ERIALAVALIK: kuula soovitusi, küsi nõu – aga otsusta ise!

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Kevad on käes ja paljud õppurid seisavad küsimuse ees, kus oma haridusteed sügisel jätkata. Nende kõrval, kel valik tehtud, on kindlasti ka neid, kel pole veel õrna aimugi, kuhu edasi. Milliste erialavalikuga seotud küsimustega kõige sagedamini tuge ja abi vajatakse, küsisime Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) karjäärinõustajalt Helen Johansonilt.

„Praegu pöörduvad minu poole ennekõike just põhikooli lõpetajad kes juba teavad, et soovivad tulla kutsekooli, või kaaluvad seda, aga pole veel erialavalikus kindlad.“

VOCO karjäärinõustaja jutule jõuavad aga ka täiskasvanud, kel soov eriala vahetada või oma teadmisi-oskusi täiendada. „Täiskasvanud õppija on veidi teadlikum: enamasti on tal valdkond juba välja valitud, täpsustamist võib aga vajada täpne eriala ja õppevorm – meil saab peale päevase õppe õppida ka sessioonja töökohapõhises õppes või omandada mikrokvalifikatsiooni,“ selgitab Helen. „Sageli on nad käinud juba nõustamisel töötukassas ja teinud ise hulga eeltööd, nii et nende puhul võib öelda, et ennekõike otsitakse kinnitust juba olemasolevatele mõtetele. Noored on rohkem segaduses. Paljudel neist pole mingit töökogemust, praktiliste tegevustega on üldse vähe kokkupuudet – siis ongi keeruline omapäi eriala valida.“

Edu eelduseks on huvi

Mis aga aitab edasiõppimisvõimalusi otsival noorel kõige paremini oma plaanides-soovides selgusele jõuda? „Minu meelest on kõige olulisem eneseanalüüs,“ ütleb karjäärinõustaja.

„Noor inimene peaks hoolega läbi mõtlema, mis talle päriselt meeldib ja teda kõnetab. Selles on lihtsam selgusele jõuda, kui analüüsida põhjalikult oma eda-

Kutsevalikuõpe abiks

Kui oled seni hobikorras meelsasti küpsetanud, tasuks enne kondiitriameti kasuks otsustamist siiski järele mõelda, kas ikka tahaksid seda iga päev teha.

Kindlasti tasub teha põhjalikku kodutööd ja uurida ise kõiki oma võimalusi, soovitab Helen Johanson: „Sirvige koolide kodulehti, lugege läbi sinna koondatud info, uurige töövõimalusi ja -tingimusi valitud erialal – kas need vastavad ootustele. Kevadel avavad paljud koolid ja ettevõtted oma uksed ning pakuvad võimalust kohapeal kõigega ise tutvuda – seda võimalust tuleks kindlasti kasutada.

Kui aga noor inimene selle info järgi ikkagi eriala valida ei suuda, siis on kutsekoole, kes ootavad põhikooli lõpetanud või vähemalt 17aastaseid noori kutsevalikuõppesse. Tegu on programmiga, kus praktika kaudu katsetatakse kooli erialasid, õpitakse eneseanalüüsi toetavaid aineid (õpioskused, karjääriõpetus, psühholoogia) ning tehakse koos kooliväliste organisatsioonidega vabatahtlikku tööd.“ sijõudmist senistes õpingutes, hobisid ja isikuomadusi. Kutseõpingutes on edukad need, kes valitud valdkonna vastu siirast huvi tunnevad.“

Seega: mida rohkem on õppima tulla soovijal kokkupuudet reaalse eluga (on käinud suvel tööl, proovinud ise kodus süüa teha vm), seda lihtsam on ka aru saada, milline tööstiil ja olukorrad võiksid talle paremini sobida.

Ei tohiks aga unustada, et kui püüad sobivat eriala leida oma hobidele-huvidele mõeldes, tuleks olla mõõdukalt kriitiline. Tuleks endale aru anda, et kui pü- hendad päevas küll pikki tunde arvutile, aga mängid peamiselt arvutimänge, siis ei tähenda see, et IT-spetsialisti töö peaks olema sulle õige valik. Või kui kodus meelsasti keedad-küpsetad, siis enne koka või kondiitri eriala kasuks otsustamist mõtle järele, kas tahaksid seda teha päevast päeva, sealhulgas ka toite, mis endale ei maitsegi. Ehk siis: mõnest hobist võib küll saada elukutse, aga alati ei pruugi see nii minna.

