Koolitus jaanuar 2017

2017: OSKUSTE AASTA. TÖÖTUKASSAST VÕIB IGAÜKS KARJÄÄRINÕU LANEERIMA AEGA. AEGA. MILLAL MI KÜSIDA. ÕPI PLANEERIMA HAKATA ÕPPIMA EKSAMIKS?

«Kumb on täpsem küsimus: Kas ma tahan seda tööd? või Kas ma tahan seda tööd teha?»

KARJÄÄRINÕUSTAJA ANNA-LIISA TIISMA

Koolitus Neljapäev, 19. jaanuar 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Erakogu

2.02 3.02

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

KOOLITUS: KUIDAS SAADA EESTI PARIMAKS TEENINDAJAKS?

Tallinnas

VISIOONIKONVERENTS

2017 TULEVIKU TÖÖ JA TÖÖKOHT Tallinnas 15.02.

Millal ja millised töökohad asendatakse robotitega?

Koolitus kõigile, kes soovivad pakkuda paremat teenindust!

15.02

SISEMISE ARENGU PÄEV

02.03 Tallinnas

Tallinnas

2017

Inspireerijad ja koolitajad on

Mihkel Raud, Alar Ojastu, Erik Sakkov ja Kaido Pajumaa

HEA TEENINDUSE JUHTIMISKONVERENTS

Teemad: Innovatsioon teeninduses, uuendused kliendikogemuse juhtimises, muudatused kliendiandmete haldamise reeglites jne.

ETTEVÕTTED! TULGE OSALEMA KIIDA TEENINDAJAT KAMPAANIASSE! Kampaaniaga liitumise tähtaeg 27.jaanuar! www.heateenindus.ee/kampaania NÜÜD ON VÕIMALUS OSALEDA

INTERNETITURUNDUSE ASJATUNDJA ARENGUPROGRAMMIS! Programmiga liitumise tähtaeg on 23.jaanuar!

KÜSI LISA

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

2 Koolitus

TARTU TERVISHOIU KĂ•RGKOOL KUTSUB TEID

KOOLITUSTELE: ‡ Esmaabi väljaþppe koolitused ‡ Esmaabi täienduskoolitused ‡ Klassikaline massaaç ‡ Spordimassaaç ‡ Elastse teibi kasutusvþimalused ‡ Imetamise kvaliteedi hindamine ‡ Vene keel tervishoiutÜÜtajatele ‡ Mþþtmistäpsuse koolitus

‡ Praktiline stressijuhtimine ‡ Efektiivne meeskonnatÜÜ ‡ Koolitused hooldustÜÜtajatele ‡ Laste turvavarustuse kasutamise koolitus - TASUTA ‡ -D paljud teised tasulised ja tasuta koolitused tervishoiu teemadel!

Kohtumiseni koolitustel Tartu Tervishoiu KĂľrgkoolis!

www.nooruse.ee/koolitused ‡ merliskarjakannaste@nooruse.ee ‡ 737 0209

LPPMJUBKBMF LPPMJMĂœQFUBKBMF UVEFOHJMF

.FJF USĂ LJNF

(3"/0 %*(*5"- "4

*/'0 +" 1",,6.*4&%

3ĂŠWBMB QTU 5BMMJOO .VTUBNĂŠF UFF 5BMMJOO

UFM NPC IJOOBJOGP!HSBOP FF

XXX HSBOP FF

Oskuste aasta inn täiendama ja uut IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kes on salamisi pidanud plaani minna ja þppida senise ameti kþrvale midagi uut, aga tegudeni pole jþudnud, siis tänavu on þige aeg asi käsile vþtta, sest vþimalusi ametikoolides pakutavate erialadega tutvust teha on sel aastal eriti palju – 2017. aasta on Eestis kuulutatud oskuste aastaks.

Oskuste aasta eesmärk on tþmmata kutseharidusele senisest rohkem nii noorte kui ka täiskasvanute tähelepanu, väärtustada kutsemeisterlikkust ja elukestvat þpet ning pakkuda kþigile vþimalusi kutseharidusega lähemat tutvust teha. Oskuste aasta mþte on rääkida ßhel aastal hästi palju sellest, milliseid erialasid Eestis þpetatakse, miks neid oskusi vaja on ja mida kutsekoolid eri vanuses þppuritele pakuvad, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Pþllo Terevisioonis aastat tutvustades.

Õppima saab hakata ka talvel Meil on paraku päris suur hulk noori ja täiskasvanud inimesi, kes on ßhel vþi teisel pþhjusel otsustanud þpingud katkestada, endale eriala mitte valida vþi alustatud þpingud lihtsalt pooleli jätta. Seepärast ongi peetud vajalikuks rääkida aasta jooksul senisest rohkem sellest, miks on kasulik ja vajalik mþni eriala valida ja vanusest sþltumata þppima minna, aga ka sellest, kui palju meil tegelikult on vþimalusi erialavalikuid teha ja kust saada otsustamisel abi. Kui vaatame kogu seda erialade valikut, mille seast tuleks see ßks ja þige leida, siis räägime tuhandetest þppekavadest – see vþib valikut teha pßßdes pea natuke ringi käima vþtta kßll, tþdes Helen Pþllo. Erialade tutvustamisele ja nende sisu selgitamisele pÜÜrataksegi tänavu senisest oluliselt rohkem tähelepanu.

Kutseþpe on muutunud kunagisega vþrreldes oluliselt paindlikumaks, näiteks on tavapäraste suviste vastuvþttude kþrval vastuvþtud ka talvel ja kevadel – praegugi on nii mþneski kutsekoolis vastuvþtt avatud. Seega: kui inimene leiab, et just nßßd on þige aeg þppima asuda, ei pea ta pikalt ootama – tuleb vaid leida endale meelepärane kool ja eriala, kus mþni uus oskus omandada.

Digioskused kþikjal hinnas Juba praegu on väga suur hulk kutsekoolides þppijaist täiskasvanud, ßtles SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma. See on ootuspärane, sinna suunduvad ka ßlemaailmsed tulevikutrendid.

Seda, mida þppida eelistatakse, on Randma sþnul keeruline Üelda, sest tÜÜturu nþudmised ja vajadused muutuvad kiiresti, sellega koos muutub pidevalt ka erialade valik. Igal elualal ja igas valdkonnas on erialasid, mis on väga nþutud, ja erialasid, mille järele vajadus kahaneb, selgitas ta. Kindlasti vþib aga oskuste tasandilt vaadates Üelda, et digioskused on need, milleta þige varsti enam kusagil hakkama ei saa. Tehnoloogiaoskused on need, mida tÜÜandjad nþuavad järjest enam. Uuringute pþhjal väidetakse, et just digioskused on need, mis þige varsti tekitavad sotsiaalse ja majandusliku kihistumise: vahe tulebki sellest, kas ma saan hakkama kogu selle tehnoloogiaga, mis meid kþikjal ßmbritseb, vþi ei saa.

Õppe sisu muutub pidevalt Kui sageli räägitakse vajadusest muuta þppekavasid, et ajaga kaasas käia, siis Helen Pþllo nentis, et þppekavadest oluliselt kiiremini muutub þppe sisu. Õppekavast olenemata tuleb þppe sisus pidevalt muudatusi teha, tþdes ta. Me peame þpetama erialasid hoopis teistmoodi, tänane þmbleja, kokk vþi tehnoloog ei ole enam kaugeltki see, kes oli kßmme aastat tagasi. Siit tuleneb ka vajadus mis tahes erialal kunagi omandatud kutseoskusi pidevalt täiendada.

Oluline ongi see, et þppe sisu tuleks kogu aeg kaasa tÜÜturu vajaduste muutumisega. Kui vþtta näiteks mßßja tÜÜ: kui

palju on tal vaja tunda tehnoloogiat, mis teda tÜÜkohas ßmbritseb ja millega ta peab hakkama saama – veel mþni aeg tagasi seda polnud. Seda, et þppe sisu vastaks tÜÜturu muutuvatele vajadustele, tuleb jälgida pidevalt ja igal erialal. Kui vanasti hoiatati loodrist koolipoissi, et sel kombel jätkates ei jþua ta elus traktoristiametist kaugemale, siis praegu saab selliste hoiatustega välja tulla vaid inimene, kes traktorit oma silmaga lähemalt näinud pole. Vaatad, et metsa all on mingi traktor – aga kui sinna sisse istud, siis seal on puhas elektroonika, räägib Tiia Randma. See tähendab aga, et praeguse þppekava järgi tuleb þpetada noor inimene selle traktoriga kändude ja mätaste vahel manÜÜverdama, mis on masinasþiduoskus, aga peale selle tuleb selgeks þpetada kogu see elektroonika ja IT, millega on vþimalik vþtta läbi veebi vastu tellimusi, mida parajasti seal metsas lþigata, ka peab metsamasinajuht kogu aeg suutma vastu vþtta tarku otsuseid: kui ta näiteks hakkab järkama langetatud puud, siis peab ta teadma, kui pikad jupid lþigata, et see oleks kþige tulusa. See tähendab, et poiss – vþi miks mitte ka tßdruk –, kes selles masinas istub, peab olema väga nutikas.

Alati tuleb olla valmis ßmberþppeks Osa erialasid on mþistetavatel pþhjustel kadunud – näiteks omal ajal populaarseid kodumajanduskoole meil enam pole.

