Koolitus jaanuar 2016

AMETIKOOL – LENNUKA KARJÄÄRI ALGUS. KÕRGKOOL: MITU TEED DIPLOMINI JÕUDMISEKS. MIS VÄGI VEAB INIMESE IKKA JA JÄLLE KEELTEKURSUSELE? ERAKOGU

Merekultuuriaasta tahab muu hulgas tuua merehariduse noortele lähemale

Koolitus Neljapäev, 28. jaanuar 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Karen Jagodin, merekultuuriaasta projektijuht

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kool on tunnustatud kutseeksamikeskus

KOSMEETIKU KURSUS

1 a intensiivkursus rahvusvahelise CIDESCO diplomi taotlemiseks, õhtuõpe, algus 21.03.2016 ja 03.10.2016

KOSMEETIKU KUTSEÕPE 1 a 7 k päevaõpe, algus 01.02.2016 1 a 7 k päevaõpe, algus 01.09.2016 2 a 2 k tsükliõpe, algus 03.10.2016 2 a 2 k õhtuõpe, algus 03.10.2016

JUUKSURI KUTSEÕPE 1 a 6 k päevaõpe, algus 01.09.2016

SPATEENINDAJA KUTSEÕPE 9 k tsükliõpe, algus 01.09.2016

KÜÜNETEHNIKU KUTSEÕPE 3 k algus 01.09.2016

Tasemeõppe ja kursuste õppekeel on eesti ja vene

Dokumentide vastuvõtt igal tööpäeval kell 9–17 Kosmeetiku- ja juuksuriteenused kooli ilusalongis E–R kl 9–20.

Kinkekaardid!

www.kosmeetikakool.ee

Pärnu mnt 130, 11317 Tallinn, tel 655 5131, info@kosmeetikakool.ee

Neljapäev, 28. jaanuar 2016

2 Koolitus TAIRO LUTTER

Ametikool – hea algus lennukale karjäärile

ARNO SAAR

MAIRI KADAK

leht@ohtuleht.ee

Pop-up kohvik esitleb mainekaid sisearhitekte Arhitektuurimuuseumis on kolmel talvisel laupäeval avatud pop-up kohvik Wunderlich, mille esimeseks külaliseks on sel laupäeval sisearhitekt Taevo Gans.

Kohvik avaneb Eesti arhitektuurimuuseumi ja Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna näituse «Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti» raames. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab kolmel laupäeval kuulata vestlust Eesti legendaarsete sisearhitektidega, kes näitusel tutvustavad huvilistele ka oma tudengiaegseid töid.

Gans, kes sel laupäeval esimese külalisena publiku ette astub, on Eesti üks tuntumaid sisearhitekte ja disainereid. Tema interjööre, valgusteid ja mööbliesemeid iseloomustab puhas vorm, konstruktiivne selgus ja julge värvikasutus.

Gans kuulus Viru hotelli interjööri (1972) autorite kollektiivi ning kavandas koos abikaasa Hellega Pärnu sanatooriumi Tervis siseruumid (1971 ja 1987). Omal ajal uuendusliku võttena hakkas ta kasutama interjööris supergraafikat, tähelepanu pälvisid koos Mait Summatavetiga tehtud näitusekujundused. Oma valgustitega on Gans saavutanud edu rahvusvaheliselgi areenil.

Pop-up kohvikus suunab vestlust kuraator CarlDag Lige, kohvikulistega tehakse näitusel ringkäik.

Samadel kuupäevadel ja samal ajal on 16–19aastased noored oodatud sisearhitektuuri töötuppa. Sel laupäeval räägivad arhitektuurikooli õpetajad ja sisearhitektuuri eriala tudengid teemal «Lähikontakt»: kuidas inimesed ruumi tajuvad ja mil moel tajud ruumi mõjutavad.

13. veebruaril on töötuba «Ruumielamus» ja 27.bveebruaril «Tulevikuruum».

Kohvikusse ja töötuppa pääseb muuseumipiletiga, eraldi registreeruma ei pea. Eksperimentaalne etendusnäitus «Ekspeditsioon Wunderlich» on kuni 28. veebruarini avatud igal laupäeval ja pühapäeval kl 12–13 – kõigest kahel tunnil nädalas kuni 28.bveebruarini.

Kohvik kolmel talvisel laupäeval Pop-up kohvik Wunderlich Rotermanni soolalaos:  30. jaanuaril, 13. veebruaril ja 27. veebruaril.  Kohvik on avatud kl 11–14.  Sissepääs kohvikusse muuseumipiletiga.

Kevad on paljudele põhikooli- ja gümnaasiumiõppureile otsuse langetamise aeg – mis saab edasi? Mida varem see selgeks saab, seda lihtsam on. Ametiõpet võiks kindlasti kaaluda. Miks?

Annab tööturul eelise. Ametikool on põhjendatud valik neile, kelle jaoks on tähtis õppida praktilisi erialasid, et tänu õppe käigus omandatud teadmistele ja oskustele tööturul suurema tõenäosusega rakendust leida.

Vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika, kas ametikooli praktikabaasis või mõnes ettevõttes.

Koole üle Eesti. Igas maakonnas on vähemalt üks ametikool ja nii on kõikjal Eestis võimalik valida kodule suhteliselt lähedal asuv õpivõimalus. Kes leiab endale sobiva eriala kodust kaugemal, saab õpingute ajal elada kooli õpilaskodus. Paljude kutseõppeasutuste õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on korralikult renoveeritud, seal on õppimiseks ja elamiseks kõigiti nüüdisaegsed tingimused.

Kiiresti iseseisvaks. Kes läheb ametikooli pärast keskhariduse omandamist, õpib olenevalt valitud erialast kuus kuud kuni kaks ja pool aastat. Kõrgharidusõppest märksa lühem õppeaeg sobib neile, kes tahaksid kiiremini tööle minna ja iseseisvuda.

Eelis kõrgkooli astumisel.

Pärast ametikooli lõpetamist saab jätkata õpinguid kõrgkoolis. Sageli annavad rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid kutseõppeasutuse lõpetanutele sisseastumisel lisapunkte, kui õpinguid jätkatakse samas valdkonnas.

Tee hobist amet. Kutsehariduse erialavalik on väga mit-

Ametikoolis omandatud oskused kuluvad elus ära ka siis, kui karjääriredelil on juba mitu astet kõrgemale tõustud.

Ametikoolis õpitud praktiline eriala annab sageli tööturul eelise.

mekesine, kokandusest tarkvaraarenduseni ja iluteenindusest mehhatroonikani. Igaühel on võimalus leida eriala, mis klapib tema hobide-harrastustega. Öeldakse ju, et suurim õnn on, kui saad tööajal teha seda, mida meelsasti teeksid ka vabal ajal. Õppetoetus ja -laen. Õpingud ametikoolis on enamasti tasuta ning keskhariduse baasil kutseõppes õppijatel on heade õppetulemuste korral õigus saada õppetoetust, samuti võivad nad taotleda õppelaenu.

