Kuus asja, mida ei maksa töövestlusel öelda

Parimaid tööandjaid iseloomustab paindlikkus

Mulluste parimate tööandjate pingereas hõivasid kolm esimest kohta LHV Pank, Wise ja Bolt Technology.

Tööportaali CVKeskus.ee igaaastases uuringus nimetavad tuhanded töövõtjad organisatsioone, kus nad kõige enam töötada sooviksid – nii selguvad Eesti ihaldusväärseimad tööandjad. Tänavu esimeseks tõusnud LHV Pank võttis tiitli üle Wise’lt, kes tänavu jäi teiseks. Bolt Technology hoiab kolmandat kohta teist aastat järjest.

Kümne kõige ihaldusväärsema tööandja sekka jõudsid ka Telia Eesti, Eesti Energia, Swedbank, Elisa Eesti, Playtech Estonia, Pipedrive ja Cleveron.

CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler rääkis, et kaks kõige sagedamini nimetatud omadust, mida vastajad tööandja puhul oluliseks peavad, on korralik palk ja paindlik töökorraldus: Seejuures peavad kuni 35aastased töötajad paindlikkust palgast tähtsamaks.

Paindlikku töökorraldust peavad kõige olulisemaks finants-, in- fotehnoloogia-, pangandus-, personali-, turundus-, ja avalikus sektoris töötavad inimesed, head töötasu hinnatakse aga olulisimaks ehitus-, kaubandus-, tervishoiu-, transpordi- ja laonduse valdkonnas. Ka juhtidele, spetsialistidele ja teistele kontoritöötajatele on kõige olulisem tegur paindlik töökorraldus (41–48%), millele järgneb hea palgatase (38–39%).

Teenindus- ja müügitöötajad peavad teiste ametirühmadega võrreldes hea palgataseme kõrval (36%) oluliseks võimalust töötundide osas kaasa rääkida (29%). Ka pidasid nad oluliseks motiveerivat lisahüvede paketti, kontoritöötajatega võrreldes on suurema kaaluga kaasaegne töökeskkond. Oskustöötajate seas on ülekaalukalt kõige olulisem tegur palk (46%). Selle järel toodi häid tööandjaid iseloomustavate teguritena välja sõbralik (23%) ja nüüdisaegne töökeskkond (22%), samuti kaasav töökultuur ehk töötajate arvamusega arvestamine (21%) ja head arenguvõimalused (21%).

IA MIHKELS

Kindlasti tasub töövestluseks ette valmistada mõni küsimus tööandja kohta – pingelises olukorras ei pruugi midagi arukat pähe tulla, sisukad küsimused räägivad aga intervjueerijale kandidaadi motivatsioonist ja huvist pakutava töökoha vastu.

ootus sõnastada nii, et see kajastaks sinu väärtushinnanguid, mitte ei jätaks muljet, et otsid mõnusat sooja kohta, kus saaks suurema osa päevast kassivideoid vaadata.

3. MU EELMIST ÜLEMUST OLI VÕIMATU TALUDA. Kahjuks kohtab ilmselt igaüks meist oma tööelu jooksul ülemust või kolleegi, kellega lihtsalt ei klapi, olgu siis põhjuseks erinevad väärtushinnangud ja maailmavaade, otsene kiusamine või erinevate karakterite kohtumine. Tuleb aga meeles pidada, et ükskõik kui kohutav su eelmine ülemus ka oli, ei ole tööintervjuu uue tööandja juures koht, kus neid tundeid välja elada. Igas tülis on alati kaks poolt ja selline väljaütlemine võib tekitada küsimusi ka sinu enda tegutsemise kohta konfliktiolukordades.

Arukam on rääkida oma endisest töökohast positiivses toonis, siis ei teki intervjueerijal tunnet, et mõne aja pärast kirud ehk järgmises kohas juba neid.

4. MIDA SELLES AMETIS ÜLDSE TEGEMA PEAB? Kui esitad sellise küsimuse, on värbajale kohe selge, et oled kodutöö tegemata jätnud. Head muljet see ei jäta, sest üles kerkib küsimus töösoovija motivatsioonist – miks kandideerib inimene ametisse, millest ta mitte kui midagi ei tea? Muidugi võid esitada töö kohta täpsustavaid küsimusi, aga üldpilt peaks ikka olemas olema.