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

Koolitus 3

nustab ennast ametit õppima

Rauno Volmar / Ekspress Meedia

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE Matemaatika, eesti keel, inglise keel, bioloogia KEELTEKOOL Rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel

Vaata lisaks www.gakk.ee/kursused Info ja registreerimine www.gakk.ee, e-mail info@gakk.ee või tel 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

Oskuste aasta ülitihe kalender Oskuste aasta kodulehelt leiab huviline tiheda ürituste kalendri. Sinna mahub inspiratsioonihommikuid, võistlusi, kus ametikoolide õppurid saavad oma oskused proovile panna, kuni avatud uste päevadeni, kus saab minna ja oma silmaga vaadata, kuidas huvipakkuvad koolid välja näevad ja milliseid võimalusi pakuvad.

Eile oli aasta esimene inspiratsioonihommik Tallinna teeninduskoolis. Neid korraldatakse läbi aasta eri ametikoolides, et pakkuda noortele teavet kutsehariduse võimalustest nii erialaõpinguis kui ka tööturul.

Järgmised inspiratsioonihommikud on:  17. veebruaril Intellektika messil Tartus,  8. märtsil Pärnumaa kutsehariduskeskuses,  29. märtsil Haapsalu kutsehariduskeskuses,  12. aprillil Rakvere ametikoolis,  10. mail Viljandi kutseõppekeskuses,

 20. septembril Järvamaa kutsehariduskeskus Paides,  11. oktoobril Kuressaare ametikooli,  1. novembril Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses,  13. detsembril Tallinna tööstushariduskeskuses.

Koolidele on avatud on eelregistreerimine kõigile inspiratsioonihommikutele. Registreerumiseks tuleb saata e-kiri aadressile oskuste.aasta@innove.ee ja teatada osalejate arv. Kohtade arv on piiratud, mistõttu kiirematel on eelis. Allikas: www.oskusteaasta.ee

Uusi erialasid tuleb aga pidevalt juurde.

«Näiteks kui Eestis hakkas hoogsalt kasvama spaasektor, tekkisid õige ruttu ametikoolidesse uued erialad, mis valmistasid ette spaateenindajaid,» tõi Helen Põllo näite. «Seevastu valdkondades, kus inimeste töö üha enam teevad ära masinad, võib ajapikku vajadus mõne eriala järele kaduda. Seepärast ongi väga oluline, et kool ennekõike õpetaks inimese õppima, et igaühes meist oleks elukestev õpihimu ja valmisolek ümberõppeks.»

Esimese erialahariduse läbimisel on ka sellest aspektist väga suur väärtus: kui elus peaks tõepoolest juhtuma, et sinu senist eriala pole enam vaja, siis kui oled õpingud kord juba läbi teinud, on oluliselt lihtsam võtta ette järgmine eriala ja see endale selgeks teha.

Väljalangevus peaks kahanema Praegu on kutseõppes väljalangevus paraku üsna suur, paarikümne protsendi ringis.

«See protsent kahaneb pidevalt, seejuures noorte, otse üldhariduskoolist ametikooli tulnute seas väheneb see kiiremini kui täiskasvanud õppurite puhul,» märkis Põllo. «Viimastel on ilmselt ka objektiivselt keerulisem tööd, õpinguid ja pereelu kokku klapitada. Aga just alanud oskuste aastaga püüame võimalikult palju tegelda sellega, kuidas teha erialavalikut nii, et alustatud õpingud saaksid ka lõpetatud, ja sellega, kuidas muuta õpet huvitavamaks – et õppima asunuil oleks sära silmis nii kooli tulles kui ka seda lõpetades.»

Tule täienda ennast

majandusteaduskonnas!

RAAMATUPIDAJAFINANTSIST Aastane koolituskursus algab 27. jaanuaril!

Raamatupidamisarvestus Maksundus Juhtimis- ja kuluarvestus Finantsaruandluse analüüs Ettevõtte finantsjuhtimine Tööseadusandlus ja -tasuarvestus

PEARAAMATUPIDAJAFINANTSJUHT Aastane koolituskursus algab 28. jaanuaril!

Finantsarvestus- ja aruandlus Kontserniarvestus Kuluarvestus Maksundus Finantsaruandluse analüüs

REGISTREERI KOHE! ttu.ee/majandus-ja-sotsiaalteadused Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Info tel: 620 4006

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

4 Koolitus

Töötukassa karjäärinõustaj on asja neilgi, kel töökoht o IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eksib see, kes arvab, et töötukassasse on asja vaid siis, kui töökohta enam pole: tasuta karjäärinõustamist saavad töötukassast ka kõik töötavad inimesed ja need, kes pole seal töötuna kirjas.

Karjäärinõustamineb on abiks oma tööalase tulevikuga seotud otsuste langetamisel, see hõlmab nii õppimisebkui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimusi.

Kes tunneb, et pole oma senise tööga rahul, tahaks midagi muuta, aga ei tea täpset, kus või millest alustada, seda võib arupidamine karjäärinõustajaga tublisti edasi aidata.

Karjäärinõustajad, kes suudavad toetada inimest karjääri plaanimisel ja arendamisel ning haridustee ja töökohavalikuga seotud otsuste tegemisel, töötavad kõigis Eesti töötukassa osakondades.

Nelja silma all või rühmas Jutud, mis nõustaja kabinetis nelja silma all räägitakse, sinna ka jäävad –konfidentsiaalsus on tagatud. Nõustamine kestab orienteerivalt 45 minutit ja ettevalmistust ei vaja. Kui lahenduseni jõudmine võtab rohkem aega, saab käia tasuta individuaalsel nõustamisel rohkem.

Teine võimalus on osaleda grupinõustamises. Rühmas on tavaliselt 8–16 inimest. See annab võimaluse õppida teiste kogemustest ja jagada enda omi, arendada koostöö- ja eneseväljendusoskust ning leida rühmakaaslastelt tuge. Tänu karjäärinõustamisele oskab inimene pa-

Põhjus otsida nõustaja abi Karjäärinõustaja jutule on kindlasti mõtet minna, kui soovid  saada iseendas ja oma soovides selgusele  vahetada töökohta  selgitada välja arenguvõimalused ja kaaluda valikuid  teha oma tööalast tulevikku puudutavaid üksikasjalikke plaane.

remini hinnata enda eeldusi ja võimalusi tööturul, orienteerub pakutavates ja tema eesmärkidele vastavates õppimisvõimalustes, saab tööotsimiseks vajalikke teadmisi-oskusi ja suudab langetada läbimõeldud otsuseid.

Kes hulk aega pole pidanud tööd otsima, sel pole ka erilist ettekujutust, kuidas koostada kandideerimiseks vajalikke dokumente ja valmistuda tööintervjuuks – ka selles asjas tunneb ta end pärast karjäärinõustajaga kohtumist oluliselt kindlamalt.

Ka saadakse üldjuhul neilt kohtumistelt kaasa oskus vaadata oma tööalast karjääri plaanides kaugemasse tulevikku ning ülevaade eesmärkideni jõudmiseks vajalikest kursustest ja koolitustest.

Kuidas leida nõustaja?

Veebilehelt minukarjaar.ee on leitavad kõigi töötukassa karjäärinõustajate kontaktid – sealt saab valida endale lähima ja võtta temaga telefoni või e-kirja teel ühendust, et nõustamisaeg kokku leppida. Küsimuse saab saata ka minukarjaar.ee lehel oleva veebivormi vahendusel, nõustaja vastab kolme tööpäeva jooksul.

REKLAAMTEKST

Kutseharidus annab tööturul vajalikud trumbid kätte

K

utseharidus on nii noorte kui ka täiskasvanud õppijate seas saamas üha populaarsemaks – selleks on palju põhjuseid. Haridusministeeriumis korraldatud uuringutest on selgunud, et kutsehariduse saanud täiskasvanud on tööturul konkurentsivõimelisemad ja tegelevad ka rohkem ettevõtlusega.

Kutseharidus annab spetsialistipaberid otse koolipingist, samuti võib alustada teed ettevõtjana. Tallinna majanduskooli vilistlased on loonud oma ettevõtteid ja pakuvad nüüd tööd teistelegi. „Uskumatu, aga kahe aasta julged äriplaanid, mis olid koolis paika pandud, said ellu viidud sajaeurose täpsusega,” selgitab ärikorralduse eriala vilistlane ja oma ettevõtte loonud Maria Kask. „Tallinna

majanduskoolist sain praktika ajal suurepärased oskused tööturul läbilöömiseks,“ kinnitab õigusteenistuse eriala lõpetanud Teele Mikk, kes töötab advokaadibüroos Sorainen.

Majanduskool toetab ettevõtlikkust ja tänu suurele praktikaosale on kutsekoolid tööturul aina enam hinnas. „Majanduskool on läinud seda teed, et kaasab igal aastal ligikaudu 200 praktiseerivat spetsialisti otse tööpõllult,” selgitab kooli direktor Triin Laasi.

Tallinna majanduskool teeb koostööd erialaliitude ja tööandjatega, et kooli lõpetanul oleks taskus kõik vajalikud trumbid. „Oleme veendunud, et ajakohane ja praktiline haridus annab lõpetanule tööturul vajaliku eelise ja läbilöögivõime,” kinnitab Laasi.

WWW.TMK.EDU.EE FOTO: SILVER RAIDLA

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

Koolitus 5

ja juurde olemas Karli Saul / Ekspress Meedia

INTERVJUU ISEENDAGA – kõige tähtsam tööintervjuu Erakogu

ANNA- LIISA TIISMA

Karjäärinõustaja

Nõustamisel küsitakse sageli, kuidas edukalt kandideerida, kuidas tööandjale meeldida?

