KOOLIKEVAD TULEB TÄNAVU TÕESTI TEISITI. KANNA HOOLT LAPSE VABA AJA SISUSTAMISE EEST. KAS OSKAD KRIISIAJAL TÄHELEPANU JUHTIDA?
„Kuidagi eriti selgelt on jõudnud kohale arusaam, et mina ise vastutangi oma kooliasjade eest.“ Kadri-Ann Väärsi, Rakvere reaalgümnaasiumi 10.bklassi õpilane muutustest, mis paari koduõppenädalaga ilmsiks on tulnud
Koolitus Esmaspäev, 30. märts 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Erakogu
Tule õppima TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse! 2020. aastal toimub vastuvõtt järgmistele erialadele: RAKENDUSKÕRGHARIDUS Etenduskunstide visuaaltehnoloogia Etenduskunstide tehniline produktsioon Pärimusmuusika Rütmimuusika Helitehnoloogia Koolimuusika Kultuurikorraldus Kogukonnaharidus ja huvitegevus Rahvuslik tekstiil Avalduste esitamine 18. juuni – 1. juuli 2020
MAGISTRIÕPE Kunstide ja tehnoloogia õpetaja Kultuuripärandi loovrakendused UUS! Avalduste esitamine 1. veebruar – 1. juuli 2020
Tutvu õppekavadega kultuur.ut.ee
Esmaspäev, 30. märts 2020
2 Koolitus IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Henrik Visnapuu luuletust teisiti tulevast kevadest tsiteeritakse sel aastal rohkem kui kunagi varem – ja mitte ainult emakeeletundides. Koroonaviiruse leviku pidurdamiseks läks Eesti 14. märtsil esimest korda ajaloos üle täielikule e-õppele. Esimene ärevus on möödas, nüüd tuleb lihtsalt hakkama saada, kinnitavad uude olukorda sattunud õpilased, lapsevanemad ja õpetajad. „Mina saan küll öelda, et koduõppega kohanemine läks üsna valutult,“ ütleb Kadri-Ann Väärsi, Rakvere reaalgümnaasiumi 10.r klassi õpilane. „Mulle väga meeldib näiteks see, et saan ise oma aega planeerida. On teatud tähtajad mingite tööde esitamiseks, aga saan ise valida, millal midagi teen. Kodus on lihtsam keskenduda ka, rahulikum.“ Küll aga tundub talle, et õppida jäetakse praegu oluliselt rohkem. „Iga õpetaja püüab oma ainet köitvamaks teha, annab kõikvõimalikke loovaid ülesandeid – huvitav on muidugi, aga kõike kokku saab vahel natuke liiga palju,“ tunnistab ta. „Lihtsamate ainetega, näiteks ajalugu ja kirjandus, on lihtne. Ka keemia ja füüsikaga, milles ma pole tegelikult kuigi osav, tulen toime, õpetaja on teinud selgitavaid videoid, millest on väga palju abi. Kui ikka keskenduda ja teemasse süveneda, saab selgeks. Mis on aga minu jaoks tõepoolest keeruline – matemaatika! Jõudsime enne koduõppele üleminekut järjega trigonomeetriani – no see on omapäi pusimiseks ikka väga-väga-väga keeruline.“ Paar kasinat nädalat koduõpet on üllatavalt muutnud ka mõttemaailma, tõdeb Kadri-Ann: „Päris kindlasti on selle ajaga oluliselt süvenenud tunne, et mina ise vastutangi oma kooliasjade eest. Teada oli see ju juba gümnaasiumi astudes, aga nüüd jõuab kuidagi eriti selgelt kohale. Imelihtne oleks ju mõni päev vabaks võtta, ignoreerida tööde esitamise tähtaegu – aga väga kiiresti läheks siis kõik käest.“ Seda, kui keeruline võib praegu olla lõpuklasside õpilaste olukord, on aga raske isegi ette kujutada. „Ausalt, nende nahas ei tahaks küll olla,“ ütleb gümnasist. „Eelmisel aastal käisin ma samal ajal j gümnaasiumide g vastuvõtukatsetel, tean hästi, kui palju materjali meil kõigis ainetes siis veel läbi võtmata oli. Kuidas tänavused põhikooli lõpetajad selle kõigega nüüd hakkama saavad, rääkimata abiturientidest ... ei tea. Digiõpe pakub küll igasuguseid võimalusi, aga see on siiski
sootuks teine asi kui otsesuhtlus õpetajatega.“ Koduõppe tehniline pool töötab Kadri-Anni sõnul siiski vähemalt tema klassis väga hästi: „Ei ole nii, et iga õpetaja on valinud erineva keskkonna ja õpilased peavad siis suutma kõigis neis orienteeruda. Pärast esimest koduõppenädalat tehti koolis küsitlus ja just see rakenduste-keskkondade ohtrus ja suutmatus neis orienteeruda oli suurim probleem, mis välja toodi. Ma usun, et gümnasistid saavad üldiselt hakkama, aga põhikoolis võib noorematel õpilastel küll raske olla.“
Kohanema peavad ka lapsevanemad Kadri-Anni isa, Levira pilveteenuste süsteemiadministraator Ago Väärsi märgib, et kõrvalt vaadates paistab koduõppe tehniline pool tütre klassis tõepoolest hästi toimivat, eriti kui mõelda, et ettevalmistusteks aega ju suurt polnud. „Rakendused tuli kiiruga kasutusele võtta, kõik ei toimi laitmatult, ilmselt pole ka õpetajate digioskused ühesugused – seda arvestades on läinud ehk isegi üle ootuste hästi. Muidugi oleks hea, kui iga kool lepiks oma e-õppe kanalid kokku. Digiõppeks on võimalusi ju tohutult, oleks siiski mõistlik korraldada asjad nii, et õpilastel poleks vaja kasutada kümmet eri keskkonda,“ ütleb ta. „Ju see loksub ajapikku paika, eks praegu ole kõik uues olukorras, nii õpilased kui ka õpetajad, aga ka vanemad, kellest nii mõnigi on ka ise nüüd kodukontorisse sunnitud. Isegi kui laps on juba nii suur, et saab oma kooliasjadega ise hakkama, siis ainuüksi see, et nädalast nädalasse tuleb kõige muu kõrvalt kolm korda päevas süüa teha, on paljudes peredes midagi täiesti uut – ja vahel võib see olla paras peavalu. Liiga lihtne pole kellelgi, aga toime tullakse.“ Mõni plusski on paari koduõppenädalaga ilmsiks tulnud. „Hea meel on näha, et tütar tajub enda rolli ja vastutust ning suudab ise oma asjad järje peal hoida, ise sobiva tempo valida, et õpetajate antud tähtaegadest kinni pidada,“ tõdeb isa. „See, et iseseisvat tegutsemist on praegu olude sunnil varasemast märksa rohkem, on tegelikult ju hea ettevalmistus kõrgkooliks.“
