Koolitus, 27.jaanuar 2015

ETTENÄGELIK ERIALAVALIK ANNAB TRUMBID KÄTTE. TÖÖELUS OLE PIDEVALT VALMIS MUUTUSTEKS. TÖÖTUKASSAL UUED TEENUSED

KRISTI JÕESAAR: Rahvaülikool on mulle juba nagu teine kodu

Koolitus Teisipäev, 27. jaanuar 2015

Aldo Luud

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 | Trükikoda: Kroonpress | Väljaandja: AS SL Õhtuleht

2 Koolitus

Kui te ei muuda oma suuri mõtteid konkreetseteks sammudeks eesmärgi poole, pole eesmärkidel mõtet.

Ameerika ärimees Larry Bossidy

Põhiliseks inimlikuks tarkuseks on teada, et ei teata.»

Vana-Kreeka filosoof Sokrates

Ära jäta kunagi edasi püüdlemast! Õnn pole see, kui sihil oleme, vaid see, kui püüame sihile jõuda.»

Rahvatarkus

Maailm kuulub sellele, kes rändab rõõmsalt kõrgete eesmärkide poole.»

Ameerika poeet ja esseist R. W. Emerson

Ärge kunagi öelge, et te ei oska, sest me kõik suudame õppida.»

Tundmatu autor

Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale.»

J. Fields

Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd.»

Eesti kirjanik Andrus Kivirähk

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

«Mida rohkem on tege

paremini õpid oma ae IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

«Mis siin keerulist – tööl käin une arvelt ja koolis pere arvelt,» naerab Kristi Jõesaar (34), kui temalt küsida, kuidas on võimalik töö, koduaskelduste ja kolme lapse kõrvalt teha aastas läbi tervelt 20 kursust Tartu rahvaülikoolis.

Väide pere arvelt koolis käimise kohta ei pea päriselt siiski paika. «Neid nädalaid on olnud küll, kui ma vaid kahel õhtul tulin töölt otse koju – viis õhtut veetsin rahvaülikoolis,» tunnistab Kristi. «Aga see ei tähenda, et pere hooletusse jääks. Olen ikka püüdnud oma tegemised järje peal hoida. Näiteks õhtul üheksa-kümne vahel koju jõudes püüan järgmiseks päevaks toidu valmis teha. Mida rohkem on tegemist, seda paremini õpid oma aega planeerima. Muidugi on palju abi sellest, et mul on väga arusaaja mees, kes mõistab minu õpihuvi. Ja lõppeks: kõik, mida ma õpin, tuleb ju ringiga mu perele tagasi.»

Koolitused koduga seotud Tõsi, rahvaülikooli koolituskalendris Kristi huvi äratanud kursused on otsapidi kõik koduga seotud – suurem jagu neist on kokanduse, käsitöö või aianduse valdkonnast.

Tänu pereema üha täienevatele oskustele on toit tervislikum, küpsetised aina põnevamad, käsitöökursustel õpitut annab kasutada nii kodu sisustamisel kui ka pere riietamisel ja aedki saab oskuslikumalt kujundatud.

«Eks mõnevõrra ongi mu kursustele mineku taga mõni väga praktiline põhjus,» nendib Kristi.

«Näiteks ostsime mõni aeg tagasi maja – aias ju töödest puudust ei tule ja ikka on hea, kui tead, kuidas midagi teha. Nii käisingi algul õppimas kivik-

taimla rajamist, talvel aga aiakujunduskursusel.»

Käsitöös pole Kristi seejuures üldse algaja. «Minu vanaema oli suur käsitöötegija, ema õmbles väga hästi, nii et eks ma ühtteist oskasin ju ennegi,» tunnistab ta. «Lapsena polnud ma näputööst just ülearu vaimustuses. Vanaema ikka püüdis mulle heegeldamist õpetada – see tundus nii keeruline, ma ei saanud mitte midagi aru. Mäletan, kuidas nutsin ja tõotasin endale, et ei hakka mitte kunagi sellist asja tegema – aga hiljem hakkas meeldima.»

Kristi märgib, et kui omal ajal oleksid olud olnud lahedamad, oleks ta praeguseks tõenäoliselt käsitööõpetaja: «Väga oleksin tahtnud pärast Palamuse gümnaasiumi lõpetamist midagi sellist edasi õppima minna, aga ema kasvatas meid üksi ja majanduslikult oli päris raske toime tulla.

Nii läksingi pärast kooli lõpetamist tööle, et toeks olla, mõne aja pärast tuli juba pere – nii see läks.»

Rahvaülikooli avastas Kristi paar aastat tagasi ja sattus seal pakutavast kiiresti sõltuvusse. Ise naerab, et ju pole tema oma õpinguteportsu seni kätte saanud, ja märgib, et oma osa on kindlasti ka rahvaülikooli hästi läbi mõeldud koolituskorraldusel.

«Iga kandi pealt on mõeldud sellele, et tööinimesel oleks mugav ennast täiendamas käia,» selgitab ta. «Kursusi on palju, need on õhtuti ja nädalavahetustel paindliku graafikuga ja osa neist kordub mingi aja järel – nii saabki õppida korraga mitut asja, iga huviline saab meelepäraste kursuste aegu oma võimalustega kokku klapitada.»

Pere ühine harrastus Vähe sellest, et Kristi uute asjade õppimisest üha enam vaimustub – nüüd on ta sama pisikuga nakatanud oma mehegi.

«Algul mees natuke ikka torises, kas ma tõesti pean nii palju aega kursustele kulutama, aga

Tuleb leida see, millega tõesti tegelda tahad – kui asi inimest ei huvita, siis ei tule ka välja.

siis ma meelitasin tema ka õppima: just oli algamas toolide restaureerimise kursus ja kuna teda huvitab puutöö, siis soovitasin minna. Temagi sai sealt innustust ja on nüüd kirjas juba ka pehme mööbli restaureerimise kursusel.» Ema õpihuvi on lapsigi haaramas, koos tütrega on käidud õppimas ehete ja fimosavist lillede meisterdamist. Lähiajaplaanides on inglise keele õpingute alustamine.

«Keeleoskus on alati vajalik, inglise keele oskus tänapäeval eriti – aga mina pole seda kunagi õppinud,» ütleb Kristi. «Nüüd olengi natuke asja uurinud ja

leian, et inglise keele individuaalõpe võiks mulle hästi sobida. Tunde võiksin võtta koos tütrega, mulle endale ei hakka keeled kuigi lihtsalt külge ja ka tütrel on keelte õppimine keeruline. Saaksimegi siis teineteisele toeks olla.»

Lõppu kursustel ei paista Kristi lisab, et lastele on tema õpingud ainult hästi mõjunud: «Kui kursustel käima hakkasin, siis selgitasin neile, et nii nagu nemad käivad koolis, tahan ka mina nüüd õppima minna, see aga tähendab, et ma pole enam nii palju kodus ja nii mõnegi as-

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM heade võimaluste kool HEA PÕHIKOOLILÕPETAJA, TULE JA TUTVU ÕPPESUUNDADEGA: loomingulistele ja ak

tiivsetele

Õhtulehe lugejale kõik koolitused 15% soodsamalt!

Tule tutvu meie koolituskalendriga

tuunijatele ja leiutajatele ele visadele ja sihikindlat

Õppetöö renoveeritud kooliruumides, avar spordihall, kaasaegne õpilaskodu, tasuta lõunasöök ja oode ning ülisoodne hommiku- ja õhtusöök. Vaba aeg möödub muusika- ja spordikoolis ning huviringides.

Küsi lisa e-postiga infolahte@gmail.com või otsi veebist http://lahte.edu.ee

LEIA ÕIGE LÄHTEPUNKT TERVEKS ELUKS!

www.koolitus.ee

Teeme sinust tegija

Kiirusta, sest pakkumine kehtib vaid 7 päeva!

Registreerimisel lisa kommentaari lahtrisse märge “õhtuleht”

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

emist, seda ga kasutama.»

Aldo Luud

Aasta õppija 2014 Kristi ind ja huvi end täiendada ei jäänud märkamata: Tartu rahvaülikool andis mulluse aasta õppija tiitli just talle.

«See tiitel oli mulle tõeline üllatus,» ütleb Kristi. «Mina ju lihtsalt õppisin neid asju, mis mind tõepoolest huvitavad. Aga loomulikult oli see tore üllatus. Tore oli ka see, et kui pidin end töölt vabaks küsima, et minna tiitlit vastu võtma, oli ülemus pikema jututa otsekohe nõus. Hästi hea on tunda, et sinu tegemisi märgatakse, tunnustatakse ja väärtustatakse.»