Raamatutest ja internetiavarusest leiab hunnikute viisi nõuandeid, mis peaksid aitama – ja küllap aitavadki – valmistuda kohtumiseks tööandjaga. Ometi tundub, et tihtipeale jääb inimesel pidamata kõige tähtsam tööintervjuu – intervjuu iseendaga.

Mida see tähendab? Päris suur osa viiteid ja vihjeid keskendub sellele, kuidas meeldida teisele, kuidas meeldida sellele, kes tööd annab. Intervjuu iseendaga keskendub aga sellele, kuidas mina kui kandideerija meeldin endale, kuidas ja miks mina olen see, kes selle töö võtab. Need on läbirääkimised, mille kaudu võiks tekkida siiras sisemine usk kõnealuse töö ja enda vastastikusesse sobivusse.

1. Kas ma tahan seda tööd teha?

Jäin seda küsimust kirja pannes mõtlema sõnastuse üle. Kumb on täpsem: «Kas ma tahan seda tööd?» või «Kas ma tahan seda tööd teha?»? Esimesel pilgul polegi väga palju vahet, järele mõeldes aga küll. Küsimus on ennekõike selles, kas keskenduda töö saamise hetkele või töö tegemisele.

Mingis mõttes on olukord sarnane lapse ja mänguasjapoega. Tihtipeale tahab laps kangesti mingit lelu või mängu, kuid pärast selle saamist on tal asjast üsna ükskõik. Asja omandamine annab hetkelise rahulduse, staatuse, väljamän-

gimiserõõmu, võidu või veel midagi muud – kuid laps ei mängi sellega. Sügavamat ja kestvamat rõõmu on mänguasjast, mis ka pärast selle saamist innustab ja kannustab, kutsub üles leiutama ja katsetama, looma ja proovima.

Kuidas on lood soovitud tööga: kas tunneksid rõõmu sellega «mängimisest»?

2. Mis mul aitab seda tööd teha?

Enda kiitmine pole pahatihti lihtne. Kandideerijad muretsevad, kuidas minna tööandja juurde ja öelda: ma olen äärmiselt kvalifitseeritud ja alati tasemel. «Ma ei saa ju valetada!» kurdavad nad.

Tõsi, valetada pole ilus. Sellel valel on aga kaks poolt. Esiteks, kui võtate endale oskusi, teadmisi ja kogemusi, mida tegelikult pole, on see ebaõiglane nii enda kui ka tööandja suhtes. Pealegi tuleb selline vale lõppkokkuvõttes tavaliselt välja. Vale teine pool nii kergesti välja ei tule ja see on ebaõiglane ennekõike enda suhtes: kui ütleme, et meil polegi oskusi, teadmisi või kogemust, valetame ennast pisemaks, kui tegelikult oleme.

Tõde on kusagil vahepeal.

See tõde koosneb koolis omandatud teadmistest, kõikvõimalikest kogemustest – olgu palgalistest või mitte – ja isikuomadustest. Teinekord tuleb neid oskusi, teadmisi ja kogemusi lihtsalt otsida natuke teise nime alt või pole need kõik üheskoos kobaras koos, vaid väiksemate jupikestena laiali.

Miskipärast aga ütleme ilma igasuguse raskuseta, et meil pole üldse midagi, selle asemel, et öelda: on natuke, keskmiselt või hästi.

3. Mida ma tahan selle töö kaudu kogeda?

Inimese elu on üks käänuline teekond, mille jooksul kogutakse paremalt ja vasakult tükikesi, paigutades need siis oma elulukku. On selge, et valikuid tuleb teha vajaduste-võimaluste hetkeseisu järgi ja iga tööots ei pruugi olla nii-öelda täispakett või terviklahendus. Igas töös on mööndusi ja on olulisi kogemusi. Kogutud tükid moodustavad või võiksid moodustada terviku.

Seda, millise pildi need lõpuks kokku annavad, on küllap võimatu teada, kuid aimatav on see siiski. Mõeldes, milline võiks töö(elu) olla tulevikus, ja kõrvutades seda olevikuga, võib näha muutumisi – puuduvaid

killukesi. Küsimus on selles, kas kõnealuse töö kaudu kogutavad või kogetavad killud on abiks minu piltmõistatuse kokkupanekul või kuuluvad need hoopistükkis võõrasse komplekti.

4. Mis on minu arvates selle töö tähendus? Üldjoontes ei meeldi inimestele tähenduseta asjad, me ei taha teha tühja tööd. Eneselegi märkamatult üritame kõike enda ümber toimuvat selgitada ja seletada. Mõnikord jäävad need teemad aga lõpuni mõtlemata.

Tööd valides võiks küsida endalt, kes ma olen seda tööd tehes, mis on minu roll väiksemas ja suuremas plaanis ning keda minu töö puudutab. Kes on need inimesed, kelle kõrval ma oma tööd teen ja kes on need, kelle eludes minu tegude tagajärjel midagi muutub? Vähemtasustatud tööde puhul on tähendust raskemgi leida, kuna teinekord me ei pane nende tööde tegemist tähelegi. Vahel märkame mingi töö vajalikkust alles siis, kui see on tegemata või hooletusse jäänud. Saades aru, mis ja kes minu tegevusest sõltub, saan valida viisi, kuidas seda tööd teha.

Võttes rahulikult aega ja arutledes iseendaga neil teemadel, kujuneb kandideerijal nägemus endast selle töö võimaliku tegijana. Selline vestlus tähendab hoolitsemist iseenda eest. Alles siis, kui mina ise saan aru, saan ma seda usutavalt selgitada ka teisele. Alles siis, kui mina ise usun endasse, saab minusse uskuda teine.

Loo autor Anna-Liisa Tiisma (pildil) on töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna Lilleküla büroo karjäärinõustaja ja tegeleb töötavate või töötuna mitte registreeritud inimestega.

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

6 Koolitus

Kool on jäänud pooleli IA MIHKELS

Ia.mihkels@ohtuleht.ee

Võib juhtuda, et koolitee läheb üle kivide ja kändude ning jääb enne lõputunnistuse kättesaamist üldse katki, mõne aja pärast hakkab aga uljalt koolipingi hüljanu aru saama, et hariduseta on siiski väga raske hakkama saada. Kuidas tehtud viga parandada?

Igasuguseid õppimisvõimalusi on nii palju, et midagi endale sobivat leiab asja lähemalt uurides endale igaüks. Selge on aga, et kui olemas on põhikooli lõputunnistus, avardub võimaluste ring oluliselt, keskharidus annab neid veelgi juurde. Keegi ei keela kooli pooleli jätnul tehtud viga parandada ja katkenud haridusteega lõpule jõuda.

Hästi palju infot erialavaliku ja õppimisvõimaluste kohta leiab Rajaleidja portaalist (www. rajaleidja.ee), üksikasjalikke juhiseid jagatakse seal aga ka neile, kel kool pooleli jäänud.

Õpingud jäid katki gümnaasiumis Kodudes, kus noorel seisab kevadel ees põhikooli lõpetamine, tasub praegu väga tõsiselt kaa-

luda, mis saab edasi: kas jätkata õpinguid gümnaasiumis või minna kutsekooli. Vastupidi paljude lapsevanemate seas levinud arvamusele ei tähenda kutsekooli valimine kaugeltki seda, et edaspidi tuleks leppida vaid sealt saadud ametiga: ametiõpingute kõrval võib kutsekoolis omandada ka keskhariduse ja soovi korral õpinguid kõrgkoolis meelepärasel erialal jätkata.

Mõistagi on kutsekoolides võimalik õppida ka erialadel, mille käigus omandatakse vaid kutseoskused ja gümnaasiumiõpet läbima ei pea.

Kutsekoolis võib ametiõpingute kõrval omandada ka keskhariduse ja soovi korral õpinguid kõrgkoolis meelepärasel erialal jätkata.

Kelle õpingud on gümnaasiumis või kutsekoolis mis tahes põhjusel katkenud, aga kes siiski soovib keskharidust saada, võib õppimist jätkata täiskasvanute gümnaasiumis. Kes kaalub kutsekooli pooleli jätmist seetõttu, et valitud eriala pole siiski meelepärane, võiks esmalt otsida võimalusi eriala vahetada, et kooliteed pikema pausita jätkata. Kutsekoolid pakuvad ka kooli- ja töökohapõhist õppe-

vormi ehk õpipoisikoolitust, mille puhul tehalse 2/3 õppeajast tööd ettevõttes juhendaja käe all, 1/3 ajast kulub vajaliku teooria omandamisele kutsekoolis. Enamasti tehakse õpingute lõppedes kutseeksam ja selle edukalt sooritanu saab kutsetunnistuse, mis suurendab väljavaateid tööturul. Õpipoisikoolitusest huvituja peaks täpsema info saamiseks võtma ühendust huvipakkuvat eriala õpetava kutsekooliga.

Igal juhul tasub meeles pidada, et ükski ebaõnnestunud valik ei tähenda, et asja ei annaks parandada. Kes on pärast põhikooli lõpetamist läinud kutsekooli, kuid selle pooleli jätnud, võib taotleda võimalust jätkata õpinguid gümnaasiumis.

