Teisipäev, 29. november 2022
Selle õppeaasta sügissemestril saavad kõik tehnikaülikooli ITteaduskonna dekaani nimekirja kuuluvad bakalaureusetudengid stippi 300 eurot kuus.
Stipendiumit saavad taotleda bakalaureuseüliõpilased, kes on arvatud dekaani nimekirja. Ni mekirja pääsemiseks peab tu dengi kaalutud keskmine hinne olema vähemalt 4,60, ta õpib täiskoormusega ja täidab õppe kava täies mahus. IT-teaduskon na dekaani Gert Jervani sõnul väärtustab viiekuine stipendium tudengite panust oma õpingu tesse ning loodetavasti moti veerib lõpetama kõrgkooli no minaalajaga. Järgmine nimekiri avaldatakse veebruaris 2023 ja siis avaneb uus taotlusvoor.
Margareth Lasn IT-teadus konna üliõpilaskogust ütles, et
stipendium on tunnustus, mis aitab tudengitel õpingutes ede neda ja annab sõnumi, et hästi õppimine tasub ära: „IT-tudengi tel on juba õpingute alguses palju tööpakkumisi, kuid stipen diumi toel saab jätkata kvali teetse hariduse omandamist.“
TalTechi IT-teaduskond on tu dengeid sel viisil tunnustanud juba alates 2019. aastast. Kaks korda aastas semestri alguses avaldatavasse nimekirja kuulu vad tudengid pühenduvad õpin gutele ja nende akadeemiline tulemuslikkus on silmapaistev. Nad on eeskujuks kursusekaas lastele ning tänu suhtumisele oma õpingutesse tulevikus tõe näoliselt ka nõutud spetsialistid tööturul. Teaduskond soovib muuta dekaani nimekirja stipen diumi traditsiooniks.
Tööotsijaile on selge, et kandideerimiseks tuleb koostada CV. Kui aga töökuulutus ütleb, et oodatakse ka motivat sioonikirja, haarab palju sid kerge nõutus — mida sinna üldse kirjutada? Hea motivatsioonikiri võib aga olla just see, millega õnnestub teiste seast silma paista.
Motivatsioonikirjas saad sel gelt välja tuua, miks just sina so bid ideaalselt sellele ametiko hale, millele kandideerid. See on võimalus juhtida tähelepanu oma tugevatele külgedele ja seniste le saavutustele, juhendavad CV.ee asjatundjad, kes tööle kandidee rimise nüanssidega peensuste ni kursis. Kirjutama asudes ta sub meeles pidada, et kirja ees märk on näidata end parimast küljest, äratada võimalikus tu levases tööandjas huvi enda vas tu ja jätta mulje, et just mina oleksid sobivaim kandidaat pa kutavale ametikohale.
Sisult on motivatsioonikiri kandideerija oskuste, tugevuste ja varasema töökogemuse kir jeldus, mis täiendab CVd. Hästi kirjutatud motivatsioonikiri peaks veenma tööandjat sind vestlusele kutsuma. Kes varem motivatsioonikirja kirjutanud
VARU AEGA. Ära jäta motivatsioonikirja kirjutamist viimasele mi nutile. Võta aega lausa mitu päeva. Esmalt kogu mõtteid ja kirjuta üles märksõnu, kui oled teksti valmis saanud, jäta see sinnapaika ja vaata näiteks järgmisel päeval uuesti üle. Värske peaga märkad vigu ja konarlikke lauseid oluliselt paremini.
JÄLGI ÕIGEKIRJA. Korrektne õigekiri kõneleb kandideerija kohta päris palju ning jätab hea esmamulje. Kui sa pole enda õigekirjas kindel, on arukas lasta kellelgi tekst üle kontrollida: palu mõnel hea kirjaoskusega sõbral, vanemal või õpetajal kirjatööle pilk pea le heita.
VORMISTA KORREKTSELT. Ära kirjuta ülearu pikalt (üldjuhul võiks motivatsioonikiri mahtuda ühele A4 lehele) ja kasuta mõnd enam levinud kirjašrifti, näiteks Times New Roman või Arial kirja suurusega vahemikus 10—12. KÜSI ABI. Hea mõte on motivatsioonikirja kirjutamisse kaasata pere või sõbrad. Uuri, kuidas nemad sind kirjeldaksid, mida nad peavad sinu tugevusteks ja milliseid õnnestumisi esile tooksid. Ise kipume sageli olema liiga tagasihoidlikud ja pidama mõningaid saavutusi tühisteks, teised ei pruugi samal arvamusel olla. ÄRA HEITU töökuulutuse lausetest „vajalik on kaheaastane tööko gemus valdkonnas“ või „töö eeldab kolmeaastast kogemust samal ametikohal“. Kui oled kindel, et sul on piisvalt teadmisi ja oskusi, et loetletud ülesandeid edukalt täita, siis nõutust väiksem töökoge mus samas valdkonnas või ametikohal ei ole kindlasti see, mis sind konkurentsist välistaks. Allikad: CV.ee, töötukassa
pole, sel tasub juhinduda CV.ee ja töötukassa koostatud näpu näidetest.