Algklassides omad mured „Meil ei ole siiani õnneks midagi ülesaamatult keerulist ette tulnud, õpetajal on kõik hästi läbi mõeldud,“ ütleb Kadrina keskkooli 1.b klassis õppivate pp kaksikute Miku ja Siimu ema Anna-Liisa Mets. „Olen siit-sealt lu-genud, et mõni õpetaja ta-hab iga tunni iga töö koh-ta tagasisidet ja kontrol-li, vanematel ja lastell läheb kogu selle asja-ajamise peale tohutultt aega. Hädas on niii need vanemad, kess ise kodukontoriss oma töö tehtud d peavad saama,
Kadri-Ann Väärsi
Tänavu tuleb tõepoolest so
ogu Erak
kui ka need, kes lapsi tööpäeva jooksul vaid telefoni teel saavad juhendada. Sellega võrreldes on meie õpetaja minu meelest kõik väga arukalt korraldanud: pidevat tagasisidet ta ei nõua, küll aga on paar korda nädalas hindeline test, mis annab ülevaate, mis ja kuidas on omandatud.“ Üllatusi koduõpe siiski pakub. Näiteks on selgunud, et ühel poistest kipub kodus tähelepanu hajuma, ta keskendub palju halvemini kui koolis. „Kui nad hinnatavaid teste teevad, siis pean kõrvalt jälgima, et ta ikka süveneks ja töökorraldusi loeks. Koolis saab ta selle ilma kõrvalise
sunnita tehtud, kodus sageli mitte,“ räägib ema. „Kui ta siis mõne vale vastuse valib, on muidugi väga raske ennast tagasi hoida, et teda mitte parandada – selge ju, et seda ma teha ei tohi. Vahel mõtlen ka, kas ja kui palju nad 1. klassi õppekavast selle koduõppe-ajaga maha jäävad ja kas sellega arvestatakse edaspidi. Näiteks kui tuleb uus materjal, siis ei oska alati otsustada, kui palju peaksin sinna ise juurde rääkima ja selgitama – õpetaja seda tunnis ju ilmselt teeks. Aga muidugi saan alati õpetajaga nõu pidada. Üldiselt ei ole meil siiski kurta midagi, kõik sujub.“
„No päris halb ei ole, aga MIKK METS, Kadrina keskkooli 1.b klass (vasakul): „Selle kodus õppimisega on enam-vähem, no päris halb ei ole, aga väga hea ka ei ole, vahel ikka tahaks kooli minna küll. Kõige rohkem teistmoodi on see, et oma klassiruumi ei ole. Meil on kodus hästi suur söögilaud, selle taga me nüüd siis õpime. Uus on see ka, et olen õppinud e-kooli kasutama arvutis. Seda ma veel ei tea, kuidas sinna sisse minna, aga kui juba lahti on, siis seal on sedasi, et on tabel ja päevad esmaspäevast reedeni, nende all on meie tunnid. Tuleb esimese tunni peale vajutada ja siis tuleb kõik, mis õppida on jäetud. Sealt siis vaatame, emme ka aitab vahel. Kahju on sellest, et muidu oli meil esmaspäeviti robootikaring, mis mulle väga meeldis, ja kolmapäeviti raamatusõprade ring. Nüüd pole ju neid ka, sellest on kahju.“
Esmaspäev, 30. märts 2020
Koolitus 3 Vida Press
Koduõpe kasvatab lastes iseseisvust ja vastutustunnet Siiri Padar
JOANA JÕGELA, Hugo Treffneri gümnaasiumi keemiaõpetaja: „Kui 13. märtsil ilmusid koolimaja seintele sildid, et koolimaja läheb kinni, pidime silmitsi seisma uue reaalsusega. Tunnistan ausalt: minu esimene emotsioon oli paanika. Peas keerlesid küsimused: mida ma nüüd teen? Kuidas praktilised tööd tehtud saavad? Mis saab kontrolltööde ja perioodihinnetega? Nädalaga olid esimesed kogemused käes. Tegelikult on tänapäeval ikka ääretult lihtne distantsõpet korraldada, meil on nii palju kanaleid, rakendusi ja vidinaid, mille kaudu õpilasi õppima innustada. Minu üks lemmiktöövahendeid oli juba enne eriolukorda Moodle’i keskkond, kuhu saab mugavalt üles laadida õppevideoid. Varem oli mul alati keegi videote tegemise juures abiks, aga nüüd tuli kõigega ise hakkama saada. Kasutan vabavaraprogrammi Screenrec, mis lihtsalt salvestab arvutiekraani pildi koos heliga. Seega teen kõigepealt vastava teema slaidid valmis, siis räägin slaididele jutu juurde ja nii ongi juba videoga ühel pool. Vahepeal monteerin sinna vahele mõne huvitava katse, sest keemias katseteta siiski ei saa. Valmis video laen üles ja õpilased saavad selle Moodle’i keskkonnast kätte. Sinna panen üles ka materjale ülesannete lahenduskäikudega ning teadmisi kontrollivaid teste. Peale Moodle’i kasutan ka Learningappsi keskkonda, igapäevakonsultatsioonidel on abiks Skype. Konsultatsioonid on väiksemates rühmades, korraga 10–15 õpilast, et kõik murekohad põhjalikult läbi arutada ja ka lihtsalt omavahel suhelda. See on õpetajatöö üks kõige lahedamaid külgi, et iga päev – praeguses olukorras isegi iga tund – arenen, õpin midagi uut, leiutan, otsin lahendusi, põrun ja otsin uue lahenduse, aga ma tean, et lõpuks saan ikka hakkama!“ Erakogu
koolikevad ootuks teisiti täitsa teistmoodi, parem oleks ikka koolis käia!“ Erakogu
SIIM METS, Kadrina keskkooli 1.b klass (paremal): „Parem oleks ikka koolis käia, mõne asjaga on kodus keeruline. Ükskord matemaatikaülesannetega emme kutsus juba issi ka appi, mina teadsin küll algusest peale, kuidas tegema peab, sest me koolis oleme kogu aeg nii teinud, aga nad ei uskunud mind. Kodus on jälle selle poolest parem, et koolis kui vahetund algab, siis kõik tormavad ukse poole ja nagu ühe sammu on klassist välja saanud, hakkavad täiest kõrist karjuma. Meil on kodus ka vahetund, hästi pikk. Nii pikk, et selle sees on söögivahetund ka ja siis on ikka veel natuke lihtsalt vahetundi. Õues saab ka rohkem olla. Aga sõpru tahaks näha, eriti Robinit, kellele ei saanud isegi head aega öelda, sest kui viimast päeva koolis olime, siis tema oli tuulerõugetes. Nüüd ei teagi, millal näeme.“
