TÖÖ Ö JA PERE KÕRVALT TAAS KOO KOOLI. O TALLINNA ÜLIKOOL AVAS DIGIPAJA. LLAL TASUB MINNA KARJÄÄRINÕUSTAJA KARJÄÄRII MILLAL JUTULE? TALENDID TARTUSSE!
„Hea õpetaja suudab parandada maailma ja olla mõne noore elus üks olulisemaid mõjutajaid.“
Koolitus
Ülle Matsin, tänavu aasta kkooli ooli tiitli pälvinud Viljandi gümnaasiumi direktor
Kolmapäev, 19. juuni 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Aldo Luud
TEENI END VORMI. OHVITSERIVORMI. PÜHENDUMUSE JA TÖÖga ÕPINGUTEL ning LAHINGUTES.
KAITSEVÄE AKADEEMIA
SINU RIIK KUTSUB SIND!
OHVITSER.EE
VA BAD U S E
K A I T S J AT E
U U S
G E N E RAT S I O O N
Kolmapäev, 19. juuni 2019
2 Koolitus Aldo Luud
Töö ja pere kõrvalt taas kooli – suur ja oluline otsus IA MIHKELS
Õppekavade võimalused
„Närvid on ikka päris läbi,“ ütleb Kristi, kes lõpuks on otsuse langetanud ja valmis taas tudengiseisusse astuma. „Olen seda veel üks kord õppima minemise plaani peas veeretanud hea mitu aastat, aga nüüd on kindel, et esitan oma avalduse kohe, kui neid vastu hakatakse võtma, näis siis.“
Kõik, kellel huvi ja tahtmist töö kõrvalt kõrgharidus omandada, saavad sellega hakkama, kinnitas Tallinna tehnikakõrgkooli õppeosakonna juhataja Anne Rooste. Töötaval inimesel on päevane õpe peaaegu välistatud, seega peavad koolid looma kaugõppevõimalusi, et toetada inimest, kes on otsustanud uuesti õppima hakata. Tallinna tehnikakõrgkoolis on Rooste sõnul kõigist üliõpilastest ühe kolmandiku jagu kaugõppetudengeid. „Me katsume jälgida, et õppeainetel oleks e-tugi ja et iseseisva õppe jaoks oleksid materjalid e-keskkonnas kättesaadavad,“ ütles ta. „Samuti toimuvad õppejõudude konsultatsioonid nii suuliselt kui ka kirjalikult.“ Kaugõppe õppekoormus varieerub õppekavade kaupa. On õppekavasid, mis näevad ette kuus nädalapikkust kogunemist õppeaastas ehk loenguid on 30 päeva jagu, aga on neidki, kus loengutes käiakse kolm pikka päeva neljapäevast laupäevani viis korda semestri jooksul. See tähendab, et kaugõppijatel on päevaõppe üliõpilastega võrreldes vaja rohkem teha iseseisvat tööd.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Talendid Tartusse! Tartu ülikoolis algab programm „Talendid Tartusse!“, millega pakutakse sajale andekale Eesti noorele tavalisest mitmekesisemaid õpivõimalusi, kolme noort toetatakse õpingute ajal 10b000eurose stipendiumiga. Tartu ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul püütakse selle programmi abil tuua Tartu ülikooli õppima senisest veel rohkem andekaid gümnasiste ja pakkuda neile atraktiivseid õpivõimalusi. „Eesti parimatele gümnasistidele on avatud uksed paljudesse maailma ülikoolidesse. Meie eesmärk on, et neil oleks ka Eestis intellektuaalselt maailma tipptasemel rkis Valk. „Et õpivõimalused,“ märkis ad esimese paljudele neist võivad uba tuttavad, kursuse ained olla juba savõimalusi siis pakume neile lisavõimalusi õppes või teaduses, ettevõtlusõppes misel.“ teiste noorte õpetamisel.“ ad kandideeriProgrammi saavad avad 2019. da noored, kes hakkavad aastal Tartu ülikooliss õppima ja asiumi ajal on osalenud gümnaasiumi voorudes või olümpiaadide lõppvoorudes ümpiaadidel rahvusvahelistel olümpiaadidel kooli kandivõi saanud Tartu ülikooli ise testi eest deerides akadeemilise vähemalt 80 punkti.. rsusel saavad Juba esimesel kursusel peainete kõrnoored tavaliste õppeainete val osaleda näiteks teadus- või ettevõtlusprojektides või omandada uua ise teaduõpetamisoskusi ja luua se huviring. apaistvamat Kolm kõige silmapaistvamat ks aastaks noort saavad kolmeks sutuse stipenTartu Ülikooli Sihtasutuse us ning üle diumi 220 eurot kuus õ irändetoe2000 euro suuruse õp õpirändetoetuse. emise avalduProgrammis osalemise tlusi saab esisi ja stipendiumitaotlusi uulini teadustada 20. juunist 25. juulini grammi pääkooli kodulehel. Programmi ugustil. sejad selguvad 15. augustil. did Tartusse!“ Programmi „Talendid likooli teakoordineerib Tartu ülikooli duskool. Allikas: TÜ
Miks otsustamine siis aastaid aega võttis? 37aastasel Kristil on juba üks kõrgharidusdiplom ja üks eriala kutsekoolist. Tal on töö ja pere, kus kasvab kolm last: vanim kümneaastane, keskmine tänavu sügisel g kooli minemas, noorimal esimene lasteia-aasta seljataga. Kõhklusi, kas ja kuidas õnnestub õpingutega toime tulla ja kas sel kõigel on üldse mõtet, on olnud palju. „Õnneks on mul väga toetav mees ja kindel tugivõrgustik – vanavanemad mõlemalt poolt hoiavad meelsasti lapsi, õde on valmis alati appi tulema ja sõbrannade seltskond on ka niisugune, et kui vaja, siis saame ka omavahel lastehoiu korraldatud.“