Motivatsioonikirja alustatak se alati pöördumisega ettevõtte poole — veel parem, kui uurid välja näiteks personalijuhi nime ja pöördud isiklikult tema poo le. Et kirja kirjutades mitte laia li valguda, tasub jälgida, et see koosneks neljast selgelt erista
tavast lõigust, see oleks loogili selt üles ehitatud ja lihtne luge da.
Esimeses lõigus selgita, mil lisele töökohale oled kandidee rimas ja lisa oma põhjendus, miks sa seda teed. Võid ka lisada, kust leidsid info selle tööpakkumise kohta.
Teises lõigus räägi lahti oma senised töökogemused ja osku sed. Püüa leida paralleele töö kuulutuses toodud nõudmiste
ning enda kogemuste-oskuste ja isikuomaduste vahel. Ära kor da CVs olevat infot, vaid täien da seda või too välja midagi uut. Kolmas lõik on motivatsioo nikirja olulisim, seal tuleb sel gitada sinu motivatsiooni paku tavale ametikohale asuda. Tee võimaliku tulevase tööandja koh ta põhjalik taustauuring, vii end ettevõtte tööde-tegemistega kurssi ja selgita välja, kuhu saak sid enim panustada ja millist li sandväärtust suudaksid oma ko gemuste ja tugevustega ettevõt tesse tuua. Võimalusel lisa näi teid juba tehtud samalaadsete tööde või saavutuste kohta. Nii saad oma olemasolevad oskused siduda tööandja poolt konkreet sele ametikohale otsitavate oma dustega. Too oma plussid moti vatsioonikirjas selgelt välja, sest see info eristab sind teistest kan didaatidest.
Neljas lõik on lisainfo jaoks. Märgi sinna näiteks, millal olek sid valmis tööle asuma, samuti lisa e-posti aadress ja telefoni number, et sinuga oleks huvi kor ral võimalik ühendust võtta. Jäl gi, et kontaktandmed oleksid CVs ja motivatsioonikirjas samad.
Ole enesekindel, ära jäta väl ja toomata enda tugevaid külgi, kuid jää neid kirjeldades ausaks — ära luiska endale juurde os kusi või kogemust, mida sul te gelikult pole. Vahel võib tööta
Haridus- ja noorteamet kutsub üles tunnustama silmapaistvaid ettevõtlus- ja karjääriõppe eden dajaid, mentoreid, ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid. Kandidaate parimate tunnustamiseks saab esitada viies kategoorias kuni 4. detsembrini ettevõtlus- ja karjää riõppe programmi Edu ja Tegu veebilehel.
Haridus- ja noorteameti (HARNO) programmi Edu ja Tegu juhi Katrin Kivisilla sõnul on tun nustamise eesmärk tõsta esile tublisid inimesi, kes panustavad ettevõtlus- ja karjääriõppesse oma põhitöö või muude kohustus te kõrvalt.
Keda saab esitada?
„Märkame ja tunnustame neid ettevõtteid, asutusi, spetsialiste ja eksperte, kes leiavad põhitöö kõr valt aega, et hea koostööpartneri na oma teadmiste ja kogemuste ga õpet rikastada,“ julgustas Kivi sild. „Tunnustame õpetajaid ja ha ridusasutusi, kes on otsinud pari maid lahendusi, kuidas ettevõtlusja karjääriõpet mõjusalt ja süs teemselt rakendada ning seeläbi annavad noortele oskusi ja tead misi enda elu juhtimiseks. Kiitust väärivad ka ettevõtlikud noored, kes on oma õppe raames oman datud arendatud idee ellu viinud ning leiavad aega ka teiste jul gustamiseks ja inspireerimiseks.“
Haridus- ja teadusministeeriu mi algatatud ning haridus- ja noorteameti juhitud ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja
Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe mentori tiitli pälvis eelmisel aas tal Ida-Viru keskhaigla, mis võimaldab Jõhvi gümnaasiumi õpilas tel õppida meditsiiniga seotud valikaineid kõrgel tasemel ja kodu lähedal. Haigla viib läbi valikainemooduli „Meditsiin ja keemia“ kolme kursust. Õpilastele korraldatakse loenguid, õppekäike, prak tika- ja doonoripäevi. Õpilased on oodatud IVKH-sse töövarjupäe val ja karjäärinädalal, haigla on alati välja pakkunud mitmeid ame tikohti. Õpetamine ei katkenud ka koroona ajal, siis tehti seda vi deosilla vahendusel.
IVKH pakub õpilastele nii teoreetilist väljaõpet kui ka praktikat, innustades gümnasiste jätkama meditsiiniõpinguid ka pärast güm naasiumi.