MAARJA- LIISA VOKKSEPP, Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja: „Suures plaanis on praegune koduõpe üks suur funktsionaalse lugemise ja ajaplaneerimise õppus, aga eelkõige õppima õppimine. Usun, et kriisiolukord õpetab meile seda, kuidas kasutada tehnoloogiat veelgi eesmärgipärasemalt, aga eelkõige seda, et igal inimesel, klassikaaslasel, koolikaaslasel, õpetajal, teistel koolitöötajatel on hindamatu väärtus. Esimesele e-koolipäevale vastu minnes tundsin end kui part tormise ilmaga vees: väljast üsnagi rahulik, aga jalad siplevad vee all ja vesi peksab igasse suunda. Hommikul kell pool kaheksa alanud koolipäevad kestsid esialgu pikalt: esimesel päeval sai arvuti kinni kell 22.38, järgmisel päeval tund aega varem – progress! Esimese nädalaga said süsteemid e-õppe toimimiseks enam-vähem loodud, aga tagasisidestamata tööde hulk kasvas, kogu aeg käis justkui metsapõlengu kustutamine, kohati tuli leiutada jalgratast. Online-testide keskkonnad, iseseisva õppimise äpid, Google Drive ja muud keskkonnad on juba saanud hariduse tavapäraseks osaks ja valikut jagub. Harjutus- ja kontrolltöödes kasutan peamiselt Socrative’i keskkonda, aeg-ajalt teevad lapsed kirjalikke töid ja ettekandeid Google Drive’is, minu ellu on lisandunud Google Classroom, Hangouts ja Meet. Ülearu lihtne ei ole – aga õpetajad hoiavad kokku: jagavad üksteisele materjale ja nippe, tulevad virtuaalmaailma vahendusel appi, kui keegi hätta jääb. Mulle väga meeldib see, kuidas praegune olukord on meie õpetajaid veelgi liitnud. Ma ausalt ei tea, kuidas ma hakkama saaks, kui poleks nii palju virtuaalseid õlgu, mille najale oma pea vahetevahel toetada. Ma arvan, et nii mõnigi ei taha pärast seda perioodi õppetöös arvutit näha, vaid lihtsalt külg külje kõrval klassikaaslasega rääkida, naerda, tajuda ühtsustunnet klassiruumis. Ehk on taas kooli minnes ka rohkem koolirõõmu.“ Siiri Padar
ILONA SÄÄLIK, Tallinna teeninduskooli üldainete juhtivõpetaja ja soome keele õpetaja: „Olen töötanud haridustehnoloogina ja olnud e-õppe keskkonna Moodle koolitaja, teinud eõppe koolitusi õpetajatele – e-õppe entusiast juba üle kümne aasta. Alati on olnud õpetajaid, keda olen pidanud koolitustele meelitama ja veenma, et digioskusi on vaja igal õpetajal. Koolijuhid ja õppetöö eest vastutavad juhid on olnud küll näiliselt e-õppe poolt, aga tegelikku praktikat ja võimalusi selle rakendamiseks pole loodud. Kõik on olnud justkui õpetaja harrastus või hobi. Nüüd oleme hädas õppijate väheste e-õpioskuste ja õpetajate suutmatusega. Praegu ruulivad need õpetajad, kes on teinud eeltööd, ennast koolitanud, kellel on e-õppematerjalid ja lemmikdigikeskkonnad. Teised kahjuks on segaduses, tööga ülekoormatud ja stressis. Tahaks öelda, et mida ma siis rääkisin, aga tegelikult tuleb mõelda, kuidas õpetajat paremini toetada. Õpetaja on oma töös küllaltki autonoomne, talle on antud vabadus valida meetodeid ja viise. Aga kui on ainult algteadmised mingist teemast, siis ei pruugi olla oskust valida. Me peaksime aitama seada piire ja olema üksteisele toeks. Ma olen kindel, et kogu õppimine e-õppes ei ole efektiivne, aga meie ülesanne õpetajatena on oma õppijatele digioskusi õpetada, et saada hakkama muutuvas maailmas. Praeguse sundarengu ajaga oleme ära teinud rohkem kui varem mitme aastaga. Minu suur soov on, et me ei jääks siia pidama ja et me eriolukorra lõppedes ei langeks taas mugavustsooni. Eesti õpetaja kohaneb õnneks kiiresti ja saab hakkama.“
Esmaspäev, 30. märts 2020
4 Koolitus
Emad-isad, rääkige lastega! Politseinikud, kes oma igapäevatöös teevad kõik, et tagada avalik kord ja kindlustada valitsuse seatud piirangute järgimine, paluvad kõigil lapsevanematel võtta aega ja rääkida oma lastega praegu riigis toimuvast ja eriolukorra kehtestamise põhjustest. Selgitage rohkem viiruse ohtlikkust eakamatele – ohus on ju ka laste vanaemad-vanaisad. Noored ei tunneta viiruses erilist ohtu endale ega oska kahjuks mõelda ka sellele, et meist igaühe valikud mõjutavad ka kõiki teisi inimesi meie ümber. Praeguses keerulises olukorras tuleks teha selgitustööd ja neid teemasid iga päev laste ja noortega arutada. Püsides kodus, vältides kogunemisi sõpradega ja arvestades teistega, saab igaüks anda oma panuse, et kaitsta haavatavamaid. Püüdke leida perega koduseid tegevusi ja liikuge üheskoos värskes õhus, aga ärge lubage noortel kusagil kambakesi koguneda. Iga lapsevanem peaks praegu olema eriti hästi kursis, kus ja kellega tema laps aega veedab. Et igasugune kogunemine on eriolukorra tõttu keelatud, siis kontrollib politsei sagedamini ka võimalikke kogunemiskohti. Allikas: Tallinna Kesklinna politseijaoskond
TÄHTSAMAD TELEFONINUMBRID z 11 6111 – lasteabi telefon z 1247 – käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes z 1220 – perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid z 112 – hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks
Kui peres on lapsi rohkem kui üks, tuleb vanematel mõelda ka sellele, kuidas mahutada oma päevakavva mõni tegevus ka igaühega neist eraldi. Veerandtundki on parem
MEISTRITE KOOL
ILUKOOL ÄRIKOOL TOIDUKOOL TURISMIKOOL EHITUSKOOL
ASTU EDASI! KODUST TA A L AHKUM KÜSI JULGESTI! Anname head nõu!
