Koolitus jaanuar 2019

KURISTIK P PLAANIJA LAANIJA J JA AT TEGIJA EGI VAHEL. ÕPI AEGA JAGAMA. MIS VÄGI VEAB NU TAAS KOOLIP TÄISKASVANU KOOLIPINKI? 13 HEAD PÕHJUST VALIDA AMETIKOOL

„Kunagi ei ole hilja oma unistuste poole püüelda – kõik on kättevõtmise asi.“

Koolitus

Liina Virumäe, ettevõtja, TÜ ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise eriala magister, Tartu kutsehariduskeskuse tislerieriala õppur

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Silver Gutman

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

TURUNDUSTREFF: INTERNETITURUNDUSE KOOLITUSED

SEO ƑƒĺƏƐ M;bѴb| u m7 v ƑƓĺƏƐ Woudpu;vvb -u;m7-lbm; f- _-Ѵ7-lbm; ƒƏĺƏƐ Goo]Ѵ; Adwou7v ƏѵĺƏƑ

TURUNDUSE JA MÜÜGI INNOVATSIOONIPÄEV

R;hѴ--l Fac;0oohbv ƑƏĺƏƑ Growth hacking

21.02 Tallinnas KooѴb|-f$;_bvbm|;ѴѴ;hঞķ - |ol-ঞv;;ublbv; f- hѴb;m7b-m7l;|; -m-Ѵু​ুঞh- h-v | vro|;m|vb--Ѵ | u m7 v;v mbm] lু​ু]bv

-vfa| m7f- Priit Kallas

HEA TEENINDUSE JUHTIMISKONVERENTS 2019

SISEMISE ARENGU PÄEV

20. veebruaril Tallinnas

06.03 Tallinnas TEENINDUSJUHTIDE AASTASÜNDMUS

KooѴb|-f-7 Mihkel Raud Tauri Tallermaa Inga Lunge Erik Sakkov

ETTEVÕTTED! TULGE OSALEMA KAMPAANIAS “KIIDA TEENINDAJAT”!

Kampaania toimub märtsikuus ja liituda saab 24. jaanuarini.

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

2 Koolitus

Õpi jagama oma aega otstarbekalt Sulle tundub, et oled usin ja toimekas, ometi avastad ikka ja jälle, et oled lootusetus ajahädas, vajalikud tööd ei saa tähtajaks valmis ja tegemist ootavate kohustuste nimekiri aina pikeneb. Ehk on abiks üksikasjalik ülevaade sellest, kuhu su aeg siis tegelikult kaob.

Pane ühe nädala jooksul iga päev minutipealt kirja, millal mida tegid ja kui palju mingi asi aega võttis, soovitab Tudengiveeb. Pane kirja nii kohustused (õppimine, töölkäimine) kui ka vaba aeg (trenn, telekavaatamine, ajaveetmine arvutis, jalutuskäigud jm).

Need, kes oma ajakasutuse range plaanimise (ja sellest kinnipidamisega) järjele on saanud, soovitavad astuda veel pikema sammu: kui sul on komme sõprade või lähedastega pikki telefonikõnesid pidada, pane kirja ka nendele kulunud aeg, samuti väikesed hingetõmbepausid.

Selgub, et kui suudad kulunud aja täpselt fikseerida, võib just sellistelt pealtnäha pisiasjadelt koguneda arvestatav hulk suures osas tühja raisatud aega. Samamoodi tasub endal kontrolliv kõrvalpilk peal hoida siis, kui istud arvuti taha, et teha töö- või kooliasju: jälgi, kui sageli ja kui pikaks ajaks eksid sel ajal sotsiaalmeediasse või sõpradega sõnumeid vahetama.

Töö- või kooliasjadega kroonilises ajahädas olles ei pea lahendust otsima vaid loobumisest täiesti meelepärasest vaba aja veetmisest, näiteks trennist, hobidest või koosviibimistest sõpradega. Tõsi, vahel võib olla otstarbekas meelelahutusele kuluvat aega mõnevõrra koomale tõmmata, aga olulist ajavõitu võib anda juba see, kui suudad end näiteks koolitöid tehes sundida kindlaks ajaks vaid õppimisele keskenduma, selle asemel, et iga natukese aja tahant käia korraks vaatamas, mis Facebookis uudist, ja siis avastada – jälle on tund tühja läinud!

Pane kirja kõik kohustused See on üks asi, mida aja plaanimist puudutavatel koolitustel alati soovitatakse: märgi üles kõik tähtajad ja kasuta ülesmärkimiseks ühte kindlat kohta, olgu see siis märkmik, arvuti, telefon vm. Kui üks tähtaeg on kirjas ühes kohas, teine teises, pole head tulemust loota. Kontrolli ajakava iga päev, vajadusel tee parandusi. Iga nädala lõpus vaata üle, mis on tehtud ja mis tegemata ning pane kirja järgmise nädala kohustused.

Tuleb ette, et inimene küll teab, et need ja need asjad vajavad tegemist, aga tal on väga raske sundida end tegutsema, vastupandamatu soov on asju edasi lükata, aega maha võtta. Vilunud ajaplaneerijad kinnitavad, et puhkus on kindlasti vajalik ja ennast lakkamatult ainult tagant sundida ei ole mõtet, aga ennast tundes peab igaüks omad mängureeglid paika panema. Näiteks üks CV.ee blogist silma hakanud soovitus: iga tegevus (isegi kui see on ebameeldiv), mis võtab alla viie minuti, tee kohe ära. Nii väldid väikeste kohustuste kuhjumist.

Kindel päevakava on asjade järje peal hoidmisel suureks abiks, sellel tuleb aga pidevalt silm peal hoida. Igal hommikul tasub kirja panna kõige olulisemad kohustused-tegemised, millega tahad päevas ühele poole saada. Need võib omakorda panna pingeritta: mis tuleks tingimata ära teha ennelõunal, mis võib oodata õhtuni. KRISTJAN ARRAS

Eisenhoweri süsteem See on üks tõhusamaid ja lihtsamaid mooduseid, mida igapäevaste tegevuste plaanimisel kasutada: lahterda kõik vajalik nelja lahtrisse.