Kui õppur ei lõpetanud kutsekoolis ühtegi kursust, tuleb esitada gümnaasiumi direktorile avaldus ja põhikooli lõputunnistus, et astuda 10. klassi. Kui ametikoolis õpiti pikemat aega, tuleb peale gümnaasiumi avalduse ja põhikooli lõputunnistuse esitada ka kutsekoolist saadud hinneteleht läbitud õppeainete, nende mahtude ja õpitulemustega. Selle põhjal otsustatakse, millisesse gümnaasiumiklassi (kui seal on vabu kohti) tuleks õpilane vastu võtta.

OOTAME SIND AVATUD USTE PÄEVALE 29. märtsil Euroakadeemias Tondi 55 Uuri lähemalt meie kodulehelt euroakadeemia.ee/avatudustepaev

ÕPE EESTI, INGLISE JA VENE KEELES

RAKENDUSKÕRGHARIDUSJA MAGISTRIÕPE Ů SISEARHITEKTUUR JA MOEDISAIN Ů RAHVUSVAHELISED SUHTED Ů KESKKONNAKAITSE Ů ÄRIJUHTIMINE Ů TÕLKIJA

euroakadeemia.ee

Kes on enne kutsekoolis õppima asumist töötanud, võiks taotleda töökogemuse arvestamist (VÕTA) – seda saab kasutada nii kooli sisseastumisel, poolelijäänud õpingute jätkamisel kui ka õppekava vahetamisel.

Pole põhiharidust ega koolikohustust Kes on saanud 17aastaseks, teda ei saa keegi sundida koolis käima, aga elu teeb õige kiiresti selgeks, et napp haridus muudab väga keeruliseks meelepärase töö leidmise.

Seepärast oleks mõistlik igal juhul jätkata õpinguid. Võib teha proovi rääkida läbi kohaliku kooli juhtkonnaga, et seal individuaalse õppekava alusel õppima asuda, minna täiskasvanute gümnaasiumi või kutsekooli, kus teatud erialadel ei seata õpingute alustamisele haridustasemega seotud piiranguid. Põhihariduse nõudeta kutseõpe kestab kuni kaks ja pool aastat.

Lõpetamiseks tuleb õppekava täita täies mahus ning sooritada kutseeksam või erialane lõpueksam.

Selle kohta, millistel erialadel ja kus saab ametit õppida ka siis, kui põhiharidustki pole, saab üksikasjalikku infot siht-

LUUA METSANDUSKOOLI 2017. AASTA KOOLITUSPLAAN METSAMASINA JA MUUDE MOOTORSÕIDUKIJUHTIDE ÕPE

• Linna- ja pargipuude hooldus ning majandamine (120 h) • Linnapuude hooldus (40 h) • Metsaseemnevarumine (30 h)

• Metsaveo mooduli koolitus veokijuhtidele (160 h) • Harvesteri- ja forvarderioperaatori AIANDUS kutseeksamiks ettevalmistav koolitus (26 h) • Metsamarjakasvatus väikeettevõtjale (26 h) METSANDUS • Hekkide rajamine ja hooldus (40 h) • Raietöölise 3. taseme kutseeksami • Kalmistute hooldus, hauaplatside ettevalmistus (40 h) rajamine ja väikeettevõtlus (40 h) • Raied eritingimustes: ohtlike puude MATERJALITÖÖTLUS langetamine (40 h) • Saematerjali kvaliteedi hindamine • Raiete korraldamise metsakasvatuslikud (26 h) alused (40 h) • Ümarsortimendi kvaliteedi määramine ARVUTIKASUTUS puidu ja puidurikete järgi (26 h) • Pilveteenused – võimalus kokku hoida • Metsamajandamist lihtsustavad riist- ja tarkvaralt (26 h) tarkvaralahendused (26 h) • Pilveteenused – nutikalt netis (26 h) • Metsa haldamise tarkvarad (48 h) • GIS metsanduses (30 h) • Metsakasvatuse alused (48 h) * Luua Metsanduskool jätab endale • Metsa ja puidu mõõtmine (30 h) õiguse muuta eelnevat koolitusplaani.

Lisainfot: www.luua.ee või +372 52 54 004 Koolitused on tasuta! Koolituste kuupäevad selguvad jooksvalt!

Luua, Palamuse vald 49203 Jõgeva maakond telefon 776 2111, e-post info@luua.ee

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

Koolitus 7

Vida Press

Kodu toetus on õpiraskustega lapsele väga oluline, mõne mure korral võib otstarbekaks lahenduseks olla ka koduõpe.

Abi Rajaleidja karjäärikeskusest Rajaleidja karjäärikeskused on igas maakonnakeskuses ja sealsed spetsialistid kannavad hoolt selle eest, et noor inimene saaks oma valikud teha teadlikult ja tuginedes asjakohasele infole.

Keskuse poole võib julgesti pöörduda igaüks, kes vajab infot ja tuge oma tulevase elukutse või kooli valikul, töö otsimisel või iseenda tundmaõppimisel. Minna võib üksi, koos sõpradega või vanematega. Aeg tuleks eelnevalt kokku leppida, kuni 26aastastele noortele on teenus tasuta.

Rajaleidja maakonnakeskustes käib koos ka nõustamiskomisjon, kuhu võib pöörduda, kui soovitakse leida lapsele alushariduse omandamiseks sobiv erirühm, lükata edasi lapse kooliminek, leida erivajadusega õpilasele põhihariduse omandamiseks võimetekohane õppekava või klass vmt. Allikas: Rajaleidja

asutuse Innove kodulehel (www.innove.ee/kutseharidus).

Alla 17aastasel on kohustus õppida Kes on koolile käega löönud nooremana kui 17aastasena, peaks arvestama, et tegelikult on ta koolikohustuslikus eas ja vähemalt põhihariduse peaks ta siiski omandama.

Lapsevanemal on mõjuva põhjuse olemasolul võimalus taotleda, et lapsele koostataks individuaalne õppekava, mis loob just temale sobivad õpitingimused. Seejuures tasub teada, et individuaalõppekava ei ole mõeldud ainult neile, kes kipuvad teistest maha jääma: seda võib vajada ka eriti andekas laps. Individuaalne õppekava annab võimaluse edeneda õpinguis vastavalt oma võimetele: andekas laps võib teha ühe klassi läbi näiteks poole aastaga, see aga, kellele õppimine raskusi valmistab, võib seda teha kahe

aastaga. Võimalusi on aga teisigi. Võib lihtsalt end kokku võtta ja jätkata õpinguid selles klassis, kus kool pooleli jäi, olgu siis oma senises või mõnes teises koolis. Lapsevanema soovil või tervislikel põhjustel (selleks on vaja arstitõendit) saab õpilase üle viia ka koduõppele: õpingud jäävad lapsevanema korraldada-vastutada ja kaks korda aastas kontrollitakse koolis, kas õppur on jõudnud ette nähtud õpitulemusteni.

Alla 17aastase noore inimese, kes pole ühegi kooli nimekirjas või on, aga koolis ei käi, võib alaealiste komisjon suunata näiteks kasvatusraskustega laste klassi.

Haridusteega tupikusse jõudnud noor – ja ka tema vanemad – saavad kindlasti nõu ja abi Rajaleidja karjäärikeskusest, mis on olemas igas maakonnas ja kus asjatundja abiga on kindlasti lihtsam õpingute jätkamiseks õiget otsust teha.

TALLINNAÜLIKOOLI

AVATUD

INGLISE ÄRI- JA TAVAKEELE AVALIKUD KURSUSED 30–60 ak/t 198–396 eurot Võimalik liituda käimasoleva

GIIDIKURSUSEGA. FIRMASISENE KEELEKOOLITUS

ak/t alates 23 eurot + km eesti, vene, inglise, saksa, rootsi, itaalia, hispaania, prantsuse, soome ja läti keele õpe avalikes gruppides, individuaalselt ja firmasiseselt.

Õppimine teeb õnnelikuks!

Jõe 5, Tallinn, tel 611 6599, 551 4677 info@generum.ee, www.generum.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2017/18. õppeaastaks

ÕPE

tlu.ee/avatud

Bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele Doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele LÄHEMAT INFOT vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

VALI

VABADUS ISE OTSUSTADA! Esita avaldus 29. jaanuariks.

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

8 Koolitus

Igaühel on ööpäevas 24 tundi Ilumaailm Plaani igapäevaselt oma aega IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Sellele, et kõigil on ööpäevas tunde täpselt ühepalju, ei saa vastu vaielda. Miks on aga nii, et üks jõuab selle ajaga oluliselt rohkem kui teine – ega pea tavaliselt millekski aega une arvelt näpistama?

Kui lugeda intervjuusid, kus omal alal edukad inimesed räägivad sellest, kuidas nad on eduni jõudnud, hakkab silma, et paljude jutus kordub üks ja seesama mõte: andekuse ja töökuse kõrval on edu aluseks ka oskus oma aega plaanida. See omakorda eeldab iseseisvust mõtlemises ja tegutsemises.

