Koolitus ja Tööturg märts 2022 by SL Õhtuleht AS

KUIDAS ÄRATATAKSE KOOLILAPSE GEOLOOGIAHUVI? PINGELINE EKSAMITE AEG NÕUAB TERVISETURGUTUST. MIKS JÄTKATA ÕPINGUID AMETIKOOLIS?

Koolitus ja Tööturg Neljapäev, 24. märts 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 24. märts 2022

2 Koolitus ja Tööturg

TalTech

KRISTIAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Eesti üldhariduskoolides eraldi maateaduste õppeainet pole, õige natuke nuusutatakse seda geograafiatundides, teab TalTechi geoloogia instituudi professor Siim Veski. „Selle eest, et sisseastujad meie eriala üldse valida oskavad, peame tänama neid geograafiaja loodusõpetajaid, kes suudavad oma tundides panna õpilasi maateadustest huvituma.“ Geoloogia, mäenduse ja teiste maateadustega puutub noor kokku alles ülikoolis, sest üldhariduskoolis need tunniplaani ei mahu. Professor Veski suhtub sellesse mõistvalt. „Peame aru saama õpilaste koormusest. Järelkasvumure kummitab paljusid valdkondi, nii võib pea iga õpetaja õigustatult soovida, et just tema ainele peaks tunniplaanis rohkem aega leidma. Aga kuhu õpilane need tunnid mahutab? Pealegi pole meil võtta ka nii palju inimesi, kes suudaks maateadusi, kas või ainult kitsalt geoloogiat üldhariduskoolides õpetada.“ Nii jääbki selles vallas suur roll entusiastlike õpetajate kanda. „Kui nemad suudavad oma tundides panna õpilasi maateadustest huvituma, ärgitavad õpilasi osalema maateaduste olümpiaadidel ja muudes maapõuevaldkonda tutvustavates tegevustes, ainult siis saame olla kindlad, et selle ala spetsialistide pealekasv jätkub,“ tõdeb õppejõud, kes pälvis sel aastal ka riikliku teaduspreemia.

Pane tähele huvi esimesi märke „Potentsiaalset geoloogi või laiemalt maapõueteadlast aimub sellest lapsest, kes armastab kive korjata – see on esimene märk, et inimest huvitab, mis toimub

„Head Eesti koolide geograafiaõpetajad, kui teie gümnasistide seas on õpilane, kelles näete tulevast geoloogi või maapõueinseneri, julgustage teda osa võtma aprillikuus peetavast TalTechi maateaduste olümpiaadist,“ õhutab professor Priit Veski.

Geoloogiatudengiks kasvatakse särava geograafiaõpetaja käe all maa sees,“ ütleb professor. „Nüüd oleks vaja, et see laps kasvaks täiskasvanuks, kes vähemalt teadvustaks, et ta saab õppida eriala, mis uuribki nimelt seda, mida maa sees leidub ja kuidas seda kasutada.“ Maateaduste olümpiaadist on kujunenud geoloogiahuvi teki-

tamisel oluline ettevõtmine. Et parimad pääsevad edasi rahvusvahelisele võistlusele, kust Eesti õpilased alati ka medaleid toovad, võib ju eeldada, et koolides jagatav loodusteaduste tase pole sugugi kehv. „Olümpiaadidel käivad õpilased on tõesti targad. On neid, kes osalevad mitme aine olümpiaadidel ja saavad igalt poolt häid tulemusi. See, kes on hea füüsikas, keemias või geograafias, saab kindlasti hakkama nii maateaduste olümpiaadil kui ka hiljem ülikoolis sama valdkonna õppekaval,“ usub Veski. „Põhiline on, et õpilased selle eriala üldse avastaksid – ja selles ongi olümpiaadil oluline roll. Siit algab huvi. On neid olümpiaadil osalenuid, kes pöörduvad hiljem geoloogia instituudi poole, sest on tekkinud mõte teha gümnaasiumi kohustuslik uurimistöö just maateaduste teemal.“ Instituudi teadlased on juhendanud mitut sellist andekat noort: näiteks Tallinna Reaalkooli õpilane Rhea Kõivutalu, kelle teadustööd Eesti mammutileidudest kajastas ka ajakirjandus, või Tallinna Tehnikagümnaasiumi vilistlane, praegu TalTechis maapõueressursside õppekaval õppiv Hannah Mikenberg, kes uuris Soome lahes leiduvaid raua-mangaani moodustisi ehk konkretsioone. „Sellised noored jõuavad lõpuks kõrgkooli maateadust õppima,“ kinnitab Veski ja rõhutab veel kord aineõpetaja rolli - Reaalkooli õpilaste edu maateaduse olümpiaadidel ja sealt alguse saanud huvi