Aeg, mille Kristi Jõesaar peab vahel pere arvelt rahvaülikooli kursustel õppimiseks näpistama, tasub end lõpuks kuhjaga ära, sest uutest teadmistest-oskustest saavad ühel või teisel viisil osa kõik pereliikmed.

Koduseks koogikoolituseks näiteks on lapsed Cärolin (11), Enar (9) ja Egnar (4) alati rõõmuga valmis. jaga peavad nad ise hakkama saama. Nüüd saan öelda, et nad on muutunud oluliselt iseseisvamaks.»

Kui pärida, missugused kursused on olnud kõige põnevamad ja kasulikumad, jääb Kristi korraks nõutuks – kõik on huvitavad, seda, mis ei huvita, ta ju õppima ei lähekski. Siiski oskab ta esile tõsta Werneri kondiitrikoolitusi, kus võiks käima jäädagi.

«See on uskumatu kogemus, kui saad õppida sellise meistri käe all, nagu on Tartu kuulsa

Werneri kohviku kondiiter Õie Pritson,» õhkab Kristi.

Igal Werneri kursusel on oma teema, kevadel on kindlasti tordikursus, aga saab õppida ka igasuguseid muid soolaseid ja magusaid küpsetisi tegema. Eriti vahva on Kristi sõnul see, et koos askeldamise käigus puistab juhendaja nii-öelda käigu pealt väärtuslikke nõuandeid ka selle kohta, mis parasjagu teemaks polegi.

«Vahel on ju nii, et küpsetad midagi ühe korra – ei tule välja,

teed teist korda – ikka ei tule välja, kolmandal korral ajad retseptis näpuga järge – jälle läheb untsu. Kurdad siis Õiele muret ja tema ütleb: aga sa proovi nii. Annab mõne imelihtsa nipi – ja ongi tulemus suurepärane,» kirjeldab Kristi. «Pealegi on minul näiteks silmamälu: kui ma näen, kuidas midagi tehakse, tuleb see endal hiljem palju paremini välja.»

Täpselt samamoodi on ka õmblemise, tikkimise, aianduskursuste ja kõige muuga. «Kui juhendaja on omal alal kogenud

praktik, siis oskab ta soovitada selliseid asju, mida ise ei mõistaks küsidagi,» on Kristi kogenud.

Mõnikord on ta kondiitrikursustel õpitud retseptide järgi valmistatud küpsetisi töökaaslastelegi maitsta viinud ja nood on öelnud, et kui Kristi kunagi peaks uue karjääri kasuks otsustama ja oma söögikoha avama, siis öelgu ainult aadress – et nad saaksid hakata seal söömas käima.

Ehkki naljana õhku visatud, pole kannapööre töises plaanis ilmvõimatu, arvab Kristi. «Ikka mängin vahel mõttega, et mis oleks, kui hakkaksin ise enda tööandjaks,» tunnistab ta. «Esialgu pole sellega siiski kiiret, mul on huvisid nii palju, et praegu oleks ala raske valida, aga küllap see üks ja õige ka kunagi välja settib.»

Seni jätkab Kristi enda täiendamist – peale juba jutuks olnud keeleõpingute on plaanis proovida keraamikat ja süveneda Iiri pitsi saladustesse. «Küllap tuleb neid asju aina juurde, mida proovida tahaks,» ei arva ta, et see päev, kui rahvaülikooli enam asja pole, niipea kätte võiks jõuda. «Siin pakutakse ka võimalust ise oma kursuseidee välja käia – kui tahad õppida midagi, mida praegu kursuste kavas pole, võid oma pakkumisega lagedale tulla, kursus kuulutatakse välja ja kui huvilisi on piisavalt, saabki asi teoks. See on mu meelest eriti tore.»

Koolitus 3

TARTU RAHVAÜLIKOOL Jaanuarist maini toimub üle 300 erineva kursuse Pakume rikkalikku valikut erinevates valdkondades: • Tööalased koolitused • Kodu ja köök • Tervis ja ilu • Aiandus ja lilleseade • Keelekursused • Psühholoogia ja eneseareng • Kunst • Kultuur ja muusika • Tekstiil ja käsitöö

rahvaylikool.ee Pepleri 4, Vaksali 7 Tartu | Tel 736 1540, 736 1537

INVESTE E TULEVIK RI KU ! d n e a Koolit

tark.ee Kõik koolitused ühest kohast!

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel

Töötukassaga teeb tänavu koostööd mullusest rohkem koolitajaid Tööta jäänud inimesele võib just mõni töötukassa võimaldatud koolitus anda tööturule naasmiseks vajaliku annuse enesekindlust – või juhatada kätte hoopis mõne uue teeotsa.

Seepärast võiks end pakutavate võimalustega põhjalikult kurssi viia.

Mullusega võrreldes on tänavu koolitusi rohkem. Eesti töötukassa korraldas eelmise aasta lõpus koolituskaardi lisakonkursi, mille tulemusena teeb sel aastal töötutele koolitusi 28 uut koolitajat. Esimest korda said konkursil osaleda need kooli-

tusteenuse pakkujad, kelle peamine tegevus on puudega inimeste töötamise või sotsiaalse kaasatuse toetamine. Selliseid töötukassaga koostööd alustavaid koolitajaid on neli. Ühtekokku teeb töötukassa tänavu koolituskaardi käigus koostööd 311 valdkonnas koolitusi tegeva koolitajaga.

Tööturukoolitusel saab osaleda töötuna registreeritud inimene või koondamisteatega tööotsija, kellel on tööle saamiseks vaja omandada uusi teadmisi ja oskusi või arendada olemasolevaid. Koolituskaart an-

nab inimesele võimaluse valida kokkuleppel töötukassaga endale tööturule naasmiseks sobivaim koolitus töötukassa koolituspartnerite pakutavate koolituste seast.

Sobivaid koolitusi ja koolitajaid saavad töötukassa kliendid otsida töötukassa iseteenindusportaalist. Sealt leiab töötukassa koolituskaardi partneriteks olevate koolitajate kontaktandmed, pakutavad koolitused ning viited koolitajate kodulehtedele.

Otsida saab koolitusi nii koolituse valdkonna kui ka koolitaja nime järgi. Portaali saavad koo-

litusi sisestada ning infot hallata koolitajad ise, nii võib koolituste info pidevalt täieneda.

Töötukassa koolituskaardiga koolitusel osalemiseks tuleb töötukassa kliendil oma konsultandiga eelnevalt kokku leppida koolitusvajadus, koolituse valdkond ja tase.

Eelmise aasta jooksul osaleti töötukassa pakutavatel teenustel 82b120 korral ning igas kuus osales keskmiselt pea iga kolmas registreeritud töötu mõnes tööle liikumiseks vajalikus teenuses. ÕHTULEHT

RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel, bioloogia

Vaata lisaks www.gakk.ee/kursused Info ja registreerimine www.gakk.ee, e-mail info@gakk.ee või tel 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

4 Koolitus

Ettenägelik erialavalik annab tÜÜturul trumbid kätte IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eelmisel aastal riigikantselei tellimusel valminud kogumik Eesti tÜÜturg täna ja homme toob ekspertarvamustele tuginedes välja nii lootustandvad tulevikuerialad kui ka hääbuvad ametid.

Erilist huvi vþiks see kogumik pakkuda neile, kes oma karjääri planeerides – vþi ßmber planeerides – tahaksid välja minna kindla peale. Kui siiani on väidetud, et ametioskused annavad tÜÜturul eelise, siis ßha enam suureneb vajadus enne eriala valimist uurida, mis toimub tÜÜturul, kas valitud ametiga on ikka lootust lähiajal ka tÜÜd leida ja millised on tulevikus selles valdkonnas karjäärivþimalused.

Muu hulgas näib, et nii mþneski valdkonnas vþivad ettenägelikud ametikoolidesse suundujad hakata rohkem kiikama välismaal pakutava kutseþppe poole, sest kþiki erialasid, mis lähitulevikus vþivad vajalikeks osutuda, ei saagi siinsetes ametikoolides þppida.

MĂľistagi eeldab ametioskuste mujal omandamine ennekĂľike korralikku keeleoskust, aeg-

sasti tasub tþsisemalt suhtuda reaalainetesse – ja ßldse oleks aeg lþplikult unustada hoiak, et kutsekooli mineja vþiks pþhivþi keskkoolis leppida kehvemate teadmistega.

