli meil, et seal korraldatakse keraamikaringi,» meenutab ta.

«See äratas mõtteid, kirjutasin Astangule ja küsisin muu hulgas, ega neil vaba töökohta ole. Ei olnud, aga pakuti vabatahtliku tööd.

Nii ma olengi nüüd seal teist aastat vabatahtlik.»

Katrin on Astangul olnud eri ameteis – vahel abiõpetaja, siis kellegi tugiisik, teinud ka füsioteraapiat. «Eelmisel aastal pakuti mulle tegelemist ajutraumarühma taastumiskursusega. Õpetan neid suhtlema. Saan kursuse raames teha ka oma loovteraapia praktikat kooli jaoks,» on Katrin rahul, et kaks asja nii hästi ühendatud sai.

ool 90 k s u d n Räpina Aiatulek 7. juunil 2014 u Vilistlaste kokk

Leivaraha ikka arhitektitööst

Vabatahtliku töö ja õppimine on toredad, aga millestki tuleb ju elada? «Kohe, kui siin lõpetame, kihutan kontorisse, istun laua taha ja hakkan joonistama,» naerab Katrin.

«Töötan arhitektina arhitektibüroos RTG Arhitektid. Oleme teinud päris palju koolimaju, lasteaedu. Aegade jooksul olen saanud SEB ihujoonistajaks, seda juba nende üle-eelmise eelkäija Tallinna Panga ajast. Praegu teen Tartu ülikooli raamatukogu rekonstrueerimisprojekti.»

Seega toob praegu leiva lauale ikka esimesena saadud haridus. Oma tuleviku loodab Katrin aga Astanguga siduda. Mismoodi täpsemalt, sellest on tema sõnul veel vara rääkida.

kaitse t tekstiilitö eskkonna ö k t s u t ehi u t a ian k i t s a dus t floristika t ma m/aiandu

book.co e c a f . www ww . aianduskool.ee t w

skool

20

Uudis

Neljapäev, 22. mai 2014

Spaade menu toob kooli uue eria Oskus aeg maha võtta, lõõgastuda, puhata ja oma energiavarusid taastada – see muutub meie üha kiireneva elutempo juures järjest olulisemaks. Mida oskuslikumad on spaatöötajad, seda tõhusamat turgutust inimeste tervis sealt saab.

Eesti Esimene Erakosmeetikakool hakkab sel sügisel vastu võtma õpilasi spaatöötaja erialale.

Miks uut eriala vajalikuks peeti, selgitab kooli direktor Merike Ivask.

Tõhusat lõõgastust vaja üha rohkem

Inimene pole masin – mida rohkem nõuab igapäevaelu pingutamist, keskendumist ja enda kokkuvõtmist seatud eesmärkide saavutamiseks, seda olulisemaks muutuvad võimalused nii vaimselt kui ka füüsiliselt taastuda.

Küllap on see üks põhjus, miks inimesed üha sagedamini ja meelsamini kasutavad spaapuhkuse võimalusi, spaad omakorda aga aina täiustuvad ning on muutumas holistilisteks keskusteks, kus arvestatakse inimese kogu olemusega, aidatakse saada ühendust oma loomuliku tervendava potentsiaaliga ning näidatakse, kuidas saab seda kasutada.

Kui spaade tekkimisel kiputi neid pidama luksuseks, rikaste ja ilusate meelelahutuseks, siis praeguseks on suhtumine muutunud: inimesed on ammu aru saanud, et spaaprotseduurid aitavad lõõgastuda ning saavutada ja hoida head tervist.

Tervis on üks väärtuslikumaid varasid, mis inimesel olla saab – sellele väitele ei taha vist küll keegi vastu vaielda. Uuringud on näidanud, et tervislik seisund ja töökoht on kaks inimese elukvaliteedi põhimõjutajat. Hea tervis võimaldab inimesel saada hästi hakkama nii töö- kui ka eraelus, olla oma eluga rahul. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kindlasti kaasa ka spaahooldused.

Oskuslik spaatöötaja tagab virgutuse inimese väsinud ja stressist vaevatud ihule – koos sellega saab Vajadus uue eriala järele turgutust Spaad pakuvad ohtralt võimalusi virgutada väka vaim. sinud ja stressist vaevatud ihu – koos sellega saab Hea on head teha. turgutust ka vaim ja taastub tasakaal.