1. Kui asi on oluline ja kiireloomuline, tee see kohe ära.

2. Kui see on oluline, aga pole kiireloomuline, siis otsusta, millal seda teed.

3. Kui asi ei ole sinu vaatevinklist oluline, aga on kiireloomuline, siis delegeeri see.

4. Kui asi pole sinu vaatevinklist oluline ega ka kiireloomuline, siis ära tee seda.

Nii on lihtne eristada olulisi ülesandeid ebaolulistest ja võita aega tähtsamaks. Allikas: cv.ee blogi

15 uskumust, mis ei lase ületada kuristikku plaanija ja tegija vahel RAIMO ÜLAVERE

Ilmar Saabas

koolitaja

Meie sees elavad korraga kaks inimest: plaanija ja tegija. On omamoodi isegi kummaline, kuidas need kaks tegelast omavahel sageli üldse läbi ei saa. Uusaastalubaduste andmise õhinas tasub nende suhte üle põhjalikult järele mõelda, sest püsiv muutus vajab pidevat panustamist, mitte ühekorralubadust.

Plaanimise ja tegemise vahel on kuristik. Kui mitu korda oled sa endale lubanud, et nüüd hakkad kolm korda nädalas trennis käima või seekord hakkad projektiga peale varakult enne tähtaega või enam sa ei vihasta. Ja kui mitu korda on plaanist ka asja saanud?

Kui su vastus on palju või suurem osa või muud sarnast, siis on põhjust muretseda, sest sa ei ole nagu enamik meist, inimestest.

See lihtsalt kipub olema nii, et plaanijal meie sees on ülimalt head kavatsused. Ta ärkab hommikul, käib duši all, riietub, sööb, joob hommikukohvi – ja teeb sel ajal super hea päevaplaani. Ta on täis teotahet ning isu kõik plaanitu ära teha.

Siis, mõni aeg hiljem, ärkab aga tegija, kes peab plaani reaalselt ellu viima, tulles samal ajal

riselt enda käitumist muuta – toetudes maailma juhtide coach’i nr 1 Marshall Goldsmithi üliheale raamatule „Triggers“. Loe ja mõtle – kas tuleb tuttav ette?

1. Kui ma aru saan, siis ka teen.

toime ootamatute kohtumiste ja telefonikõnedega, vastupandamatute ahvatlustega, üllatusi – nii positiivseid kui ka negatiivseid – täis ootamatute sündmustega. Need kaks, plaanija ja tegija, asuvad üksteisest sageli sama kaugel nagu Kuu ja Päike – plaan on hea, ja tulemus … nagu alati.

Muuseas me oleme lausa geeniused tegemaks kõik selleks, et tulemus oleks nagu alati ehk läbikukkumine. Me oleme erakordselt loovad oma uskumustes, mille tagajärjel plaanitav muutus käitumises ebaõnnestub. Plaanime küll kaalu vähendada, trennis käia, mitte vihastada, tagasisidet anda, hommikul varem ärgata ja mida kõike veel. Ja siis tabab meid üks tüüpilisi uskumusi, mille tagajärjel oleme nullpunktis tagasi. Tegelikult isegi mitte nullpunktis, vaid miinuses, sest meie enesekindlus ja -usk on saanud järjekordse laksu.

All on välja toodud 15 tüüpilist uskumust, mis takistavad pä-

Tegelikkuses on arusaamise ja tegemise vahel suur-suur kuristik. See, et inimesed saavad millestki aru, on veel väga kaugel sellest, et nad ka midagi tegema hakkavad.

2. Mul on tugev tahtejõud ja ma ei anna ahvatlustele järele.

Tahtejõu mõju ja kestus on väga ülehinnatud. Meile meeldib lugeda ja kuulda lugusid inimestest, kes tänu tahtejõule on alistanud iseenda ja maailma.

Päriselus on keskkonna mõju aga sedavõrd suur, et ainult tahtejõuga kaugele ei jõua.

tegin pool. Mõni ei teinud niigi palju, eks ole? Ja samal hetkel tõmbame poolde vardasse ka oma motivatsioonilipu.

5. Ma ei vaja muutuseks abi ega süsteemi. Üks kummalisemaid uskumusi enda käitumise muutuse juures on meie põlgus süsteemse treenimise vastu. Muutuse puhul räägitakse palju hoiakutest, uskumustest, vahel ka veidi esoteerikasse kalduvalt sisemisest jõust.

Ja kuidagi jääb kahe silma vahele lihtne tõsiasi – muutus käitumises eeldab harjutussüsteemi.

Eeldab struktuuri: regulaarset tegevuste nimekirja ülevaatust, regulaarset kalendrisse panekut, regulaarset follow-up’i ehk järeltegevust. Millegipärast aga tundub meile, et oleme tugevamad, paremad ja – no võib-olla kellelgi teisel on seda süsteemi vaja, mulle piisab, kui teen ära otsuse.

3. Täna on eriline päev.

6. Ma ei väsi ja mu entusiasm ei hääbu.

Seda sisendame endale siis,

kui on ahvatlus plaanist kõrvale kalduda. Mitte minna trenni, sest vihma sajab. Mitte võtta ette rasket vestlust, sest on reede õhtupoolik. Lubada endale suur koogitükk – sest ometi ju ema küpsetas selle.

4. Vähemalt olen parem kui…

Seda kinnitame endale siis, kui oleme lati alt läbi jooksnud.

No täisrehkendust ei teinud, aga

Me keeldume tunnistamast väsimuse jõudu. Hommikul plaanime teha pika ja tõhusa tööpäeva ja me usume, et oleme päev läbi täis energiat ja teotahet. See on enesepettus – igaüks väsib. Ent enesekontroll, nagu tahtejõudki, on piiratud ressurss, väsimusega see kahaneb.

7. Mul on aega.

Meil on ajaga seoses kaks uskumust, mis mõlemad panevad

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Koolitus 3 Vida Press

Märksõnaga "ÕHTULEHT"

ÜLE 20 AASTA KOOLITAMISKOGEMUST

-15%

kuni 28.02 tavahinnaga koolitustele registreerudes

Meie esmaabi, töötervishoiu ja muud ohutusalased ning ametikoolitused toimuvad igakuiselt üle Eesti nii eesti kui ka vene keeles.

ARENGUKOOLITUSED 2019 talv/kevad: Infotund: Töölepingu erakorraline ülesütlemine Ettevõtluskoolitus koos äriplaani koostamisega Küberturvalisuse ABC Motivatsioonikoolitus “Muutuste juhtimine endas” Coachiv juhtimisstiil Tulemuslik klienditeenindus e-kirja teel Kliendisõbralik müük Kuidas pidada edukalt läbirääkimisi?

