Koolitus jaanuar 2020 by SL Õhtuleht AS

INNOVE PAKUB PROGRAMMI „„JAH, ÕPETAJAKS!”. ESINEMISHIRMU ANNAB KOOLIMAJA KERKIMAS. DIREKTOR OMA AMETIST LEEVENDADA. UUED KOOLIMAJAD

„Tee iga päev üks väike heategu – ja aasta pärast oled kümme korda õnnelikum inimene.“ GoWorkaBiti tegevjuht Kristjan Vanaselja väikestest u heategudest, mis ei maksa suurt midagi, aga annavad palju

Koolitus Reede, 24. jaanuar 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Reede, 24. jaanuar 2020

2 Koolitus Erakogu

Miks minna kooli tööle?

Innove oo programm õpetajaks! IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

ium | Kuidas ma üldse kooli sattuLEE SI PEE DUM ÄE, Põlva gümnaas e – noh, et raha saab ja ... Aga siis sin? Ma plaanisin minna panka tööl ama – ja ma armusin sellesse! Ma sattusin ülikooli kõrvalt kooli õpet vatiivne, kus särasid nii õpilased sattusin uude maailma, mis oli inno on neid ameteid, mis oleks niikui ka õpetajad. Ja mis põhiline: vähe moel noori inimesi toetada, näha, võrd tähtsad, kus sa saaksid sellisel mõtlemise ja arenevad iga päevaga. kuidas nad omandavad süsteemse õpilase partner, kes aitab tal Milline on tuleviku õpetaja? Eeskätt s elus toime, olla õnnelik ja tegus. kujundada oskused, tulla tulevase Miks ei võiks sinustki saada õpetaja?

EERIK SÄRE, Tartu Jaan Poska gümnaasium | Ma räägin teile E o oma loo. Loo sellest, kuidas üks noormees lõpetas gümnaassiumi ja tal polnud õrna aimugi, mis saab edasi. Küll tahtis ta saada piloodiks, küll sportlaseks, teadlaseks, näitlejaks. Aga ei saanud. Mida tegi see noormees. Ta läks maailma. Läks avastama, uurima, luurama, katsuma, sukelduma, lendama, langevarjuga hüppama, mägesid vallutama. Kõik selleks, et teada saada, kes ta on. Kes ta siis on? Ta on õpetaja. Just see inimene, kelleks ta tahtis saada: kõik need erinevad erialad kokku. Nüüd ma olen piloot. Ma juhin oma õpilasi - ja ma juhin neid kõrgustesse. Ma olen näitleja, sest ma näitlen iga päev – see on fantastiline, mis seal klassi ees toimub. Seetõttu olen ma natuke ka sportlane, sest see kõik seal on üks paras võimlemine. Ma olen teadlane, sest ma näitan, kui palju ma armastan teadust ja teadmisi. Aga ma näitan ka seda, kui palju ma armastan neid teadmisi edasi anda. Õpilased tajuvad seda seda entusiasmi, see on nakkav. Õpetaja peab olema positiivne suunanäitaja, inspireerija ja motiveerija, kes suudab anda tõuke õpilase edasipürgiva mina väljakujunemiseks. Allikas: õpetaja.eu

HEA ETTEVALMISTUS TAGAB EDU! EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele Eesti keel Matemaatika Inglise keel Bioloogia HUVIRINGID KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE

Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065 Suur-Kloostri 16, Tallinn

SA Innove ootab inimesi liituma inspiratsiooniprogrammiga „Jah, õpetajaks!“. Ellu kutsutud programmi eesmärk on innustada ja toetada neid, kes tahavad teha karjääripööret ja asuda või naasta õpetajaametisse. Sihtasutuse Innove projektijuhi Jaanika Aasa sõnul seisab Eesti silmitsi järjest kasvava õpetajate järelkasvu nappusega. Viimase OECD rahvusvahelise uuringu TALIS andmetel on Eestis alla 30aastaseid õpetajaid vaid 7% ja üle poole õpetajatest on 50aastased või vanemad. „Programmi eesmärk on tuua kokku, innustada ja julgustada inimesi, kes kaaluvad järgmise karjäärivalikuna õpetajaametit. Programm annab potentsiaalsetele uutele õpetajatele ülevaate, mis õppimine ning õpetami-

ne on, millised on paindlikud võimalused õpetajana tööle asumiseks ja milliseid samme tuleb tööle asumiseks astuda,“ selgitas Aasa. 27. veebruaril algav programm koosneb neljast moodulist ja vältab maini. Programm hõlmab kogu Eestit. Peetakse seminare, osalejad kohtuvad õpetajate ja koolijuhtidega ning töövarjutavad neid, et saada aimdust õpetajatööst. Samuti valmistavad osalejad ette koolitunni ja viivad selle ka reaalselt läbi, et proovida kätt õpetajaametis. Programmi ajal valmib koostöös juhendajaga personaalne tegevusplaan, kus kaardistatakse edasised sammud, mida õpetajaametisse tööle asumiseks on vaja astuda.

Võimalus kannapöördeks „Programmiga ootame liituma inimesi, kes on valmis karjääripöördeks ning soovivad asuda kas osalise või täiskoormusega tööle õpetajana. Otsime

Reede, 24. jaanuar 2020

Koolitus 3

otab huvilisi mi „Jah, “ motiveeritud inimesi, kes usuvad, et õpetajatel on meie ühiskonnas kanda üks tähtsamaid missioone – luua homne ja veel parem Eesti,“ ütles Aasa.

Pane tähele!

Programmi ka ndideerimise tähtaeg on 9. veebruar. Liitu ma oodatakse töökogemuse ja magistrik raadiga (võib olla omandamisel) inim esi, kes: z on oma vald konna spetsial istid ja kaaluvad õpetajaa metit järgmise karjäärivalikuna; z on õpetajak s õppinud, ent pole õpetajana töötanud ; z on õpetajan a töötanud, valinud te ise karjääritee ning kaaluvad õpet ajaametisse na asmist. Lisainfot prog rammi ja kand ideerimise koht a leiab Innove kodulehelt.

Täienduskoolitused aina enam hinnas 2018. aastal osales koolitustel 420 343 inimest, üle 11 protsendi rohkem kui aasta varem, näitasid kolmandat korda kogutud täiskasvanute täienduskoolituste tegevusnäitajate andmed. Kõige populaarsemad olid juhtimise ja halduse ning isikuarengu koolitused. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on tegevusnäitajad väärtuslikud üksikisikule, tööandjatele ja ka riigile. „Kogutav statistika aitab koolituse valimisele kaasa, võttes arvesse koolitaja kogemust oma valdkonnas,“ ütles ta. „Tegelikult on aga meie eesmärk muuta sobiva koolituse valimine inimesele veelgi lihtsamaks. Selleks on ettevalmistamisel ühtne koolituste kvaliteediraamistik.“ 420 343 täienduskoolituste kursustel osalenud täiskasvanud õppijaist enamik õppis linnades, kus on õppimisvõimalusi rohkem – ligi pooled Tallinnas ja kolmandik Tartus. Kõige menukamad olid juhtimise ja halduse koolitustel, kokku osales 26 596 inimest. Populaarseteks osutusid ka isikuarengu koolitused, kus õpetatakse ühiskonnas ja tööelus vajaminevaid oskusi: enesekehtestamine, suhtlemis- ja käitumisoskuste ning vaimsete võimete arendamine, argumenteerimine ja esinemine, tööotsimine jne. Sellistel koolitustel osales 26 154 inimest. Suurim täienduskoolituse pakkuja õppijate arvu poolest oli kolmandat aastat järjest Tartu ülikool 32 755 õppijaga, neile järgnesid Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna ülikool. Kuigi kõrgkoolid on suurimad täienduskoolituste pakkujad, on koolitusturg õppijate koguarvust lähtuvalt siiski erapakkujate käes. Eri mahtudega kursusi korraldati kokku 90 711. Sarnaselt varasemate aastatega pakuti kõige rohkem ehk 44 protsendil juhtudest lühikesi, kuni kaheksa akadeemilist tundi kestvaid kursusi, mis mahtusid ühe koolituspäeva sisse. 2017. aastal moodustasid lühikursused koguarvust 37 protsenti. Tasemeõppeasutused eelistasid seevastu korraldada mahukamaid ja pikemaid kursusi. Allikas: HTM

