JÄÄD ERIALA VALIDES HÄTTA? TÖÖKOGEMUSI POLE, AGA TÖÖTADA TAHAKS. TAHAD UURIDA MAAPÕUE JA MEREPÕHJA? MIKS TASUB MINNA KUTSEKOOLI
Koolitus ja Tööturg Neljapäev, 19. mai 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 19. mai 2022
2 Koolitus ja Tööturg
Tööjõuvajaduse uuring näitab oskustööliste põuda Pixabay
Eesti Töötukassa eelmise aasta lõpus avaldatud tööjõuvajaduse baromeeter näitas, et ameteid, kus valitseb tööjõu ülejääk, on võrreldes kriisi algusajaga oluliselt vähem. Mõnes sektoris näitas uuring väikest tööjõu ülejääki, mistõttu seal on raskem tööd leida. Peamiselt puudutas see administratiivseid ametikohti, mida on järk-järgult üle võtmas tehnoloogia.
Millises ametis on raskem tööd leida? Juba mitu aastat on näha, et tööturg ei vaja enam nii palju raamatupidajaid, andmesisestajaid, sekretär-asjaajajaid. Raskem on tööd leida ka kujundajatelmultimeediakunstnikel, kellest näiteks aastal 2016 oli hoopis väga suur puudus. Vahepealsete aastatega on tööturule tulnud palju selle valdkonna inimesi, muutunud on ka võimalused eriala õppida – saadaval on hulk internetipõhiseid kursusi. Teatud stabiliseerumist oli märgata majutuses, toitlustuses ja hotellinduses, nende valdkondade töötajate hulgas enam ülejääki pole. Küll aga on ülejääki liikunud ajakirjanikud. Põhjuseid on ilmselt mitu. Esiteks on tegu populaarse valdkonnaga, kus konkurents seetõttu tihedam. Muutunud on aga ka ajakirjaniku töö – klassikalist artiklite kirjutamist on vähem ja toimetustes ei ole enam vaid ajakirjaniku haridusega inimesed. Nii nagu aasta varem, on ka praegu tööturul suur vajadus audioloogide ja logopeedide ning tarkvaraarendajate järele. Eestis on IT-taustaga inimesi, kuid
puudus ka keevitajatest. Torkabki silma, et üldises plaanis on kasvanud tööjõupuudus just oskustööliste hulgas. Ehituse valdkonnas on puudujääki liikunud üldehitajad, fassaaditöölised, ehitiste lammutajad, ehitustellingute püstitajad, betoneerijad, betoonpindade viimistlejad, põrandategijad ja plaatijad. Eks igaüks, kes on viimase aasta jooksul ehituse ja remondiga kokku puutunud, on seda puudujääki tajunud. Selline töö eeldab head füüsilist vormi ja tugevat tervist, sageli suundutakse kõrgema palga peibutusel ka riigist välja. Lisandunud on vajadus tegevjuhtide ning müügi- ja turundusvaldkonna juhtide järele. Põhjuseks on inimeste huvi ettevõtluse vastu ning ettevõtte juhtidel on vaja abikäsi tegevjuhtide näol.
Lihttöö pole kuigi populaarne
Keevitajatest on puudus käes. suur osa neist on keskastme spetsialistid, vähe on tippspetsialiste ja neid, kes teeksid mõnevõrra kergemaid IT-töid. Tervishoiusektoris on suur tööjõupuudus juba aastaid ja olukorra muutumist pole kahjuks näha. Probleemiks on arstide ning õenduse valdkonna spetsialistide ja tippspetsialistide leidmine, suur puudus on ka hooldajatest. Peamisteks põhjusteks on madalad palgad, pensionile siirdumine ja ebasobiv tööaeg. Viimase uuringu andmeil on suur
Lihttöö ametikohtadel on suur puudujääk aiandustöölistest, farmi- ja metsatööstusseadmete juhtidest (sh kombainerid), põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikutest ja lukkseppadest. Põhjusteks on ametikohtade ebapopulaarsus, hooajatöö, madalad palgad, mittestandardne tööaeg ja paljude seni neil ametikohtadel töötanud inimeste vanaduspensionile siirdumine. Aasta-aastalt on neid ameteid, kus on suur tööjõu ülejääk, jäänud vähemaks. Kui koroona muutis korraks tööturgu, siis praegu näib, et lähiaastail on mitmel alal siiski tööjõupuudus. Tööjõuvajaduse baromeetriga saab lähemalt tutvuda Eesti Töötukassa koduleheküljel. IA MIHKELS
MUUDA OMA OSKUSED JA TÖÖKOGEMUS KUTSEKS VÕI OMANDA ERIALA KOOS KUTSEKESKHARIDUSEGA Loe lisa www.teeninduskool.ee või bit.ly/opitekos ESITA SISSEASTUMISAVALDUS www.sais.ee VÕI KOOLIS KOHA PEAL E-R 10-15
PÕHIHARIDUSE JÄRGSED ÕPPEKAVAD õppeaeg 3 aastat · 4. taseme esmaõpe · kutsekeskharidus vastuvõtuvestlused 11.-15.07.2022
› › › › ›
Hotelliteenindus Kaubandus Kokk Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Spaateenindaja
PÕHIHARIDUSE NÕUDETA ÕPPEKAVAD õppeaeg 1 aasta · 2. või 3. taseme esmaõpe · kutseharidus vastuvõtuvestlused 11.-15.07.2022
› Abikokk › Abipagar › Kutsevalikuõpe
KESKHARIDUSE JÄRGSED ÕPPEKAVAD
õppeaeg 1.-1.5 aastat · 4. või 5. taseme esmaõpe või 5. taseme jätkuõpe kutseharidus ESITA AVALDUS vastuvõtuvestlused 23.-24.08.2022
› › › › › ›
Esmatasandi juht kaubanduses Kokk – noorte kokkade superkursus! Kondiiter Küünetehnik Spaateenindaja Vanemkokk
KOKANDUS · TOIDUAINETE TÖÖTLEMINE · HOTELLINDUS · ILUTEENINDUS · KAUBANDUS
Lustlik tudengielu on kahtlemata üks põhjus kõrgkooli pürgida, põhiline on aga siiski leida endale kõigepealt õige eriala – kui õpingud ei köida, on raske ka ümbritsevast melust täiel rinnal rõõmu tunda.
