PEA EES ISESEISVASSE ELLU – KAS SAAD HAKKAMA? VIIS PÕHJUST SIDUDA HNIKAVALDKONNAGA. AMETIKOOL MÄNGIB TRUMBID KÄTTE TULEVIK TEHNIKAVALDKONNAGA.
„Lennunduses töötamisele ei olnud ma varem kordagi mõelnud – rääkimata siis mehaanikuametist.” Kristi Murumets lõpetas tänavu ainsa naisena Eesti tehniku eriala Lennuakadeemia kutseõppes õhusõidukite hooldustehniku
Koolitus Neljapäev, 17. juuni 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Loovus, haritus, tõhusus.
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 17. juuni 2021
2 Koolitus
Kõrgkoolid valmistuvad uueks õppeaastaks Tallinna Ülikool Kommunikatsioonijuht SULEV OLL: Tallinna Ülikool on tulevikule mõeldes pidevalt suurendanud sessioonõppe kavade hulka. See võimaldab kõrghariduse hõlpsamini omandada neil, kes õppimise kõrval ka töötavad. Veel viis aastat tagasi õpetati kõrghariduse I astme õppekavadest sessioonõppes 14%, eelmisel aastal juba 24%. Magistriastmel on peaaegu täielikult üle mindud sessioonõppele – mullu koguni 90% õppekavadest. Loodetavasti taastub lähiõpe – ülikool ei saa olla ainult suhtlus ekraanide vahendusel. Samas on viimase aastaga oluliselt suurenenud õppejõudude digipädevused ja ülikoolis on pandud alus ka digiõppe strateegiale. Kindlasti edendatakse ülikooli kohustuslikku õppeainet ELU (erialasid lõimiv uuendus), mis annab kõigile üliõpilastele võimaluse kogeda interdistsiplinaarset probleemipõhist õpet ning toetab ka selliste üldkompetentside arengut nagu koostöö ja innovatsioon.
Eesti Maaülikool Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja kt RISTO METS: Võrreldes varasemaga ei erine vastuvõtt tänavu kuigi palju. Avaldused esitatakse enamasti sisseastumise infosüsteemi vahendusel. Neile, kes siiski soovivad ise kohale tulla, pakume pärast jaanipäeva võimalust esitada dokumendid kohapeal. Loodame väga, et sügisel õnnestub vastsetel tudengitel aimu saada sellest päris õigest üliõpilaselust – pole ju kõrgkoolielu üksnes õppimine, väga suure osa sellest moodustab sotsiaalne suhtlus. Just omade seas olemisest tunti piirangute ajal kõige rohkem puudust.
Tallinna Tehnikaülikool Meediasuhete juht KRÕÕT NÕGES: TalTechis saavad õppekoha kõik, kes ületavad õppekavale seatud lävendi. Enamikul esimese astme õppekavadel on sisseastumiseks vaja laia matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemust. Tänu EuroTeQ Engineerig University koostööprojektile saavad meie tudengid osaleda Euroopa tipp-tehnikaülikoolide kursustel, samuti õppida Erasmuse programmi vahendusel semester või kaks TalTechi partnerkoolides Euroopas või kaugemalgi. TalTech maksab 300–500 eurot kuus stippi rahvusvahelistel olümpiaadidel medaleid võitnud uutele tudengitele. Ülikool pakub häid sportimisvõimalusi, liituda saab tudengiteatri, foto-ja väitlusklubi, rahvatantsuansambel Kuljuse, laulukooride või tudengivormeli tiimiga, kes alustab sügisest uute elektri- ja isejuhtivate vormelite ehitust.
Eesti Kunstiakadeemia Kommunikatsioonispetsialist ANDRES LÕO: Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on üks väheseid ülikoole, kuhu astudes on riigieksamite tulemustest olulisemgi vestlus eriala vastuvõtukomisjoniga ning loomingulised sisseastumiskatsed. Tänavu on suurema osa katseid-vestlusi taas kohapeal, mitte distantsilt. EKA pakub rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist arhitektuuri-, disaini-, kunsti-, ja kunstikultuurialast kõrgharidust. Ligi 60% meie tudengitest saab rahvusvahelise kogemuse vahetusõpingutel maailma parimates ülikoolides või välispraktikal. Sisseastumisavaldusi võetakse vastu 28. juuni südaööni infosüsteemi SAIS vahendusel, viimasel päeval ka EKAs kohapeal. IA MIHKELS
Noor naine lennunduse lummuses KARINE MANDEL
leht@ohtuleht.ee
Kristi Murumets lõpetas tänavu ainsa õrnema soo esindajana Eesti Lennuakadeemia kutseõppes õpingud õhusõidukite hooldustehniku erialal. Kuidas õbluke naine selle erialani jõudis ja mis on teda lennunduse külge köitnud? „Kolm aastat tagasi õppisin ülikoolis turundust,“ räägib Kristi. „Kui aus olla, siis sel ajal polnud mul elus kindlaid eesmärke ega selgeid valikuid, läksin lihtsalt edasi õppima, et aega mitte tühja raisata. Sellele, et kunagi lennunduses töötada, ei olnud ma seni kordagi mõelnud – rääkimata siis veel mehaanikuametist!“ Kõike muutis 2018. aasta sügisel ülikoolis korraldatud inseneeriapäev, kus Kristi sai esimest korda aimu Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti (FAA) sertifitseeritud kommertslennukite täisteenust pakkuva hooldusettevõtte Magnetic MRO tegemistest. „See tundus huvitav ja mõtlesin, et tahaksin nende juures teha oma kohustusliku praktika,“ meenutab Kristi. „Et minu valitud valdkonna turundus oli suures osas nagunii seotud inseneritööga, õnnestuski mul 2019. aasta kevadel sinna praktikale pääseda. Paari ettevõttes oldud nädalaga olin aga lennundusest täiesti lummatud.“ Kristi tunnistab, et just see ootamatult tärganud vaimustus ajendas teda kandideerima hooldustehniku töökohapõhisele õppele kutsehariduse tasemel. Olgu siinkohal öeldud, et just Magnetic MRO võitis mullu Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Parim praktikakoht 2020“. Peavõidu tõi läbimõeldud praktikakorraldus – nagu näha, õnnestub sellega inimesi pikemaks ettevõtte külge köita – ja panustamine vajalike erialade õppekavade arendamisse.
