SIHTE SEADES ÄRA HÄBENE ABI OTSIDA. KAS TAHAKSID OLLA OMA PÕHITÖÖ KÕRVALT ÕPETAJA? TUNNUSTA TÄISKASVANUD ÕPPIJAID. NOORTE TÖÖSUVI
„Oma kogemustest võin kinnitada, et kui ikka vaeva näha ja otsida, siis leidub kõigile midagi.“ Saskia Kolberg, Tartu gümnasist, julgustab ustab koolinoori suveks tööd otsima
Koolitus Teisipäev, 18. mai 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Erakogu
Loovus, haritus, tõhusus.
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Teisipäev, 18. mai 2021
2 Koolitus
Tulevikuplaanidega ummikus? ÄRA HEITU, SA POLE AINUS! KARJÄÄRINÕUSTAJA: sedalaadi segadus on täiesti normaalne etapp karjääriteel ANNA GRAMBERG
Karjäärinõustaja
Kooli lõpuaktus on ukse ees ja õige pea tuleb langetada otsus edasiste valikute asjus. Kui endal on seda raske teha, siis tundub, et kõigil teistel sinu ümber on ammu selge, kuidas, miks ja mis suunas jätkata. Tegelikult saab üsna kindlalt väita, et on teisigi, kellel just samasugune pähkel pureda. Olen karjäärinõustajana koolilõpetajatega vesteldes kogenud, et erialavalikuga kimpus abituriendile tundub, et tema on oma klassist vaat et ainuke, kes veel üldse ei tea, mida oma eluga edasi teha. Oh seda kergendust, kui siis ilmneb, et on siiski eakaaslasi, kes seisavad silmitsi täpselt samasuguste küsimuste ja kõhklustega. Seega tasub kõigepealt teadmiseks võtta, et sedalaadi segadus on täiesti normaalne ja kaugeltki mitte harvaesinev etapp.
Eesmärk: luua selgust Tõsi on küll, et segadus tulevikuplaanides, mis ei kimbuta kaugeltki vaid iseseisvasse ellu astujaid, ei ole meeldiv tunne. Pikemal marineerimisel võib see mõjuda ka enesehinnangule („ma ei olegi paremat väärt!“) ja süvendada ebakindlust („ma ei tea enam üldse, mida ma tahan“). Seda nii juhul, kui segaduse on tekitanud käsilolev üleminekuetapp elus (kooli lõpetamine, uude valdkonda sisenemine, lapse kõrvalt tööellu naasmine vm), välised sündmused (muutused töökohal, elukohavahetus) või on tegu sisemise soovi ja vajadusega midagi oma tööelus muuta (senine töö on ennast ammendanud). Segast olukorda tasub võtta kui võimalust vaadata asjade seisule ja oma karjääriteele laiema
pilguga, kaaluda, millised on ootused edasiseks ja avastada eri lahenduskäike. Selguse loomine – kuidas leida edasine suund ja mida tuleks selleks teha – saab seejuures olla eesmärk omaette. Sageli tehakse viga sellega, et võetakse sihiks valida võimalikult kiiresti välja eriala, mida õppima minna, või leida kohe järgmine töökoht. Nii lapatakse meeleheitlikult kuulutusi – ja heitutakse veelgi enam, sest midagi sobivat justkui ei leidu. Või siis kandideeritakse kõikvõimalikesse kohtadesse, et äkki kusagil näkkab (loe: saabub selgus). Paraku selline rabistamine enamasti olukorda ei lahenda, sest vahele on jäetud selguse loomise etapp, kus võetakse ette laiem pilt ja mõeldakse enda jaoks pidepunktid läbi: mida ja miks täpsemalt otsitakse, mida kindlasti mitte. Piltlikult öeldes hüppab selle hädavajaliku etapi vahele jätnud inimene ühelt mänguplatsilt teisele, püüdes tabada talle söödetud tennise-, korvja jalgpalli, selle asemel, et võtta teadlikult sihikule üks kindel pallimäng ning põrgatada siis ise palli soovitud suunas. Teadlikum lähenemine oma karjäärile annab pikemas vaates kindluse, et oled sobival kursil ja saavutad suure tõenäosusega soovitud tulemuse. Seega on mõistlik alustada segadusest selguse loomisega.
Kuidas selgust luua? Lühike vastus: tuleb hakata otsast harutama. Millisest otsast ja kuidas, oleneb ka sellest, mis on peamine segaduse ja kõhkluste allikas. Näiteks oled justkui kõik võimalikud variandid, mida edasi teha, läbi mõelnud, kuid jõuad ikkagi tagasi samasse alguspunkti. Või tead, mis sind köidab, aga pole kindel, kuidas soovitud erialal hiljem tööelus väljund leida või milliseid oskusi ja kogemusi huvipakkuval alal tegutsemiseks vaja oleks.