Iseenda põhjalikuks kaardistamiseks saab kasutada ka abivahendeid. Rääkida tasub lähedaste inimestega: ehk oskavad nad sinu kohta välja tuua asju, millele ise pole esialgu taibanud mõeldagi. Töötukassa kodulehelt leiab harjutusi, ka pakutakse tasuta nõustamist.

Nii nagu VOCOs, on enamikus kutsekoolides oma karjäärinõustaja, kes saab õppima tulla soovija kooli ja erialavalikutega põhjalikult kurssi viia. „Näiteks saan mina noortele – aga ka enam mitte nii väga noortele õpihuvilistele – peale nõustamise pakkuda võimalust tutvuda kooliga, käia töökodades, tulla proovipäevale mõnd eriala vaatlemakatsetama,“ kirjeldab Helen. „Ka saame koos vaadata üle õppekava ning läbi arutada, mida ühes või teises keerulise nimega õppeaines tegelikult õpitakse.“

Sõber läheb – lähen ka?

Kindlasti ei tasuks ühtki eriala valida ainult selle järgi, et sõber selle valis. „Inimesed ja nende huvid on ju ikkagi erinevad,“ märgib Helen. „Ka oma pere ja lähedaste nõuanded tasub alati ära kuulata, aga kui need sinu soovidega ei kattu, siis tuleb seda julgelt öelda. Tänapäeval ei pea sepa pojast enam tingimata seppa saama – edukas saab olla ikka erialal, mis ennast huvitab.“

Kindlasti ei tasu aga karta stereotüüpe, rõhutab karjäärinõustaja: „Ei maksa mõelda, et poisid ei sobi iluvaldkonda või tüdrukud tehnikaga tegelema. Kõige tähtsam on, et valdkond endale meeldib!“

Ühiskonnas on ikka veel levimas müüt, justkui oleks kutsekool lihtne viis saada (kesk)haridus. Tegelikkuses see nii ei ole. Erialateadmiste ja -oskuste omandamine, mida tuleb praktikate käigus kohe ka reaalses tööolukorras rakendada, on päris keeruline, kui õpingud pole teadlikult valitud.

„Kindlasti ei pea aga kutsekooli valides pelgama, et see võtab võimaluse jätkata tulevikus kõrgkoolis,“ ütleb Helen Johanson. „Ülikoolid ootavad väga ka kutsekeskharidusega sisseastujaid ning vajaduse korral saab enne kõrgkooli astumist kasutada kutsekoolis jätkuõppe võimalust. Tasub arvestada, et mõnel erialal, näiteks IT-akadeemias, võivad õpingud osutuda gümnaasiumist intensiivsemakski: peamised üldharidusained on gümnaasiumiga samas mahus ning erialaõpingud on toetatud suundumaks edasi kõrgkooli.“

Õpi ära tundma ligi hiiliva tööstressi märke

Tööstressi ei pruugi igapäevarutus kohe märgata, see hakkab võimust võtma tasapisi. Sageli kimbutab see just suure koormustaluvusega töötajaid, kes nõuavad endalt palju.

Tööstress tekib siis, kui tööalased väljakutsed on suuremad kui meie toimetulekuvõimalused. Teatud piirini võib tööalane pinge olla motiveeriv, kuid olukord läheb ohtlikumaks, kui pinge on väga tugev ja pikaajaline ning ressursse toimetulekuks on vähe. Pingeseisundiga kaasnevad nii füüsilised kui ka vaimsed probleemid.

Kui oskad märgata, mis sinus stressi tekitab, saad aega maha võttes pingeolukordi ennetada või vältida. Tööstressist annab märku motivatsioonipuudus, rahulolematus tööga, keskendumis- ja lõõgastumisraskused, suutmatus oma tegemisi planeerida, otsustamisraskused, põhjuseta ärevus ja närvilisus, kiiva kiskuvad suhted kolleegidega jmt.

Kuidas stressi maandada z Leia tekkepõhjus. Pea paar nädalat päevikut: kirjuta üles kõik olukorrad, mis sinus stressi tekitavad, ja hinda stressitaset kümnepallisüsteemis. Pane kirja ka see, kuidas neis olukordades reageerid. z Õpi stressist eemalduma. Selleks on mitmeid tehnikaid: mediteerimine, hingamisharjutused jm. Alustada võid paarist minutist, kui keskendud vaid