Koolitus märts 2019

KOLM KÜSIMUST HARIDUSKONVERENTSIL. UUS VÕIMALUS TIPPTASEMEL KUTSEÕPPEKS. MIDA TEHA, KUI EDASIÕPPIMISPLAANID LÄHEVAD LUHTA

„Mul on endal nüüd selline hoog sees, et läheks ja võõpaks terve maja roosaks!“ Telesaate „Noor meister” saatejuht Laura aura Prits sviimistlejate innukuselaengust, mille andis ehitusviimistlejate aanil. mõõduvõtt sarja avasaates ETV2 ekraanil.

Koolitus Kolmapäev, 27. märts 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Teet Malsroos

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Kolmapäev, 27. märts 20 2019

2 Koolitus

Maikuus selgub taas aasta kool Kõik Eesti koolid, kes pakuvad alg-, põhi- või keskharidust, on oodatud kandideerima 2019. aasta kooli tiitlile.

Teist aastat korraldavad Innove ning haridus- ja teadusministeerium koostöös ERRiga kõige lahedama kooli konkurssi, et loovas ja lõbusas võtmes näidata kooli kohana, kus tegutsetakse ühiselt ka väljaspool õpitööd, kus hinnatakse koostööd ja valitsevad üksteist toetavad suhted. See on võimalus tuua riigieksamite tulemuste kõrval esile ka koolide muid külgi: erilist õpikeskkonda, silmatorkavaid õpetajaidõpilasi, mõnusat suhtluskeskkonda või muud, mida koolipere oluliseks peab. Kindlasti on oodatud ka näited õppetöökoostööst.

Osalemiseks tuleb ette valmistada video, pildigalerii ja kaaskiri. Videos peab õpilaste kõrval olema osa ka vähemalt ühel õpetajal. Video sisust peaks selgelt näha olema, milline on koolisisene ja -väline koostöö, kuidas üksteist toetatakse. Iga kool saab esitada ühe kuni kahe minuti pikkuse video. Innove kodulehel saab näha tehnilisi tingimusi, millele video peab vastama.

Pildigalerii peab sisaldama kooli logo ja sümboolikat ning 5–10 pilti, mis illustreerivad koolipere tegemisi. Galerii esitatakse veebilingina ja failid peavad olema pilvest allalaetavad (GoogleDrive, Dropbox vm). Kaaskirjaga (kuni viielauseline kooli iseloomustus ja esindaja kointaktandmed) varustatud tutvustusi oodatakse kuni 18. aprillini e-posti aadressile aastakool@innove.ee. Võitja kuulutatakse välja 31.bmail ETV saate „Terevisioon“ otse-eetris. Allikas: Innove

10b179

eksaminandi on Innove esialgsete andmete kohaselt pannud end tänavu kirja riigieksamitele. 8352 neist on gümnaasiumiõpilased, 663 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1164 kutseõppeasutuste õpilased.

Viimaste puhul tähendab soov ära teha riigieksamid enamasti seda, et ametikooli lõpetanu soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis.

Teletutvus ametikoolide ja -õppuritega Tairo Lutter

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eelmisel laupäeval oli ETV2 ekraanil esimene osa kümneosalisest võistlussarjast „Noor meister“, kus üksteiselt võtavad mõõtu Eesti kutsekoolide õppurid.

Esimeses saates võistlesid ehitusviimistlejad.

Kümnest kevadhooajal eetrisse jõudvast saatest üheksa salvestatakse kutsekoolides üle Eesti, viimane osa aga 3.– 4. mail toimuval oskuste festivalil „Noor meister 2019“. „Käime nende saadetega läbi terve Eesti ja vaatajate ees on kuldseimate kätega Eesti kutseõppurid,“ ütles sarja saatejuht, särtsakas muusik Laura Prits avasaates sarja tutvustades.

Sarja iga osa salvestatakse ühes koolis, aga saate jooksul heidetakse põgus pilk nendessegi ametikoolidesse, kus õpivad saates osalevad võistlejad. „Vaataja näeb oskusi ja võistlusjanu, pisaraid ja rõõmu, õnnestumisi ja läbikukkumisi,“ lubas saatejuht. „Pinge on suur ja aeg näitab, kes murdub ja kes jõuab võiduka

„Võistlejad teevad karmis konkurentsis läbi tõelise erialaste katsumuste kadalipu,“ kinnitab lustlik muusik Laura Prits, kutsekoole ja -õppureid tutvustava võistlusliku kümneosalise telesarja „Noor meister“ saatejuht.

lõpuni. Kaalul on palju ja konkurents on tugev.“ Televaatajail on võimalus teha lähemat tutvust üheksa erialaga, mida saab kutsekoolides

õppida. Oma oskusi proovile panevate õppurite võistlust hindavad oma ala eksperdid.

Innove haridusuuenduste agentuuri juhi Tanel Oppi sõnul on kutseharidus kiire ja paindlik võimalus omandada praktilised oskused, mis panevad aluse edukale karjäärile, aga annavad ka võimaluse tulevikus edasi õppida. „2019. aastal uuendasime noore meistri võistluse formaati,“ rääkis Oppi. „Traditsiooniliste võistluste kõrval soovime jõuda atraktiivse telesarjaga nii noorte kui ka nende vanemateni ning näidata tublisid ametiõppureid ja nüüdisaegseid kutsekoole kogu Eestile.“ Üks avasaates võistelnuist, Tallinna ehituskooli õppur Katrin Ansper ütles enne tulemuste teatavakstegemist oma väljavaateid hinnates: „Kuna ma olen Saaremaalt pärit, siis usun, et mind viib ka edasi see õige Saare naise ramm.“ Katrin ei eksinud – just tema tunnistasid kohtunikud seekord ehitusviimistlejate tasavägise ja pingelise mõõduvõtu parimaks. „Kogu nähtud vaev tasus ennast lõpuks ära!“ rõõmustas nooreks meistriks kroonitu. „Kõik uksed on nüüd valla!“

REKLAAMTEKST

Keelekursused välismaal Kaasahaaravad täiskasvanute kursused Täiskasvanud pelgavad tihti keelekursusi ja tunnevad, et kui ülikooli uks on selja taga kinni vajunud ja mõned aastad on mööda hiilinud, on edasi õppimiseks hilja.

Tegelikult on reaalsus vastupidine ja täiskasvanu eas enda teadmiste täiendamine on tuure koguv trend. Keelekursused on tänapäeval väga õpilast kaasavad, õppegrupid on väkesed ning tunnid ei toimu loengu vormis. Keeleõpingud välismaal saab ühendada ka mõne põneva tegevusega.

Kui sind köidab aktiivne puhkus, saad keeleõpingute kõrvalt RVDOHGD Q¦LWHNV VXUˋ WXQGLGHV või hoopis tantsutundides. Nii inglise, itaalia kui prantsuse keele õpingud on võimalik ühendada sama maa toidukultuuri avastamisega. Itaalias on võimalik õppida rõivadisaini, sisekujundust või osaleda hoopis veinikursusel.

Keelekursus on hea võimalus ühendada meeldiv kasulikuga ja avastada enda jaoks midagi uut!

Kursuse kestvuse saate valida ise, alates ühest nädalast kuni aastani.

Keele õppimisega kaasnevad mitmed positiivsed aspektid.

1. Arendad oma karjääri

Rahvusvaheline suhtlus on meie tänapäevases globaliseerunud maailmas ülimalt oluline, seega lisa keel avardab tööväljavaateid või suurendab võimalusi edutamisele.

2. Vaheldus igapäevasele rutiinile

Uue keele omandamine turgutab aju ja treenib mälu, millel on suurepärased mõjud meie igapäevasele heaolule ja enesetundele. Keelekursus välisriigis on puhkus ühendatud kasulikuga.

3. Loo uusi tutvusi

Välismaisel keelkursusel võid leida sõpru kogu eluks nii personaalsel kui ärilisel tasemel. Ärikeelt käiakse arendas väga paljudest riikidest ja valdkondadest ülemaailma, mis on omakorda väga hea võimalus luua ärikontakte.

4. Sukeldu uude kultuuri

Kokkupuude erinevate kultuuridega muudab sinu meele avatumaks, mõistvamaks ning üleüldiselt sallvimaks ning paremaks meeskonnakaaslaseks.