Töötuba: Kontoritöötaja ergonoomika Isiksusepõhine stressijuhtimine

www.juunika.ee/koolitused Raamatupidamise aastaaruande koolitused: Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu, Võru, Paide

muutusele korraliku miini alla.

Esiteks: järjekindlalt alahindame seda, kui palju mingi tegevus aega võtab; teiseks: me usume, et aega on lõputult, seega küllap me lõpuks ikka need muutuse asjad joonde saame. Järgneb edasilükkamine.

8. Mind ei saa segada ja ootamatuid asju ei juhtu.

See on kummaline, kuidas me plaane tehes ei arvesta ootamatustega. Sest need on ju ootamatused. Me teeme plaane, nagu elaksime täiuslikus maailmas, kus kõik asjad lähevad just sel moel, nagu me ette kirjutame.

Kriisid ongi seepärast kriisid, et nad on ootamatud. Kuigi me ei suuda ennustada, millised täpselt on tulevased segajad ja kriisid, on siiski üsna tõenäoline, et ühel või teisel kujul neid ette tuleb.

9. Muutuse põhjustab erakordne sündmus.

Meil on millegipärast ootus, võib vist öelda ka unelm, et muutusi käitumises põhjustavad vaid äkiline valgustatus või muu taoline sündmus. Ehkki tuleb ette ka sedasorti juhtumeid, siis pigem tasub nende pikaajalises mõjus olla skeptiline. Muutus tugineb siis pigem impulsile kui teadlikule plaanile.

10. Minu muutus on püsiv ja ma ei pea enam muretsema.

Ma olen õnnelik siis, kui ...

On illusioon, et õnn ja rahulolu on midagi püsivat, et see on mingi lõplik eesmärk ja koht – kui sinna kohale jõuad, on kõik hästi ja võib lõpetada pingutamise.

Ent selleks, et püsida heas vormis, tuleb tegelda, harjutada, pingutada.

11. Vanade probleemide lahendamine ei too kaasa uusi probleeme.

Toob küll. Ühe teema lahendamine tähendab tavaliselt uue teema tulekut. Kui oled lõpuks jõudnud unistuste töökohta, siis selgub, et su ette on kerkinud terve hulk uusi väljakutseid. Hea näide on lotovõitja – uuring ütleb, et kaks aastat pärast jackpot’i ei ole nad sugugi palju õnnelikumad kui enne lotovõitu. Lotovõit võimaldas neil küll hakkama saada mõne probleemiga, ent on kaasa toonud uusi probleeme – näiteks palju sugulasisõpru, kes kõik oma õigustatud osa noolivad. Odav elamine koos heade sõpradega asendus luksusliku maja ja eluga sõpradeta.

12. Minu pingutused saavad õiglaselt tasutud.

Pingutan ja harjutan – siis saan õiglaselt tasutud. Päriselu paraku ei tea õiglusest suurt midagi, sageli mõnel lihtsalt veab ja mõnel mitte. Kui muutust hoiab ülal uskumus õiglasest tasust, siis on pettumus kiire tulema.

Nagu ka motivatsiooni langus.

13. Keegi ei pööra mulle tähelepanu.

Me usume, et kui mõnikord lasemegi rihma natuke lõdvemaks, siis keegi ei märka seda.

Kehtib aga paradoks: ehkki meie aeglane positiivne muutus võib tõepoolest jääda paljudele, vähemasti algul tähelepanuta, siis meie tagasilangemine endistele rööbastele ei jää kellelegi märkamatuks.

14. Kui muutun, siis ei ole ma enam mina ise.

See lähtub uskumusest, et inimestena oleme lihtsalt sellised, nagu oleme, meie olemus on ette määratud. Ja me ei saa ka oma käitumist muuta. Sest – no ma ei saa teda kiita, see poleks üldse minu moodi. Tõsi see on. Kui inimene usub, et ta ei saa muutuda, siis ta ka ei saa muutuda.

15. Ma oskan ennast ja oma edusamme ise hinnata.

Ehkki osaliselt vastab see uuringute järgi tõele, siis päris adekvaatseks enesehindajaks me ennast kahjuks nimetada ei saa.

Tavaliselt me ülehindamine enda juures positiivset ja alahindame seda, milline on meie käitumise osa negatiivse tulemuse korral.

Lühidalt – et saada adekvaatset hinnangut enda käitumisele, vajame väljastpoolt tulevat pilku.

744 9604 koolitus@juunika.ee

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

4 Koolitus

Silver Gutman

Kokkamishuvilised noored pääsevad „Palun segada“-ekskursioonidel restoranide köögipoolele (fotol restoran Riis). Robin Roots

Hotellidrestoranid kutsuvad noori köögipoolele Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) tahab anda oma panuse, et noortel, kes sel kevadel peavad langetama edasiõppimisotsuse, oleks valikuid lihtsam teha: märtsis korraldatakse aktsioon „Palun segada!“.

Selle aktsiooni käigus kutsutakse noori kuni 45 minutit kestvatele ekskursioonidele hotellidesse ja restoranidesse, et tutvustada sõna otseses mõttes sektori köögipoolt.

Liidu tegevdirektori Maarika Liivamägi sõnul on ettevõtmise eesmärk tutvustada noortele inimestele karjäärivõimalusi hotellides ja restoranides ja anda neile valdkonna kohta võimalikult palju infot. „Ekskursioonidest ootame osa võtma põhikoolide lõpuklasside ning kesk- ja kutsekoolide noori koos juhendajatega. Aktsioon „Palun segada“ toimub 18.–22. märtsini. Üritame kaasata võimalikult palju majutusasutusi ja toitlustuskohti, et kõik Eesti maakonnad oleksid esindatud ja noored leiaksid tee potentsiaalsete tööandjateni,“ ütles Liivamägi.

EHRLi kuulub 198 Eesti hotelli ja toitlustusasutust. Liivamägi sõnul loodab EHRL aktiivset osalemist kogu turismimajanduse sektorist. ÕL

12%

üle 64aastastest väitis, et on aasta jooksul alustanud millegi uue õppimisega, selgub küsitlusest, mis korraldati mullu novembris täiskasvanuhariduse kampaania märgatavuse asjus.

18% üle 64aastastest kinnitas, et neil on plaanis seda teha.

Ettevõtja Liina Virumäe õpib oma unistuste oskusi Elukestev õpe pole sõnakõlks – üha enam on täiskasvanuid, kes koolitee jalge alla võtavad.