Neljapäev, 19. mai 2022
Koolitus ja Tööturg 3 Aldo Luud
SIHT SELGE: kõrgkooli! Aga kuidas leida sobivaim eriala? Tunne iseennast
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Mida teha, kui otsustamise aeg tuleb aina lähemale, aga huvipakkuvaid erialasid on palju – kõigele krooniks on need veel täiesti erinevatest valdkondadest. Mis aitaks otsust langetada? Analüüsida tasub nii ennast kui ka õppimisvõimalusi ning mõelda ka pisut kaugemale: näiteks püüa kujutleda ennast selles ametis töötamas. Ennekõike tuleks aga täpselt järele uurida, milliseid kõrgkoole ja õppekavasid Eestis on ja mida ühel või teisel õpitakse.
Tee tutvust õppekavadega Kas tead, milliseid kõrgkoole ja õppekavasid meil üldse olemas on? Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediportaalist EKKA leiad kõrgkoolide õppekavad, kuhu on koondatud kõik Eesti bakalaureusetaseme ja rakenduskõrghariduse õppekavad, lisaks magistri- ja doktoriõppe võimalused. Kõrgharidust andvad õppeasutused on kirjas ka haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel. Kui põhjalik ülevaade koolidest/erialadest olemas, tasub õige valiku nimel ära teha veel päris suur hulk tööd. z Kas asuda õppima rakenduslikul või akadeemilisel suunal? Rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe
Mõtle läbi z millised on sinu huvid ja võimed, z millised on su oskused ja iseloom, z millised on sinu vajadused ja väärtused, soovid ja unistused, kellena tahaksid tulevikus töötada? Eneseanalüüsil on abiks haridusportaalis ja töötukassa lehel minukarjaar.ee info ja harjutused, vajadusel võid alati pöörduda karjäärinõustaja poole. Mida paremini ennast tunned, seda hõlpsam on otsustada, mis sulle ennekõike huvi pakub ja mida suudad hästi teha.
on mõlemad esimese astme õpped. Rakenduskõrgharidusõppe eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine, bakalaureuseõppe eesmärk aga üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ning tööle asumiseks. z Kui oled mõne eriala välja valinud, tee kindlaks, mida neil erialadel täpsemalt õpitakse. Võimalik, et kutsuvalt kõlava eriala õpingud sisaldavad aineid, mis sulle üldse ei meeldi
või tunduvad väga rasked. Täpse ettekujutuse tulevastest õpingutest saad, kui loed lisaks õppe põgusale kirjeldusele hoolikalt läbi ka õppekavad (leiad kooli kodulehelt). z Täpsusta, millised on valitud eriala(de)l sisseastumistingimused ja kas vastad neile, milliseid sisseastumiseksameid või -katseid on vaja teha? z Räägi inimestega, kes parajasti seda eriala õpivad või on kõrgkooli juba lõpetanud ja tööle asunud: milliseid plusse-miinuseid oskavad nemad eriala, töövõimaluste ja palgataseme kohta välja tuua. z Täpsusta, milline oli eelmisel aastal konkurss sulle meelepärastel erialadel ja millisele neist oleks sul kõige lihtsam sisse saada (alati peaks ju olema ka B-plaan). z Kasuta võimalusi osaleda kõrgkoolide lahtiste uste päevadel, külastada infomesse või käi tudengivarjuks – võta koos sulle meelepärasel erialal õppiva tudengiga ühe päeva jooksul osa tema loengutest-seminaridest. z Kui oled ennast ja õppimisvõimalusi põhjalikult analüüsinud, siis koosta tegevuskava: mida ja millal pead tegema, et soovitud erialale õppima pääseda. Mõtle välja ka varuplaan(id), kui esimene valik teoks ei saa. Kui kõhkled siiski oma valikutes, pea aru karjäärinõustajaga, et pilt enda jaoks selgemaks saada.