Igaüks leiab oma. Kutseõppes leiavad endale sobiva eriala nii rohkem kui ka vähem võimekad, samuti erivajadustega

Tasub teada kutsekoolist  Kutsekoolis on tublimatel õppuritel võimalus saada õppetoetust, õpilaskodu lahendab õpingute ajaks eluasememuregi.  Kui näed end tulevikus ettevõtja ja tööandjana, on ametikool kõigiti sobiv sissejuhatus: paljud head tippjuhid on alustanud karjääriredeli kõige alumiselt pulgalt.  Paljud rakenduskõrgkoolid eelistavad vastu võtta noori, kellel on oma tulevasel erialal juba mingid teadmised ja oskused olemas.  Iga aastaga on rohkem neid noori, kes asuvad ametikoolis õppima pärast kõrgkooli lõpetamist – et omandada mõni praktiline eriala ja tõsta nii enda konkurentsivõimet tööturul.

inimesed. Õppida saab täiskoormusega või sessioonõppes ja ka töökohapõhises õppevormis – igaüks leiab endale sobiva võimaluse, kui vaid tahtmist jagub.

Ametikoolide veebikülgedelt ta-

sub otsida ka lühiajalisi kursusi-koolitusi. Seejuures ei maksa unustada, et õppida pole kunagi hilja – kui on vähegi soovi end täiendada, tuleb julgelt selleks võimalusi otsida.

Merekultuuriaasta püüab mereharidust noortele lähemale tuua MATI HIIS

Merekultuuriaasta ideekonkurss

Muusika-aasta andis detsembri lõpus järje üle merekultuuriaastale.

Eesti meremuuseum, teema-aasta eestvedaja, on jaganud selle nelja lainesse, millest üks keskendub mereharidusele.

Esimene temaatiline laine toob jaanuaris-veebruaris esile pärandi- ja kultuuriteemad, teine laine (märtsist maikuuni) merehariduse ja -ohutuse. Suvine laine (juuni- august) kutsub kõiki mere äärde ja merele aktiivselt puhkama, septembrist kuni aasta lõpuni on aeg aruteludeks: kas Eesti on mereriik või lihtsalt mereäärne riik.

Mereharidusel pikk ajalugu Merekultuuriaasta teise laine üks eesmärk on tuua mereharidus noortele lähemale. Mereha-

Kas tahate teoks teha mõne merekultuuriga seotud idee? Ideekonkurss annab selleks võimaluse. Konkursi toetusfond on 15b000 eurot, sellega toetatakse vähemalt kümmet sündmust või loomingulist eneseväljendust. Suurim võimalik toetussumma ühele projektile on 1500 eurot, kui taotletavad summad on väiksemad, saab toetada suuremat hulka ideid.

Oluliseks peetakse kohaliku kogukonna kaasatust ning merekultuuri puudutavate oskuste, kommete või traditsioonide edasiandmist. Esitatavaks ideeks või projektiks võib olla õpituba, laager või kohalikku kultuurielu elavdav sündmus, aga ka heliteos, ruumiinstallatsioon, näitus,betendus, kirjateos, fotoprojekt vm.

Ideekonkursi täped nõuded leiab veebilehelt www.merekultuur.ee, ideede esitamise tähtaeg on 28.bveebruar. Toetusesaajad tehakse teatavaks märtsis. Allikas: merekultuur.ee

ridust on Eestis antud alates 1864. aastast, kui Heinastes asutati esimene merekool, kus koolitati lähi- ja kaugsõidutüürimehi. Merekoolide kõrgaeg oli siinmail 19.bsajandi lõpus ja 20.bsa-

jandi alguses, siis tegutsesid merekoolid ka Kuressaares, Paldiskis, Käsmus ja Narvas.

Tänastele noortele merehuvilistele on kõrgharidustasemel avatud Tallinna tehnikaülikooli

(TTÜ), Eesti mereakadeemia ning TTÜ Kuressaare kolledž, mis annavad oma tudengitele hariduse kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise, külmutusseadmete, laeva jõuseadmete, sa-

damamajandamise ja meretranspordi juhtimise, laevajuhtimise, veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise ja haldamise, merenduse ning meretehnika ja väikelaevaehituse alal.

Merenduse kutseõppe võimaluste eest hoolitseb Eesti merekool ning Hiiumaa ametikool, kus saab keskhariduse baasil omandada väikesadama spetsialisti kutse. Üldhariduskoolide tasandil on merendusklassid loodud Orissaare gümnaasiumi, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi ja Mustvee gümnaasiumi juurde.

Noormeestele kohustusliku ajateenistuse võib igal aastal ligi 60 noort läbida mereväes, mille eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett. Merelist huviharidust jagavad noortele ja kooliõpilastele Eesti meremuuseum, projektipõhiselt MTÜ Noored Merele, MTÜ Lahemaa Mereklubi ja Kaitseliidu Noored Kotkad.

Merekultuuriaasta teise laine eestvedaja roll on TTÜ Eesti mereakadeemial.

IA MIHKELS

Neljapäev, 28. jaanuar 2016

Koolitus 3

03. märtsil Tallinnas

SEKRETÄRI JA JUHIABI

HEA TEENINDUSE

MOTIVATSIOONIPÄEV

JUHTIMIS-

Tallinnas

02. märtsil

KONVERENTS Peaesinejad on Raimo Ülavere, Jaanus Kangur, Kristjan Otsmann ja Harald Lepisk.

Motivatsioonipäeval saab kasulikke võtteid,

kuidas kasvatada iseenda ja kolleegide motivatsiooni ning töörõõmu

Konverentsi põhiteema on

teenindusinnovatsioon Lisanfo

www.heateenindus.ee

Lisanfo www.fastleader.com

KOOLITUSJUHTIDE JA SPETSIALISTIDE KOGEMUSKOOLITUS

ARENGUPÄEV VÄHESE KOGEMUSEGA JUHTIDELE

10. veebruaril

18. veebruaril

Tallinnas

Tallinnas

Koolitajad on Mats Soomre, Neeme Kuningas, Irene Metsis ja Kaie Kivisaar

Kogemuskoolituse peateemad on: E-õppe rakendamine organisatsioonis.

Uute tehnoloogiate kasutamine õpetamisprotsessis.

70-20-10 õppimise ja arengumudeli rakendamine.

Koolitatavate tagasisidestamine.

Koolituste tulemuslikkuse mõõtmine.

Lisanfo www.fastleader.com

Arengupäeval õpitakse tundma

meeskonnas töötavaid erinevaid inimtüüpe

Lisanfo www.fastleader.com

Neljapäev, 28. jaanuar 2016

4 Koolitus VIDA PRESS

Kõrgkoolid pakuvad paindlikke õpivõimalusi ALDO LUUD

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Valikutega hätta jäädes võiks abi otsida karjäärinõustajalt, kes aitab olukorda hinnata ja ehk hoopis uusi võimalusi märgata.

Hakkad valima eriala?