Mida oskuslikum on kehahoolduse tegija, sedaparem on tulemus. Oskusi omandatakse praktikumis.

MEIL SAAD VALIDA JÄRGMISTE ERIALADE VAHEL: z finantsnõustaja pangas

z raamatupidaja

z infotööspetsialist

z personalispetsialist

z juristiabi

z projektijuhi assistent

z kindlustusspetsialist

z sekretär

z kohtuistungi sekretär

z turundusspetsialist

z kvaliteedispetsialist

z äikeettevõtlus

z maksuspetsialist

z ärikorraldus

z meediaspetsialist Õppimine Tallinna Majanduskoolis on õppijale tasuta.

Sisseastumisavalduse saab esitada 01.07.-23.07.2014 elektroonselt SAIS-i kaudu www.sais.ee või kohapeal Tammsaare tee 147 tööpäevadel kell 10-16.

Infot lisaks kodulehelt www.tmk.edu.ee või telefonil 6507862.

TALLINNA MAJANDUSKOOL – nurgakivi Sinu tulevikule!

ala

OÜ Ilu ja Tervis

Uudis

21

Neljapäev, 22. mai 2014

Spaateenindajaks!

Uue eriala väljatöötamisel on aluseks võetud rahvusvahelise süsteemi CIDESCO õppeprogramm. Õpiaeg on 9 kuud, õppida saab põhi- ja keskkooli baasil nii päevases kui ka kaugõppevormis. Õppetöö toimub tsüklitena – see annab võimaluse eriala omandada ka põhitöö kõrvalt.

Teadmisi saadakse inimese anatoomiast ja füsioloogiast, hügieenist, klienditeenindusest, ettevõtluse alustest ja loomulikult kõikvõimalikest spaahooldustest. Kooli lõpetamisel saadakse spaateenindaja eriala lõputunnistus ja rahvusvaheline CIDESCO spaateenindaja diplom.

Spaad pakuvad ohtralt võimalusi virgutada väsinud ja stressist vaevatud ihu – koos sellega saab turgutust ka vaim ja taastub tasakaal.

Kindlasti on aga väga oluline, et spaas töötaksid väga heade erialaoskustega inimesed. See ongi põhjustanud vajaduse spaadele personali koolitada.

Lihtsalt spaaprotseduurideks vajalikest oskustest üksi ei piisa – vaja on mõista spaakultuuri, selle annab vaid selge arusaam üldisest spaafilosoofiast.

Eesti Esimeses Erakosmeetikakoolis alustatakse selle aasta septembris vastuvõttu spaateenindaja erialale, et hakata seda valdkonda arendama ja lihvima.

Uus eriala annab universaalse ettevalmistuse töötamiseks spaateenuseid pakkuvates ettevõtetes nii hooldus- kui ka administraatiivtöötajana, nii Eestis kui ka välisriikides. ANN SALU

22

Lõpupidu

Neljapäev, 22. mai 2014

Expressions

Koolilõpupäeval pidulikult Rõivamoes on igal aastal uued moevärvid-kangad ja tegumoed, tänavukevadistega on lõpukleidi valijad end juba ammu kurssi viinud. Kuidas on aga lood ehetega?

«Ehetele mõeldes saab öelda, et tänavu on moes nii õrnemad pastelsed toonid – mahe roosa, münditoon, helesinine – kui ka erksamad värvid, näiteks aprikoosioranž, türkiis, punane,» räägib suure ehete ja aksessuaaride valiku poolest tuntud Expressionsi turundusjuht Monika Kivimaa. «Metallitoonidest on praegu eelistatud kullakarva ehted.»

Paralleelselt on ehetemaailmaski troonil mitu trendi, juhendab Kivimaa – valida võib nii loodusest inspireeritud efektsete kaelakeede kui ka minimalistliku geomeetrilise joonega ehete vahel.

Ohtralt lillemotiive

Loodusest inspireeritud trend toob meieni lilleõied, mis pakatavad täies ilus, lillemotiive on kasutatud kaelaehetel, käevõrudel ja kõrvarõngastel, kunstlilledega kaunistatakse ka juuksekumme ja -pandlaid. Tihti ehivad ehteid putukad või suisa suurte loomade-lindude, näiteks lõvide või kotkaste kujutised. Siiski näivad lilleõied kõik muu üle trumpavat.