Tartu kutsehariduskeskus pakub neile mõeldes erialaõpinguid sessioonõppe ja töökohapõhise õppe vormis. Nii saavad täiskasvanud uusi oskusi õppida senise töö kõrvalt. Liina Virumäe on üks neid, kes alustas kutseõpingutega ja teab nüüd oma kogemusest rääkida, kuidas tööd ja õppimist kokku sobitada.

gin, seda rohkem sain aru, et oskustest ja tehnikatest jääb puudu. Tuttava soovitusel hakkasin lähemalt kutsehariduse kohta uurima ning tisleri õppekava ja sessioonõpe tundusid sobivat. Pealegi – ülikool avardab silmaringi, aga kutsekool teeb spetsialistiks.“

Tartu ülikooliettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise erialamagister cum laude ning oma ettevõtte Saemeister juhatuse liige Liina Virumäe otsustas käed tolmuseks teha ja alustas kutsehariduskeskuses õpinguid tisleri erialal. „See huvi on vist geenidega kaasa antud,“ ütleb ta ise. „Isa on mul meister kõiges ja suur eeskuju, nii et juba 4-5aastaselt sai

Sessioonõpe on paindlik

roostes naelu haamriga sirgeks löödud ja lindudele pesakaste ehitatud. Kooliajal oleksin ma kudumise asemel meelsamini poiste tööõpetuse tunnis kaasa löönud ja puutööd teinud,“ meenutab ta.

Kuna puutöö paneb Liinal jätkuvalt silma särama, on ta ise kappe, riiuleid ja pinke ehitanud ning vana mööblit restaureerinud. „Mida rohkem te-

Nüüd on Liina pool aastat ennast töö, kodu ja kooli vahel jaganud. „Kes palju teeb, see palju jõuab,“ muigab ta. „Aga kõik algab ikkagi soovist õppida ja sellest, kas eriala huvitab, sest kõik, mis pakub huvi, tundub pigem hobi, mitte kohustus.“ Siiski tuleb aega hoolikalt planeerida ning pal-

ju sõltub ka tööülesannetest ja tööandjast „Sessioonõpe tähendab, et koolipäevi on vähem kui päevaõppes – tislerite teooria- ja praktikatunnid on üle nädala kolmel päeval, koolipäevad lõpevad juba enne nelja, seega saan veel kaks tundi tööl aktiivne olla,“ jagab Liina oma kogemusi. „Osa kohustusi on mul sellised, mille tegemiseks ei pea töö juures olema, vaid saan õhtuti kodus teha. Abiks on kolleegid, kes on nõus asendama, aga ka õpetajad, kes saavad aru, kui töö juures on midagi edasilükkamatut.

Pealegi pole õppimist ja kodutööd ülemäära – kui õhtune ilukirjandus, mis seni oli tavapärane, vahetada õpiku vastu, siis ei saa arugi, et kohustusi oleks ülearu palju.“ Täiskasvanute õpinguid võib lihtsustada ka varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine: kui varem on mõni teadmine või oskus omandatud, siis saab selle üle kanda ning selle arvelt aega võita. Lisaks toob Liina välja, et kool ja uute inimestega kohtumine annavad pigem värskeid ideid, mis aitavad ka töökohustusi hoopis lennukamalt täita.

Nii on kasu kahepoolne.

Õppimine aitab unistusi ellu viia Liina tunnistab, et ettevõtte juhtimine ja inimestega suhtlemine võtab päris palju energiat ära. Seevastu puutöö ja omaette nokitsemine annab palju tagasi. „Mulle meeldib, et saan midagi ise valmis teha – teen omaette ja sünnibki tulemus. Pooleli ei jäta ma ühtegi asja, aga olen

Kui tunned, et elus on midagi puudu ja tööelu kipub rutiinseks, siis tuleb tegutseda.“

ka kärsitu ja väga pikalt ühe asja kallal ei suuda olla. Puutöö on just paras – teen ja näen tulemust.“ Unistustes on Liinal oma väike puidutöökoda, kus valmib südamega tehtud eksklusiivne puidust mööbel ja kus antakse väsinud mööblile uus hingamine. „Ei ole ka välistatud, et saaksin oma teadmiste ja kogemustega puiduvaldkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid efektiivsemalt toimima aidata. Aga suur kogemuste pagas ettevõtluses võimaldaks pakkuda ka mentorlust ja ettevõtluse õpetamist noortele,“ näeb Liina palju uusi võimalusi. Täiskasvanuna taas kooli minekut julgeb ta kindlalt kõigile soovitada. „Kui tunned, et elus on midagi puudu ja tööelu kipub rutiinseks, siis tuleb tegutseda. Kunagi ei ole hilja oma unistuste poole püüelda ja eriala ning töökohta vahetada,“ julgustab ta. „Minu suurim üllatus oli see, et meie haridussüsteem võimaldab täiskasvanutel kutseõppes täiesti tasuta uusi oskusi omandada – tee aga oma valik ja õpi uus eriala selgeks. Spetsialistina tööd otsides on siis juba palju rohkem uksi valla. Tegelikult on kõik kättevõtmise asi!“ KAIRE METS

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Koolitus 5

REKLAAMTEKST

Tallinna Tehnikakõrgkool avab tänavu robotitehnika õppekava Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on paaril viimasel aastal avanud uusi õppekavasid – vastavalt sellele, milliste erialade järele on tööturul nõudlus. Tänavu avatakse robotitehnika õppekava, mis on uus tase tehnika-, tootmis- ja tehnoloogiaõppes. Õppekava juhi lektor Samo Saartsi sõnul on kasvava nõudlusega tulevikueriala vajalik ettevõttes, mis projekteerib, toodab, paigaldab, programmeerib ja hooldab robotseadmeid või -süsteeme.

PALJU PROGRAMMEERIMIST „Robotitehnikas tegeldakse peamiselt tööstusliku robootika, nüüdisaegsete tootmisseadmete, tootearenduse ja elektroonikaga, aga ka droonide, isesõitvate paatide ja autodega, samuti põllumasinate ja robotkodumasinatega,” rääkis Saarts. Õppekavas on palju programmeerimisega seotud aineid: programmeerimise alused, mikrokontrollerid, tööstuskontrollerite ja -robotite programmeerimine, seadmete internet. Üliõpilased saavad kasutada õppetöös tööstusroboteid ja panna käed külge uute ehitamisel.