REKLAAMTEKST
UUED TUULED LOGISTIKAÕPPES
Tallinna tehnikakõrgkool õpetab mitmendat aastat koos logistika- ja liikluskorralduse spetsialistidega ka ostu- ja hankekorraldust. „Professionaalne ostmine on oskus, mis parandab ettevõtte majandustulemusi ja efektiivsusnäitajaid. Kui seda teha oskamatult, võib ettevõte oma konkurentsivõimes kaotada,” räägib logistikainstituudi juht Kati Nõuakas. Ta lisab, et nõudlus heade kõrgharitud ostu- ja hankespetsialistide järele kasvab. „Kuidas käib ettevõtte vajalike ressurssidega varustamine: millal ja mis koguses on vaja toorainet, komponente või hoopis kapitalimahutusi, kui suured on ettevõtte kulud, mis on seotud ressursside kasutamise või hoiustamisega? Kuidas juhtida varusid? Milline on
riigihangetel osalemise kord ja mida teha siis, kui hange on võidetud,“ kirjeldab Nõuakas ostu- ja hankespetsialisti igapäevaseid väljakutseid töökohal. Ta lisab, et õppekava sobib sellele, kellel on majandus- ja logistikahuvi ning kes soovib saada terviksüsteemi loomise eksperdiks. „Alati on tähtis leida ettevõttele säästlikumaid, kuid efektiivseid lahendusi,“ ütleb Nõuakas. Ostu- ja hankekorralduse eriala lõpetanud leiavad end töötamast nii era- kui ka avalikus sektoris, juhtimas strateegiliselt tähtsaid protsesse. 3,5 aasta pikkune õppekava on kaetud paljude üld- ja erialaainetega ja tagab lõpetanu kõrge konkurentsivõime.
VAATA KOHE:
www.tktk.ee/sisseastujale/ oppekavad/logistikainstituut/
TalTech kolib Vabaduse väljakule 26. mail kolib Tallinna tehnikaülikool üheks päevaks Tallinna Vabaduse väljakule, et tutvustada kooli kõigile huvilistele. Ülikooli õppimisvõimaluste kõrval esitletakse ka tudengiorganisatsioone ja -projekte. Muu huvitava kõrval on abiturientidel võimalus panna proovile oma teadmised ja kiirus labürindijooksus, mille kümme parimat tagavad endale automaatselt õppekoha Tallinna tehnikaülikooli bakalaureuseastme vabalt valitud õppekaval (v.a arhitektuur). 14 x 30 meetri suurusel labürindialal peavad osalejad vastama küsimustele matemaatikast, füüsikast, keemiast, eesti keelest, loogikast, ajaloost ja ühiskonnaõpetusest. Loevad nii teadmised kui ka kiirus, sest küsimustele õigesti vastanute vahel paneb lõpliku paremusjärjestuse paika labürindi läbimise aeg. Labürindijooksule saab registreeruda 25. maini, lähiinfo on leitav TalTechi kodulehel (taltech.ee/laburint). Samal ajal tutvustavad TalTechi õppemessil enda tegemisi ja õppimisvõimalusi ülikooli teaduskonnad ja mereakadeemia, tutvuda saab tudengiorganisatsioonide ja mitme tudengiprojektiga: Baltikumi esimene päikeseauto Solaride, tudengivormel, iseAuto ja tudengisatelliit. Uudistamist jagub nii neile, kes tänavu gümnaasiumi lõpetavad, kui ka neile, kel see alles lähiaastatel ees, samuti varem lõpetanuile, kes soovivad end arendada või oma karjääri edendad – aga ka neile, kes lihtsalt tahaksid ülikooli tegemistega kursis olla. IA MIHKELS
Neljapäev, 19. mai 2022
4 Koolitus ja Tööturg
Tahaks minna tööle – aga töökogemust pole IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Mõnel gümnaasiumilõpetajal on juba kuid enne lõpuaktust täpselt teada, kus õpinguid jätkata, aga on ka kõhklejaid-kahtlejaid, kes kuidagi ei suuda võimaluste ohtruse keskel valida. Nii tekibki mõte võtta üldse aeg maha ja minna kõigepealt tööle. Sageli selgub aga, et pole seegi niisama lihtne. „Mina olin üks neist, kes emaisa suurest pahameelest ja vastuseisust hoolimata otsustas: kõigepealt vaba suvi, mõnus lõõgastus pärast kiiret koolilõpurallit, siis aastaks raha teenima – et rahulikult mõtleks, kuhu siis edasi,“ räägib eelmisel kevadel gümnaasiumi lõpetanud Maiken. „Kahjuks olin sunnitud pärast mõnusat muretut suve – muidugi ema-isa kulul – uskumatult kiiresti tunnistama, et jälle kord oli neil õigus. Ma poleks osanud iialgi arvata, et tööd leida võib olla nii keeruline!“
Tööle tutvuse kaudu Tööpakkumisi, mis näisid kõigiti sobivat, leidis Maiken küll,