Õppida saab vaid ühes koolis Õhusõidukite hooldus on valdkond, mis pole pikalt vindunud kriisist ega reisijamahtude vähenemisest hoolimata kuskile kadunud – ka kaupa ei saa ju vedada hooldamata lennukitega. Eestis on kümneid hooldusteenust pakkuvaid ettevõtteid, kuid õppida saab õhusõidukite hooldust vaid ühes kohas: Eesti Lennuakadeemias. Seal õpetatakse seda nii kutsekui ka kõrghariduse tasemel. Hooldustehniku töökohapõhise ehk nn õpipoisiõppega alustas Eesti Lennuakadeemia 2018. aastal. See õppevorm tähendab, et kolmveerandi õppekavast moodustab praktika töökohas, ülejäänud veerand jääb teoorialoengutele. Töökohapõhist õpet saab läbida, olles kas ettevõtte praktikant või töötaja. Kristi kuulis sellisest võimalusest kolleegidelt, kes olid aasta varem vastse õppeprogrammiga liitunud. Teadmiste-oskuste omandamine igapäevase
töö käigus näis talle ideaalne variant ja nii ta esimesel võimalusel registreeruski. „Mul oli sel ajal null teadmisi lennukitest ja mehaanikast, kuid ma töötasin juba selles keskkonnas,“ rääkis Kristi, kellel lennuakadeemia ja Magnetic MRO koostöös käis töö ja õppimine kahe aasta jooksul käsikäes – sest talle tundus mõeldamatu minna teoreetiliste teadmiste saamiseks kusagile mujale õppima ja olla siis aastaid lennukitest eemal. „Minu arvates on õpipoisiprogrammi suur eelis see, et pole vaja mingeid lennundusteadmisi – kõik, kes on huvitatud hooldustehniku ametist, saavad programmi kandideerida. Väga meeldis mulle see, kuidas loengutes omandatud teoreetilisi teadmisi sai kohe praktikas rakendada, töö käigus õpitu aitas aga kaasa teooria paremale mõistmisele – teadmised ja oskused on sellise õppe käigus väga tugevalt seotud.“ Igal juhul soovitab Kristi Murumets töökohapõhist õpet kõigile, kel huvi lennundusvaldkonna vastu. Tõsi küll, nagu näitab tema endaga juhtunu, ei pruugi seda huvi esialgu ollagi – vaimustus lennundusest võib vallanduda alles sellesse keskkonda sattudes.
Äkki liiga mehelik amet? Traditsiooniliselt on lennundusega, eriti selle tehnilise poolega, seotud ikka mehed. Seetõttu võibki tekkida küsimus, kas üks naissoost hooldustehnik end selles mehises seltskonnas kuidagi veidralt ei tunne. „Isegi kui ma seda mõttestampi järgides ka ise esialgu kõhklesin, kas see ala on ikka mulle, mõistsin üsna pea, et tegelikult saab iga naine õhusõiduki tehniku või avioonikuna edukalt hakkama,“ kinnitab Kristi, et tunneb ennast nii tööl kui ka koolis kõigiti kindlalt. Tänavu õpinguid lõpetades sai Kristi A-kategooria baaskoolituse tunnistuse, mis tähendab, et ta saab teha piiratud mahus hooldustöid. Tulevikus plaanib ta läbida ka B1 ja B2 kategooria mooduli ning saada vastavad litsentsid, mis annavad õiguse teha hooldustöid kerekonstruktsioonidele ja süsteemidele (B1) ning avioonika- ehk elektroonikasüsteemidele (B2). Litsentseeritud õhusõiduki hooldustehnikule on aga avatud kogu maailm. Kristi soovitus on selge: „Igaühele, kel on huvi õppida ja pühenduda hooldustehniku eriala teadmiste omandamisele, võin julgelt soovitada sama teekonda, et panna oma lennundusalasele karjäärile kindel alus.“ Ühtlasi julgustab ta ka noori naisi lennundust õppima – sest miks mitte? Eesti Lennuakadeemias saab õppida õhusõiduki hooldust nelja-aastasel lennundustehnika õppekaval, mille lõpetamisel saab kõrghariduse, ning kaheaastasel õhusõiduki hooldustehniku töökohapõhise õppevormiga õppekaval, mille läbimisel omandatakse kutseharidus.
Aldo Luud
Ohutult droone lennutama! Huvi mehitamata õhusõidukite – droonide – vastu on aastatega aina hoogu juurde saanud. Mida rohkem on aga taevas droone, seda suuremad on ka riskid, kui ohutusreeglitest kinni ei peeta. Droonide turvalise kasutamise põhimõtete levitamiseks pakub Eesti Lennuakadeemia teiste
droonikoolituste kõrval ka tasuta e-kursust: igaüks saab osaleda endale sobivas kohas ja tempos. Kursusel käsitletakse nii droonide käitamise õiguslikku regulatsiooni, õhusõiduki ehituse ja süsteemide temaatikat ja aerodünaamika põhimõtteid, aga räägitakse ka lennuilmast, lennuliikluse korral-
damise alustest ning käitamisprotseduuridest ja riskide hindamisest. Tasuta e-kursus algab 6. septembril ja selle saab läbida 7 nädala jooksul. Registreerimine on juba avatud. Uuri täpsemat infot www.lennuakadeemia.ee. Lennuakadeemia on korralda-
nud mehitamata õhusõidukite käitajate koolitusi juba 2014. aastast nii ettevõtetele, riigiasutustele kui eraisikutele. Lennundusseaduse muudatuste jõustumisel hakkab akadeemia pakkuma vajalikke koolitusi ja testimist ka avatud kategooria käitajatele.
Allikas: Eesti Lennuakadeemia
Neljapäev, 17. juuni 2021
Koolitus 3
MEISTRITE KOOL
„Tehnikamaailm on põnev! Minu jaoks on see huvipakkuv töö ja hobi.”
ASTU EDASI!