5. MULLE MEELDIB PIDUTSEDA! Oskus lõõgastuda on kahtlemata väärtus omaette ja ka värbajad on inimesed, kellel on vaba aeg ja tööväline elu – aga kas on ikka mõistlik jätta esimesel kohtumisel endast mulje kui inimesest, kellel võib näiteks esmaspäeviti töölejõudmisega probleeme olla. Kui tahad märku anda, et oled lõbusa loomuga tore inimene, tasub selle esiletoomiseks muid võimalusi leida.

6. MUL POLE KÜSIMUSI. Seda ei tohiks töövestlusel kunagi öelda. Sisukate küsimuste esitamine räägib intervjueerijale kandideerija motivatsioonist ja huvist selle ametikoha vastu. Pakkumine võimaliku tulevase tööandja kohta midagi küsida on peaaegu alati tööintervjuu viimane küsimus, mis annab kandideerijale võimaluse vestlusse lisaväärtust tuua.

Näiteks võid intervjueerijalt küsida, mis on olnud tema karjääri tipphetk selles ettevõttes või mis talle oma töö juures kõige rohkem meeldib. Niisugune küsimus pole liiga isiklik ja näitab intervjueerijale, et kandidaati tõesti huvitab pakutav töökoht, ettevõte ja see, mida siin üldiselt õnnestumiseks peetakse.

Vastus võib öelda palju ettevõtte töökultuuri kohta ja nii saab kandideerija võimaluse järele mõelda, kas ta hindab samu asju või on tema vaated täiesti erinevad. Kui aga intervjueerija näeb vastamisega vaeva ega suuda suurt midagi välja tuua, võib see olla töölesoovijale oluline häirekell: ehk polegi see siin koht, kus oleks võimalik eduhetki kogeda.

Mõistagi ei tööta see küsimus siis, kui tööintervjuud viib läbi firmaväline värbaja. Siiski on ka tema värbamise käigus ettevõtet tõenäoliselt päris hästi tundma õppinud, mistõttu võib küsida, mis on tema arvates pakutava töökoha juures parim.

Mis on palgateadlikkus?

Armastad oma tööd, aga palk teeb meele mõruks – ja ometi ei suuda kuidagi alustada ülemusega palgaläbirääkimisi, sest see tundub lihtsalt piinlik? „Pole mingit põhjust piinlikkust tunda, vastupidi – tuleb tegutseda!“ ütleb äsja ilmunud raamatu „Palgateadlik läbi elu“ autor Irene Annus.

Palgaläbirääkimiste ja tööle kandideerimise küsimustes on Irene Annus head nõu ja praktilisi käitumisjuhiseid jaganud juba aastast 2009. Esialgu hobikorras, praeguseks on tal aga firma Parim Sinust, mis pakub konsultatsioone nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja nende juhtidele.

Mis on palgateadlikkus ja millest see koosneb? Kes on palgateadlik inimene? Kuidas on eneseväärtustamine seotud palgaläbirääkimistega? Millest alustada, kui tahad uut töökohta? Neile ja paljudele teistele tööelu puudutavatele küsimustele vastab autor põhjalikult raamatu rohkem kui paarisajal leheküljel, lisades soovitustele-juhistele ka näiteid elust enesest.

Neil noortel, kes sel kevadel pärast kooli lõpetamist hakkavad elus esimest korda tööle kandideerima, on vastsest raamatust tõenäoliselt eriti palju kasu – selle kaante vahelt leiavad nad kõik vajaliku alates CV ja motivatsioonikirja koostamisest kuni palgateadlikkuse üksikasjadeni.

Raamatu ühes peatükis keskendub autor muu hulgas ka sellele, mida ei tasu mingil juhul öelda, kui lähed palka juurde küsima. Näiteks: „Ma loen uudiseid – igal pool tõusevad palgad. Minu palk peab ka tõusma!“; „Minu sõbra/tuttava/pereliikme tööandja tõstab võrdselt kõigi töötajate palku – meil võiks ka olla selline palgapoliitika, see oleks õiglane.“; „Meeletu inflatsioon sööb kogu raha ära, kõik on läinud kallimaks, selle võrra peaks ka minu palk tõusma.“; „Lahutasin abielu ja pean nüüd lastega üksi hakkama saama.“; „Soovin võtta pangast laenu, et osta kodu.“ jne.

Miks ei maksa selliseid põhjuseid palgaläbirääkimistel esile tuua ja kuidas ikkagi soovitud tulemuseni jõuda?

Vastused leiab raamatust!