Vida Press

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2020/2021 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTEL VALDKONDADEL

Reede, 24. jaanuar 2020

4 Koolitus GAG

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Gustav Adolﬁ gümnaasiumi (GAG) direktor Henrik Salum ütleb, et töö koolis nõuab palju, ent annab vastu veel rohkem. Uue ajastu koolis käivad õpetamine ja õppimine käsikäes ning tänapäeval tuleb üha sagedamini ette, et just õpilased on õpetaja rollis. Käimasolevat kooliaastat GAGi direktorina alustanud Henrik Salum on kogenud pedagoog – samas koolis on ta inglise keele õpetajana töötanud juba 18 aastat. Salumi hinnangul on kool koht, kus sirguvad tulevikuühiskonna kujundajad, just seetõttu on õpetajatel ja koolijuhtidel täita vastutusrikas, aga samas väga põnev roll. Salumi sõnul peab kooli keskmes olema alati õpilane, tema edu ja parimate väljavaadete tagamisel on võtmesõnadeks koostöö ja kaasamine.

Ka õpetaja peab olema innukas õppur Uue koolijuhi arvates on tema enda kooliajaga võrreldes oluliselt muutunud õpetaja ja õpilaste roll. „Õpetaja ei ole enam piltlikult öeldes oma õpilastele teadmiste pähe valaja, ta peab ka ise olema aktiivne õppija. Õpetaja peab ennast pidevalt täiendama ja aktsepteerima, et nii mõneski vallas on õpilane temast targem. Kui selline mõtteviis omaks võtta, siis muutub õpetamine ja õppimine koostööks ning tulemused on oluliselt paremad,“ ütleb Salum. Tema arvates on tänapäevakoolis õpilastel üha enam õpetaja osa. „Tark õpetaja oskab ja suudab seda edukalt ära kasutada,“ usub ta. Koostöö on oluline ka koolijuhi ametis. Koolil on suur hulk huvigruppe, tark juht peab oskama neid kogukondi kaasata, sest head ideed ja lahendused tulevad ennekõike koostööst, usub koolijuht. Väljakutseid jagub koolijuhi töös küllaga. „Esimene neist on

VASTNE GAGi DIREKTOR HENRIK SALUM: teist sellist ametit pole olemas Tänapäeva koolis on õpilastel üha enam õpetaja osa – ja tark õpetaja oskab ning suudab seda edukalt ära kasutada.“

enda kurssiviimine kõigega, mida mu töö hõlmab ja mis minu tööd mõjutab. Ma ei osanud ette näha, et infotulv, mis koolijuhi ametiga kaasneb, on sedavõrd massiivne. Sellega toime tulemine on omaette kunst, mille omandamisel olen esimesi edusamme teinud. Tunnistan ausalt, et on tohutu hulk asju, mida ma veel ei tea, aga minu õnneks olen ümbritsetud äärmiselt kompetentsetest inimestest, kellele saan loota,“ kiidab koolijuht. Direktori sõnul on kõige keerulisem uues ametis töö inimestega: „Inimesed on väga erinevad ja neil on omad arusaamad,

kuidas mõni asi peaks või võiks olla. Töö inimestega – õpilastega, kolleegidega, lapsevanematega, huvigruppidega – on väga keeruline, aga ka tohutult põnev ja huvipakkuv.“ Kuigi Henrik Salum on koolis töötanud juba ligi paarkümmend aastat, on tal enda sõnul endiselt väga põnev. „Teist sellist ametit ei ole. Koolis on iga päev eelmisest erinev, sest see töö lihtsalt on ettearvamatu. Selles ametis on tohutult vastutust, aga ka kuhjaga loomingulisust. Koolis töötamine nõuab väga palju, aga kui teed oma tööd südamega, siis saad sealt palju rohkem vastu, eriti just emotsio-

KINDEL AMET KOGU ELUKS Kes on kandnud endas unistust igapäevase töö käigus inimesi ilusaks teha, leiab nüüd hea võimaluse õppida: 2. märtsil algab juuksurite ja kosmeetikute päevaõpe. Kes aga tahaks küll õppida, ent soovib seda teha töökoha ja/või perekonna kõrvalt, saab alates 21. märtsist astuda kaugõppesse. Koolitus toimub kutsestandardi põhjal, mis teeb lihtsaks tööturule sisenemise ja seal heade tulemuste saavutamise. Õppetöö käigus omandatakse mitu olulist ametioskust, mis paljudes õppekohtades on võimalikud vaid eraldi kursustena. Kool kasutab professionaal-

seid töövahendeid ning pakub väga häid praktikavõimalusi erinevate klientidega. Alates 3. veebruarist algavad lühemad kursused. Kursustel õpetatakse maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, jumestust ning ripsme- ja küünetehnikuoskusi. Uue kursusena on nüüd võimalik õppida ripsmete lamineerimist. Niinimetatud põhioskuste teemantkursuse läbimine annab võimaluse kiiresti mõnes ilusalongis tööd saada või ise kliente otsida ning neile teenust pakkuda. Kellel tekkis huvi meie kursuste vastu, see leiab lisateavet www.iluteeninduskool.ee.

naalselt. Iga päev, iga tund saad oma tööle vahetut tagasisidet,“ kirjeldab Salum oma koolikogemusi.

Tulevikus õpetajad – täna õpilased Salum usub, et hea koolikeskkond tagab uute õpetajate järelkasvu: mida tihedamat koostööd teevad koolid omavahel ja mida rohkem jagatakse parimaid praktikaid, seda rohkem hakkavad ka noored mõtlema õpetajaametist. „Et tuleviku õpetajad on praegu ise alles õpilased, siis on iga kool vastutav selle eest, et nende praegused õpilased sooviksid

Koolis töötamine nõuab väga palju, aga kui teed oma tööd südamega, siis saad sealt palju rohkem vastu.“

mõne aasta pärast samas keskkonnas töötada ja seda veelgi paremaks teha,“ leiab Salum. Teisisõnu: kui õpetaja ja koolijuht on innustavad eeskujud, siis muutub õpetaja elukutse ka noortele atraktiivsemaks.“ Salum meenutab ühe kogenud koolijuhi antud nõu. „Pea meeles, et koolis on kõige keskmes õpilane. Iga sinu otsusega peab kaasnema õpilase heaolu.“ Õpilase heaolu eeldab aga, et ka õpetajal, lapsevanemal ja koolijuhil on hea olla – ja koolijuhi ülesanne ongi Salumi sõnul luua tingimused, et kooliperet ümbritseks hea, turvaline ja arendav keskkond. Samas pole tema arvates ei õpetaja ega koolijuhi amet sellised, mida võib ka lihtsalt proovida, et näha, kas õnnestub. „Vastutus on liiga suur. Nii õpetaja kui ka koolijuhina kujundame me iga päev tulevikku, sest valmistame ette inimesi, kes hakkavad tegema otsuseid, mis puudutavad meid kõiki,“ ütleb Salum. „Kui aga inimene hindab tööd noortega, tahab näha oma töö tulemuslikkust, ei karda pingutust ega vastutust, eeldab oma töös loomevabadust ja loodab saamise kõrval ka anda, siis soovitan neid ameteid kahe käega.“