MARCHOS SAAREPERA Mehhatroonika eriala vilistlane, Robolahing 2020 võitja
TEHNIKAKOOL
IT-KOOL
EHITUSKOOL
KESK KHA ARID DUSE BAA ASIL KUTSEÕP PE
KESKHARIDUSE BAA ASIL KU UTSEÕPE E
KESKHA ARIDUSE E BAASIL KUTSEÕPE
NOOREM TARKVARAARENDAJA (sessioonõpe) IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSIALIST (sessioonõpe) KASUTAJAKOGEMUSE DISAINI NOOREMSPETSIALIST NOOREM TARKVARAARENDAJA KASUTAJATOE TEHNIK (sessioonõpe) SÜSTEEMIADMINISTRAATOR * (töökohapõhine õpe) VÕRGUTEHNIK (sessioonõpe)
TISLER (sessioonõpe) MAALER
MEHHATROONIK (ka sessioonõpe) SISETÖÖDE ELEKTRIK (ka sessioonõpe) MOOTORSÕIDUKITEHNIK AUTOMAALER TURVASÜSTEEMIDE TEHNIK (töökohapõhine õpe) MOOTORSÕIDUKIDIAGNOSTIK* (sessioonõpe)
2a 2a 2a 1a 6k 8k 1a
PÕH HIHA ARID DUSE BAA ASIL KUT TSEK KESK KHAR RIDUS S MEHHATROONIK SISETÖÖDE ELEKTRIK MOOTORSÕIDUKITEHNIK AUTOPLEKKSEPP-KOMPLEKTEERIJA AUTOMAALER KEEVITUS- JA METALLITÖÖD
3a 3a 3a 3a 3a 3a
2a 6k 2a 2a 2a 1a 1a 1a
IT-AKADE EEMIA! IT-SÜSTEEMIDE SPETSIALIST IT-AKADE EEMIA! TARKVARAARENDAJA
KEEVITAJA (sessioonõpe) CNC METALLIPINKIDE OPERAATOR (sessioonõpe)
1a
1a 1a
TURISMIKOOL KESKHA ARIDUS SE BAAS SIL KUT TSEÕPE E GIID (sessioonõpe) MAJUTUSKORRALDUS (sessioonõpe) TURISMIKORRALDAJA (sessioonõpe) AKTIIVTEGEVUSTE INSTRUKTOR (sessioonõpe)
2a 2a 2a 1a 6k
PÕ ÕHIHA ARIDUS SE BAAS SIL KUTSEKESKHA ARIDUS S MAJUTUSTEENINDUS UUS! MAATURISM
Tartu KHK Nõuandja
2a 1a
3a 3a 3a
PÕHIHARIDUSE E BAASIL KUTSEÕPE
HARIDUSNÕU UDETA KU UTSEÕ ÕPE
4a
PUIDUPINGIOPERAATOR (HEV õppijale) POTTSEPP-SELL (sessioonõpe)
1a 6k 1a
1a 1a
1a
HAR RIDU USN NÕUDE ETA KU UTSEÕPE LUKKSEPP-KEEVITAJA (sessioonõpe) REHVITEHNIK-AUTOHOOLDAJA
TISLER KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS (üldehitus) EHITUSVIIMISTLUS
4a
PÕH HIHA ARID DUSE BAA ASIL KUT TSEK KESK KHAR RIDUS S
KESKHARIDUSE BA A ASIL KUTS SEÕPE
PÕHIHARIDUSE E BAASIL KUTSEKE ESKH HAR RIDUS
UUS! VEEVÄRGILUKKSEPP KÜTTE- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE LUKKSEPP (sessioonõpe)
PÕHIHA ARIDUSE BAA ASIL KUTSEKESKH HARIDUS S
TOIDUKOOL
ILUKOOL
TASULINE! RAAMATUPIDAJA (sessioonõpe) MÜÜGIKORRALDAJA (sessioonõpe) ÄRIKORRALDUSE SPETSIALIST (sessioonõpe) VEOKORRALDAJA LOGISTIK (sessioonõpe) MÜÜGIESINDAJA (sessioonõpe) UUS! LOGISTIK* (sessioonõpe) E-KAUBANDUSE SPETSIALIST (sessioonõpe) SEKRETÄR (sessioonõpe) LAOJUHT * (sessioonõpe)
2a 2a 2a 1a 6k 1a 6k 1a 1a 1a 6k
PÕHIHARIDU USE BAASIL KUTSEKESKH HARIDUS BÜROOTÖÖ LAOTÖÖ SPETSIALIST UUS! VEOKORRALDAJA-LOGISTIK
3a 3a
KESKHARID DUS SE BAAS SIL KUT TSEÕPE E JUUKSUR SPAATEENINDAJA RÄTSEP-STILIST * (sessioonõpe) MEISTERJUUKSUR *
2a 1a 6k 1a 6k
PÕHIHARID DUS SE BAAS SIL KUTSEKESK KHA ARIDUS S KERGETE RÕIVASTE RÄTSEP
3a
HARIDUSNÕ ÕUDETA KUT TSEÕ ÕPE 3a 3a 3a
PUHASTUSTEENINDAJA ÕMBLEJA (sessioonõpe)
1a 6k
* jätkuõpe, nõutav eelnev erialane haridus või töökogemus
7361 863 või 7361 859
sisseastumine@khk.ee
2a 2a 1a 1a 1a 1a 6k 6k
PÕHIHA ARIDUSE BA A ASIL KUTSEKESKHARID DUS KOKK (ka töökohapõhine) TOITLUSTUSTEENINDUS PAGARI-JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA
3a 3a 3a
PÕHIHA ARIDUSE BA A ASIL KUTSEÕ ÕPE KOKK PAGAR LIHAMEISTER KELNER (mittestatsionaarne sessioonõpe)
ÄRIKOOL KESKHARIDU USE BAASIL KUTSEÕPE
KOKK (ka sessioonõpe) PAGARI-JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA (sessioonõpe) KONDIITER PAGAR (sessioonõpe) LIHAMEISTER (sessioonõpe) TOITLUSTUSKORRALDUS (vanemkokk)*, (sessioonõpe) VANEMPAGAR * (mittestatsionaarne sessioonõpe) VANEMKONDIITER* (mittestatsionaarne sessioonõpe)
2a 1a 1a 6k
HARIDU USNÕUDET TA KUTSEÕP PE ABIPAGAR (HEV õppijatele) ABIKOKK
1a 6k 1a
tt E-vastuvõ E BA A S IL S U D I R A PÕHIH UUNI kuni 30. J L SE BA A S I U D I R A H KESK GUST. kuni 8. AU vastuvõtt e id t n e m Doku pli 1 B) koolis (Ko . juunist 4 1 s e t la a i 9-15. tööpäevit
khk.ee
Neljapäev, 17. juuni 2021
4 Koolitus
Oodata on sisukaid õpihuvilaagreid Õpihuvilaagrite toetuste taotlusvooru laekus 611 avaldust kokku 7,9 miljoni euro eest, plaanitud oli välja jagada kuus miljonit eurot. Kui hindamisvoorus selgub, et sisukaid laagriplaane on rohkem, saavad ka need rahastuse. „Mul on väga hea meel, et nii paljud haridus- ja noortevaldkonna organisatsioonid on ühendanud jõu ning mõelnud üheskoos sellele, kuidas pakkuda meie lastele ja noortele sisukaid, arendavaid ja vaimset tervist turgutavaid tegevusi,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna (pildil). Taotlusi on tulnud kõikjalt Eestist, laagrite sisus on esindatud sport, loovus, keskkonnaharidus, tervislikud eluviisid, sot-
