KUTSEKOOL – paljude

hingamisele või looduses käies sind ümbritsevale, laskmata muudel mõtetel end segada.

z Sea piirid töö ja vaba aja vahele. Pärast tööaega ära vaata ekirju, ära osale tööteemalistes sotsiaalmeedia grupivestlustes.

Kui peadki olema pidevalt kättesaadav, siis kehtesta teatud ajad, mil sa pikkadele töökõnedele ei vasta.

z Väldi halbu harjumusi. Pingeolukorras võib üks hakata ülemäära maiustama, teine alkoholi pruukima - sellest aga kuigi pikalt abi pole. Stressi aitab leevendada liikumine värskes õhus, meelepärase hobiga tegelemine, sõpradega aja veetmine vm - kõik tegevused, mis aitavad pingeid maandada ja tuju tõsta.

z Maga piisavalt. Jälgi, et saaksid öösel täis oma unetunnid. z Räägi oma probleemist. Hea juht on huvitatud sellest, et töötingimused toetaksid töötajate heaolu, sest sellest sõltuvad töö tulemused. Arutage üheskoos läbi, mis olukorrad stressi tekitavad, ja püüdke leida lahendusi. Vahel aitab olukorda paremini näha aga see, kui arutad seda kellegagi väljastpoolt – näiteks hea sõbraga. Kindlasti on abi nõustajast või psühholoogist, kes annab soovitusi, mida olukorra muutmiseks ette võtta, ja õpetab võtteid pingeseisundi leevendamiseks. Allikad: Peaasi.ee, Tööelu.ee

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kutsekoolide uksed on avatud kõigile – nii noortele kui ka täiskasvanuile, nii neile, kel põhikoolgi pooleli jäänud kui ka neile, kel kõrgharidust kinnitav diplom taskus. Põhjuseid, miks kaaluda õpingute jätkamist just kutsekoolis, pole raske leida.

Kindlasti on kutseharidus nutikas valik neile, kes tahavad tulevikus tänu õpingute käigus omandatud teadmistele-oskustele saada tööturul eelise näiteks gümnaasiumi lõpetanud eakaaslaste ees, kel ühtki eriala ette näidata pole. Vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika, mis toimub nii kutseõppeasutuse praktikabaasides kui ka tegelikus töökeskkonnas. See annab tööandjale kindluse, et tööletulijale pole vaja hakata kõike päris algusest õpetama.

Hobi ja töö käsikäes

Kutsehariduses õpetatavate erialade valik on väga lai, ulatudes tarkvara arendusest mööbli restaureerimiseni ja juuksuritööst mehhatroonikani. Oma huvidele ja eelistustele sobiva eriala leiab pakutavate seast igaüks. Need, kes on kutsekooli jõudnud siis, kui kõrgharidus juba omandatud, on sageli va- linud eriala just selles valdkonnas, millega seni on hobikorras tegeldud.

Kiirelt amet selgeks

Õppeaeg on kutseõppes üldjuhul lühem kui kõrgharidusõppes ja noortel, kes kibelevad kiiremini iseseisvuma, on võimalik selle võrra rutem tööle asuda. Et ametikoolis on teoreetiliste õpingute kõrval väga suur osa praktikal, leiavad tublid ja sihikindlad kutseõppurid sageli tulevase töö juba kooliajal: praktikapäevil positiivselt silma jäänud noorele tehakse praktika lõppedes ettepanek tulla pärast lõpetamist samasse ettevõttesse tööle.

Mugav ja kättesaadav

Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks kutseõppeasutus, seega on kutseharidus kättesaadav noortele üle kogu Eesti. Kui huvitavat eriala õpetatak- se kodust kaugel asuvas koolis, siis on õpingute ajal võimalik elada kooli juures tegutsevas õpilaskodus. Paljude kutseõppeasutuste õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on praeguseks põhjalikult renoveeritud ja neis on loodud väga head nüüdisaegsed tingimused nii õppimiseks kui ka elamiseks.

Töökohapõhine õpe

Kutseõppes leiavad sobiva eriala nii rohkem kui ka vähem võimekad, õppida saab nii traditsioonilisel moel kui ka sessioonõppes, mis sobib ennekõike neile, kes tahavad ametioskused selgeks saada töö ja pere kõrvalt: koolis käiakse vaid teatud kindlatel aegadel, üsna suur osa on iseseisval õppimisel.

Nüüd on aga tõusuteel töökohapõhine õpe, mis paneb praktikale veel suurema rõhu: 2/3 õppetööst toimub tööandja juu-

L Hik Mnendi N Utud Erialad

Kutsekoja OSKA uuringule tugineva prognoosi kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul eriti nõutud z IT-süsteemide spetsialistid ja tarkvaraarendajad z mehhatroonikud ja automaatikud z elektrikud z turvasüsteemide tehnikud z hooldus- ja sotsiaaltöötajad z ehitajad z sõidukijuhid (bussi- ja suurte veokite juhid) res, õpitakse ennekõike seda, mida on just ühes kindlas ametis tarvis teada ja osata. Selline õppevorm, mida meil on seni pakutud ennekõike täiskasvanuile, on eriti levinud saksakeelsetes riikides: Austrias, Šveitsis ja Saksamaal.

Alates uuest õppeaastast saavad meilgi ka noored Pärnumaa kutsehariduskeskuses, Võrumaa kutsehariduskeskuses, Kuressaare Ametikoolis ja Tartu Rakenduslikus Kolledžis õppida kaubandus-, metalli- ja ehitusvaldkonna erialasid uue töökohapõhise õppe mudeli järgi.

Tulevik kõrgkoolis

„Rikud oma tuleviku ära, kui aru pähe tuleb, on hilja – ülikooli sa siis enam minna ei saa!“ – umbes selliste juttudega tavatsevad vanemad aeg-ajalt siiani laste kutsekooli minemise plaane maha laita. Sedasorti hoiatustel pole juba ammu enam mingit alust – kõik sõltub õppurist endast. Ka see noor, kes läheb ametikooli pärast põhikooli lõpetamist, võib saada kutseõppe kõrvalt kätte ka keskhariduse ning jätkata pärast ametioskuste omandamist õpinguid kõrgkoolis.

Sageli annavad rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid kutseõppeasutuse lõpetanutele sisseastumisel lisapunkte, kui õpinguid jätkatakse samas õppevaldkonnas.