Millest siis ikkagi alustada? Võimalusi on! VÕTA AEG MAHA. Eesmärk – värske pilgu ja energiaga olukorrale otsa vaadata. Mõnikord on vaja astuda igapäevarutiinist välja ja vaadata asju distantsilt. Võimalik, et segadus, mida igapäevarutiin mõnes mõttes toidab, on vormunud suuremaks rahulolematuseks või on tööelu muutunud nii pingeliseks, et vaja on võtta esmalt aega (tervise) taastumiseks. Plaani kalendrisse näiteks päev, kui saad teha midagi, mis annab sulle hea enesetunde (hiline ärkamine, pikk jalutuskäik, kohtumine kohvikus vm). See aitab ümber lülituda ja siis on lihtsam häälestada end positiivsema hoiakuga oma valikuid uuesti üle vaatama. Uuringud on kinnitanud, et see, milline on meie hoiak oma tulevikuplaanidele, avaldab mõju nii otsustele, mida oma karjääriga seoses teeme, kui ka sellele, milliseid võimalusi märkame. PANE MÕTTED PABERILE. Eesmärk – korrastada mõtteid ja tuua välja kesksed teemad. Kui ühed ja samad ummikusse ajavad mõtted muudkui peas ringlevad, siis võib abi olla nende paberilepanekust. Kirjuta, joonista, kleebi, tee mõttekaarte, reasta valikuvariandid, lao plusse ja miinuseid – võimalusi küsimused-valikud silme ette tuua on palju, kasuta endale sobivat. Kui vaatad oma mõtteid paberil, on lihtsam märgata, mis on lahendamist vajavad kesksed teemad – ehk kus on sinu peamine pudelikael. KATSETA JA UURI JÄRELE. Eesmärk – testida oma mõtteid ja soovitud suundi praktikas. Kui tahad teada saada, kas mõni eriala või amet sulle sobiks, siis otsi võimalusi seda proovida! Üks asi on lugeda karjäärilugusid ja otsida infot eriala-
de-ametite kohta, aga kui infot on palju, siis võib see segadust juurdegi tekitada. Kõige paremini võib uusi vaatenurki avada otsesuhtlus selles valdkonnas töötavate inimestega, kellelt saad uurida nende tööelu ja karjääritee kohta. Kui kaalud näiteks ettevõtjaks hakkamist, räägi selles vallas juba pika tee läbi käinud inimestega, kellelt saad vastused tekkinud küsimustele. Veel parem on katsetada rohkem käed-külge-viisil: näiteks osale üritustel, kus vastava ala inimesed ja firmad kokku tulevad (teadmised + kontaktid). Õpi valdkonda tundma tööampsude, mõne väiksema projekti või vabatahtliku tegevuse kaudu. ÕPI MIDAGI JUURDE. Eesmärk – mitmekesistada oma oskuste paketti. Võimalusi ennast arendada, täiendada ja uusi oskusi omandada on palju, sealhulgas täiesti tasuta variante: koolituskursused, e-õpe, videoloengud, seminarid ja töötoad. Paljud organisatsioonid pakuvad oma töötajatele nii erialakursusi kui ka enesearengukoolitusi. Peale mõne tulevikus kasuliku oskuse või teadmise omandamise võid sellistelt koolitustelt-kursustelt saada inspiratsiooni: mõtted hakkavad liikuma ja võid avastada endale hoo-
pis uue suuna. Kuivõrd niisugused kursused toovad kokku sarnaste huvidega inimesi, võib see olla ka hea võimalus laiendada oma suhtlusvõrgustikku. Nii mõnigi koostööpartner on üksteist leidnud just konverentsilt või koolitusprogrammist. TEE PLAAN JA ASTU ESIMESED SAMMUD. Eesmärk – hakata liikuma selguse poole. Kui mingi ettekujutus on olemas, kust oma valikute segadust harutama hakata, pane paika väikesed sammud, mida saad selguse loomiseks päriselt astuda. Millised küsimused esmajoones lahendamist vajavad? Mida tuleks teha sellest punktist edasi liikumiseks? Kes ja kuidas saaks toetada? Mõistlik on panna kokku endale jõukohane plaan, et tekiks edasiliikumise tunne ja eduelamus („lepin sel nädalal tuttavaga kokku kohtumise, et uurida tema töö kohta“ või „otsin endale koolitusvõimaluse“). Selguse loomine on protsess inimese karjääriteekonnal, mis võib võtta aega, kuid teadlikult tegutsedes ja silmi lahti hoides hakkad märkama edasiviivaid võimalusi ning tekib selgem pilt, mis suunas võtta kindlam kurss. Kõige olulisem on jõuda mõtetelt tegudele, asuda tegutsema ja liikuda edasi – kas või väikeste sammudega.
Vida Press
Vajad karjäärinõustaja abi? Küsimused, millega sageli jõutakse karjäärinõustaja jutule: z Mul on mõtteid, mida edasi teha, kuid pole kindel, milline suund valida või kuidas oma tulevikuplaane ellu viia. z Ees on muutused tööeluga seoses, kuidas edasi, millest alustada. z Pole seni leidnud sobivat eriala või tööd, vajan spetsialisti abi. z Soovin teha karjäärimuutust, sest praegune töö/ valdkond on ennast ammendanud. z Otsin lahendusi, kuidas saaksin paremini ühildada töö- ja pereelu või kujundada oma elustiiliga sobivat karjääri. z Vajan kõrvalpilku enda tööprofiilile, läbi mõelda arenguvajadusi. z Tahan paika saada täpsemad sihid ja karjääriplaani. Vaata lähemalt: annagramberg.com/blogi
Vida Press
Teisipäev, 18. mai 2021
Koolitus 3
2021/2022 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel
Põhikooli baasil (3 a.) Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Autoplekksepp Arvjuthtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Veokorraldaja logistik
A G
E D A L e A e I k. R E .tth U w V T w TU w
Suvine vastuvõtt alates 07.06.2021
Keskkooli baasil Automaaler Autoplekksepp * Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Mehhatroonik * Roboti operaator * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehhaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator * CNC freespingi operaator * CNC treipingi operaator Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Barber (jätkuõpe) ** Rätsep-stilist kergete rõi vaste alal (päeva- ja õhtuõpe) ** Naiste ülerõivaste rätsep - stilist (jätkuõpe) ** Meesterätsep - stilist (jätkuõpe) * Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müügiesindaja * Müügikorraldaja * E-kaubanduse spetsialist
*kaugõpe
Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424
65 42 833 65 45 026 info@tthk.ee www.tthk.ee
1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1 a. 1a 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a. 0,5 a 2 a. 1 a. 1 a. 6 kuud 1,5 a. 2 a. 1 a.
**õhtune õpe
TASEMEL KUTSEHARIDUS
Teisipäev, 18. mai 2021
4 Koolitus Vida Press
Eriala valides ta kümmekond a KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Edumus kutsub spetsialiste õpetama ühes koolis ühele klassile ühe õppeaasta vältel ühte ainet.