Käsitsi tehtavat lihttÜÜd jääb ju nii ehituses, pþllumajanduses kui ka transpordis (just neis valdkondades nähakse lähiaastail tekkimas kþige rohkem täitmata tÜÜkohti) ßha vähemaks, järjest rohkem tuleb inimesel juhtida tehnikat, mis muutub aina keerukamaks.

PĂľlvkonnavahetus annab tunda Kogumikku tasub hoolega lapata nii edasiĂľppimisplaane pidavatel noortel kui ka nende vanematel, kes sealt saadud teadmiste varal saavad noorele ehk oma nĂľuannetega veenvamalt mĂľjuda.

Aianduserialad näiteks on viimasel ajal olnud vägagi populaarsed, paraku näib, et seda þpitakse rohkem iseenda tarbeks: ehkki koolitatud aednikke jagub, ei lähe nad miskipärast sageli erialasele tÜÜle. Kuumad ametid on aga lähiajal maastikuehitaja ja -aednik.

Pþllumajandus, millele tavatsetakse kßll pigem väljasuremist ennustada, on eksperti-

de hinnangul ßks valdkond, kus tÜÜkäte puudus lähiajal oluliselt suureneb – senised tegijad jäävad lihtsalt vanaks, nende asemele peaksid astuma noored koolitatud inimesed, nßßdisaegsete ametioskuste ja, mis vähemalt sama oluline, þige tÜÜssesuhtumise, kþigiti paigas kohuse- ja vastutustundega.

Väidetavalt hakatakse lähiajal tikutulega otsima selliste omadustega lßpsjaid, farmimehaanikuid, loomakasvatajaid ja traktoriste. Nii väljarände kui ka pþlvkonnavahetuse tþttu kasvab maal ßha vajadus suurloomaarstide, loomaarsti abiliste ja näiteks seemendustehnikute järele, keda riiklikult ei koolitatagi, aga ka talupidajate, tootmisja ettevþttejuhtide ning paljude teiste ametite esinadajate järele. Ennekþike vajatakse universaalseid juhte, kes saavad ise hakkama nii laudas, pþllul kui ka kontoris (finantsarvestus jm).

Kþiki ameteid koolid ei þpeta ToiduainetÜÜstuses näiteks on karjuv vajadus kþrgema erialase haridusega (nt toidutehnoloogia) tootearendusjuhtide järele, lai tÜÜpþld saab olema laborantidel, keda juba praegu on raske leida. Pagaritel ja kon-

TALLINNA EHITUSKOOL EHITAMISE KUNST

Uued kutseĂľppe Y}LPDOXVHG kaasaegses NHVNNRQQDV 7DOOLQQ 3lUQX PQW

16.03 - 19.03 Avatud Uste nädal kell 10.00 - 14.00 ‡(ULDODGH W||WRDG ‡(NVNXUVLRRQLG ‡(ULQHYDG PHHOHODKXWXVOLNXG Y}LVWOXVHG

ZZZ HKLWXVNRRO HH

Olulised oskused TÜÜturul on edukas see, kes oskab oluliseks pidada ď Ź tänapäevase tipptehnika tundmist ď Ź kitsast spetsialiseerumist ď Ź keeleoskust (lisaks vþþrkeeltele tuleb kasuks ka korrektne eesti keel) ď Ź vajadust tÜÜkogemust pidevalt täiendada.

diitritelgi, keda pidevalt juurde koolitatakse, ei näi tþsist tÜÜpuudust tulevat, sest näiteks pagariametis ei pea noored sageli kuigi kaua vastu. Väga suur on vajadus ka liinioperaatorite järele: koolitatakse neid kohapeal, tänu automatiseeritusele ei peaks tÜÜ ka konti murdma, aga tÜÜjþu voolavus on suur.

PuidutÜÜstus näib tulevikus vajavat pea kþigi erialade tÜÜtajaid alates ettevþttejuhtidest (kelle puhul on praegu suureks probleemiks kehv vþþrkeeleoskus – ja mitte ainult vanemate juhtide, vaid ka vastselt kooli lþpetanute seas) ja lþpetades liinioperaatoritega, vaid tislereid näib olevat enam-vähem piisavalt.

Metalli- ja masinatÜÜstus ei vaja lähiajal juurde mßßgi- ja turundusjuhte, kßll aga tÜÜriistalukkseppi (keda praegu ßkski

þppeasutus välja ei þpeta, þpivad ettevþtetes kohapeal), tehnoloogia ja tootmissßsteemide insenere, metallilþikepingi jm tÜÜpinkide operaatoreid jm oskustÜÜlisi.

Ohtralt ainet mþtisklusteks Sel moel, valdkondade kaupa, annab kogumik ßlevaate nii sellest, millises seisus on lood tÜÜturul praegu ja milliseid liikumisi nähakse ette lähitulevikus, iga valdkonna kohta on kokkuvþtlik tabel, kus on eraldi ära märgitud, millistes ametites on tÜÜtajaid piisavalt, kuhu pole tþenäoliselt lisa juurde vaja ja kus, vastupidi, on ette näha väiksemat vþi suuremat vajadust tÜÜkäte järele. Hinda minevate ametite juures on ära märgitud ka see, kas seda saab praegu Eestis þppida.

See on igati abiks neile, kes tahavad oma erialavaliku vþi ßmberþppeplaanid teha mitte kþlava ametinimetuse, vaid tÜÜturu vajaduste järgi.

Pagariametis pole ekspertide hinnangul lähiajal tÜÜpuudust ette näha: neid tuleb kßll igal aastal juurde, aga paljud noored ei pßsi selles ametis kuigi kaua.

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

Koolitus 5 Aldo Luud

Stanislav Moškov

Need erialad lähevad hinda Põhjalik ülevaade e tulevikuerialadest st on riigikantselei tellimusel koostatud ja mullu ilmunud kogumikus «Eesti tööturg täna ja homme», siintoodu on vaid väike valik.

Töötukassa: uuel aastal uute teenustega

Põllumajandus dus

 Talupidaja, farmijuht, lüpsja, traktorist, loomakasvataja, kala- ja vähikasvataja

Toiduainetööstus

 Tootearendusjuht, toidutehnoloog, laborant, mikrobioloog

Haridus

 Eripedagoog, sotsiaalpedagoog, noorsootöötaja

Ehitus

 Energiatõhususe spetsialist, tehnosüsteemide insener

Puidutööstus

 Mööblikonstruktor, liinioperaator, pehme mööbli valmistaja

Toitlustus ja majutus

 Toitlustusjuht, ürituste korraldaja, kodumajutuse pidaja

Energeetika

 Taastuvenergiaseadmete paigaldaja, keevitaja ja leeklõikaja, soojusenergeetikainsener, keemiainsener

Transport

 Raudteeinsener, veoauto- ja bussijuht, transpordisüsteemi planeerija Allikas: Kogumik «Eesti tööturg täna ja homme», 2014

Sellest aastast tegeleb töötukassa sihipäraselt 8.-12. klassi õpilastega ja laiendab nii vanaduspensionäridele kui ka tööealistele pakutavate teenuste ringi.

Kooliõpilastele (8.-12. kl) korraldavad töötukassa karjääriinfospetsialistid tööturgu ja tööelu tutvustavaid töötube, et tõsta noorte tööalast teadlikkust ning ennetada töötust. Töötube korraldatakse koolides, aga ka mujal väljaspool töötukassat. Jätkub ka noorte, sealhulgas erivajadustega noorte mobiilne nõustamine koostöös kohalike omavalitsuste ja noortekeskustega.

Minu esimene töökoht Ka teenus «Minu esimene töökoht» on suunatud noortele.

Sihtrühmaks on 17–29aastased noored, kesb on olnud töötuna registreeritud järjest vähemalt neli kuud ega ole tööd leidnud, kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskhari-

dus) ja pole üldse töökogemust või on see lühiajaline (viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemb kui aasta või üldse kokku vähem kui kaks aastat).

Teenuse sisuks on palgatoetuse maksmine ning koolituskulude hüvitamine tööandjale, kes võtab tööle teenuse tingimustele vastava noore. Tööandja peab sõlmima noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt kaheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldama talle vajadusel väljaõpet töökohal ja/või osalemist tööalasel koolitusel.