siaalsete oskuste arendamine jpm. Kõige suurem taotlus, üle 1,2 miljoni, laekus Kvark Unicornland OÜ ja AHHAA Teaduskeskuse SA koostöös ning pea iga maakonna õpetajaid kaasates „Rakett 69“ laagrite korraldamiseks. Hindamistulemused selguvad hiljemalt juuli keskpaigas. Taotlejaid teavitatakse otsustest esimesel võimalusel, tegevusi saab alustada pärast positiivset otsust, laagritoetuse summa saab kätte 14 päeva jooksul. Toetust saab kasutada kuni aasta lõpuni, seega võib 3–5 päeva kestvaid laagreid korraldada ka sügis- ja talvevaheajal. Toetuse maksimumsumma osaleja kohta on 120 eurot, laager peab osalejaile olema tasuta. Allikas: Harno Vallo Kruuser / Ekspress Meedia
Hobuhooldaja 3a
SPIKKE rahaasj IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Jah! Õpetajaks! Karjääripööret kaaluvatele inimestele mõeldud õpetajaametit tutvustav programmis Jah! Õpetajaks! osales 16 oma valdkonna motiveeritud tegijat, kes said teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitlusest ja sellest, mida õpetajatelt oodatakse. Programmis tegid kaasa geoloog, sünoptik, mikrobioloog, stsenarist, tekstiilidisainer, kultuurikorralduse, kommunikatsiooni- ja personalispetsialistid ning tegijad majandus-, haldus-, turismi- ja finantssektorist. Osalemise eelduseks oli peale huvi ka magistrikraad, et järgmine samm õpetajaameti poole poleks ületamatult pikk. Oma kogemusi jagasid osalejaile inspireerivad õpetajad, ka tutvuti ametiks vajalike üldteadmistega psühholoogiast. Prakti-
lisi kogemusi saadi esmalt õpetaja töövarjuna, seejärel õpiti tunni planeerimist ja kasutati vastset oskust praktika käigus. Kokkuvõtteid tehes selgus, et 87% programmis osalenuist plaanib edasist karjääri haridusvaldkonnas. Mitmed on juba astunud sammu õpetajaameti poole ja paljud plaanivad seda teha: kes läheb õpetajakoolitusse, kes osalise koormusega õpetajaks. Oli neidki, kes seavad sihiks saada koolijuhiks. Tervisekriisi ajal käivitunud programmis osalejad ei saanud omavahel kordagi kokku, seeeest saadi tänu professionaalsetele koolitajatele väga hea distantsõppe kogemus pikema programmi läbiviimiseks. Allikas: Harno
Iseseisvalt oma igapäevaelus majandamine võib neile, kes seni pole pere rahaasjadesse kuigivõrd süvenenud, olla paras väljakutse. Rahavaldkonna asjatundjate kokku pandud spikker annab kätte olulisima, millele peaks tulevane tudeng hakkama aegsasti mõtlema, et rahaasjadega paremini toime tulla. Koosta eelarve Selleks, et saada ülevaade oma rahaseisust ja võimalustest, tuleb tingimata koostada eelarve. See tähendab, et kirja tuleb panna kõik sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured sum-
Neljapäev, 17. juuni 2021
Koolitus 5 Vida Press
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL KUTSUB TEID
Kui ühele kohale kandideerijaid on palju, tasub aegsasti valmis mõelda, millega teiste hulgast välja paista – intervjuuärevuses võib olulisim meelest minna.
KOOLITUSTELE:
£°äÇ°ÓäÓ£Ê , 1/1-6 , Ê Ê {ÊÌÕ ` ®
£ä° ££°äÇ°ÓäÓ£Ê -1,6 -/Ê*) 1-/ /1 Ê Ê*," Ê *" " "" Ê*, / -ÊÛi iÊ ii iÃ]Ê ÃÊ̪ } }>]Ê £ÈÊÌÕ ` ®Ê Ì Ê« À>ÌÕ`Ê }ÕÃiÃÊqÊxtÊ
Ì> >\Ê >À >Ê-Õ ÌÃ
Ì> >\Ê > >Ê > à >Ê ÀÀ>®Ê
£°äÇ°ÓäÓ£Ê - "/ * Ê Ê 1-/ Ê KORRAL {ÊÌÕ ` ®
Î°ä °ÓäÓ£Ê - Ê6 )** Ê "" /1-Ê£ÈÊÌÕ ` ®
Ì> >\Ê >À >Ê-Õ ÌÃ
x°äÇ°ÓäÓ£Ê APARAADIPEDIKÜÜR/ "" 1-ÊnÊÌÕ ` ® Ì> >\Ê À >Ê iÀ }
È° Ç°äÇ°ÓäÓ£Ê
/ Ê Ê Ê - ÊÊ 6 - Ê 6) 1- Ê£ÈÊÌÕ ` ® Ì> >\Ê `>Ê6B
Ì> >\Ê/>Ì > >Ê ÕÄ Ã Ê
Ó{°ä °ÓäÓ£Ê "" 1- -/,1 / Ê 4 "" /1-ÊnÊÌÕ ` ® Ì> >\Ê ÛiÊ ªÀÛi À ª Û
£Î°ä £x°£ä°ÓäÓ£Ê 44 Ê ",, , - Ê /" ]Ê / - Ê Ê "" 1-ÊÛi iÊ ii iÃ]Ê ÃÊ̪ } }>]ÊnäÊÌÕ ` ® Ì> >`\Ê >À ÌiÊ->Õ Ìi]ÊÊ/>Ì > >Ê Û> Û>Ê BÌ ®
£Ó°£ä°ÓäÓ£Ê - Ê/ 1- "" /1-ÊnÊÌÕ ` ® Ì> >\Ê/>Ì > >Ê ÕÄ Ã Ê
ER: kuidas tudengina adega toime tulla Tarbi mõistlikult! Ära soeta igapäevaselt rohkem, kui sul on äraelamiseks vaja, ära osta laenuga asju, milleta saaksid hakkama. Toidupoodi minnes tasub teha ostunimekiri, lisaks tee pikema aja peale ette nimekiri vajaminevatest tarbekaupadest (sh riietest ja jalanõudest). Enne uue asja ostmist tasub mõelda, miks selle soetad: kas tegemist on soovi või vajadusega.
mad. Näiteks iga päev kaheeurost karastusjooki osta näib pisiasi, aga aasta peale teeb see kokku üle 700 euro. Igakuist eelarvet analüüsides saad selge ülevaate, kui palju ja millele raha kulub. Kui kõik väljaminekud on silma all, on lihtne oma tarbimisharjumusi muutes siit-sealt kokku hoida. Eelarve koostamiseks kasuta näiteks rakendusi või Exceli tabelit.