Ülepeakaela ülikooli
enam-vähem nii, et kui mulle sinnamaani meeldis kirjandeid kirjutada, ju siis on filoloogia jjust ju st see ee õige õig igee asi, asi, mida mid ida a edasi edas ed asii õpõp pida,“ kirjeldab ta. „Õpingutega sujus kõik väga hästi, seepärast oli mu üllatus ausalt öeldes üsna suur, kui pärast lõpetamist ei õnnestunud kuidagi oma erialal tööd leida.“ See oli ka põhjus, miks sündis otsus õppida kutsekoolis juurde midagi praktilist – ja valitud sai sekretäri-juhiabi eriala. „Tööd otsides jäi kuulutustest silma, et juhiabisid, assistente ja büroojuhte ikka otsiti, aga alati oli eeldusena kirjas erialane haridus,“ räägib Kris-
ti. „Ei hakka salgamagi, et esialgu pidasin ma oma kõrghariduse mätta otsast seda täiesti naeruväärseks: naer na eruv uvää äärs rsek eks: s: m mis is eerilisi rili ri lisi si o oskusku sk usi siis telefonile vastamine ja kohvikeetmine ikka nõuab. Nüüd, kui need õpingud läbitud, näen asju muidugi hoopis teistmoodi. Kutsekooli lõpetamisest möödunud aastate jooksul olen ise pidanud vajalikuks käia päris paljudel pikematel ja lühematel erialastel täienduskursustel ja nii mõnigi jääb veel plaani.“ Esimeses kutsekooli-aegses praktikakohas tuli juba praktikapäevil jutuks
võimalus seal kunagi ka tööd saada. Juba mõni kuu hiljem tehti ka ametlik tööpakkumine. „Esialgu käisin tööl poole kohaga – lubadusega, et pärast lõpetamist asun seal täiskohaga tööle,“ meenutab Kristi algusaegu praeguses ametis. „Kõik on justkui hästi, töö on mitmekesine ja kolleegid suurepärased, aga kui pärast noorima lapse sündi taas tööle asusin, tabasin end üha sagedamini mõttelt: kas nüüd jääbki nii, enam ei muutu miski, töötangi sellel kohal kuni pensionini? Siis sain aru, et tahaksin siiski veel areneda, midagi juurde õppida, ka karjääriredelil tõusta.“
Kõrvalpilk suureks abiks Tagantjärele näib Kristile endalegi veider, et ta polnud seni kunagi kuna ku nagi gi vajalikuks vaj ajal alik ikuks k pidanud pid idanud d karkarjäärinõustajaga aru pidada, kuidas võiks oma tööteed ja isiklikku arengut kavandada. „Ega ma oleks ehk nüüdki seda ette võtnud, aga ühel koosviibimisel sattusin kõrvalt kuulma, kuidas üks noor kolleeg vaimustunult rääkis, et tema töine elu on seni läinud väga täpselt selle plaani järgi, mis kohtumistel karjäärinõusta-
jaga paika sai pandud,“ räägib ta. „Siis mõtlesingi, et miks mitte minna ja asjad läbi arutada, lasta kõrvalisel pilgul oma tulevikukavatsusi hinnata.“ Praegu usub Kristi, et kui tal õnnestub pääseda valitud erialale sessioonõppesse, siis saab ta lähiaastail kokku niisuguse teadmiste, oskuste ja kogemuste paketi, mis lubab kas või oma praeguses töökohas karjääriredelil ülespoole liikuda. „Vähe sellest, et erialavalikute plusse-miinuseid oli hea koos nõustajaga läbi kaaluda – ka eneseusku andsid need kohtumised kõvasti juurde. Praegu usun tõesti, et saan töö- ja pereelu kõrvalt ka kooliga hakkama.“ Kristiga sai kokku lepitud, et kui tal kool läbi, räägime uuesti – siis juba sellest, kuidas õpingud d töö ja pere kõrvalt sujusid. „Siis ei palu ma enam ka oma täisnime saladusse jätta,“ naerab Kristi. „Praegu, kui ma veel kooli sissegi pole saanud, ei tahaks kõike avalikustada. Tundub, et võin oma tulevikuplaanid sedasi ära sõnada.“ Uuesti õppima asumine tähendab harjumuspärase elu pea peale pööramist ja virnade viisi uusi kohustusi, aga kui plaan on põhjalikult läbi kaalutud, on võimalik kõigega hakkama saada. Vida Press
Esimest korda asus Kristi kõrgharidust omandama kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. „Erialavalik käis siis küll
Rajaleidja a puhkab jjuulis uulis Suvi on haridusasutustes ustes väga ndega puhkab vaikne aeg. Koos nendega ka Innove Rajaleidja. 1. juulist kuni 4. augustini on kõikk Rajaleidja keskused Eestis suletud. tud. Nõustamise aegu saab saab kokku 35 0700. leppida infotelefonil 7 735 Taotlusi ja dokumente saab esitada aadressile rajaleidja@rajaleidja.ee. 5. augustil alustavad taas tööd Jõhvi, Narva, Rakvere, Tartu, Jõgeva, Paide, Võru, Põlva, Valga, Pärnu, Viljandi, Rapla, Haapsalu, Kärdla ja Kuressaare Rajaleidja keskused tavapärastel aegadel. Innove Rajaleidja Tallinna keskus alustab samuti tööd 5. augustil, kuid seda uues asukohas: Ülemiste City linnakus Lõõtsa 4 II korrusel – samas asukohas Innove peamajaga. Allikas: Innove
Töötukassa toetab täiskasvanute õpinguid Täiskasvanuna taas õppima asumise otsus ei pruugi tulla väga lihtsalt. Enamasti tekib küsimus, mida üldse õppida tasuks ning kuidas töö- ja pereelu kõrvalt õpingutega toime tulla. Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juht Kerstin Holland märkis, et töötukassa toetab kutse- või