 Soeta korralik märkmik, kuhu saad kõik, mis tegemist ootab, üles tähendada ja siis, kui see tehtud, maha tõmmata.  Kui sageli kipub palju asju tegemata jääma, tee endale päevaplaan.  Kas oled lõokese või öökulli tüüpi? Kavanda olulisemad tegemised oma loomupäraselt aktiivsesse aega – kas hommikusse või õhtusse.  Pea päevaplaanist kinni. Kui tekib harjumus kindlal ajal süüa, õppida, puhata jne, ei võta ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine palju aega.  Mõtle kaugemale ette ja pane kirja tulevikus ees ootavad kohustused. Kui vaja, jaga selle täitmine osadeks ja pane sobivatele kuupäevadele kirja, mis millal teha vaja.  Pikki plaane tehes pane kirja eesmärgid (ja nendeni jõudmiseks vajalikud tegevused), mida tahad saavutada mõne aastaga.  Ära võta endale liiga palju kohustusi. Kui tegemata töid ja täitmata kohustusi saab liiga palju, võib see kergesti viia selleni, et lööd igasugusele planeerimisele üldse käega, leides, et ei tule sellega toime.  Kavanda igasse päeva kohustuste kõrvale ka oma lemmiktegevusi. Ära unusta sporti.  Iga nädala lõpus vaata tehtu üle ja täpsusta lähiaja plaane. Aega planeerides leiad lõpuks ka endale sobivaima koormuse, et asjadega muretult toime tulla.

Vida Press

Igaühel isemoodi Ajaplaneerimise koolitustel soovitatakse sageli soetada märkmik, et kõik vajalik oleks silma all. Muidugi võib kasutada ka elektroonilist märkmikku või telefoni, aga miskipärast kinnitavad paljud, kes on tavalise kalendermärkmiku kasutusele võtnud, et just pabermärkmiku varasemate lehekülgede sirvimine innustab kokku pandud plaanidest kinni pidama.

«Mina sattusin ajaplaneerimise kursusele täiesti juhuslikult – sain selle kingituseks,» räägib Tartu ülikooli filoloogiatudeng, 24aastane Kadri. «Olin

alguses üsna skeptiline, kas sellest ikka on mingit abi loota, samas andsin endale aru, et olen oma asjadega ülearu sageli lootusetult puntras, miks siis mitte proovida.»

Puntrasoleku põhjustest Kadril puudust polnud: ta on abielus, peres kasvab kohe kaheaastaseks saav poisipõnn, õpingute kõrvalt käib Kadri poole kohaga tööl, sest teisiti ei tuleks tudengipere toime, trenni tahaks jõuda, õppida on vaja ... «Ühtelugu vaatasin kadedusega oma sõbrannat: tal on kaks last, samamoodi pere kõrval kool ja töö – aga ta saab absoluutselt kõigega hakkama. Ta jõuab käia teatris, kontsertidel, igasugustel matkadel või niisama looduses lonkimas,» räägib Kadri. «Ega ma oma kadedust saladuses pidanud, tema mulle meie sõprade pundiga selle kur-

suse lõpuks sünnipäevaks kinkiski.»

Näed iseenda tublidust Kadri tunnistab, et kasulikku sai ta sellelt kursuselt palju, kõige tulusamaks peab aga sealt alguse saanud kommet kasutada pabermärkmikku. Nüüd on sellest saanud juba harjumus. «Ühel päeval näitas koolitaja meile oma märkmikku ja rääkis, kuidas teda ennast motiveerib väga varasemate lehekülgede sirvimine: näed, kui palju oled seal saanud kirjapandud asju maha kriipsutada, oled järelikult endale võetud kohustustega kenasti toime tulnud ja on põhjust enda üle uhke olla,» kirjeldab ta.

«Niipea, kui ma seda nägin, teadsin kohe, et sellest võib mullegi abi olla. Ma olen just see tüüp, kes vajab keskmisest rohkem kiitust ja tunnustust. Ega keegi kõrvalt selle eest väga kiitust jagama hakka, et oma igapäevaeluga talutavalt toime tuled, märkmikus on aga iga maha tõmmatud rida – seega ära tehtud! – puhas tunnustus.»

Kadri naerab, et esialgu tuli tal palju vaeva näha sellega, et püsiks meeles kohustused kirja panna, aga nüüd, kui mõni asi, mis ärategemist vajab, pähe tuleb, sirutub käsi kõigepealt märkmiku järele: «Kui on kirjas, tean, et saab kindla peale tehtud. Soovitan tõsimeeli seda süsteemi kõigile!»

tagatisi KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Öeldakse, et kes on kord mõne ilueriala selgeks õppinud, sel pole kunagi tööpuudust karta: alati ja kõikjal on inimesi, kellele ilus ja nooruslik välimus on oluline ja kes seetõttu kasutavad iluteenuseid korrapäraselt.

Ei saa aga unustada, et ilumaailm areneb uskumatult kiiresti ja inimesel, kes tahab selles valdkonnas töötades olla edukas ja konkurentsivõimeline, tuleb ennast töö kõrvalt pidevalt täiendada. Üha enam tuleb selles valdkonnas kasuks ka võimalikult mitmekülgne haridus: näiteks kui lisada meditsiinikoolist saadud teadmistele kosmeetikuõpe või täiendada iluerialasid ettevõtluse alustega, on tulemuseks unikaalne teadmiste ja oskuste kombinatsioon, mis annab tööturul olulise eelise.

Lühikursus andis esimese ameti «Mina olin kaks aastat lapsega kodus, siis otsustasin minna küünetehniku lühikursusele,» räägib Ele (27), kes tegi esime-

ELU MUUTEV ÕPE!

ILUKOOL Iluteenindaja koolitus Iluteenindaja koolitus Ripsmete ja kulmude keemiline värvimine ning kulmude korrigeerimine Maniküürikoolitus Looduskosmeetika töötuba Sisekujundus kodus Jumestus iseendale Küünetehniku koolitus Pediküürikoolitus Klassikaline näohoolitsus ja jumestamine Depilatsioonikoolitus

KOOLITUS- JA NÕUSTAMISKESKUSE

KOOLITUSKAVA

KEVAD 2015

06.02 –31.05 06.02 –19.05 06.02 –08.02

1600 € 1200 € 47 €

13.02 –17.03 28.02 02.03 –16.03 07.03 –08.03 08.03 –26.04 17.03 –15.04 03.04 –12.05 25.04 –27.04

270 € 24 € 54 € 42 € 390 € 300 € 360 € 68 €

ÄRIKOOL

TEHNIKAKOOL E-kursus: Arvutigraafika Tõstukijuhikoolitus E-kursus: Graafikat sisaldavate materjalide loomine Microsoft Publisheriga MS Exceli baaskoolitus MS Excel algajale – alustame nullist MS Excel algajale – kuidas Excel arvutama panna MS Excel edasijõudnule – andmeanalüüs ja aruandlus MS Excel edasijõudnule – sissejuhatus andmeanalüüsi MS Excel spetsialistile – erinevat tüüpi funktsioonide kasutamine MS Excel spetsialistile – andmeanalüüs diagrammide ja Pivoti tabelite abil MS Excel spetsialistile – eelarvete koostamine, töölehe kaitse, ühistöö Päikeseenergia ja päikesepaneelide kasutamine ning paigaldamine Tõstukijuhikoolitus Elektroonikaseadmete käsijootmise koolitus Päikeseenergia ja päikesepaneelide kasutamine ning paigaldamine

30.01 –09.04 02.02 –04.02 05.09 –13.11

120 € 190 € 99 €

14.02 –28.02 14.02 20.02 –22.02 28.02 –30.03

104 € 26 € 52 € 182 €

28.02

32 €

06.03 –13.03

84 €

28.03

48 €

30.03

32 €

23.03 –25.03

185 €

23.03 –25.03 09.05 –25.05 01.06 –03.06

190 € 255 € 185 €

E-KURSUS: Turismimajanduse alused Sünge turismi (memoryscapes) koolitus

225 € 395 € 345 € 1690 €

01.03 –05.06 30.03 –31.03

85 € 95 €

28.01 25.02 01.04 29.04 03.06

35 € 50 € 50 € 50 € 40 €

11.02 14.04 13.05

28 € 26 € 28 €

01.02 04.03 22.03 03.05

28 € 26 € 26 € 28 €

11.05 19.05

36 € 60 €

07.02 28.03 06.04 11.04

26 € 40 € 26 € 40 €

Küpsetamiskoolitused

595 € 240 € 290 € 130 € 130 € 595 € 240 € 290 € 130 €

01.02

60 €

15.02 –01.03 22.03 –29.03

136 € 96 €

märts 2017

290 €

Meistriklass

19.04 –23.05

135 €

Fruktodisain – suvepidude eri Martsipanist ja suhkrumassist lillede meistriklass

02.02 –03.02 03.02 13.02 –15.02 14.02

62 € 42 € 130 € 60 €

Toiduhügieeni koolitus Suvetoitlustuse teenindaja koolitus Toiduhügieeni koolitus Suvetoitlustuse teenindaja koolitus

Töötervishoid ja esmaabi

Esmaabiandja väljaõppekursus Esmaabiandja täienduskoolitus Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse täiendusõpe

03.02 –18.02 01.03 –25.03 14.03 –25.03 17.03 –12.05

TURISMIKOOL

19.01 –25.05 19.01 –02.03 16.03 –27.04 11.05 –25.05 04.02 –18.02 04.03 –17.06 04.03 –08.04 22.04 –27.05 03.06 –17.06

Raamatupidaja täiendkoolitused

UUS! Põllumajanduses tegutseva FIE raamatupidamine, maksud ja tuludeklaratsiooni täitmine Põllumajandusettevõtte raamatupidamine Palga-, erisoodustuse ja ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestus Raamatupidamise praktika programmi Merit toel Ettevõtte töökorralduslike dokumentide vajalikkus ja nende koostamine

Puitmööbli restaureerimine Maalritööd siseviimistluses Torutööde lukksepa koolitus Sepatööde baaskursus

TOIDUKOOL

Raamatupidaja õpe

Raamatupidaja koolitus (neljapäeviti) Raamatupidamise algõpe (neljapäeviti) Raamatupidamine edasijõudnutele(neljapäeviti) Majandusaasta aruanne (neljapäeviti) Majandusaasta aruanne (laupäeviti) Raamatupidaja koolitus (laupäeviti) Raamatupidamise algõpe (laupäeviti) Raamatupidamine edasijõudnutele(laupäeviti) Majandusaasta aruanne (laupäeviti)

EHITUSKOOL

Pritsküpsised Pritstehnika Tordid I osa Tordid II osa Viini saiad Kokkame ja küpsetame koos lastega

Lihtsalt ja tervislikumalt!