Kui saad, ela kodus Paljud noored – õigupoolest verivärsked täiskasvanud – tunnevad pärast gümnaasiumi kõrgkooli minnes ühiskondlikku survet kodust välja kolida. Vanemate juurest ära kolimine oleks justkui märk iseseisvumisest. Rahalises mõttes ei ole see aga alati kõige mõistlikum valik. Statistika järgi elab Euroopa Liidus koguni 48% noortest täiskasvanutest koos vanematega. Eestis on see näitaja umbes 10% madalam. Seega vanemate juures elamine, kui edasine kooli- või tööelu seda võimaldab, on üsna tavapärane ja praegusi üürihindu vaadates on pikemata selge, et elamiskulud püsivad nii tublisti väiksemad.
Mõnevõrra peaks täiskasvanud inimene siiski pereellu panustama. Arusaamatuste ennetamiseks tasub neis asjus vanematega selged kokkulepped sõlmida – on peresid, kus ema-isa saavad täiskasvanud lapse ülalpidamist tema õpingute ajal endale lubada ja nad eelistavadki, et võsuke pühenduks vaid õppimisele, aga kui pere eelarve on parajasti väga pingeline, võib vähemalt osalise koormusega töökoht, kus noorel õnnestuks oma taskurahagi teenida, olla kõrgkoolis õppides hädavajalik.
Üürimisel arvesta lisatasudega Paljudel juhtudel tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha, ettemaksuna ühe kuu üür ja maakleri tasu, mis pahatihti on samuti kuu üüriga võrdne summa. Seega kui korteri üür on näiteks 350 eurot kuus, tuleb juba enne sissekolimist käia selle eest välja 1050 eurot. Üürikorterit tasub otsida lisaks tavapärastele portaalidele ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult. Alati tasub kaalumist nn kommuunielu: sõpradega koos võetakse üürile suurem korter ja üürisumma jaguneb mitme peale. Üürikorteri kasuks otsustades uuri omanikult ka kodukindlustuse kohta. Selle puudumisel tasub see enda nimele sõlmida (maksab 5–8 eurot kuus). Nii oled kaitstud, kui näiteks sinu sülearvuti peaks maha kukkudes purunema või mõni uus kodumasin läheb rikki.
Abiks ka õppelaen Elamiskulude katmisel on abi ka õppelaenust. Laenu võtmisel arvesta, et tegu on pikaajalise finantskohustusega ja kui pead
õppelaenu põhiosa tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal. Pea meeles, et laenu saad ka mitmes osas välja võtta. Nii ei ole ohtu, et kulutad õppelaenust suure osa juba esimesel semestril hoopis tühjale-tähjale, milleta väga hästi hakkama saaksid.
Kasuta kõiki toetusi Uuri järele, kas ja mida pakub kodukant: mõni Eesti omavalitsus on oma tublimatele tudengitele välja pannud stipendiumid. Ka tasub aegsasti täpsustada, kas, kellele ja mis tingimustel pakub stipendiume edasiõppimiseks valitud kool. Nii mõnelgi erialal on vastava valdkonna eraettevõtted pannud välja oma stipendiume edukatele õppuritele. Stipendium võib õpingute ajal olla oluliseks toeks.
www.nooruse.ee/koolitused UÊmerliskarjakannaste@nooruse.ee U 737 0209
TULE ÕPPIMA TALLINNA POLÜTEHNIKUMI
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee
MEIE TEEME ASJAD LIHTSAKS!
Otsi erialast tööd Kui kulusid eriti vähendada ei õnnestu, tuleb sissetulekuid suurendada, ütleb rahvatarkus. Otsi erialast praktikat - kui õnnestub ennast heast küljest näidata, võib sellest välja areneda ka osalise koormusega töösuhe. suveks sobib parema puudumisel ka hooajatöö, mis võimaldab uueks kooliaastaks väikest rahavaru koguda. Alati tasub kinni haarata ka vabatahtliku töö võimalusest, mis annab esmase töökogemuse, mida hiljem saab CVs kirja panna, ning suurendab väljavaateid leida pärast lõpetamist huvitav erialane töökoht. Kindlasti tasub läbi mõelda võimalused pöörata oma senine hobi (nt fotograafia, keeleoskus, matkamiskogemus, veebikujundus vmt) sissetulekuks. Allikas: Swedbanki rahaasjade teabekeskus
Dokumentide vastuvõtt: Põhikooli baasil: 7. juulini Keskkooli baasil päevaõppesse: 19. augustini Keskkooli baasil sessiooniõppesse: 17. septembrini VAATA ERIALADE KOHTA LÄHEMALT WWW.TPTLIVE.EE
MEEDIA TELEKOMMUNIKATSIOON ELEKTROONIKA ENERGEETIKA AUTOMAATIKA INFOTEHNOLOOGIA
Neljapäev, 17. juuni 2021
6 Koolitus
Ametikool annab trumbid kätte Kutseharidus sobib eriti hästi neile, kes eelistavad praktilist õpet teooriale: vähemalt pool kutseõppe mahust on praktika kas kooli praktikabaasis või mõnes ettevõttes. Ametikoolis õppimisel on hulk plusse nii tööandjate kui ka noorte endi silmis.
Võimalusi kodu lähedal Kutseharidus on noortele kättesaadav üle kogu Eesti – igas maakonnas on vähemalt üks kutseõppeasutus, mis tähendab, et ametit saab õppima asuda ka siis, kui näiteks vanemad ei pea õigeks last pärast põhikooli teise Eesti otsa õppima saata. Kui kodulähedases koolis aga huvitavat eriala ei õpetata, siis mujal on õpingute ajal võimalik elada kooli õpilaskodus. Ametikoolide õppehoonetes, praktikabaasides ja õpilaskodudes on enamasti kõigiti nüüdisaegsed tingimused.
Viis põhjust siduda oma tulevik tehnikavaldkonnaga
Lauri Kulpsoob
Taas on käes see aeg aastast, kui nii noored kui ka ümberõpet plaanivad täiskasvanud on valikute ees: mida õppida, et ka aastate pärast jaguks huvipakkuvat tööd ja karjäärivõimalusi? Ennustamine on mõistagi keeruline ja tänamatu töö, sest ametid ja oskused, mida tulevikus enim vajatakse, muutuvad kiiresti. Küll aga ollakse ühel meelel, et tehnika ja inseneeria vallas on väljaõppinud spetsialistidel tulevikus üha suurem roll. Siin on viis head põhjust, miks tasub õppide tehnikaerialasid.