Uus eriala TalTechis Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad – see on TalTechi uus eriala, mis õpetab tundma planeedi muutuvat keskkonda, plaanima säästlikku ressursikasutust ning rakendama digiajastu nutikaid tehnoloogiaid. Vulkaanidest merehoovusteni, kliimamuutustest allmaarajatiste projektimiseni – õpingute käigus omandatud loodusteaduslik maailmapilt koos inseneri käed-külge-mõtteviisiga annab võimaluse kaasa lüüa tuleviku Maa kujundamises. Selle eriala lõpetanu elukutseks võib saada kliimateadlane, mereuurija, geoloog, maapõueinsener või hoopis mõni tulevikuamet, millel veel nimegi pole. Üks on selge: ilma teadmisteta maapõuest, maavaradest, ookeanist ja atmosfäärist ei toimu rohepööret ega saa lahendada inimkonna ees seisvaid teisi suuri väljakutseid. Õppima asumist tasub kaaluda, kui z sulle sobib loodusteaduslik maailmapilt ja globaalne vaade planeedi keskkonnale; z sind huvitab, miks ja kuidas muutub kliima, milline on selles inimese roll ning kuidas muutustega kohaneda; z sulle meeldiks otsida ja analüüsida seoseid looduses, sh inimese ja looduse vastastikuseid mõjusid, toetudes digitaalajastu uuenduslikele tehnoloogiatele; z sulle pakuvad huvi loodusressursside kasutamisega seotud väljakutsed, mille lahendamiseks läheb vaja tehnilist taipu ja tarku masinaid; z sa ei pelga looduses liikumist ega käed-külge-kogemusi, mida pakuvad meie välipraktikad ja ekspeditsioonid. Allikas: TalTech

eriala õppimise vastu on suuresti kooli geograafiaõpetaja Piret Karu teene.

Uutmoodi maateadus Sel kevadel saab astuda TalTechi geoloogia instituudi uuendatud erialale: maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad. Selle lõpetajatest võivad saada roheinnovatsiooni- ja maapõueinsenerid, kliimateadlased, mereuurijad, geoloogid, keskkonnaandmete analüütikud. „Oleme Eestis jõudnud tehnoloogilises arengus sinna, et geoloogilist avastusrännakut pole enam niipalju vaja. Palju on

juba uuritud ja avastatud, tuleviku-uuringud peaksid olema täpselt suunatud ja läbi mõeldud,“ selgitab Siim Veski. „Samas seisame globaalselt silmitsi toormekriisiga, kliimamuutustega, rohepöördega – need uued väljakutsed nõuavad juba teistsugust maateadust. TalTechi tugevus on, et saame ühendada loodusteadusliku geoloogilise maailmapildi tehnoloogiaga. Loomulikult jääb õppekava oluliseks vundamendiks maateadus. Me ei saa loodust kasutada ilma selle süsteeme tundmata, peame teadma, kuidas on asjad väga pika aja jooksul toi-

munud. Peame tundma loodusseadusi, et õppida loodusteadusi!“

Töö, mis alati toidab Siim Veski on tänavu maateaduste olümpiaadi žürii esimees ja mõistagi loodab, et siit saab taas alguse mõne noore inimese huvi maapõue vastu. Ülikool püüab motiveerida mitut moodi, peale võimaluse osaleda rahvusvahelisel olümpiaadil, võetakse võistluse parimad kaasa instituudi ekspeditsioonile KeskEuroopasse. „Kui saame nii mõne noore maapõue-usku pöörata, on väga hästi! Need on selles mõttes lisandväärtusega üliõpilaskandidaadid, et nad siiski natuke teavad, mida nad õppima tulevad,“ räägib Veski. Tema sõnul on elukutsete ja karjäärisuundade valik läinud nii laiaks, et noortel on oma tulevikuteed keeruline leida. „Eks sageli tahetakse kergemat elu, parem olla juutuuber kui teadlane,“ muigab Veski. „Seda enam on igast targast ja õpihimulisest maateaduste üliõpilasest rõõmu. Nii et head Eesti koolide geograafiaõpetajad, kui teie gümnaasiumiastme klassis on õpilane, kelles näete tulevast geoloogi või maapõueinseneri, julgustage teda osa võtma aprillikuus peetavast TalTechi maateaduste olümpiaadist. Nii võib maailm saada mõne aja pärast juurde väga vajaliku eksperdi, noor inimene aga eriala, kus häid ja tasuvaid töökohti on valida nii Eestis kui ka laias ilmas.“

Neljapäev, 24. märts 2022

Koolitus ja Tööturg 3

Turguta tervist ja virguta mälu Pixabay

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Pingeline eksamite aeg on ukse ees – mida teha, et mälu oleks sel ajal tippvormis ning keha ja vaim peaksid koormusele kenasti vastu.

Suutlikkus õpitavale keskenduda kulub eksamite ajal väga ära. Kui tead, et tahad õppimise kõrvale midagi näksida, hoia käepärast sellised ampsud, millest on kasu loota. Roheline lehtköögivili – näiteks spinat, rukola ja lehtkapsas – on otsetee keskendumisvõime tõhustamiseni. Teadlased on kindlaks teinud, et neil, kes sõid pikema aja jooksul iga päev kaks tassitäit niisugust värsket kraami, olid ajutööga seotud testides paremad tulemused kui neil, kes rohelist ei söönud. Kõrvitsaseemned sisaldavad ohtralt magneesiumi, tsinki ja mineraale, mis toetavad tõhusalt aju tööd. Kreeka pähkel on tõeline ajutoit. See parandab mälu ja vähendab ärevust, ka on neis pähklites ohtralt oomega-3-rasvhappeid ja antioksüdante, mis aitavad keskendumisvõimet parandada. Mustikad toetavad tänu ohtrale antioksüdandisisaldusele mälu tööd. Söö eksamiteks valmistudes päevas tassitäis mustikaid. Rohelise tee pulber (matcha) sisaldab kofeiini ja L-karnitiini, mis omavahelises koostöös turgutavad nii tähelepanuvõimet kui ka mälu ning aitavad parandada keskendumisvõimet. Allikas: PureWow