võimalus hakata raha teenima jäi aga enamasti varasema töökogemuse puudumise taha. „See on ju täiesti jabur!“ läheb Maiken veel praegugi põlema. „Miks on näiteks kuulutuses, millega otsitakse juhiabi või büroo assistenti, kirjas: sobivalt kandidaadilt eeldame vähemalt kolm – või siis kaks – aastat töökogemust samas valdkonnas? Miks?! Eelmine või järgmine rida võib samas rõhutada, et tuleks olla pealehakkaja ja energiline ja hea koormusetaluvusega ja õpivõimeline. Kui ma olen just tulnud gümnaasiumist, kus päevast päeva on vaja õppida kümmet erinevat ainet – kas siis eeldatakse, et kontoris ei suuda ma nädala-paariga selgeks saada, kuidas just selles firmas asjad käivad, mis on minu töö ja kuidas seda võimalikult hästi teha? Kuidas ma üldse siis seda töökogemust saan, kui keegi tööle ei võta – surnud ring ju!“ Läkski lõpuks nii, et töö leidis Maikenile tema isa, kes kurtis tütre muret oma ettevõtjast sõbrale. „See on segu juhiabi, reklaami- ja turundustööst. Puhtalt tutvuse poolest tehti selline töökoht,“ ei salga Maiken. „Nüüd aga, kui ma sügisel õppima lähen, on neil kindel plaan keegi minu asemel tööle võtta –
kas või sotsiaalmeedia kanaleid, mida varem vajalikukski ei peetud, ei taheta enam kuidagi soiku jätta. Nii et vähemalt selles firmas suutsin ma tõestada: kui on tahtmist ja pealehakkamist, saab ka varasema töökogemuseta päris palju ära teha.“
Mida CVsse kirjutada? Küllap on ka tänavu vastseid koolilõpetajaid, kes ühel või teisel põhjusel õpingute jätkamise asemel tööturule jõuavad. Mida ikkagi teha, et suurendada oma võimalusi tööandjale silma hakata? Portaali CV.ee asjatundjail on head nõuanded varnast võtta. 1. Ka vabatahtlik töö on töö! Kui oled loomult aktiivne ja hakkaja, oled küllap juba kooliajal sattunud korraldama mingeid koolisiseseid üritusi, abistanud mõnda organisatsiooniühingut või olnud eestvedaja mõnes koolivälises ettevõtmises. Tööks sa ise seda tõenäoliselt ei pea – palka pole selle eest ju makstud – ja seetõttu kuskile kirja ka ei pane. Viga! Ka vabatahtlik tegevus, olgu see mõnel üritusel külastajatele info jagamine, telkide püstitamine, loomade varjupaigas abiks käimine vmt, on töö. Mõtle, mida need ettevõtmised on sinus arendanud. Ehk oskad nüüd vaba-
malt suhelda, paremini aega planeerida – või oled õppinud julgelt haarama eestvedaja rolli ning avastanud, et meeskonna juhtimine tuleb sul päris hästi välja. Tööandjale näitab üht-teist sinu kohta juba tõsiasi, et üldse oled midagi teinud lihtsalt heast tahtest, midagi vastu nõudmata, lisaks on see kahtlemata andnud väärtuslikke kogemusi ja oskusi, mis võivad ka pakutavas ametis väga ära kuluda. Seega: sõltuvalt töökohast, kuhu kandideerid, mõtle hoolikalt läbi, mis oma vabatahtlikust tegevusest tasub CVsse kirja panna. 2. Muuda huvialad trumbiks! Ehk alustasid klaverimängu õppimist juba kuueaastasena ja mängid seda pilli siiani? Sulle tundub, et see fakt pole tööle kandideerides ühegi nurga alt nii oluline, et see kirja panna – tööandjale võib see aga näidata, et oled järjekindel ja pühendunud. Või oled osalenud koolis õppimise ajal mitmetel matemaatikaolümpiaadidel? Seega on sul suure tõenäosusega hästi arenenud analüütiline mõtlemine ja hea mälu. Õpetasid oma nooremale õele või vennale inglise keelt, kui ta alles lasteaias käis? See näitab, et sul on hea keeleoskus ja ilmselt oled
LAPSEHOIDJA JA LASTEAIAÕPETAJA ASSISTENDI KOOLITUS | 296 TUNDI 01.08.–31.10.2022 ja 07.11.2022–22.03.2023
kannatlik, rahulik ja püsiv. Kui oled juba aastaid tööl käinud, ei ole sinu kooliaegsetel olümpiaadivõitudel tõepoolest enam CVs kohta, ent kui töökogemuse asjus veel suurt midagi kirja panna pole, siis tasub välja tuua just sedasorti tegevused ja saavutused, mis näitavad, mida oled õppinud, kuidas on see sind isiksusena kujundanud. Nutikale
tööandjale räägivad need sinu kohta üsna palju. 3. Põguski töösuhe õpetab. Paljud õppurid otsivad endale vähemalt suvisteks koolivaheaegadeks mõne lühiajalise töö. Püsitööle kandideerides ei peaks seda unustama, kuid kindlasti ei maksa neid ameteid ülepaisutatult nimetada rohkemaks kui need tegelikkuses olid.
Ootame Sind sotsiaalvaldkonna veebikoolitustele!