Töö leitakse varakult
Häid spetsialiste napib
Kutsekoolides on teoreetiliste õpingute kõrval väga suur osa praktikal. Tänu sellele leiavad tublid ja sihikindlad kutseõppurid mõnigi kord tulevase töö juba kooliajal praktikal käies: heade oskuste, õpivalmiduse ja hea töösse suhtumisega silma jäänud noortele tehakse sageli juba praktika käigus ettepanek tulla pärast kooli lõpetamist sinna tööle – tööandja silmis on see suur pluss, kui vastsele tulijale pole enam vaja kõike A-st ja Bst peale õpetama hakata.
Traditsioonilise õppetöö kõrval võidab üha enam populaarsust töökohapõhine ehk nn õpipoisiõpe, kus õppetöö käib enamjaolt töökohas, koolist saadakse lisaks teoreetilisi teadmisi. Selline õppevorm sobib hästi neile, kes tahavad õppida seda, mida on valitud ametis kõige rohkem tarvis teada ja osata. Ka saab õppida kaugõppevormis: koolis käiakse teatud kindlatel aegadel, suur osa on iseseisval tööl. Sellist õpet eelistavad enamasti need, kes tahavad õppida töö kõrvalt.
Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liidust märkis, et metalli- ja masinatööstuses on praegu ligi 35 000 töötajat. „Meie mehaanikainsenerid suudavad pakkuda kõrget kvaliteeti ning tööstusettevõtted on pidevas arengus. Ekspordi osa on 2/3 käibest ja tänu sellele saavad ettevõtted ka keskmisest kõrgemat palka maksta. Hoolimata sellest napib väljaõppinud spetsialiste,“ rääkis ta. Kui juba praegu on tehniliste oskustega spetsialistide põud, siis OSKA raporti kohaselt kasvab nõudlus hooldustehnikute ja mehhatroonikute järele edaspidi veelgi. Selle põhjuseks on automatiseeritud töökohtade osa kasv. Targas tööstuses teevad põhitöö ära automaatliinid ja tööstusrobotid, kuid nende seadistamine ja hooldus vajab erioskusi. „Robootikat, mehhatroonikat, CNCd ja joonestamist tundvad eksperdid on vajalikud kogu töötlevas tööstuses,“ kinnitas Ploompuu. Sama kinnitab Carina Narusk, HANZA SSC Tartu OÜ e-koolituste/intraneti & digitaalse meedia koordinaator: „HANZA vajab enda meeskonda tehnikaerialade esindajaid, kellele on alati pakkuda suurepäraseid võimalusi enda arendamiseks ja karjääri edendamiseks. Ennekõike ootame mehhatroonikuid, tehnotroonikuid, tehnolooge ja tehnikuid, keevitajaid, CNC metallilõikepinkide seadistajaid ja operaatoreid,“ loetles ta.
Rahaline toetus
Palk, mis motiveerib
Kutseõppuritele on loodud mitmeid toetusi. Kooliti võib erineda nii toetuste maksmise kord kui ka nende taotlemiseks nõutavad dokumendid, seetõttu on toetusi puudutavat infot kõige kindlam küsida koolist, kuhu kavatsetakse õppima minna.
Mõistagi soovivad kõik teha tööd, mille eest makstakse väärilist tasu. Palgastatistika kohaselt on tootmise ja tehnika valdkonna spetsialistide tasu Eesti keskmisest kõrgem. Seda kinnitab ka Triin Ploompuu:. „Selle valdkonna ettevõtted pakuvad umbes 17% kõrgemat palka kui Eesti keskmine. Oluline on ka see, et kriisis on need ettevõtted paremini hakkama saanud ning pigem töötajaid juurde värvanud, mitte töökohti kaotanud. Stabiilsus on oluline.“ Tööstusettevõtete palga edetabelikohta hoidev Tarmetec
Lisapunktid kõrgkoolis Kogu tulevik sõltub õppurist endast. Kõrgkooli võib edukalt jõuda ka see noor, kes läheb ametikooli pärast põhikooli lõpetamist: kutseõppe kõrvalt saab omandada keskhariduse ja pärast ameti omandamist on võimalik jätkata õpinguid kõrgkoolis. Sageli annab kutseõppeasutuse lõpetamine sisseastumisel lisapunkte, kui kõrgkoolis soovitakse õpinguid jätkatakse samas õppevaldkonnas.
Erinevaid õppevorme
Hobist võib saada töö Kutsekoolide erialavalikust leiab igaüks selle, mis vastab tema huvidele ja eelistustele. Paljud, kes võtavad ette karjääripöörde, on ametiõppes omandanud eriala just selles valdkonnas, millega varem tegeldi hobi korras. IA MIHKELS
Tehnikavaldkonnas pole põnevast tööst puudust: näiteks võib rakendust leida firmast SKYCORP, mis arendab Tartus vesinikudroone.
Ümberõppijaile stipendium Töötukassa pakub peamiselt ümberõppijatele „Tööta ja õpi“ programmi kaudu stipendiume, kui täiskasvanu õpib eriala, mis on tööturul eriti nõutud. Praegu on igakuine toetus 292 eurot. Mõistagi on toetatud erialade seas enim tehnikavaldkonna õppekavasid. Nii näiteks toetatakse õppimist mehhatroonika, sisetööde elektriku ja CNC-pinkide operaatori erialal.