Piisav puhkus

Parim, mida pingelisel ajal enda vaimu ja füüsise heaks teha saab, on ennast hästi välja puhata. Piisavad unetunnid parandavad mälu ja vähendavad stressi, pealegi konverteerib aju magamise ajal fakte lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu, aju töötleb omandatud infot ja talletab selle. Hea une huvides tuleks paar tundi enne magamaminekut sulgeda kõik ekraanid: nende sinine valgus ei lase kehal toota uinumiseks vajalikke aineid ja pärsib und. Väärtuslikke unetunde ei maksa kulutada ees ootavaks eksamiseks tuupimisele: puhanud aju töötab märksa paremini. Nutiseadmes istumise või telerivaatamise asemel tee parem õhtul väike mõnus jalutuskäik, tunnike enne und sisusta aga rutiinsete rahulike magamaminekueelsete askeldustega.

Tervislik toit Väga tähtis on toituda tervislikult, süüa korralikult kolm korda päevas ja lisada menüüsse ka

Kasulikud näksid

me taimse koostisosaga kombinatsioone. Sageli Iga päev tuleks süüa värskeid puuvilju, pingelistel aegadel kuluvad on koostises närvisüsteemi tasakaalustav hõlmikorganismile väga ära ka seemned ja pähklid. puu, energiat lisav guaraapuu- ja juurvilju. Kindlasti ei to- leht-, aed-, kaun- ja juurna, väsimust vähendav hiks ära jätta hommikueinet. Söö viljades. Päeva jooksul soomagneesium, toonust tõsputru, omletti, kaerahelbemüs- vitavad toitumisnõustatev ning stressi leevendav Roheline lit vmt, mis hoiab veresuhkru jad süüa vähemalt viis peoQ10 koensüüm jmt. lehtköög ivili on v keskendu äidetava stabiilsena ja tagab tundideks täit puu- ja köögivilju, tarAntioksüdandina toimiv misvõime lt o tsetee tõhustam iseni. hea töövõime. bida vähem soolast toitu ning Q10 tõstab vastupanuvõimet Uuringud näitavad, et tervis- juua piisavalt vett. stressile ning aitab pingelilik toitumine, mis sisaldab rohKui oled hästi maganud ja apteegist mälu turgutamiseks sel ajal hoida keha tervena. kelt aed- ja puuvilju ning rasvast korraliku hommikueine söönud, hulga spetsiaalseid mäluprepa- Q10 ei pea tingimata apteegist kala, aitab vähendada mäluhäi- on lihtsam pikk päev vaimselt ja raate, mis sisaldavad just närvi- otsima, seda saab ka toidust: erirete riski. Mõttetööd ergutavad füüsiliselt vormis püsida. süsteemi talitlust, vaimset tasa- ti palju on Q10 näiteks merekahästi B-rühma vitamiinid, mida kaalu ja mälu toetavaid aineid. lades (makrell, sardiin), samuti Taimsed toidulisandid leidub banaanis, kuivatatud plooTavaliselt soovitatakse sel munas, kana- ja sealihas, sojamides, päevalilleseemnetes, Kui arvad, et üksi tervetest otstarbel vitamiinide, mineraal- õlis, täisteraviljatoodetes, pähkmandlites, täisteratoodetes ja eluviisidest jääb väheks, leiad ainete, antioksüdantide ja mit- lites ja spinatis.

Tavalisest suurem väsimus ja keskendumishäired võivad märku anda letsitiinipuudusest. Letsitiini peetakse ajuvitamiiniks, mis toidab närvirakke ning toetab mälu ja keskendumist. Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral sünteesib letsitiin end inimorganismis ise, kuid suur psüühiline ja füüsiline koormus tõstavad letsitiinivajadust. Enne toidulisandi ostmist pea kindlasti nõu perearsti või apteekriga. Tasub teada sedagi, et nende võtmist tuleb alustada aegsasti ja olla väga järjekindel, sest toidulisandid on pikatoimelised ning mõju võib avalduda alles kuu- paari möödudes.

OLEME TÖÖTUKASSA KOOLITUSKAARDI PARTNERID! JALARAVI KOOLITUSED TERVISHOIU JA ILUTEENIDUSVALDKONNA SPETSIALISTIDE 26.08 Eespöid ja sellega seonduvad probleemid (veebikoolitus) 21.06 Küüne muutused ja nende lahendamisvõimalused klambritega 15.03 Konnasilm ja soolatüügas 28.04 Haavaravi põhimõtted ja selle teostamine jalgadel 20.05 Diabeetiline jalg ja küüneprobleemid 27.05 Aparaadipediküür/ jalahooldus 7.06 Harjutuskava labajala kaebuste korral 30.08 Surveeraldajate ja väiksemate abivahendite valmistamine varvastele ja labajalale