kõrgkooli astumist tasemeõppes osalemise toetusega, mis katab osa õpingutega seotud kuludest. Toetust saavad nii töötavad kui ka töötud inimesed, kellel pole kutse- ega erialaharidust ja kel on kooli lõpetamisest möödas vähemalt viis aastat. Lisaks inimesed, kellel on eri- või kutsealase hariduse, kaasa arvatud kõrg-
hariduse saamisest möödunud vähemalt 15 aastat. „Toetuse suurus sõltub sellest, kas inimesel on sissetulekut või ei ole. Kui sissetulekuid pole, on toetus 260 eurot kuus, kui aga tulevane õppur saab töötasu või mõnd toetust, siis 130 eurot kuus. Toetust makstakse kogu õpiaja jooksul ja õpingute katkestamisel
ei pea toetust tagasi maksma,“ selgitas Holland. Ta rõhutas, et töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ja kus juba praegu napib sobiva ettevalmistusega inimesi. Sel aastal on valikus sada õppekava 35 koolis, õppekavad on nii eesti kui ka
vene keeles. Õppima asumine on tähtis otsus, kindlasti on mõistlik see samm asjatundjaga läbi arutada. Kui plaan on paigas, siis tuleb kandideerida kutse- või kõrgkooli tasuta õppekohale ning kooli sisse saades esitada töötukassale avaldus toetuse saamiseks. Allikas: Eesti Töötukassa
Kolmapäev, 19. juuni 2019
Koolitus 3
Kolmapäev, 19. juuni 2019
4 Koolitus
KIIRKOOLITUS: kuidas kõige paremini lõpuaktust filmida Pixabay
Juunikuu on kõigis koolides lõpuaktuste aeg. Tähtsat sündmust soovivad lõpetajate lähedased sageli pildistada ja filmida. Elisa telekomi valdkonna juht Mailiis Ploomann jagab soovitusi, mida tasuks asjaarmastajast operaatoril-fotograafil hea tulemuse huvides tingimata järgida. Esimese asjana soovitab Mailiis Ploomann lõpetajatega kokkuleppele jõuda, et kõik on pildistamise-filmimisega nõus. Kooliaktused on avalikud üritused ja nende jäädvustamine on igati lubatud, küll aga on viisakas teada anda, et on plaanis aktust filmida.
Üks operaator korraga Hea tulemuse saavutamiseks – ennekõike põhikooli ja gümnaasiumi lõpuaktustel – oleks mõistlik leppida lapsevanematega omavahel kokku, kes on see üks, kes pidulikku aktust filmib ja pärast kõigi teistega jagab. „Nii ei teki olukorda, kus pooltel saalisolijaist on nutitelefon käes, igaüks püüab leida endale võimalikult paremat kohta ja pidulikule sündmusele tähelepanu suurt ei jäägi,“ kirjeldab Ploomann. „Ka ühiselt valitud operaator peaks püüdma filmida nii, et ta segaks ülejäänud saalisviibijaid võimalikult vähe.“
Kuidas hoida telefoni „Üks olulisemaid asju telefoniga filmimise juures on, et seda hoitaks filmimise ajal käes horisontaalselt ehk landscape-vaates,“ rõhutab Ploomann. „Nii on videod hiljem sobivad nii YouTube’i üleslaadimiseks kui ka kodus telerist vaatamiseks.“ Vertikaalselt ehk portrait-vaates tasub telefoni hoida filmimise ajal vaid juhul, kui video tahetakse hiljem postitada ainult Facebooki – FB mobiilivaatesse
Lõika kokku köitev video Kui aktus lõppenud tasub ka siis, kui see sai otsast lõpuni üles võetud, näha hea lõpptulemuse nimel veel natuke vaeva ja video kokku lõigata – ikka jääb sisse hetki, mida pole kuigi huvitav vaadata, ka saab juurde lisada taustamuusika või mingeid efekte. „Kõige lihtsama video õigesse pikkusesse lõikamise saab enamasti teha juba otse telefonis, lisaprogramme vaja ei lähe. Android operatsioonisüsteemiga seadmetel saab otse telefonis videot lõigata, lisada filtreid ja ka muusikat. iOS operatsioonisüsteemiga telefonidel saab galeriirakenduses videot lõigata, kuid keerukamate tegevuste jaoks tuleb kasutada lisaprogramme,“ kirjeldab Mailiis Ploomann operatsioonisüsteemide erinevusi. Kuna Android operatsioonisüsteemiga seadmetel on videotöötlusvõimalused sõltuvalt tootjast erinevad, siis üldiselt võib kasutada rakendust InShot. Tegemist on lihtsa töötlusprogrammiga, millega saab lisada videosse teksti, muusikat, efekte või emotikone. iOS seadmetel tasub keerukamate tegevuste jaoks kasutada Apple’i tasuta pakutavat rakendust iMovie, kus saab videot lõigata ja soovi korral lisada heli, teksti, üleminekuid ja teisi efekte, selgitab Ploomann. sobivad vertikaalsed videod paremini. Igal muul juhul tasub filmida horisontaalselt.
Kust tuleb valgus? Telefoniga filmides oleks hea, kui valgusallikas ei oleks filmitava inimese taga, sest siis jäävad inimeste näod tumedaks. Võimalusel tuleks vältida digitaalselt
suumimist, mis muudab inimese uduseks ja videopildi telerist vaadates kehvaks. Suumimise asemel tuleks võimalusel liikuda lähemale.