Tegu raames tunnustatakse ette võtlus- ja karjääriõppesse panus tavaid ning seda edendavaid ini mesi ja meeskondi juba kuuendat korda.
Viis kategooriat
AASTA ETTEVÕTLIK ÕPPUR. Tiitliga tunnustatakse õpilas- ja/ või üliõpilasfirmat ja/või ettevõt lus-/karjääriõppes moodustatud meeskonda, kes on õppes saavu
tanud silmapaistvaid tulemusi ja inspireerinud oma saavutustega teisi.
AASTA ETTEVÕTLUS /KAR JÄÄRIÕPPE EDENDAJA. Tiitliga tunnustatakse isikute gruppi, meeskonda, organisatsiooni või ettevõtet, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlus/karjääriõp pe arendamisse ning kelle tege vused väärivad esiletõstmist ja tunnustamist.
AASTA ETTEVÕTLIK ÕPETAJA. Tiitliga tunnustatakse ettevõtluse, karjääri või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlus- ja karjäärialast arengut ning raken danud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.
AASTA ETTEVÕTLUS/KARJÄÄ RIÕPPE MENTOR. Tiitliga tun nustatakse ettevõtjat, ettevõtlikku töötajat või muud oma ala eks perti, kes on silmapaistvalt toeta nud õppurite ettevõtlus- ja karjää rialast arengut.
EDU
AASTA TEGIJA. Tiitliga tunnus tatakse isikut, kes on silmapaist valt panustanud ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi tegevus tesse ja selle arendamisse.
Esita oma kandidaat
Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu kodulehel (ettevotlusope.edu.ee) saab iga üks tutvuda tiitli statuudiga ja esitada sealsamas ka oma kandi daadi. Programmi esindajatest ja eelmise aasta võitjatest koosnev komisjon valib esitatud kandidaa tide seast välja laureaadid, tiitli võitjad kuulutatakse välja 25. jaa nuaril ettevõtlikkuse, ettevõtlusja karjääriõppe hariduskonverent sil „Teadlikult tulevikku!“.
Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu elluviija on haridus- ja noorteamet, toetab Euroopa Sotsiaalfond.
IA MIHKELSda ka see, kui lisad motivatsioonikirja enda nende oskuste kirjeldused, mida töökuulutuses on ootusena mainitud. Sõltuvalt ametist, kuhu kandideerid, võivad rõhutamist väärida sellised omadused, nagu koostöövalmidus, pingetaluvus, hea rööprähkleja, positiivne ellusuhtumine jm.
Olulist infot võib tööandjale anda ka see, kui kirjutad, et oled teinud vabatahtlikku tööd. Pane kirja, milliseid projekte oled juhtinud ja mida sellest õppinud. Kindlasti ei maksa nõudlikumasse ametisse kandideerides mõnd varasemat kogemust maha vaikida, pidades seda ametit võrreldes sellega, kuhu kandideerid, liiga lihtsaks. Näiteks ettekandja tööd peetakse täiesti alusetult millekski, millega igaüks toime tuleb. Tegelikult nõuab see head pingetaluvust ning pidev inimestega suhtlemine ja stressirohketes olukordades toime tulemine on miski, mida iga tööandja oskab hinnata.
Kui töökuulutuses on esitatud küsimusi, millele motivatsioonikirjas oodatakse vastuseid, siis ära jäta neile vastamata.
Motivatsioonikirjaga tasub vaeva näha, sest paljuski sõltub just sellest, kas sind üldse kutsutakse tööintervjuule ja saad võimaluse ettevõtte juhtide ees oma sobivust tõestada.
Alanud on talvine vastuvõtt päevastele- ja kaugõppekursustele. Õpi uus amet põhitööd katkestamata.
Kiirematele TASUTA töövahendite stardikomplekt!
Kadaka Selveri õppesalongis soodushindadega klienditeenindus. www.iluteeninduskool.ee
Raamatukogude aasta kampaaniaga „Kingi koolile raamat“ liitus 70 kooliraamatukogu, kes koostasid nimekirjad teostest, millest õpilased enim puudust tunnevad. Novembri viimasel päeval kampaania lõpeb – aga miks mitte toetada koolide raamatukogusid edaspidigi?
Raamatud lähevad ju aina kallimaks, kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevad teosed, mis paljude laste käest läbi käivad, kuluvad ja lagunevad aastatega.
Samas seisab nii mõnegi pere ees küsimus, mida teha vanavanematest jäänud suure raamatukoguga, millest kuigi palju ei mahu ka järeltuleva põlve riiuleisse – sest lugemishuvi on pärandunud põlvest põlve ja ka noorematel peredel on üsna korralik raamatuvaru.
Sellises olukorras tasukski võtta ühendust kohaliku kooliraamatukogu juhatajaga – või ka kodule lähima raamatukoguga – ja uurida, kas ja milliseid raamatuid oleks neil vaja. Kui aga kohalikud raamatukogud annetustest ei huvitu, tasub võtta ühendust Hoiuraamatukoguga Tallinnas (hoiuraamatukogu.ee) ja uurida, missuguseid raamatuid nemad kõige rohkem ootavad.