Eestis ainulaadses Tööstus 4.0 laboris saab läbi teha täielikult robotiseeritud tehase tootmisprotsesse ja modelleerida kõiki päriselus ettetulevaid olukordi, kaasates uusi roboteid, muutes protsesse või lisades uusi lülisid tootmistsüklisse.

PRAKTIKAT JA PROJEKTITÖID TTK õppetöös on suur rõhk praktikal. Valdkonnast võimalikult laia pildi saamiseks teevad tudengid ettevõtteis peale praktika ka projektitöid, näiteks ehitatakse mõni robot täiesti nullist üles.

Tulevased tootmisinsenerid ja tööstusjuhid teevad õpingute ajal tihedalt koostööd masinaehituse ja elektritehnika üliõpilastega, et saada koostöökogemust ja laiemat tunnetust insenerivaldkonnas.

Pärast nelja-aastast bakalaureuseõpet läheb enamik tudengeid tööle või jätkab magistriõppes. Tänapäevase töömaailma vajadustele kiirelt reageerides pakub TTK ka koolitusi ja lahendab ettevõtete arendusprobleeme, olles sel moel atraktiivne nii elukestvale õppijale kui ka ettevõtjale.

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

6 Koolitus

Erakogu

Miks nad õpivad?

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Igal aastal valivad maakonnad välja oma kõige usinama õppuri, nende seast valitakse täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames muu hulgas välja ka Eesti aasta õppija.

Sellele tiitlile kandideerinud on kõige õigemad inimesed, kellelt küsida, mis vägi sunnib täiskasvanu ikka ja jälle koolipinki.

OKSANA KURVITS (Raplamaa), aasta õppija 2018

Oma õpingukogemusi ja mõtteid on kõik, kes mullu aasta õpetaja tiitlile kandideerisid, jaganud Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni (ETKA) Andras portaalis. Kel huvi, leiab sealt peale parimate õppurite edulugude ka üksikasjalikku infot täiskasvanuhariduse kohta. Ehk innustab see neid, kes seni aeg-ajalt õppimismõtteid mõlgutanud, asja just tänavu käsile võtma.

Oksana (44) on Eestis sündinud ukrainlanna, kes puutus vene keelega kokku alles siis, kui asus õppima Järvakandi venekeelses põhikoolis. Üle kivide ja kändude lõpetatud põhikool, paar aastat tööd veisefarmis – ja siis läks Oksana õppima Tallinna meditsiinikooli, kirjutab ETKA Andras portaal. See kool jäi aga pooleli – elu tuli peale, Oksana lõi pere ja sai kaks tütart.

Millal ja miks otsustas ta siiski õpinguid jätkata? „2013. aastal võtsin lõpuks julguse kokku ja läksin Rapla täiskasvanute gümnaasiumi – täpselt veel ei teadnudki, miks mulle seda vaja on, aga olen ammu taht-

nud oma poolelijäänud koolitee ära lõpetada,“ petada,“ rääkis Oksana. „2015. aasta oli minu elus murranguline. nguline. Lüpsjast sai kanala juhataja ja töökeskkonnaspetsialist. petsialist. Sain kohe aru, et kui tahan midagi saavutada, a, pean olema targem. 2016. aastal otsustasin minna Järvamaa rvamaa kutsehariduskeskusesse õppima müügikorraldaja daja eriala, mille mullu lõpetasin. Olen teinud läbi suure ure arengu nii tööl kui ka eraelus. Tean nüüd, kui tugev v ma tegelikult olen ja mida kõike suudan. Tuleb uskuda a endasse ja olla sihikindel – kõik on saavutatav, vanusel sel ei ole tähtsust.“

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Koolitus 7

IVO LEEK (Lääne-Virumaa), aasta õppija eripreemia

Parimad aastal 2018

Ivo (37) on tegev igal Rakvere kultuurielu rindel – ta on linna kultuurikomisjoni liige, noorte huvitegevuse eestvedaja ja ettevõtja, kelle firma tegeleb hoopis küttekollete ja soojuspumpadega. Ivo süda kuulub aga teatrikunstile ning see oligi peamine põhjus, miks ta võttis Rakvere täiskasvanute gümnaasiumis taas ette omal ajal katkenud koolitee. Ivo on näitekunsti ja noortetööga seoses läbinud hulga kursusi-koolitusi, ta on Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuses, teatritrupi ja noorte näiteringi juhendaja, tunamullune Lääne-Virumaa harrastusteatrite parim meesnäitleja. Kahe lapse isa jagab end pere, töö ja arvukate ühiskondlike ametite vahel väga edukalt, olles üks paremaid täiskasvanutegümnaasiumi õpilasi.

Miks sa kooli läksid? „Õpin, sest olen uudishimulik inimene, mulle on oluline aru saada asjade sisulisest olemusest,““ märgib Ivo. „Kultuurivaldkonnas, mis mind väga paelub, on mul plaanis ennast ka kõrgemalt harida, seega tuli eelmisel sajandil pooleli jäänud keskkool ära lõpetada. Õppimine annab teadmisi, teadmised annavad tarkust ja enesekindlust. Õppimine on aidanud mul ennast edukamalt teostada väga erinevates valdkondades ning julgemalt kaasa rääkida kohaliku elu edendamisel.“

z aasta õppija: Oksana Kurvits – Raplamaa z eripreemia: Ivo Leek – Lääne-Virumaa z rahvalemmik: Ingrid Saare - Järvamaa Nominendid maakondadest z Tuuliki Kupper – Harjumaa z Pille Näksi – Hiiumaa z Julia Pill – Ida-Virumaa z Inga Veri – Jõgevamaa z Tiit Niinemets – Läänemaa z Sirli Ahman – Põlvamaa z Ruth Kaljakin – Pärnumaa z Jorma Tapio Ihalainen – Saaremaa z Kätlin Kasper – Tallinn z Meelis Lindpere – Tartumaa z Jörgen Viilup – Valgamaa z Kati Kivja – Viljandimaa z Raiko Täht – Võrumaa