Lihtsamad videosätted „Kui inimene pole professionaalne foto- või videograaf, siis videosätete juures tasub jääda au-
tomaatse režiimi juurde. See tähendab, et telefon valib vajalikud valgussätted ja muud lahendused ise – ja tulemus on enamasti hea,“ soovitab Ploomann. Mõned asjad tasub siiski üle vaadata. Esiteks resolutsioon, milles videot filmitakse. Parim, mida juba mitmed nutitelefonid lindistada suudavad, on UHD ehk 4K, kuid selle resolutsiooni juures võib mõne telefoni pildistabilisaator nõrgaks jääda. Üldreegel: kui kasutad statiivi, siis filmi 4K-s, kui hoiad telefoni käes, siis vali Full HD resolutsioon. Teiseks küljesuhe e aspect ratio. Seda saab enamasti muuta telefoni videosätetest, kus küljesuhteid märgivad numbrid 1:1, 19:9, 16:9, mis näitavad, millise kujuga on video (1:1 tähendab, et tegemist on ruuduga). Valida tuleks 16:9 – levinuim küljesuhe, mis tagab, et videot on hiljem mugav vaadata nii YouTube’is kui ka teleris.
Lihtsamad aksessuaarid Mõnikord kestavad aktused kaua ja kui eesmärk on suurem osa sellest üles võtta, siis tasub kaaluda statiivi kasutamist – muidu väsivad käed ära ja videosse tulevad kerged värinad. „Nüüdsel nutiajastul on statiivid olemas ka telefonidele. Tegu on suurepärase abivahendiga, mis tagab stabiilse video ja võimaldab filmijal samas ka aktust nautida,“ toob Ploomann välja statiivi kasutamise suure plussi. Kui kodus on statiiv olemas, tuleb lihtsalt juurde muretseda spetsiaalne kinnitus, millega saab telefoni üles seada. Kui statiivi pole, siis on väga hea lahendus Huawei selfipulk, mida saab kasutada ka statiivina. KRISTJAN ARRAS
KOOLITUS “ÕED TAGASI TERVISHOIDU!” VASTUVÕTT 17.06 – 08.08
Tasuta koolitusele ootame õe hariduse omandanud, kuid pikemat aega tervishoiust väljaspool olevad inimesi. Koolituse edukalt läbinud saavad kanda ennast tervishoiutöötajate registrisse, et alustada tööd õena.
Kõikidele osalejatele makstakse stipendiumi! Täpsem info: www.nooruse.ee/koolitused Koolitust rahastab Sotsiaalministeerium
KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
On neid, kes karjäärinõustajaga kunagi elus kokku ei puutu ega kujuta täpselt ettegi, mida selles ametis olev inimene teeb, aga ka neid, kellele üksainuski käik nõustaja juurde on olnud suureks abiks oma töise elu korraldamisel või uute sihtide seadmisel. Karjäärinõustaja tööpõld on uskumatult avar ja suur on ka kogemustepagas, mille selles ametis kaasa saab. Mida aeg edasi, seda enam näivad karjäärinõustajad hinda minevat. Huvi on kohati nii suur, et mõnes piirkonnas, näiteks Tallinnas, ei maksa imestada, kui karjäärinõustajaga kohtumise võimalust peab ootama lausa kuu aega.
Vestlus – olulisim töövahend Töötukassa karjäärinõustaja tööajast moodustab lõviosa klientide nõustamine nii individuaalselt kui ka rühmas. Selle juurde käib muidugi ka klientidega kohtumisteks valmistumine ja nõustamisest kokkuvõtete tegemine. Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Anne Kaaber ütleb, et tema eelistab iga inimest võtta puhta lehena. „Kui inimene minu juurde jõuab, siis hakkame koos tema olukorda ja mõtteid ning plaane läbi arutama,“ kirjeldab Kaaber. „Vestlus ongi minu kõige olulisem töövahend.“ Nõustajale on tähtis inimest mõista. „Küsin eelkõige selle kohta, millist tööd ta varem on teinud, mis on talle neis ametites meeldinud, mis talle aga üldse ei sobi,“ selgitab Kaaber. Samuti räägitakse läbi kõik muud asjad, mis võivad mõjutada inimese erialavalikut või töörahulolu, näiteks tervis, elukoht, pere jmt. Peale vestluse on karjäärinõustajatel arsenal võtteid, et nõustatavat klienti eesmärgile lähemale viia. Nende hulka kuuluvad näiteks mitmesugused testid ja harjutused, mille abil saadakse pilt inimesele sobivatest ja mittesobivatest valdkondadest ning tema eelistustest ja oskustest. „Kui näiteks tuleb välja, et inimene tahab oma töös eelkõige teisi aidata, siis saame edaspidi sellega arvestada,“ räägib Kaaber. „Tehnikaid ja meetodeid on tegelikult väga palju ja valik sõltub inimese olukorrast.“
Millal otsida abi nõustajalt? Karjäärinõustaja juurde võib minna igaüks, kes tunneb, et tema praeguses tööelus jääb midagi vajaka või kes pole oma tulevikus kindel. Karjäärinõustajast võib olla abi nii pikalt oma erialal töötanud professionaalile kui ka tööredelil alles alustavale inimesele, kes ei teagi veel, mida ta täpselt teha tahab. On ka soovitusi, mida inimestel, kes kavatsevad karjäärinõustaja poole pöörduda, tasuks tõsiselt võtta, sest need
Tööelu minna aitavad karjäärinõustajal kohtumiseks paremini ette valmistuda ja nii ka asjakohasemat nõu anda. Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Kerstin Hollandi sõnul on palju abi sellest, kui kliendi kohta on ette teada, millist tuge ja tulemust ta kohtumiselt ootab. „Näiteks e-töötukassas endale karjäärinõustamiseks aega broneerides saab inimene täpsustada, millised on need teemad või küsimused, millest ta soovib nõustajaga rääkida,“ ütles Holland. Seda võimalust võiks kindlasti kasutada. Hollandi sõnul on põhjuseid karjäärinõustaja poole pöördumiseks seinast seina. „Tihtipeale võivad nõustatava täpsemad huvid ja vajadused küll selged olla, näiteks soovib ta õppida uusi oskusi, kuid ei tea, mida tööturg hetkel vajab ega oska seetõttu teha head valikut,“ ütleb ta. Siiski peab karjäärinõustaja olema valmis selleks, et kliendi täpsemad soovid ja huvid selguvad alles nõustamise käigus – isegi siis, kui inimene teab, mida ta kohtumiselt otsima on tulnud.