Tulevikuplaane tehes ei maksa otsust päris huupi langetada. Karjäärinõustajad soovitavad esitada endale küsimusi kolme kandi pealt – neist võib suuna leidmisel kasu olla. MAIRI KADAK 1. Kes ma olen?  Lemmikained koolis. Eriala või tulevast tegevusvaldkonda valides tuleks arvestada nii sellega, mis sulle meeldib, kui ka sellega, mis hästi välja tuleb.  Hobid ja harrastused. Hobist võib saada elukutse, kui teadmisi ja oskusi lisandub. Ehk on just see parim valik?  Tugevad ja nõrgad küljed, iseloomuomadused. Pane need kirja, aga küsi nõu ka lähedastelt: mida nemad sinu tugevuseks-nõrkuseks peavad, kuidas sind iseloomustavad. Nii saad endast ehk objektiivsema pildi.

Kõrgkoolide pakutavaid täiendusõppe-võimalusi on nii palju, et endale sobiva viisi katkenud õpingutega lõpule jõuda või midagi uut õppida leiab igaüks.

«Ega nüüd vist enam muud üle ei jää, tuleb minna ja see kool ükskord ikka ära lõpetada,» tõdeb Marek (29), kelle õpingud jäid soiku kuue aasta eest.

«Suurlinna tuled...» poetab ta muigamisi põhjenduseks ja tunnistab, et piinlik on asjade sellise käigu pärast kogu aeg olnud, õppis ta ju kaks ja pool aastat tasulises õppes, diplomini jõudmata on see justkui mahavisatud raha. Oleks veel oma – aga õppemaksu tasusid vanemad, kelle jaoks see tähendas üsna tõsist säästuprogrammi.

Seni on Marek ikka leidnud võimaluse pugeda mõne ettekäände taha – küll pole raha, küll ei sobi ajad. «Nüüd ei näe nagu enam või-

malust – palk on mul korralik, suudan maksta küll, pealegi saab tegemata asju teha ju ühe soojaga või jupikaupa, makstes selle eest, mille ära teed. Tuleb ennast kokku võtta!» Võimalusi õppimiseks jagub tõepoolest nii nei-

2. Ametid ja vajalik haridus  Tutvu elukutsete ja ametitega. Uuri tuttavatelt sind huvitavate elukutsete kohta, päri, millised on selle plussid ja miinused, milliseid oskusi tasuks arendada, et olla selles töös edukas. Käi töövarjuks, otsi infot internetist (nt www.rajaleidja.ee), küsi raamatukogust vastavat kirjandust, käi karjäärinõustaja vastuvõtul.  Tööturu olukord. Uuri kindlasti, millised on lähitulevikus väljavaated sel erialal tööd saada.  Mida õppida? Selgita välja, millist haridust eeldab huvipakkuv amet. Vaata koolide kodulehekülgi, tutvu erialade ja sisseastumistingimustega.

3. Tee teadlik valik  Ära otsusega kiirusta. Eriala populaarsuse järgi pole kindlasti mõistlik oma valikut teha, samuti pole päris õige minna õppima seda, mida sõbradki – ehkki nii mõnelgi juhul on ka sel moel valides kümnesse tabatud. Siiski tasub rahulikult järele mõelda, võttes arvesse kõike eelnevat, ning langetada läbikaalutud otsus. Tagataskus hoia varuks veendumust: erialavalik on küll tähtis otsus, aga vajadusel saab selle alati ümber vaadata.  Võta aeg maha? Kui kuidagiviisi otsustada ei oska või ei saa valitud kooli sisse, ära heitu: võta aeg maha, veeda see aasta välismaal või mine tööle, kogu infot ja kogemusi mõnes huvipakkuva valdkonnaga seotud ametis, tee võimalusel läbi lühemaid kursusikoolitusi – ja otsusta järgmisel kevadel uuesti.

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel, bioloogia

le, kes soovivad läbida kõrgkooliõpingud vabalt valitud tempos, lõpetada pooleli jäänud haridustee või lihtsalt täiendada oma teadmisi. Üksikasjaliku info leiab huvipakkuva kooli kodulehelt.

MARI LUUD

Tartu ülikool Tasemeõppe ained. Tartu ülikooli täiendusõppes on võimalik valida ükskuid aineid või mooduleid tasemeõppe õppekavadest. Osaleda saab humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodusja täppisteaduste valdkondade nii päevases kui ka avatud ülikooli õppevormis toimuvatel õppeainetel. Õppetöö toimub koos tudengitega ja tunnistuse saamiseks tuleb täita kõik aine läbimiseks esitatud nõuded. Enim on täiendusõppijaid tasemeõppeainetel osalemas sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste valdkondades.

Kõigest saab täpsema ülevaate Tartu ülikooli täiendusõppe kodulehel www.ut.ee/koolitus.

E-õpe leiab üksikute tasemeõppe õppekavade ainete õppimise kõrval üha suuremat poolehoidu. Õppimine osaliselt või täielikult arvuti ja

interneti vahendusel on aasta-aastalt muutunud järjest populaarsemaks. Umbes 25% kõikidest ülikooli täiendusõppijatest osaleb kas täielikult või osaliselt veebipõhistel ja kaugkoolituskursustel.

Möödunud aastal osales vaba ligipääsuga ekursuse ehk MOOC’i (ingl Massive Open Online Course) «Programmeerimisest maalähedaselt» kahel toimumiskorral üle 2000 inimese. Tegemist on rekordilise arvu osalejatega ühel eestikeelsel e-kursusel. Lähiajal algavad ülikoolis veebipõhiste kursustena soome keel algajaile ning töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppekoolitus. Need on olnud populaarsed ja toimuvad edukalt juba mitmendat korda. Samuti jätkuvad vaba ligipääsuga e-kursused. E-õppest saab põhjalikumalt lugeda veebiaadressilt www.ut.ee/e-ope.

Veebruaris algab ülikoolis ligi sada täiendusõppekursust ning viiendat korda saab õppida Tartu ülikooli talveülikoolis, kuhu on oodatud kõik, kel soovi ja tahet ennast erialaselt või huvialaselt täiendada. Kursused toimuvad Tartus, Tallinnas, Viljandis ja Pärnus.

TEET MALSROOS

Tallinna ülikool Avatud õppel, kuhu saab avaldusi esitada 31. jaanuarini, on kolm vormi: tasemeõppe ained täiendusõppena, programm «Aasta ülikoolis» ning eksternõpe. Õppetöös osalemine on küll tasuline, kuid selle õppevormi oluliseks eeliseks on paindlikkus. Õppeainetest saab programmi kokku panna oma soovi järgi ja õppimiseks saab valida endale sobivaima koormuse.

Selline võimalus sobib hästi näiteks töö kõrvalt õppijatele.

Tallinna ülikool pakub avatud õpet viies ülikooli fookusvaldkonnas: haridusuuendus, kultuurilised kompetentsid, digi- ja meediakultuur, terve ja jätkusuutlik eluviis ning kultuurilised kompetentsid. Enim on avatud õppes osalejad tundnud huvi psühholoogia ja keeleõpingute vastu.

Tasemeõppe ained täiendusõppena. See vormbsobib neile, kes soovivad paindlikku õppimiskoormust, valida enesetäiendamiseks õppeaineid oma soovist lähtuvalt, omandada

kõrvalaine, lisaerialabvõi läbida ümberõpe.