Põhitöö kõrvalt kooli õpetama! Haridusalgatus Edumus saadab septembris kuni 200 spetsialisti põhitöö kõrvalt koolidesse õpetama ühele klassile ühte ainet. Praegu oodatakse programmiga liituma ennekõike neid, kes tahaksid õpetada reaalaineid ning ettevõtluse ja tehnoloogia valikaineid. Haridusalgatuse Edumus asutaja Maria Rahamägi sõnul on aprilli lõpus avatud kandideerimisprogrammi registreerunud juba üle 50 kooli, enamjaolt väiksematest linnadest. „Ootame Edumuse platvormiga liituma nii uusi koole kui ka õpetamishuvilisi,“ ütles Rahamägi. „Just maakoolides on säravate spetsialistide kaasamine olnud keerulisem, aga kodukontoris töötamine võimaldab vabamat liikumist. Koroonakriisiga on distantsõppest ning digivahenditest saanud uus normaalsus.“ Sel kevadel on koolides 30 Edumuse spetsialisti, kellest kolmandik jätkab õpetamist ka
sügisel. 2021./2022. õppeaastal kaasatakse Edumuse programmi kuni 200 väikese koormusega õpetajat. Iseäranis oodatud on spetsialistid, kes soovivad anda tunde vene õppekeelega koolides või keelekümblusklassides. „Edumus annab hea võimaluse tuua kooliellu eri valdkondade esindajaid. Oleme leidnud Edumusest oma kooli väga häid õpetajaid ja oma ala professionaale,“ lausus vene ja eesti õppekeelega Maardu gümnaasiumi direktor Julia Rozova.
Fookus õpilaste rahatarkusel Sellest hooajast on Edumuse platvormil kättesaadavad ka ettevõtluse ja rahatarkuse valikainete õppekavad koostöös Junior Achievementi ja LHVga. „LHV on panustanud Eesti inimeste finantsharidusse juba üle 20 aasta. Rahatarkusesse panustades näeme, et tihti jääb noortel puudu julgusest, et hakata säästma ja investeerima,“ selgitas LHV Noortepanga projektijuht Liis Lepik.
OSKA töötururaporti järgi on 2027. aastani vaja juurde tehnoloogiavaldkonna töötajaid: insenere, IKT-spetsialiste, analüütikuid ning tööstus- ja teenusedisainereid. Tulevikuametitele mõeldes teeb Edumus koostööd ka suurtööandjatega, et kaasata rohkem reaalainete õpetajaid. „Innovatsiooni loovad inimesed ning uudsed lahendused energiamaailmas on puhtama tuleviku aluseks,“ ütles Eesti Energia värbamisjuht Natalja Horohordina. „Eesti Energia jaoks on oluline toetada teadushimuliste noorte haridusteed.“ Haridusalgatus Edumus kutsub spetsialiste panustama haridusse, õpetades ühes koolis ühele klassile ühe õppeaasta vältel ühte ainet. Spetsialistidest õpetajatele on programm vabatahtlik ja tasuta, kuid neid toetatakse nii õpetamiskoolituse ja juhtimisoskuste arendamise kui ka mentorite võrgustikuga. Vaata rohkem: https://opetajaks.edumus.org/ IA MIHKELS
Kas minna pärast gümnaasiumi lõpetamist kõrgkooli või valida hoopis kutsekool, õppida selgeks mõni eriala ja jätkata kõrgkooliga alles pärast praktiliste oskuste omandamist? Kas valida edasiõppimiseks pikemalt mõtlemata eriala kõige südamelähedasemast valdkonnast või arvestada kohe ka sellega, millised on väljavaated ühel või teisel erialal tööd leida? Värskeid tööturu suundumusi esitlev personalifirma ManpowerGroup rõhutab, et nende trendidega tasub praegu arvestada kõigil, kes soovivad olla edukad ka kümne aasta pärast.
Muutustest saab argipäev Olemasolevatele väärtustele tuginemine ei vii enamikus sektorites enam edasi, muutused on olulised ja paratamatud. Pandeemia on maailma muutnud, paljud valdkonnad ei taastu sellest endisel kujul kunagi. Ettevõtetel tuleb edu saavutamiseks uue maailma, turu ja tarbijate muutunud vajadustega kohaneda ning vajadusel oma tegevustes teha kannapöördeid. Traditsioonilise nii-on-alati-tehtudlähenemise asemel tuleb hakata leiutama ja katsetama, ühe põhitegevusala asemel tuleb valida mitu ja püüda aimata, mida ootab turg tulevikus.
Haridusrevolutsioon Haridussüsteem muutub küll pidevalt, aga on seda teinud seni teosammul. Tööturg nõuab hüppelist muutust ja edukamad on need riigid, kes seda teevad teadlikult ja läbimõeldult. Teadmiste ja oskuste omandamisest palju tähtsamaks muutub paindlikkus, mis võimaldab leida lahendusi uutes ja ebaharilikes
olukordades ning õppida kiiresti selgeks midagi täiesti uut. Noored ei pea õppima pelgalt eriala, vaid seda, kuidas pidevalt muutuvate ootuste virvarris leida õiget infot, teha õigeid valikuid ja omandada õigeid oskusi. Distantsõpe on justkui lakmuspaber, sest sunnib õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid toime tulema olukorras, milleks valmis ei oldud. Kindlasti kasutatakse osalist virtuaalõpet ka tulevikus, seega tuleks muutustele vastu sõdimise asemel kiirelt kohanduda.