Nõustajal üheksa ametit? Karjäärinõustajaks õppida ei saa, samuti ei saa eeldada, et karjäärinõustaja on iga ameti ekspert – täpselt nagu abielunõustaja ei pea olema mitu korda abiellunud. Kerstin Hollandi sõnul peab karjäärinõustaja olema ennekõike suhtlusaldis ehk nii-öelda inimeste-inimene, sest selles ametis puu-
Kolmapäev, 19. juuni 2019
Koolitus 5 Vida Press
Siim LĂľvi
Kßsimusi jagub seinast seina Teemasid, millega karjäärinþustaja poole vþib pÜÜrduda, on tþepoolest palju, seda kinnitab kas vþi pþgus väljavþte kßsimustest ja probleemidest, millega karjäärinþustajal on tulnud hiljuti tegelda. z Tulin äsja Eestisse tagasi – mis siinsel tÜÜmaastikul toimub? z Olen väsinud oma praegusest tÜÜst, tahaksin teha midagi uut. z Soovin teha teste, sest tahan iseennast rohkem tundma þppida. z Tahaksin alustada ettevþtlusega, aga kas ma ßldse sobin ettevþtjaks? Milliseid eeldusi ja oskusi on selleks vaja?
Täiesti uus amet Näiteid erialavahetusest pärast karjäärinþustaja juures käimist: z Teatrivaldkonnast IT-sektorisse z Moe- ja tekstiilikunstnikust sotsiaaltÜÜtajaks z Klienditeenindajast tarkvara testijaks z Sekretärist ettevþtjaks z Õpetajast karjäärinþustajaks
Kui värskel koolilþpetajal ei ole veel selge, mida ta edasi tahaks teha, tasub kindlasti pidada aru karjäärinþustajaga – tema abiga vþib kþik paika loksuda.
u pÜÜrdelistel aegadel tasub a karjäärinþustaja jutule tutakse kokku väga paljude inimtßßpidega. Kindlasti tuleb kasuks ka varasem nþustamiskogemus, mis vþib olla saadud väga erinevatest valdkondadest. Hollandi sþnul annab eeldused karjäärinþustajana tÜÜtamiseks näiteks psßhholoogia, andragoogika ja personalitÜÜ erialadel þppimine ja tÜÜtamine. Anne Kaaber tÜÜtas enne karjäärinþustaja ametisse asumist þpetaja ja koolitajana, kþrgha-
riduse on ta omandanud hoopis keeleteadustes. TÜÜle asudes läbis ta karjäärinþustamise baaskoolituse, kuid on ka edaspidi hoidnud end pidevalt kursis tÜÜturul toimuvaga, otsinud uusi tehnikaid ja sßvenenud ka psßhholoogiasse. TÜÜtukassa investeerib oma karjäärispetsialistide erialasesse väljaþppesse. Sinna alla kuuluvad kþikvþimalikud sisekoolitused ja ßlikoolide-arenduskeskuste pakutavad kursused, kuid
ka välisekspertide Eestisse toomine ja tÜÜalase varjutamise korraldamine. „TÜÜs tuleb end järjepidevalt täiendada“, räägib Kaaber. „Iga klient vajab omamoodi lähenemist, ka on neil väga erinev taust, seetĂľttu peaks nĂľustaja ideaalis kĂľigest midagi teadma.“ Alles hiljuti oli Kaaberil olukord, kus Ăźhe kliendiga uuriti iluvaldkonda kuuluvaid Botoxi koolitusi, kohe järgmise inimesega tuli aga rääkida keevitajaks Ăľppimise vĂľimalustest.
Vastutasuks pideva Ăľppimise eest on karjäärinĂľustaja tÜÜ väga mitmekesine ja täis ootamatusi. Kaaber toob näiteks olukorra, kus grupinĂľustamisele tuleb oodatud 10–15 asemel hoopis 60 inimest – ikka peab kĂľigile tähelepanu jaguma. „Tuleb ette ka kliente, kes räägivad ise nii palju, et ma ei saa sĂľnagi sekka Ăśelda,“ märgib Kaaber. „Tuleb selline inimene, räägib tund aega, Ăźtleb lĂľpuks, et just seda tal vaja oligi – ja läheb rahulolevana ära.“
Tähetorni suvenäitus Tartu tähetorni aias saab vaadata näitust „Eestlastele Eesti taevas!“, mis annab Ăźlevaate eestikeelsete taevakaartide kujunemisest. Tänavusel eesti keele aastal on pĂľhjust rääkida ka eestikeelsetest taevakaartidest ja tähtkujunimedest,“ sĂľnas näituse koostaja ja Tartu Ăźlikooli muuseumi kuraator Lea Leppik. „Ehkki tähistaevas on kĂľigile planeedi Maa elanikele Ăźks, on eri rahvad moodustanud tähtedest erisuguseid kujundeid ja andnud neile eri nimesid.“
Teaduskeele arenguloost Tähetorni aias avatud ajutisel näitusel saab kĂźlastaja teada, kuidas meie kĂľnepruugis kinnistunud tähtkujunimed on sajandite jooksul kujunenud. Seega kajastab näitus Ăźht osa eesti teaduskeele arenguloost. Eestikeelseid taevakaarte on mĂľjutanud nii teaduse areng kui ka moelained. Ăœksikud eestikeelsed tähe- ja tähtkujunimed tulevad sĂľnaraamatutes ette juba 17. sajandil. Aastal 1886 pßßdis Ado Grenzstein esimesel eestikeelsel taevakaardil luua täiesti originaalset pseudomĂźtoloogilist taevapilti. Suurema populaarsuse saavutas siiski Jakob Hurda uurimus tĂľelisest rahvaastronoomiast, mida kasutati ka 20. sajandi alguse kooliĂľpikute taevakaartide koostamisel.