Avatud tasemeõppes saab valida üksikuid bakalaureuse-, bmagistri-b võibdoktoritaseme aineidbja läbida neid koos üliõpilastega.

Programm «Aasta ülikoolis». See on terviklik avatud õppe programm enesetäiendamisest huvitatud inimestele, kesbotsivad sisukat ja tõsiselt võetavat alternatiivi koolitusturul pakutavale.

Sel õppeaastal on valida ligi kahekümne pakkumise vahel, mille maht on 14 × 20 ainepunkti ja kestus üks õppeaasta.

Programm võimaldab õppijatele paindlikku koormust ning abistab kõige paremini neid, kes soovivad täiendada oma teadmisi mõnes kindlas valdkonnas või alles otsivad endale sobivat eriala.

Eksternõpe. Eksternõpebsobibbneile, kelle eesmärk on omandada kõrgharidus ja saada diplom. Õppima on oodatud inimene, kes soovib jätkata pooleli jäänud õpinguid. Eksternil on õigus täita õppekava, olemata ise üliõpilane. Ta saab sooritada eksameid, arvestusi või kaitsta lõputöö.bEksternõppes õppija tasub õppekulude eest õpitud ainepunktide alusel. Õppijaga sõlmitakse leping ning ta õpib koos üliõpilastega.

Täiendusõppe valdkonna Tallinna ülikoolis koordineerib avatud akadeemia. Üksikasjaliku info leiab kooli kodulehelt (www. tlu.ee/et/Avatud-akadeemia). Ühendust saab võtta ka meilitsi aadressil avatudakadeemia@tlu.ee.

TIINA KÕRTSINI

Vaata lisaks www.gakk.ee/kursused Info ja registreerimine www.gakk.ee, e-mail info@gakk.ee või tel 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

Tallinna tehnikaülikool Alates sügissemestrist 2015 pakub Tallinna tehnikaülikooli avatud ülikool võimalust läbida mitmesuguseid täiendusõppemooduleid.

Lisaeriala. Kui varem sai omandada vaid tehnikaõpetaja lisaeriala, on nüüdseks valikus üle kümne lisaeriala, sh kutsestandardil põhinev lisaeriala. Kutsestandardi nõuetel põhinevate lisaerialade (küte ja ventilatsioon ning veetehnika) puhul tehti õppekava koostamisel eelnevat koostööd erialaliiduga. Paljud kutsestandardid on tänaseks seostatud tegutsemisõigusega kindlal tegevusalal. Selliseid pädevusnõudeid tekib

järjest juurde ning kutsestandardi nõuetel põhinevate lisaerialade omandamisel pakub avatud õpe paindlikku õppimisvõimalust.b Uute õppimisvõimaluste lisandumine tõstis täiendusõppurite arvu selle õppeaasta sügissemestril läbi aegade suurimaks.bAvatud õppe õppevormi kasutavad inimesed, kes soovivadblõpetada katkenud õpinguid, kuulata üksikuid erialaaineid või omandada eriala magistriõppes endale sobiva koormusega. Ühtlasi on ülikooli rahvusvahelistumine suurendanud ingliskeelsete õppurite osakaalu avatud õppes.

Neljapäev, 28. jaanuar 2016

Koolitus 5 FACEBOOK

Kuidas eksamite ajal vaim virge hoida Kes poleks kuulnud: õppuri aju vajab magusat! Seda on tõepoolest vaja, et vaim püsiks terav, aga kommide ja šokolaadiga ei maksa siiski liialdada.

Et mõte töötaks ja vaim oleks terav, peab aju saama terve päeva jooksul piisavas koguses glükoosi ehk suhkrut, mida saab süsivesikutest. «Vajaliku suhkru saamiseks ära söö aga mingil juhul ohtralt kompvekke ja šokolaadi,» hoiatab üks Briti tuntumaid toitumisteadlasi Michael van Straten. «Sellega teed oma organismile hoopis karuteene, sest magusat süües tõuseb veresuhkru tase kiiresti, aga ka langeb sama kiiresti, põhjustades siis väsimust ja töövõime langust.»

Aju glükoosiga varustamiseks soovitab ta maiustuste asemel süüa täisteraleiba ja hommikuhelbeid, kaerahelbeid, müslit, pruuni riisi ja pastat. Need toiduained ergutavad organismis ka nn õnnehormooni ehk serotoniini tootmist.

Toitumisteadlase õpetuse järgi tuleks vaimselt pingelisel perioodil süüa iga kolme-

nelja tunni tagant ning alustada päeva korraliku hommikueinega. Hommikul sobib süüa putru, helbeid või müslit ja leiba, lõunaks tärkliserikkaid toiduaineid ja õhtuks mõnd kõrge valgusisaldusega rooga. Et päevane mineraalainete vajadus saaks kaetud, peab pingeliste päevade menüü olema eriti mitmekülgne: leib, piim ja piimasaadused, köögi- ja puuviljad (ajule on neist eriti kasulikud kõik tumerohelised), lahja liha ja rasvane kala.

Otsustavalt soovitab ta piirata valge suhkru tarbimist. «See on pingeliste õpingute ajal kõige suurem vaenlane,» hoiatab Michael van Straten.

«Kompvekkide asemel krõbista hoopis seemneid ja pähkleid: kõrvitsa-, päevalille- ja seesamiseemneid, Kreeka pähkleid, sarapuupähkleid – neis on rohkelt vajalikke rasvhappeid, tsinki ja seleeni.»

Päevas tuleks juua vähemalt kolm klaasi vedelikku, kohvi tarbimist piirata kahe tassini päevas. Toitudele tuleks lisada rohkelt tervislikke lisandeid: värsket rosmariini, basiilikut, salveid ja ingverit.

ANN SALU

Gümnasistid ülikoolis Kõigile, kellel plaan jätkata haridusteed ülikoolis, võib otsuse langetamise lihtsamaks teha Tallinna ülikooli õpilasakadeemia. Õpilasakadeemia loob võimaluse osaleda juba gümnaasiumis õppides ka ülikoolielus. Ühelt poolt on tänu sellele siis, kui kord päriselt kõrgkoolis õppima asutakse, palju lihtsam tudengieluga kohaneda, teisalt annab see võimaluse enesetäiendamiseks ja teadlikumaks erialavalikuks.

Kursusi annavad õpilasakadeemias nii Tallinna ülikooli õppejõud kui ka oma eriala tipud väljastpoolt ülikooli. Õpilasakadeemiaga saab liituda igal sügisel ja talvel, sest kur-

Valik kursusi Kommunikatsioon. Kursuse läbinu saab aru tänapäevase kommunikatsiooniühiskonna toimimisest, tunneb ära selle peamised ilmingud meedias ning mõistab senisest küpsemalt ajakirjanduse, suhtekorralduse ja reklaami toimet.