5. Näe maailma

Sa ei oma mitte ainult uut keelt,uusi tutvusi ning tutvu uue kultuuriga, vaid sul on võimalus avastada uusi linnu ning riiki.

Programmid lastele ja noortele 3 nõuannet, kuidas leida enda lapsele sobivaim keelelaager Suved on maagilised, eks? Lastel on kooliaasta lõppenud, päevad on pikad ja vaba aega on küllaga. Üsna pea lapsed aga tüdinevad ja hakkab tunduma nagu laps, diivan ja nutitelefon/arvuti oleks justkui

üksteise külge liimitud. Kuidas küll laps nutiseadmest uuesti kätte saada?

Hea uudis – siin tulebki appi keelelaager, kus laps saab tutvuda uute inimeste ja uue kultuuriga ning samal ajal arendada enda keeleoskust. Keelelaager on hea võimalus lapse suve sisustamiseks, kuid kuidas ometi leida sobiv laager just enda lapsele? Oleme kirja pannud 3 nõuannet, kuidas keelelaagrit valida.

1. Vali välja keel, mida soovid, et laps keelelaagris arendaks.

See on tõenäoliselt kõige lihtsam valik, kuid samas ka kõige olulisem. Kas tahad, et laps jätkaks juba koolis pooleli olevaid inglise või vene keele õpinguid?

Või soovid, et laps õpiks hoopis mõnd uut keelt? Äkki hoopis hispaania, itaalia, prantsuse või saksa keelt? Aga mida laps ise sooviks õppida? Siin on oluline otsustusprotsessi kaasata ka laps, kuna vastumeelselt keelt õppida pole mõtet, nii kaob lapse jaoks avastamisrõõm ja nauding keeleõppest.

2. Tee endale selgeks, mis on Sinu jaoks keelelaagri puhul kõige olulisem. Ütleme, et valisite koos lapsega välja inglise keele, kuid neid laagreid on ju nii palju erinevaid!

Kui soovid last ette valmistada näiteks inglise keele rahvusvahe-

liseks testiks, tasub tutvuda Sussexi Ülikoolis toimuva kursusega “English for the Future”, mille lõpus on lapsel võimalus sooritada IELTS eksam. Kui soovid aga, et laps keeleõppe kõrvalt ka aktiivselt õues seikleks, tasub vaadata Embassy Academy suvise keelelaagri poole, kus laps saab tegeleda näiteks käsitööga, proovida vibulaskmist või hoopis purjetamist.

3. Konsulteeri oma ala professionaalidega.

Erinevaid laagreid on palju ja kui keelaagri keel ja suunitlus on endale selgeks tehtud, on valik juba veidi väiksem. Sinu valikut lihtsustab ka see, et keelelaagrid on jaotatud vanuste kaupa, sest

see, mis sobib näiteks 6-aastasele lapsele ei sobi tõenäoliselt 17-aastasele noorele. Erinevate valikutega saad lähemalt tutvuda meie kodulehel ja kõigi küsimustega võid meile ka julgelt helistada ja kirjutada või veel parem, registreeri end tasuta konsultatsioonile ja leiame parima keelelaagri just Sinu lapsele!

Tule vaata ja leia sobiv koolitus

evenor.ee

Kolmapäev, 27. märts 2019

Koolitus 3

2019/2020 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel

Põhikooli baasil (3 a.)

UUS!

UUS!

Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Arvjuthtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Rõivamüüja - klienditeenindaja Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Logistiku abi

Keskkooli baasil * * * ** UUS! UUS! *

*

S

UUS! *

E S U

D SK A EV SKE Ä P U E T RID S U HA 19 E T US .20 S I T ST .04 H LA TÖÖ .-17 A 16 N LIN

L A T

** * UUS! * ** ** * * UUS! *

Automaaler Autoplekksepp-komplekteerija Autokeretehnik (jätkuõpe) Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik Autokere ja värvitööde meister (jätkuõpe) Mehhatroonik Roboti operaator Robotitehnik (jätkuõpe) Külmamehhaanik Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Metallilõikepinkidel töötaja (CNC trei- ja freespinkidele spetsialiseerumine) Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Rätsep-stilist kergete rõivaste alal (päevaja õhtuõpe) Naiste ülerõivaste rätsep (jätkuõpe) Meesterätsep Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) Müügiesindaja Müügikorraldaja E-kaubanduse spetsialist *kaugõpe

Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424

65 42 833 65 45 026 info@tthk.ee www.tthk.ee

1,5 a.

1,5 a.

0,5 a.

1 a.

2 a.

1 a.

2 a.

2 a.

1 a.

2 a.

1 a.

1 a.

1,5 a.

1a 2 a.

2 a.

2 a.

1 a.

1,5 a.

1,5 a.

0,5 a.

2 a.

1 a.

1 a.

6 kuud 2 a.

2 a.

1 a.

**õhtune õpe

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Kolmapäev, 27. märts 2019

4 Koolitus

Kolm küsimust hiljutise Eesti haridusest positiivses võtmes rääkides tavatsetakse esile tuua meie õpilaste suurepäraseid teadmisi näitavaid PISA teste. Haridusjuhid tõdevad aga, et hoolimata välisest klantspildist põeb kooliharidus väärtuskriisi.

Eesti Teaduste Akadeemia saalis veebruaris peetud hariduskonverentsi „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“ kesksed aruteluteemad olid muutunud õpikäsitlus, digipöörde mõju ja väärtuskasvatus.

Info hulk ei näita hariduse paranemist, võib olla ka vastupidi, tõdeti konverentsil. Õpetamine koolides on praegu keskendunud pigem teadmiste edasiandmisele, mitte nende mõtestamisele. Elame ajastul, kui tõe- ja tarkusemonopoliks on saanud Google. Mõtestatud teadmiste tühikuid täidavad tänav, internet ning Facebook, mille kasutamisele kulub inimestel üha enam aega.

Hoolimata õpilaste pikkadest koolipäevadest, õpetajate ülekoormusest ja reibastest PISA testi tulemustest tõdeti konverentsil, et noored pole oma teadmistega tööeluks ega ka kõrgkooliõpinguteks ette valmistatud. Kriisi märke on nii kõrg- kui ka üldhariduses.

Kas tõesti peavad kõik saama kõrgkooli? „Keskajast alates on haridust saanud inimeste ring üha laienenud, kuid tarkade inimeste ring ei ole sellest hoolimata suurenenud,“ tõdes ajaloodoktor Tiina Kala. „See, mida nimetatakse tänapäeval kõrghariduseks, on saanud kohustuslikuks, kuid see ei tähenda suuremat hulka häid asjatundjaid.“ Vaatamata sellele, et praegust hariduskäsitlust nimetatakse

Philippe Jourdan, Andres Adamson, Kalle Kasemaa, Tiina Kala ja Rein Veidemann hariduskonverentsil „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“.

Hariduskonverentsi „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“ kesksed aruteluteemad olid muutunud õpikäsitlus, digipöörde mõju ja väärtuskasvatus. pragmaatiliseks, ei ole meil miskipärast peale kasvamas häid insenere. „Üldharidusele järgnevas kooliastmes, kus õpetatakse erialaoskusi, kulub terve aasta sellele, et täita nõrgemate õppurite baashariduse lünki ja neid tugevamatele järele aidata,“ tõi konverentsil välja ettevõtja Enn Veskimägi. Kõrgkooliõpingud ei tohiks olla lapsepõlve pikendamine, leidis Veskimägi. Gümnaa-

siumisse kindla peale pääsemine on tema hinnangul maksumaksja raha raiskamine.