Eestikeelsed taevakaardid Kahe maailmasþja vahel välja antud kaartidel jäeti rahvaastronoomia kþrvale ja kasutati rahvusvahelisi nimetusi. 1960. aastail, kui kþik rahvapärane läks jälle moodi, kasvas huvi ka eestlaste omakultuuri taevapildi vastu. Kunstilises vormis jäädvustati see näiteks Tþravere observatooriumi uue hoone seinapannoole. 21. sajandil kasutatakse Eestis enamasti rahvusvaheliste tähtkujunimede eestikeelseid mugandeid. Nende kþrval on kindlalt taevakaartidel oma kohta hoidnud rahvaastronoomiast pärinevad nimetused, nagu Suur Vanker, Pþhjanael ja Linnutee. Välja pandud valik 19.–21. sajandi eestikeelsetest taevakaartidest näitab sedagi, kuidas pildikeel ja edasiantava info hulk oleneb kaardi otstarbest, varieerudes teaduslikust täpsusest kunstnikufantaasiani. Allikas: www.ut.ee
REKLAAMTEKST
Kelleks sa tahad saada? Täiskasvanute koolitajaks! Veronika Tuul, täiskasvanute koolitaja Koolitaja, sisekoolitaja, konsultant, treener, täiskasvanute Ăľpetaja, lektor – heal lapsel (selle artikli kontekstis inimesel, kes Ăľpetab täiskasvanuid) mitu nime. Ăœhine on kĂľigi puhul aga see, et nende igapäevatÜÜ toetab täiskasvanute Ăľppimist ja arengut. VĂľimalusi, kuidas Ăźhest eksperdist ja oma ala spetsialistist saab täiskasvanute koolitaja, on mitu. Tavapärane on teekond, kus valdkonna hea tundja – olgu näiteks jurist, raamatupidaja, mßßgijuht vĂľi korstnapĂźhkija – soovib, et ka teised sama valdkonna tÜÜtajad saaksid paremini hakkama tänu suurematele teadmistele ja oskustele. Ja selle altruistliku soovi tulemuseks ongi täiskasvanute Ăľpetamine. Täiskasvanute koolitajad tegutsevad väga erinevates valdkondaGHV (ULDODVSHWVLLÂżND GLNWHHULE SDOMXVNL PLGD NRROLWDMD SHDE WHDGPD ja oskama, kuid kindlad pädevused
peavad olema igal koolitajal, hoolimata koolitussuunast. Mitte keegi ei taha Ăľppida koolitaja käe all, kes ei oska suhelda vĂľi kes ei mĂľista, mis see Ăľpetamine ja Ăľppimine täpselt on, kui täiskasvanute koolitaja ei oska digivahendeid kasutada – siis SDQHE VHH WlQDSlHYDO }SSLMDG SHDG vangutama. Ăœldpädevuste omandamisel tulevad koolitajatele appi koolitused. Jah, ka koolitajad Ăľpivad. Vajalikke materjale, linke, artikleid, Ăľpikogukondi jms SDNXE VXXUHV YDOLNXV (XURRSD WlLVNDVYDQXKDULGXVH YHHELNHVNNRQG (3$/( ec.europa.eu/epale/et. SĂźndmuste NDOHQGULVW OHLDE ND YlJD S}KMDOLNNH ja praktilisi täiskasvanute koolitajate koolitusi, mis on mĂľeldud alustavale NRROLWDMDOH MD NRROLWDMDOH NHV VRRYLE sĂźsteemselt oma kompetentse arendada. 0LNV SHDE NRROLWDMD ND LVHHQQDVW koolitama? Et täiskasvanute koolitamine oleks Ăźha professionaalsem. Et olla koolitajana teadlik nii enda
Ăľppimisest kui ka viisidest, kuidas teisi Ăľpetada. „Koolitus on Ăźks inimestega suhtlemise viise ning selle NlLJXV WRLPXE LQLPHVWH VXXQDPLQH veenmine ja ka innustamine. Oskus oma sĂľnumit nii tervele grupile kui ka Ăźksikisikutele edasi anda on Ăźldse elus Ăźks olulisemaid oskusi, nii et ma tahaksin aidata koolitajatel olla veel parem suhtleja,“ Ăźtles väga ilusasti minu kolleeg täiskasvanute koolitajate tÜÜmailt Jaana S. /LLJDQG -XKNDP 3URIHVVLRQDDOVHNV NRROLWDMDNV kasvamist ei saa jätta juhuse hooleks ja kuigi kogemus on väga hea Ăľppimise allikas, siis kogemuse mĂľWHVWDPLQH HHOGDE KHDG RULHQWHHUXmist andragoogikas. Ehk siis praktika ja teooria käsikäes, alati. Kuidas WlSVHPDOW Y}LE SLNHPDOW OXJHGD (3$/( EORJLSRVWLWXVHVW Ă„.HOOHNV sa tahad saada, kui täiskasvanuks saad? Täiskasvanute koolitajaks!“ siin: bit.ly/kelleks-tahad-saada
Kaasrahastanud (XURRSD /LLW
Kolmapäev, 19. juuni 2019
6 Koolitus
Tallinna ülikool avas Digipaja Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituut avas mai viimasel päeval Digipaja – labori, millest saab oluline väljaõppeplatvorm, kus tulevased informaatikaõpetajad meisterdavad asjade interneti ja robootikalahendusi. Digipajas on 70 robootikakomplekti, mille hulgas on näiteks LEGO robotid. „Need on juba jõudnud paljudesse koolidesse, kuid seisavad seal tühja, sest pole õpetajaid, kes nendega midagi teha oskaks,“ ütles Tallinna ülikooli vanemteadur Mart Laanpere. Laborist saab leida ka sensoreid, tahvelarvuteid, häältuvastusseadmeid, kaameraid, asjade internetikomplekte ning hästi otsides ka jootekolbe. „Vahendite eesmärk on anda õpetajatele praktilisi digimeisterdamise oskusi, et