«Eriti moekas on uhkete silmatorkavate lilledega peapärg või -pael,» märgib Kivimaa. «Väga trendikad on praegu ka efektsed pilkupüüdvad ti-

Ehteid võib omavahel miksida, aga mõnikord võib i-le täpi panna üksainus õigesti valitud ehe, mis üldmuljele viimase lihvi annab.

hedalt ümber kaela hoidvad keed, mida kaunistavad kas õiemotiivid või suured mitmetes värvides kristallid. Ühtlasi pole moest kadunud jämedad metalsed ketid, mida saab edukalt kombineerida geomeetriliste kujunditega.

Metall kristallide – või hoopis plastiga

Käeketid on õrnad, tihti kantakse korraga mitut.

Nii mõnelegi naishingele on meelepärane käekettsõrmus, kus sõrmus ja käevõru on omavahel ketiga ühendatud.

«Materjalidest kasutatakse palju metalli,» räägib Monika Kivimaa. «Sageli miksitakse seda kas kristallide või plastelementidega.»

Kui Monika Kivimaa peaks ehteid soovitama mõnele tänavusele koolilõpetajale, kes soovib tähtsal päeval eriti pidulik välja näha, pakuks ta kas säravaid kristallidega ehteid või lustlikku suvist värviküllust.

«Sära eelistades soovitaksin võtta baasiks läbipaistvad kristallid, millele võib lisada pastelltoonides kivikesi,» kirjeldab ta.

Hea tulemuse võivad anda juuksekaunistused, olgu need siis kristallidega ehitud sätendavad klambrid või hoopis soengusse sätitud õrnades värvides lilled.

«Kui aga valitakse suvine värviküllus, võib värve omavahel miksida, keskendudes efektsele kaelakeele või näiteks lilledega peapaelale,» soovitab Kivimaa.

Ei maksa unustada sedagi, et mõnikord võib b üksainus õigesti valitud ehe olla see, mis i-le täpi pi peale paneb ja üldmuljele viimase lihvi annab.

ANN SALU

Ehted koolilõpukingiks Vanemad otsivad lapsele koolilõpukingiks enamasti midagi sellist, mis jääks mälestuseks. Ehted on alati hea valik, kinnitab Monika Kivimaa: «Kingitust valides tuleks alati lähtuda kingisaaja eelistustest. Olgu selleks siis mingi tähenduse või amuletiga kaelakee või klassikalised ehted, mida saab ka aastaid hiljem pidulikel sündmustel kanda. Kui rahakott lubab, on hea kinkida ehted komplektina, näiteks kaelakee, kõrvarõngad ja käekett.»

Rubriik

23

Neljapäev, 22. mai 2014

ÕPI ENDA EDUKS! Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames on taas alates aprilli lõpust käivitunud täiskasvanute tööalase koolituse kursused kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üleEesti. Täiendavalt esitati riiklik koolitustellimus 212 tööalasele kursusele 2737 inimese koolitamiseks. Kursused kestavad juuli lõpuni ja veel on võimalik leida vabu kohti kursustele registreerumiseks. Osalejatele on kursused tasuta. Kogu tellimuse ja kursustele registreerimise kohta leiate info veebilehelt www.hm.ee/tasutakursused.

Alates 2009. II poolaastast kuni 2014. I poolaastani on eelpool nimetatud programmi raames tellitud 2846 tööalast kursust 38017 täiskasvanud õppijale.

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

RAKVERE AMETIKOOL  meistrid on mängus

HIIUMAA AMETIKOOL – tööalased täienduskoolitused

Teadupärast on üks õnne valemitest leida endale amet mida armastad ja mis võimaldab ka hästi ära elada. Ametikooli leiavad üha rohkem tee ka täiskasvanud, kes on oma haridustee mingil põhjusel on katkestanud või uut ametit proovida soovivad. Tullakse nii täiendusõppe kursustele kui ka tasemeõppesse õppima ja uute õppekavade rakendumisega on võimalusi selleks väga palju: nii töökohapõhises õppes, tsükliõppes ja osaoskuste õppes.

Hiiumaa Ametikooli täienduskoolituste eesmärgiks on pakkuda õppimisvõimalusi nii kogukonna elanikele kui ka kaugemalt tulijatele.