Itaalia ja hispaania keel ja kultuur. Kursuse läbinud õpilane suudab toime tulla lihtsamates suhtlusolukordades nendes võõrkeeltes, omandab baasteadmisi itaalia ja hispaania keelest, ajaloost ja kultuuriruumist ning on valmis jätkama itaalia ja hispaania keelte ja kultuuride õpinguid ülikoolis bakalaureusetasemel.

Ristmeedia – tänapäeva äri tööriist. Mis on rist-

sused kestavad ühe semestri: sügissemester oktoobrist detsembrini, kevadsemester veebruarist maini.

Kevadsemestri kursustele saab end kirja panna kuni 4. veebruarini. Õppetöö toimub nä-

meedia? Kokkuvõtlikult: lugu, mis on kirja pandud raamatusse, ei pea jääma kaante vahele, sellest võib kujuneda film, mäng või mobiilirakendus. Iga päev näeme ristmeedia kasutamist ettevõtete näitel. Neil kõigil on jutustada oma lugu, mis jõuab inimesteni Facebookis, Instagramis, blogitekstides ja teleekraanil – ühte lugu jutustatakse tarbijaile mitmes kanalis korraga.

Seikluslik rekreatsioonikorraldus. Kursus aitab mõista ja väärtustada rekreatsioonikorralduse olemust. Praktilise tegevuse käigus luuakse arusaam seiklusliku rekreatiivse ja tervistava tegevuse interdistsiplinaarsest olemusest, selle metoodilistest ja didaktilistest põhimõtetest. Kursuse käigus toimuvad praktikumid (nt seikluspark, kärestikusõit).

dalavahetuseti ja on tasuline, hind sõltub valitud kursusest.

Lõpetaja saab TLÜ täiendõppe tunnistuse, mille alusel on võimalik ainepunkte tulevaste õpingute ajal üle kanda. Ühe kursuse maht on kaks ainepunkti.

NB! Enamik ülikoole pakub võimalust tulla tudengivarjuks. Võta ühendust huvipakkuva kõrgkooliga (kontaktid leiad kodulehelt), lepi aeg kokku ja saad ühe päeva jooksul osa tudengi argielust.

MAIRI KADAK

Neljapäev, 28. jaanuar 2016

6 Koolitus

Eksamite eel turguta tervist Eksamiteks valmistudes on väga oluline, et tervis alt ei veaks. Piisavalt puhkust, värsket þhku ja liikumist ning tervislik toit – seda saab igaßks oma tervise heaks teha. Ära ela kiirtoidust!

Eriti nßßd on see tähtis, samuti toitumise korrapärasus. Pßßa enam-vähem samadel kellaaegadel sßßa kolm suuremat einet ja kaks kergemat vahepala päevas. Kindlasti peavad menßßs olema värsked kÜÜgi- ja puuviljad. Ära vabanda end välja ajanappusega, mis sunnib kiirtoitu valima: ÜÜpäev läbi ei suuda keegi þppida, toiduvalmistamiseks ja sÜÜmiseks kuluv aeg annab ajule nii hädavajaliku puhkepausi.

Liiguta ennast ĂœkskĂľik, kui palju on järgmiseks päevaks koolitĂśid vĂľi muid kohustusi – liikumiseks tuleb aega leida! Kui käid tavapäraselt rĂźhmatrennis, katsu eksamitegi ajal see tunnike näpistada. Kui selleks siiski aega ei jagu, aga tunned, et mĂľte enam ei liigu, mine pooleks tunniks jooksma vĂľi lihtsalt jalutama – liikumine värskes Ăľhus aitab pea taas selgeks saada.

Maga piisavalt!

Uni on suurepärane stressiravim. Taga endale pingelisel ajal vähemalt seitse-kaheksa tundi ÜÜund, siis on päeval þppimine tulemuslikum. Kui Üine uni on mingil pþhjusel siiski lßhemaks jäänud ja tunned end päeval väsinuna, ära keela endale puhkepausi – ka vaid pooletunnine uinak vþib enesetundega imet teha.

Jaga materjal osadeks Õpikute-konspektide kallale asumist ei maksa lßkata viimasele minutile. Kui eksamini on aega veel kaks nädalat, sunni end kujutlema, et tähtaeg on lähemal – ehk aitab see þpingute juures pßsida.

Mþistlik on jagada materjal päevade peale, jättes mþned päevad ka kordamiseks, ja þppida iga päev. Tasapisi saab sellest harjumus, mis aitab eksamistressi ennetada.

Ära mþtle asju hullemaks Mþned kohustused tunduvad tohutult mahukad, kuni sa pole neid käsile vþtnud. Kui asjaga algust teed, vþib aga selguda, et kþik on tegelikult palju lihtsam. Seegi on ßks pþhjus ßlesandeid mitte aina edasi lßkata – viivitades mþtled asja hullemaks, kui see tegelikult on.

Ära lÜÜ aega surnuks!

Kui tunned, et vajad puhkepausi, ära sukeldu sotsiaalmeediasse – Facebook vþib su kergesti neelata märksa pikemaks ajaks, kui olid pausiks kavandanud, erilist puhkust see ajule aga ei paku ja midagi mþistlikku sellest enamasti ka ei sßnni. Tßhja raisatud aega ei saa pärast kuidagi tagasi.

Leia aega iseendale Pingelisel ajal pßßa leida aega ka lþþgastumiseks ja sþpradega kohtumiseks –ßletÜÜtamine on ßks suurimaid stressiallikaid. Aga ära siiski mine lþbutsemisega liiale, pole mþistlik veeta sþpradega aega hommikuni, kui käes on viimased eksamieelsed päevad. Puhkuse ja tÜÜtegemise vahel tuleb leida tasakaal, muidu jþuad lþpuks veel suuremasse stressi.

Õpi oma vigadest Kui juhtub, et kþige vajalikuga ei þnnestu siiski tähtajaks valmis saada, ära heida meelt: nßßd tead, kui ebameeldiv tunne see on, ja oskad analßßsida, kuidas saaksid edaspidi oma aega paremini planeerida. Kui halb seis parasjagu ka poleks, pea meeles: hea tahtmise korral leiab igale olukorrale lahenduse, edaspidi käitud arukamalt.

Vþta ebaþnnestumist kui head þppetundi – aga pßßa seda mitte korrata!

ANN SALU

TARTU RAHVAĂœLIKOOL TĂ–Ă–ALASED KOOLITUSED HWWHY}WOXV ODSVHKRLGMD Ă€ RULVW DUYXWL}SH DOJDMDWHOH DUYXWL}SH RVNDMDOH $GREH ,OOXVWUDWRU KllO NXL W||YDKHQG SURMHNWLGH DOJDWDPLQH MD MXKWLPLQH MSP Lisaks suur valik keelte, enesearengu, psĂźhholoogia, kunsti ja käsitÜÜ koolitusi www.rahvaĂźlikool.ee Ă•ppida on mĂľnus!

Pepleri 4, Vaksali 7 Tartu | Tel 736 1540, 736 1537

Usin keeleĂľppur: ÂŤVĂľ kĂľige paremini selge kes valdabki vaid om Tartlanna Ăœlle Pruks on aastate jooksul Ăľppinud paljude Ăľpetajate käe all mitut vþþrkeelt ja kinnitab, et tema parim keeleĂľppekogemus on itaallasest Ăľpetajaga, kes kuue aasta eest Tartu rahvaĂźlikoolis Ăľpetama asudes ei rääkinud Ăźhtki muud keelt.