Kaugtöö tuli, et jääda Maailmas möllav viirus on teinud kuhjaga halba, aga ka midagi head: kaugtöö tegemise võimalused on laienenud ja selleks
vajalikud vahendid arenenud palju kiiremini kui see oleks juhtunud tavatingimustes. Kaugtöö ei kao ka koroonapandeemia lõppedes, nii tööandjad kui ka töötajad peavad olema valmis kasutama uusi ja paindlikke töömudeleid, parandama oma digipädevust ning investeerima kaugtööd toetavatesse tehnolahendustesse. Muu hulgas tähendab see ka seni eelkõige personaalses kasutuses olnud sotsiaalmeediakanalite ja virtuaalsete keskkondade suuremat kasutust töötegemiseks, mille miinuspooleks saab olema töö ja isikliku elu piiride hägustumine.
Paindlikud töösuhted Paindlikest töösuhtevormidest on saamas uus norm ja kao-
Teadmishuvi turgutavatele õpih Eilsest saavad toetusi taotleda need, kellel on plaan korraldada suvel õpihuvilaagreid, mille eesmärk on turgutada õpilaste õpimotivatsiooni ja vaimset tervist ning toetada üldpädevuste ja ainevaldkondade vastu huvi kujundamist. „Õpihuvilaagrid on suurepärane võimalus pakkuda haridus- ja noortevaldkonna koostöös meie
lastele ja noortele sisukaid, põnevaid ja arendavaid tegevusi,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna. „Kutsun üles ülikoole, huviringe ja ka koole panema pead kokku ning looma koos midagi, mis toob lastele ja noortele sära silmisse ning turgutab õppimis- ja avastusrõõmu.“ Toetust on taotlema oodatud nii koolide ja
Teisipäev, 18. mai 2021
Koolitus 5
asub mõelda astat ette Pixabay
Tööjõustrateegia olemus muutub Kui seni on tööandjad kippunud värbamisel keskenduma kindlate oskustega inimeste leidmisele, siis üha enam hakatakse tähelepanu pöörama ennekõike õpivõimele ja soovile pidevalt areneda. Tööjõustrateegia olemus muutub drastiliselt: otsitakse, arendatakse ja hoitakse inimesi, mitte oskusi, sest see aitab saavutada jätkusuutlikku konkurentsieelist. Inimeste leidmise kõrval on tähtis neid ka hoida, mis tähendab, et tööandjad peavad senisest rohkem pöörama tähelepanu töökeskkonnale ja organisatsioonikultuurile, ettevõtte sotsiaalsele ja ühiskondlikule vastutusele ning jätkusuutlikkusele, organisatsiooni digitaalsele arengule ja mainele, mitmekesisuse toetamisele ja muudele teguritele, mis on pealekasvavale põlvkonnale olulised.
koha korraga, ta müüb oma teenust sellele, kes pakub paremaid ja paindlikumaid tingimusi. Ka tööandjad peavad leppima, et mõnd head töötajat tuleb teiste ettevõtetega jagada, kokkuvõttes annab see nii parema töökvaliteedi kui ka kuluefektiivsuse.
Oskuste defitsiit süveneb Tööandjate vajadused muutuvad kiiremini kui kunagi varem, see toob kaasa üha süveneva töötajate oskuste defitsiidi. Neis tingimustes saavad tööturul edukad olla need, kes oskavad tööandjate vajadusi ette näha ja kiirelt õppida-kohanduda. Ei maksa unustada, et see omakorda võimaldab töötajal dikteerida ka tingimusi, muu hulgas küsida kõrgemat töötasu.
Digipädevus kõikjal tähtis
Kaugtöö on tulnud, et jääda. Muu hulgas tähendab see ka seni rohkem isiklikus kasutuses olnud virtuaalsete kanalite kasutamist töötegemiseks. Selle miinuspooleks võib saada töö ja isikliku elu piiride hägustumine.
tavad riigid, kus tööseadusandlus ei tule eluga kaasa. Ka Eesti klassikaline töölepinguseadus on ammu ajale jalgu jäänud ja vajab täiesti uut sisu ja vormi, mitte vaid uuendust. Töö olemuse üle peavad tööandja ja töötegija saama mõlema soovide kohaselt kokku leppida, see ei tohi olla kivisse raiutud paindumatu reeglirägastik. Inimesel on tulevikus üle ühe töö-
Kaugtöö osa kasv ja digimaailma areng tähendab, et kõik ettevõtted on tegelikult tehnoloogiaettevõtted: igaüks neist peab võtma endale tehnoloogiaettevõttele omaseid rolle ja iga töötaja omandama digipädevusi, muu hulgas näiteks lihtsamat programmeerimist. Mida tugevam on mis tahes valdkonna ettevõtte digivõimekus, seda rohkem on sellel konkurentsieeliseid teiste omasuguste seas.
Inimeste tervis tööandja vastutusalas Inimeste tervis ja heaolu, nii füüsiline kui ka emotsionaalne, on tulevikus üha rohkem tööandja vastutusalas. Ka need tööandjad, kes pole sellele veel mõelnud, mõistavad, et tervisespordi soodustamine, vaim-
se tervise nõustamine ja töötajate heaolu loomine mõjutavad tööpanust, vähendavad terviseprobleemide tõttu eemal viibimist ning on seetõttu ka ettevõtte seisukohalt olulised. Personalijuhtidele tähendab see töö olemuse muutust, sest klassikaliste rollide kõrvale tulevad uued ülesanded, muu hulgas luuakse suurtes organisatsioonides ka täiesti uusi ametikohti, mille sisuks ongi tegeleda töötajate tervisega.
Töökeskkonna paranemine Tõenäoliselt pole lähitulevikus turul enam kohta ettevõtetele, kes ei mõtle läbi, milline peaks olema tööd soodustav ja inimeste heaolu parandav töökeskkond. Loomulikult peab see olema turvaline ja ergonoomiline, aga ka inspireeriv ja mugav. Seejuures pole töökeskkond pelgalt füüsiline, oluline on pöörata tähelepanu ka inimeste sotsiaalsele heaolule, organisatsioonikultuurile ja inimsuhetele.