TUGIISIKU KOOLITUS NÄDALAVAHETUSTEL | 258 TUNDI 06.08.–15.10.2022 ja 14.11.2022–16.03.2023 TEGEVUSJUHENDAJA JA TÖÖTAMISE TOETAMISE KOOLITUS | 276 TUNDI | 10.10.2022–20.02.2023 HOOLDUSTÖÖTAJA KOOLITUS | 210 TUNDI 24.10.2022–21.02.2023 Kursused sisaldavad 80-tunnist juhendatud praktikat ja 16-tunnist esmaabikoolitust. LAPSEHOIDJA TÄIENDKOOLITUS (mäng, meisterdamine) 16 TUNDI | 17.09 ja 15.10.2022
Kutseline lapsehoidja Keith Kesamaa. Foto Ingrid Teder
Leia oma unistuste tööd toetav koolitus! „Lapsehoidja koolituse läbimisel leidsin oma unistuste töö,” tõdeb Keith Kesamaa rõõmsalt ning jutustab oma loo. Pärast mitu aastat Soomes töötamist kodumaale naastes asusin tööle koolisööklasse teenindajana. Lastega suhtlemine mulle meeldis ja stabiilne töökoht kodukandis pakkus kindlustunnet. Peale esimese lapse sündi ma samale tööle tagasi ei saanud ja nii seisin küsimuse ees: mida edasi teha?! Varasemale kogemusele tuginedes otsustasin siduda oma igapäevatöö lastega. Teadmiste ja oskuste täiendamiseks õnnestus mul Eesti Töötukassa toetusega lapsehoidjate kursusega liituda. Pärast 176. teooriatunni ja 80-tunnise praktika läbimist olin kolme kuu jooksul omandanud lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja assistendi kompetentsid. Novembris 2020 sooritasin laitmatult lapsehoidja kutseeksami ja omandasin viienda taseme kutse. Täna töötan Janne lastehoius, kus motivatsiooni ja töörõõmu aitavad üleval hoida siirad ja särasilmsed lapsed. Saan nende arenguteele igapäevaselt panuse anda ning sellega toetada tööl käivaid lapsevanemaid. Tulevikuplaanides on ülikooliõpingud, töötamine lasteaias ja kes teab –võibolla ühel päeval ka oma isikliku lastehoiu loomine.
Kutselised lapsehoidjad Janne lastehoius. Foto Marilin Leenurm
koolitaja.com Koolitaja OÜ on Töötukassa koolituskaardi koostööpartner
Neljapäev, 19. mai 2022
Koolitus ja Tööturg 5
Miks ei taheta näiteks kontoritööle võtta varasema töökogemuseta verivärsket koolilõpetajat, imestavad noored: kas tõesti on põhjust arvata, et seni kümmet ainet korraga õppinud noorel inimesel läheks igavik, et selgeks saada, kuidas selles ametis asjad käivad. Pixabay
Viis põhjust valida õpingute jätkamiseks just kutsekool IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ehkki paljude lapsevanemate arvates ei pruugi kutsekool olla järeltulijale just parim valik, eriti pärast gümnaasiumi, on ametioskuste väärtust raske alahinnata. Kui rääkida inimestega, kes on kutsekooli lõpetanud, hakkab silma, et kutsehariduse plusse esile tuues on nad paljuski ühel nõul.
Näiteks, kui sinu töö oli laduda kaupluse müügisaalis riiulitesse saiapätse ja piimapakke, siis ei tasuks ennast ilmselt sisseostujuhiks nimetada. Ka ei tähenda klienditeenindaja ametikoht sama, mis kliendihalduri roll. Mõistlik olekski mitte keskenduda niivõrd tööülesannete, kuivõrd selle töö käigus omandatud kogemuste,
oskuste ja teadmiste kirjeldamisele. Täpsus? Ajaplaneerimine? Iseseisvus? Innovatiivsus? Kohusetunne? Midagi on tõenäoliselt õpetanud iga töösuhe, esimest korda nn päristööle kandideerides tasub senistest kogemustest välja noppida ja kirja panna ennekõike see, mis taotletavas ametis võib kasuks tulla.
Põhjuseid, miks sõltuvalt õppurist ja erialast tasub näiteks gümnaasiumile eelistada kutseõpet, on küllap rohkemgi, neid viit nimetavad aga paljud, kes on oma erialased oskused saanud ametikoolist. VÕIMALUS ISESEISVUDA. Neile, kel soov – või vajadus – majanduslikult kähku jalad alla saada, annab kutsekool võimaluse. Teoreetiliste õpingute kõrval on väga suur osa praktikal ja nii leiavad tublid ja sihikindlad kutseõppurid sageli tulevase töö juba kooliajal: positiivselt silma jäänud noorele tehakse praktika lõppedes ettepanek tulla pärast lõpetamist – või juba kooli kõrvalt – samasse ettevõttesse tööle. Ka võimalus elada õpingute ajal kooli ühiselamus võib
mõnikord lahendada elu keerulise umbsõlme. IGAÜHELE MIDAGI. Kutseõppes leidub sobiv eriala igaühele. Õppida saab nii, et suurem osa õppetööst toimub kooli õppeklassides, aga ka töökohapõhises ehk nn õpipoisiõppes, kus õppetöö käib enamjaolt töökohas. Selline õppevorm sobib hästi neile, kes eelistavad praktilist tööd ja tahavad õppida ennekõike seda, mida on just selles ametis tarvis teada ja osata. Ka saab õppida kaugõppes: koolis käiakse vaid kindlatel perioodidel või näiteks õhtuti, üsna suur osa on iseseisval õppimisel. Selline õppevorm sobib häs-
Aldo Luud
ti neile, kelle ainus võimalus on õppida töö kõrvalt. TÖÖANDJAD ON RAHUL. Praktika moodustab kutseõppe mahust vähemalt poole ja see toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas. Kõik see annab tööandjale lootust, et kut-
Omad vitsad ei pea sind tingimata eluaeg peksma Põhiharidus on Eestis kohustuslik, seda vähemalt kuni 17aastaseks saamiseni – sealtpeale on õppimine noore inimese vaba valik. Paraku kitsendab põhihariduse puudumine oluliselt meelepärase töö leidmise võimalusi, sest enamik töökohti nõuab mingit oskust, kutset või haridust, mida saab omandada alles siis, kui põhiharidus on käes. See tarkus tuleb aga pahatihti tagantjärele. Õnneks pole õppida kunagi hilja: täiskasvanute gümnaasiumis saab igas vanuses õppur lõpetada põhikooli ka töö kõrvalt. Kutsekoolidki pakuvad mitmetel erialadel võimalust asuda õppima ilma põhihariduseta, seejuures teeb nii mõnigi kutsekool koostööd kohaliku üldhariduskooliga, et paralleelselt ametiõpingutega saaks soovija omandada ka põhihariduse. Kes aga on vähemalt 22aastane, saab ka ilma põhihariduseta taotleda võimalust astuda kutsekooli omandama kutsekeskharidust. Kuidas see täpselt käib, tasuks uurida valitud koolist.