Võiks arvata, et noorte humanitaarteadmised on paremad, kuid paraku nii see pole. Ajaloodoktor Andres Adamson kirjeldas oma kogemust „Tagasi kooli“ päevaga seonduvalt. „Käisin rääkimas humanitaarklassi ees ja jutu sees mainisin Gárdonyi „Egeri tähti“. Küsisin, kes on lu-

genud. Keegi kätt ei tõstnud. Siis küsisin, kes ei ole lugenud „Kolme musketäri“. Kõik tõstsid käe, kaasa arvatud ajalooõpetaja. Ta ütles: nad on filmi vaadanud.“ Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann tõdes, et eri põlvkordade ühine kultuurikogemus jääb üha napimaks ja varem eri põlvkondi sidunud ühiseid tüvitekste pole praegu enam pea üldse. Vestlusvoorudes Tal-

linna ülikooli tudengikandidaatidega on professor kogenud, et noorte lugemus lõpeb Jaan Krossi „Keisri hulluga“, kuid viimane modernismiklassikute põlvkond on täiesti tundmatu maa. „Kirjanduskaanon eesti koolides on lagunenud,“ kommenteeris Veidemann. „Selline kutuurikatkestus teeb muret. Meil on eesti keele aasta. Eesti keelt peaks kaitsma ka põhiseaduse pream-

bul. Kui ühtluskoolis on eesti keele tunnid järjest koomale lükatud, siis loodagu ühe kooli näol reservaat nimega Collegium Estonicum.“

Kellel on põhjust pidada end haritlaseks?

Klassikalises mõistes võis ennast pidada haritlaseks vaid inimene, kes valdas nii vanakreeka kui ka ladina keelt. Piiskop

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel +375 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee

www.hariduskeskus.ee ÕPILASTE SUVINE VASTUVÕTT (põhikonkurss 2019) Dokumentide vastuvõtt koolis 17.06–17.07 kell 9–15 KUTSEKESKHARIDUSÕPE • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete tehnik • IT-süsteemide nooremspetsialist • keevitaja UUS! • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) • kokk • laotöötaja • mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine sõiduautotehnik) • müüja–klienditeenindaja (müügispetsialist) • pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • puitkonstruktsioonide ehitus (ehituspuusepp) • sisetööde elektrik • tisler • toitlustusteenindus • turismiettevõtte teenindaja

Dokumentide vastuvõtt koolis 17.06–14.08 kell 9–15 KUTSEÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL • CNC puidutöötlemiskeskuse operaator UUS! • keevitaja UUS! PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE • abikokk • palkmajaehitaja • puidupingioperaator Dokumentide vastuvõtt e-vastuvõtu keskkonnas SAIS 17.06–14.08 KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL • fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja • hooldustöötaja • IT-süsteemide nooremspetsialist • juuksur • kergete rõivaste rätsep

• kosmeetik • majutusettevõtte juhtimine (jätkuõpe) UUS! • müügikorraldaja • raamatupidaja (tasuline) • rätsep–stilist (spetsialiseerumine naiste ülerõivaste valmistamine; jätkuõpe) UUS! • sekretär (juhi assistent) • väikeettevõtja • ärikorralduse spetsialist PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE Dokumentide vastuvõtt kuni 27.03 • kelner Dokumentide vastuvõtt kuni 30.04 • bürootöötaja

Kolmapäev, 27. märts 2019

Koolitus 5

lt hariduskonverentsilt

Urmas Roos

Vähemalt 700 aastat kooliharidust Eestis Konverents oli pühendatud Eesti ja kogu Läänemere regiooni ühe vanima tegutseva kooli, Tallinna Toomkooli 700 aasta juubelile. Toomkool tegutses Tallinnas ilmselt juba XIII sajandi keskpaigas; esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist pärinevad 3. jaanuarist 1319, kui Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. II maailmasõja hakul suletud kool taasavati 2011. aastal. Praegu õpib Tallinna Toomkoolis 213 õpilast, rohkem kui kunagi varem kooli ajaloos. Kooli juubeliaastat tähistatakse kogu 2019. aasta vältel.

Philippe Jourdan meenutas oma õpinguid katoliku erakoolis, kus tema õpetaja ütles õppekava tutvustades: kui valite ladina ja vanakreeka keele, siis saavad teist haritud inimesed, kui ainult ladina keele, siis poolharitud inimesed ja kui te ei õpi mitte kumbagi, siis barbarid. „Mina olen selle järgi poolharitlane, aga siiski mitte barbar,“ kommenteeris Jourdan.

Tartu ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaa tõi oma ettekandes „Haridusest enne ja nüüd“ võrdlevaid näiteid, mida haritlaseks saamine on klassikalises mõttes tähendanud ja mida nõuab

Tallinna tehnikaülikooli rektor akadeemikbJaak Aaviksoo.

nüüd. Teoloogilise hariduse omandamine lihtsaks külapastoriks saamiseks kestis 40 aasta eest Saksa ülikoolides seitse aastat.

Sellest kaks aastat õpiti kreeka, heebrea ja ladina keelt, seejärel omandati viis aastat vaimuliku eriala, millele järgnes veel kaheaastane kogemuste omandamine kiriklikes seminarides. Võrdluseks tõi professor, et Iraani vaimulik peab külavaimulikuks saamiseks õppima 6 aastat, kuid kõige kõrgema ehk ajatolla tiitli saamiseks 12–20 aastat. Õpetaja rolli teisenemise teema juures tõi Kasemaa kriitiliselt välja selle, et nüüdisajal an-

Ettevõtja Enn Veskimägi ja Tallinna Toomkooli juubelitoimkonna juht Peep Mühls.

navad õpilased õppejõule hinnanguid. „See on võrreldav sellega, kui hullumajas hakkaksid haiged arste või sõjaväes sõdurid ohvitsere hindama,“ leidis ta. „Õppekavadesse ei ole vaja kõike suruda,“ ütles Kasemaa.

Tema sõnul tuleks vähendada faktiteadmiste mahtu, aga arendada iseseisva mõtlemise oskust.

Kõrghariduses tuleks lahti saada Bologna mudelist. Gümnaasiumides peaks taastama reaal-, humanitaar- ja klassikaharu.

Täpsustamist vajaksid väärtused ja ka mõisted, millele hariduspoliitika toetub. Tänapäevases hariduskäsitluses rõhuta-

takse inimesekesksust, kuid Tiina Kala pidas küsitavaks, kas hea haridus on ikka inimesekeskne: hea pagar ei ole ju hea professor ja küllap ka vastupidi. Ka mõiste „elukestev õpe“ vajaks Kala arvates paremat sisustamist: kas see ikka peab tähendama seda, et ülikoolist vallandatud teadlane õpib viletsaks juuksuriks.

Tõde või arutelu, väärtused või vabadused?

Tiina Kala arvates oleks ka tänapäeval omal kohal keskaegsed õpimeetodid, nagu teksti põhjalik läbitöötamine – siis tu-

Tartu ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaa.

levad hõlpsamini kätte ka teised tekstid.

Praeguse haridusseisu võttis piltlikult kokku TalTechi rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo. Ettekande „Hea haridus postmodernismi veskikivide vahel“ pealkirja lahti mõtestades ütles Aaviksoo, et ülemise veskikivina rõhub väärtusi demokraatia kõikvõimsuses veendunud ettekujutus, et kõik inimesed on võrdsed ja tõde selgub vaidlustes. Üksikisiku tõstmisega kõrgustesse oleme küsimärgi alla seadnud hariduse kasvatusliku ülesande – inimesele ei tohi oma väärtusi ja tõekspidamisi peale sundida. Igaühe-

õigusega oma tõde levitada oleme jõudnud olukorda, kus tõest on saamas kokkulepe. Nende kahe veskikivi vahel jahvatavad meie haridusveskid üha enam pelgalt utilitaarseid oskusi, mida saab lihtsasti rahaks vahetada. „Hea haridus ei ole hea mitte iseeneses, vaid millekski. Heaks inimeseks kasvamiseks?“ küsis Aaviksoo. Tulevikule mõeldes oli tema küsimus, kas tuleks edasi minna haridusega, kus väärtused on kuulutatud vabaks, või on haridusel siiski õigus või lausa kohustus väärtusi edasi anda.