TEHNIKAKOOL IT-AKADEEMIA
AVATUD E-VASTUVÕTT: www.khk.ee/sisseastumine
Tartu KHK Nõuandja
7361 863 või 7361 859
sisseastumine@khk.ee
Esmaspäev, 30. märts 2020
Koolitus 5 Vida Press
Lapsed vajavad abi ka vaba aja sisustamisel IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Koduõppele jäämine on paljude koolilaste senise igapäevarutiini pea peale pööranud – see on aga viga, ütlevad psühholoogid. Ka kodus tuleks lastele kujundada kindel päevakava, nii sujuvad asjad märksa paremini. Uutes oludes tuleb õppida kõigil, nii lastel kui ka vanematel.
kui mitte midagi.
Enne koduõppele jäämist oli laste päevakava üsna rutiinne: päeva esimene pool möödus koolis, kus õppetöö vaheldus puhkust võimaldavate vahetundide ja kindlal kellaajal lõunasöögiga. Koolipäevale järgnesid trennid ja huviringid, kusagile mahutati sõpradega ajaveetmine ja meelelahutus. Nüüd on lapsed juba kaks nädalat veetnud suurema osa ajast kodus kas kogu perega, kui ka vanemad teevad tööd kodukontorist, või päris omapäi. Nii ühel kui ka teisel juhul tuleb lapsele koostada päevakava, soovitavad Rajaleidja psühholoogid. Oleks hea, kui kava järgiks võimalikult täpselt
varasemat rutiini ning näeks kindlal ajal ette nii õppimise, vaba aja kui ka kodused kohustused. Vajadusel võite koos lapsega välja mõelda ka motivatsioonisüsteemi ja muuta päevakava järgimise mängulisemaks.
Mõistlikult sisustatud päev Alati tuleks päevakava koostada koos lapsega, võttes arvesse ka tema ettepanekuid ja soove, ning leppida kokku, kuidas hakkavad vanemad selle järgimist kontrollima. Näiteks kui ema-isa on päeval tööl ja laps peab iseseisvalt hakkama saama, võiksid vanemad talle iga uue päevakavapunkti alguskellaajal helistada, et küsida, kuidas eelmine tegevus läks ja tuletada meelde järgmise algust. On oht, et omapäi olles veedavad lapsed terve pika päeva internetis videomänge mängides või filme vaadates. Et kodune aeg mõistlikumal viisil täidetud saaks, tuleb emal-isal teadlikult aidata lapsele tegevusi otsida ja sõlmida temaga kokkuleppeid päeva sisustavate tegevuste asjus. Kui aga ka vanemad teevad praegu kaugtööd ja kõik on päe-
Päevakava koostades
z Pange kindlasti kirja, millal ja kui pikalt on lapsel lubatud vaba ekraaniaega veeta. z Võite lapsele soovitada näiteks treeningvideoid, videoloenguid, aju treenivaid mänge ja muud harivat, mida internetis vabal ajal teha. z Ise kodus olles kaasake lapsed kodu koristamisse ja toidu valmistamisse. z Leidke lapsele eakohane juturaamat ja leppige kokku, mitu lehekülge ta iga päev loeb. Õhtul arutlege koos lapsega loetu üle, lugege talle ette mõned leheküljed samast raamatust – või laske hoopis lapsel endale ette lugeda. z Kavandage ka ühine värskes õhus viibimise aeg. Vältige avalikke ja rahvarohkeid kohti, leidke võimalusi sõita mere äärde, metsa või mujale loodusesse - kõrvalisi paiku pole keeruline leida. z Otsige kappidest üles kõik unustatud lauamängud ja veetke ühiselt aega. z Ärge unustage, et iga laps vajab oma vanemate tähelepanu – ka teismelised, kes seda alati ise ei küsi. Kuulake oma lapsi, leidke aega nendega rääkida, maailma asju arutada ja neid vajadusel rahustada. Allikas: Innove/Rajaleidja
vad läbi kodus, võiks pere koostada ühise päevakava. Niisugust kõigile pereliikmetele mõeldud kindlate tegevustega päevakava koostades näitavad lapsevanemad lastele muu hulgas, et ka täiskasvanud inimese elus on kindlalt paika pandud toimingud ja et niisugune päevakava mitte ei piira ega kammitse, vaid aitab argielu lihtsustada ja päeva organiseerida. Üheskoos kok-
ku pandud päevaplaan peab arvestama kõigi asjaosaliste kohustusi, soove ja vajadusi.