Meisterdame pühadeks jänkusid! Üllatustort emadepäevaks Kodukokkajate koolitussari

Sushi Sefiiritort Teeme ise pastat!

Sushi

Tööalased koolitused

khk.ee/koolitus, tel 7361 831, koolitus@khk.ee, Tartu, Kopli 1 A, 2. korrus

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

Koolitus 9 Iluteeninduse erakool

mas töötades on üks edu mitmekülgne haridus se kursuse läbi viie aasta eest.

«Mõte tuli kõigepealt sellest, et kõikvõimalikes foorumites jäid ühtelugu ette murelikud küsimused: kas keegi teab head küünetehnikut, kiiresti oleks vaja – tundus, et tööd pole selles vallas just keeruline leida.» Ühtki eriala noorel pereemal varem polnudki: pärast gümnaasiumi lõppu kolas ta mõnda aega laias ilmas ringi, siis abiellus ja pidas küll plaane õppima minna, aga jäi hoopis lapseootele.

«Kui laps sai kaheseks, hakkasin mõtlema, et kaua ma siin kodus siis nüüd istun – peaks tööle minema. Aga kuhu, kui mingit eriala pole? Mõtlesin, et panen lapse lasteaeda ja proovin saada kaubanduskeskusse klienditeenindajaks,» räägib Ele. «Paraku pojale lasteaed sugugi ei sobinud ja see tähendas, et kellast kellani vahetustega töötamist ei saa ma endale lubada. Siis otsustasimegi abikaasaga, et teen läbi iluteeninduskooli lühikursuse, pärast seda saan ehk võimaluse kusagil õhtuti või nädalavahetustel töötada ja nii saaksime kahepeale lapse ikka hoitud.»

Koolitustel lõppu ei paista Kursustel õppimise ajaks tulid appi vanavanemad, kes lapsehoidmise omavahel ära jagasid.

Nii sai Ele õige kiiresti kätte oma elu esimese ametioskusi kinnitava paberi.

«Ega ma kohe ennast kuskile salongi pakkuma ei tihanud

minna,» meenutab ta. «Tänapäeval on sotsiaalmeedia ju see, kus info imekiiresti levib. Pakkusin kõigepealt oma tuttavatele võimalust, andsin Facebookis teada, et pakun teenust – alustasin FIEna. Tasapisi hakkas kliente kogunema.»

Eriti rõõmustas naist see, et ta sai oma tööaegu ise klapitada just nii, nagu lapse kõrvalt kõige paremini sobis. «Muidugi oli väga tore ka see, et tundsin kohe algusest peale: mulle tõepoolest meeldib see töö,» märgib ta. «Vabal ajal aina uurisin internetist lisa ja päris kähku mõistsin, et tahan ennast selles vallas põhjalikumalt koolitada.»

Praeguseks on Ele läbi teinud poolteise aasta pikkuse kaugõppekursuse ja mitu lühemat koolitust ning tunnistab, et lõppu ta oma õpingutel ei näe.

«Esiteks tahaksin põhjalikumalt süveneda ettevõtluse põhitõdedesse, sest oma salongi plaan on nüüd juba päris kindel.

Teiseks tuleb iluvaldkonnas pidevalt ära kasutada lühemaid koolitusi, et püsida kursis kõige uuemate suundade ja võimalustega. Eks ole tõsi ka see, et mida rohkem oskad ise teha, seda parem – ei piirdu ka mina juba praegu ainult küünetehniku tööga,» räägib ta. «Kaugem plaan on aga minna õppima tervishoiu kõrgkooli, sest kui juba oma ettevõte luua, siis on mul sellega üsna suured plaanid. See kõik nõuab aga teadmisi – õppida tuleb!»

KOMMENTAAR

Tähtis on püsida konkurentsis Eesti Iluteeninduse erakooli direktor Aimar Karu: «Ilus ja nooruslik olemine on tänapäeval muutunud elementaarseks ja iluteenuste pakkujail on tihtipeale pidevalt käed tööd ja märkmikud-äpid järjekorralisi täis. Iluvaldkonnas on tähtis kogu aeg konkurentsis püsida: olla kursis uute trendide ja värskeimate võimalustega. Kosmeetikamaailma arengud on jõudnud ju selleni, et paljusid toiminguid, mis varem oleksid nõudnud skalpelli või täitesüste, saab nüüd teha märksa kliendisõbralikumal viisil, see aga tähendab, et kosmeetikuilt tuleb oma teadmisi-oskusi pidevalt täiendada.

Eesti Iluteeninduse erakool pakub võimalust nii pikaks ametiõppeks kui ka lühemateks koolitusteks. Jaanuaris on taas algamas kosmeetikute ja juuksurite ametiõpe päevases vormis, märtsis kaugõppes – neile, kes tulevad õppima teise kooli, töökoha ja/või pere kõrvalt.

Uudisena on nüüd võimalik õppida kosmeetik-müügikonsultandi eriala, kus õpingute käigus omandatakse vajalikud teadmised ka müügi põhimõtetest. Ametioskuste kõrval õpitakse ka ettevõtluse aluseid, nii võib lõpetanu ise enda tööandjaks hakata.

Iluteeninduse erialadel vajalikuks täiendusõppeks on lühemad kursused, kus õpetatakse maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, jumestust ning ripsme- ja küünetehnikuoskusi. Sellise põhioskuste teemantkursuse läbimine annab võimaluse kiiresti mõnes ilusalongis tööd saada või ise endale kliente otsida.

Tänu nüüdisaegsetele tehnoloogiatele, tasemel õppejõududele ja väga tugevale praktikabaasile saab siit kindlalt kinnistunud oskused.

Kool teeb koostööd innovatiivsete Euroopa kaubamärkidega, andes õpilastele võimaluse harjutada parimate tehnikate ja vahenditega.

See on kvaliteedikinnitus ka tulevastele tööandjatele.

AMETIALASED KOOLITUSED Tallinnas

27.01 SÕBRAPÄEVA ERI! Väikelaste loovtegevused lastega töötajatele 16.02–17.02 Erivajadustega laste märkamine ja toetamine koolieelses eas 10.03 Väikelapse kõne areng 30.03–2.06 Hooldustöötaja koolitus koos juhendatud praktikaga

Tartus

23.01 UUS! Kuidas vestelda lapse murest nii, et kõik võidavad 25.01 Loov- ja rollimängud koolieelses eas 27.01 UUS! Lapsehoidja kutsealaga seotud õigusaktid 7.02–20.06 Tegevusjuhendaja koolitus

27.01–12.04 Sekretär-juhiabi kursus 30.01–28.02 Raamatupidamise jätkuõpe 10.02 UUS! Suhtekorraldus sekretäritöös 1.03 FIE maksud ja raamatupidamine 3.03 Palgaarvestus Soome raamatupidamises

luwi

24.01–21.04 Sekretär-juhiabi kursus 27.01 Etikett 3.02–10.02 Dokumendihaldus arvutil ja arhiivindus 8.02 UUS! Väiketootja ja e-kaupmehe logistika

WWW.REITING.EE | TEL 733 3690, 652 5982 | KOOLITUS@REITING.EE | FACEBOOK: REITING

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOLI ALGAVAD KOOLITUSED KOOLITUS

ALGUS

KOOLITUS

ALGUS

KOSMEETIKU ALGÕPE

30.01.2017

JUMESTAJA ALGÕPE

4.02.2017

UUS! KOSMEETIKMÜÜGIKONSULTANT JUUKSURI ALGÕPE KOSMEETIKU ALGÕPE KAUGÕPE JUUKSURI ALGÕPE KAUGÕPE MANIKÜÜR PEDIKÜÜR KÜÜNETEHNIKU ALGÕPE

30.01.2017

RIPSMETEHNIK JUMESTAJA-KÜÜNETEHNIKRIPSMETEHNIK (sisaldab lisaks maniküüri,pediküüri, depilatsiooni, kangas, geeli- gelakkimise tehnikat) MANIKÜÜR-KÜÜNETEHNIK MANIKÜÜR-PEDIKÜÜRKEHAHOOLDUS-MASSAAŽ

4.02.2017 4.02.2017

MASSÖÖR DEPILATSIOON

30.01.2017 4.03.2017 4.03.2017 4.03.2017 11.02.2017 11.02.2017 4.02.2017 4.02.2017

PEDIKÜÜR-KÜÜNETEHNIK

4.02.2017 4.02.2017 11.02.2017

MANIKÜÜR-PEDIKÜÜRKÜÜNETEHNIK

4.02.2017

MANIKÜÜR-PEDIKÜÜR

4.02.2017

KIIREMATELE TASUTA TÖÖVAHENDITE STARDIKOMPLEKT.