Alustajate toetus on oluline Salumit ärgitasid tööd vastu võtma kolleegid, juhtkond ja huvigrupid, kuid oma otsust kaalus ta kaua. „Kool on organisatsioon, mis väärib juhti, kes teeb seda tööd hingega, kes sisimas väga soovib seda teha. Tundsin otsust tehes ja tunnen ka nüüd, pärast esimesi kuid selles ametis, endas jõudu, et väljakutsega entusiastlikult silmitsi seista,“ räägib värske direktor, kes on saanud ametisse sisseelamiseks tuge ka SA Innove alustavate koolijuhtide arenguprogrammist. Salum on õpetajate, õpilaste, vilistlaste ja vanemate toetuse eest äärmiselt tänulik. „See sunnib mind veelgi rohkem pingutama, et usaldust ära teenida,“ ütles Salum.

Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 22.03.2020, SAAVAD TASUTA esimese instrumetide komplekti. EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL ON EESTI TÖÖTUKASSA KOOLITUSKAARDI KOOSTÖÖPARTNER

Eesti Iluteeninduse Erakooli PÄEVASTE ÕPPERÜHMADE INFOPÄEV toimub 02.03.2020 ja KAUGÕPPE ÕPPERÜHMADELE 21.03.2020, kell 10.00, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver), II korrus. Võimalus kohapeal sõlmida õppelepinguid ja saada vastused küsimustele.

www.iluteeninduskool.ee tel +372 641 2214

Tel 641 2214 • Info kursuste kohta 506 6520 KADAKA ÕPPEKESKUS Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2 korrus), tel 622 2066 KOCHI DAY SPA Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 680 1665

Reede, 24. jaanuar 2020

Koolitus 5

SISEMISE ARENGU JA MOTIVATSIOONIPÄEV 04.03 Tallinnas

TURUNDUSTREFF: INTERNETITURUNDUSE KOOLITUSED Internetiturundus algajatele 28.01

Wordpress 29.01 LinkedIn turundajatele 30.01 Google Adwords 05.02 Google Analytics 06.02 Reklaam Facebookis 12.02 Kodulehe optimeerimine otsimootorites SEO 13.02 Growth Hacking, CRO ja müük internetis 19.02 E-maili turundus 20.02

Koolitajad on Rita Rätsepp, Tauri Tallermaa, Evelin Ilves ja Inga Lunge

KAUGTÖÖ KONVERENTS 2020 11.03 Tallinnas

Koolitajad on Eesti parimad internetiturunduse asjatundjad Priit Kallas ja Matis Metsala

HEA TEENINDUSE JUHTIMISKONVERENTS 2020 05.03 Tallinnas

Kaugtöö ja kaugtöötajate praktilisi teadmisi ja kogemusi jagavad Tööinspektsioon, LHV, Elisa, Haigekassa, Coworking keskkond Taru Viimsi, Palgaagentuur jt.

MARTIN VEINMANNI KÕNE JA ESINEMISKOOLITUS 12.02 Tallinnas

Teenindusjuhtide aastasündmus

Tulge kõnepidamise oskusi täiendama ja enesekindlust suurendama

Reede, 24. jaanuar 2020

6 Koolitus

Riikliku haridusstipendiumi sai koolipsühholoog Õpetajatele ja tugispetsialistidele mõeldud riikliku haridusstipendiumi saajaks määras haridus- ja teadusminister mullu detsembris Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koolipsühholoogi Karmen Maikalu (pildil) . Stipendium annab võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks. „Mul on hea meel, et stipendiumi saab sel aastal just nimelt koolipsühholoog, kes panustab iga päev kogu koolipere heaolu toetamisse,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Stipendium on korraga tänu juba tehtud töö eest ja võimalus pühendada pool aastat iseenda ja oma valdkonna arendamisele. Esimesed, 2018. aasta stipendiaadid on näidanud, et selle ajaga saab väga palju korda saata.“ Karmen Maikalu saab stipendiumi suurusega 7 676 eurot. Stipendiaat plaanib pühendada semestri koolipsühholoogia toetamiseks ja arendamiseks: kaardistada valdkonna spetsialistide koolitusvajadusi, ette valmistada ning läbi viia täienduskoolitusi, arendada kohalikul tasandil kriisivalmisolekut, toetada praktikante ja tegeleda enesetäiendamisega. Stipendiumi saamine annab õpetajale või tugispetsialistile võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester, et kasutada seda näiteks koostööks ülikooliga,

Üks hea tegu igasse päeva! Proovi ära – ja jäädki tegema! Alusta lihsatest asjadest – juba täna!

KRISTJAN VANASELJA

GoWorkaBit, tegevjuht

enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või tööks hariduspoliitika kujundamisel. Igal aastal saab anda välja kuni viis stipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kellel on erialane kvalifikatsioon ja kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat. Stipendiumi määramisel võetakse aluseks eelkõige haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada, aga ka stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis laiemalt. Haridusvaldkonna prioriteetsed teemad olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse ja digipedagoogika rakendamine. Esimesed riiklikud haridusstipendiumid anti välja eelmisel aastal. Järgmine stipendiumite taotlemise konkurss kuulutatakse välja järgmisel aastal. Allikas: HTM

Juhtub ikka hämmastavaid asju. Seisin mõni aeg tagasi ühes kohvikus järjekorras. Minu ees oli pealtnäha neljakümnendais härra, selgelt välismaalane. Tellis americano ja saiakese. Torkas deebetkaardi terminali ja pöördus ootamatult minu poole. „Mida teie joote?“ „Ee-ee…“ ehmusin pooltummaks. „Latte’t.“ „Lisage härra latte minu arvele,“ ütles mees teenindajale.

Juhuslik heategu Ma olin sellest varem ähmaselt kuulnud. RAK ehk random act of kindness ehk juhuslik heategu: teed teisele inimesele head, ise midagi vastu tahtmata. Maksad kellegi kohvi eest, aitad Hooandja kaudu mõnel unistusel täituda, annetad vanad mänguasjad lastekodule, ostad tänavamuusikule topsi kuuma teed... Istusin kohvitassi taha ja kukkusin guugeldama. Leidsin pika ja huvitava ingliskeelse artikli

z Saada töökaaslasele, kellest just oli palju abi, e-kiri ja anna talle teada, kui tänulik sa tema panuse eest oled. z Tunnusta töökaaslast avalikult, kui ta on millegagi hästi hakkama saanud. z Kingi kolleegile mõni raamat teemal, millest ta on kirglikult rääkinud. z Tee parklas enda autot lumest ja jääst puhastades sama ka töökaaslase autoga. z Pane teiste heategusid tähele, jäta näiteks nende lauanurgale epab ber ki rjaga j „Ma M mä ärkasi k in!! Ai Aitä täh h sull lle!“ !“ märkmepaber kirjaga märkasin! Aitäh sulle!“ rkad kolleegi, kellel on käsil raske ülesanne, too ttalle mõz Kui märkad ni komm m või tükike kooki ja paku abi lahenduse leidm leidmisel. m