OÜ personalijuht Heivi Saarmets kinnitas, et ettevõtte keskmine töötasu tootmises on 1600 ja rohkem eurot. „Meie töötasu süsteem sisaldab ka tulemustasu ehk töötajal on hea võimalus ise oma sissetuleku suurust mõjutada ja rohkem teenida,“ rääkis ta. „Lisaks analüüsime kord aastas oma inimeste palgataset ja vastavalt sellele teeme ka muudatused.“
Nüüdisaegsed töötingimused Palk on vaid üks tegur, tähtsad on ka töötingimused. Vaatamata aga sellele, et tänapäevases targas tööstuses võiks masinaoperaator tööl kas või valget särki ja lipsu kanda, on stereotüüp mustast ja mürarikkast keskkonnast ning õlistes tunkedes töömeestest visa kaduma. Tegelikult on töökesk-
kond igati nüüdisaegne ning raske füüsilise töö asemel tuleb automaatseadmete klaviatuuri sõrmitseda. „Hoolime oma töötajatest ja töökeskkonnast väga, aga lips ees me kedagi tsehhi saata siiski ei saa, sest tööohutuse eeskirja järgi on see riskitegur,“ rääkis Carina Narusk. „Aga tagame oma inimestele nii töörõivad ja turvajalatsid kui ka kõik vajalikud isikukaitsevahendid. Samuti on meie töötajatel lisatervisekindlustus, pakume toetatud toitlustust ning korraldame tasuta sõidu tööle ja tagasi linna. Suure rahvusvahelise ettevõttena pöörame inimeste heaolule samasugust tähelepanu nagu Skandinaavias.“ Ametikoolid pakuvad ohtralt võimalusi õppida tehnikaerialasid, mis on tööturul
nõutud. „Oleme viimastel aastatel soetanud uusi tehnilisi vahendeid ning CNC-pinkide, pneumaatika ja mehhatroonika vallas, aga ka keevitustööde õpetamisel on abiks nüüdisaegsed simulaatorid, kus teha esimesi harjutusi,“ märkis Tartu kutsehariduskeskuse (TKHK) tehnikaosakonna juht Ülo Ramp. „Õpilased saavad praktilisi oskusi omandada ka ettevõtetes oma ala parimatelt praktikutelt. Tulevikutöö oskusi saab õppida ja õpetada päriselu probleeme lahendades, nuputades ja leiutades. Seepärast oleme igati toetanud õpilaste osalemist nii saates „Rakett 69“ kui ka „Robolahingus“.“
Tulevikutrendid ennustavad arengut TKHK on tehnikavaldkonna kutsekeskharidusõppes õppijatele seadnud sisse kaks soodustust: tulevased mehhatroonikud, keevituse- ja metallitöö õppijad ning elektrikud saavad kooliprogrammi raames läbida B-kategooria autojuhikursuse, ka pakutakse kõigile praktikat välismaal. „Meil on ka suurepärased koostööpartnerid, kes kutseõppuritele stipendiume pakuvad. See näitab, kui kõr-
gelt ettevõtted tehnilisi oskusi väärtustavad ja hindavad,“ lisas Ramp. „Võistlus talentide pärast käib lausa globaalselt,“ tõdes Triin Ploompuu. Nii nagu IT, muutub ka tehnika ja tootmine üha rahvusvahelisemaks. Targa tootmise, robootika ja automatiseerimise oskused on digiajastul universaalsed. Kui tunned vajalikke programmeerimiskeeli, siis võid CNC-pinki või tööstusrobotit juhtida igalt poolt maailmas. Enamgi veel: nüüdisaegsed digitaalsed lahendused võimaldavad töötada kas või kodukontorist – see on reaalsus ka tänapäeva Eestis. Tööstuse digitaliseerimine on siiski vaid osa käimasolevatest arengutest. Tehnika täiustub kiiresti, uuendusi oodatakse vesinikutehnoloogia arengus, mehitamata sõidukite, hääljuhtimisega robotite ja paljudes muudes valdkondades. „Tehnoloogia areng tähendab seda, et see on põnev nüüdismaailm, mis kasvab ja uueneb. Noortele tulevikutegijatele on siis kindlasti võimalusi õppida ja karjääri teha,“ näeb Ploompuu ohtralt põhjuseid, miks jätkata oma õpinguid just tehnikavaldkonna erialadel. KAIRE METS
Neljapäev, 17. juuni 2021
Koolitus 7
REKLAAMTEKST
Kolm uut võimalust ja tulevikuperspektiivi Tallinna Majanduskoolist Tallinna Majanduskool kui üks Eesti vanemaid kutseõppeasutusi on koht nõudlikele õppijatele. Kool ühendab endas ärinduse, halduse ja administratiivala professionaalid. Asutus töötab iga päev selle nimel, et üle 1600 õppija karjääriootused ja erialased eesmärgid saaksid täidetud. Üle 160 õpetaja ja tippspetsialisti hinnalised kogemused töötavad õppijatega ühes rütmis ning toovad mõlemale poolele rahulolu ja õnnestumisi. Praegu 16 eriala ja erinevaid koolitusvõimalusi pakkuvas Tallinna Majanduskoolis stardib 2021. aasta sügisel kolm täiesti uut tasuta täienduskoolituskursust. Sarnaselt tasemeõppe erialadega lähtuvad ka need reaalsetest tööturu vajadustest, võimaldavad õppijatele praktilist lisakompetentsi ning ka reaalset potentsiaali omandatud oskustega tulevikus tööd saada. Igal uuel täienduskoolituse kursusel on küll mõnevõrra erinevad nõudmised ja tingimused, kuid laias laastus pakuvad need juba töötavale inimesele võimalust õhtuses või sessioonõppes koos teiste motiveeritud huvilistega oma erialast kompetentsi uuele tasemele viia või siis tööelus hoopis suuremat kannapööret teha. Tallinna Majanduskoolis õppimise eest maksma ei pea, küll aga makstakse majanduskoolis omandatud teadmiste eest tööturul.
Müügijuht – kas positsioon kahe tule vahel? Sügisel avatavale müügijuhikoolitusele saavad kandideerida kõik keskharidusega inimesed. Õppetöö kestab õhtustel aegadel esmaspäevast neljapäevani, alates oktoobrist kuni maini. Nagu majanduskoolis juba tavaks saanud, tekib soovijaid tõenäoliselt ka siia vabadest kohtadest rohkem ning 15minutilise vestluse käigus selgitatakse välja 30 kõige kõrgema õpimotivatsiooni ja pühendumisega inimest. See aga ei tähenda kindlasti, et eelneva müügitöö kogemuseta tasuks kandideerimisest loobuda, sest
müügivaldkonnas töötavate inimeste vanus ja eelnev haridustee ongi tihti erinev. Kuigi müügijuhtideks kasvatakse sageli vastavas organisatsioonis töötamise käigus või pärast ärikorralduse eriala lõpetamist, on paljud jõudnud selle ametini ka teistelt erialadelt. Müügijuhi õppekava on praktiline ja mitmekesine ning koosneb viiest moodulist: müügikorraldus; müügimeeskonna juhtimine; tarbimispsühholoogia ja turundus; isiklik müük ning läbirääkimised ja kliendihaldus. Õppekava keskendub eelkõige müügimeeskonna juhtimist
nõudvatele oskustele, kuid kindlasti ei jookse see mööda külgi maha ka müügivaldkonna teiste aspektide osas, näiteks müügi kui protsessi ja klientide juhtimisel, mis omavad müügiga tegelevas ettevõttes võrdväärselt olulist tähtsust. Oskus erinevate inimtüüpidega suhelda ja neid kuulata, kliendivajaduste mõistmine, turundusstrateegiad ning eelarved ja kogu numbriline pool – müügivaldkond nõuab laia kompetentsi. Eriti oluline on see aga just müügimeeskonna juhi puhul, kes peab olema vahendajaks juhtkonna ja oma meeskonna vahel, suunama protsesse ning omama tervikpilti ettevõtte edukast toimimisest.