VIDA PRESS

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

ÂŤAlguses oli see ikka kohutavalt raske,Âť tĂľdeb Ăœlle Pruks (53). ÂŤNii mĂľnigi meie rĂźhmast loobus, aga mulle tundus see algusest peale väga pĂľnev. KeeleĂľppe juures on intonatsioonil ja hääldusel ju väga oluline osa – ja seda saab Ăľppida ikka ainult inimeselt, kes räägib seda keelt emakeelena.Âť

Algus Ăźle kivide ja kändude Keskkoolis vene ja saksa keelt Ăľppinud Ăœlle on hiljem Ăľppinud inglise keelt, siis prantsuse ja hispaania keelt, viimased viis aastat itaalia keelt. ÂŤMulle lihtsalt meeldib keeli Ăľppida,Âť Ăźtleb Ăœlle, kes mĂľne aja eest suutis oma innukusega ka lagunema kippunud itaalia keele ĂľpirĂźhma uuesti kokku tuua. ÂŤEks paljudele tundus algus itaallasega väga raske just seepärast, et seni oli Ăľpitud ikka eestlastest Ăľpetajatega, iga asja sai Ăźle kĂźsida, nßßd seda vĂľimalust polnud,Âť mĂľistab Ăœlle loobunuid. ÂŤMa ei tahtnud aga kuidagi sellest kogemusest ilma jääda, tajusin algusest peale, kui hea tulemuse vĂľib sealt saada. Nii ei jäänudki muud Ăźle, kui ka teisi utsitada, et rĂźhm ikka pĂźsiks ja saaks Ăľpinguid jätkata.Âť Ăœlle rĂźhma Ăľpetanud itaallane Simone Cassano rääkis Eestisse jĂľudes tĂľepoolest vaid emakeelt. Selleks ajaks, kui ta Tartu rahvaĂźlikoolis itaalia keelt Ăľpetama hakkas, sai ta juba lihtsas inglise keeles asjad aetud. ÂŤMeil oli algses rĂźhmas aga vanemaid inimesi, kes ei osanud ka inglise keelt – neile oli kogu elu peamiseks Ăľpitud vþþrkeeleks olnud vene keel,Âť meenutab Ăœlle. ÂŤTihtilugu tuli siis olla vahendajaks – pßßdsin Simonelt inglise keeles uurida, mida ta täpselt mĂľtles, kas saime temast Ăľigesti aru, ja seda siis teistele edasi anda. Kui vaja, läks käiku ka kehakeel. Ăœhtpidi oli see kĂľik huvitav, ehkki edenesime alguses ikka väga vaevaliselt. Aga vĂľimalust matkida eheda itaalia keele intonatsiooni ja hääldust, saada see hea tahtmise korral veatult kätte – seda poleks Ăźhegi eestlasest Ăľpetajaga ju olnud.Âť

Ă•nnetus andis tĂľuke keelt Ăľppida

ERAKOGU

Kust sai alguse Ăœlle Pruksi huvi itaalia keelt Ăľppida? ÂŤSattusin Itaaliasse esimest korda aastal 2000, läksime puhkusereisile Sardiiniasse.

Kahe pere peale kokku rääkisime kuut keelt – Bell’Italia: aga Ăźhestki polnud seal olulist abi. Ăœlle Pruks Juhtus nii, et meiega koos reisinud pere aastal laps tuli ägeda allergiahooga haiglasse toime2012 tada. Mina seltskonna ainsa meditsiinihariduComo järsega inimesena läksin temaga kaasa. See oli ve ääres ikka omaette ooper, kuidas selle haiguse selgiVarennas. tamine seal käis! Mina ei osanud itaalia keelt, haiglas ei rääkinud keegi Ăźhtki muud keelt – laps aga läks näost aina rohkem paiste. Selle, mis haigusesse puutus, sain ladinakeelsete meditsiiniterminitega ära seletatud, aga see oli ka kĂľik. Sellegi, millal peame lennukile minema, pidin kehakeeles selgeks tegema. KĂľik lĂľppes siiski hästi.

Sealt aga see väike kripeldus keelt þppida sisse jäigi. Itaalia meeldis mulle kohe esimesel korral väga: loodus, kliima, keele kþla – kþik. Käisin seal hiljemgi mitu korda, reisides þppisin ka mþned laused selgeks, et poes, kohvikus vþi raudteejaama kassas mitte päris hätta jääda. Aga mida rohkem käisin, seda enam häiris, et näiteks mägedes ja mÜÜda väikeseid kßlakesi matkates ei saa kohalikega suhelda.

Nii vþtsingi lþpuks kätte ja hakkasin þppima.

Praegu ma oma keeleoskuse ßle kurta ei saa. Kþik jutud saan aetud, maha ennast ei mßß ja sþimata ei lase, kui vaja, ßtlen vastu – ja ßsna vingelt! Kþige rohkem olengi rahul sellega, et tänu Simonele suudan rääkida mitte ainult reegleid järgivas þpikukeeles, vaid kþnekeeles. Nii on lihtne itaallastele lähedale jþuda.

Neljapäev, 28. jaanuar 2016

Koolitus 7

þþra keele saab ks þpetajaga, a emakeelt. KOMMENTAAR

Keele Ăľppimiseks peab olema pĂľhjus Enn Kuslap (67), itaalia keele Ăľppur alates aastast 2007: ÂŤOlen rahvaĂźlikoolis itaalia keelt Ăľppinud kĂźmmekond aastat.

Selle aja jooksul olen neid Ăľppijaid näinud igasuguseid ja vĂľin Ăśelda, et selleks, et huvi Ăľppimise vastu pĂźsiks ja asi ka tulemust annaks, peab miski ikka seda tagant turgutama, mingi motivatsioon peab olema. ĂœkskĂľik kas pĂľhjuseks on amet, äripartner, vþþramaalasest ämm vĂľi väimees, reisihuvi vĂľi miski muu – lihtsalt Ăľppimise pärast minnes on raske pĂźsima jääda.

Mulle itaalia keel alguses lihtsalt meeldis – ega seda asjata maailma ilusaimaks ei nimetata. Ja kui oled kuulnud väidet, et suurem osa UNESCO maailma kultuuripärandist on Itaalias, tekib huvi: kas see ikka on nii, kui on, siis miks – ja tahaks kohale minna, et oma silmaga kþike näha. Siis kulub keeleoskus ikka väga ära. See oli alguses minu motivatsioon.

Ajapikku tekkisid aga terviseprobleemid, enam ma reisida ei saa, aga ei tahaks ka omandatud keelt uinutada. Loen ajalehti, raamatuid, kolan internetis – ja ßhtelugu tekib kßsimusi: mida ßks vþi teine väljend täpselt tähendab, miks nad just nii ßtlevad. No kas vþi sedalaadi kßsimused, kuidas kukk erinevates keeltes kireb vþi mis häält lehm teeb. Juba see on huvitav, keel muutub justkui uurimisobjektiks, omamoodi mänguks. Praegu see ongi pþhjus, mis mu keelehuvi hoiab.