(https://positivepsychology. tivepsychology. com/random-acts-kindness) -acts-kindness) sellest, kuidas das juhuslikud heateod meie ie enda heaolu mõjutavad. Soovitan oovitan lugeda! Kui heaolu u on seisund, siis RAK ehk k juhuslik heategu on on käitumine. RAK mõjumõjutab nii heateo o sooritaja kui ka saaja heaolu. Teadlased dlased on juhusliku u heateo mõju uurinud rinud

ja tuvastanud e eri viise, kuidas RAK inimesi inim m puudutab. Heateo saajad d tunnevad end armastatuna armastatt kas või isegi ainult ain n hetkeks. Hea Heateo a saajad, andjad an n ja tunnistajadki tunni i tunnevad tunn n oksütotsiini süto o ehk nn armuhora mooni moo o tõusu organiso

ootab sind õppima ehituserialadele

Põhikoolijärgne õpe

Ehitusviimistlus, 3 a

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Kutseõpe täiskasvanutele (tsükliõpe)

Mööblirestauraator, 2 a Pottsepp-sell, 0,5 a

mis. See parandab südame tervist, suurendab eneseusku ja optimismi. Juhuslik heategu muudab su rahulikumaks, vähendab stressi ja depressiooni. Su enesehinnang kasvab. Vererõhk alaneb. Juhuslik heategu aitab organismil toota endorfiine ehk looduslikke valuvaigisteid ning vähendab kortisoolide ehk stressihormoonide osa organismis. Ja nii edasi.

Kümme korda õnnelikum Ole siis sel aastal oma kolleegide – aga ka kõigi teiste – vastu heatahtlik ja lahke. Tee iga päev üks heategu, mille eest sa tänu ega vastuteenet ei oota – nii oled aasta lõpuks kümme korda õnnelikum inimene. Väikesed heateod ei maksa midagi. Lahkus tõstab aga nii sinu kui ka su kolleegide-kaaslaste heaolu. Proovi kohe täna järele ning valmistu selleks, et satud juhuslike heategude tegemisest sõltuvusse – nii kui proovid, juurde soovid!

ootab sind õppima

2. taseme kutseõppesse

Puhastusteenindaja abiline, 2 a Köögiabiline, 2 a 3. taseme kutseõppesse

Puukäsitööline, 1 a Õpe toimetuleku õppekaval põhihariduse omandanutele

Lisainformatsioon kalju.vedam@vigalattk.ee +372 5694 1087

Lisainformatsioon liina.kikas@vigalattk.ee +372 5184 152

ootab sind õppima autoerialadele

ootab sind õppima käsitööerialadele

www.vigalattk.ee ootab sind õppima toitlustus- ja majutusteeninduserialadele

Põhikoolijärgne õpe

Kokk, 3 a Puhastus- ja kodumajandus, 3 a Kutseõpe täiskasvanutele (tsükliõpe)

Kokk, 2 a Kondiiter, 1,5 a Pagar, 1 a Puhastusteenindaja, 1 a (töökohapõhine õpe) Lisainformatsioon katrin.rand@vigalattk.ee

Põhikoolijärgne õpe

Automaaler, 3 a Mootorsõidukitehnik, 3 a Autoplekksepp-komplekteerija, 3 a Kutseõpe täiskasvanutele (tsükliõpe)

Mootorsõidukidiagnostik, 1 a ͥ ͥ ͶͨæØaaÐ đ ͥï ¯ͥaͥûa đæ¸đaa®ͥÐÅėaæėÏͶė ¸aü Mootorsõidukitehnik, 2 a Autoplekksepp-komplekteerija, 1,5 a (vanade autode taastaja lisaoskusega) Lisainformatsioon neeme.noppel@vigalattk.ee +372 5694 3916

Kutseõpe täiskasvanutele

Keraamik Sepp Puukäsitööline Õppeaeg 2 aastat Õppetöö toimub tsükliõppes, 2 korda kuus (N-L)

Lisainformatsioon kai.hermann@vigalattk.ee +372 5693 9082

Reede, 24. jaanuar 2020

Koolitus 7

TalTech käivitas targa linna tippkeskuse Detsembris sai stardi TalTechi 32miljonilise käivituseelarvega targa linna tippkeskus Finest Twins, mille eesmärk on muuta Eesti linnad nutikamaks. On oluline, et teadusarendustegevus jõuaks uute lahenduste kaudu ka inimesteni, kes elavad Eesti linnades, märkis avamisel tippkeskuse juht, teadlane RalfMartin Soe. „Näiteks 2020. aastal valmistatakse ette esimesed suuremad targa linna lahendused, mida hakatakse Eesti linnades katsetama 2021. aastal,“ sõnas Soe.

Uued lahendused viies valdkonnas

Võhivõõrale inimesele tassi kohvi ostmine – rääkimata selle vastuvõtmisest – nõuab tüüpiliselt eestlaselt ilmselt pisut eneseületamist ja harjumist. Aga ehk tasuks harjutada ja muidki väikeseid üllatusi nuputada – et teha kellegi tuju heaks. Lihtsalt niisama. Erki Pärnaku

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL KUTSUB TEID

Tippkeskus koos oma partneritega hakkab uurima ja katsetama uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Avatseremoonial kõnelnud haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on riigi ootus uuele tippkeskusele see, et teadustulemusi hakataks igapäevaelus kasutama senisest palju rohkem. „See on palju enamat kui lihtsalt üks projekt, järgmise kaheksa aasta töö mõjutab Eesti teadust ja innovatsiooni hoopis laiemalt,“ sõnas minister, tänades neid, kes idee teoks tegid. Reps märkis, et targa linna tippkeskuse loomine Eestis ning Eesti ja Soome asutuste koostöös on igati loomulik. „Sirgunud

on terve põlvkond noori täiskasvanuid, kes ei kujuta enam ettegi suhtlust riigi või pangaga ilma digitaalseid vahendeid kasutamata. Enesestmõistetavaks muutunud võimalused teevad Eestist suurepärase koha uute lahenduste testimiseks,“ ütles Reps. „Meil on tugev IKT-haridus ja teadus, jõudsalt kasvav IKT sektor ning suur osa Eesti start-up firmasid pakub IKT teenuseid ja tooteid.“ Minister lisas, et Eestil ja Soomel on alati olnud tihedad sidemed ning meil on nii mõndagi põhjanaabritelt õppida.

Tegutsetud on juba viis aastat Finest Twins on Eesti kõige suurem konkurentsipõhine tea-

dusarendusgrant, kui arvestada koordinaatori ehk TalTechi eelarvet (25 miljonit eurot). Tippkeskuse loomist rahastavad seitsmel järgmisel aastal Euroopa Komisjoni programm „Horizon 2020“ ja Eesti riik haridus- ja teadusministeeriumi kaudu kokku 32 miljoni euroga. Projekti partnerid on peale TalTechi ka Aalto ülikool, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Helsingi innovatsiooniettevõte Forum Virium Helsinki. Finest Twinsi ettevalmistused on tihedas üleeuroopalises konkurentsis võtnud ühtekokku viis aastat, sõltumatud teadus-arenduseksperdid korraldasid nende käigus viis hindamisvooru. Allikas: TalTech

MUUDA OMA OSKUSED

KUTSETUNNISTUSEKS!