Finantsvaldkonna klienditoe spetsialist kui ettevõtte visiitkaart Teine Tallinna Majanduskoolis sügisel avatav täienduskoolitus on ¿QDQWVYDOGNRQQD NOLHQGLWRH VSHWsialisti aastane kursus, mille alustamise tingimuseks on vähemalt keskharidus ja vene keele oskus algtasemel.
Finantsvaldkonna klienditoe spetsialist on laia ampluaaga ning suudab aidata klienti erinevates panganduse ja kindlustusega seotud valdkondades – annab vastuseid igapäevapangandusest, omab laia SLOWL ¿QDQWVYDOGNRQQDVW QLQJ VXXGDE eeskätt olla kliendile hea tugi. Õppekava annab piisavalt põhjalikud teadmised töötamiseks nii pangas NXL ND ¿QDQWVVHNWRULV ODLHPDOW Sarnaselt müügitööga saadakse ka ¿QDQWVYDOGNRQQD NOLHQGLWRH VSHWVLDlistiks eri teid pidi ning ühtset õppekava selle tarbeks varem ei olnud. Seetõttu otsustas majanduskool lähtuvalt tööjõu vajaduse kasvu prognoosidest selles osas eristuda ning hakata selle valdkonna huvilisi vajalike oskustega ette valmistama. Uus õppekava loodi koos heade koostööpartneritega Swedbankist ja LHV pangast. Finantsvaldkonna klienditoe spetsialisti täienduskoolituse kursus koosneb viiest moodulist: kliendivaMDGXVWHVW OlKWXY ¿QDQWVQ}XVWDPLQH arvelduslahenduste- ja sobivate WHHQXVWH SDNNXPLQH ¿QDQWVHHUPLVlahenduste pakkumine; säästmis- ja investeerimislahenduste pakkumine ning kindlustuslahenduste pakkumine. ®SH ¿QDQWVYDOGNRQQD NOLHQGLWRH spetsialisti täienduskursusel käib õhtuses õppevormis E–N kella 17.15– 20.30. Töötavale inimesele on see suurepärase lahendus – tulla pärast traditsioonilist tööpäeva koolituskursusele ning omandada teadmisi valdkonna praktikutelt.
Õigusteadmised KOVi teenistujatele Kolmas Tallinna Majanduskoolis sügisel avatav täienduskoolituse kursus on loodud ametnikele ja teistele omavalitsustöötajatele õiguskompetentsi pakkumiseks. Õpingute alustamise tingimus on vähemalt keskharidus ja kehtiv teenistussuhe kohaliku omavalitsuse üksusega. Õigusalase täienduskoolituse õppekava koosneb viiest moodulist: üldained, millega antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse toimimist puudutavatest regulatsioonidest;
sotsiaaltöö ja -teenused; arenduse, teede, keskkonna ja maaplaneerimine; korrakaitse; hanked. 2021/2022 õppeaastal avatakse õpe sotsiaaltöö ja -teenuste ning hangete suunamoodulites. Täienduskoolituse eesmärgiks on kohaliku omavalitsuse teenistujate ehk ametnike ja töötajate õigusalase pädevuse tõstmine. Tihtipeale on KOVi töötajatel piisav pädevus enda konkreetses valdkonnas, mille kõrval vajavad avaliku sektori õigusaktides orienteerumine ja menetluse läbiviimine veel täiendamist. See ei tähenda kindlasti teadmiste ja oskuste puudumist, kuid eesmärgiks on nende tõstmine uuele tasemele, et seeläbi oma erialase töö tulemuslikkust parandada. Elu on muutunud multivajaduste keskseks ning vajab rohkem kompetentsitükke, mida õppekava kavatsebki täita. Lähtuvalt KOVi teenistuja vajadustest õpitakse eelkõige haldusmenetlust. Omavalitsus on kohaliku elu juhtimise süda ning eesmärk on parimal ja kvaliteetsemal moel selle väljundeid täita. Selleks ühtlustatakse kõikide õppijate baasteadmisi õigusest ning liigutakse seejärel edasi konkreetsete valdkondade juurde, et oskused haldusakte koostada ning omavalitsuse süsteemi suurest pildist aru saada oleksid piisavalt detailsed. Õppimine õigusalasel täienduskoolitusel kohalike omavalitsuse teenistujatele toimub vastavalt sesVLRRQLJUDD¿NXOH SlHYDVWH }SSHpäevadena iga 2-3 nädala tagant, mis tagab paindliku õppimise töö kõrvalt. Kui on soov oma kompetentsi tõsta ühel eelnimetatud täienduskoolituse kursustel, saab avalduse õpingute alustamiseks saata juba täna https://tmk.edu.ee/taiendkoolitus/ tasuta-taienduskoolitused/
Tallinna Majanduskool – Sinu elukestva õppe partner! tmk.edu.ee info@tmk.edu.ee
Neljapäev, 17. juuni 2021
8 Koolitus
2021/2022 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel
Põhikooli baasil (3 a.) Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Autoplekksepp Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemidenooremspetsialist Veokorraldaja - logistik
A G
E D A L A .ee I k R h E .tt U w V T ww U T
Suvine vastuvõtt alates 07.06.2021
Keskkooli baasil Automaaler * Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Mehhatroonik * Roboti operaator * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehhaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator * CNC freespingi operaator * CNC treipingi operaator Noorem tarkvaraarendaja Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Barber (jätkuõpe) ** Rätsep-stilist kergete rõivaste alal (päeva- ja õhtuõpe) ** Naiste ülerõivaste rätsep - stilist (jätkuõpe) ** Meesterätsep - stilist (jätkuõpe) * Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müügiesindaja * Müügikorraldaja * E-kaubanduse spetsialist
*kaugõpe
Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424
65 42 833 65 45 026 info@tthk.ee www.tthk.ee
1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1 a. 1a 2 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a. 0,5 a 2 a. 1 a. 1 a. 6 kuud 1,5 a. 2 a. 1 a.
**õhtune õpe
TASEMEL KUTSEHARIDUS