Töötukassa maksab tööandjale palgatoetust 12 kuu eest 50 protsenti töötaja ühe kuu töötasust (mitte rohkem kui kahekordne alampalk). Tööalase koolituse kulu hüvitab töötukassa tööandjale kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul noore töötaja tööleasumisest arvates.

Uudiseid ka pensionäridele Vanaduspensionär saab töö leidmiseks kasutada töötukassa

abi, kui ta ei tööta ja on registreeritud tööotsijana. Lisaks karjääriinfole, töövahendusele, tööotsingunõustamisele (tööotsingu töötoas või tööklubis) ja karjäärinõustamisele võimaldatakse vanaduspensioniealisele tööotsijale vastavalt vajadusele ka tööturukoolitust, tööpraktikat ning ettevõtluse alustamise toetust ja järelteenuseid, toetatakse kvalifikatsiooni saamist, hüvitatakse tööruumi või -vahendite kohandamise kulu ning antakse vajadusel tööks vajalik abivahend.

Karjäärinõustamine kõigile Uudis on seegi, et selle aasta 1. veebruarist võivad töötukassasse karjäärinõustamisele minna kõik soovijad, ka need, kes ei ole registreeritud töötuna või koondamisteatega tööotsijana. Täpsem info karjäärinõustamise korralduse ja registreerumise kohta avaldatakse töötukassa portaalis. ÕHTULEHT

Tallinna Majanduskool ootab uusi õppijaid Kui ... ... Sulle meeldib selge ning arusaadav eriala ja amet, mille nimetust, sisu ning olemust on kerge mõista; ͘​͘​͘ ^Ă ƚĂŚĂĚ͕ Ğƚ ĂŵĞƟ ũćƌĞůĞ͕ ŵŝĚĂ ŽŵĂŶĚĂĚ͕ ŽŶ ĂůĂƟ ƚƂƂƚƵƌƵů ǀĂũĂĚƵƐ ŶŝŶŐ ^ŝŶĚ ŬƵŝ ŽŵĂ ĂůĂ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƟ ŽŶ ƚĂƌǀŝƐ ĂůĂƟ͕ ŽůĞŶĞŵĂƚĂ ƐĞůůĞƐƚ͕ ŬĂƐ ŵĂũĂŶĚƵƐĞƐ ŽŶ ƉĂƌĂƐũĂŐƵ ƌĂƐŬĞĚ ǀƁŝ ŬĞƌŐĞĚ ĂũĂĚ͖ ͘​͘​͘ ^ƵůůĞ ŵĞĞůĚŝď͕ Ğƚ ƉĞĂůĞ ƚĞŽŽƌŝĂ ƐĂĂĚ ƁƉŝƚƵƚ ŝŐĂů ĂĂƐƚĂů ŬŽŚĞ ŬŝŶŶŝƐƚĂĚĂ ĞƩĞǀƁƩĞƐ ƉƌĂŬƟŬĂů ŽůůĞƐ͖ ͘​͘​͘ ^ƵůůĞ ŵĞĞůĚŝď͕ Ğƚ ƁƉŝŶŐƵƚĞ ĂũĂů ŽŶ ĂƵĚŝƚŽŽƌŝƵŵŝƐ ƁƉƉŝũĂŝĚ ƚćƉƐĞůƚ Ŷŝŝ ƉĂůũƵ͕ Ğƚ ƁƉĞƚƵƐ ũĂ ƁƉĞƚĂũĂ ƐƁŶĂĚ ŶŝŶŐ ŵƁƩĞĚ ^ŝŶƵŶŝ ũƁƵĂǀĂĚ͖ ͘​͘​͘ ^Ă ƚĂŚĂĚ͕ Ğƚ ^ŝŶĚ ƁƉĞƚĂǀĂĚ ŽŵĂ ĂůĂ ƉĂƌŝŵĂĚ ĂƐũĂƚƵŶĚũĂĚ ũĂ ƉƌĂŬƟŬƵĚ͕ ŬĞƐ ƚŽŽǀĂĚ ^ƵůůĞ ŬćƩĞ ŬŽŐĞŵƵƐĞĚ elust enesest; ͘​͘​͘ ^Ă ƚĂŚĂŬƐŝĚ ƁƉŝŶŐƵƚĞ ĂũĂů ĞůĂĚĂ ŝŐĂƟ ŬĂĂƐĂĞŐƐĞƐ ƁƉŝůĂƐŬŽĚƵƐ͕ ŬƵƐ ŽŶ ůŽŽĚƵĚ ŬƁŝŬ ǀƁŝŵĂůƵƐĞĚ ƁƉƉŝŵŝƐĞŬƐ ja vaba aja veetmiseks; ͘​͘​͘ ^Ă ƚĂŚĂĚ ƁƉƉŝĚĂ ŬŽŽůŝƐ͕ ŵŝůůĞů ŽŶ ƌŽŚŬĞŵ ŬƵŝ ƐĂũĂͲĂĂƐƚĂŶĞ ĂũĂůƵŐƵ ŶŝŶŐ ŵŝůůĞ ǀŝůŝƐƚůĂƐĞĚ ŽŶ ĂũĂƐƚ ĂĞŐĂ ŽůŶƵĚ ŚŝŶŶĂƚƵĚ ĞƐƟ ĞƩĞǀƁƚĞƚĞ ƐŝůŵŝƐ ƚćŶƵ ŚĞĂĚĞůĞ ƚƂƂͲ ũĂ ǀććƌƚ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƟŽƐŬƵƐƚĞůĞ͖ ƐŝŝƐ Ğŝ ƉĞĂŬƐ ^Ƶů ŽůĞŵĂ ŬĞĞƌƵůŝŶĞ ŽŵĂ ĞĚĂƐŝƐƚĞŬƐ ƁƉŝŶŐƵƚĞŬƐ ŬŽŽůŝ ǀĂůŝĚĂ ʹ ƐĞĞ ƉĞĂŬƐ ŬŝŶĚůĂƐƟ olema Tallinna Majanduskool.

Meil saad valida järgmiste erialade vahel: ͻ

&ŝŶĂŶƚƐŶƁƵƐƚĂũĂ ƉĂŶŐĂƐ

ͻ

/ŶĨŽŚĂůĚƵƐĞ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

:ƵƌŝƐƟ Ăďŝ

ͻ

<ŝŶĚůƵƐƚƵƐƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

<ŽŚƚƵŝƐƚƵŶŐŝ ƐĞŬƌĞƚćƌ

ͻ

<ǀĂůŝƚĞĞĚŝƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

DĂŬƐƵƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

WĞƌƐŽŶĂůŝƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

WƌŽũĞŬƟũƵŚŝ ĂƐƐŝƐƚĞŶƚ

ͻ

ZĂĂŵĂƚƵƉŝĚĂũĂ

ͻ

^ĞŬƌĞƚćƌ

ͻ

^ŽƚƐŝĂĂůŵĞĞĚŝĂ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

dƵƌƵŶĚƵƐƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

sćŝŬĞĞƩĞǀƁƚũĂ

ͻ

ƌŝŬŽƌƌĂůĚƵƐĞ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƚ

ͻ

ƺƌŽŽƚƂƂƚĂũĂ

OƉƉŝŵŝŶĞ dĂůůŝŶŶĂ DĂũĂŶĚƵƐŬŽŽůŝƐ ŽŶ ƚĂƐƵƚĂ

Sisseastumisavalduse ƐĂĂď ĞƐŝƚĂĚĂ 01.07.-24.07.2015 ĞůĞŬƚƌŽŽŶƐĞůƚ ^ /^Ͳŝ ŬĂƵĚƵ www.sais.ee ǀƁŝ ŬŽŚĂƉĞĂů Tammsaare tee 147 ƚƂƂƉćĞǀĂĚĞů kella 10–16. ^ŝƐƐĞĂƐƚƵŵŝƐƚĞƐƟĚ ũĂ vestlused toimuvad 30.07.-14.08.2015.

Oleme õppetöö korralduses paindlikud͕ ŵĞŝů ŽŶ ǀƁŝŵĂůŝŬ valida päevase, õhtuse ja sessioonõppe vahel. <Ƶŝ ^Ă ƚƵŶŶĞĚ͕ Ğƚ ƐĞĞ͕ ŵŝĚĂ ŵĞ ƉĂŬƵŵĞ͕ ŽŶ ũƵƐƚ ƐĞĞ͕ ŵŝĚĂ ƚĂŚĂĚ͕ ƐŝŝƐ oled teretulnud meile õppima!