Robotid siiski ei võta üle Automaatse ja lihtsa töö tegemiseks kasutatakse üha enam masinaid ja roboteid, inimestele jäetakse tööd, mis nõuavad loovat mõtlemist. 5G areng kiirendab automaatika revolutsiooni tohutult, see muudab töö olemust ja kasvatab tootlikkust. Töötajad ei peaks masinate tulekule vastu töötama, sest tehnika kõrvale jääb alati inimene, kelle töö on senisest põnevam ja vastutusrikkam ning töötasu suurem. Keegi ei pea pelgama, et ulmefilmiga sarnaselt võtavad robotid meie töö üle – ka tulevikus teevad inimesed ja masinad koostööd ning asjade käiku suunab siiski inimene.
uvilaagritele jagatakse toetust huvikoolide pidajad kui ka koolid hoolimata nende omandivormist, samuti kõrgkoolid ning noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad. Laagrites saab õpilastele 1.– 12. klassini ning ka kutsekoolide õppuritele korraldada tegevusi, mida peab kavandama ja/või läbi viima koostöös haridus- ja noortevaldkonnaga. Õpihuvilaagri
ühe vahetuse kestus on kolm päeva kuni viis ööpäeva. Toetus ühe osaleja kohta on maksimaalselt 120 eurot ja osalejale peab laager olema tasuta. Eraldatud toetust on taotlejal õigus kasutada kuni 31. detsembrini 2021. Möödunud aastal toetati lisaeelarvest laagrite korraldamist üle 2,7 miljoni euroga, mille abil
said laagri- või malevakogemuse 23 000 last ja noort. Tänavu on lisaeelarvega eraldatud õpihuvi laagrite korraldamiseks 6 miljonit eurot, mis võimaldab pakkuda sisukat vaba aja veetmist vähemalt 50 000 osalejale. Toetusetaotluste vastuvõtt algas eile ja neid saab esitada 11.bjuunini. IA MIHKELS
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS www.jkhk.ee KUTSEKESKHARIDUSÕPE IT- süsteemide nooremspetsialist 3a Puhastus- ja kodumajandus 3a Kokk 3a Veokorraldaja-logistik 3a Mootorsõidukitehnik 3a Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 3a Ehitusviimistleja 3a Sisetööde elektrik 3a Teedeehitaja 3a Põllumajandustöötaja 3a 6k KESKHARIDUSE BAASIL Soomustehnika tehnik-mehhaanik 1a Mootorsõidukidiagnostik 1a Veekäitlusoperaator 2a Kinnisvarahaldur 1a 6k Müügikorraldaja 2a Veokorraldaja-logistik 1a Loomaarsti abiline 1a 6k Tegevusjuhendaja 1a Puhastusteenindaja-juhendaja 6k Hobuhooldaja 3a
Paide, Tallinna 46 tel 525 3736, kool@jkhk.ee Õppekohad asuvad Paides ja Säreveres.
PÕHIHARIDUSE BAASIL IT-süsteemide nooremspetsialist 2a Hooldustöötaja 2a Puhastusteenindaja 1a Puhastusteenindaja-juhendaja 1a Laotöötaja 1a Kokk 2a Klienditeenindaja kaubanduses 1a Kalakasvataja 1a Müürsepp 1a 6k Sisetööde elektrik 2a Maaler 6k Pottsepp-sell 1a Kaldkatuseehitaja 6k Hobuhooldaja 2a Mootorsõidukitehnik 2a Põllumajandustöötaja—osakutse lüpsja 4k Põllumajandustöötaja 1a- taime-, veise-, linnu-, küüliku-, lamba- ja kitsekasvataja JÄTKUÕPE IT-turvaspetsialist 1a Puhastustööde juht 6k Laojuht 6k Põllumajandustootja 6k: taimekasvatus-, veisekasvatus-, linnukasvatus-, lamba/kitsekasvatus-, hobusekasvatustootja Põhihariduse nõudeta Abikokk 1a Teetöömasinate juht 6k Puhastusteenindaja 1a Puhastusteenindaja 1a - eripuhastustöötaja, toateenindaja Sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik 1a Hariduslike erivajadustega (HEV) Puhastusteenindaja-abiline 2a Köögiabiline 2a
TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Põhikool 8.-9. klass Gümnaasium 10.-12. klass
Teisipäev, 18. mai 2021
6 Koolitus
Suvevaheajaks leiab kõige kiiremini töö see, kes on ise hakkaja KRISTJAN ARRAS
leht@oleht.ee
Miks just malevasse? Küsimus, miks minna just malevasse, mitte otsida niisama mõnd suvist tööotsa, äratab tõelises malevafännis imestust – kuidas saab nii üldse küsida? „Malev pakub võimalust saada koos eakaaslastega turvalises keskkonnas töökogemusi, aga vähemalt sama oluline on ka võimalus veeta pärast tööd mõnusalt vaba aega koos oma rühma-
lsaid, toida o ho
usaid! teg
PÕHIERIALAD
VAHITÜÜRIMEES ja VAHIMEHAANIK
» põhihariduse baasil 4 aastat » keskhariduse baasil töökohapõhises õppevormis 2,5 aastat
SISEVEELAEVA LAEVAJUHT » °SH (HVWL 0HUHNRROL 7DUWX ǓOLDDOLV KOOLITAME
VANEMMADRUSEID ja LAEVAMOTORISTE
ELEKTRIKU KUTSET OMAVATEL VÕIMALUS OMANDADA LISAKS
LAEVAELEKTRIKU KUTSE AVALDUSTE ESITAMINE
» SAISi süsteemis 21.06-29.08
ja koolis 28.06-16.07 / 16.08-19.08. » Töökohapõhistel õpilastel SAISi süsteemis kuni 8.12.