ING INGRID G SAARE, Järvamaa Järv v aasta õppija Ingrid ((44) jõudis oma maakonna parimana üle-eestilisele aasta õppija konkursile ja pälviss seal rahvalemmiku tiitli. Pärast Rakvere pedagoogikakooli lõpetamist töötas ta 1 16 aastat lasteaias, aga leidis siis, et haridus ja oskused vajavad värskendamist – ning n asus Tallinna ülikoolis tudeerima koolieelset pedagoogikat. Mõte oli meeles mõlkunud juba varemgi, ent kolm last nõudsid oma ja esialgu tuli kavatsus edasi lükata. lü ü Praeguseks on õpingud töö ja pere kõrvalt lõpetatud – cum laude. Miks otsustasid kõrgkooli minna? otsusta „Mull oli tegelikult vähe usku, et mind üldse ülikooli vastu võetakse. Ometi see õnnestus õnnestu u ning järgnesid kolm aastat, kui tuli ennast jagada tõsise õppimise, töö ja pere vahel. va a Lasteaiaõpetajana lihtsalt tuleb ennast pidevalt täiendada, olla kursis uute ideedega ide e ning tuletada meelde vanu ammu õpitud tarkusi. Tunnistan, et ma ei olegi väga mõelnud, miks ma õpin, see tundus lihtsalt nii enesestmõistetav ja vajalik,“ ütleb ü Ingrid ja tõdeb, et on õppides ka iseennast rohkem tundma õppinud. „Suutsin hakata ennast tagant sundima, distsiplineerima, õppisin aega jaotama. „Suu u Samas lisavad l saadud teadmised enesekindlust ja julgust oma mõtete eest seista. Õppides saadud tugi ja innustus kolleegidelt, perelt ja sõpradelt on samuti väga oluline. Tihti Tih h sai kogetud, et teistel oli minusse rohkem usku kui mul endal, see omasundis edasi pingutama. Töö kõrvalt õppimine on küll tõsine proovikivi, kuid korda su u sellega toime tulemine annab ääretult positiivse emotsiooni.“

UUS! INFOHOMMIK:

MUUDATUSED TÖÖTERVISHOIDU, OHUTUST JA KESKKONDA PUUDUTAVATES ÕIGUSAKTIDES ALATES 1.01.2019 3 ak.h, hind 45 € 01.02.2019 eesti keel

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ Õismäe tee 179, Tallinn 13517 Tel 553 2238, 654 1050, 661 6812 Lisainfo info@tkhaldus.ee

www.tkhaldus.ee Terve ja koolitatud töötaja on investeering ettevõtte edusse!

Töökeskkonna Haldus OÜ (tegevusluba 199983) pakub TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ pakub ettevõtetele/asutustele terviklahendust: y Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks y Töötervishoiu- ja tööohutusalase dokumentatsiooni vormistamine y Töökeskkonnaspetsialisti, -voliniku väljaõpe y Esmaabiandjate koolitus y Töötajate tervisekontroll

ESMAABI KOOLITUS EESTI PUNASE RISTI AINEKAVA MAHUS

16 ak.h, hind 75 € 21.01–22.01.2019 vene keel SOODUSHIND 70 € 30.01–31.01.2019 eesti keel SOODUSHIND 70 € 25.02–26.02.2019 eesti keel 27.02–28.02.2019 vene keel

ESMAABIANDJATE TÄIENDKOOLITUS

8 ak.h, hind 55 € 22.01.2019 vene keel SOODUSHIND 50 € 31.01.2019 eesti keel SOODUSHIND 50 € 26.02.2019 eesti keel 28.02.2019 vene keel

TULETÖÖDE TEGEMISE KOOLITUS

6 ak.h, hind 83 € 28.01.2019 vene keel SOODUSHIND 79 € 11.02.2019 vene keel 18.02.2019 eesti keel

EVAKUATSIOONI JA TULEOHUTUSE EEST VASTUTAVA ISIKU KOOLITUS

8 ak.h, hind 88 € 28.01.2019 vene keel SOODUSHIND 80 € 11.02.2019 vene keel 18.02.2019 eesti keel

TÖÖKESKKONNASPETSIALIS TIDE, VOLINIKE JA NÕUKOGU LIIKMETE KOOLITUS

24 ak.h, hind 145 € 16.01–18.01.2019 vene keel SOODUSHIND 140 € 23.01–25.01.2019 eesti keel SOODUSHIND 140 €

TÖÖKESKKONNASPETSIALIS TIDE, VOLINIKE JA NÕUKOGU LIIKMETE TÄIENDKOOLITUS 8 ak.h, hind 85 € 18.01.2019 vene keel SOODUSHIND 80 € 25.01.2019 eesti keel SOODUSHIND 80 €

TÕSTUKIJUHI KOOLITUS (teooria) 8 ak.h, hind 97 € 13.02.2019 eesti keel 14.02.2019 vene keel

TÕSTUKIJUHI KOOLITUS (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak.h, hind 150 € 13.02 ja 15.02.2019 eesti keel 14.02 ja 15.02.2019 vene keel

TROPPIJA (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) 8 ak tundi, hind 93 € 05.02.2019 eesti keel 01.03.2019 vene keel

EHITUSPLATSI TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KOORDI NAATORI KOOLITUS 8 ak.h, hind 87 € 04.02.2019 eesti keel 19.02.2019 vene keel

Allikas: Andras

Täiskasvanud õppija nädal Traditsiooniliseks saanud üleeestilise täiskasvanuharidust populariseeriva ja õppimisvõimalusi tutvustava nädala ajal on fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul.

Täiskasvanud õppija nädal (TÕN) rõhutab elukestva õppe olulisust ja kättesaadavust, seda koordineerib ETKA Andras ja koordineerib haridus- ja teadusministeeriumiga.

Traditsiooniks on saanud igaaastane TÕNi avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum.

Allikas: Andras

KONTORI TÖÖKOHA ERGONOOMIA KOOLITUS 3 ak.h, hind 50 € 08.02.2019 eesti keel

TÖÖSTUSERGONOOMIA KOOLITUS 4 ak.h, hind 55 € 08.02.2019 eesti keel

Korraldame ettevõtete/asutustesiseseid eesti, vene ja inglise keelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

ETTEVÕTTE/ASUTUSESISENE TULEKAHJU JA EVAKUATSIOONIÕPPUS KÄSITLETAVAD TEEMAD: y Tutvumine objektiga y Teoreetiline loeng tulekahju arengust, põlemisest y Ettevõtte tegevuskava tulekahju korral – arutelu y Evakuatsiooni eripärast konkreetses ettevõttes y Koostöö päästjatega

KONTORI ERGONOOMIA ETTEVÕTTE/ASUTUSE SISESED KOOLITUSED

KÄSITLETAVAD TEEMAD: y Arvutitöökoha kujundamine (õiged töövõtted ja tööasendid – praktiline) y Peamised probleemid arvutiga töötamisel (näited, pildid) y Tervisevõimlemine y Näidispildid – arutamine, töökohtade vaatlus

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

8 Koolitus

Arno Saar

Teet Malsroos

13 põhjust valida õpingud ametikoolis Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

Talvine vastuvõtt sessioonõppesse!