IA MIHKELSVaheldusrikas ja lapselikku rõõmu pakkuv töö. Väike Päike Tallinnas ja Harjumaal ootab oma perre:
Pakume kohapealset väljaõpet ja toetavat mentorit esimeseks poolaastaks, arendavat sisekoolitusprogrammi, motiveerivaid ja auhindadega väljakutseid, nii seikluslikemaid kui ka pidulikke meeskonnaüritusi ja tasuta toidukordi Brutotöötasu 1050-1250 eurot
Kandideerima on oodatud kõik, kes soovivad panustada meie laste paremasse tulevikku - alusharidus loeb! Võta meiega ühendust: personal@lasteklubi.ee 502 4931 Lisainfo: www.väikepäike.ee
TalTechi majandusteaduskond korraldab uue aasta algul tasuta täienduskoolituse „Tehisintellekti (AI) tööriistad ettevõtete tööprotsesside optimeerimiseks digipöörde teostamisel“.
Koolituse eesmärk on parandada täiskasvanute teadmisi ning arendada võtmepädevusi ja oskusi, et tööelus esilekerkivate väljakutsetega paremini toime tulla.
Näiteks analüüsitakse, kuidas rakendada tehisintellekti (AI) tööriistu organisatsiooni eri tasemetel ja protsessides. Õpitakse organisatsiooni, ettevõtte ja tegevuse seisukohast valima ettevõttele jõukohaseid AI tööriistu ja hindama nende tõhusust, võrreldes traditsiooniliste, käeliste või mitte-AI lahendustega.
Koolitusel saab oskused AI tööriistade valimiseks, kasutuselevõtuks ning seeläbi tõhusate äriprotsesside kavandamiseks ja ellu viimiseks. Tehakse ka praktilisi töid.
Kursusele, mis kestab 23. jaanuarist 27. märtsini, on oodatud nii era- kui ka avalikus sektoris õppijaid, st inimesi, kellele digioskused on töös vajalikud. Lisainfot leiab aadressil https://koolitus.edu.ee/ training/8314, seal saab end ka kursusele kirja panna. TalTech
Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest. Tänavu pälvisid auhinna Interconnect Product Assembly AS ja Bondora Group AS. Esimest korda anti välja eriauhind töökeskkonnaspetsialistile.
„Näeme, et tööandjad panustavad iga aastaga järjest enam tööohutusse ja väärtustavad head töökeskkonda,“ ütles tööinspektsiooni peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu auhindu üle andes. Ta lisas, et häid auhinnakandidaate on palju ja aastatega on valimine läinud aina raskemaks, aga see näitabki, et liigutakse õiges suunas. „On rõõm näha, et nii tööandjad kui ka töötajad panustavad ühiselt parema töökeskkonna loomisesse.“
Auhind antakse välja kahes kategoorias — alla 50 töötajaga ettevõttele ja suuremale ettevõttele. Väikeettevõtete kategoorias pälvis sel korral tunnustuse Bondora Group, kus peale suurepärase kontori panustatakse töötajate heaolusse ka tervi-
se edendamisega. Ettevõtte töökeskkonnavoliniku südameasjaks on teha kontoris olemine töötajatele võimalikult mugavaks.
Suuremate ettevõtete kategoorias sai auhinna Interconnect Product Assembly, kelle puhul jäi silma see, kuidas on hea töökeskkonna loomisse suudetud kaasata töötajad, panustades palju nende koolitusse. Selle tulemusena oli töökeskkonnavolinike valimisel ühele voliniku kohale lausa viis kandidaati.
Komisjon otsustas sel aastal anda välja ka eriauhinna ASi Hanza Mechanics Tartu töökeskkonnaspetsialistile Olesja Kuusikule, kes teeb oma tööd südamega ja panustab iga päev sellesse, et töökeskkond suures ettevõttes oleks ohutu ja tervist hoidev. Kuna ettevõttes töötab ligi 500 inimest ja töökeskkonna ohutegureid on palju, siis on tema panus märkimisväärne.
Finantstehnoloogia-
ettevõtte Bondora büroojuhi Mirjam Palvadre sõnul aitab suurepäraseks lihvitud töökeskkond igal töötajal realiseerida oma täit potentsiaali. „Nii saab rahvusvaheline Bondora meeskond keskenduda kõige olulisemale ehk luua klientidele iga päev juurde uut väärtust,“ märkis ta. Modernsest kontorist ja sellega kaasnevast on Bondora astunud heaolu loomisel sammu edasi: näiteks serveeritakse tööandja kulul sooja lõunat, saadaval on snäkid-joogid-vitamiinid, kontoris käib regulaarselt massöör, töötajad saavad tervisemuredele kiire lahenduse Confidos ning puhkusepäevi on aastas viie võrra rohkem ehk 33.