REGINA HANSEN

Toomkool 700 juubelitoimkonna liige

Täiskasvanute täienduskoolitused 2019.aasta I poolaastal Kuupäev ja alustamise kellaaeg 1. päeval

Koolitus

Maht tundides

15. - 16. märts kell 10.00 18. märts kell 9.00

Vitspunumine Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale Töötamine erinevate lepingute alusel ja tasu maksmine, muudatused töökeskkonnas Kodukoristusteenuse pakkumine Viljapuude lõikamine, tüvede ravimine ja noore puu ümberpookimine Sillutiste hooldamine Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale Taimekaitse turustajale (algajad kui ka tunnistuse pikendajad) Vesi ja koristusained - kemikaalide osakaalu vähendamine puhastusteeninduses Portfoolio koostamine InDesignis AutoCAD aiakujundajatele Maasikakasvatus algajale Vaarikakasvatus algajale Puud ja põõsad linnahaljastuses Fototöötlus visualiseerimiseks Viinapuude istutamine ja suvine lõikus Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale

14 11

75€ PRIA

6

40€

32 24

RKT RKT

24 11

RKT PRIA

10

60€

24

RKT

40 40 8 8 24 40 10 11

RKT RKT 45€ 45€ RKT RKT 40€ PRIA

18.märts kell 14.00 28. märts - 18. apr. 2019 4. - 6. aprill kell 9.00 Saaremaa 17. apr. - 15. mai kell 9.00 22. aprill kell 9.00 Valgamaa, Sangaste 24.aprill kell 9.00 Tartus 6. apr - 17. mai kell 9.00 26. apr. - 11. mai kell 8.00 3. - 15. mai kell 8.00 9. mai kell 9.00 10. mai kell 9.00 29. mai – 5. juuni kell 9.00 4. - 12. juuni kell 8.00 6. juuni kell 10.00 juuni 2019 Tartu kell 9.00

Osalustasu või rahastaja

Märtsis toimuvatele kursustele on vabad vaid mõned kohad.

Täpsem info ja kursusel registreerumine kooli kodulehel

www.aianduskool.ee/taienduskoolitus

NB! Kindlasti on vajalik kursusele eelnevalt registreeruda vähemalt 10 päeva enne kursuse algust.

Kolmapäev, 27. märts 2019

6 Koolitus

Uus vĂľimalus tipptasemel kuts IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Sel sßgisel käivitub kutsehariduses IT Akadeemia pilootprojekt, millega luuakse noortele vþimalus tipptasemel þppeks tarkvaraarendaja ja IT-sßsteemide spetsialisti erialal.

Uus þppevþimalus on senistest kutsekeskhariduse IT erialadest oluliselt ambitsioonikam ja keerukam. See sobib tublidele pþhikoolilþpetajatele, kes soovivad omandada peale keskhariduse ka IT erialaoskusi ning plaanivad ßhtlasi hiljem þpinguid ßlikoolis jätkata. Projekt on haridus- ja teadusministeeriumi, hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) kutseþppeasutuste, kþrgkoolide ja IT-ettevþtete koostÜÜ tulemus.

Hea kutse- ja Ăźldharidus „Meie eesmärk on valmistada ette tehnoloogia ja inseneeria professionaale, kes oleksid vĂľimelised pärast lĂľpetamist tÜÜtama kĂľrgelt hinnatud tehnoloogiaettevĂľtetes vĂľi jätkama Ăľpinguid kĂľrgkoolis,“ Ăźtles haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

Selle nimel, et noored saaksid omandada tÜÜturul vajalikke oskusi ning et neil oleks edaspidi ka vþimalus jätkata eelistingimustel oma þpinguid ka ßlikoolis, tehakse Laidmetsa kinnitusel väga ti-

Tahad minna Ăľppima?

VastuvĂľtt tarkvaraarendaja Ăľppekavale on Tartu kutsehariduskeskuses alanud, Tallinna polĂźtehnikumis algab vastuvĂľtt 15. mail ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses 10. juunil.

TEADMISEKS: 500 IT-spetsialisti tuleb igal aastal kutsekoolidest.

300 neist on lĂľpetanud kutsekeskhariduse Ăľppekava (st Ăźldhariduse ja kutseĂľppe koos).

125 neist jätkab þpinguid kþrgkoolis.

hedat koostÜÜd ettevĂľtete ja kĂľrgkoolidega. SeetĂľttu on ka IT Akadeemia Ăľpe kujundatud piisavalt akadeemiliseks: hea ametialase ettevalmistuse kĂľrval saab sealt ka piisavad Ăźldteadmised, mis annavad noorele vĂľimaluse Ăľppida soovi korral edasi kĂľrgkoolis . „Tänu valdkonna kutse- ja kĂľrgkoolide heale koostÜÜle vĂľib selline haridus olla pigem eeliseks gĂźmnaasiumipingist tulnute ees,“ märkis Mart Laidmets. „Praegu on Ăźks suur probleem see, et pea 40% noori jääb Ăźldse ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta, kuna nad valivad akadeemilise gĂźmnaasiumi, aga pärast seda ei lähe Ăľppima edasi kĂľrgkooli ega omanda kutset. TÜÜturg muutub aga aina valivamaks ja ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta on noortel keeruline hakkama saada.“ „IT-ettevĂľtete jaoks on oluline, et IT akadeemia programmi

toel loodavad uued nelja-aastased kutsekeskhariduse Ăľppekavad annavad lĂľpetajatele parema erialase ettevalmistuse ja samuti on nad kĂźpsemad selleks, et kohe tÜÜle asuda,“ selgitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liidu tegevjuht JĂźri JĂľema. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on JĂľema sĂľnul väga lai valdkond, uuel Ăľppekaval Ăľppijad saavad esimesel aastal Ăźldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT sĂźsteemidest ning ka suuremas mahus erialaselt vajalikke Ăźldhariduse aineid. Et pärast esimest aastat toimub spetsialiseerumine, siis saab Ăľppur valida, kas ta tahab jätkata Ăľpinguid tarkvara vĂľi riistvara suunal.

IT kþrgharidus on saanud viimastel aastatel oluliselt tugevamaks. See on toimunud väga sisulises koostÜÜs IT sektori esindajate, ministeeriumi, HITSA, Tartu ßlikooli ning Tallinna tehnikaßlikooliga. Järjest enam on neid pþhikooliþpilasi, kes soovivad kßll tulevikus omandada kþrghariduse, aga tahaksid juba pärast pþhikooli omandada peale keskhariduse ka praktilisemaid oskusi, kartmata, et nad ei ole hiljem ßlikooli astumisel konkurentsivþimelised.

Alates sellest sßgisest avaneb vþimalus tipptasemel þppeks tarkvaraarendaja ja IT-sßsteemide spetsialisti erialal juba pärast pþhikooli. VidaPress

REKLAAMTEKST

Avatud KĂľrgkool pakub väärtust tÜÜelus „Nßßdismaailmas on uute asjade Ăľppimine tähtsal kohal – Ăźhelt poolt on oluline eneseareng, teisalt luuakse väärtust tÜÜandjale. Kuna enamik Mainori lektoreid on ka praktikud, Ăľpetavad nad täpselt seda, mida saab kas vĂľi järgmisel päeval oma tÜÜelus rakendada,“ Ăźtleb Eesti EttevĂľtluskĂľrgkooli Mainor Avatud KĂľrgkooli juht Aiki Pärle.

Aiki Pärle toonitab, et kĂľrgkooli tasemeĂľppes (näiteks bakalaureuseĂľpe) tudeerimist ja Avatud KĂľrgkooli ei tasu segi ajada. „Avatud KĂľrgkool on Ăľpivorm, kus saab lisateadmisi ja -oskusi just siis, kui neid vaja läheb. Kui teil ei ole aega käia tasemeĂľppes ega mitut aastat, et kindlate reeglite järgi Ăľppida, siis sobib teile just Avatud KĂľrgkool,“ selgitab Aiki Pärle.

Kui kĂľrgkoolis on kindlad reeglid (mitu ainepunkti tuleb aastas koguda, mis aineid vĂľtta jms), siis Avatud KĂľrgkoolis on asi märksa vabam. „TĂľepoolest on hirm, et normid on liiga ranged ja tuleb palju kodutÜÜd teha. Tegelikult pole see nii. Ă•ppima muidugi peab, aga täiskasvanud inimene teab seda ja tuleb siia vabatahtlikult. Ta tahab midagi vastu saada, on aktiivne, diskuteerib loengutes ja panustab sellesse,“ Ăźtleb Pärle.