C ]] . KOOLITUSED 27.04 C Ã ÞÞ ă¬ koolitus 19.-28.04 Klassikalise Ã ÞÞ ă¬ ½¤ºêÚÞêÞ Esmaabi koolitused 18.05 Lapse esmaabi koolitus 10.-11.05 Esmaabi väljaõppe koolitus 10.05 Esmaabi täienduskoolitus %k].Jɰ TERAPEUDID, TAASTUSARSTID, C ]] .ɰ TERAPEUDID 26.08 Laste kõnnianalüüs – kuidas ja miks?

c Yr.]+J.gɰ TÖÖTAJAD JA TEISED HUVILISED 5.04 Enesekehtestamine siin ja praegu (veebikoolitus) 6.04 Kvaliteetse vereproovi ABC 16.05-3.06 Vene keel tervishoiutöötajatele I (algkursus) veebikoolitus 19.05 Haigusõpetuse koolitus iluteenindajatele (veebikoolitus) 7.06 Ühepoolse halvatusega patsiendi asendravi ja aktiveerimine 14.06 Raske ja sügava dementsusega inimese elukvaliteedi toetamine (veebikoolitus) 23.08 Koos töötamine ja koostöö tervishoiuasutuses (veebikoolitus)

TASUTA KURSUSED KINDLALE SIHTRÜHMALE , VT TÄPSEMALT KOOLITUSE INFOST 2.-5.05 Hoolduse põhiteadmised COVID-19 haigega töötamiseks hoolekandeasutuses 23.-27.05 Hooldustöötaja täienduskoolitus 25.05.-15.06 Suhtlemise põhikursus hooldustöötajale

TEL 737 0209 ǰ C Y=.]; Y9 ; DD ]c ɥDJJYg] Ƿ ǰ DJJYg] Ƿ ǽ;JJ=.cg] D

Neljapäev, 24. märts 2022

4 Koolitus ja Tööturg

Märka ja hooli! z Võta iga päev 15 minutit, et mõne lähedase inimesega koos mängida, hullata, nalja teha, jutustada. Kingi lähedasele tõeliselt segamatu tähelepanu veerandtund, mille jooksul keskendute koosolemisele. z Viisakus algab meist endist, ka liigeldes. Olen iga päev liigeldes viisakas ja teistega arvestav. Kõik tuleb ju ringiga tagasi! z Olen liikluses teistele eeskujuks. Kordan iga nädal üle ühe liiklusreegli ning täidan seda eeskujulikult nii jalakäijana kui ka juhina. z Kui tahad öelda midagi kriitilist, peatu ja mõtle hetkeks ning ütle hoopis midagi lahket. z Korralda pisipidusid, vajadusel kas või videokõne teel. Näiteks kui ostsid uue panni, siis tähista seda: kokka endale või perele mõni lemmikroog. Tahad koos sõbraga koos õhtusööki nautida? Üllata teda! Tee söök valmis ja vii tema portsjon talle karbiga ukse taha. Hiljem saate ühiselt videokõne vahendusel muljetada. z Mine kellelegi appi. Lihtsalt niisama, vabast tahtest. z Tunnusta oma kolleegi. Ja elukaaslast. Ja sõpra. Oma ema ja isa. Last. Ennast! z Pühenda enda ajast 20 minutit kellelegi, et teda ära kuulata ja toetada. z Peida kaaslasele komm taskusse või jäta see tema ukse taha? Töölauale? Postkasti? Vahet pole, kuhu, peaasi, et see oleks talle meeldiv üllatus.

ELU KODUKONTO Viiendik teeb videokõnesid magamistoast IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

z Kas su kaaslane unustab alati oma kirjutusvahendi maha, võileiva koju, telefoni wc-sse? Ole abivalmis, aita talle neid asju meelde tuletada või pane need ise talle kaasa. z Naerata! Kindlasti väärivad sinu naeratust kaaslane, lapsed, sõbrad, töökaaslased, täitsa võõrad inimesed – ja muidugi sa ise. z Täna kedagi, kes on sind elus aidanud. Ütle seda silmast silma, telefonis või kirjuta talle kiri. z Saada või jäta tänukiri inimesele, kes teeb tööl või sinu kosus nö nähtamatuid ülesandeid: peseb nõusid, koristab, paneb raamatud riiulil korda, puhastab kohvimasinat. Kui teed seda ise, siis kirjuta tänukiri iseendale. z Vestle kümme minutit kellegagi, kellega sa tavaliselt väga palju ei suhtle. z Loo teadlikult iga negatiivse suhtlusolukorra/kriitilise märkuse kohta 3 positiivset olukorda/tunnustavat märkust. See aitab suhteid paremini tasakaalus hoida. Vaata lähemalt: Peaasi.ee

Enamikul meist on nüüd võimalus olla töötamisel paindlik — aga kui paljud saavad teha kodus tööd selleks eraldatud korraliku töölaua taga või otstarbekalt sisustatud kontoritoas? Hiljutise uuringu tulemused näitavad, et ligi 60% Eesti inimestest ühineb videokoosolekutega oma elutoast, iga viies teeb videokõnesid magamistoas. Koroona-aegne kiire kolimine kodukontoritesse sundis inimesi koduse töökoha sisseseadmisele loovalt lähenema ja improviseerima – töötati sealt, kus parajasti ruumi oli. Praktikas võis see tähendada videokoosolekutel osalemist nii elutoakui ka köögilaua tagant, saunamajast või suisa voodist.