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

10 Koolitus

Tee tutvust oma tulevase ametiga Vahel juhtub, et noor inimene on õppima asudes valinud eriala üsna juhuslikult – kas hästi kõlava nime järgi või seetõttu, et sõber on otsustanud sama eriala õppima minna. Siiski oleks mõistlik viia end valitud ametiga pisut paremini kurssi, siis pole karta, et juba õpingute alguses erialas pettutakse.

Asja tasub uurida tuttavatelt, kes sama eriala õpivad või juba selles ametis töötavad, üsna hea ülevaate võib aga saada ka Rajaleidja ametite andmebaasist (ametid.rajaleidja.ee).

Andmebaas, kust saab teada, milliseid ameteid on üldse olemas, täieneb pidevalt, üks viimasel ajal lisandunud ametikirjeldusi annab näiteks ettekujutuse fotoelektriliste elektritootmisseadmete paigaldaja tööst – kas olete varem sellest midagi kuulnud? Ametite andmebaas ongi loodud selleks, et iga huviline saaks järele uurida, mida selles ametis igapäevaselt teha tuleb, ja selle alusel oma valikut kaaluda. ÕL

Ametit valides mõtle tervisele Tulevast eriala valima hakates tasub mõelda töö iseloomule ja töötingimustele, aga ka töökeskkonna ohuteguritele, mis teatud asjaolude kokkulangemisel võivad tervise ohtu seada.

Tervist mõjutavad mürgised ained, masinate müra ja vibratsioon, sotsiaalsed ja psühholoogilised ohutegurid, valed töövõtted ja tööasendid, raske füüsiline töö, kliima jmt. Näiteks võib floristil ilmneda lilledega töötamisest põhjustatud heinapalavik või väetisest tingitud allergia, kokal võivad tekkida pikast püstijaluolekust ja kuumusest tingitud probleemid, juuksuril sundasendist tingitud lihase- ja liigesevalud ning kemikaalidest põhjustatud allergia jne.

Kui töö on põnev ja perspektiivikas või muul moel väljakutseid esitav, ei tohiks võimalikud ohud elukutsevalikut liialt mõjutada. Ka kõige suuremate riskidega töö korral on tähtis teadlikkus, ohutusnõuete täitmine ja keskendumine sellele, kas ja kuidas on võimalik toime tulla nii, et tervis saaks võimalikult vähe kahjustatud.

Näiteks kontoritööl arvutiga töötades saab inimene väga palju ise teha, et tervist säästa: silmaharjutused, korrapärased puhkepausid, sirutused jms.

Mürarikkal ehitusel töötav inimene saab kanda tööohutuseks ettenähtud vahendeid: kiivrit, kõrvaklappe, näomaski jmt.

Igal juhul tasub ametikirjeldustest vaadata, milline on mingi ameti töökeskkond, kas sellele ametikohale asujale on mingeid tervisenõudeid ja milliseid ohutegureid võib esineda seal töötades. Saadud info alusel saab igaüks järele mõelda, kas tal võib selles ametis terviseprobleeme tekkida.

Kui tekib kõhklusi, kas huvipakkuv elukutse tervist arvestades ikka saab kõne alla tulla, tasub nõu pidada nii karjäärinõustaja kui ka perearstiga. Allikas: Rajaleidja

Millal on õige aeg ha ees ootavateks eksam KRISTJAN ARRAS

Kõigepealt tuleks luua õppimiseks süsteem, soovitavad nõusOlete märganud, et eksa- tajad: vaadata üle materjal, mõelda läbi, millise aine eksamiteks valmistumisel kipub ikka ja jälle juhtuma miks valmistudes vajad rohkem üks ja seesama: üks päev aega, kus saad kiiremini hakkajääb puudu. Ehk prooviks ma. Kui kindel plaan koos, tuseekord siis lihtsat nippi – leks sellest võimalikult täpselt alustaks õppimisega paar kinni pidada. leht@ohtuleht.ee

päeva varem? Siis saaks eksamieelsel päeval puhatagi.

Alusta vastumeelseimast Õppimisele tuleks läheneda sisuliselt ja lugeda materjali loo-

Kõik koolitused leiad

www.kultuur.ee

Estonia pst 5a ja Vene 6 Tel 5690 1707, 630 6508

Keeled ei küsi leiba... | inglise keel | vene keel taasalustajatele | | hispaania keel | heebrea keel algajatele | | saksa keel | soome keel |

Kes otsib, see leiab!

gilises järjekorras: siis ei ole ohtu, et tervik kaob detailide taha ära. Iga päev tuleks üle vaadata kaks või kolm valdkonda, alustades sellest, mis on kõige vastumeelsem: kui ees ootab meelepäraseim osa, on lihtsam end innustada.

Materjali mehaanilisest läbilugemisest on vähe kasu. Enne uue teema või peatüki juurde asumist püstita endale eesmärk, mõtesta lahti, mida tahad teada

saada. Nii jääb loetu paremini meelde. Mõtle läbi, kas alustad kirjalikest ülesannetest või teooria kordamisest. Tee märkmeid, kasuta konspektis olulise rõhutamiseks värvilisi allakriipsutusi või kleepse märksõnadega.

Abi kolmest lugemisest Materjali tõhus läbitöötamine eeldab kolme lugemiskorda: kõigepealt ülevaatlik ja tutvuv,

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Järgmine koolitusteemaline Õhtulehe ajakiri

Kooli ABC ilmub 14. märtsil 2017

Info ja reklaami tellimine: assol.aru@ohtuleht.ee, tel 614 4042

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

Koolitus 11 Vida Press

Kümme nippi, kuidas stressiga toime tulla Pingelisel eksamiteajal kipub stress kergesti võimust võtma.

Mida teha, et mitte selle võrku sattuda?  Tee endale selgeks, mis sinus pingeid põhjustab. Et vaenlast võita, tuleb teda kõigepealt tundma õppida.  Hoolitse oma keha eest. Söö tervislikult (puuviljad, köögiviljad jms), väldi suures koguses kohvi või alkoholi, suitsetamistbja erguteid. Hädavajalik on piisav ööuni (keskmine unevajadus on igal inimesel erinev) ja mõõdukas füüsiline koormus (tee vähemalt kolm korda nädalas trenni, vähemalt 20–30 minutit korraga).  Tee asju, mis sulle meeldivad. Kuula muusikat, käi jalutamas, loe raamatuid, vaata filme. Tee seda nii, nagu endale rohke meeldib: kas üksi või koos sõpradega.  Plaani oma aega. Tee ees ootavatest ülesannetest nimekiri, luba endale väike preemia, kui saad midagi maha kriipsutada, ära end tegematajätmiste pärast väga karmilt hukka mõista, vaid tee uus plaan ning püüa sellest kinni pidada. Pane tegevused nimekirjas tähtsuse järjekorda ja ära võta liialt palju kohustusi – õpi tundma oma piire ja nendega arvestama.  Vaatle olukorda eemalt. Tuvasta tegutsemistahet halvavad mõtted ning põhjenda endale, miks need mõtted on sinu jaoks kasutud. Tea, et mida rohkem keskendud negatiivsele, seda raskem sul on. Püüa mõelda positiivselt – kõik oleneb sellest, millise nurga alt midagi vaadata.  Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa mõjutada. Õpi hingamis- ja lõdvestustehnikaid, mis aitavad kontrollida iseenda emotsionaalset ja füüsilist seisundit.  Suhtle teiste inimestega. Kui on mõni mure, jaga seda – juba probleemide sõnastamine võib aidata näha asju uues valguses ja leida lahendusi.  Püüa mitte olla perfektsionist. Mõtle, et sa ei saa teha alati kõike kõige paremini või olla igas valdkonnas parim. Ei peagi!  Arenda oma õpioskusi. Osale mõnel kursusel, mis aitab end kurssi viia õpi- ja mälutehnikatega – neist võib olla palju abi.  Otsi abi. Kui tunned, et ise hakkama ei saa, pöördu oma (kõrg)kooli või piirkonna nõustajate poole.

Allikas: Tudengiveeb

akata õppima miteks? siis süvenev ja lõpuks kordav.

Kui mõni koht jääb arusaamatuks, siis kirjuta tekkinud küsimused üles, et neid konsultatsioonis õpetaja või mõne kaasõpilase käest uurida. Õpi parasjagu, liigne usinus võib kaasa tuua kurnatuse, väsimuse ja mälu halvenemise. Öeldakse, et mälu vastuvõtlikkus on hea 45 minutit järjest.

Seejärel võiks teha 15minutilise pausi (ära ainult anna järele kiusatusele see pikemaks venitada!) ja sel ajal end liigutada – teha kergeid võimlemisharjutusi ja hingata kas või aknal värsket õhku. Igaüks peab ise teadma, milline aeg ööpäevast on talle õppimiseks sobivaim. Öist õppimist tuleks siiski võimalusel vältida – öö on magamiseks.

Uneaega vajab inimene 8–10 tundi, eksamite eel võib unevajadus pinge ja koormuse suurenemise tõttu muutuda suuremakski.

Võta põrumist rahulikult

TALVINE VASTUVÕTT 2017

Kui eksam läks kehvasti, unusta see – läks nagu läks, see on juba juhtunud. Läbikukkumise korral keskendu parem järeleksamiks valmistumisele, oodatust kehvema hinde puhul mõtle aga sellele, et ühe eksami tulemus ei näita veel sinu tegelikke väärtusi.

Robotitehnik (jätkuõpe)

1 a.

Juuksur

1,5 a.

Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe)

1 a.