Mainori Avatud KĂľrgkooli kursustel osalemine sobib hästi ka QHLOH NHOOH LJDSlHYDJUDDÂżN RQ Ăźsna tihe. „Enamik meie Ăľppijaid saavad uusi teadmisi tÜÜ ja pere kĂľrvalt. Koolis käiakse hooajaliselt neljapäevast pĂźhapäevani Ăźle kahe nädala. Loengud on plaanitud sellisele kellaajale, kui inimesed saavad osaleda,“ seletab Pärle.

Mainori kvaliteet on rahvusvaheliselt tunnustatud Vaadates internetis ringi, leiab sadu koolitusi ja kursusi. Mil moel suudab Mainor eristuda? Aiki Pärle rþhutab, et nemad pakuvad kursusi, mitte koolitust. „Koolitus kestab ßks-kaks päeva, meie kursused aga mitu kuud. Need on pþhjalikud ja sßsteemsed ning kþike þpitut saab kohe tÜÜelus rakendada.

Kuna oleme rakenduskĂľrgkool, on lektorid kĂľrgelt hinnatud praktikud,“ Ăźtleb Pärle.

Mainor on rahvusvaheliselt akrediteeritud kĂľrghariduse pakkuja, tema kursuste kvaliteedis kahelda ei saa. Avatud KĂľrgkoolis Ăľppijad osalevad samadel kursustel tasemeĂľppe tudengitega, see kinnitab omakorda Ăľppeaine kvaliteeti. Avatud KĂľrgkool vĂľimaldab koguda ainepunkte tulevikuks, kui peaks tekkima soov kĂľrgkooli astuda.

Pärle kinnitab, et iseenda täiendamine (eriti just pikemaajaline) on tĂľusev trend, mida toetavad ka tÜÜandjad. „On palju näiteid, kus tÜÜtaja avaldab soovi end kursustel täiendada ning tÜÜandja maksab selle kinni. TÜÜtaja areng on ju tema huvides,“ sĂľnab Pärle. Mainor pakub tÜÜandjatele ka laiemaid pakette, kui soovitakse koolitada korrga rohkem inimesi vĂľi on ettevĂľttel organisatsiooni YDOGNRQGD DUYHVWDGHV VSHWVLLÂżOLsed erisoovid.

Aktiivseid tÜÜandjaid on pÜÜrdunud nende juurde palju ja seetþttu soovib Pärle ettevþtetele sßdamele panna: „Olge julged

tÜÜtajate pikematele koolitustele saatmisel. Sel moel luuakse suur väärtus. Kasu saavad mĂľlemad pooled.“ MittetÜÜtavatel inimestel soovitab Pärle nii koolitus- kui ka karjäärinĂľu kĂźsida tÜÜtukassast, millega Mainor tihedat koostÜÜd teeb.

Aastas ßle 350 kursuse Aiki Pärle sþnul tulevad paljud inimesed kursustele ka selleks, et saada uusi ideid vþi vþtta elus uus suund. „Meil þppis hiljuti disainimaailmas tegutsev inimene, kes tunnistas, et tal jääb vajaka turundusteadmistest. Meilt ta need

teadmised sai. Teine Ăľppur vĂľttis DJD NDNV ÂżQDQWVYDOGNRQQD NXUsust, sest see oli tÜÜandja sooviks ametikĂľrgenduse andmisel,“ toob Pärle näiteid.

Enda jaoks vajaliku kursuse leiab Ettevþtluskþrgkool Mainori Avatud Kþrgkoolist igaßks. Kolm korda aastas (septembris, detsembris ja märtsis) pakutakse uuenevat valikut ning korraga on valikus ßle 100 kvaliteetse kursuse eesti, vene ja inglise keeles.

Aiki Pärle toob välja, et vaieldamatult kþige populaarsemateks on WXUXQGXV ¿QDQWV SHUVRQDOL MD IT-kursused. Õppur saab osaleda korraga ka mitmel kursusel.

Kolmapäev, 27. märts 2019

seõppeks

Koolitus 7

IT Akadeemia kutsehariduse õppekava kolmes koolis z Uuendatud tarkvaraarendaja õppekava alustab sügisel kolmes pilootkoolis: Tartu kutsehariduskeskuses, IdaVirumaa kutsehariduskeskuses ja Tallinna polütehnikumis. z Õppima oodatakse nutikaid IT-huvilisi põhikoolilõpetajaid, kes soovivad võimalikult vara alustada süvendatud õpinguid IT valdkonnas. z Võrreldes gümnaasiumiga, õpitakse oluliselt rohkem IT-aineid: programmeerimist, veebi-, mobiili- ja pilverakenduste loomist, saadakse teadmised tarkvara arendusmeetoditest, andmebaasisüsteemidest jne. Selle võrra vähem on õppekavas teisi gümnaasiumiastme õppeaineid. z Võrreldes kõrgharidusega, annab uus õpivõimalus väga heal tasemel praktilise hariduse. Selleks, et karjääriredelil edasi liikuda, nt saada IT projektijuhiks või analüütikuks, on võimalik kõrgkoolis edasi õppida. z Selleks, et oleks võimalik sooritada edukalt kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid, õpitakse gümnaasiumiga võrdväärses mahus matemaatikat, eesti keelt ja inglise keelt. z Õppima asudes saavad õppijad esimesel aastal üldised alusteadmised tarkvarast, riistvarast ja IT-süsteemidest ning ka suuremas mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid. z 2020. aastal toimub vastuvõtt nii tarkvaraarendaja kui IT süsteemide spetsialisti õppekavale, kus esimene õppeaasta on ühine. Pärast esimest aastat toimub spetsialiseerumine ja siis on õppuril edaspidi tunduvalt lihtsam valida, kummal suunal ta tahab õpinguid jätkata. z Õpe kestab kokku 4 aastat, viimane

aasta koosneb suuremas mahus praktikast. Õppe lõpetaja saab 4. taseme kutsetunnistuse, millega on võimalik asuda tööle nooremtarkvara arendaja kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. z Õppida saab nii eesti kui ka vene keeles – Tallinnas ja Ida-Virumaal on plaanis avada nii eesti kui vene õppekeelega grupp, Tartus toimub õpe eesti keeles. Vene keeles õppima asumiseks on vajalik eesti keele oskus B1 tasemel. Vajadusel pakub kool ka täiendavaid eesti keele kursusi. z Ministeerium, HITSA ja kutsekoolid teevad tööd ka selle nimel, et õppekava lõpetanutel oleks kõrgkooli IT erialadele astumiseks soodsamad tingimused ning soovi korral oleks võimalik kõrgkoolis kergemini varasemaid õpinguid arvestada. Prioriteediks on ka koostööprojektid nt häkatronid kõrgkoolidega. z Õppe käigus tehakse tihedat koostööd tööandjatega. Tööandajad panustavad ka õppekava väljatöötamisse ja praktika võimaluste pakkumisse, et õpe vastaks tööturu vajadustele. z IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutseja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. z 2020. aastal sügiseks uuendatakse IT süsteemide spetsialisti õppekava.

Programmi rahastab haridus- ja teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

RAUDKINDEL TULEVIK EDUKAS KARJÄÄR

ALGAB SIIN! KEEVITAJA VALI ERIALA

MILLEL ON TULEVIK!

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool | www.mehaanikakool.ee | kool@mehaanikakool.ee | tel 636 0133

Kolmapäev, 27. märts 2019

8 Koolitus REKLAAMTEKST

Ilu päästab maailma!

K

Et aga kvaliteetset tööd tegevaks iluteenindajaks saada, tuleb esmalt õppida ja seejärel harjutada. Suurepärast võimalust seda teha pakub Eesti Iluteeninduse Erakool.

Infot peatselt algavate kõigi iluteenindusvaldkonna koolituste kohta on kerge leida veebilehelt iluteeninduskool.ee, mis koondab mitme kooli pakkumisi ja palju erinevaid iluteeninduskursusi.

Märtsis-aprillis on algamas väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega lühikoolitus, kus saab omandada maniküürija, pediküürija, küüne- ja ripsmetehniku ning depileerija ametioskused. Samuti on võimalik liituda veel päevase kosmeetikute ja juuksurite koolitusega. Märtsisaprillis liitujatele tasuta esmaste koolitusvahendite komplekt.