Kaasa lapsed kodutöödesse Kohustuste poolelt ei peaks laste osa piirduma vaid koolitöödega. Kindlasti tasub üle vaadata kõik kodutööd, milles lapsed saaksid kaasa lüüa. Suuremas peres võiks need kokku-
lepped päevade peale jagada ja päevakavas täpselt kirja panna, et hiljem ei tekiks asjatuid nääklusi ja vaidlusi, kes katab ja kes koristab laua, kes peseb nõud või paneb need nõudepesumasinasse, kes selle tühjendab või pesu kuivama paneb, kes millal lemmikloomale süüa annab või koeraga jalutama läheb. Pere praktilises igapäevaelus saab osaleda väikelapski, tuleb vaid anda talle jõukohased ülesanded. Varakult tasub lapsed kaasata ka köögiaskeldustesse. Kokkamine ja koristamine arendavad väikelapse peen- ja üldmotoorikat, areneb kõne ja sõnavara. Koos süüa tehes vesteldakse tavaliselt palju ja kui selliste ühiste kokkamistega maast madalast harjunud laps on jõudnud teismeikka, saab temaga just köögis askeldades sujuvalt ära rääkida kõik jutud, ka sellistel teemadel, mis muudes tingimustes tõrke võiksid tekitada. Mõistagi hakkavad köögis askeldavale lapsele justkui iseenesest külge ka kokkamistarkused ja õige pea saavad vanemad mõne toidukorra ettevalmistamise juba järeltulijate hooleks jätta – tuleb neid lihtsalt usaldada.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2020/2021 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTEL VALDKONDADEL
Esmaspäev, 30. märts 2020
6 Koolitus
Kriisist läbitulek nõuab osku
Ilm
Meile on seatud liikumispiirangud. Me ei saa kontorisse tööle minna. Me ei saa lastega mänguplatsile minna. Olümpiamängud ja kõik muud võistlused on edasi lükatud. Suure osa harrastuste-hobidega ei saa tegelda. Ja päris paljudel pole enam tööd – kõike ei saa ju kaugtööna teha. Piirangud, tegevusetus, võimaluste ja sihi kadumine, olemise tähtsusetus – pehmelt öeldes võib see ajudele hakata. Millest abi loota? RAIMO ÜLAVERE
koolitaja
Olukorras, kus meie valikud ja võimalused näivad muutuvat järjest ahtamaks, kerkib pinge ja stressi tingimustega toimetulekuks üha olulisemale kohale võimsaim vahend – oskus juhtida oma tähelepanu. Kontroll meid ümbritseva keskkonna ümber on järsult ja oluliselt vähenenud, et mitte öelda kadunud. Ent kadunud pole meie kui inimeste tähtsaim töövahend – see, kuhu ja millele me oma tähelepanu viime. Sest seal, kus on tähelepanu, on ka energia. Muidugi on hea siinkohal veidi klišeelikult nentida, et pole mõtet rääkida sellest, mida me teha ei saa, rohkem tuleks rääkida sellest, mida teha saame – ja mõelda positiivselt. Kõik õige! Ainult et meie pea ei kipu nende soovituste järgi käituma. Miks? Ja mida siis teha? TÄHELEPANU MÕJU KONKURENTSITULT SUURIM. Tähelepanu on meie kõige olulisem
vahend pingeolukorras toime tulemiseks, selle mõju meie tegevusele ja selle tulemuslikkusele on konkurentsitult suurim. Kõik muu tuleb pärast seda. Rahulikel aegadel tundub meile, et tähelepanu keskendumise võime on erakordselt suur – piisab vaid tahtest. Ent ehkki see ei vasta tõele (ka rahuaegadel ei piisa ainult tahtmisest), siis pingeolukorras kahaneb meie võimekus tähelepanu keskendada hüppeliselt. See on meie suurim piiraja, ütleksid treenerid. TÖÖMÄLU VÕIMEKUS KUKUB KOLINAL. Kui keskkond meie ümber muutub järsult, kui tööd pole või kui see on radikaalselt teistsugune, kui ära on kadunud senine siht ja tähendus – siis saabub pinge. Meie töömälu – mõistuse, mis analüüsib olukorda ja teeb plaane – võimekus kukub kolinaga. Ahviaju – emotsioonidega tegelev keskus – võtab üha enam juhtimist üle. Töömälu kukkumist kiirendab see, kui proovime tä-
TÖÖPÄEV TÕHUSAMAKS: neli nippi Paljud töötavad praegu kodukontorites, kus segajaid on tavaliselt palju, seepärast on ehk õige aeg tuletada uuesti meelde koolitaja Tauri Tallermaa soovitatud nipid, mis peaksid aitama keskendumisvõimet tõsta. 1. EEMALDA SEGAJAD „Niipea, kui tuleb mingi uus asi, mõni heli, inimene või meil, tõmbab see automaatselt meie tähelepanu,“ selgitab Tauri Tallermaa, et tähelepanu on alati orienteeritud uudsusele. „Seetõttu tasub kõikvõimalikud segajad töö ajaks sulgeda.“ Selleks, et end kokku võtta ja millelegi keskenduda, tuleb luua võimalikult hea töökeskkond. Juba ainuüksi mobiiltelefoni lähedus segab keskendumist. Uuringud näitavad, et pole isegi vahet, kas see on sisse lülitatud või hääletu režiimi peal. Kõige tõhusamalt saab töötada siis, kui telefoni silmapiiril pole. Palju sõltub Tallermaa sõnul ka sellest, kui pakiline töö käsil on.