Töötajad — suurim vara Suurettevõtete kategoorias võitnud Interconnect Product Assembly juhatuse liige Roman (pildil) ütles, et tunnustus on ettevõttele oluline ja eriline saavutus. „Panustame meie töökeskkonda ja selle ohutusse ning arendamisse, kuid kindlasti on meil veel arenguruumi,“ rääkis ta. „Inimesed on meie kõige suu-
rem vara. Soovime tänada kõiki meie töötajaid, sest see on ühine pingutus. Eriti tahaksime esile tuua meie töökeskkonnaspetsialisti Liis Kimsto panust.“
Auhinnaga „Hea töökeskkond“ soovib tööinspektsioon tõsta esile ettevõtteid, kes väärtustavad töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist.
Tunnustuse saanud ettevõtetes tunnevad tööandjad riske, nende analüüs on integreeritud töökäiku, töötajate tervist mõjutavaid ohte hinnatakse pidevalt ning neid maandatakse kiiresti ja tulemuslikult. Tänavu anti auhind välja kaheksandat korda. Varem on hea töökeskkonna auhinna saanud Crystalsol ja Tallinna Vesi (2015), Saku Metall ja Harju Elekter Teletehnika (2016), Baltic Oil Service ja Derivco Estonia (2017), Bonava ja Saaremaa Piimatööstus (2018), Insly ja Elisa Eesti (2019), Ericsson Eesti (2020), ABB AS ja AS Elcogen (2021).
Tänavu otsustas komisjon anda välja ka eriauhinna, selle pälvis ASi Hanza Mechanics Tartu töökeskkonnaspetsialist Olesja Kuusik (vasakul), kes panustab iga päev sellesse, et töökeskkond ligi 500 töötajaga ettevõttes oleks ohutu ja tervist hoidev.
Tööportaali CV.ee ok toobri alguses lõppenud tööturu-uuringust sel gub, et palgasurve on suur ja töövõtjate valmis olek töökohta vahetada märkimisväärselt kõrge.
Poole aastaga on vähenenud oma tööga rahul olevate vasta jate osakaal: veebruarikuise uu ringu 84% on kahanenud 74 prot sendile. Peamine põhjus on ra hulolematus töötasuga.
Pakkumistele avatud 81% vastanuist ütleb, et oo tab oma tööandjalt palgatõusu. Ühtekokku on tervelt 91% töö võtjatest valmis kaaluma tööko ha vahetust — seega on tööta sude tõstmine hädavajalik, kui tööandja soovib hoida häid ja lo jaalseid töötajaid. Septembri lõpu seisuga oli tervelt 50% vastanutest ise tööd otsimas, veel 41% on avatud hea dele pakkumistele. CV.ee eelmi se uuringu ajal veebruaris olid need näitajad vaid 19% ja 48%.
Kolmveerand vastanutest — ja see on väga kõrge määr! — on viimase kolme kuu jooksul uue le töökohale ka kandideerinud. Seega on tööandjatel õige aeg tegutseda, kui on vaja oma mees konda väärt kolleege lisada.
LAPSEHOIDJA JA LASTEAIAÕPETAJA ASSISTENDI KOOLITUS | 296 tundi 25.01–19.04.2023 08.02–03.05.2023 12.04–25.10.2023 TUGIISIKU KOOLITUS | 262 tundi 7.02–14.04.2023 HOOLDUSTÖÖTAJA KOOLITUS | 210 tundi 04.04–10.10.2023 TEGEVUSJUHENDAJA JA TÖÖTAMISE TOETAMISE KOOLITUS | 338 tundi 05.04–27.09.2023
Kursused sisaldavad 80-tunnist juhendatud praktikat ja 16-tunnist esmaabikoolitust. LAPSEHOIDJA TÄIENDKOOLITUS | 40 TUNDI (kõne areng, suhtlemine, rütmika, mäng, meisterdamine) 18.02–14.10.2023
Lapsehoidja ametit on läbi aegade oluliseks peetud. Ta on lapse arendaja ajal, mil vanemad töötavad või õpivad. Janne Liidik on kutselise lapsehoidjana ja lapsehoiuteenust pakkuva ettevõtte juhina tegutsenud 17.aastat. Ta tõdeb, et viimasel ajal liiguvad pedagoogilised käsitlused selles suunas, kuidas last tema kasvamise ja arenemise teekonnal paremini toetada. Kaasaegset lähenemist ilmestab kogenud lapsehoidja väga lihtsa näitega. “Oleme harjunud lapsele ütlema: “Ära jookse!” Ent sõnum ei jõua selliselt esitatuna temani. Palju tulemuslikum on: “Palun kõnni.” Sellest sõnumist saab laps aru. See, kuidas täiskasvanu lapsega suhtleb ja suhestub, määrab lapse arengus väga palju.”