Ajutine püsib Nagu teada, kipuvad just ajutised lahendused olema kõige püsivamad. Seda kinnitas ka YITi läbi viidud uuring: inimeste vastustest selgub, et endiselt

teeb suur osa neist videokõnesid magamistoast – seda tunnistas viiendik vastanuist. Kõige rohkem peetakse videokõnesid elutoast (59% vastanuist), 36% teeb videokõnesid töötoast. „Kui väiksema leibkonna ja ruumikama korteri puhul ei pruugigi koduse töönurga sisseseadmine kuigi keerukas olla, siis suuremates perekondades oli see kindlasti väljakutse, et nii õpilastele kui ka töötegijaile leida vaikne, hästi valgustatud ja mõnevõrra eraldatud koht,“ rääkis YIT esindaja Kadi Aljas. Uuringutulemustest ilmnes, et mida suurem oli leibkond, seda tavapärasem oli, et videokõnesid peeti magamistoast: üksi elavatest inimestest kasutas seda võimalust 13%, üle viieliikmelises leibkonnas oli magamistoa eelistajaid üle kahe korra rohkem. Üllatav oli Aljase sõnul tõsiasi, et 1% eestimaalasest väitis, et nad teevad videokõnesid tualetis või vannitoas. Aljas märkis, et YIT on tänaste koduostjate puhul üha rohkem pannud tähele seda, et inimesed mõtlevad juba tulevase kodu plaanimise järgus sellele, kus saab asuma kodukontor. „Tegelikult on see mõlemapoolne –

TULE ÕPPIMA!

ka arendajad on hakanud seda arvesse võtma ja projekteerivad aina rohkem kortereid, mis kodukontorite trendi arvesse võtavad,“ sõnas Aljas. Juba ehitus- või projekteerimisjärgus kodudes oleneb muudatuste võimalikkus peamiselt sellest, mis ehitusetapis uus kodu on. „Elektri- ja valgustuslahendusi on ehitamise ajal lihtne muuta, samuti saab ehitajatel paluda eraldada osa suuremast ruumist näiteks kerge vahe- või klaasseinaga,“ jagab Aljas tänastele koduostjatele soovitusi. Olemasolevas kodus soovitab ta mõelda, kas leidub seal ehk mõni alkoov või trepialune, mille saaks sobiva sisustuse abil muuta kaugtööruumiks. Kui näiteks walk-in -garderoob ei ole prioriteet, saab ka sellest edukalt vaikse kodukontorinurga tekitada. „Toimiva kaugtöökoha saab edukalt sisse seada nii olemasolevas, projekteeritavas kui ka ehitusjärgus korteris,“ tõdes Aljas. Peamine on tema sõnul, et koht oleks eraldatud, hästi valgustatud ning sisustatud asjakohase ja piisavalt mugava mööbliga.

t t õ v u t vas t s i l l i r 21. ap

7 teemakooli, 80 tulevikueriala, No 1 valik

AVATUD USTE PÄEV 21. aprillil kl 10-15 Uksi aitab lahti hoida Grete Paia #tartuvoco Á «ÁÈ « k0z(È³nXk k nn0(ó kȒȵǼǣ ‫ ׏‬ÁƏȸɎɖ Vastuvõtuinfo: 7361 859, 7361 863, info@voco.ee

voco.ee

Neljapäev, 24. märts 2022

Koolitus ja Tööturg 5 Pexels

ORITES

Mari Luud

Haigena tööl? Kaugtööd saab teha ka tõbisena ja jätta haigusleht võtmata. Kui paljud sel moel käituvad ja miks? Kas see on ka mõistlik ja seaduslik? CV.ee veebruarikuu uuringust selgub, et kodukontori osa suurenemisega on laiemalt levinud ka haigena töötamine: tervelt 82% vastanuist tunnistab, et on haigena töötanud. Miks seda tehakse? Kõik peaksid ju teadma, et haiguse ajal on väga oluline puhata, ennast korralikult välja magada – nii taandub tõbigi kiiremini. Uuringule vastanud tõid kahe kõige olulisema põhjusena välja palga vähenemise (57%) ja selle, et haigus ei takistanud tööülesandeid täitmast (45%). 33% väitis, et talle pole tööl asendajat, 25% märkis põhjuseks suure töökoormuse, mis ei luba haiguspausi. On ka neid, kes ei võta haiguslehte, sest tahavad käituda tööandjale meelepäraselt (16%) või tunnetavad tööandja otsest survet töötamiseks (14%). Tegelikult ei ole mingit põhjust tõbisena tööd teha, ütleb CV.ee juuratudengist turundusspetsialist ja Anette Sooväli ja selgitab, kuidas asjad seadusi ja head tava arvestades käima peaksid. z Keegi ei pea haigena töötama – selleks pole ühtegi põhjust hoolimata sellest, mida väidab tööandja. Töötajal on alati õigus võtta haigusleht ja segamatult terveneda. Hüvitist saab haiguslehel olles üldiselt alates 2. päevast. 2.–5. haiguspäevani makstakse hüvitist 70% viimase kuue kuu keskmisest töötasust. z Alates 6. haiguspäevast makstakse hüvitist 70% päevatulust, mille arvestamisel võetakse aluseks haiguslehele eelnenud kalendriaasta ametlik töötasu. Tallinn maksab vahemikus 1.9.2021–31.5.2022 haiguslehele jäänud tallinlastele toetust ka juba esimesest haiguspäevast, et julgustada inimesi haiguslehele jääma kohe,