Õppida saab ka kaugõppes ning see muudab juuksuriks ja kosmeetikuks õppimise võimalikuks ka neile, kes tahavad uue ameti omandada senise töö kõrvalt või elavad Tallinnast kaugel.

MILLINE PROGRAMM VALIDA? Tihti on küsimus, kas pikema ja lühema kursuse vahel on ka kvaliteedivahe ning kumb valik siis õigupoolest arukam on.

Vastus on lihtne: pikemas koolituses on rohkem aega ja ruumi praktika jaoks, lühema koolituse läbija aga peab leidma ise rohkem võimalusi, et oma uusi teadmisi praktikas proovile panna.

Viimasel ajal on nõudlus iluteeninduse järele märkimisväärselt kasvanud, see aga tähendab, et head tegijad on hinnas.

Tasub teada, et koolil on väga paindlikud nii ajakava kui ka võimalus kursuste eest tasumiseks – maksegraafiku alusel saab koolituse hinna jagada kuumakseteks.

MIS SAAB EDASI? Tööpuudust Eesti Iluteeninduse Erakooli lõpetajatel karta ei ole: paljud tulevadki kooli juba uue töökoha poolt suunatuna.

Vajadus rohkem iluteenuseid tarbida on aga otseses seoses meie majanduskeskkonnaga: konkurents on pea kõigil aladel väga tihe ning ilus ja hoolitsetud välimus on heaks visiitkaardiks, mis annab märkimisväärse konkurentsieelise.

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL www.iluteeninduskool.ee

tel +372 641 2214

Koolitus

Algus

ovl;;ঞh -Ѵ]ॗr;

ƏƐĺƏƓ

hv ub -Ѵ]ॗr;

ƏƑĺƏƓ

ovl;;ঞh -Ѵ]ॗr; h- ]ॗr;

ƒƏĺƏƒ

hv ub -Ѵ]ॗr; h- ]ॗr;

ƒƏĺƏƒ

-mbhু​ুu

ƒƐĺƏƒ f- ƏƑĺƏƓ

;7bhু​ুu

ƒƐĺƏƒ f- ƏƑĺƏƓ

ু​ুm;|;_mbh -Ѵ]ॗr;

ƐƔĺƏƓ

;rbѴ-|vboom

ƐƔĺƏƓ

l;v|-f- -Ѵ]ॗr;

ƐƔĺƏƓ

!brvl;|;_mbh

ƏƓĺƏƓ

l;v|-f-ŋhু​ুm;|;_mbhŋubrvl;|;_mbh

ƒƐĺƏƒ

Ővbv-Ѵ7-0 Ѵbv-hv l-mbhু​ুubķ r;7bhু​ুubķ 7;rbѴ-|vboombķ h-m]-vķ ];;ѴbŊ];Ѵ-hhblbv; |;_mbh-|ő

-mbhু​ুuŋhু​ুm;|;_mbh

ƒƐĺƏƒ f- ƏƑĺƏƓ

;7bhু​ুuŋhু​ুm;|;_mbh

ƒƐĺƏƒ f- ƏƑĺƏƓ

-mbhু​ুuŋr;7bhু​ুuŋhু​ুm;|;_mbh

ƒƐĺƏƒ f- ƏƑĺƏƓ

-mbhু​ুuŋr;7bhু​ুu

ƒƐĺƏƒ f- ƏƑĺƏƓ

! ! ņ "$ && "&!

ƏƔĺƏƓ

Tel 641 2214 • Info kursuste kohta 506 6520 KADAKA ÕPPEKESKUS Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2 korrus), tel 622 2066

KOCHI DAY SPA Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 680 1665

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Ka kõige põhjalikumalt ette valmistatud plaanidele õpingute jätkamise asjus võib ootamatu ebaõnn kriipsu peale tõmmata. Mida teha edasi?

Võimalusega, et kõik ei suju ette mõeldud rada pidi, tasub koolilõpetajal aegsasti arvestada - et siis, kui tõesti nii peaks juhtuma, ei tuleks see jalustrabava ootamatusena. Rajaleidja karjäärinõustajatel on varuks hulk häid soovitusi, millele ebaõnne korral toetuda. Esimene asi, millele kindlasti mõelda tasub: see ei ole veel maailmalõpp, õpingutes tuleb lihtsalt väike paus, aga kui seda nutikalt kasutada, võib see isegi kasuks tulla.

Jäta meelde, et alati on ka võimalus arutada enda soove ja väl-

javaateid karjäärinõustajaga, et leida kõigist valikutest sobivaim.

Rajaleidja karjäärikeskuste teenus on kuni 26aastastele noortele tasuta, tuleb vaid kohtumiseks aeg kokku leppida. Kõigepealt võiks aga läbi mõelda need võimalused, mida Rajaleidja nõustajad pakuvad edasiste plaanide paikaseadmiseks kõigile neile, keda esimesel õppimamineku katsel juhtub tabama ebaõnn. Küsi endalt: millise neist valiksin, kui õpingute jätkamisega peaks kõik untsu minema?

koolides on lisavastuvõtud, tasub uurida koolide kodulehtedelt.

Lisavastuvõtt

Ajateenistuse kohustus

Nii mõneski koolis on septembris käimas lisavastuvõtud.

Enamasti on tegemist kutsekoolidega ning erialadega, kuhu ei olnud esimesel korral loodetud arv sisseastujaid. Kindlasti tasub seda varianti kaaluda siis, kui endal on huvi nende erialade vastu. Seda, kas ja millistes

Noormehed – aga ka neiud, kes seda teha tahavad – peavad oma karjääriplaani sätitama ka ajateenistuse läbimise. Võib-olla on see just sobivaim aeg? Kogu info ajateenistuskohustuse ja ka vastuvõtuaegade kohta leiad Kaitseressursside ameti kodulehelt.

Talvine vastuvõtt Paljudes kutsekoolides toimub jaanuaris talvine vastuvõtt.

Seda, kas ja millistes koolides on lisavastuvõtud, tasub uurida koolide kodulehtedelt. Enamasti on see info üleval novembri lõpuks, kuid koolidega tasub juba nüüd ühendust võtta ning uurida, millistele erialadel nad jaanuaris vastuvõtu korraldavad.

Kolmapäev, 27. märts 2019

Koolitus 9 Hendrik Osula

Kui plaanid lähevad luhta

Tee tutvust tööeluga Alati on võimalus aasta mööda saata töömaailmaga tutvust tehes. Kuid tasub meeles pidada, et statistika näitab, et erialase hariduseta töötavad inimesed tavaliselt lihttöölistena – seega soovitame hiljemalt järgmisel aastal kindlasti õpinguid jätkata. Rajaleidja kodulehet leiad töömaailma osast infot, kuidas ja kust tööd otsida, kuidas tööle kandideerida ning kuidas töömaailmas hakkama saada.

Võta töötuna arvele Kui oled üle 19aastane (ravikindlustus kehtib 19aastaseks saamise päevani) ning pole ühegi kooli nimekirjas, siis tasub teada, et kolm kuud pärast lõpetamist kaotab ravikindlustus kehtivuse. Tööle asudes tuleb kindlasti sõlmida leping, sest muidu ei tasu ka tööandja ravikindlustust. Kes tööle ei asu, võiks end töötukassas arvele võtta: esiteks pakub töötukassa võimalusi ja abi töö otsimisel, koo-

litustel ja tööpraktikal, teiseks tagab see ka ravikindlustuse.

Maailma avastama Noortele on olemas pikemaid ja lühemaid programme ja projekte, mis võimaldavad saada välismaal õpirände kogemuse: Euroopa vabatahtlik teenistus, lapsehoidjana töötamine, seljakotiga rändamine, noorsoovahetuses osalemine vms. On olemas nii tasulisi kui ka enda finantseeringuid eeldavaid võimalusi.

Enamasti vajavad need küll ettevalmistusaega Eestis, aga aasta on piisavalt pikk aeg, kui kohe tegutsema asuda. Sellegi võimaluse kohta leiab infot Rajaleidja kodulehelt.