TELEOPERAATOR

dokumentide vastuvõtt kuni 25. jaanuarini

TRÜKISTE JÄRELTÖÖTLEJA

Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

3 eri a ja lig laosakon da i 20 p õ erial nevat a!

TULE KA INFOPÄEVALE!

15 Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

vaata lähema lt: www.tptlive.e e

Foto: Renata Juhanson

dokumentide vastuvõtt kuni 15. jaanuarini

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Neil, kelle esimene mõte on minna pärast gümnaasiumi lõpetamist tingimata ülikooli, ehkki ei tea, mida õppida tahaks, tasub oma tulevikuplaanid veel kord läbi mõelda. Nagu ka neil, kes põhikooli järel iga hinna eest gümnaasiumis tahavad jätkata – ehkki õppimine nii väga ei meeldigi. Miks mitte kutseõpe?

Põhjuseid, miks valida ametikool, on terve hulk, siin on ära toodud vaid kuraditosin neist – et jaguks ainet mõtisklusteks. z Kutseõpe on praktiline, elulähedane ja väga mitmekesise erialavalikuga – sellest leiab igaüks endale sobiva. z Tööturul on head erialaoskused üha enam hinnas, pidevalt kasvab vajadus oskustööjõu järele. Ametikoolist saadud kutseoskused lubavad tööd leida märksa hõlpsamalt, võrreldes nendega, kel on vaid üldharidus.

Ametiõppes on suur osa praktikal, see annab tööandjale teadmise, et kutsekoolist tulija on tööga varemgi kokku puutunud. z Praktilise õppe osa kutsekooli õppekavas on olenevalt kutseõppe liigist 35–70%, mis tavaliselt jaguneb võrdselt koolis korraldatava praktilise õppe ja ettevõttes läbitava praktika vahel. Sageli on koolidel oma praktikaettevõtete võrgustik, kuid igaüks võib praktikakoha ka ise otsida. Erasmus+ programm pakub kutseõppuritele võimalust minna praktikale ka paljudesse välisriikidesse. z Tänu praktika suurele osale õppetöös leitakse töökoht tihti juba kooliajal – paljud ettvõtjad eelistavadki praktikantidest kasvatada endale oskuslikku ja usaldusväärset tööjõudu. z Kutseõppes saab ametioskused omandada igaüks, kel selleks tahtmist, hoolimata varasemast haridustasemest. Õpivõimalusi on nii põhi- kui ka keskhariduse baasil neilegi, kel

Kutsekoolis omandatud ametioskused kuluvad elus alati ära.

põhikool pooleli jäänud. Rääkimata sellest, et üha sagedamini peavad ametiõpinguid vajalikuks inimesed, kel kõrgharidus olemas. z Vastuvõtt kutseõppesse on paljudes koolides kolm korda aasta: peale tavapärase suvise on ka talvine ja kevadine vastuvõtt. Töökohapõhisesse õppesse saab pääseda aasta läbi. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Kogu vajaliku info leiab huvipakkuva kooli kodulehelt.

Nii mõnigi kutsekool on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS. z Kutseharidus on kättesaadav kõikjal Eestis. Kui kodule lähimas ametikoolis sobivat eriala ei õpetata, saab kaugemale õppima minnes koha kooli õpilaskodus. Paljude ametikoolide õppehooned ja õpilaskodud on renoveeritud ning õppe- ja olmetingimused on väga head. z Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada hoopis ettevõtlusega, ka saab igaüks, kel selleks soovi, jätkata õpinguid kõrgkoolis – täiskasvanute gümnaasiumid pakuvad võimalust täiendada teadmisi üldainetes ja sooritada kõrgkooli astumiseks vajalikud riigieksamid. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus. z Kutsekoolist saadud erialast ettevalmistust väärtustavad tööandjad nii Eestis kui ka mujal – kui õpitud kutseoskustele lisandub huvi ja tahtmine oma tööd hästi teha, saab kõikjal rakendust leida.

z Kutseõppes saab õppida nii päevases õppes, mis eeldab igapäevast osavõttu õppetööst, kui ka hooaja- ehk tsükliõppes, kus koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejaäänud ajal teha iseseisvat tööd, mille maht on üle 50% õpingute kogumahust. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks õppeks ja töökohapõhiseks ehk õpipoisiõppeks. z Õpipoisiõpe ehk töökohapõhine õpe toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ja 2/3 ettevõttes. Õpitakse selgeks konkreetne amet oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes töötades. Õpilasele makstakse ka palka. See sobib nii noortele esimese eriala omandamiseks kui ka täiskasvanutele ümberõppeks ja uue eriala saamiseks. z Igal aastal korraldatakse Eestis kutsemeistrivõistlusi, kus parimad kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimad saavad esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistluselt „EuroSkills ja WorldSkills“ – nii saavad ametiõppurid juba enne tööleasumist oma ametioskusi teistega võrrelda. z Kutseõppes saab õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekaval. Esmaõppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt varasemat erialast ettevalmistust. Jätkuõppekaval õppimise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Koolitus 9

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

10 Koolitus

Rajaleidja keskendub õppenõustamisele IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Sel aastal keskenduvad Innove Rajaleidja keskused õppenõustamisteenuste pakkumisele, karjääriteenused anti üle töötukassale. „Meie peamine eesmärk on kõigile abivajajatele kvaliteetset õppenõustamisteenust edasi pakkuda – kliendile võimalikult mugavalt ja võrgustiku vaates võimalikult tõhusalt,“ kinnitab Innove kodulehel Rajaleidja hariduse tugiteenuste agentuuri juht Nele Labi.

Teenused jäävad igasse maakonda Alanud aastal on keskused koondatud ühiste juhtimispiirkondade alla: Lääne-Eesti (Haapsalu, Kuressaare, Kärdla), Harjumaa (Tallinn), Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa (Pärnu, Viljandi, Rapla), Virumaa (Jõhvi, Narva, Rakvere), Tartu-, Jõgeva- ja Järvamaa (Tartu, Jõgeva, Paide) ning Kagu-Eesti (Võru, Põlva, Valga). Piirkondlikud koostöökeskused annavad võimaluse tugispetsialistide nappuse tingimustes rakendada olemasolevate spetsialistide kompetentsi

võimalikult otstarbekalt, näiteks saab spetsialist vajadusel minna teenust osutama naabermaakonda.