Oluline on pidada eksamite ajal kinni kindlast päevaplaanist – siis ei juhtu, et ärkad päev enne eksamit, kui enam nagunii midagi ära teha ei jõua. Pane aegsasti kirja ka see, kui palju jätad endale aega suhtlemiseks ja huvitegevuseks, kui palju õppimiseks – lakkamatult tuupida nagunii ei jaksa.

Õppetöö algus 6.03.2017

Õppetöö algus 30.01.2017

Õppetöö algus 6.03.2017

Üksi või koos sõpradega?

Ära lase ajal tühja joosta Aega – näiteks pool tundi päevas – on võimalik juurde võita õige lihtsalt: lühendades lõunapausi või lihtsalt varem ärgates.

Targalt aega kasutades tuleb viie päevaga kokku kaks ja pool tundi lisaaega õppimiseks, mis on endale vaba õhtupooliku korraldamisel väga vajalik.

3 a.

Tõhus õppimine eeldab kolme lugemiskorda: ülevaatlikku ja tutvuvat, siis süvenevat ja lõpuks kordavat.

Kas õppida üksi või üheskoos?

Ennekõike tuleb valik teha selle järgi, mis endale sobib – on ju neid, kes suudavad keskenduda vaid rahus ja vaikuses, omaette.

Mitmekesi koos õppimine võib osutuda väga kasulikuks materjali kordamise etapis, siis, kui kõigil on asjast juba ettekujutus olemas. Kõige olulisem on üheskoos õppimise juures see, et kõik oleksid asjast ühtviisi huvitatud – muidu kukub välja lihtsalt jututuba, kus on küll lõbus, aga eksamiks valmistumisel sellest erilist kasu pole.

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Neljapäev, 19. jaanuar 2017

12 Koolitus REKLAAMTEKST

Keskkonnakaitse eriala avab elus uusi tahke ja võib kujuneda väärt elukutseks

K

ui mõtleme aianduskoolile, siis mõtleme Räpinale - ja põhjusega, sest Räpinas on aiandust õpetatud juba üle 90 aasta. Räpina on läbi ja lõhki aianduskool, siin õpetatakse floristikat, aiandust ja maastikuehitust nii kesk- kui ka põhihariduse baasil, noorem- ja abiaednikuks võib saada ka eelneva põhihariduseta.

Aianduserialade kõrval õpetatakse siin veel rahvuslikku käsitööd ning uue viienda taseme õppekava alusel ka keskkonnakaitset.

Kooli maine on alati olnud väga hea. Lisaks turvalisele ja looduslähedasele elukeskkonnale on Räpina Aianduskooli trump pikaajaline kogemus, aga ka aastakümnete jooksul välja kujundatud korralik õppemajand, kuhu kuuluvad avamaa tootmispõllud, kollektsioonaiad, õppekasvuhooned, Sillapää mõisapark ja haljasalad.

Kutseõpe annab tööoskused Kui vaadata aspekte, mis eristavad kõrgema ja madalama elatustasemega riike, siis üks neist on kutsehariduse populaarsus. Üsna selgelt ilmneb, et kõrgema elatustaseme-

ga riikides Euroopa lääne- ja põhjaosas on kutseharidus ühiskonnas kõrgelt hinnatud ja suurem osa noortest omandab kohustusliku hariduse käigus ka kutse. Mitte nii heal järjel olevates Euroopa ida- ja lõunaosa riikides piirdutakse liigagi tihti kohustusliku või üldkeskharidusega.

Selles, kas minna kõigepealt kutseõppesse ja seejärel akadeemilisse õppesse või teha vastupidi, ei pruugi vahet olla. Tihtilugu on elus nii, et summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Kõige olulisem nii üksikisiku kui ka ühiskonna jaoks on pärast üldhariduse omandamist õpinguid jätkata ja tööoskused selgeks saada.

Vilistlastel jagub tunnustavaid sõnu Elis Sepp lõpetas Räpina aianduskooli 2015. aastal keskkonnakaitse erialal. Enne aianduskooli astumist mõtles ta pikalt mida seal õppida, sest valikuid oli kaks: aiandus ja keskkonnakaitse. Valik langes lõpuks keskkonnakaitse eriala kasuks. „Sel erialal on kohustuslik käia praktikatel, tänu sellele sain juba õpingute ajal väärtuslikke kogemu-

si,” rääkis Elis. „Esimesel aastal käisin oma värskelt omandatud teadmisi rakendamas Tallinnas Nõmme loodusmajas, kus olin abiõpetaja. Veel käisin praktikal Läänemaal Matsalu külastuskeskuses ja Otepääl keskkonnaameti kontoris. Sain suurepäraseid elamusi ja väärt kogemusi.”

Elis jätkab õpinguid Eesti Maaülikoolis vee- ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia erialal. „Sain Räpinast baasteadmised looduse kohta, mida on nüüd ülikoolis vaja läinud,” märkis Elis. „Mulle meeldisid omal ajal Räpina aianduskoolis õppides kõik õppeained, erilised lemmikud olid Eesti kalad, botaanika, ornitoloogia ja loodusturism. Kõigile, keda huvitab, milliseid kalu leidub meie veekogudes, milline õhusaasteallikas saastab kõige rohkem õhku, kuidas kirjutada üks korralik keskkonnakaitseline projekt või kuidas säästlikult ja otstarbekalt majandada oma metsa, on Räpina aianduskooli keskkonnakaitse eriala päris kindlasti hea valik.”

Marek Järvikut, kes lõpetas aianduskooli aastal 2015, olles enne seda teinud läbi kõik kõrghariduse etapid ja jõudnud välja doktoriõppesse, ajendas keskkon-

nakaitse eriala õppima huvi looduse vastu. Kuskil tagaplaanil tiksus mõte Räpinas õpitud erialaga ka kuhugi tööle saada. Siiski nendib Marek, et väljundeid on ka teisi. „Mul on enda lapsed koduõppel, ma õpetan oma lapsi ise,“ selgitab kolme lapse isa. „On ülimalt hea, et sain aianduskoolist suurepärase loodusetundmise, oskan lastele rääkida, mis taim või putukas see on. Just Räpina aegadel õppisin märkama ja nägema loodust enda ümber - see oskus mul nii kesk- ja kõrghariduse kui ka senise elukogemuse poolelt puudus.“ Järvik ei näe vahet, millise taseme haridusest alustada - kas minna pärast keskhariduse omandamist kõrg- või kutsekooli. Ta leiab, et tema puhul on keskkonnakaitse erialal õppimine läinud täie ette.

Järjekord sõltub võimalustest

Talvine vastuvõtt keskkonnakaitse uuele õppekavale Õppetoo algab 6. veebruaril 2017.

Sinu jaoks on aianduskoolis õppimiseks alati vaba koht!

Saad praktilised teadmised Eesti loodusest, keskkonnahoiust, looduskaitsest, loodusharidusest.

Uus 2,5aastane õppekava!

Vaata ka meie teisi erialasid ja kursuseid!

Millises järjekorras haridust planeerida, sõltub võimalustest. Kas nüüd, kus tal on taskus keskkonnakait-

sespetsialisti diplom, teeks Marek Järvik õppimisjärjekorra teistpidiseks? Mees märgib, et valikud pole kunagi lihtsad ja paljuski on need seotud ka eluliste küsimustega: kas see kool on mulle lähedal, kas ma saan elamispinna jne. „Kui ma oleksin Põlvamaalt pärit ja aianduskool jääks mulle lähedale, oleks see väga oluline argument minna sinna õppima,“ arutleb Järvik. „Kui mu esimene valik oleks kõrgharidus ja ma sisse ei saaks, oleks eriala õppimine kutsekoolis täiesti mõistlik.“ Järvik leiab ka, et esimese elukogemuse saamine ning suhtlusvõrgustiku kujunemine on viis leida edaspidiseks eluks võimalusi. Keskkoolilõpetajad ei tea veel täpselt, mida nad vajavad, gümnaasiumid ei anna piisavat ettekujutust erialadest ja sellest, mida elus tegelikult vaja võib minna. „Kutseharidus seevastu annab erialast tõelise pildi: kas see meeldib mulle või ei, kas ma jätkan sel erialal või mitte.“ Indrek Sarapuu

Uus õppekava avardab võimalusi äpina aianduskooli keskjuhtõpetaja konnakaitse n Õnne Rämman rääkis, et uues õppekavas on pööratud suuremat tähelepanu looduslike koosluste ning taime- ja lootundmaõppimisele, maliikide võõrkeelele, seadusandlusele ja keskkonnakaitseliste projektide koostamisele. „Suurendasime ka arvutiõpetuse ja geoinfosüsteemide õppe mahtu, samuti praktika mahtu ettevõtetes,” selgitas Rämmann. „Õppekavasse tõime uute moodulitena sisse loodushariduse ja uurimistöö alused. Loodushari-

R

duse moodulis õpetame loodushariduslike õppeprogrammide ettevalmistamist ja korraldust.

Uurimistöö aluste moodulis teeb õppija uurimistöö, mis on ühtlasi selle õppekava lõputöö ning seotud konkreetse ettevõtte või asutuse probleemistikuga.”

Juhtõpetaja tõdes, et muutused õppekavas tingis elu ise: „Enne seda oli meil ümarlaud tööandjate esindajatega, kus selgitasime välja tänase töömaailma vajadused. Sellest lähtuvalt kohandasime keskkonnakaitse õppekava kvalifikatsiooniraamistiku viienda taseme nõudmistega.”