ASUME Kopli 101, Tallinn (hoovimaja); Soola 5, Tartu)
TÄPSEM INFO KOOLI JA ERIALADE KOHTA
MEREKOOL.EE
Vigadest saab alati õppida „Tööst rääkides tasub mainida, et eriti meeldiv oli see, et ei olnud vaja päevast päeva ühte ja sama teha, kogu aeg oli vaheldust,“ märkis Saskia. „Ja muidugi tööandja ja rühmajuhtide toetus – kõik me oleme inimesed ja teeme vigu, kuid vigadest tuleb õppida ja kokkuvõttes teha tööd korralikult.“ Tüdruk ütleb, et alguses oli kõige raskem töö maasikate korjamine, sest kükitamine väsitas väga ära. „Mõne päevaga aga õnneks kohanesin ja leidsin kõige sobivamad asendid marjade korjamiseks,“ räägib ta. „Ja muidugi aitab malevas kogu see omade seltskond töötuju üleval hoida!“
Tartu noorte töömalev pakub koolinoortele vanuses 13–19 võimalust saada suvevaheajal esimene töökogemus toetatud ja turvalises keskkonnas. Töötatakse rühmades ja see annab noortele ka meeskonnatöö kogemuse, ka arenevad sotsiaalsed oskused, sest pärast tööd veedetakse aega ühiste tegevustega. Malevlaste peamisteks tööülesanneteks on heakorratööd, abitööd teeninduses, talus, saagikoristusel ning ürituskorralduses. Tööpäevad kestavad sõltuvalt vanusest ja tööandja võimalustest 4–8 tundi, rühmade tööaja pikkus on 7–21 päeva. Eile alanud rühmadesse registreerimine kestab kuni 23. maini.
b
Meri hoia b
Saskia töötas eelmisel suvel kaks nädalat Valgamaal Uue Peedu noortelaagris, kuhu ta pääses Tartu noorte töömaleva kaudu. Malevlaste tööülesanneteks olid peamiselt heakorratööd, kuid õnnestus teha muudki. „Tegu oli linnavälise malevarühmaga ning valisin selle just põhjusel, et olen seal ka varem käinud, see on mulle kujunenud nagu suviseks koduks, kuhu igal aastal on tore tagasi minna,“ rääkis Saskia. „Tegu on ka täiesti
erilise paigaga, kus on palju tegemist nii laagris endas kui ka ümberkaudsetel aladel.“
kaaslastega, kellega selle aja jooksul koos elatakse,“ kirjeldab Saskia oma mullusuviseid kogemusi. „Nii sain ma suvel mõnusa keskkonnavahetuse, pisut taskuraha ja ka uusi sõpru. Tööülesanded ja -ajad olid Saskia malevarühmas kõigil erinevad. „Mina ärkasin vara, sest aitasin näiteks toitlustuse toimkonnas hommikusööki jagada, korda hoida – või läksin hoopis põllule maasikaid korjama,“ toob
KOOLI POOLT Vormiriietus, soe toit 3x päevas, sõidusoodustus, õppetoetus, õpilaskodu.
Noortele on suvisel koolivaheajal töötamine üks võimalus sisustada vaba aega, saada pisut töökogemusi, mis edaspidises elus kindlasti väga ära kuluvad, ja teenida ise endale taskuraha. Üks võimalus ühendada töötamine-rahateenimine ja meelelahutus, on noortemalev. Oma mullusuvist malevakogemust jagab Tartu gümnasist Saskia Kolberg.
Saskia näiteid töökorraldusest. „See-eest kui teised päeval tööl olid, sain mina magada, kuna mul oli kõik juba tehtud.“ Muudest ülesannetest, mida Uue Peedu laagris malevlastele usaldati, nimetas ta veel hommikust pesuruumide ja kraanikausside puhastamist, kämpingute koristamist ja akende pesemist, aga ka riisumist ja rohimist.
Töövõimalusi pole noortel suviti ülearu, mullu oli konkurents malevasse veel eriti suur, sest koroona tõttu oli kohti varasemaga võrreldes poole vähem. „Oma sõpradele mõeldes tundub, et suveks leidsid töö just need, kes ise pidevalt huvi tundsid ja aktiivselt sellega vaeva nägid,“ ütleb Saskia. „Kindlasti oli ja on nii tööandjate kui ka tööotsijate olukord piirangute tõttu keerulisem kui enne koroonaaega, aga nagu mullune kogemus näitas, siis võimalusi ikkagi leiab.“
Vabatahtlik töö annab kogemusi Selge on see, et ka tänavu suvel malevarühmadesse kõik soovijad ei mahu. Mida soovitaksid teha noortel, kes tahavad endale siiski suveks mingi töövõimaluse leida? „Mina soovitan hakata varakult uurima võimalusi, võtta huvipakkuvate asutustega ise ühendust, kas kirjutada või helistada ja küsida, kas neil on tööd pakkuda,“ julgustab Saskia. „Tööd otsima asudes tasub aegsasti läbi mõelda, mis on sinu tugevused, mis nende juures vajaks veel arendamist ja kuidas võimalik töökoht seda arengut toetaks. Kindlasti ei maksa kõrvale jätta ka vabatahtliku töö võimalusi – sõltuvalt sellest, missugune valdkond noorele parasjagu huvi pakub, võib sealt tihti leida põnevamaidki pakkumisi kui tasustatud töö vallas. Oma kogemustest võin kinnitada, et kui ikka vaeva näha ja otsida, siis leidub kõigile midagi.“
Mulluse malevakogemuse üheks plussiks aknaid pesta, ruume koristada või heakor
SUVINE VASTUVÕTT 3.05-1.08.2021
KUTSEKESKHARIDUSÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL ÕPPEAEG: 3 aastat ÕPPEKEEL: 100% eesti keel või 60% eesti keel + 40% vene keel EE/RU
EE/RU EE/RU EE
Hotelliteenindus Kokk Pagar-kondiiter Toitlustusteenindus
KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL
ÕPPEAEG: 1-2 aastat ÕPPEKEEL: 100% eesti keel või 100% vene keel EE/RU
EE/RU EE EE EE
PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE
Kokk Kondiiter Küünetehnik Spaateenindaja Vastuvõtu administraator
TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE
ÕPPEAEG: 1-2 aastat ÕPPEAEG: 1 aastat ÕPPEKEEL: 100% eesti keel ÕPPEKEEL: 100% eesti keel või 100% vene keel RU EE
Abipagar Kutsevalikuõpe
EE
EE
Klienditeenindaja kaubanduses Müügikorraldaja
TALLINNA TEENINDUSKOOL Majaka 2, 11412 Tallinn telefon 638 6138 vastuvott@teeninduskool.ee
www.teeninduskool.ee
Teisipäev, 18. mai 2021
Koolitus 7 Erakogu
Tööturg aprillis: huvitujaid palju, kandideerijaid vähe IA MIHKELS
Menukamad ametid
Tööotsijaid peaks tänu koroona leviku leevenemisele tööturul olema ohtralt – rakendust hakkavad otsima kõik need, kes kriisi haripunktis töö kaotasid. Peagi lisanduvad ka tänavukevadised koolilõpetajad: kes otsib erialast tööd pärast kutse- või kõrgkooli lõpetamist, kes tahab pärast gümnaasiumi vähemalt aastakese töötada. Millised on väljavaated tööturul?