„Kui kahe tunni pärast tuleb koosolekul mõni kokkuvõte teha, siis inimene teab, et tal pole kuskile põgeneda ja suudab end paremini kokku võtta. Kui aju aga teab, et tuli pole veel takus, kipuvad ka mõtted lihtsamini rändama. 2. SEA EESMÄRK Sotsiaalmeedias surfamine pole iseenesest halb – kui leida näiteks Facebookist tööks vajalikku, siis on see eesmärgipärane, tõdeb Tallermaa. Oma tegevuse eesmärki tuleb endale aga pidevalt meelde tuletada. Miks mitte panna silt nägemisulatusse või kirjutada mõne aja tagant üles, mis peaks olema tegevuse lõpptulemus. „Mälu üks esmaseid probleeme on kiire unustamine. See tähendab, et peaksime hoidma kogu aeg oma eesmärki silme ees, sest muidu – eriti kui vahele tuli palju segajaid – ei pruugi inimene seda kahe tunni pärast enam mäletada. See on täiesti loomulik. 3. MILLELE KULUB TAHTEJÕUD? „Tahtejõud on nagu auto bensiinipaak – mida rohkem
gaasi vajutad, seda rohkem korraga kulutad ja seda vähem õhtuks järele jääb. Sestap tunneme millalgi, et enam ei jaksa pingutada. Samas suudab mõni inimene ka õhtul keskenduda, järelikult pole ta päeval oma tahtejõudu ära kulutanud,“ kinnitab Tallermaa, et tahtejõud on piiratud ressurss ja seda tuleb teadlikult jagada. „Hommikuks on tahtejõud taastunud ja päev võib jälle täis paagiga alata.“ 4. LEIA AEGA PUHATA „Kui sul on olnud neli koosolekut, siis pärast seda on väga raske vaimsele tööle keskenduda,“ rõhutab Tallermaa, et pärast pingutust tuleb leida aega taastumiseks. „Muidugi võib võtta erguteid ja kohvi, kuid see tähendab, et kulutame energiat rohkem, kui organism loomulikult toota suudab. Inimene on hämmastavalt vastupidav olend, ta võib mingi perioodi, võib-olla isegi mõne aasta, niimoodi hakkama saada, kuni ühel hetkel käib kõks! Inimene on üle töötanud!“ tuletab Tallermaa meelde, et kui kehal pole võimalik puhata, tekivad varem või hiljem probleemid. „Näiteks on täiesti terve inimene korraga haige, sest on ennast ära kulutanud. OHTULEHT.EE
Vida Press
Esmaspäev, 30. märts 2020
Koolitus 7 Aldo Luud
st tähelepanu juhtida
mar Saabas / Ekspress Meedia
helepanu jagada korraga mitme teema, mitme asja vahel. Kusjuures see kukkumine sarnaneb rohkem kaljult kukkumise kui lauge laskumisega Lamekalt (väljastpoolt Tallinna lugejatele: see on üks „mäeke“ Tallinnas Nõmme metsas).
AHVIAJU EI PÜSI OLEVIKUS. Suurim häda töömälu vähenemise ja ahviaju mõju kasvamisega on see, et viimane ei taha püsida olevikus, ei taha hoida tähelepanu sellel tegevusel, mis on parajasti käsil. Ahviajule meeldib pigem viia tähelepanu minevikku – kahetsemisele – või tulevikku – muretsemisele. Seal, kus on tähelepanu, seal on ka energia: see tähendab, et kui me vaatame tagasi ja kahetseme, siis leiame päris kindlasti minevikust asju, mida kahetseda, millega ennast piitsutada. Ka tuleviku pärast muretseda oskab igaüks. Sageli võtavad kahetsemine ja muretsemine vormi kahel moel: vaene mina ehk ohvri identiteet või paha inimene ehk keegi teine on süüdi. ISETÄITUVAD ENNUSTUSED. Neist kahest vormist kipuvad alguse saame negatiivsed isetäiViiruse levik on otsekoolitused pausile pannud, uusi teadmisi või tuge ja abi vajajail tasub otsida veebikoolitustest.
Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist
tuvad ennustused, emotsionaalse allakäigu spiraal. Meie keha ja pea lähevad sünkroonist välja ja me panustame vaid miinimumiga sellest, milleks oleksime tegelikult võimelised. Me hakkame tusatsema, turtsuma, mossitama, teistele nähvama, kättemaksu hauduma, muutume pahuraks tujurikkujaks. Seda näeme sageli laste pealt, ent me ise, täiskasvanud, teeme seda sagedamini kui ise arvame. Muidugi on see seisund pehmelt öeldes takistav, see võib viia tegevuse hangumiseni.
DUAALNE FOOKUS. Kuidas oma tähelepanu pingeolukorras juhtida? Uus-Meremaalt pärit spordipsühholoog Ceri Evans pakub välja järgmise mõtte. Alustuseks: kumb on tähtsam, kas teravdatud tähelepanu konkreetsele tegevusele või terviku, meeskonna, konteksti, keskkonna tähelepanu all hoidmine? Vastus on: mõlemad on tähtsad. Evans nimetab seda duaalseks fookuseks. Kui me ei suuda hoida tähelepanu konkreetsel tegevusel, siis me ei tee seda hästi. Kui me aga ei taju konteksti, siis võime teha küll hirmus hästi, aga tegevus võib olla selles olukorras täiesti vale. KUS MU TÄHELEPANU ON? Niisiis on võtmeküsimus: kus mu tähelepanu on? Ja vastus
peaks olema üks kahest: ma olen keskendunud konkreetsele tegevusele (kitsas fookus) või ma olen keskendunud konteksti tajumisele (lai fookus). Mõlemat korraga ei saa. Muuseas: lugeda tund-tunnilt uudiseid, kuidas Itaalias või Hispaanias kriis areneb või mis parajasti Facebookis toimub, ei ole lai fookus.
Oskus juhtida oma tähelepanu – see on võimsaim vahend tulla pinge ja stressiga toime olukorras, kus meie valikud ja võimalused näivad muutuvat järjest ahtamaks.