Uurime pidevalt tööturu vajadusi ja püüame korraldada tööalaseid kursuseid, mille vastu on kogukonna inimestel vajadus, rõhk on praktilise õppega seotud koolitustel.

Viimase aja populaarsemateks kursusteks on olnud just toitlustus- ja majutusettevõtete töötajatele mõeldud koolitused, näiteks rahvus- ja regionaalköögid, pagarikoolitus, veiseliha valmistamise tehnoloogia.

Tasuta tööalased kursused töötavatele inimestele Tasuta kursuste kaudu õpib Rakvere Ametikoolis aastas neljandik täiskasvanud õppijate koguarvust. Kursustega oleme saanud oma piirkonna ettevõtete töötajatele pakkuda erialaseid täiendkoolitusi olulistes valdkondades. Populaarseks on osutunud nii elektrikute kui ka keevitaja täiendõpe, puidu masintöötlemine, tortide valmistamine ja erinevad arvutikursused. Kokad ja pottsepad on saanud õpet kutseeksami tegemiseks. Arvutikursusel käinud naine, kes kolm aastat on kahe lapsega kodus olnud, on veendunud, et tööle naasmine peale kursuse läbimist on kindlasti lihtsam, kuna kursus võimaldas end kurssi viia uute IT võimaluste ja lahendustega.

Koolipingis on õpilase tunne Eks koolipink teeb ikka õpilaseks, ka täiskasvanu tunneb nii. Rakvere Ametikoolis valime õpetajateks sageli praktikud, sertifikaadi või kutsetunnistuse omandanud eriala spetsialistid- nii ei jää ka õpetus eluvõõraks.

ADA VÄÄT, Rakvere Ametikooli täiendusõppeosakonna juhataja Rohkem infot: www.rak.edu.ee

TALLINNA EHITUSKOOL – südamelähedane hobi tööks

Fotol koolitaja Katrin Noorkõiv ja õpilane Heli Hahndorf.

HELI HAHNDORF: “Keegi teine Sinu kõrvalt teab alati midagi, mida Sina ei tea. Õppida on nii professionaalsetelt juhendajatelt kui kaasõpilastelt.”

Tallinna Ehituskoolis saab tasuta õppida mitmetel erinevatel ehitus- ja puidutöö valdkonna kursustel nagu maalri põhikursus, plaatija põhikursus, puidupingioperaator universaalpinkidele, mööblitisleri kursus ja sisetööde elektrik IV taseme kutseeksamiks ettevalmistuse kursus. Kursustel osalemiseks on inimestel mitmeid põhjuseid.

On osalejaid, kes soovivad õppida uut eriala, asuda tööle uuel ametikohal, luua oma firma või värskendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Mitmed on seadnud omale sihiks muuta senine südamelähedane hobi hoopis tööks, millega leiba teenida.

Olenemata kursusel osalemise põhjustest on eriala baasoskuste omandamine andnud inimestele võimaluse liikuda oma seatud eesmärkide suunas ning saavutada parem positsioon tööjõuturul.

Sel kevadsemestril toimub tasuta kursusena majutus-, toitlustus ja turismiettevõtjatele suunatud kaasaegse turunduse koolitus.

Samuti pakume majandusarvestuse ja maksunduse alast kursust kõigile väikeettevõtjatele ja MTÜ-de esindajatele. Juunis on soovijatel võimalik osaleda raietöölise 3. taseme kutseeksami ettevalmistuskursusel.

RIINA VAARPUU, Tallinna Ehituskooli täiendusõppe spetsialist Rohkem infot: www.ehituskool.ee

SIGNE ZAČEK, Hiiumaa Ametikooli arendus- ja koolitusjuht Rohkem infot: www.hak.edu.ee

FOTO: LIINA SINIVEER

24

Rubriik

Neljapäev, 22. mai 2014

TALLINN: Kristiine Keskus, Ülemiste Keskus, Viru Keskus, Magistral, Expressions Outlet (Expressionsi maja - Pärnu mnt. 48) TARTU: Lõunakeskus, Tasku, Eeden PÄRNU: Kaubamajakas, Pärnu Keskus RAKVERE: Põhjakeskus KURESSAARE: Auriga VILJANDI: Uku keskus NARVA : Fama keskus WWW.FACEBOOK.COM/LOVEEXPRESSIONS INSTAGRAM.COM/EXPRESSIONSEHTED WWW.EXPRESSIONS.EE