ESITA SISSEASTUMISAVALDUS SAISis www.sais.ee

VANEMKELNERI ERIALALE kuni 10.02.2020 ja loe lisaks www.teeninduskool.ee

KOOLITUSTELE: • Rebozo massaaž

• Lapse esmaabi koolitus

• Perineumi taastamise praktiline

• Immuniseerimisalane

• töötuba ämmaemandatele

• baaskoolitus

• Klassikalise massaaži algkursus

• Haigusõpetuse koolitus

• Meemassaaži koolitus

• iluteenindajatele

• Elastse teibi kasutusvõimalused

• Iluteenindajate hügieenikoolitus

• füsioterapeutilises praktikas

• Multikultuurne teadlikkus

• Lamatiste kontseptsioon

• Küüne korrigeerimise meetodid,

• füsioteraapias

• diabeetilise jala hooldus ja mitmed teised vajalikud teemad!

› ÕPE kolmel päeval kuus › ÕPPEAEG 1 aasta › ÕPE lõpeb vanemkelner EKR 5 kutseeksamiga

Vanemkelneri 5. taseme jätkuƁƉƉĞƐƐĞ ŽŶ ŽŽĚĂƚƵĚ <Z ϰ ŬĞůŶĞƌ ŬƵƚƐĞƚƵŶŶŝƐƚƵƐĞ ŽŵĂũĂĚ ǀƁŝ ƚĞĞŶŝŶĚƵƐǀĂůĚŬŽŶŶĂƐ ƚƂƂƚĂũĂĚ͕ ŬĞůůĞů ŽŶ ǀćŚĞŵĂůƚ ŬĂŚĞĂĂƐƚĂŶĞ ƚƂƂŬŽŐĞŵƵƐ͘ dƂƂŬŽŚĂƉƁŚŝƐĞů ƁƉƉĞů ŽŶ ǀĂũĂůŝŬƵĚ ƚƂƂĂŶĚũĂ soovituskiri ja nõusolek.

>ŽĞ ůŝƐĂŬƐ ŬŽĚƵůĞŚĞůƚ ǁǁǁ͘ƚĞĞŶŝŶĚƵƐŬŽŽů͘ĞĞ rubriigist

www.nooruse.ee/koolitused • merliskarjakannaste@nooruse.ee • 737 0209

«TALVINE VASTUVÕTT»

VASTUVÕTT Majaka 2, 11412 Tallinn telefon 682 8130 telefon 605 3102 ǀĂƐƚƵǀŽƩΛƚĞĞŶŝŶĚƵƐŬŽŽů͘ĞĞ ŝŶĨŽΛƚĞĞŶŝŶĚƵƐŬŽŽů͘ĞĞ ďŝƚ͘ĚŽͬǀĂƐƚƵǀŽƩ ǁǁǁ͘ƚĞĞŶŝŶĚƵƐŬŽŽů͘ĞĞ

Reede, 24. jaanuar 2020

8 Koolitus

RKAS

Rakvere riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võidutöö: ideekavand „Pargielu“ arhitektuuribüroolt Salto, autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean. „Žürii hinnangul on „Pargielu“ teistest selgelt eristuv töö, hoone maht loob märgilise aktsendi mitte ainult lähiümbruse linnaehituslikule kontekstile, vaid kogu Rakvere linnale,“ ütles Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom. „Riigigümnaasiumi hoonest võib saada uus Rakvere sümbol: kavandi kikilipsukujuline plaanilahendus loob dünaamilise väliruumi pargi ja Vabaduse väljaku vahele ja uue linnaehitusliku paradigma.“ Rakvere riigigümnaasium on plaanitud kuni 540 õpilasele ning umbes 60 õpetajale ja muule personalile. Paide riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Salto ideekavandiga „Pai“, autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean. „Žürii hinnangul suhestub vanalinna muinsuskaitsealasse kavandatud juurdeehitus hästi ajaloolise hoonega, mis jääb igast suunast hästi vaadeldavaks. Oskuslikult on loodud uuenduslik ja värskelt mõjuv kooli siseruum. Ideekavad on tundlikku ajaloolisse keskkonda linnaehituslikult hästi sobituv lahendus,” võttis arhitektuurikonkursi koordinaator ja Riigi Kinnisvara projektidirektor Enno Parker kokku žürii tagasiside. „Oskuslikult on kasutatud krundi tugevat reljeefi, loodud huvitav dialoog nõlva ja hoone katusemaastikuga. Hästi on ära kasutatud loomulikku valgust.“ Paidesse Posti tänav 12 kavandatav koolihoone on mõeldud kuni 252 õpilasele.

Mustamäe riigigümnaasiumi (Akadeemia tee 25) arhitektuurikonkursi võitis Arhitekt Must ideekavandiga „Kuppelmaastik“, autorid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ja Lisett Laurimäe. „Žürii hinnangul on võidutöö eeliseks kahe mahuna kavandatud lahendus, kus kärarikka spordihoone omaette maht ei sega igapäevast õpikeskkonda vaid loob koos vaheruumiga uue ühtse keskkonna,” märkis Riigi Kinnisvara projektidirektor ja konkursi koordinaator Raivo Toom. „Toredaks maastikuliseks lisaks on Akadeemia tee äärne lineaarpargi ettepanek. Lahendus toimib kui stardipunkt kogu Tehnopoli alale. Õpperuumide seotus rekreatsioonialade ja kogunemisruumidega on väga hea.“

Selles koolis peaks õppima hakkama 1080 õpilast, õpetajaid ja muud abipersonali on kokku 120.

Juunika Koolitus

20 aastat

2020. aasta I poolaasta koolitused TALLINNAS JA TARTUS: • Klassikaline projektijuhtimine. Kaasaegsed ehitusmeetodid Ergo Pikas, Enn Tammaru

• Esmaabi koolitused eraisikutele

Narva riigigümnaasiumi ja Kesklinna põhikooli arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Salto ideekavandiga „Tahvel“, autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean. „Žürii tõstis võidutöös esile põnevust ja tundlikkust,” ütles Riigi Kinnisvara projektidirektor ja konkursi koordinaator Raivo

Uusi koolimaju kerkib riburadamisi IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

• Äriplaani koostamine. Ettevõtlusega alustamine Ege jaanso

• Praktiline müügioskuste treening Toomas Osvet

• Alustava investeerija Mastermind Raido Rõivas

• Kuidas pidada edukaid läbirääkimisi? Jaanus Kangur Oleme Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Ohutu töökoht

Ärieesmärkide saavutamine

Motiveeritud meeskond

Professionaalne partnerlus

Vaata kõigi koolituste infot

juunika.ee

Tel: 744 9600

koolitus@juunika.ee

Toom. „Hoone on oskuslikult paigutatud olemasolevasse maastikku, tekivad põnevad vaated sisehoovist läbi maja. Uus ja vana suhestuvad hästi, juurdeehitus jätab heas mõttes ruumi vanale.“ Narva riigigümnaasium on kavandatud 720 õpilasele, põhikool u 860 õpilasele.