Need uudised ja jutud ei puuduta kuidagi konkreetse inimese, minu või sinu elu otseselt. Meie tähelepanu kipub aga suurema tõenäosusega olema seal, mida me näeme, mida vaatame. Mõistus – töömälu – on lineaarne (erinevalt ahviajust), ta suudab hoida tähelepanu all ühte asja korraga. Duaalne fookus eeldab seega korrapärast kitsa
fookuse ja laia fookuse vaheldumist. Võti on tähelepanu teadlikus liigutamises kitsa, tegevusele suunatud fookuse, ja laia, konteksti tajumisele suunatud fookuse vahel. Kuidas seda teha? PLAANIMINE – TÕHUSAIM ABIVAHEND. Esimene ja suurim abivahend on plaanimine. Päevaplaan, kindel päevarütm, tegevused kalendris (NB! Mitte to-do nimekiri, selle kipub elu praegu ümber lükkama). Iga päeva ja nädalat (pikemalt on praeguses olukorras ehk raske plaanida) tuleks alustada koosolekust iseendaga – mida ja millal ma täna teen. Kindlasti tuleb jälgida, et selles plaanis oleks sees nii aeg/tegevus konteksti kogumiseks kui ka kindel aeg, mille jooksul hoitakse tähelepanu konkreetsel tegevusel, olla selle juures täiega kohal. Kui vaja, tuleb plaanist jõuga kinni hoida, kui osutub vajalikuks, siis teha järgmiseks korraks/päevaks parem plaan. Tegevused peavad olema kalendris kirjas. Tähelepanu teadliku suunamise suurim vaenlane on usk, et piisab sellest, kui ma tahan. Pinge all vajame me kõik abivahendeid – alates kalendrist ja päevaplaanist kuni segajate, kellade-vilede ja pidevalt sisse pressiva uudistevoo tasalülitamiseni.
Lõpueksamid lükkuvad edasi Haridus- ja teadusministeerium otsustas, et seoses eriolukorraga lükatakse edasi gümnaasiumi lõpueksamite periood. Eriolukorras ei toimu ka keeletasemete eksamid, testid ja tasemetööd. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (pildil) märkis, et uute eksamiaegade määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega eksamitele häälestuda. „Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,“ sõnas Reps. Minister lisas, et distantsõpe jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, aga suure tõenäosusega aprilli lõpuni. Eksamite edasilükkamise peamine põhjus on eriolukorrast tulenev vajadus vältida avalikke kogunemisi ja piirata lähikontaktide arvu. Juhul, kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel. Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema. Allikas: Innove
Pärnu mnt. 57Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee
WWW.TPTLIVE.EE Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!
Dokumentide vastuvõtt alates 15. maist: põhikooli baasil 10. juulini keskkooli baasil 14. augustini sessioonõppesse 18. septembrini
Täiskasvanute tööalased täiendkoolitused Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Jõhvis
KONSULTATSIOONID JA MENTORLUS ARVUTIKOOLITUSED RAAMATUPIDAMINE
Tule e l a v e ä p o f in 15. mail
PERSONALITÖÖTAJA MÜÜGIESINDAJA ETTEVÕTLUSE KIIRKURSUS
NÄITAME SULLE, PIME MIDA ME SIIN Õ
MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON
Foto: Tiina Oja
IT-süsteemid • Automaatika • Sisetööde elektrik Telekommunikatsioon • Elektroonika Fotograafia • Teleoperaator Trükitehnoloogia • Multimeedia spetsialist (veebiarendaja) Tarkvaraarendaja • Visuaalmeedia spetsialist
E-ÕPPE KURSUSED PILVEKOOLIS
Andecus Koolituskeskus on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner
Esmaspäev, 30. märts 2020
8 Koolitus REKLAAMTEKST
Millist lisaväärtust annab täiskasvanute koolitaja kutse?
Ă•pinguid alustades mĂľtle NYDOLÂż NDWVLRRQLOH MD kutsetunnistusele
AUTOR: KAIRE VIIL RQ 7DOOLQQD 7HKQLND OLNRROL 9LUXPDD NROOHGüL NHHOWHNHVNXVH juhataja, omab täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutset ja oli valitud Aasta koolitajaks 2018
Veel paar aastat tagasi ei osanud ma vĂľtta seisukohta, kui koolituspartnerid pidevalt kĂźsisid, miks mul ikka veel pole täiskasvanute koolitaja kutset. Ma isegi ei vaevunud uurima, kuidas seda saab. Koolituste tellijate argument “riigihangetel osalemiseks oleks tarvisâ€? ei veennud mind sel ajal piisavalt. Ă•petasin oma lemmikteemadel edasi, kuni Ăźle-eelmisel suvel saabus mu postkasti teade, et mind on valitud aasta koolitajaks. 2018. aasta sĂźgisel tekkis mul tunne, et uus seisus kohustab taotlema ka täiskasvanute koolitaja ametijärku ning sattusin niiviisi Andrase kodulehele. Päriselt andragoogiks saamine tundus enesearenguks loomulik ja loogiline samm. Tutvunud eksami ning portfoolio täitmise juhenditega, hakkasin nende kirjutamiseks mĂľtteid koguma. Olen tagantjärele väga rahul, et mul oli vĂľimalus kutseeksamiks ettevalmistumise eneseanalßßs täita ning kĂľik teemad läbi kirjutada. Hästi oluline on enda jaoks lahti P}WHVWDGD HW W}VWDG RPD NYDOLÂż NVWVLRRQL LVHHQGD MDRNV QLQJ W}HSRROHVW VLVHPLVH PR tivatsiooni ajel (st ma tahan, mitte pean).
Kutseeksamiks ettevalmistumisel avastad palju uut Endast ja eksamikomisjonist lugu pidav koolitaja soovib enesearengu portfoolios endast parima anda. Sattusin justnimelt tänu täiskasvanute koolitaja kutseeksamiks ettevalmistumisele juhuslikult EPALE lehele ning jäin erinevaid materjale lugema palju kauemaks, kui esiti planeerisin. Ka nßßd on siia uudiseid lugema sattudes soov erinevate märksþnade teemal lisalugemist guugeldada. Soovitan koolitajatel, täiskasvanute gßmnaasiumide, kutsekoolide þpetajatel, huviklubide juhendajatel nßßd kevade hakul end korraks kokku vþtta ning andragoogi kutseeksam sooritada. Eksamiks ettevalmistumisel ning eneseanalßßsi portfoolio koostamisel avastate uusi tÜÜmeetodeid, lähenemisviise, pþnevat teoreetilist materjali, loete värske pilguga ßle haridusdokumendid, leiate teistmoodi praktilisi vþtteid, kuidas oma koolitused vþi tunnid nii enda kui þppijate jaoks tähenduslikumaks muuta. Portfoolio koostamine on tore vþimalus aeg iseenda jaoks maha vþtta ning jþuda järeldustele, mis on sulle koolitajaks olemisel tähtis ning kuidas edasi minna. Kindlasti avastad ja meenutad, kui palju oled juba saavutanud ning väärid tunnustamist. Eksam on väga kasulik umbes tunniajane vestlus andragoogika tippspetsialistidega sinu lemmikteemadel, milleks on ju täiskasvanute þpetamine ja kþik sellega seonduv.