sekoolist tulijale pole vaja hakata kõike päris a-st ja b-st peale õpetama. Nende puhul, kes on oma õpinguid tõsiselt võtnud, peab see ka paika. HOBIST SAAB TÖÖ. Päris palju on ametikoolides õppima asujate seas neid, kel kõrgkoolidiplom juba taskus. Sageli viib neid kutsekooli just soov omandada eriala selles valdkonnas, millega seni on hobi korras tegeldud. Muidugi võib ka põhivõi keskkoolist otse kutseõppesse läinud noor oma valiku teha just samal põhjusel. Jõuda olukorda, kus palka makstakse selle eest, millega nagunii tahaksid ka oma vabal ajal tegelda – see on puhas vedamine. KÕRGKOOLIST VIIMANE LIHV. Vanemate vastuseis võsukese plaanile pärast gümnaasiumi kutsekooli minna tuleb sageli kartusest, et kõrghariduse plaanid tuleb siis igaveseks maha matta. Sellisel hirmul pole ammu enam alust, kõik sõltub õppurist endast. Ka see noor, kes läheb ametikooli pärast põhikooli lõpetamist, võib omandada kutseõppe kõrvalt ka keskhariduse ja jätkata pärast ameti omandamist õpinguid kõrgkoolis. Sageli annavad rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid kutseõppeasutuse lõpetanutele sisseastumisel lisapunkte, kui õpinguid jätkatakse samas õppevaldkonnas.
Koolitused, konsultatsioonid, äri- ja turundusplaanid Koolituskeskus IDEE TURG pakub avalikke ning sisekoolitusi järgmistes valdkondades: Ettevõtlusega alustamine ja äriplaani koostamine Raamatupidamine Turundus Sotsiaalmeedia Kodulehekülje ja e-poe loomine ning haldamine Töötervishoid ja -ohutus Kaubakategooria juhtimine Personalitöö Võõrkeeled Projektijuhtimine Pakume koolitusi nii klassiruumis kui ka reaalajas veebikeskkonnas. Idee Turg väärtustab inimese igakülgset arengut, elukestva õppimise kaudu õpime ise ja õpetame teisi.
WWW.IDEETURG.EE
info@ideeturg.ee | tel 5554 9062
Koolituskeskus Idee Turg on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.