Vabatahtlik töö Eestis Alati võib aega sisustada vabatahtliku tööga, näiteks noorte- ja sotsiaalkeskuses või külaseltsis abistades, loomade varjupaigas abiks käies vmt. Info vabatahtliku töö ja võimaluste kohta leiad vabatahtliku töö infoväravast (vabatahtlikud.ee)

Ei ole olemas väljapääsmatuid olukordi! Mitte midagi ei juhtu, kui sel aastal ei õnnestu huvipakkuvale erialale sisse saada – see võib korda minna järgmisel aastal. Võib aga ka juhtuda, et leiad vahepealse aastaga hoopis uue sihi.

Valmistu uueks katseks Kui tead sada protsenti kindlalt, millisesse kooli ja erialale soovid edasi õppima pääseda, siis tasub end järgmiseks sisseastumiseks ette valmistada. Seda saab teha ka paralleelselt mõnega eelloetletud võimalustest, aga võib ka ainult sellele keskenduda. Tasub lugeda teemakohast kirjandust, läbida sama valdkonna kursusi mõnes koolituskeskuses, rahvaülikoolis, täiendusõppekeskuses vm. Muidugi võib kursustel aasta jooksul õppida ka hoopis midagi muud. Arvestada tuleb, et kursused on enamasti tasulised. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel pakuvad koolid ka tasuta koolitusi, mis on suunatud eeskätt madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele.

Kutsehariduskeskus uuendas õppekorpust Kevadet tervitas Tartu kutsehariduskeskus igati nüüdisajastatud õppekorpuse avamisega Põllu tänava õppehoones. „Suur investeering, millesse kaasasime peale kooli teenitud nna jjaa Eest ti vahendite ka Tartu linna Eesti rendab riigi eelarveraha, suurendab oluliselt Põllu tänavaa õppehoone ohutust, teeb mugakla vamaks köögi ja söökla ning ajakohasemaks auditooriumid, aga kindlasti asti tekitab ka avatud õpi- ja suhtluskeskkonna,“ rääkiss Tartu kutsehariduskeskuse direktor

Tõnis Lukas (pildil). Kutsehariduskeskuse haldusjuht Toomas Lelumees selgitas, et 1962. aastal ehitatud hoone suurim probleem oli esimese korruse ja keldri vahelagi, mis oli nii amortiseerunud, et eksp per erd did pi p dasid d se eksperdid pidasid seda lausa varisemisohtlikuks semisohtlikuks. „Nüüd said hoone konstruktsio konstruktsioonid tugevdatud, ümbere ümberehitatud sööklakompleks kkoos selle õpperuumidepeal olevate õ rääkis ta. „Lisaks ga,“ rääk saime ruumid, saim kuhu paigutada ku ventilatsioonive Aldo Luud

seadmed. See annab koolile võimaluse rajada terves õppehoones nõuetekohane ventilatsioon.“ Suur osa uuenenud õppehoone sisustusest valmis kutsehariduskeskuse puidu- ja metallitöökojas. Juba varem oli uuendatud Põllu kinnistu hoonete välisfassaad ning heakorrastatud õueala.

Uuenenud on ka õppevara ja seadmed: tehnoloogialabor sai uued metallitööpingid, nüüdisaegsetel elektroonika- ja elektrotehnikasimulaatoritel hakkavad õppima tulevased mehhatroonikud ning mootorsõidukitehnikud ja -diagnostikud. ÕHTULEHT

Meie populaarseimad koolitused: Tõstukijuht (tõstukid, laadurid, virnastajad, kärud) Kraanajuht (liikurnool-, sild-, pukk-, tornkraana) Ekskavaatorijuht Töökeskkonna volinik Esmaabiandja Tellingutel töötamine ja nende paigaldus Elektriku alg- ja täiendusõpe Elektriohutus Tuletööde tegija ning tuleohutuse eest vastutaja Põhjamaade tuletöökaardi koolitus (hall kaart) Põhjamaade tööohutuskaardi koolitus (roheline kaart)

Kolmapäev, 27. märts 2019

10 Koolitus Vi

da

Pr e

ss

Tõhus keeleõpe eeldab sihti, tahtmist ja tööd IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ikka ja jälle satub ette reklaame, kus lubatakse: võõrkeel suhu vaid paari nädalaga. Kursuse hindki enamasti odav. Kas tasub pakkumisest kinni haarata?

Lõuna-Eestis elav Maris on keskealine naine, kel lapsed suureks kasvatatud ja kes nüüd oma valikutes taas üsna vaba. Et tööga on kodukandis just nii nagu on, hakkas Marisele järjest ahvatlevam tunduma sõbranna plaan: minna välismaale tööle.

Esimese hooga oli ta selle küll välja naernud. „Ütlesin talle, et mõtle nüüd ise, kuhu me, kaks vanamutti, enam läheme, ei oska ju keeltki, see ikka rohkem noortele,“ meenutab ta. Sõbranna ei jäta aga jonni: tema sugulane töötab Norras ühes maju-

tuskohas, saab head palka, ei oska ka norra keelt, aga saab hakkama, saaks neidki tööle sokutada. „Minu keeleõppimise aeg jäi põhikooli, siis sai see kolm ikka üsna suure vaevaga välja venitatud. Edasi õppisin kutsekoolis, nüüd ei mäleta ammuilma enam sedagi, mida kooliajal ehk oskasin,“ räägib Maris. „Aga ju see töölemineku ja suure raha teenimise väljavaade ikka kuidagi kripeldama jäi, sest aina enam hakkasid silma reklaamid: „Avastasime kavala nipi, kuidas inglise keel mõne päevaga ära õppida!“, „Šokeeriv: naine õppis 73aastaselt ära inglise keele!“. Mõtlesingi siis, et ma pole veel viiskümmendki, ehk pea natuke ikka võtaks veel - kui seal räägib pealt seitsmekümnene, et polnud varem üldse inglise keelt õppinud, aga suutis paari nädalaga juba rääkida.“

Telliski Maris soodsa hinnaga kursuse. „Sain in sada inglise keeles enim m kasutatavat sõna. Mõtlesin, sin, et mis seal ikka, ju on hea hea algus,“ meenutab ta. „Ma a sain need sõnad selgeks! Aega ega kulus selleks aga tublisti üle kolme nädala ja midagi rääkima ääkima ma küll veel võimeline polnud. polnud. Kui siis järgmisele tasemel mel jõudes jälle sada sõna sain, n, lõin käega – aega läheks eks üle kuu ja rääkida a ikka ei suudaks, ei saa ikka andekate e seitsmekümneste te vastu. Ju olen siis mimina see lootusetu juhtum.““ Praegu on Maris võtnud plaani suve hakul siiski Norrasse sõita – ehk tõesti õnnestub leida töö, kohapeal on keeleoskajaist eestlasi, kes saavad vahendada. „Räägivad ju, et keelekeskkonnas elades hakkad ise

ka rääkima. Mine tea, kuidas sellega minu vanuses on, aga ehk saan hoopis norra keele selgeks,“ ütleb ta ja tunnistab, et eriti lootusrikas ta küll pole, aga proovida siiski tahab – kaotada pole ka midagi.

Vanus ei takista õppimist

SEE ON SINU VÕIMALUS! Tule RKT tasuta koolitustele KOOLITUSE NIMETUS

ALGUSAEG

APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori ettevalmistus kutseeksamiks – osakutse painutuspinkide operaator

25.03

Mehhatroonikasüsteemide paigaldamine ja käit

01.04

Windows 10 töökeskkond

03.04

3D modelleerimine (Sketchup)

09.04

Puidupingioperaatori (tase 3) ettevalmistuskoolitus kutseeksamiks

22.04

Valemid ja funktsioonid tabelarvutuses

08.05

Sündmuste korraldus ja mänguõpetus – täienduskoolitus majutus- ja turismiettevõtjatele

13.05

CNC puidupingioperaatori täienduskoolitus

12.09

Tervislikud aedviljatoidud – täienduskoolitus kokkadele

16.09

Müürsepa (tase 4) ettevalmistuskoolitus kutseeksamiks

24.09

Tehniline joonestamine

07.10

KOOLITUSED ON TASUTA, toimuvad ESF programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste arendamine“ riikliku koolitustellimuse (RKT) raames.