>ŝƐĂ ŝŶĨŽ ŬŽĚƵůĞŚĞů www.tmk.edu.ee ǀƁŝ ƚĞůĞĨŽŶŝů 650 7862

Tallinna Majanduskooliga lähemalt tutvumiseks saab meile külla tulla nii klassiga kui ka iseseisvalt.

Huvi korral võtke ühendust info@tmk.edu.ee

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

6 Koolitus Teet Malsroos

Tööelus ole pidevalt val IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Õpi kuduma – paraneb mälu ja kahaneb stress Kõigil, kes kududa ei oska, tasub see kunst omandada, neil aga, kel väärt oskus kasutuseta seisab, tuleks vardad välja otsida, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat maailma teadlaste seisukohti kudumise kasuliku mõju kohta. Selgub ka, et kudumisklubid, kuhu inimesed kokku tulevad, et koos vardaid keerutada, pole tekkinud vaid meelelahutuseks.  Kudumine leevendab stressi. Seesugune mõju tuleneb rütmilistest liigutustest, mille tõttu varraste klõbistamine on peaaegu meditatiivne tegevus. Neuroloogid on avastanud, et loomadel suurendab korduvate liigutuste sooritamine nn õnnehormooni ehk serotoniini teket. Samal põhjusel on ka jooksmisel või nätsu närimisel rahustav toime.  Kudumine võib parandada tuju. 81% masendunud inimestest tundis, et kudumine teeb nad õnnelikumaks, selgus 2010. aastal korraldatud rahvusvahelisest küsitlusest. Kõige rohkem tundsid rahunemist need, kes kudusid rohkem kui kolm korda nädalas.  Koos kudumine parandab enesetunnet ja lisab ühtekuuluvustunnet, näitas küsitlus. Koos teistega käsitöö tegemisel saab ennetada sotsiaalse ahistuse tunnet ja ebakindlust, tõdesid Briti teadlased.  Kudumisse süvendamine parandab keskendumisvõimet.

Keeruliste mustrite kavandamine ja teostamine võib arendada ka matemaatlist mõtlemist ja süsteemsust.  Kudumine kaitseb mälu. Prantsuse teadlased on kindlaks teinud, et kudumine vähendab dementsuse ohtu. USA uuring näitas, et nendest 50–60aastastest, kes on harrastanud käsitööd, lugenud või mänginud mänge, oli 40% vähem kergeid mäluprobleeme kui teistel. ÕHTULEHT

3 a.

Sellest, et aina vähem on võimalik hakkama saada vaid selle haridusega, mis aastaid tagasi omandatud, annavad endale küllap kõik aru – elu muutub uskumatu kiirusega ja ennekõike on igaühe enda asi hoolitseda oma konkurentsivõime eest.

Paljudele pole elukestev õpe juba anmu enam tühi sõnakõlks: igasuguse sunnita tehakse töö kõrvalt läbi kõikvõimalikke kursusi, astutakse teist või kolmandatki korda kõrg- või kutsekooli, õpitakse üha uusi keeli. Üheks liikumapanevaks jõuks on seejuures huvi, aga kindlasti pole päris viimasel kohal ka soov kindlustada end üha kiiremini muutuvas maailmas sel kombel igasuguste tööelus ette tulla võivate üllatuste vastu.

Ebakindlus takistab 45aastane Sirje, kes töötab väikeses maakonnalinnas ametnikuna, tunnistab, et lappab üha sagedamini koolide kodulehekülgi ja viib end kurssi sellega, mida ja kus oleks tal töö kõrvalt võimalik õppida.

«Olen oma ametis töötanud ligi paarkümmend aastat ja tunnen, et see – peamiselt paberitöö – ei paku mulle enam midagi,» tunnistab ta. «Eks oma osa

on ka sellel, et ühtelugu on koondamisejutud õhus, seegi sunnib tulevikule mõtlema.»

Kannapööre siiski hirmutab ja nii pole Sirje esialgu veel mõtetest tegudeni jõudnud. «Üks naljakas hirm on mul ka: eriala, mida töö kõrvalt õppida saaks, ma leiaksin – aga ega ma oma kooliskäimist tööandja eest siis saladuses saa hoida,» räägib ta.

«Siis mõtledki paratamatult: aga kui koondamiseks läheb, olen mina ju esimene, kui on teada, et ma nagunii hoopis muud eriala õpin. Kuidas ma siis hakkama saan, et õpingud lõpetada? Kas ma uues ametis töödki leian, vanus kisub ka juba kriitilise piiri lähedale? Küsimusi on rohkem kui vastuseid ja hirm sissetulekuta jääda hoiab paigal.»

Otsi abi asjatundjalt Mida sellises olukorras peale hakata: hüpata tundmatus kohas vette või klammerduda tuttava ja pealtnäha turvalise külge? Ennekõike võiks abi otsida asjatundjailt.

Põlvamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Eha Raav soovitab kindlasti minna lähima karjäärinõustaja jutule. «Sellest aastast saavad töötukassa maakondlikest osakondadest karjäärinõu mitte ainult töötud, vaid kõik abivajajad, ka need inimesed, kel töökoht olemas,» selgitab Raav. «Rajaleidja keskused tegelevad ennekõike noortega,

Kes keelab õppida torujüriks, kui kontoritööst ühel päeval villand saab? Mitte keegi – kui otsustusjulgust jagub, on võimalused kannapöördeks ja ametiõpinguteks kõigile olemas. kuni 26aastastega, aga töötukassasse võib pöörduda igaüks.»

Eha Raav kinnitab, et oma tuleviku asjus kõhkluste-kahtluste küüsis vaevlejal on karjäärinõustajast kindlasti palju abi: nõustaja aitab inimesel endas ja oma soovides selgusele jõuda, läbi saab arutada arenguvõimalused senises töökohas ja väljaspool seda, kõrvaltvaatajast asjatundja toel on lihtsam kaaluda töökoha vahetamise plusse ja miinuseid, leida võimalusi oma tagala kindlustamiseks ning panna paika lühema- ja pikemaajalisi plaane.

Värske pilk näeb paremini «Kõige suuremaks takistuseks muutuste tegemisel ongi sageli just inimese enda mõtteviis ja väljakujunenud hoiakud,» teab karjäärinõustaja Lydia Kruusmann. «Vestlused karjäärinõustajaga aitavad asju uues valguses näha. Praegusel ajal, kus elukestev õpe on iseenesestmõistetav, on võimalusi õppida, ennast täiendada ja sel moel oma elu sisukamaks ja rahuldustpakkuvamaks muuta

2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: VASTUVÕTT ALANUD !!! ÕPPETÖÖ ALGUS VEEBRUAR 2015 * Robotitehnik (jätkuõpe) Juuksur (päevane õpe) * Müüja * Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe)

1 a.

1,5 a.

2 a.

1 a.

ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015 Põhikooli baasil

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

3,5 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

Keskkooli baasil Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja * Meisterjuuksur (jätkuõpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal

2,5 a.

2 a.

2 a.

2 a.

1 a.

1 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

2,0 a.

* kaugõpe ** õhtuneõpe

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS

PEAGI TULEVAD VALIMISED –

s >/ ddm d >>/EE <K>> ͊ Kõrgharidus avatud õppes: MAASTIKUARHITEKTUURI KINNISVARA KORRASHOIU MAJANDUSARVESTUSE RAHVUSVAHELISE MAJANDUSE JA ÄRIKORRALDUSE õppekavadel.

VASTUVÕTT 26.JAANUARIST KUNI 14.VEEBRUARINI 2015.

Lisainfo kodulehelt ǁǁǁ͘ƩƵ͘ĞĞͬĂƐƵƚƵƐĞĚͬƚĂůůŝŶŶĂͲŬŽůůĞĚnjͬ või tel. 6272686

On algamas ka koolitused RAAMATUPIDAJATELE ALUSTAVATELE ETTEVÕTJATELE ARVUTIÕPETUS ALGAJATELE ARVUTI VÄIKEETTEVÕTJA TÖÖVAHENDINA MÜÜK ETTEVÕTLUSES ja palju koolitusi tellimisel.

Jälgi koolitusi meie kodulehelt ǁǁǁ͘ƩƵ͘ĞĞͬĂƐƵƚƵƐĞĚͬƚĂůůŝŶŶĂͲŬŽůůĞĚnjͬŬŽŽůŝƚƵƐĞĚ OLED KESKLINNAS? ASTU SISSE! Asume Tõnismägi 14

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

Koolitus 7

lmis muutusteks Stanislav Moškov

Karjäärivõimalused

küll kõigile, vanusest sõltumata.»