Neljapäev, 19. mai 2022
6 Koolitus ja Tööturg
Kevadseminar „Digiäkk 2.0“ Homsel kõrghariduse kevadseminaril „Digiäkk 2.0“ räägitakse sellest, millised on kahe aasta jooksul olnud arengud digiõppe rakendamisel kõrgkoolides, mida oleme õppinud ja kuidas minna edasi? Muu hulgas tunnustatakse seminaril e-kursuse kvaliteedimärgi pälvinud kursuseid ja kuulutatakse välja aasta e-kursus. E-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks tunnistati tänavu Eestis 97 kursust kutse-, kõrg- ja üldhariduskoolidest, ühtekokku esitati taotlusvooru 132 rekordtaotlust. Aasta e-kursuse tiitli nominendiks esitati 9 kursust. Kursuste seas on esindatud tervishoid, keeleõpe, ajalugu, arvutiteadus, keskkonnahoid, ühiskonnateadused jpm, mida pakutakse eri platvormidel Moodle’i kursusena, massilise avatud kursusena (MOOC) ja ka muude digitaalsete vahendite abil loodud kursustena. Enim taotlusi esitati Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist, aga neid oli ka Tallinna tehnikakõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Estonian Business Schoolist, Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Eesti Lennuakadeemiast ning ka Tartu Rakenduslikust Kolledžist, Viljandi kutseõppekeskusest, Tallinna täiskasvanute gümnaasiumist ja Hugo Treffneri gümnaasiumist. Seminar „Digiäkk 2.0“ on homme, 20. mail Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses. Otseülekanne on veebis kl 11–16, liituda saab Facebookis või Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri EKKA kanalil Youtube’is. EKKA
„Võin kõigile maateaduste huv väga-väga palju on veel uurid KRISTI KOOL
leht@ohtuleht.ee
„Eestis kasutatakse küll juba maasoojuspumpasid ehk maakütet, kuid geotermilise energia rakendusuuringud on veel algusjärgus. Mitmes teises riigis on see aga juba aastaid üks soojus- ja elektrienergia allikaid,“ teab Henri Suomalainen, kes välisõpingutel Hollandis on saanud lähemalt tutvuda geotermaal- ehk maapõueenergiaga ja usub, et tulevikus on tal tööpõld lai. Kui Henri Suomalainen lõpetas kuus aastat tagasi kuldmedaliga Rakvere gümnaasiumi, olid talle kõik teed valla – ainult vali, kuhu edasi! Noormees tunnistab, et sai parasjagu pead murda, sest huvipakkuvaid valdkondi oli mitu. Lõpuks võitis kirg loodusteaduste vastu, aga et Henri polnud oma tulevases erialas veel kindel, valis ta bakalaureusõppeks Tallinna ülikooli väga laia loodusteadusliku eriala – integreeritud loodusteadused – mõttega, et sealt saab edasi spetsialiseeruda juba kitsamale teemale. „Bakalaureuseõpingute ajal
Erakogu
käisin mitu korda Tallinna tehnikaülikoolis külalisüliõpilaseks. Võtsin üldgeoloogia kursust ning see tundus mulle uus ja põnev maailm,“ meenutab Henri. „Geoloogiat ju põhikoolis-gümnaasiumis ei õpetata ja ma avastasin terve uue teadusvaldkonna.“ Bakalaureusetöö tegi ta meregeofüüsikast, mis on samuti maapõueteadustega seotud. Selleks ajaks oli Henri TalTechi juba nii hästi sisse elanud, et magistriõppes enam kõhklusi polnud – ta asus õppima geoloogia instituudi maapõueressursside erialal. Olgu öeldud, et kaalukaussi aitas kallutada ka TalTechi tantsuansambel Kuljus, mis suutis noormehe juba 2017. aastal oma ridadesse tõmmata, nii et Henril tuli nagunii igal nädalal paar korda sammud tehnikaülikooli seada. Sel kevadel õpib Henri vahetusüliõpilasena Hollandis Delfti tehnikaülikoolis . „Ma loodan siit saada inspiratsiooni oma maTalTechi tudeng Henri Suomalainen õpib sel kevadel vahetusüliõpilasena Hollandis Delfti tehnikaülikoolis. „Ma loodan siit saada inspiratsiooni oma magistritöö teema valimiseks,“ ütleb ta. „Olen raske valiku ees, sest huvipakkuvaid uurimissuundi on palju.“
gistritöö teema valimiseks, sest maapõueressursid on lai valdkond ja ma olen jälle raske valiku ees, sest huvipakkuvaid uurimissuundi on palju,“ naerab ta. „Õnneks on veel veidi aega järele mõelda.“
Maa sisesoojusest sündiv energia Võrreldes Delfti ülikooli koduse TalTechiga, toob Henri välja suuruse vahe. „Kui meil õpib veidi üle 10 000 üliõpilase, siis siin on pea 30 000. Ja ka maapõue eriala üliõpilasi on siin rohkem, sest valdkond on Madalmaades populaarne ja ühiskonnas hinnatud,“ räägib ta. „Üks õppeaine on näiteks seotud geotermaalenergiaga: see on Hollandis väga päevakohane teema, mida ka meedia palju kajastab.“ Geotermaalenergia on maapõue salvestunud soojusenergia, mis on tekkinud peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunemise tagajärjel. Mida sügavamale maapõues liikuda, seda kuumemaks Henri sõnul maapõu muutub. Kokkuvõttes on tegu jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku soojus- ja elektrienergiaga. „Eestis kasutatakse küll juba maasoojuspumpasid ehk maakütet, kuid geotermilise energia
TULEVIKU TEHNIKAHARIDUS TALLINNA POLÜTEHNIKUMIST
ME TEEME ASJAD LIHTSAKS, SEST ME USUME ÕPPIMISSE! MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON Põhikooli baasil päevaõpe:
Keskkooli baasil sessioonõpe:
IT-süsteemide spetsialist Tarkvaraarendaja Automaatika Sisetööde elektrik Elektroonika Telekommunikatsioon Printmeedia (trükitehnoloogia) Visuaalmeedia spetsialist Multimeedia spetsialist (veebiarendaja)
IT-süsteemide spetsialist Tarkvaraarendaja Automaatika Sisetööde elektrik Elektroonika Printmeedia (trükitehnoloogia) Teleoperaator Multimeedia spetsialist (veebiarendaja) Fotograafia (päevaõpe)
Dokumente võtame vastu: Põhikooli baasil kuni 8. juulini Keskkooli baasil päevaõppesse kuni 19. augustini Keskkooli baasil sessiooniõppesse kuni 16. septembrini
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee
WWW.TPTLIVE.EE Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!