REGISTREERUMINE JA INFO telefonidel: 7850818, 7850817 e-post: merle.vilson@vkhk.ee, terje.kruusalu@vkhk.ee

KOHTUMISENI VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES!

Nelja aasta eest jagas Õhtulehe koolituslisas oma kogemust supertulemusi lubanud keelekursusega 66-aastane Tiina. Tema kirjutas tookord nii: „Lugesin internetikursuse reklaami ja mõtlesin, et oleks ju tore, kui saaksin näiteks reisidel omal käel asju ajada. Vormistasin tellimuse, maksin väikese summa ja meilile saadeti inglise kõnekeele sõnaraamat, mille avalause hõiskas: vestle inglise keeles juba 14 päeva pärast. Üle oli korratud seegi, et programm pakub uut inglise keele õppemeetodit, mis on nii tõhus, et täiskasvanud omandavad inglise keele palju kiiremini kui väikesed lapsed. Sõnaraamat oli nagu turistivestmik, sisaldas väljendeid tutvumiseks, tänaval,

bussis, restoranis, hotellis ja mujal vestlemiseks. Ikka nii, et väljend eesti keeles, inglise keeles – ja siis kirja pandud hääldus.

Lapsed said nädalavahetuse perelõunal ikka kõvasti naerda, kui ma end neile keeleoskajana esitlesin: „Ju niid tu liiv dõ kiis hiir“, „Veer ar ju võrking“, „Gõu tru dõ park“. Järgmisel päeval helistas poeg, et maksis keeltekooli vestluskursuse eest raha ära, mingu ma ja õppigu.“ Et sama teema nüüd taas üles kerkis, võtsime Tiinaga taas ühendust, et uurida, kas ja kui palju oli tal abi keeltekooli kursusest.

Selgus, et krapsakas proua on kõik vahepealsed aastad keeltekoolis käinud. „Selle esimese kursusega, kuhu poeg mu saatis, muutus terve mu elu,“ õhkab ta. „Sattusin seal kokku reisihuviliste seltskonnaga – minust küll pisut nooremad, aga ka just selleks kursusele tulnud et reisimiseks elementaarne keeleoskus kätte saada. Esimesele ühisele reisile läksime juba sama aasta suvel. Nüüd ongi nii, et käime koos keelekur-

susel, saame kokku ka väljaspool seda, teeme reisiplaane, otsime taskukohaseid võimalusi ja kui vähegi saame, rändame üheskoos mööda ilma ringi. Keeleoskusega olen sealmaal, et kõik argiasjad saan aetud.“ Tiina tunnistab, et on väga tänulik oma lastele, kes jõuludeks-sünnipäevaks-emadepäevaks ei too enam villaseid pleede või sooje susse, vaid lisavad mõne summa ema reisifondi kosutamiseks või toovad kviitungi, et keeltekooli järgmine poolaasta on makstud. „Ei saa salata, et sellest on väga suur abi, ise ma seda kõike endale lubada ei saaks,“ tõdeb Tiina. „Soovitan kõigile täiskasvanud lastele: aidake oma vanematel leida mõni sedasorti arendav hobi. Ja kõiki eakaaslasi julgustan: õppida pole tõesti kunagi hilja, hakake aga otsast pihta ja elu võib ikka väga huvitavaks minna!“ Tiinal endal näiteks on plaan järgmise talve kõige kõledamad kuud hoopis soojal maal elada. „Ei ole ju umbkeelne enam, saan hakkama!“ on ta kindel.

KOMMENTAAR

Mis tundub liiga ilus, polegi enamasti tõsi „Reklaamtekstid kütavad paraku tihti üles asjatuid lootusi,“ märgib Tallinna keeltekooli arendusjuht Martin Krõlov. „Kommertssõnumitesse tasub kriitiliselt suhtuda, need pole kitsid lubama, et võid kuu ajaga saada keele selgeks või kaalust kümme kilo alla. Seda, et tulemuse saavutamiseks tuleb endal kõvasti tööd teha ja vaeva näha, ükski müügile orienteeritud sõnum mõistagi ei maini.“ Arendusjuht tõdeb, et kahtlemata on keele õppimine investeering tulevikku, kuid see tähendab siiski igapäevast tõsist tööd. Ei piisa ainult rühmavõi individuaaltundides aeg-ajalt osalemisest ega veebikeskkonnast kuuldud sõnade-väljendite kaootilisest kordamisest – palju tuleb teha ka iseseisvat tööd: vaadata tunnis läbi võetud materjal hiljem veel üle, õppida selgeks uued sõnad, üritada õpitavas keeles ka tunniväliselt suhelda. „Küsimus ei olegi niivõrd õppevormis kui moti-

veerituses,“ ütleb Krõlov, kelle sõnul tuleb üha tihemini ette ka olukordi, kus selgub, et keeleõppega algust teinud inimene ei oskagi õppida. „Kui alustada võõrkeele õppimist päris nullalgaja tasemelt, tuleks võtta vastavalt võimalustele kas rühma- või individuaaltunde ning valida õpetaja, kes oskab õppijat juhendada tema emakeeles,“ soovitab ta. „Kõrgemate tasemete puhul võib õpetada native-speaker – õpitavat keelt emakeelena kõneleja. Iseõppijana ilma igasuguse metoodilise toeta on päris keeruline hakkama saada, nii tekibki kergesti tahtmine käega lüüa.“ Õpitavat keelt tuleb aktiivselt kasutada igal võimalusel. „Kindlasti ei maksa peljata valesti rääkimist – vigadest ei tasu probleemi teha,“ julgustab Krõlov. „Räägi, loe kuula ja kirjuta – tänapäeva tehniliste vahendite juures on selleks hulk võimalusi.“

Kolmapäev, 27. märts 2019

Koolitus 11

REKLAAMTEKST

Tallinna Tehnikakõrgkool

avab tänavu robotitehnika õppekava Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on paaril viimasel aastal avanud uusi õppekavasid – vastavalt sellele, milliste erialade järele on tööturul nõudlus. Tänavu avatakse robotitehnika õppekava, mis on uus tase tehnika-, tootmis- ja tehnoloogiaõppes. Õppekava juhi lektor Samo Saartsi sõnul on kasvava nõudlusega tulevikueriala vajalik ettevõttes, mis projekteerib, toodab, paigaldab, programmeerib ja hooldab robotseadmeid või -süsteeme.

PALJU PROGRAMMEERIMIST „Robotitehnikas tegeldakse peamiselt tööstusliku robootika, nüüdisaegsete tootmisseadmete, tootearenduse ja elektroonikaga, aga ka droonide, isesõitvate paatide ja autodega, samuti põllumasinate ja robotkodumasinatega,” rääkis Saarts. Õppekavas on palju programmeerimisega seotud aineid: programmeerimise alused, mikrokontrollerid, tööstuskontrollerite ja -robotite programmeerimine, seadmete internet. Üliõpilased saavad kasutada õppetöös tööstusroboteid ja panna käed külge uute ehitamisel.

Eestis ainulaadses Tööstus 4.0 laboris saab läbi teha täielikult robotiseeritud tehase tootmisprotsesse ja modelleerida kõiki päriselus ettetulevaid olukordi, kaasates uusi roboteid, muutes protsesse või lisades uusi lülisid tootmistsüklisse.

PRAKTIKAT JA PROJEKTITÖID TTK õppetöös on suur rõhk praktikal. Valdkonnast võimalikult laia pildi saamiseks teevad tudengid ettevõtteis peale praktika ka projektitöid, näiteks ehitatakse mõni robot täiesti nullist üles. Tulevased tootmisinsenerid ja tööstusjuhid teevad õpingute ajal tihedalt koostööd masinaehituse ja elektritehnika üliõpilastega, et saada koostöökogemust ja laiemat tunnetust insenerivaldkonnas.

Pärast nelja-aastast bakalaureuseõpet läheb enamik tudengeid tööle või jätkab magistriõppes. Tänapäevase töömaailma vajadustele kiirelt reageerides pakub TTK ka koolitusi ja lahendab ettevõtete arendusprobleeme, olles sel moel atraktiivne nii elukestvale õppijale kui ka ettevõtjale.

12 Koolitus

Kolmapäev, 27. märts 2019