Liidik peab oluliseks, et kõik, kes tegutsevad lapsehoidjana, on läbinud vastava koolituse ja omavad kutsetunnistust. Oma rikkalikke teadmisi ja kogemusi jagab Janne Koolitaja OÜ-s „Lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja assistendi“ koolitustel. Ta kinnitab, et koolitusvajadus erialaste teadmiste omandamiseks on suur ja õpitu on kasuks nii lastega töötavatele inimestele, kui lapsevanematele. “Meie koolituse suureks plussiks on see, et kõik koolitajad on ühtlasi tegevpraktikud. See võimaldab meil teooria osa näidetega ilmestada ja õpitut igapäevaeluga seostada.”
“Meie töös on kõige olulisem lapsekeskne lähenemine ja positiivne ellusuhtumine,” ütleb suurte kogemustega lapsehoidja Janne Liidik särava naeratuse saatel.
Uuringu tulemuste analüüs andis võimaluse ritta panna olulisimad näitajad, mida tööotsijad uut töökohta otsides oluliseks peavad ja milline tööandja on nende silmis atraktiivne. Kujunenud pingerida võiks anda mõtteainet igale tööandjale.
z Pakutakse motiveerivat palka ja lisahüvesid (84% vastanuist).
z Võimaldatakse paindlikku töökorraldust ja kaugtööd (70%).
z Valitseb hea sisekliima ja on toredad kolleegid (69%).
z Töötajaid koheldakse võrdselt ja ausalt (64%).
z Asub logistiliselt heas kohas (55%).
z Kollektiivi juhitakse professionaalselt (54%).
z Tööandja hoolitseb oma töötajate tervise eest, pakkudes nt spordikompensatsiooni, tervisekindlustust jmt (53%).
z Pakutakse häid karjääri- ja arenguvõimalusi (50%).
z Häid töötulemusi märgatakse ja tunnustatakse (49%).
Oluliseks peeti ka kõigiti nüüdisaegset töökeskkonda (48%), inspireerivat juhti (43%) ning organisatsiooni tuntust ja head mai net (39%). Allikas: CV.ee
tööpakkumine
Uuringus küsiti muu hulgas, mille põhjal teevad tööotsijad töökuulutusi sirvides oma kan dideerimisvaliku.
Enamasti (92% vastanuist) kandideeritakse juhul, kui töö kuulutuses toodud nõudmised sobivad senise töökogemuse ja oskustega. Järelikult tasub töö kuulutuses nõuda nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, et häid kandidaate tuleks või malikult palju.
Teiseks (53%) kõnetavad ini mesi tööandja väärtuspakkumi ne ja lisahüved. Seega tuleb kõik hea, mida tööandja oma mees konnale pakub, juba töökuulu tusse kirja panna, et äratada või malikes kandideerijates huvi.
Kolmandana (25%) vaadatak se kandideerimiseks vajalikku pingutust. Kui juba esimeses eta pis nõutakse motivatsioonikir ja, videot, kodutööd vmt, võib see panna oma aega väärtusta vad kandidaadid teisi pakkumi si eelistama.
IA MIHKELSTalTechi majandusteaduskond korraldab uue aasta algul tasuta täienduskoolituse „Kaug- ja hübriidtöö jaoks vajalike üldoskuste arendamine“, mille eesmärk on parandada töötajate teadmisi, arendada võtmepädevusi ja oskusi, et tulla toime kaugtöös esile kerkivate probleemidega.
Mitme uuringu kümne aasta prognoosid ennustavad kaugtöö jätkuvat olulisust.
Esile on kerkinud ka uus ning suurema paindlikkusega töötamise vorm — hübriidtöö. See eeldab töötajatelt keskmisest paremaid digioskusi ja suutlikkust töötada virtuaalsetes keskkondades, varasemast suuremat iseseisvust, võimekust organiseerida oma tööd ja töösuhteid ning võtta ka suuremat vastutust oma töötulemuste eest. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad vajadust tulla paremini toime muudatustega töökeskkonnas ja töötegemise viisides.
Kursus saab teoks ELi sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toel.
Pärast 1. veebruarist kuni 31. märtsini toimuvat koolitust on õppijal ülevaade virtuaalse töö eripäradest, ta oskab eesmärgistada ja planeerida oma tegevusi, teades enda tugevusi ja nõrkusi, oskab kõrvaldada või ohjeldada segajaid, et vähendada töökatkestusi ning hoida motivatsiooni ja fookust. TALTECH
Kuni 13. detsembrini kestev ülemaailmne karjäärikuu keskendub tõhusate karjääriteenuste rolli väärtustamisele.
Karjääri kujundamise pädevused on vajalikud kõigile inimestele ning haridus- ja tööalaste valikute toetamine vajab professionaalset lähenemist. Ka Eestis on karjäärikuu raames planeeritud hulk üritusi.