Kutse omamine viib uute koolitusteemade ja -sihtgruppideni Peale eksami sooritamist hakkasin juba ise andragoogikakoolitusi juhendama ning täiskasvanuþppe teemalisi artikleid kirjutama. Olen täiskasvnuþppe ning hariduse arengusuundade pþhimþtteid þpetanud ettevþtete ning kutsekoolide praktikajuhendajatele. Sßgisel on täiskasvanud þppija nädal ning sel aastal arutasime TÕNi ajal Ida-Virumaa inimestega, millised on täiskasvanud ja eaka aju eelised teadmiste omandamisel. Praegu kþnetab mind väga neuroteadus (neuroscience) ning kui olen targemaks saanud, jagan teadmisi ka huvilistega. Andragoogi kutseeksamiks ettevalmistumine ja selle sooritamine teeb sinust usaldusväärse täiskasvanuharidust ning nßßdisaegseid þppemeetodeid tundva koolitaja. Vþta juba täna aega, et tutvuda täiskasvanu koolitaja kutse taotlemise tingimustega. Praegu on just paras hetk alustada eneseanalßßsi ning portfoolio kirjutamist. Selle esitamise tähtaeg on 1. aprill ning lisateave on Andrase kodulehel www.andras.ee ja Euroopa Täiskasvanuhariduse keskkonnas EPALE https://epale.ec.europa.eu/et/. Oma lemmiktegevustest ning saavutustest on ju kirjutada ja mþelda tore. Teravat sulge ning ärksaid mþtteid! 9lOMDDQGHV HVLWDWXG VLVX SHHJHOGDE YDLG DXWRULWH VHLVXNRKWL (XURRSD .RPLVMRQ HL YDVWXWD VHOOHV VLVDOGXYD WHDEH NDVXWDPLVH HHVW
Inimeste vaba liikumine, vþimalus tÜÜtada ja þppida just selles riigis, kus on tema jaoks sobivad tingimused ja vþimalusterohke karjääritee on muutunud meie jaoks iseenesest mþistetavateks. Seetþttu on tekkinud käega katsutav vajadus HULQHYDWHV ULLNLGHV RPDQGDWXG NYDOL¿ NDWVLRRQLGH Y}UGOHPLVHNV 6HOOH K}OEXVWD PLVHNV RQ ORRGXG (XURRSD NYDOL¿ NDWVLRRQLUDDPLVWLN (XURSHDQ 4XDOL¿ FDWLRQV Framework, EQF).
Raamistiku kaheksa taset vþimaldavad kirjeldada ennekþike inimese oskusi, mis ta on þppimise ja tÜÜtamise käigus omandanud. Ka Eestis on loodud riikOLN NYDOL¿ NDWVLRRQLUDDPLVWLN (.5 NXV RQ VDPXWL NDKHNVD WDVHW (.5L  OGLVHG WDVHPHNLUMHOGXVHG RQ (4) WDVHPHNLUMHOGXVWHJD LGHQWVHG NYDOL¿ NDWVLRRQLW  SLGH MDRNV  OGKDULGXV NXWVHKDULGXV N}UJKDULGXV MD NXWVHNYDOL¿ NDWVLRRQLG RQ WDVH mekirjeldusi täpsustatud. Eesti kutsetunnistusele märgitud EKRi ja EQFi tasemenumber on alati sama, sobiva taseme määramisel on sealjuures aluseks þppekava þpiväljundid ja kompetentsipþhised tasemekirjeldused. Kutsed paigutuvad EKRi tasemetele ßldjoontes vastavalt positsioonile tÜÜl. Teise kuni viienda taseme moodustavad oskustÜÜtajad, käsitÜÜlised, seadme- ja masinoperaatorid. Viienda ja kuuenda taseme saavutavad keskastmejuhid ja spetsialistid. Kolm kþrgeimat taset kuuluvad juhtidele, tippjuhtidele ja tippspetsialistidele.
Alates 2012. aastast märgitakse Euroopas välja antud haridus- ja kutsetunnistustele EQFi tase. See hþlbustab edasi þppimist vþi tÜÜtamist mþnes teises Euroopa riigis, sest tÜÜandja saab vþrrelda, missugused on kandideerijate oskused. Ka Eesti tÜÜandjad väärtustavad ßha enam kutsetunnistusega tÜÜtajat ja mþne eriala puhul ilma kutsetunnistuseta tÜÜtada ei saa.
Kui alustad þpinguid kþrg- vþi kutsekoolis, on igati kasulik selgeks teha, misVXJXVH NYDOL¿ NDWVLRRQL VD }SLQJXWH O}SXNV RPDQGDG MD NDV VDDG NRRV NRROL O}SX tunnistusega ka kutse vþi tuleb kutset eraldi taotleda. Selleks, et teada saada, millised oskused omandad ja millist tÜÜd saad tegema hakata, loe oma eriala þppekava þpiväljundeid ja þppekavaga seotud kutsestandardit. Kutsestandardist leiad nii tÜÜ kirjelduse kui tÜÜtamiseks vajalikud kompetentsid.
Kþik kutsestandardid ja väljastatud kutsed on leitavad kutseregistrist: www.kutseregiter.ee. Igal kutsetunnistuse omanikul on vþimalik alla laadida ka kutsetunnistuse lisa eesti vþi inglise keeles, et oma oskusi tulevasele tÜÜandjale paremini tutvustada. /LVDLQIRW NXWVHV VWHHPL MD NYDOL¿ NDWVLRRQLUDDPLVWLN NRKWD OHLDG .XWVHNRMD kodulehelt kutsekoda.ee vþi Europassi kodulehelt europass.ee.
Kaasrahastanud Euroopa Liit