Koolitus märts 2021

EHITUSEKSPERDID HAKKAVAD KUTSEÕPET TURGUTAMA MÄRKA KAUGTÖÖ OHTE, KASUTA EELISEID ÄRA JÄÄ KOOLI HILJAKS PÜSI KIIREL AJAL TERVE Erakogu

„Õpin, sest tahan rikastada oma elu, olla oma töös targem ja tõenduspõhisem.“ Karin Hanga, töötukassa metoodik ja koolitaja, viie lapse ema, sai hiljuti sotsiaaltöös doktorikraadi – ja õpib juba jälle

Koolitus Teisipäev, 23. märts 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 23. märts 2021

2 Koolitus

Priit Simson

Ehituseksperdid hakkavad koos kutsekoolidega turgutama valdkonna kutseõpet IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ehitusvaldkonna tööandjate poolt vaadates on kutseõppes probleemid viimastel aastatel üha süvenenud. Nüüd ühendavad ehituseksperdid ja kolm kutsekooli omavahel jõu, et anda ehitusvaldkonna praktikasüsteemile uus kvaliteet.

Tööturu-uuringutele tuginedes vajab ehitussektor Eestis ainuüksi vanuse tõttu töö lõpetavate oskustööliste asendamiseks vähemalt 700–800 uut töötajat aastas. Viimastel aastatel on kutsekoolides ehitustöölise kutsekvalifikatsiooni omandanud 400–500 kutseõppijat aastas. Katkestajate osa on ehituserialadel suur, ka ei plaani suur osa täiskasvanuna õppima asunuist sel erialal tööle hakata – nad omandavad selle huviharidusena.

Kutseõpe ei vasta tööturu vajadustele Tööturu vajadustega võrreldes on kutseõpe ehitusvaldkon-

na õppekavade lõikes järjest ebaproportsionaalsem, tõdeb Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson. Tema sõnul pole ehituseriala õppurite praktika alati neile parimaid võimalusi taganud, sest praktikakohti napib.

Tihti tuleb ette, et kutseõppija küll leiab endale praktikakoha, hiljem aga selgub, et erialale vastavat praktikat ta seal teha ei saanudki – kas ei tegutse ettevõte selles segmendis või ei tehtud praktika toimumise ajal ehitusobjektil seda liiki töid.

Näiteks võib juhtuda, et müürsepaks õppijal ei õnnestu praktika ajal kordagi müüri laduda, sest objekt on parasjagu hoopis teises järgus: ehitatakse kipsvaheseinu, tehakse transpordija koristustöid vmt. Neis kaasa lüües võib kutseõppur omandada küll tööharjumuse, kuid vajalikke erialaoskusi ta sealt ei saagi.

Ehitusvaldkonna praktikasüsteemi arendama asuva projekti eesmärk on anda sektori spetsialistidele parem tunnetus ehitusvaldkonna kutsehariduse õppekorraldusest ja selles peituvatest võimalustest

Aldo Luud

tööturu vajadusi silmas pidades ning tagada kutseõppijatele ehitusobjektidel sisupõhine ja nõuetekohane õppepraktika ning realistlik tunnetus ehitusplatsil toimuvast. Soovitakse tugevdada koostööd ehitusõpet pakkuvate kutsekoolide ja valdkonna tööandjate vahel, ühtlustada praktikakorraldust eri kutseõppeasutustes ja tõsta väljaõppe kvaliteeti.

Praktikud kaasatakse õppetöösse Oluline muudatus varasemaga võrreldes on see, et ehitusvaldkonna praktikud kaasatakse õppetöösse juba õpingute käigus. Piloodina alustatakse 10 tippspetsialistiga, kellest igaüks annab koolis loenguid või teeb praktikume vähemalt nelja tunni ulatuses. „Kutseõppeasutuste ees seisavad üha keerukamad väljakutsed, kuidas vastata ühelt poolt õppijate ootustele, teisalt töömaailma vajadustele. Meil on siiralt hea meel teha koostööd Tallinna ehituskooli, IdaViru kutsehariduskeskuse, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Tööandjate Keskliiduga selleks, et

parandada praktilise õppe kvaliteeti,“ ütles koostööprojekti koordineeriva Tartu kutseharidusekeskuse direktor Raini Jõks. „Tahame arendada kutseõpetaja professionaalsust, paremini ette valmistada ettevõtte juhendajaid, luua praktika dokumendivaba seiresüsteem ja parandada koostööd nii ehitusettevõtete kui ka koolide vahel.

Loodame suurendada tööandjate aktiivset koostööd kutse-

koolidega. Vorme selleks on erinevaid – alates praktikakoha pakkumisest kuni külalislektorina esinemiseni. Samuti on oluline anda koolidele asjalikku tagasisidet, mis on tööandja poolt vaadatuna väljaõppes vaja muuta,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu (ETKL) haridusnõunik Anneli Entson. „Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) soovib projekti partnerina anda sektori spetsialistide-

le parema tunnetuse ehitusvaldkonna kutsehariduse õppekorraldusest ja selles peituvatest võimalustest, pidades silmas tööturu vajadusi. Samas tahame tagada kutseõppuritele ehitusobjektidel sisupõhise ja nõuetekohase õppepraktika ning realistliku tunnetuse ehitusplatsil toimuvast,“ ütles liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

Projekt „Ehitusvaldkonna praktikasüsteemi arendamine“ algas tänavu 1. veebruaril ja kestab tuleva aasta 30. juunini.