Ja muidugi ka seltskond – kursusekaaslased ja þpetaja. Mulle on see peaaegu ainus vþimalus itaalia keeles rääkida – aga see on keeleoskuse pßsimise juures väga oluline.

Seda, et vanemas eas oleks hirmus raske þppida, ei saa ma kßll Üelda. No þpid nßßd sama ajaga ära kaheksa sþna, millega varem þppisid kßmme – mis sellest siis on?

tavad ilmekaid Ĺžeste – teevad kĂľik, et suhelda. Seepärast on väga mĂľnus, kui saadki seda eriliste tĂľrgeteta teha.Âť Ăœlle vĂľtab keeleĂľpet väga tĂľsiselt, ta ei Ăľpi ainult tundideks, vaid tegeleb sellega natuke iga päev, näiteks loeb ajakirju ja raamatuid vĂľi kuulab itaaliakeelseid tekste.

Keegi peab ikka tagant torkima

Itaalia – suur armastus Ăœlle Ăźtleb, et Itaalia on talle väga sĂźdamelähedane maa, sellest ka soov osata keelt vĂľimalikult hästi. ÂŤKäin seal vähemalt korra aastas ja korralik keeleoskus on mulle oluline juba seepärast, et mulle meeldib matkata mägedes, käia mÜÜda pisikesi kĂźlasid, ma tahan suhelda kohalike inimestega – aga itaallased muid keeli peale oma emakeele suurt ei räägi.Âť Keelebarjäärist hoolimata on rahvas seal Ăœlle sĂľnul väga suhtlemisaldis. ÂŤPrantslased näiteks pole minu kogemust mÜÜda selles mĂľttes kuigi avatud. Kui sa keelt kehvasti oskad, siis prantslane pigem loobub sinuga suhtlemisest. Itaallastega on asi hoopis teisiti, nad pßßavad sinust iga hinna eest aru saada, kutsuvad teisi appi, et sulle midagi selgeks teha, kasu-

Kunagiste inglise keele Ăľpingutega on Ăœllel siiski pĂľhjust rahul olla. ÂŤLäksin ĂźheksakĂźmnendail aastail Ăœlle Kurmi asutatud Studiumisse, kus Ăľppisin Mare JĂľulu käe all. Ta oli toona väga hinnatud Ăľpetaja, inglise keele riigieksami komisjonide esinaine, ehtne vana kooli Ăľpetaja, väga nĂľudlik ja range. Mulle sobis see suurepäraselt, minu meelest saabki keele paremini selgeks siis, kui sulle ei anta vĂľimalust ennast lĂľdvaks lasta, asja kergelt vĂľtta.Âť Muidugi oli Ăœllel endalgi suur tahtmine keel korralikult selgeks saada: koos riigikorra vahetumisega oli senist peamist vþþrkeelt, vene keelt, Ăźha kiiremini välja vahetamas inglise keel, tema oli aga keskkoolis Ăľppinud saksa keelt.

Tartu ßlikooli arstiteaduskonna lþpetanuna oli talle tol ajal hädavajalik, et ta suudaks lugeda ingliskeelset erialakirjandust. Eks oli ka tol ajal neid, kes eeldasid, et keeltekooli tunnis käimisest ja seal þppimisest piisab. Jþul nþudis rangelt kodutÜÜde tegemist ja see oli vähemalt minu meelest väga hea – ei usu, et ma teisiti oleksin keele sel tasemel selgeks saanud.

Palju iseseisvat tÜÜd on nßßd mĂľistagi nĂľudnud ka itaaliakeelne itaalia keele Ăľpe: nii palju kui vĂľimalik, tuli sĂľnu ja mĂľisteid endale ju omal käel selgeks teha. ÂŤĂœsna selge on, et sellises nii-Ăśelda umbkeelses Ăľppes, mille meie läbi tegime, tuleb end Ăźhtviisi Ăźletada nii Ăľpetajal kui ka Ăľpilastel. Läksime meie vahel tunnis närvi, läks ka Simone – talle oli ju ka ebamugav, kui me seal omavahel midagi vaterdasime ja ta mitte kui midagi aru ei saanud. Aga ajapikku sai asjast asja ja keeleoskus, mille selle ajaga oleme saanud, on ikka päris korralik.

Olen endiselt veendunud, et kui vähegi vĂľimalust on, tasub vþþrast keelt Ăľppida just selle Ăľpetaja käe all, kellele see on emakeel. Algus vĂľib tunduda hullumeelselt raske, aga tulemus, mille sel moel saab, kui tÜÜd teha viitsid, on ikka väga hea.Âť Et asi oli tĂľepoolest vaeva väärt, tĂľestab ju seegi, et rĂźhm pĂźsis koos neli aastat. ÂŤNßßd siiski lĂľpetame,Âť Ăźtleb Ăœlle. ÂŤSimone on leidnud endale Tartus uue väljakutse ja loobub Ăľpetamisest. Aga mingi family-tunne on meil selle rĂźhmaga tekkinud, oleme vahel ka tunniväliselt koos istunud, Ăźheskoos jĂľule pidanud – ehk saame edaspidigi vahel tema Karlovasse rajatud kohvikus Barlova kokku, et lihtsalt niisama lobiseda, keelt soojas hoida. Ti voglio bene, Simone! Ci vediamo a Barlova!Âť Ăœlle aga istub just täna Tartu rahvaĂźlikoolis taas koolipinki – uuesti prantsuse keelt Ăľppima.

3 a.

2016/2017 Ă•PPEAASTAL VĂ•ETAKSE VASTU Ă•PILASI JĂ„RGMISTELE ERIALADELE: Ă•PPETĂ–Ă– ALGUS SEPTEMBER 2016 PĂľhikooli baasil

Automaatik Keevitaja Kergete rþivaste rätsep-stilist Mehhatroonik CNC metallitÜÜtlemispinkidel tÜÜtaja Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-sßsteemide nooremspetsialist LaotÜÜtaja Logistiku abi Veokorraldaja Rþivamßßja-klienditeenindaja Sisekujundaja assistent Sþiduautotehnik

Keskkooli baasil

CNC lehtmetalli tÜÜtlemispinkide operaator Automaaler Keevitaja Mehhatroonik CNC metallitÜÜtlemispinkidel tÜÜtaja Rätsep-stilist Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-sßsteemide nooremspetsialist LaotÜÜtaja Logistiku abi Veokorraldaja Logistik Sþiduautotehnik *Autodiagnostik *Autokeretehnik *Kßlmamehaanik *Kßlmatehnika paigaldusjuht *Meisterjuuksur (jätkuþpe, tasuline) *Mßßja-klienditeenindaja **Meesterätsep (jätkuþpe) **Sisustustekstiilide þmbleja (tasuline)

3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 1a 1,5a 1a 2a 2a 2a 2a 2a 1,5a 1,5a 1,5a 2a 2a 1,5a 1,5a 2a 1a 0,5a 1a 9 kuud 0,5a