Karjääriteenused on Eestis kättesaadavad mitmel moel, inimeste haridus- ja tööalaste valikute toetamisel on oluline roll nii haridus- ja noorsootöötajatel kui ka karjäärispetsialistidel töötukassas ja ettevõtetes. Karjäärikuu raames avaneb kõigile nii otsekohtumistel kui ka veebis rohkelt võimalusi täiendada oma teadmisi karjääri kujundamisest.
Eestis korraldavad karjäärikuu raames üritusi haridus- ja noorteameti Euroguidance Eesti ning programm Edu ja Tegu, karjäärinõustajate ühing, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut, Taltechi ärikorralduse instituut, Tartu Ülikooli psühholoogia instituut ning töötukassa Tallinna karjäärikeskus.
Üritused on mõeldud nii spetsialistidele, kes toetavad inimesi haridus- ja tööalastes valikutes ning on abiks karjääri kujundamisel kompetentside arendamisel, kui ka noortele ja täiskasvanutele. Vaata lähemalt: eeagentuur.ee
Palgakasvu kõrval on õpetajate järelkasvu kindlustamisel ülioluline, et selle ameti valinud inimesed saaksid vajalikul hetkel emotsionaalset tuge ja asjatundlikku nõu. Enda ja oma kolleegide toetamiseks on õpetajad tulnud välja algatustega, mis aitavad vältida selles ametis läbipõlemist ja hoida vaimset tervist tasakaalus.
Lähte gümnaasiumi klassiõpetaja Liina-Grete Uibopuu oli viis aastat tagasi otse ülikoolist ametisse asudes vaevalt kahekümneaastane. Suure entusiasmiga alustanud nooruke õpetaja jõudis teise õppeaasta lõpuks sügavasse auku. „Mul polnud kogemust ega ka julgust abi küsida,“ tunnistab ta. „Tahtsin ühelt poolt tõestada, et sobin õpetajaks ja saan kindlasti hakkama, teisalt kahtlesin endas kõvasti. Lõpuks jõudis asi ametliku depressioonidiagnoosini.“
Teejuht väljastpoolt kooli
Tee paranemise poole oli keeruline ja pikk, aga raskustega võitlemise kõrval jõudis noor õpetaja tõdemuseni: kui muret õigel ajal märgatakse, saab inimest hullemast säästa. Kevadel lõpetas Liina-Grete Tartu ülikoolis haridusinnovatsiooni magistriõppe ning oma töös uuris ta, kuidas coaching aitab alustaval õpetajal toime tulla ja kuidas see toetab tema põhivajadusi.
Teadustöö valmis koostöös kursusekaaslase Annika Haavisto-Visnapuuga, kes kuulub Eesti coach’e koondavasse ühingusse ICF Estonia ja kes oli varem läbi viinud projekti „Eesti coach’id toetavad sadat õpetajat suvevaheajani“.
„Et ma ise olin üks neist sajast, siis sain omal nahal tunda, kui suur abi coaching’ust mulle oli,“ ütles õpetaja Uibopuu. „Kui Annika hakkas tegema magistritööd, mille teemaks oli alustavate õpetajate toetamine, siis pakkusin ennast koostööpartneriks. See sobis suurepäraselt, sest saime kasutada kummagi pädevust ja kogemusi — Annika oli coach ja mina veel algaja õpetaja.“
Termin coach pole eesti keeles siiani sobivat üldlevinud vastet saanud. „Vahel öeldakse ka arengutreener, keeletalgutel käidi aga välja hoopis uus sõna koots, mis ka pole laiemasse kasutusse läinud,“ rääkis LiinaGrete. Olulisem kui nimetus, on aga sisu.
Tuleb aru saada, et coach pole inimene, kes tuleb ja teiste probleemid ära lahendab. Tegu on teejuhiga, kes annab kätte tööriistad ja julgustab edasi ise vastust otsima. „Seetõttu ei pea õpetajaga töötav coach üldse olema haridusvaldkonna inimene,“ märgib Liina-Grete. „Meie küsisime oma magistritöös osalenud õpetajate käest otse: kas teile meeldiks, kui coach tuleks koolisüsteemist või väljastpoolt. Ja saime vastuseks, et kooliväline inimene on parem, sest siis ei teki usaldusprobleeme, noorel õpetajal on tihti julgem võõ-
ra inimesega oma muresid jagada, arvestades just seda, et eesmärk oli ärgitada õpetajaid õiget vastust leidma.“
Magistritöö tarbeks valminud uuringus osalenud tõid hiljem tagasisides välja just selle avastuse, et tegelikult olid lahendused neil endil kogu aeg olemas. Et nendeni jõuda, oli lihtsalt vaja kõrvalpilku ja oskuslikku juhendamist. Coach kuulab, peegeldab kuuldud infot ja aitab seeläbi inimesel endal olukorrast väljapääsu leida.