Enamik keskusi on selle aasta algusest samadel aadressidel, ehkki väiksematel pindadel, mõned keskused on kolinud. Näiteks tegutseb Põlva Rajaleidja nüüd aadressil J. Käisi 2, Tallinnas kolib senine Põhja-Eesti Rajaleidja keskus tänavu suvel kesklinnast Maakri tänavalt Ülemiste Citysse, kuhu klientidel on parem juurdepääs.

Keskustes jätkavad tööd õppenõustajad – logopeedid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid. Neilt saab aastas abi ligi 8500 last. Haridusliku erivajadusega lapse toimetuleku toetamiseks nõustatakse aastas ligi 17 000 täiskasvanut ja statistika näitab, et vajadus selle teenuse järele aina kasvab.

Kliendi valikuvõimalused Rajaleidjasse pöördumiseks ei ole aasta algusest jõustunud muudatustega kuidagi piiratud: sõltuvalt logistikast võib vahel olla mõistlik pöörduda abi saamiseks hoopis naabermaakonna keskusesse.

Väiksemates keskustes (v.a Tallinn, Pärnu, Jõhvi, Narva ja Tartu) infotöötajat alaliselt enam

Abi otsimisega ei maksa viivitada: mida varem seda tehakse, seda paremat tulemust on loota. Rajaleidja

kohal pole. Klient saab lisainfot küsida või nõustamisaja kokku leppida üle-eestilise infotelefoni, e-kirja või kodulehe vahendusel. Endiselt saab kodulehe

UUES MAJAS Design showcase Avatud uste päev Raamatukogu Kursused

15. jaanuaril 13–18

28. veebruaril 10–19 E–R 10–19 L 11–15

artun.ee/ avatud-akadeemia

Põhja pst 7, Tallinn

artun.ee

vahendusel suhelda Rajaleidja e-nõustajaga. Kui täiskasvanu kahtlustab lapsel mõnda hariduslikku probleemi, tuleb reageerida kohe, et mure ei jõuaks süveneda. Küll aga tuleb arvestada, et ka nõustamisele saamiseks on vaja tegutseda ettevaatavalt, sest kevadel mitmekordistub Rajaleidja õppenõustajate koormus ning ooteaeg spet-

sialistiga kohtumiseks võib siis olla mitu nädalat.

Nõustamine videosilla vahendusel Innove Rajaleidja liigub e-teenuste arendamise kursil.

Näiteks on plaanis hakata pakkuma videopõhise nõustamisteenust, millega katsetused käivad – esialgu logopeediliseks

nõustamiseks, aga tulevikus võimalusel ka psühholoogiga vestlemiseks. Nele Labi sõnul aitaksid videoteenused säästa kliendi aega – tal pole vaja abi saamiseks tingimata keskusesse kohapeale tulla. „Kui klient aga videonõustamist ei soovi, on tal ikka võimalik tulla kohapeale – Rajaleidja jääb kõikidesse maakonnakeskustesse alles.“

Nõustaja aitab lahendust leida Kindlasti tuleks abi otsida, kui z lapse kõne on raskesti mõistetav, z lapsel on raskusi jutustamise-, lugemise või kirjutamisega, z lapse areng on võrreldes eakaaslastega tagasihoidlikum, z oled märganud lapse käitumises ja huvides murettekitavaid muutusi, z laps ei taha enam koolis käia, z last on kiusatud või on ta ise kiusaja, z oled mures lapse pärast ja vajad infot või ärakuulamist.

Rajaleidjasse pöördumiseks ei ole vaja eraldi suunamist, ka ei pea pöörduja teadma, millise spetsialisti abi laps või noor vajab – selle selgitab välja Rajaleidja töötaja.

ERIPEDAGOOG nõustab lapsevanemat lapse teadmiste ja oskuste arendamisel: aitab välja selgitada lapse arengutaseme ja -vajadused, nõustab jõukohase õppematerjali ja -meetodite valikul.

LOGOPEED näitab kätte tee lapse kõne toetamiseks: aitab hinnata lapse kõne- ja suhtlemisoskusi, annab soovitusi lapse kõne arendamiseks ja sobiva suhtluskeskkonna loomiseks.

PSÜHHOLOOG toetab lapsevanema, lapse ja vajadusel ka lapse õpetaja toimetulekut: aitab välja selgitada lapse vajadused, hindab tema vaimset tervist ja arengut, nõustab arengu-, suhtlemis- ja käitumisprobleemide teemal, annab soovitusi sobivate sekkumisviiside, lisaa bi ja lahenduste leidmisel.

SOTSIAALPEDAGOOG toetab lapse toimetulekut lasteaias, koolis, kodus ja vabal ajal eakaaslastega suheldes: toetab lapse sotsiaalsete oskuste arengut, nõustab perekonda ja lapsega seotud võrgustiku liikmeid. Allikas: Rajaleidja

Innove jagas kvaliteedimärgiseid Innove andis mullu detsembris seitsmele Eesti kutse- ja kõrgkoolile tunnustatud praktikasüsteemi märgise.

Kokku hinnati pilootprojekti „Praktikaprotsessi tunnustamine kutse- ja kõrghariduses“ raames kümne kooli praktikaprotsessi, kvaliteetsest praktikasüsteemist märku andva tunnustuse said Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, TTÜ

Inseneriteaduskonna Virumaa kolledž, Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Majanduskool, Luua Metsanduskool ja Tartu Kutsehariduskeskus. Projektis osalesid ka Viljandi Kutseõppekeskus, VanaVigala Tehnika- ja Teeninduskool ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž.

Pilootprojekti eesmärk oli üht-

lustada koolide praktikaga seonduvaid tegevusi, tuua välja parimad praktikad ja probleemkohad.

Koolid said ise valida, kas osaleda mõne eriala, valdkonna või koguni terve kooliga.

Tunnustamine jätkub ka tänavu, taas saavad praktikaprotsessi hindamises osaleda kümme kooli.

Taotlusvoor kuulutatakse välja aasta esimeses kvartalis. ÕL

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Koolitus 11

12 Koolitus

Esmaspäev, 14. jaanuar 2019