koolidest tuleks välja nii digilahenduste tarbijad kui ka noored, kes suudavad neid digilahendusi ise luua,“ ütles Laanpere. Sel aastal saab tavapärase informaatikaõpetaja magistriõppe kõrval alguse ka informaatikaõpetajate täiendusõpe. Koolitusel saavad varem magistriõppe läbinud õpetajad aastaga informaatikaõpetaja kvalifikatsiooni, et õpetada põhikoolis ja gümnaasiumis. „Lähiaastatel on plaanis informaatikaõpetust Eesti koolides laiendada, seega suureneb vajadus informaatikaõpetajate järele järjest enam,“ selgitas täiendusõppe vajadust digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak. Mart Laanpere tõi välja, et labor loob olulise lisaväärtuse ka kohalikule IKT-sektorile, kus murekoht on järelkasvu puudumine. Laanpere ütles, et Tartu ja Tallinna ülikool teevad koostööd, et Eesti haridusmaastikul saaks informaatikaõpetajate, nii valdkondliku pädevuse kui ka pedagoogilise väljaõppe läbinud spetsialistide puudus lahendatud. Allikas: Tallinna ülikool
Aasta kooli direktori meelest pole lumehelbekeste põlvkonda olema 2019. aasta kooli tiitli pälvinud Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin ütleb, et tänapäeva noored on sallivamad ja rõõmsameelsemad kui vanem põlvkond. Kool peab olema neile inspireeriv keskkond, kus töötavad ka särasilmsed õpetajad. Ühtekokku teeb see koolist ühe mõnusa õppimise ja õpetamise paiga. Viljandi gümnaasiumi majas käib Ülle Matsini (pildil) sõnul vilgas tegevus 365 päeva aastas ja seitse päeva nädalas. „Inimeste tegutsemistahtest sünnivadki asjad, mis muudavad kooli eriliseks paigaks. Õpilased on oma tagasisides välja toonud meie kooli koduse ja toetava õhkkonna ning sõbralikud suhted. Õppida tulebki heade suhete keskel,“ märkis ta ja rõhutas, et see on vast üks kõige olulisem hea kooli tunnus.
Noortelt on palju õppida „Meie kooli inimesi on algusest peale liitnud soov teha midagi enamat, kui lihtsalt igapäevane koolitöö. Meie õpilased on tahtnud ja saanud kaasa rääkida koolielu küsimustes, nad on olnud päriselt kooli arendajad, uue kooli traditsioonide algatajad ja abilised kooli sisulises ülesehitamises,“ rääkis Ülle Matsin. „Õpetajad ei ole meil kunagi piirdunud ainult ametijuhendis ettenähtud töö-
ülesannete täitmisega, vaid nad on olulisemaid mõjutajaid. Õpetaja, kes olnud heas mõttes hullud tegutse- näeb oma rolli laiemalt kui lihtsalt jad.“ ainetunni läbiviija, suudab koos oma Matsin, kes ei ole kunagi noorte õpilastega luua hea kooli. Kool saab kohta kasutanud terminit lumehel- palju ära teha, et kujundada sellist bekeste põlvkond, arvab, et iga põlv- suhtumist ja hoiakut oma õpetajakond on pidanud tegema teatud pin- tes. See on meeskonnatöö.“ gutusi, et mõista ja võimalikult adekÜlle Matsin leiab, et õpetajaamevaatselt hinnata endast nooremat ti eripära ongi mõju tulevikuühispõlvkonda. konna kujundamisel. „Õpetaja ku„Tänased noored on omandanud jundab oma õpilaste teadmisi, oskumeie ühiskonnas teadsi ja hoiakuid elus toime Olgem juba tulemiseks palju laiemas misi ja oskusi, millest homme meil veel 20 aastat tagamõttes kui pelgalt oma si ei olnud aimugi. Nad veidi vähem aine- õppeaine kontekstis. Võib teevad mingeid asju teist- õpetajad ja veidi öelda, et õpetaja kui isikmoodi, aga nad teavad rohkem õpetajad suse mõju on inimese kaskahtlemata mingeid as- selle sõna laievamisel vaat et kõige suuju meist palju paremini. mas tähenduses.“ rema mõjuga. Kui õpetaMeilgi on noortelt palju ja seda rolli reaalselt taõppida,“ tunnistab koolijuht. „Nad jub, on ta tõeline maa sool. Õpetaja on sallivamad ja rõõmsameelsemad ülesanne on anda õpilasele kaasa kui vanem põlvkond. Nad on tund- suutlikkus ennast teostada võimalilikud ja õrnad, sest me oleme neid kul parimal viisil. Kui meil on posikasvatanud pidevas ajapuuduses. Me tiivse ja helge koolikogemusega vapeaksime oma noortega palju roh- nemad ja vanavanemad, siis tunnekem rääkima, mõtteid vahetama. Ai- vad õppimisest rõõmu ka nende lapnult nii tekib ja saab kasvada põlv- sed ja lapselapsed, see omakorda inkondade vaheline sidusus. Jätkugu nustab aga kooli, kust saab toetava, meil vaid tarkust noori mõista.“ edasiviiva ja ootustele vastava hariÕpetaja roll tänases koolis on Mat- duse.“ sini sõnul mitmetahuline: „Ootused Kool saab palju ära teha õpetajale on väga suured ja iga õpetaja peab püüdma nendele ootusteViljandi koolijuhi hinnangul on le vastata. Õpetaja on koolis võtme- oluline õpikeskkond kui tervik. „Meil tähtsusega inimene ja hea õpetaja on suur õnn töötada uues koolihoosuudab päriselt ka parandada maa- nes, mille projekt on valminud sililma ning olla mõne noore elus üks mas pidades nüüdiskooli kontsept-