Vaja vaid asjatundja kõrvalpilku ja tuge
Liina-Grete Uibopuu sõnul läks mõnikord mitu kohtumist, kus osapooled ideid põrgatasid, enne kui sündis see kõige parem lahendus. Aga kui see kord oli sündinud, sai noor õpetaja suure eduelamuse: magistritööst nähtus, et coaching’ut saanud õpetajatel paranes oluliselt kogu elukvaliteet. „Coaching aitab hoida vaimset tasakaalu ja rahu enda sees,“ tõdeb õpetaja. „Sellega saab ennetada vaimse tasakaalu häirete progresseerumist ja kokkuvõttes õpib inimene lahendama keerulisi olukordi ka mujal kui koolis.“
Liina-Grete Uibopuu ja Annika Haavisto-Visnapuu said oma magistritöö eest kõrgeima hinde. „Ülikoolis oli huvi väga suur ja ma loodan, et Eestis tegutsevad coach’ id, kelle seas on väga tasemel spetsialiste, saavad edaspidi olla õpetajatele toeks. Tahame ideed kindlasti tutvustada ja levitada lootuses, et see ühel päeval kättesaadava ja harjumuspärase teenusena õpetajateni jõuaks.“
Endine õpetaja ja haridustehnoloog Triinu Pääsik tundis mõni aasta tagasi, et tegevõpe-
tajate arengu toetamine on jäänud tagaplaanile. Koolitusi küll pakutakse, kuid on näha, et sealt saadud teadmiste rakendamine vajab mentori tuge. Niisiis alustas ta esialgu üksikmentorina, sel kevadel kutsus aga kampa neli särasilmset õpetajat ja koos asutati MTÜ Haridusmentorid, et iga õpetaja leiaks endale oma.
„Arvatakse, et oleme nõustajad, kuid just nõuandmisega hoiame end tagasi. Meie tööriistadeks on küsimused, kuulamine ja peegeldamine. Me ei taha hakata õpetaja eest probleeme lahendama ja ütlema, kuidas peaks ühes või teises olukorras käituma, sest valikuid on alati rohkem kui üks. Nii võtaksime me ära õpetaja õppimiskogemuse,“ leiab Triinu Pääsik.
„Mentor on coach’ iga sarnane, kasutame ka sarnast metoodikat. Erinevus seisneb selles, et haridusmentoril on endal õpetajana töötamise kogemus ning tänu sellele mõistab ta hästi õpetaja rolli võlu ja valu, coach’ il ei pea õpetajatausta olema. Mentoritena kõneleme õpetajaga tuttavas keeles, saame jagada ka enda õnnestumisi ja komistamisi ning siis koos arutada, mida on ühest või teisest õppida.“
Tuge ja abi vajab ka kogemustega õpetaja Milliste küsimustega mentori poole pöördutakse? „Kui välja tuua mõni väga konkreetne probleem, siis näiteks loovtööd ja nende arendus, õppijast lähtuvad ja õppijate juhitud arenguvestlused. Mõni õpetaja soovib aeg-ajalt arutada oma tundide ülesehitust või metoodikat,“ kirjeldab Triinu Pääsik. „Eeldatakse, et kui õpetaja juba aastaid koolis töötab, siis ei
vaja ta enam mingit arendavat tuge. Kuid just selleks ajaks on kogunenud pagas, mida saab ära kasutada veidi teisel moel ning ennast säästvamalt.“
Mõnes koolis on rakendatud ka sisementorlust. „Koolivälise mentori eelis on aga see, et suudame säilitada hinnanguvaba suhtumise, sest me ei ole emotsionaalselt seotud,“ leiab Triinu Pääsik. „Meie saame pakkuda mentorit, kes on haridustöötaja, kuid mitte samast koolist — nii saame käsitleda olukordi neutraalse ja värske pilguga.“ Võimalus arendada erinevaid oskusi
Ta loodab, et koolid ja õpetajad saavad MTÜst Haridusmentorid endale hea koostööpartneri. „Meil on väga paindlikud võimalused. Mõni õpetaja vajab lühiajalist, intensiivset ja kindla teemaga mentorlust, aga on ka neid, kellele oleme terve õppeaasta jooksul abiks, et arendada erinevaid oskusi.“
Nii Liina-Grete Uibopuu kui ka Triinu Pääsik rõõmustavad, et õpetajate toetamise võimalusi tuleb juurde ja õpetajad on aktiivsed kaasa rääkima, millist abi vaja on. Mõlemad õpetajad on lõpetanud ka haridus- ja noorteameti iga-aastase hariduse kõneisikute programmi. „Kui me tahame haridusellu muutusi, peame ka ise aktiivsed olema — oma mõtteid tutvustama, neid avalikkuse ja teiste õpetajatega jagama, olema avatud uutele ideedele ning valmis neid proovima,“ leiab Liina-Grete Uibopuu. „Kui tahame, et hariduselus toimuks areng, peame õpetajatena ka ise sellesse panustama.“
HARIDUS JA NOORTEAMET