Elus tuleb kõike ette, ka seda, et töökohta tuleb pidada ennekõike palga pärast. See ei tähenda aga, et elu peaks olema igav ja hall. Kui töises plaanis otsekohe alati ei saagi midagi muuta, tasub enesetäiendamisega siiski tegelda – vahel võtab juba see võimalus üksi silma särama, ka võivad just tänu sellele tekkida ka ootamatud eesmärgid ning avaneda uued uksed.

«Võimalusi on täiskasvanud õppijaile palju, neid tasub ot-

sida nii haridusministeeriumi kui ka kõrg- ja kutsekoolide kodulehekülgedelt,» juhendab Kruusmann. «Neile aga, kellele see esialgu keeruline tundub või kes vajavad esimeste sammude tegemiseks tuge ja julgustust, on töötukassa juures avanev karjäärinõustamisteenus suurepärane võimalus oma elu muutmisega algust teha.»

Seejuures polegi alati vaja senisest töökohast lahkuda: võimalik, et ka asutusesisene liikumine teisele ametikohale aitab rahulolu saavutada.

Selleks, et inimene saaks oma tööst rõõmu tunda, on lisaks erialavalikuga kümnesse tabamisele enamasti vaja ka selget sihti, mille suunas oma tööelus liikuda. Karjäärivõimalusi on erinevaid, nende seast tuleks leida endale sobivaim.  Horisontaalne karjäär: inimene liigub ühest osakonnast teise ühe ettevõtte sees – valdkond jääb samaks, kuid muutuvad tööülesanded, sellega seoses tuleb ennast arendada-täiendada. Horisontaalne karjäär on ka liikumine teise ettevõttesse sama ametikoha peale.  Ametikohasisene karjäär: inimene otsustab saada oma eriala eluaegseks fänniks, täiendab end pidevalt, kuulub erialastesse võrgustikesse ja teda peetakse oma ala eksperdiks.  Kannapööre: liikumine täiesti teise valdkonda – õpetajast saab ettevõtja, kontoriametnik õpib maastikuarhitektiks, ITmees hakkab pottsepaks vmt.

Sageli on kannapöörde aluseks varasem hobi või harrastus.  Kaleidoskoopkarjäär: inimesel on mitu rolli, ta tegutseb täiesti erinevates valdkondades, lisaks palgatööle ja projektijuhtimistele teeb ka vabatahtlikku tööd – ja on oma eluga väga rahul.

VASTUVÕTT AVATUD ÕPPESSE 26. jaanuar – 11. veebruar 2015 Tule avatud tud õppe õppes õppesse ja Sul onn vvõimalus: õim

om mandada da kõrghar kõrgharidus töö kõrvalt kõrgharidu teesstida õppevorrmi või eria ala sobivust st jä ätkkata ka atkenud õpin p nguidd tä äieendada a eriala aseiidd tteadmisi, õppppides üksikuid ü d ta asseemeõ õppe aineid

Vastuvõtt toimub Vastu t b ilma lma konkuursita.

AVATU AVAT UD ÜLIKOOL Ehitaj Ehitajate tee 5, 5 Tallinnn avatudo avatu ope@tttu.ee tel 620 620 3600 Kolledž tesse vasstuvõtt Kolledžit toimub kohapeal.

www.ttu.ee/avatud-ope

10

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

Elu

} JUHATAJA KATRIN ROHT } E-POST KATRIN.ROHT@OHTULEHT.EE } TELEFON 614 4058

SURI TANGERINE DREAMI ASUTAJA Reedel suri Viinis legendaarse elektroonilise muusika ansambli Tangerine Dream asutajaliige Edgar Froese. Poja sĂľnul oli 70aastasele saksa muusikule saanud saatuslikuks kopsuemboolia, vahendab BBC News. Ida-Preisimaal Tilsitis (nßßdne Sovetsk) sĂźndinud kitarrist moodustas Tangerine Dreami 1967. aastal Lääne-Berliinis koos teiste kunstitudengitega. Elektroonilise tantsumuusika arenguteel tähtis bänd jĂľudis Wikipedia teatel välja anda Ăźle saja albumi. Ă&#x2022;L

AOP

Goodbye, my love, goodbye...

is Roussos m e D d n e g le p o p le e te iku Pßhapäeval lahkus igav } TRIIN TAEL triin.tael@ohtuleht.ee

Pßhapäeva hommikul suri Ateena haiglas 68 aasta vanuses maailmakuulus laulja Demis Roussos. Kurba uudist oli karta: BBC Newsi teatel oli vanameister juba pikemat aega haigevoodis lamanud. Tervise järsu halvenemise ja operatsiooni tþttu jäi ära ka Roussose mÜÜdunud aasta juulikuine Haapsalu kontsert.

Uudist maailmakuulsa laulja surmast kinnitas esmaspäeval tema tßtar, avalikustamata siiski, mis haigus Roussose hauda viis. BBC Newsi andmeil suri omaaegne popstaar Hygeia erahaiglas, kus ta oli pikemalt olnud.

Kreeka lauljanna Nana Mouskouri ohkas Prantsuse raadiojaamale antud intervjuus: Loodan, et Demis on nßßd paremas maailmas. Kaasmaalannast kolleegi sþnul oli Roussosel vþrratu hääl. Ta reisis mÜÜda maailma. Ta armastas seda, mida ta teeb. Ta oli artist, sþber.

ÂŤABBA ja mina tegime puhta tÜÜ!Âť Artemios Ventouris Roussos sĂźndis 1946. aastal Egiptuses Aleksandrias. Tema isa oli kreeklane, kuid ema itaalia juurtega egiptlanna. Kui pere Suessi kriisi ajal kogu varandusest ilma jäi, koliti 1960. aastate hakul Kreekasse. Koolis kitarri, trompetit ja klaverit Ăľppinud Roussos alustas muusikukarjääri 17aastaselt, Ăźhinedes ansambliga The Idols. Seal tutvus ta Vangelisega, oma tulevase kaaslasega Aphroditeâ&#x20AC;&#x2122;s Childi nimelises progerokkgrupis. Aphroditeâ&#x20AC;&#x2122;s Child andis välja kolm al-

bumit ja nautis 1960. aastate lþpus Euroopas, iseäranis Prantsusmaal, suurt menu.

Veelgi edukam oli Roussose soolokarjäär, millest on tuntud hitid Forever and Ever, My Friend the Wind, Goodbye, My Love, Goodbye jt. 1999. aasta intervjuus Briti ajalehele The Guardian meenutas laulja, et 1970. aastatel saatis teda Suurbritannias määratu menu. 1975. aastal oli mul albumimßßgi esikßmnes viis plaati korraga, nende seas esikohaplaat ja esikohasingel. Ja mu nime mainiti Guinnessi rekordiraamatus kaks-kolm korda.

1975 sain parima meesartisti, parima singli ja parima albumi auhinna. ABBA ja mina tegime puhta tÜÜ, hahahahaa!

Vþitles aastaid rasvumise ja depressiooniga Tumeda habeme, läbitungiva pilgu ja ekstravagantsete hþljuvate ßrpide poolest tuntud kreeklane oli meeldejääv vaatepilt, kuid kaftanilembuse tingis Roussose tugev ßlekaal. 1980. aasta suveks kaalus poptäht juba 147 kilo. Karmi dieedi abil þnnestus tal kßmne kuuga 50 kilo vþrra saleneda. Kaks aastat hiljem kirjutas Roussos kahasse lähedase sþbranna Veronique Skawinskaga raamatu Kaalukßsimus, kus rääkis avameelselt oma vþitlusest rasvumisega.

1980. aastatel maadles karjäärimþþna sattunud Roussos depressiooniga. Talle on sßdamevalu teinud ka tßtre uimastisþltuvus. Hilisematel eluaastatel kimbutasid lauljat tervisemured, mis aheldasid ta Daily Telegraphi teatel ratastooli.

Roussose viimseks albumiks jäi 2009. aastal välja antud plaat ÂŤDemisÂť. Ă&#x153;ks tema viimaseid avalikke Ăźlesastumisi oli 2013. aastal Athenas, kui talle anti elutÜÜ eest Prantsuse auleegioni medal.