kui on tekkinud esimesed haigussümptomid. z On ettevõtteid, kes pakuvad võimalust kasutada ka tasustatud tervisepäevi, sel juhul hüvitab tööandja ise kõikide haiguspäevade palgavahe. Küsi tööandjalt järele, kas ka teie firmas on selline võimalus. z Olenevalt haiguse iseloomust võib olla, et töölepingu seadusest tulenevalt sa ei tohigi töötada. Töötaja on kohustatud hoiduma töökohal kõigest, mis võib ohtu seada tema enda või töökaaslaste tervise. Viirusnakkushaigust põdeja kontorisse või uimasena freespingi juurde ilmumine on vaid kaks välistavat näidet. z Ära pea vimma, kui tööandja ei luba sul haigena tööd teha, kuigi sa ise seda sooviksid – see näitab lihtsalt, et tööandja järgib töölepingu seadust, mis kohustab tööandjat haiget alluvat mitte tööle lubama, et tagada töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavad töötingimused kõigile töötajatele. z Nii haiguslehel viibides kui ka lihtsalt väljaspool tööaega ei pea töötaja jälgima eposti, vastama sõnumitele vmt. See on oluline, et kaitsta töötaja füüsilist ja vaimset tervist. z Võta haigena aeg maha ja anna organismile puhkust. Kui kolleeg käib haigena tööl, soovita ka temal koju jääda või teavita vahetut juhti – nii väldid soovimatuid tagajärgi nii haigele endale kui ka tema töökaaslastele. CV.ee

Koolitused, konsultatsioonid, äri- ja turundusplaanid Koolituskeskus IDEE TURG pakub avalikke ning sisekoolitusi järgmistes valdkondades: Ettevõtlusega alustamine ja äriplaani koostamine Raamatupidamine Turundus Kodulehekülje ja e-poe loomine ning haldamine Töötervishoid ja -ohutus Kaubakategooria juhtimine Personalitöö Võõrkeeled Projektijuhtimine Pakume koolitusi nii klassiruumis kui ka reaalajas veebikeskkonnas. Idee Turg väärtustab inimese igakülgset arengut, elukestva õppimise kaudu õpime ise ja õpetame teisi.

WWW.IDEETURG.EE

info@ideeturg.ee | tel 5554 9062

Koolituskeskus Idee Turg on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Neljapäev, 24. märts 2022

6 Koolitus ja Tööturg

Kuidas olla tööintervjuul edu Pexels

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ole oma erialal kui kibe käsi tahes – tööintervjuu võib ka siis väikese värina sisse võtta. Mis siis rääkida veel neist, kes kandideerivad pärast kooli lõpetamist elu esimesele töökohale. Kuidas annaks ärevust vähendada ja enesekindlust juurde saada? Abi võiks olla mõnest järeleproovitud nipist, mida jagavad personalifirma Manpower ja tööportaali CV.ee eksperdid. VÄIKE NÄRV KASUKS. Oled ju kuulnud, mida räägivad lauljad ja näitlejad: alati on lavale astudes väike närv sees. Kui pabistad, hakkab organism tootma adrenaliini, mis annab lisajõudu. Seega ei tee väike ärevus halba, pigem aitab see ennast kokku võtta ja keskenduda. TEE TAUSTAUURING. Kindlasti uuri enne töövestlust põhjalikult firma tausta: vaata läbi kodulehekülg, küsi infot inimestelt, kes seal töötavad. Võimalikule tööandjale jätab hea mulje, kui ta näeb, et oled ennast firma tegemistega kurssi viinud. ESMAMULJE OLULINE. Hoolitsetud välimus, aval olek, korrektne riietus ja käitumine mängivad esmamulje kujunemises suurt rolli. Rõivavalik sõltub mõnevõrra ka kohast, kuhu kandideerid,

aga üldjuhul on igapäevarõivaist grammike ametlikum riietus kindla peale minek. Jälgi kehakeelt, seda võiks lausa kodus peegli ees harjutada. Pane tähele, kuidas sa istud või seisad. Kui istud, käedjalad ristis ja selg kühmus, jätad endast mulje kui kinnisest inimesest, kes suhelda ei soovi. Istu sirge seljaga ja ära nihele. MÕTLE KÕIK LÄBI. Valmista ette vastused tüüpküsimustele, mida töövestlusel ikka esitatakse. Kui tead, et kipud pinge all liiga kiiresti või liiga palju rääkima, siis harjuta valmis mõeldud vastuseid valju häälega. Kaalu, kus sobib pause teha ja arvesta, et see, mis sulle tundub sajandipikkune vaikus, on enamasti vaid mõni sekund hingetõmbepausi. Kindlad ja selged vastused esimestele küsimustele lisavad eneseusku – ja kui intervjueerija tulebki lagedale mõne ebahariliku küsimusega, ei löö ka see sind verest välja. VARU ENDALE AEGA. Mine kohale kümme minutit enne kokkulepitud aega – see annab sulle võimaluse lõdvestuda ja end vestluseks häälestada. See on igal juhul parem kui viimasel hetkel higisena ja hingeldades kohale jõuda. LÄHED LUKKU? Vahel veab närv põhjalikult alt, silme eest läheb mustaks ja peas vasardab vaid soov minema pääseda. Keskendu hingamisele, see aitab ärevust kontrolli all hoida. Hinga

www.tkhaldus.ee Terve ja koolitatud töötaja on investeering ettevõtte edusse!