Uusi koolimaju kerkib pea igas Eesti nurgas – mis on juba valmis, mida ehitatakse, mille ehitamiseks on käimas arhitektuurikonkurss. Värskeim konkursivõitja kuulutati välja jaanuari alguses Rakveres. Rakvere riigigümnaasiumi ehitamiseks korraldasid arhitektuurikonkursi Riigi Kinnis-

vara, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liit. Konkursile laekus 16 tööd, võidu pälvis arhitektuuribüroo Salto ideekavand „Pargielu“, autoriteks Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean. Sama seltskond on olnud võidukas enamikul viimastel kuudel lõppenud riigigümnaasiumide arhitektuurikonkurssidest. Tulevane koolihoone (aadressiga L. Koidula 11b) asub L. Koidula, Tuleviku, Vabaduse ja

Võimla tänava ringristmiku kohal. Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul on riigigümnaasiumi puhul võrdselt ülitähtsad nii sisu kui ka vorm: „Mulle väga meeldib, et Salto arhitektide võidutöös on hästi tunnetatud võistlusala kultuurilist ja ajaloolist mitmetähenduslikkust. Siit on hea edasi liikuda – nii koolile vajalikke ruumilahendusi nuputades kui ka eri suundades ümbritsevat linnaruumi kavandades.“

Rakvere ametikool sai uue õpilaskodu Jaanuari algul pidulikult avatud Rakvere ametikooli uus õpilaskodu on omataoliste seas Eesti nüüdisaegseim, see vastab liginullenergia nõuetele. 200kohaline õpilaskodu on sobitatud kokku ajaloolise koolihoonega. Väliselt on õpilaskodu

plaanitud minimalistlik – neljakorruseline ja ristkülikukujuline. Valminud on ka mitmeotstarbeline spordiväljak ja jalgrataste hoiuruum ning parkla õpilaskodu kasutajatele ja külalistele. Kui tulevikus valmib Rakvere riigigümnaasium, saavad õpilaskodu ühi-

selt kasutada mõlema õppeasutuse õpilased. Rakvere ametikooli õpilaskodu on projekteerinud BOAbOÜ, arhitektuurilahenduse autorid on Anto Savi, Jürgen Lepper, Margus Soonets ja Kaidi Piirimets. Ehitustööde peatöövõtja oli AS Merko Ehitus. Allikas: HTM

Reede, 24. jaanuar 2020

10 Koolitus

Kui miski saab untsu minna, siis see ka läheb Kui leidub neid, kes juhtumisi pole kursis, siis: pealkirjas toodu on kuulsatest Murphy seadustest tuntuim, märgib esinemiskoolitaja Janek Tuttar oma kodulehel peetavas blogis. „Esinemise kontekstis töötleb selle seadusega sind eelkõige sinu pea, mis enne esinemist üritab endale juba eos selgeks teha, et niikuinii läheb midagi kehvasti,“ ütleb ta. „Eriti paanilised tüübid on leidnud veel ka Gattuso laienduse sellele seadusele, mis ütleb: miski pole eales nii halb, et ei saaks halvemaks minna.“ IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Kui sa ennast ise juba enne publiku ette astumist sel moel läbikukkumisele häälestad, siis miks peaks sul esinemine kenasti välja tulema?“ esitab koolitaja retoorilise küsimuse ning soovitab: võtke rahulikult ja mõelge asjad läbi, keskenduge veel mõnele siin toodud seadusele. ÜKSKÕIK MIS KA UNTSU ON LÄINUD, PAISTAB SEE VÄLISELT ÜSNA KORRAS OLEVAT OLEV OL EVAT EV AT Enamasti Enam En amas am asti as ti o on n as asja asjad jad ja d ol olu oluu liselt paremas seisus, kui sa ise arvad olevat. Seda, et sa mingil hetkel kokutasid või midagi rääkimata jätsid, tead ainult sina ise. „Ausalt – enamik kuulajaid ei saa tavaliselt arugi, et sa ei julge suure esinemishirmu tõttu laualt isegi veeklaasi võtta, sest kardad sealt paar tilka maha loksutada,“ kinnitab koolitaja. „Kui teed mõne ilmselge vea, siis viska enda kulul väike nali ja inimesed annavad sulle andeks. Väikesed viperused käivad asja juurde, sinu asi on neid mitte üle dramatiseerida ja neile mitte väga palju tähelepanu osutada.

IGA ASI TÖÖTAB PAREMINI, KUI SEE SISSE LÜLITADA Oled sa kohanud esinejaid, kes soovivad jutu saateks videoklippe näidata, aga ei saa hakkama – küll ei tööta kõlarid, küll ei avane video või saabub keegi oma mälupulgaga, mis miskipärast just selles arvutis ei avane. Sedasorti probleeme saab vältida. Lihtsalt valmista end korralikult ette ja tule esinemispaika varem kohale – siis on aega kõik oma käe järgi valmis panna, üle kontrollida ja kui vaja, kõlarid kõla kõ lari la rid ri d si siss sisse sse ss e lü lüli lülitada. lita li tada ta da.. da MINUTI PIKKUS SÕLTUB SELLEST, KUMMAL POOL TUALETTRUUMI UST SA OLED Kellel on vähegi esinemiskogemust, teab seda tunnet, kui ühel hetkel võtab maad tühjus ja peas vasardab ainult küsimus: millest ma rääkima pidin? Või läheb korraks järg käest, aga kohe tundub, et paus on kestnud juba tunde.

„Nii annamegi esinejaina segadusse sattudes mõmina või häälitsustega (ee, ää, mm-mm) kuulajatele sõnumi: vist on mingi jama lahti,“ teab Tuttar. „Kui järgmisel korral nii juhtub, siis pea meeles, et paus on ainult sinu peas tundidepikkune, kuulajaile on see vaid mõni sekund. Seega ei tasu neid suvaliselt täis mõmiseda. Võta rahulikult aeg maha, leia oma märkmetest järg ja liigu edasi.“ VÕIMATU ON TEHA MIDAGI LOLLIKINDLAKS, SEST LOLLID ON HARULDASELT LEIDLIKUD „Sageli muretseb esineja: äkki nad esitavad mulle küsimuse, millele ma ei oska vastata,“ on koolitaja kogenud. „Aga kas sa peaksidki oskama kõikidele küsimustele vastata? Kas üldse keegi on selleks võimeline? Lahendus on lihtne: tunnista, et jääd hetkel vastuse võlgu, seejärel küsi publikult, kass ke ka keeg keegi egii os eg oska oskab kab ka b va vas vass tata. Va-

Kool Janek itaja räägib Tuttar esinem avalike i Murph ste karides t ys vaatev eaduste inklist Vida Press

hel võib probleem nii lahenduse leida. Kui aga keegi vastust ei tea, siis luba, et uurid välja ja annad teada. NB! Seda lubadust pead kindlasti pidama! Kui aga publiku hulgas on mõni eriline ninatark, siis nendega põgusa tegelemise juhise leiad siitsamast leheküljelt. E K S I M I N E O N I N I M L I K, AGA VEEL INIMLIKUM ON OMA EKSIMUSTES TEISI SÜÜDISTADA Sa lähed koju ja tead, et midagi läks kehvasti, kirjeldab koolitaja. Kuidas sellega toime tulla? Muidugi, korraldajad olid lollid – kohale pidi tulema 40 inimest, aga sulle eraldati ruum, kuhu mahtus ainult 20. Ja kuulajad olid ka lollid – sina rääkisid neile, et vaimse retardatsiooniga persoon saab füüsiliselt mõjutatud ka sakraalsetes institutsioonides, aga nemad ei saanud sellest keerulisest se st jjutust utus ut ustt mi us mida midagi dagi da gi a aru. ru.. ru „Ebaõnnestumine ei tohiks sind kiirteena stressi juhatada – see on asi, millest saad õppida. Pärast kehva sooritust mõtlegi, mida saad tulevikus paremini teha,“ soovitab Tuttar. „Näiteks ehk on mõistlik „vaimse retardatsiooniga persooni“ asemel öelda lihtsas eesti keeles, et loll saab ka kirikus peksa. Nii saad ise aru, millest on jutt, ja mis veel eriti äge – ka kuulajad saavad aru. MIS TEIEGA KA JUHTUKS – KÕIGI TEIE TUTTAVATEGA ON VAREM NII JUBA JUHTUNUD, PEALEGI VEEL HULLEMINI „See Murphy seaduse lisa annab aimu, et õppida võiks alati ka teiste inimeste eksimustest. Vaata, mida teised inimesed esinemise ajal teevad – ja kui näed tõeliselt halba esitlust, siis oma kõnet ette valmistades mõtle, kuidas sina neid vigu vältida saad,“ õpetab koolitaja.