Viis p

, .,)")) )*+%") #) %, ,-+ , ,%/(*)"$ '&)+$* *)"''& "&!'*+& , ,- &+ ("$,# $$, &!' ,* (# **+ ,&* **+ , ,

., (*+, '$$ 0 , +" )* , , (*+

is s ß ß k e t ja a d r e p a äeva lennukika

AOP

as ja tema toon Demis Rousso rd si pa i tu uk as nn 85 le 19 A 14. juunil unduva TW su a om us it Ro st hm na rĂź ne pruut Atee anoni sĂľjaline kaaperdas Liib dale. Lennuki taama turvakon Hezbollah. Ăľnnestus lennuj äel ej et se id km ts lii vĂľ hâ&#x20AC;&#x2122; la ng Hezbol a läbi tulla ni eg is tid ud aa nĂľ an g gr s. Grupeerin rollist pĂźstoli ja t, rjutab BBC New is ki am e, st ul ba rb ki va d e rtei liikm rel reisija Iraagi Daawa pa milles 17 Hezbollahâ&#x20AC;&#x2122; ja ud Kuveidis rĂźnnakute eest, a et pe Om i t. nn es ki kes olid kuus inim id surma saanud istuses. Tema ja ta kaaol al st aa .

83 19 ng veetis Demis va enamik ßlejää39. sßnnipäeva il Beirutis. Ent un ju .

18 sid teda s le al a 17 päeva. erdajad kohtle sa lasti vabaks lennukil veetm s Demis, et kaap tarri. Nad olid meie vastu d le di Ăźt pi st us ju ija is rv re te tud in eks ki nud 153 andsid laulmis eagentuurile an Reutersi uudist isid mulle sĂźnnipäevatordi ja ele kink klane terroristid Ăźsna hästi. ÂŤNad nad.Âť e väitel oli kree dist eh en al id aj ts e in Ăľn ke m M . ja lje at moondus mastanud hi väga viisakad sul Demise tsita ud. Demis ei ar s kasutab seda Ent aastate jook Hezbollahâ&#x20AC;&#x2122;le truudust vandun ei juhtu iga päev. Ajakirjandu l s, hile. Demis Ăźtik ite ap vr vä gr terrorismi oh ia Daily Tele b laulnud, teiste al tu ra sa st ar Au ta itsi näha, is m ps et po rtis De di relvaga silm rääkida. ÂŤSeda, arvates vaimukaid asju,Âť ku ikku samamoo ine ei tuan m irj ta ak rju aj ki da d te en nu a moonuta ste rumalus ära ja räägib lli en se es et im , es ul u tt rm ju hi ma eks nii les, et tahaks te iniuge mind, ta ol remini saab ta oli olnud. ÂŤUsk as, et kĂľige pa nagu tema ise st su ot Ta . ad silm gi.Âť olemine tema astes. leks talle pähe as surmasuus da areenile na Demise sĂľnul av as ĂźksteisemĂľistmist edenda ilm maa mesi aidata ja

ELU

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

11

TEET MALSROOS

HANNES VÕRNO ASUB JUHTIMA «JUTUSAADET» Hannes Võrnol on valmis kaks nimekirja: esimeses troonivad need, keda ta mingil tingimusel enda juhitud «Jutusaatesse» külaliseks ei kutsu; teises on rivis inimesed, keda ta meelsasti intervjueeriks. Pühapäeva hommikuti kell 10.10 Vikerraadios startiva ligi tunniajase «Jutusaate» meeskonnas vahetab Võrno välja Anu Välba. Nüüdsest roolib üle pühapäeva saadet Margit Kilumets, üle pühapäeva Võrno. Esimest Võrno veetud «Jutusaadet» kuuleb Vikerraadios 1. veebruari hommikupoolikul. Kes on siis tema külaliseks, Võrno veel ei tea. «Aga ma arvan, et see on keegi, keda rahvas armastab rohkem kui mind,» vihjas ta Menule.

REUTERS/SCANPIX

AFP/SCANPIX

Miss Universum krooniti nördimushuilete saatel AFP

AFP

} TRIIN TAEL triin.tael@ohtuleht.ee

USAs Miamis krooniti universumi kauneimaks naiseks Colombiast pärit 22aastane Paulina Vega. Iludusvõistluse finaal oli Iltalehti sõnul dramaatiline: kui soosikuks peetud superseksikas Miss Jamaica viiendale kohale platseerus, pistis publik nördinult huilgama.

Iltalehti andmeil peeti «Miss Universumi» finaali suurfavoriidiks Miss Jamaicat Kaci Fennelli (22), kes eristus ülejäänud missikandidaatidest hoogsa poisipeaga. Särtsakas kaunitar meenutab Hollywoodi tähte Halle Berryt.

Fennelli kõiki etteasteid saatis publiku tormiline aplaus ja paljud olid veendunud, et just tema kroonitakse võitjaks.

Juba pühapäevase šõu alguses selgus, millised 15 iludust pääsevad 88 võistleja seast finaalringi. Eesti esindajat tänavusel iludusvõistlusel polnud. Järgnes alati elevust tekitav bikiinivoor, mille põhjal žürii sõelus välja kümme

kaunitari. Esikümnesse pääsesid Jamaica, Colombia, Ukraina, Argentina, Filipiinid, Hispaania, Holland, Venezuela, Austraalia ja kodupubliku rõõmuks ka Miss USA, kes demonstreerisid publikule hurmavaid õhtukleite.

Kas Miss Jamaicale sai saatuslikuks poisipea?

Kui poisipeaga rahvalemmik Miss Jamaica viienda koha omanikuks kuulutati ja lavalt minema saadeti, ei hoidnud saal pettumust vaos, vaid pistis nördinult huilgama. Kohemaid vallandus Twitteris kampaania «Miss Jamaica pidanuks võitma». Daily Mail kahtlustab, et Jamaica missile võis saatuslikuks saada tema ebatraditsiooniline soeng. Ent mõned fännid on veendunud, et Fennell jäi võidust ilma, sest ta käitus liiga enesekindlalt ja isepäiselt: küsimuste-vastuste voorus nimetas iludus tähtsaimateks Jamaica päritolu suurkujudeks sprinter Usain Bolti ja reggaekuningat Bob Marleyt.

«Kariibi mere piraatide» naistäht selgunud UNIVERSUMI KAUNEIM: Miss Universumi tiitel läks taas Lõuna-Ameerikasse. Miss Colombiale pani krooni pähe mullune võitja Miss Venezuela.

Ajakirja People kinnitusel oli värske Miss Universum Paulina Vega küsimuste-vastuste voorus küll pabistanud, ent võttis siis end vapralt kokku. Kohtunik Rob Dyrdeki küsimuse peale, mida võiksid naised meestelt õppida, vastas Paulina: eeskuju tuleks võtta neist meestest, kes edendavad võrdsust. Ent nii bikiini- kui ka õhtukleidivoorus oli Colombia kaunitar People’i kinnitusel ülisarmikas.

Paulina, kelle vanaisa on legendaarne tenor Gastón Vega, tahab esindada tänapäeva naist.

«Naist, kes ei taha mitte üksnes ilus ja glamuurne välja näha, vaid soovib olla ka professionaalne, intelligentne ja töökas inimene.»

ÕHTU FAVORIIT: Miss Jamaica Kaci Fennell, keda fotol parasjagu tutvustatakse, oli publiku lemmik, kuid pidi leppima viienda kohaga.

Paulina päris Miss Universumi tiitli mulluselt võitjalt, Venezuelast pärit Gabriela Islerilt.

Kuid kroon, mille Gabriela talle pähe pani, on tuliuus.

300 000 dollarit maksev kroon kujutab Manhattani siluetti, sest just seal veedab uus Miss Universum järgneva aasta.

«Kariibi mere piraatide» produtsent Jerry Bruckheimer kinnitab kuuldusi, et saaga viienda jao naispeaosatäitjaks on valitud Kaya Scodelario (pildil). Londonis brasiillannast ema ja inglasest isa tütrena sündinud Kaya on tuttav noortesarjast «Skins» ja ulmefilmist «Labürindijooksja».

Filmi «Dead Men Tell No Tales» («Surnud mehed ei lobise») võtted algavad comingsoon.neti andmeil veebruaris Austraalias Queenslandis. Kapten Jackina jätkab Johnny Depp, kapten Barbarossana Geoffrey Rush.

Pahelist kapten Brandi hakkab mängima hispaanlane Javier Bardem, briti sõduri Henry ossa on valitud Brenton Thwaites.