KÕIK ILUTEENUSED JA KOOLITUSED ÜHEST KOHAST Jätkub vastuvõtt päevastele- ja kaugõppekursustele. Õpi uus amet põhitööd katkestamata. Kiirematele TASUTA töövahendite stardikomplekt!

ILUTEENINDUSKOOL ILUTEENUSED KOSMEETIKAPOOD Kadaka Selveri õppesalongis soodushindadega klienditeenindus. ESMASPÄEVITI ERITI SÕBRALIKUD HINNAD: maniküür 8 €, pediküür 15 €, ultraheli näohooldus 15 €.

www.iluteeninduskool.ee Tel 641 2214

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ ARSTIKESKUSES KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID TEOSTAME ERINEVAID TERVISEKONTROLLE • Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Mootorsõidukijuhi tervisetõend • Alarmsõidukijuhi tervisetõend • Toidukäitleja tervisetõend • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Loomapidajate ja vahetult põllumajandusloomadega kokku puutuvate töötajate tervisetõend • Meremehe tervisetõend

• Väikelaevajuhi tervisetõend • Lõhkaja-pürotehniku tervisetõend • Töötervishoiu arsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtöö)

Õismäe tee 179, Tallinn 13517 | Telefon 56931828; 6616812 E-post registratuur@tkhaldus.ee | www.tkhaldus.ee

Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst DR ANNIKA KÜÜDORF

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ PAKUB JÄRGMISI TEENUSEID: • Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • Töökeskkonnaspetsialisti teenus ESMAABIKOOLITUS EESTI PUNASE RISTI AINEKAVA MAHUS

16 ak t, hind 75 € 25.–26.04.2022 eesti keel 30.–31.05.2022 eesti keel

ESMAABIANDJATE TÄIENDUSKOOLITUS 8 ak t, hind 55 € 26.04.2022 eesti keel 31.05.2022 eesti keel

TÖÖKESKKONNASPETSIA LISTIDE, VOLINIKE JA NÕUKOGU LIIKMETE KOOLITUS, 24 ak t,

hind 155 € 27.-29.04.2022 eesti keel 25.-27.05.2022 eesti keel

TÖÖKESKKONNASPETSIALIS TIDE, VOLINIKE JA NÕUKOGU LIIKMETE TÄIENDUSKOOLITUS, 8 ak.t, hind 90 € 29.04.2022 eesti keel 27.05.2022 eesti keel

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused • Töötajate tervisekontroll • Terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas • Tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks TÕSTUKIJUHI KOOLITUS TEOORIA 8 ak.t, hind 97 € 19.04.2022 vene keel 20.04.2022 eesti keel

TÕSTUKIJUHI KOOLITUS

16 ak.t, hind 155 € 19.04. ja 21.04.2022 vene keel 20.04. ja 21.04.2022 eesti keel

EHITUSPLATSI TÖÖTERVIS HOIU JA TÖÖOHUTUSE KOORDINAATORI KOOLITUS 8 ak.t, hind 87 € 07.04.2022 vene keel 11.04.2022 eesti keel

Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner

Täiendkoolitused : • tööstusergonoomia 4 akad t • kontori, kaugtöö ergonoomia 3 akad t • ohutus ja terviseriskid kemikaalide • käitlemisel 3 akad t • riskianalüüsi koostamine ja täiendamine 4 akad t

Neljapäev, 24. märts 2022

Koolitus ja Tööturg 7 Karli Saul / Ekspress Meedia

kas? sügavalt sisse, võta lonks vett ja palu küsimust korrata, nii saad end pisut koguda. PETA ENNAST ÄRA. Vahel aitab ärevust maandada, kui suudad end veenda, et sa pole selles ruumis ainus, kes peab endast soodsa mulje jätma: firmal on ju töötajat vaja – ja et sina oled oma töös hea, peaksid nemadki pingutama, et sa just neid tööandjaks valiksid. OLE TÄHELEPANELIK. Ära võta intervjueerijat kui vastast, tegelikult tahab ta ju ainult kindlaks teha, kas oled õige inimene pakutavasse ametisse, kas sina ja firma võiksite omavahel sobida. KÜSI OLULIST. Intervjuu lõpus saad tavaliselt ka ise küsimusi esitada. Pea meeles, et see on sinu võimalus näidata, kui huvitatud pakutavast töökohast ja sellest ettevõttest oled. Kui küsid esimesel kohtumisel vaid palga, puhkuse või muude hüvede kohta, ei jäta sa endast head muljet. PARANDADA SAAB ALATI. Pea meeles, et tööintervjuu pole elu ja surma küsimus. Kui miski, mida ise pead vajalikuks, jäi õige koha peal mainimata, ei tasu veel närvi minna. Jätka rahulikult, hiljem võid sobival hetkel mainida, et ennist jäi midagi olulist ütlemata, ja siis asja selgitada. Meelt heita ei maksa ka siis, kui ütlemata jäänu meenub alles koju jõudes: saada tööandjale meil, täna teda intervjuu eest ja lisa oma kommentaar.