Neljapäev, 19. mai 2022
Koolitus ja Tööturg 7
vilistele kinnitada: da ja avastada.“ rakendusuuringud on algusjärgus. Mitmes riigis on see aga juba aastaid üks soojus- ja elektrienergia allikaid. Meie regiooni jääb näiteks vulkaaniline Island, kus geotermaalenergia moodustab suure osa energiabilansist. Hollandi maapõu nii kuum ei ole, kuid selle soojusenergiat saab siiski kasutada ning paari kilomeetri sügavuselt võib leida juba ligi 60 kraadi. Ja tegelikult on ka Eestis samamoodi ning seda valdkonda on hakatud ka uurima,“ räägib Henri. Hollandis õppides on ta saanud osaleda geotermaalenergia projektides. „Meile anti ühes õppeaines ette Hollandi konkreetne piirkond, kuhu pidime projekteerima just sinna ja sealseid olusid arvestades sobiva maapõueenergiat kasutava süsteemi. Minule sattus üks väike 500 elanikuga Hollandi linnake,“ kirjeldab Henri ja selgitab, et maapõueenergia kasutamiseks on mitu võimalust – seda saab nii kivimite kui ka näiteks põhjavee soojusest. „Selleks, et selgitada välja kõige jätkusuutlikum ja kulutõhusaim variant, pidime uurima etteantud piirkonna geoloogilisi tingimusi, tegema kalkulatsioone, näiteks kui suurt võimsust võib selles piirkonnas maapõuelt saada, millised on
soojuskaod, millised on projektiga seotud kulud või kas ja kui palju maapõu käitamise ajal jahtub. Põhjalikust uurimistööst selgus, et meie asulas oli parim variant põhjaveekihtidest saadav maapõueenergia.“ Geotermaalenergia puhul ei saa Henri sõnul rääkimata jätta ka keskkonnahoiust. „Peale kõikide tehniliste ja majanduslike arvutuste, mida me oma projektis tegime, oli vaja kindlaks määrata ka see, kui palju nende süsteemi kasutamine vähendab fossiilsete kütuste kasutamise tõttu kasvuhoonegaaside hulka. Võrreldes Hollandis muidu laialt levinud maagaasiga, on maapõueenergia palju parem valik.“
Noori kõnetab kliima ja keskkonnahoid Maateadused liiguvad Henri sõnul üha enam käsikäes keskkonnahoiu, rohepöörde ja ringmajandusega, nii ka Tallinna tehnikaülikoolis. „Sellepärast on minu meelest väga õige samm, et geoloogia instituudi bakalaureuse õppekava uuenes. Uue nimetusega programm „Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad“ vaatleb planeeti tervikuna, toob maapõue uurimisele juurde ka mere ja kliima ning seab ülesandeks tehnoloogia abil muuta Maa res-
sursside kasutust jätkusuutlikumaks ja säästvamaks,“ selgitab ta. „Ma usun, see õppekava kõnetab noori, uus põlvkond on keskkonnahoiu ja kliimaprobleemide osas tundlik. Elektri- ja soojusenergiat ning tooret materjalitootmiseks on meil tarvis. See on mõttekoht Eestile: kuidas edasi? Me ei saa jääda lootma teistele, peaksime võtma ise vastutuse oma energiajulgeoleku eest, leidma võimalused kõige keskkonnasäästlikumaks energiatootmiseks. Ja et tehnoloogia areneb kogu aeg, on tegu äärmiselt huvitava valdkonnaga.“ Valikuid, mida Henri saaks pärast magistriõpinguid teha, on tema sõnul nii Eestis kui ka välismaal lõputult. „Ma olen jälle hädas, sest mind huvitavad lihtsalt nii paljud suunad,“ naerab ta. „Üks on kindel: mulle meeldib väga väljas tegutsemine – ekspeditsioonid, välitööd. Olen saanud uurida maapõue ja oma bakalaureusetöös sain kaardistada Läänemere põhja. Viimane on samuti maailmas üha rohkem tähelepanu pälviv teema, sest merepõhi, ookeanid on valdavalt läbi uurimata. Seega võin kinnitada kõigile tulevastele maateaduste huvilistele üliõpilastele, et meil on veel vägaväga palju uurida ja avastada.“
Neljapäev, 19. mai 2022
8 Koolitus ja Tööturg
2022/2023 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel
Põhikooli baasil (3 a.)
Suvine vastuvõtt alates 13.06.2022
Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Veokorraldaja - logistik
Keskkooli baasil
A G
E D A L A .ee I k R h E .tt U w V UT ww
Automaaler * Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Mehhatroonik * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehhaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator * CNC freespingi operaator * CNC treipingi operaator Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) ** Rätsep-stilist kergete rõivaste alal (päeva- ja õhtuõpe) ** Naiste ülerõivaste rätsep - stilist (jätkuõpe) * Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müügiesindaja * Müügikorraldaja * E-kaubanduse spetsialist *kaugõpe
1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1 a. 1a 2 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a 2 a. 1 a. 6 kuud 1,5 a. 2 a. 1 a.
**õhtune õpe
T
Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424
65 42 833 65 45 026 info@tthk.ee www.tthk.ee
TASEMEL KUTSEHARIDUS