Scodelario hakkab kehastama Henry südamedaami. Käivad jutud, et üle pika aja saab «Kariibi mere piraatides» näha ka Orlando Bloomi. Lavastavad norrakad Joachim Ronning ja Espen Sandberg («Kon-Tiki»). Film jõuab linale 2017. aasta juulis. ÕL

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI TÄIENDUSKOOLITUSED

tervishoiuvaldkonna spetsialistidele ja kõigile teistele terviseteadlikele huvilistele

KEVADSEMESTRI KOOLITUSED: 05.02.-30.06.

10.-11.02, 10.-11.03, 16.-17.04. või 12.-13.05.

16.02. või 06.04.

19.02., 30.03., 30.04. või 29.05.

27.02.

05.03. ja 12.03.

06.03.

13.03.

18.03.-19.03.

18.03.

Lapsehoidja koolitus Esmaabi väljaõppe koolitus Suhtlemine eaka patsiendiga Esmaabi täienduskoolitus Efektiivne meeskonnatöö Aroomiteraapia algkursus Neuroortooside rakendamine kliinilises praktikas Elastse teibi kasutusvõimalused kliinilises praktikas (algkursus) Tactile massage/Taktiilne massaaž Konfliktide juhtimine ja enesekehtestamine

31.03.-01.04.

Diabeet ja sellega toimetulek

10.04.

Füsioloogiliste ohutegurite hindamine ja tööst tulenevate haiguste ennetamine

14.-15.04.

Kognitiiv-käitumisteraapia tehnikate kasutamine õendusabis

06.05.

Praktiline stressijuhtimine

12.05.

Toiduhügieeni koolitus

12.06.

HACCP-põhise enesekontrolliplaani koostamine, juurutamine ja alalhoidmine

… JA PALJU MUUD!

LISAKS ON VÕIMALIK TELLIDA JUST TEIE JAOKS SOBIV KOOLITUS NII KÕRGKOOLI ÕPPEHOONES KUI KA MUJAL EESTIS!

Koolitajateks on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-praktikud ja teised professionaalsed koolitajad erinevatest õppe- ja tervishoiuasutustest.

Uuri lisa: www.nooruse.ee/koolitused, tel 737 0209, liisiorg@nooruse.ee

EELDAME >c9Zh^\c^! >aajhigVidg^! E]didh]de^! ;aVh]^! =IBA"^ c^c\ 6Xi^dc HXg^ei ]ZVa iVhZbZa kVaYVb^hi :g^VaVhi i `d\Zbjhi AddkVi _V ^ccdkVi^^khZi b iaZb^hi I~ehjhi! `dggZ`ihjhi _V higZhh^iVajkjhi K ^bZi ^hZhZ^hkVai i iVYV! bZZh`dccVi kVab^Yjhi E6@JB: BZZaY^kVi i `Zh``dcYV _V `VVhVZ\hZ^Y i kV]ZcYZ^Y H WgVa^``Z `daaZZ\Z _V hedgi^b^hk ^bVajh^ I `d]iV IVaa^ccV `Zh`a^ccVh @VcY^YZZg^b^hZ`h eVajc hVVYV dbV 8K _V hddk^VkVaYjh ]^a_ZbVai &*# kZZWgjVg^`h Z"edhi^ VVYgZhh^aZ `V^gZ#a^cY5d]ijaZ]i#ZZ

Teisipäev, 27. jaanuar 2015

8 Koolitus KOOLITUSKALENDER 2015 KURSUS

KÜ revisjon Raamatupidamise kursus

TÄISKASVANUTE TÖÖALASED KOOLITUSED Rohkem koolitusi leiad: www.reiting.ee

TARTU ESINDUS Kastani 39, Tartu telefon 733 3690

RAAMATUPIDAMINE

Pärnu mnt 67A, IV korrus, Tallinn telefon 652 5982

REGISTREERU KOOLITUSTELE koolitus@reiting.ee või telefonidel 7333 690 ja 652 5982 või www.reiting.ee

ALGUS

KOHT

8 120

Tartu Tartu Tallinn Tallinn Tartu Pärnu

FIE raamatupidamine ja maksud

8

Väikeettevõtja majandusaasta aruanne Raamatupidamise e-õpe

6 21

29.01.2015 5.02.2015 13.04.2015 4.02.2015 13.02.2015 13.02.2015 kokkuleppel

Personalitöö dokumentatsioon Dokumendihaldus arvutil Arhiivindus MS Exceli algkursus Sekretär-juhiabi kursused (ka koos raamatupidamise ja personalitööga) Tulemuslik koosolek ja selle protokollimine

8 16 6 6 170 8

13.02.2015 16.02.2015 19.02.2015 12.03.2015 5.03.2015 31.03.2015

Tartu Tartu Tartu Tartu Tartu Tallinn

Ettevõtluskoolitus koos äriplaani koostamise ja kaitsmisega Projektide koostamine Ettevõtluse intensiivkursus

160 48 60

10.03.2015 23.03.2015 23.03.2015

Tartu Tartu Viljandi

40 60

10.02.2015 16.03.2015

Tartu Tartu

158 6

10.02.2015 19.03.2015

Tartu Tartu

24

6.04.2015

Tartu

S E K R E TÄ R -J U H I A B I

ET TEVÕTJALE

TALLINNA ESINDUS

MAHT

Inglise ärikeel (B1) Vene keel klienditeenindajale Müüja-klienditeenindaja Telefonimüügi koolitus Töötervishoiu ja tööohutuse koolitus

KEELEÕPE

TURUNDUS JA MÜÜK TÖÖOHUTUS

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

kuulutab välja vastuvõtu 2015/16. õppeaastaks

Bakalaureuse- ja magistriõppesse algab AVALDUSTE ELEKTROONILINE vastuvõtt 15. mail 2015.

Bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.

DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU 15.-26. juunini tööpäeviti kell 10-16 Rävala pst 16, ruumis A-103.

Doktoriõppes toimub avalduste ja nõutud dokumentide ja materjalide vastuvõtt 15. maist 2. juunini.

SISSEASTUMISEKSAMID TOIMUVAD 29. juunist 2. juulini.

SISSEASTUMISEKSAMI TEISE VOORU lubatud üliõpilaskandidaadid teatakse hiljemalt 16. juunil; eksami teine voor toimub 30. juunist 2. juulini.

RÄPINA AIANDUSKOOL KUULUTAB VÄLJA VASTUVÕTU JÄRGMISTELE ERIALADELE:

HALJASALADE HOOLDAJA õppeaeg 9 kuud õppetöö algus märts 2015

SILLUTISTE PAIGALDAJA õppeaeg 6 kuud õppetöö algus mai 2015

LÄHEMAT INFOT vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt www.ema.edu.ee, telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

UJUMISKURSUSED LASTELE! LASNAMÄEL

www.palusaluklubi.eu info@palusaluklubi.eu telefon 509 2127

Tallinna Laagna Gümnaasiumi ujulas Vikerlase 16

PIIRDEAEDADE EHITAJA õppeaeg 6 kuud õppetöö algus mai 2015

ÕPPETÖÖ TOIMUB statsionaarses töökohapõhises (õpipoisi) ja mittestatsionaarses õppevormis

MUSTAMÄEL

Tallinna Arte Gümnaasiumi ujulas Vilde tee 62

INFO JA DOKUMENTIDE VASTUVÕTT kuni 27. veebruarini 2015 vastuvott@aianduskool.ee Räpina Aianduskool on alustamas õpipoisiõppega (töökohapõhine koolitus) aianduse ja maastikuehituse erialadel.

MÕTLE! OTSUSTA! KIIRUSTA!

TULE KÜSI KARJÄÄRINÕUSTAJALT!

Õpipoisiõppe korral toimub 2/3 õppest ettevõttes töötades ning 1/3 koolipingis.

Otsime nii huvitatud ettevõtteid kui ka tulevasi õpipoisse üle Eesti!

NÕUSTAME: » » » »

eriala ja ametivalikul töötamise võimaluste läbimõtlemisel oskuste ja võimete väljaselgitamisel tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisel õppimisvõimaluste või ümberõppe sobivuse läbimõtlemisel

www.tootukassa.ee

Infotelefon: 15501 (lauatelefonilt tasuta)

Skype’ilt infotelefonile: tootukassa

INFO PRAKTIKAKOORDINAATORILT Kadi Koosapoeg 5333 4820, kadi.koosapoeg@aianduskool.ee

TERE TULEMAST RÄPINA AIANDUSKOOLI!