Aldo Luud

Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia

Kuus põhjust jätkata õpinguid ametikoolis Ametikoolide nelja seina vahel võib kokku saada väga huvitav ja kirev seltskond, sest kutseõpe on avatud kõigile – nii neile, kel juba kõrgharidust kinnitav diplom käes, kui ka neile, kel põhikoolgi mingil põhjusel pooleli jäänud. Miks valivad nii paljud kutseõppe ja miks tasub seda tänavustelgi koolilõpetajatel tõsiselt kaaluda?

Amet kiiresti kätte Õppeaeg on kutseõppes üldjuhul lühem kui kõrgkoolis ja noortel, kes kibelevad kiiremini iseseisvuma, on võimalik selle võrra rutem tööle asuda. Et ametikoolis on teoreetiliste õpingute kõrval väga suur osa praktikal, leiavad tublid ja sihikindlad kutseõppurid sageli tulevase töö juba kooliajal praktikal käies: positiivselt silma jäänud noorele te-

hakse praktika lõppedes ettepanek tulla pärast lõpetamist samasse ettevõttesse tööle.

Konkurentsieelis Kutseharidus sobib väga hästi neile, kes tahavad õppida praktilist eriala, kus õppe käigus omandatud teadmistele ja oskustele on hiljem tööturul kerge rakendust leida. Vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika, mis toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas ja see annab tööandjale kindluse, et tööletulijale pole vaja hakata kõike päris algusest õpetama.

Kõigile kättesaadav Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks kutseõppeasutus, seega on kutseharidus kättesaadav

noortele üle kogu Eesti. Kui juhtub, et kõige huvipakkuvamat eriala kodule lähimas koolis ei õpetata, siis on õpingute ajal võimalik elada kooli õpilaskodus. Paljude kutseõppeasutuste õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on põhjalikult renoveeritud ja neis on loodud väga head ja nüüdisaegsed tingimused nii õppimiseks kui ka elamiseks.

Palju õppevorme Kutseõppes leidub koht igaühele – sobiva eriala leiavad nii rohkem kui ka vähem võimekad õppurid, aga ka erivajadustega inimesed. Õppida saab nii traditsioonilisel moel – suurem jagu õppetööst toimub kooli õppeklassides – kui ka töökohapõhises ehk nn õpipoisiõppes, kus õppetöö käib enamjaolt tööko-

has, koolist saadakse lisaks teoreetilisi teadmisi. Selline õppevorm sobib hästi neile, kes eelistavad praktilist tööd ja tahavad õppida just ja ainult seda, mida on valitud ametis tarvis teada ja osata. Valida saab ka kaugõppevormi: koolis käiakse vaid teatud kindlatel perioodidel, näiteks õhtuti, üsna suur osa on iseseisval õppimisel. Sellist õpet eelistavad enamasti need, kes tahavad eriala omandada töö ja pere kõrvalt.

Hobist saab töö Kutsehariduses õpetatavate erialade valik on väga lai, oma huvidele ja eelistustele sobiva eriala leiab pakutavate seast igaüks. Need, kes on kutsekooli jõudnud siis, kui kõrgharidus juba omandatud, on sageli asunud ametiõppes eriala omandama

just selles valdkonnas, millega seni on hobikorras tegeldud.

Ikkagi kõrgkooli „Rikud oma tuleviku ära, kui aru pähe tuleb, on hilja – ülikooli sa siis enam minna ei saa!“ – umbes selliste juttudega tavatsesid vanemad omal ajal laste kutsekooli minemise plaane maha laita. Sedasorti hoiatustel pole ammu enam mingit alust, kõik sõltub õppurist endast. Ka see noor, kes läheb ametikooli pärast põhikooli lõpetamist, võib omandada kutseõppe kõrvalt ka keskhariduse ja jätkata pärast ameti omandamist õpinguid kõrgkoolis. Sageli annavad rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid kutseõppeasutuse lõpetanutele sisseastumisel lisapunkte, kui õpinguid jätkatakse samas õppevaldkonnas. IA MIHKELS

Neljapäev, 24. märts 2022

8 Koolitus ja Tööturg

2022/2023 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel

Põhikooli baasil (3 a.)

Suvine vastuvõtt alates 13.06.2022

Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Veokorraldaja - logistik

Keskkooli baasil

A G

E D A L A .ee I k R h E .tt U w V UT ww

Automaaler * Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Mehhatroonik * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehhaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator * CNC freespingi operaator * CNC treipingi operaator Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) ** Rätsep-stilist kergete rõivaste alal (päeva- ja õhtuõpe) ** Naiste ülerõivaste rätsep - stilist (jätkuõpe) * Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müügiesindaja * Müügikorraldaja * E-kaubanduse spetsialist *kaugõpe

1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1 a. 1a 2 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a 2 a. 1 a. 6 kuud 1,5 a. 2 a. 1 a.

**õhtune õpe

AVATUD USTE PÄEVAD 20-21. aprill 2022 Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424

65 42 833 65 45 026 info@tthk.ee www.tthk.ee

TASEMEL KUTSEHARIDUS