Kandideerijate arvu järgi olid aprillis kümme kõige populaarsemat ametit: z Sekretär-registraator z Büroojuht-personaliz Online-klienditeenindaja spetsialist z E-poe tellimuste z Müügijuht z E-kaubanduse spetsialist komplekteerija z Kliendisuhete juht z Personaliassistent z Ärikliendi nõustaja z Raamatupidaja
ia.mihkels@ohtuleht.ee
nimetas Saskia tööde vaheldumist: kord tuli rohida, siis maasikaid korjata, ratöid teha.
„Tööpakkumisi vaadatakse aktiivselt, kuid muutunud on inimeste valmisolek ja julgus kandideerida,“ kommenteeris tööturu seisu CV-Online turundus- ja teenindusjuht Maris Viires. „Kahel viimasel kuul oleme näinud tugevamat langust terves Baltikumis ja teeme praegu tööd ennekõike tööandjatega, et aidata neil selgemalt neile sobivat sihtrühma kõnetada.“ Tänavukevadine tööturuseis pole Viirese sõnul võrreldav aastatagusega: siis oli tööturg jahe, inimesed hirmul ja tardunud. Sel kevadel käib tööportaalis aktiivne liikumine, kuu-
Pixabay
„Selleks, et värbamine oleks edukas, tuleks tööandjatel kindlasti oluliselt rohkem end avada, sest inimesed on ettevaatlikud. Hirmu parim ravi on teadmine – ehk soovitame tööandjatel mõelda ja edastada, kuidas nad oma organisatsioonis tööd on teinud,“ jagas oma soovitusi 20aastase töökogemusega värbaja Kaire Kleesment.
Toetav sisekliima meelitab
lutuste vaatamise numbrid suurenevad kuust kuusse.
Tööandjail tuleb end avada Värbajate sõnul on varasemaga võrreldes vaja kandidaate nüüd oluliselt rohkem veenda ja jagada neile rohkema infot nii tööpakkuja kui ka paku-
tava ametikoha kohta. Kevadel korraldatud küsitlus eraisikute hulgas näitas, et põhimotivaator vahetamaks töökohta on parem palk (41%), motivatsiooni puudumine ja tööstress (37%), ebasobiv juhtimisstiil (27%), liiga suur töökoormus (24%) ja ettevõtte ebastabiilne majandusseis (21%).
Aprillis otsiti CV.ee tööportaali kaudu kõige enam juriste ja projektijuhte, kuid oluliselt rohkem ka IT-arendajaid, klienditeenindajaid, kokkasid, ehituse objektijuhte ja müügiesindajaid. „Sageli näeme, et populaarsemad on need ametikohad, kus ettevõte on tuntud ja inimestele ka vajalik. Kandidaatide arvu mõjutab kindlasti ettevõtte üldturundus, kuid üha enam ka tööandja sisemised tegemised,“ jagas oma mõtteid ka CVOnline’i äriturunduse spetsialist Karla Oder. „Näeme, et edukad on sageli need ettevõtted, kes aktiivselt ka oma meeskonnaga töökuulutuse levitamisele kaasa aitavad ning sotsiaalmeedias oma organisatsiooni ja kolleege hea sõnaga toetavad.“
TULE ÕPPIMA TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MEIE TEEME ASJAD LIHTSAKS!
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee
VAATA ERIALADE KOHTA LÄHEMALT WWW.TPTLIVE.EE MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA AUTOMAATIKA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON
Teisipäev, 18. mai 2021
8 Koolitus MEISTRITE KOOL
„Tahan homme olla IT-maailmas uuenduste looja. Selleks on vaja õppida oma ala parimatelt.”
ASTU EDASI!