siooni,“ märkis ta. „Õpilaste ja õpetajate motivatsiooni toetamisel on õpi- ja töökeskkonnal oluline roll. Aga ilma inimeste heade suheteta ei oleks ka see piisav. Ilusas ja uhkes majas võib inimene olla vägagi õnnetu, kui ta kellelegi korda ei lähe või keegi tema muret ei märka.“ Paljud väljakutsed, millega koolid silmitsi seisavad, on Matsini hinnangul haridussüsteemi kontekstis lahendatavad kooli igapäevatöö korraldamise kaudu. „Tasub vaadata nende koolide poole, kes on silma paistnud toetava õpikeskkonna, üksmeele ja rahuloluga. Õppigem rohkem üksteiselt, ärgem olgem oma kastis kurja pilguga teisi konkurentidena takseerimas, vaid jagagem kogemusi ja saagem koos paremaks,“ rõhutab koolidirektor kogemuste jagamise olulisust. Tema sõnul peaks palju rohkem võtma aega õpilastega rääkimiseks ja nende kuulamiseks. Ülle Matsin kutsub kõiki õpetajaid üles mõtestama oma tööd üldiste pädevuste kujundamise kontekstis: „Olgem juba homme veidi vähem aineõpetajad ja veidi rohkem õpetajad selle sõna laiemas tähenduses.“ Allikas: Innove
Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee
WWW.TPTLIVE.EE Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!
Dokumentide vastuvõtt: põhikooli baasil 5. juulini keskkooli baasil 16. augustini sessioonõppesse 13. septembrini
Meie populaarseimad koolitused: Põhjamaade tuletöökaart (halli kaardi koolitus) Põhjamaade tööohutuskaart (rohelise kaardi koolitus) Tõstukijuht (tõstukid, laadurid, virnastajad, kärud) Kraanajuht (liikurnool-, sild, pukk-, tornkraana) Ekskavaatorijuht Töökeskkonna volinik Esmaabiandja Tellingutel töötamine ja nende paigaldus Elektriku alg- ja täiendusõpe Elektriohutus
IT-süsteemid • Automaatika • Sisetööde elektrik Telekommunikatsioon • Elektroonika • Fotograafia • Teleoperaator Trükitehnoloogia • Multimeedia spetsialist (veebiarendaja)
Tuletööde tegija ning tuleohutuse eest vastutaja
Foto: Liis Sinitamm
UUED ERIALAD! Tarkvaraarendaja (IT akadeemia pilootprojekt) Visuaalmeedia spetsialist 3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Huviringid, õpilasesindus, välisprojektidega erinevatesse Euroopa riikidesse
MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON
s
Kolmapäev, 19. juuni 2019
Koolitus 7 Aldo Luud
TalTech turgutas Valgas IT-huvi Juuni alguses osales Tallinna tehnikaülikooli IT-teaduskond Valga gümnaasiumi valikainete nädalal, kus ülikooli teadlased äratasid oma loengute ja töötubadega sealsete noorte seas huvi IT-erialade vastu. „Valga gümnaasium püüab leida võimalusi, kuidas õppetööd õpilastele huvitavamaks teha, pidades ennekõike silmas õpilaste huvisid, aga ka ühiskonna ootusi kooli lõpetavatele noortele,“ ütles Valga gümnaasiumi õppejuht Triinu Ugur. „Koostöö TalTechiga täidab selle tühimiku, mida meie koolina ei suuda veel väga heal tasemel täita.“ Valiknädala eesmärk on pakkuda õppeperioodide vahel õpilastele praktilisemaid ning nende huvidest lähtuvaid kursusi, mis oleksid seotud edasiõppimisega, karjääriõpetusega ning hobidega. TalTechi IT-teaduskond korraldas gümnaasiumi 10.–11. klassidele loenguid ja töötubasid. Näiteks said õpilased kuulda Ivo Müürsepa (pilidl) loenguid telekommunikatsiooni ajaloost, kosmosetehnoloogiast ja elektromagnetilisest kiirgusest. Gunnar Piho arutles õpilastega IT-revolutsiooni ning tehismõistuse üle ning Priit Rubergiga said õpilased programmeerida Boe-Bot roboteid. „Parim aeg noortes teaduse ning tehnika vastu huvi äratamiseks on just koolipingis,“ ütles TalTechi nooremteadur Priit Ruberg ning märkis, et Valga gümnaasiumi valikainete õppenädal on väga hea võimalus saada peale traditsiooniliste kooliteadmiste ka lisainfot teaduses just praegu toimuvast. „Noorte huvi robotite töötoa vastu oli suur ning seda põnevam oli neile korraldatud kiireima joonejälgimise roboti programmeerimise võistlus,“ ütles Ruberg. Allikas: TalTech
NB! Esita avaldus kohe: WWW.SAIS.EE Suvine põhivastuvõtt kuni 14. augustini
8 Koolitus
Kolmapäev, 19. juuni 2019