*kaugĂľpe **Ăľhtune Ăľpe

TASEMEL KUTSEHARIDUS

TTĂœ Mektory Tehnoloogiakool

kutsub Ăľpilasi osalema kevadsemestri kursustel Kursused gĂźmnaasiumiĂľpilastele: dĂ˜ 0THSALĂ˜JERJJNMDĂ˜JAARAAEGRESEĂ˜SEHMNKNNGIKIRSEĂ˜Ă˜ UAHEMDISEGAĂ˜ ^ dĂ˜ &ÄŞÄŞRIJAĂ˜LEIEĂ˜ÄŞLBEQĂ˜ ^ dĂ˜ .NNQĂ˜ČŤAĂ˜ESSEUĤSKIJĂ˜^Ă˜NLAĂ˜ĂœQLAĂ˜AKTRSALIMEĂ˜ ^ dĂ˜ )$%% )DEE Ă˜$IRAIM Ă˜%KKTUIILIME Ă˜%SSEUĤSKTRĂ˜ ^ dĂ˜ &ÄŞÄŞRIJAKIRSEĂ˜OQNSRERRIDEĂ˜LNDEKKEEQILIMEĂ˜AQUTSIGAĂ˜ ^ dĂ˜ 2AJEMDTRSEĂ˜KNNLIREĂ˜ČŤAĂ˜OQNGQALLEEQILIREĂ˜AKTREDĂ˜Ă˜ E JTQRTR

Registreerumine on avatud! ,IRAJRĂ˜OAJTLEĂ˜EQIMEUAIDĂ˜JTQRTREIDĂ˜ČŤAĂ˜SÄĽÄĽSTBARIDĂ˜ JAĂ˜OĤHIJNNKIĤOIKARSEKE Ă˜,IRAIMFNSĂ˜KEIABĂ˜LEIEĂ˜JNDT KEHEKSĂ˜www.ttu.ee/tehnoloogiakoolĂ˜ČŤAĂ˜&ACEBNNJIRSĂ˜ www.facebook.com/ttutehnoloogiakool

Neljapäev, 28. jaanuar 2016

8 Koolitus

ELU MUUTEV ÕPE!

VALI PARIM KOOLITUS TÖÖKS VÕI HOBIKS! TEHNIKAKOOL

ILUKOOL Iluteenindaja koolitus Maniküürija-küünetehniku koolitus Maniküürikoolitus UUS! Looduskosmeetika töötuba Pediküürikoolitus

10.02 –13.05 10.02 –29.04 10.02 –26.02 25.02 01.03 –31.03

Küünetehniku koolitus Klassikaline näohoolitsus ja jumestamine Jumestus iseendale Sisekujundus kodus Ripsmete ja kulmude keemiline värvimine ning kulmude korrigeerimine

02.03 04.04 05.04 05.04 12.04

Depilatsioonikoolitus

03.05 –04.05

–14.04 –11.05 –06.04 –19.04 –14.04

1200 580 270 24 300

€ € € € €

300 360 42 45 47

€ € € € €

€ € € €

29.02 –07.03

84 €

09.03

48 €

23.02 25.02 –27.02

60 € 190 €

Päikeseenergia ja päikesepaneelide kasutamine ning paigaldamine

17.03 –19.03

185 €

Autotehniku täienduskoolitus

17.03 –19.03

155 €

Omatoote loomine turismi- ja toitlustusettevõttes.

Grill- ja ahjuvorstide valmistamine

17.02 –18.02

85 €

UUS! Uued turismitrendid UUS! Klassist välja! Kuidas kavandada ja läbi viia õppekavapõhist ekskursiooni

29.02 01.03 –05.03

50 € 165 €

UUS! Sünge turismi (memoryscapes) koolitus

28.03 –29.03

95 €

Kuidas oskuslikult katta ja teenindada erinevaid selvelaudu

11.02

40 €

135 €

Kokkame ja küpsetame koos lastega.

Vahvad ja tervislikumad võikud

27.02

26 €

185 €

Menüü koostamine ja kalkulatsioon toitlustusettevõttes

01.03 –24.03

130 €

Abikoka koolitus Eritoitlustamine ja eritoidud menüüs

10.03 –06.05 10.03 –31.03 10.03 23.03 11.04 –26.04 16.04 22.04 30.04 10.05

550 162 24 40 260 50 55 50 40

68 €

13.02 –16.04

1450 €

Puitmööbli restaureerimine UUS! Pehmemööbli polsterdamise koolitus Torutööde lukksepa koolitus

13.03 –26.03 14.05 –11.06 17.05 –28.05

225 € 235 € 345 €

Arvjuhitava freesimis- ja puurimiskeskuse (CNC pingi) operaatori väljaõpe

20.06 –01.07

345 €

ÄRIKOOL Ettevõtlusega alustamine ja äriplaani koostamine

22.02 –08.04

568 €

Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse täiendusõpe Kvaliteedijuhi ja siseaudiitori koolitus

29.02 –02.03 01.03 01.03 –16.03

Projektikirjutamine UUS! Ettevõtte töökorralduslike dokumentide vajalikkus ja nende koostamine

15.03 –23.03 21.03 –11.04

130 60 190 130

Kaubaveologistika korraldamine

29.03 –20.04

–20.03 –20.03 –20.03 –29.02 –21.04 –28.06 –05.05 –07.05

120 104 26 52

32 €

UUS! Sepatööde baaskursus

15.02 15.02 15.02 16.02 15.03 24.03 24.03 02.04

MS Excel edasijõudnule – sissejuhatus andmeanalüüsi

08.02 –17.04 10.02 –22.02 10.02 15.02 –17.02 22.02

EHITUSKOOL

Raamatupidamine E-KURSUS: MTÜ, SA raamatupidamine E-KURSUS: Projektide raamatupidamine E-KURSUS: FIE raamatupidamine Majandusaasta aruanne Raamatupidamise praktika programmi Merit toel Raamatupidaja koolitus Raamatupidamise algõpe Raamatupidamine edasijõudnutele

E-KURSUS: Arvutigraafika MS Exceli baaskoolitus MS Excel algajale – alustame nullist MS Excel algajale – kuidas Excel arvutama panna

99 99 99 130 290 595 240 290

€ € € €

€ € € € € € € €

MS Excel spetsialistile – erinevat tüüpi funktsioonide kasutamine MS Excelis spetsialistile – andmeanalüüs diagrammide ja Pivot tabelite abil DWG jooniste kasutamine tasuta tarkvaras Tõstukijuhikoolitus

TURISMIKOOL

TOIDUKOOL

Toiduhügieeni koolitus Suvetoitlustuse teenindaja koolitus Toitlustusettevõtte juhi koolitus UUS! Küpsetamiskoolitus. Tordid I osa Karamellikoolitus algajale UUS! Küpsetamiskoolitus. Tordid II osa Fruktodisain

€ € € € € € € € €

khk.ee/koolitus, tel 7361 831, koolitus@khk.ee, Tartu, Kopli 1 A, 2. korrus