ELIISE VISK Noorem tarkvaraarendaja eriala tudeng
TEHNIKAKOOL
IT-KOOL
EHITUSKOOL
KESK KHA ARID DUSE BAA ASIL KUTSEÕP PE
KESKHA ARIDU USE BAA ASIL KU UTSEÕPE E
KESKHA ARIDUSE E BAASIL KU UTSEÕPE
NOOREM TARKVARAARENDAJA (sessioonõpe) IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSIALIST (sessioonõpe) KASUTAJAKOGEMUSE DISAINI NOOREMSPETSIALIST NOOREM TARKVARAARENDAJA KASUTAJATOE TEHNIK (sessioonõpe) SÜSTEEMIADMINISTRAATOR * (töökohapõhine õpe) VÕRGUTEHNIK (sessioonõpe)
TISLER (sessioonõpe) MAALER
MEHHATROONIK (ka sessioonõpe) SISETÖÖDE ELEKTRIK (ka sessioonõpe) MOOTORSÕIDUKITEHNIK AUTOMAALER TURVASÜSTEEMIDE TEHNIK (töökohapõhine õpe) MOOTORSÕIDUKIDIAGNOSTIK* (sessioonõpe)
2a 2a 2a 1a 6k 8k 1a
PÕH HIHA ARID DUSE BAA ASIL KUT TSEK KESK KHAR RIDUS S MEHHATROONIK SISETÖÖDE ELEKTRIK MOOTORSÕIDUKITEHNIK AUTOPLEKKSEPP-KOMPLEKTEERIJA AUTOMAALER KEEVITUS- JA METALLITÖÖD
3a 3a 3a 3a 3a 3a
2a 6k 2a 2a 2a 1a 1a 1a
IT-AKADE EEMIA! IT-SÜSTEEMIDE SPETSIALIST IT-AKADE EEMIA! TARKVARAARENDAJA
KEEVITAJA (sessioonõpe) CNC METALLIPINKIDE OPERAATOR (sessioonõpe)
1a
1a 1a
TURISMIKOOL KESKHA ARIDUS SE BAAS SIL KUT TSEÕPE E GIID (sessioonõpe) MAJUTUSKORRALDUS (sessioonõpe) TURISMIKORRALDAJA (sessioonõpe) AKTIIVTEGEVUSTE INSTRUKTOR (sessioonõpe)
2a 2a 2a 1a 6k
PÕ ÕHIHA ARIDUS SE BAAS SIL KUTSEK KESKHA ARIDUS S MAJUTUSTEENINDUS UUS! MAATURISM
Tartu KHK Nõuandja
2a 1a
3a 3a 3a
PÕHIHARIDUSE E BAASIL KUTSEÕPE
HARIDUSNÕU UDETA KU UTSEÕ ÕPE
4a
PUIDUPINGIOPERAATOR (HEV õppijale) POTTSEPP-SELL (sessioonõpe)
1a 6k 1a
1a 1a
1a
HAR RIDU USN NÕUDE ETA KU UTSEÕPE LUKKSEPP-KEEVITAJA (sessioonõpe) REHVITEHNIK-AUTOHOOLDAJA
TISLER KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS (üldehitus) EHITUSVIIMISTLUS
4a
PÕH HIHA ARID DUSE BAA ASIL KUT TSEK KESK KHAR RIDUS S
KESKHARIDUSE BA A ASIL KUTS SEÕPE
PÕHIHARIDUSE E BAASIL KUTSEKE ESKH HAR RIDUS
UUS! VEEVÄRGILUKKSEPP KÜTTE- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE LUKKSEPP (sessioonõpe)
PÕHIHA ARIDUSE BAA ASIL KUTSEK KESKH HARIDUS S
TOIDUKOOL
ILUKOOL
TASULINE! RAAMATUPIDAJA (sessioonõpe) MÜÜGIKORRALDAJA (sessioonõpe) ÄRIKORRALDUSE SPETSIALIST (sessioonõpe) LOGISTIKA NOOREMSPETSIALIST (sessioonõpe) MÜÜGIESINDAJA (sessioonõpe) UUS! LOGISTIK* (sessioonõpe) E-KAUBANDUSE SPETSIALIST (sessioonõpe) SEKRETÄR (sessioonõpe) LAOJUHT * (sessioonõpe)
2a 2a 2a 1a 6k 1a 6k 1a 1a 1a 6k
3a 3a
JUUKSUR SPAATEENINDAJA RÄTSEP-STILIST * (sessioonõpe) MEISTERJUUKSUR *
2a 1a 6k 1a 6k
PÕHIHARID DUS SE BAAS SIL KUTSEKESK KHA ARIDUS S KERGETE RÕIVASTE RÄTSEP
3a
HARIDUSNÕ ÕUDETA KUT TSEÕ ÕPE
PÕHIHARIDU USE BAASIL KUTSEKESKH HARIDUS BÜROOTÖÖ LAOTÖÖ SPETSIALIST UUS! VEOKORRALDAJA-LOGISTIK
KESKHARID DUS SE BAAS SIL KUT TSEÕPE E
3a 3a 3a
PUHASTUSTEENINDAJA ÕMBLEJA (sessioonõpe)
1a 6k
* jätkuõpe, nõutav eelnev erialane haridus või töökogemus
7361 863 või 7361 859
sisseastumine@khk.ee
2a 2a 1a 1a 1a 1a 6k 6k
PÕHIHA ARIDUSE BA A ASIL KUTSEKESKHARID DUS KOKK (ka töökohapõhine) TOITLUSTUSTEENINDUS PAGARI-JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA
3a 3a 3a
PÕHIHA ARIDUSE BA A ASIL KUTSEÕ ÕPE KOKK PAGAR LIHAMEISTER KELNER (mittestatsionaarne sessioonõpe)
ÄRIKOOL KESKHARIDU USE BAASIL KUTSEÕPE
KOKK (ka sessioonõpe) PAGARI-JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA (sessioonõpe) KONDIITER PAGAR (sessioonõpe) LIHAMEISTER (sessioonõpe) TOITLUSTUSKORRALDUS (vanemkokk)*, (sessioonõpe) VANEMPAGAR * (mittestatsionaarne sessioonõpe) VANEMKONDIITER* (mittestatsionaarne sessioonõpe)
2a 1a 1a 6k
HARIDU USNÕUDET TA KUTSEÕP PE ABIPAGAR (HEV õppijatele) ABIKOKK
1a 6k 1a
tt E-vastuvõ E BA A S IL S U D I R A PÕHIH UUNI kuni 30. J L SE BA A S I U D I R A H KESK GUST. kuni 8. AU vastuvõtt e id t n e m Doku pli 1 B) koolis (Ko . juunist 4 1 s e t la a i 9-15. tööpäevit
khk.ee