Mida hakata peale ninatargaga kuulajate seas? Ninatark on veendunud, et tema on ainus inimene saalis, kes asjast ülds ül dse ds e mi mida dagi da gi tteab. eab ea b. S b. elle el lest le st aannab nnab nn ab ttaa ka vvaljuhäälselt alju al juhä ju hääl hä älse äl selt se lt m ärku är ku. Es ku Esin inej in ejaa ej üldse midagi Sellest märku. Esineja seisukohalt on lugu üsna kehv, kui keegi sind pidevalt häirida püüab. Ja kindel on, et ninatark seda ka teeb. Mida siis teha? Janek Tuttaril on soovitusi varuks. ÄRA VAIDLE! Parem tee viisakalt naeratades ettepanek vaheajal või pärast esinemise lõppu teema üle pikemalt arutleda. Olen seda nippi kasutanud – arvake, mitu inimest on tulnud edasi vaidlema? ÄRA MINE NÄRVI! Kui esineja läheb närvi, saab ninatark endale punkti kirja ja ka ülejäänud publik negatiivse sõnumi. LEIA PÕHJUS. Püüa näha ninatarga küsimuste taha, proovi aru saada, mis talle tegelikult muret valmistab. Kui selle ära tabad ja tema n-ö probleemi lahendad, siis võib juhtuda, et ta rahuneb maha. KAASA KUULAJAD. Küsi neilt, mida nemad sellest küsimusest arvavad. Olen üsna mitu korda tähele pannud, et kui ninatark kipub oma vaidlemisega liiale minema, siis panevad ülejäänud inimesed ta paika. VÄLDI SOLVANGUID. Mõni esineja võtab iga küsimust isiklikult, siis läheb asi kergesti käest ära. Niipea, kui esineja läheb isiklikuks ja hakkab küsimustele vastates solvanguid pilduma, on publik esineja jaoks kadunud. IROONIAGA PEA PIIRI. Sõbralik Iroonia on hea relv, et mõnikord kedagi korrale kutsuda, aga sellega tuleb piiri pidada. Pidev ironiseerimine, eriti kui see käib mõne kuulaja kulu, võib alguses mõjuda vaimukaltki, aga muutub kiiresti tüütuks.

*** Janek Tuttari kodulehelt (avalikesinemine.net) leiab huviline, kes tahab arendada esinemisjulgust ja -oskusi, hulga üksikasjalikke juhiseid ja nõuandeid, või panna end kirja avaliku esinemise koolitusele.

„Kui aga näed tõeliselt häid esinemisi, siis ära piirdu mõttega „Oi, see oli vinge!“, vaid püüa ka mõelda, mida esineja tegi selleks, et sa nii arvaksid – ja kuidas sa saaksid neid samu nippe oma esinemistes kasutada.

Algaja esineja läheb närvi, kui järg käest kaob. Asjata! Võta rahulikult, leia oma märkmetest järg ja liigu edasi – paus tundub katastroofiliselt pikkainult sinu peas.

Vida Press

KOKKUVÕTTEKS Kogenud koolitaja teab, et esinemishirmu põhjustab suures osas kujutlusvõime. „Meie peas on asjad alati suuremad ja keerulisemad kui need tegelikult on,“ tõdeb Janek Tuttar. „Üks oluline tõsiasi, mida esinemisega seoses ikka tasub meeles pidada – enamasti ei soovi kuulajad sinu läbikukkumist. Kui sinul läheb kehvasti, siis kulutavad ju ka nemad asjata oma aega. Seega: esinemine tuleb just nii hea, nagu sa selle oma peas oled valmis mõelnud.“

Reede, 24. jaanuar 2020

Koolitus 11

REKLAAMTEKST

Kas keskendumine ja sĂźvamĂľtlemine vĂľiks olla 2020. aasta haridustrend?

Ă&#x2022;pinguid alustades mĂľtle NYDOLÂżNDWVLRRQLOH MD kutsetunnistusele

AUTOR: KAIRE VIIL RQ 7DOOLQQD 7HKQLNDÂ OLNRROL 9LUXPDD NROOHGĂĽL NHHOWHNHVNXVH juhataja, omab tĂ¤iskasvanute koolitaja, tase 7 kutset ja oli valitud Aasta koolitajaks 2018

Minu tĂśĂśelu jooksul on haridusellu tulnud mitmeid trende: mĂľtteviis, et Ăľppimine ei peaks olema ebamugav ega ĂźlemĂ¤Ă¤ra keeruline; digiĂľppe vahendite loomist on kohati Ăźsna heldelt toetatud; praegu ja tulevikus vĂ¤ga oluline rĂźhmatĂśĂś oskus. Haridusdokumentides ja muutunud ĂľpikĂ¤situses on nimetatud palju hĂ¤id isikuomadusi ning muutmist vajavaid valdkondi. MĂ¤rkan, et liialt vĂ¤he pĂśĂśratakse tĂ¤helepanu tavaĂľpilaste sĂźvaĂľppe ja -mĂľtlemise arendamisele ning keskendumisoskuse tĂ¤htsusele. Kas peamegi leppima faktiga, et digiajastu noore keskendumisvĂľime on mĂľned sekundid? NĂźĂźdseks on kindlaks tehtud, et ĂźmberpĂśĂśratud klassiruum ei sobi keerulisemate alusteadmiste omandamiseks. Ka loeng kui Ăľppemeetod pole enam pĂľlu all, kui seda rikastada suhtluspĂľhiste Ăźlesannetega.

Tasakaal lĂľbusate meetodite ning sĂźvatĂśĂś vahel Koolitustel on aeg paika panna tasakaal vahvate mĂ¤nguliste koostĂśiste ning sĂźvamĂľtlemist arendavate Ăľppemeetodite vahel. Haridusspetsialistid teavad, et digiajastu noored on vĂ¤ga halva keskendumisoskusega, kuid inimestele jĂ¤Ă¤vad Ăźsna pea pigem sĂźvamĂľtlemist ning analĂźĂźsioskust eeldavad ametikohad. Rutiinse lihttĂśĂś saab enamasti usaldada robotitele ja tehisintellektile. Kutsun Ăźles (taas)avastama ning koolituspĂ¤evadel rohkem kasutama pikaajalist keskendumist ning sĂźvamĂľtlemist arendavaid ja kujundavaid Ăľppimismeetodeid. Siis oskab Ăľppija luua ka iseseisvaks Ăľppimiseks ning tĂśĂśtamiseks rahuliku ilma segajateta Ăľhkkonna. Nii harjutakse ise eesmĂ¤rke seadma, digipaastuma ning kogetakse , et Ăľigel ajal valmis pandud kvaliteetsete tĂśĂśvahenditega ning tervislike vahepaladega on hea Ăľppida.

Voogamine teeb Ăľnnelikuks KoolituspĂ¤eva jooksul on mitu korda vĂľimalik saavutada Ăľppijatele jĂľukohane vooseisund, kus tĂśĂśtatakse oma vaimsete vĂľimete piiril. Igal koolitusel on vĂľimalik planeerida aeg lihtsamate vĂľi keerulisemate teemade sĂźvaanalĂźĂźsiks ning keskendudes Ăľpitu kinnistamiseks. Ă&#x2022;ppemeetodite ja Ăźlesannete ideid on vĂľimalik lisaks leida Bloomi, Dee Finki vĂľi SOLO mĂľtlemistasandite ja Ăľpiverbide taksonoomiast. Pea iga teemat saab visuaalselt kujutada â&#x20AC;&#x201C; joonistamine ja kritseldamine soosivad keskendumist; kĂľrgema taseme oskused on ka analĂźĂźsimine, valikute pĂľhjendamine, alternatiivsete lahenduste leidmine ning oma tĂśĂśle hinnangu andmine vastavalt koolitusele pĂźstitatud eesmĂ¤rkidele. Koolitaja ei pea leppima tĂľsiasjaga, et digiajastu Ăľppijad on harjunud pinnapealselt tegutsema, vajavad pidevalt vaheldust ning aju ja silmad ootavad digiseadmest kogu aeg uut naudingut. Koolitustel vĂľiks olla mĂľtteviisiks Hando Runneli vĂ¤rsiread mĂľtelda on mĂľnus. Harjutame oma Ăľppijad koolitustel sĂźvamĂľtlema ning ehk vĂ¤heneb niiviisi ka tĂśĂśl ning kodudes pinnapealne rĂśĂśprĂ¤hklemine. Loe teisi Kaire Viili blogipostitusi ja muid tĂ¤iskavanuĂľppe teemalisi lugusid Euroopa TĂ¤iskasvanuhariduse veebikeskkonnast EPALE http://bit.ly/keskendumine

9lOMDDQGHV HVLWDWXG VLVX SHHJHOGDE YDLG DXWRULWH VHLVXNRKWL (XURRSD .RPLVMRQ HL YDVWXWD VHOOHV VLVDOGXYD WHDEH NDVXWDPLVH HHVW

Inimeste vaba liikumine, vĂľimalus tĂśĂśtada ja Ăľppida just selles riigis, kus on tema jaoks sobivad tingimused ja vĂľimalusterohke karjĂ¤Ă¤ritee on muutunud meie jaoks iseenesest mĂľistetavateks. SeetĂľttu on tekkinud kĂ¤ega katsutav vajadus HULQHYDWHV ULLNLGHV RPDQGDWXG NYDOLÂżNDWVLRRQLGH Y}UGOHPLVHNV 6HOOH K}OEXVWD PLVHNV RQ ORRGXG (XURRSD NYDOLÂżNDWVLRRQLUDDPLVWLN (XURSHDQ 4XDOLÂżFDWLRQV Framework, EQF).

Raamistiku kaheksa taset vĂľimaldavad kirjeldada ennekĂľike inimese oskusi, mis ta on Ăľppimise ja tĂśĂśtamise kĂ¤igus omandanud. Ka Eestis on loodud riikOLN NYDOLÂżNDWVLRRQLUDDPLVWLN (.5 NXV RQ VDPXWL NDKHNVD WDVHW (.5L Â OGLVHG WDVHPHNLUMHOGXVHG RQ (4) WDVHPHNLUMHOGXVWHJD LGHQWVHG NYDOLÂżNDWVLRRQLWÂ Â SLGH MDRNV Â OGKDULGXV NXWVHKDULGXV N}UJKDULGXV MD NXWVHNYDOLÂżNDWVLRRQLG RQ WDVHmekirjeldusi tĂ¤psustatud. Eesti kutsetunnistusele mĂ¤rgitud EKRi ja EQFi tasemenumber on alati sama, sobiva taseme mĂ¤Ă¤ramisel on sealjuures aluseks Ăľppekava ĂľpivĂ¤ljundid ja kompetentsipĂľhised tasemekirjeldused. Kutsed paigutuvad EKRi tasemetele Ăźldjoontes vastavalt positsioonile tĂśĂśl. Teise kuni viienda taseme moodustavad oskustĂśĂśtajad, kĂ¤sitĂśĂślised, seadme- ja masinoperaatorid. Viienda ja kuuenda taseme saavutavad keskastmejuhid ja spetsialistid. Kolm kĂľrgeimat taset kuuluvad juhtidele, tippjuhtidele ja tippspetsialistidele.

Alates 2012. aastast mĂ¤rgitakse Euroopas vĂ¤lja antud haridus- ja kutsetunnistustele EQFi tase. See hĂľlbustab edasi Ăľppimist vĂľi tĂśĂśtamist mĂľnes teises Euroopa riigis, sest tĂśĂśandja saab vĂľrrelda, missugused on kandideerijate oskused. Ka Eesti tĂśĂśandjad vĂ¤Ă¤rtustavad Ăźha enam kutsetunnistusega tĂśĂśtajat ja mĂľne eriala puhul ilma kutsetunnistuseta tĂśĂśtada ei saa.

Kui alustad Ăľpinguid kĂľrg- vĂľi kutsekoolis, on igati kasulik selgeks teha, misVXJXVH NYDOLÂżNDWVLRRQL VD }SLQJXWH O}SXNV RPDQGDG MD NDV VDDG NRRV NRROL O}SXtunnistusega ka kutse vĂľi tuleb kutset eraldi taotleda. Selleks, et teada saada, millised oskused omandad ja millist tĂśĂśd saad tegema hakata, loe oma eriala Ăľppekava ĂľpivĂ¤ljundeid ja Ăľppekavaga seotud kutsestandardit. Kutsestandardist leiad nii tĂśĂś kirjelduse kui tĂśĂśtamiseks vajalikud kompetentsid.

KĂľik kutsestandardid ja vĂ¤ljastatud kutsed on leitavad kutseregistrist: www.kutseregiter.ee. Igal kutsetunnistuse omanikul on vĂľimalik alla laadida ka kutsetunnistuse lisa eesti vĂľi inglise keeles, et oma oskusi tulevasele tĂśĂśandjale paremini tutvustada. /LVDLQIRW NXWVHVÂ VWHHPL MD NYDOLÂżNDWVLRRQLUDDPLVWLN NRKWD OHLDG .XWVHNRMD kodulehelt kutsekoda.ee vĂľi Europassi kodulehelt europass.ee.

Kaasrahastanud Euroopa Liit

Reede, 24. jaanuar 2020

12 Koolitus

Kas ka Sinu uusaastalubaduseks oli uuel aastal taas õppima asuda? Tutvu meie erialadega ja ootame Sind alates 1. juulist 2020 sisse astuma! Kas teadsid, et Tallinna Majanduskooli on peale gümnaasiumihariduse omandamist võimalik tasuta õppima tulla 16 erialale? Meil õpetab ligi 200 valdkonna tippspetsialisti, kes oma erialase põhitöö kõrvalt on otsustanud panustada Tallinna Majanduskooli.

Meie õppija keskmine vanus on 29,9 aastat, kõige noorem on 18-aastane ja vanim 61-aastane. Käesoleval õppeaastal õpinguid alustanud õpilastest 72 on varasemalt vähemalt ühe eriala juba majanduskoolis lõpetanud.

ETTEVÕTTE ÕIGUSTOIMINGUTE SPETSIALIST

KVALITEEDISPETSIALIST

KINNISVARAMAAKLER

TURUNDUSSPETSIALIST

OSTU JA HANKESPETSIALIST

NOOREMPROJEKTIJUHT

E TURUNDUSE SPETSIALIST

MAKSUSPETSIALIST

SOTSIAALMEEDIASPETSIALIST

PERSONALISPETSIALIST

ÄRIKORRALDUSE SPETSIALIST

RAAMATUPIDAJA

SEKRETÄR

MEESKONNAJUHT

ÕIGUSASSISTENT

VÄIKEETTEVÕTJA

Tammsaare tee 147, 12915 Tallinn www.tmk.edu.ee

info@tmk.edu.ee

@majanduskool