Selle raames töötatakse välja uued praktikavormid ja piloteeritakse neid kolme kooli ja EEELi koostöös. Koolitatakse välja sada praktikajuhendajat, kes on ametis nii koolides kui ka ettevõtetes.

Selleks, et ka koolipoolsete juhendajate teadmised ei jääks pelgalt teoreetiliseks, saavad 15 õpetajat võimaluse stažeerida ehitusettevõtetes. Võrgustiku tugevdamiseks ja ehitusettevõtjatega koostöö tõhustamiseks tehakse õppekäike eri ehitusobjektidele.

Praktikasüsteemi arendustegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond 65 870 euroga.

OSKA ERIUURING: koroonakriisis on plahvatuslikult kasvanud vajadus täienduskoolituste järele Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA, mis koostab Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes, korraldas Covid-19 eriuuringu.

Eriuuringuga hinnati, mil määral mõjutavad koroonakriisi põhjustatud muutused ühiskonnas ja majanduses Eesti tööturgu ja sellest tulenevalt tööjõu ja -oskuste vajadust eri tegevusaladel. Välja selgitati ka olulisemad koolitusvajadused, et anda infot täiendusja ümberõppe kavandamiseks.

Tööhõive ka edaspidi languses 2020. aasta juunist novembrini läbi viidud uuringus vaadeldi Covid-19 põhjustatud muutuste mõju tööturu trendidele nii lühiajalises (1–2 aastat) kui ka kesk-

red: teenindus, majutus, toitlustus, turism. Neis valdkondades pole oodata tööhõive kiiret taastumist.

Noorte tulevast tööelu võib mõjutada ka see, et distantsõpe ei võimalda neil omandada oskusi parimal tasemel.

Tööhõive langus võib oodata ka vanemaealisi, sest digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab kohanemisvõimet ja kiiret täiendusõpet.

Töötajate arv kasvas IKT ja finantsvaldkonnas, tervishoius, sotsiaalhoolekandes, avalikus halduses ja hariduses.

Pakutavad koolitusvõimalused tasub ära kasutada – kunagi ei tea, millistest oskustest-teadmistest võib järgmisele töökohale kandideerides kasu olla. Vida Press pikas (kuni 10 aastat) vaates.

Covid-19 kriis on tööhõivet oluliselt vähendanud: võrreldes aasta varasemaga töötas 2020. aasta III kvartalis 25 000 inimest

vähem. Tänavu võib tööpuudus kasvada, hõive langust võib oodata ehituses ja tööstuses.

Palju töökohti kadus valdkondades, kus töötavad eelkõige noo-

Töötu pole valmis ametit vahetama Viiruskriis on kaasa toonud plahvatuslikult kasvanud vajaduse täienduskoolituste järele. Juurde oli vaja õppida digitehnoloogia, riskijuhtimise ja -analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhti-

mis-, kommunikatsiooni- ja koostööoskusi, oluliseks on muutunud teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest.

Kriis on hoogustanud tööülesannete mitmekesistumist ja nõudnud töötajatelt suuremat valmisolekut täita senisest erinevaid tööülesandeid. Senisest enam pakuti töötajatele ka organisatsioonisisest ümberõpet. Lähitulevikus lähevad hinda keskkonnateadlikule majandamisele üleminekuks vajalikud oskused.

Paljudes valdkondades – tööstus, IKT-sektor, põllumajandus, sotsiaalvaldkond, tervishoid ja haridus – on jätkuvalt raske töötajaid leida. Töötud ei ole tihti valmis vahetama ametiala ja töövaldkonda, olgu siis psühholoogilistel, elukoha, sissetuleku või mainega seotud põhjustel.

Tööstuses tööle asumiseks va-

jalikku tehnilist väljaõpet korraldada on aeganõudev ja kulukas. Üheks suuremaks proovikiviks saab tõenäoliselt ümberõppe pakkumine põlevkivienergeetika vallas töötajaile.

Täienduskoolitusi hädasti vaja Majutus-, toitlustus-, turismi- ja teenindussektori töötajatele võiks sobida ümberõpe nt sotsiaal-, tervishoiu- ja kinnisvaravaldkonnas töötamiseks, loovisikud võiksid kaaluda oma erialal õpetaja või koolitajana tegutsemist. Teenindussektori töötajatele võiks sobida ümberõpe teiste valdkondade klienditoeks, spaateenindajatele hooldustöötajateks, raamatupidajad saaksid ümberõppe toel liikuda IKT-sektorisse. Igal juhul tasub olla ümberõppeks valmis ja avanevaid võimalusi ära kasutada.

KRISTJAN ARRAS

Teisipäev, 23. märts 2021

Koolitus 3

2021/2022 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel

Põhikooli baasil (3 a.)

Roboti operaator Mehhatroonik Sõiduautotehnik Autoplekksepp Arvjuthtimisega (CNC) metallilõikepinkide operaator Klienditeenindaja kaubanduses Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kergete rõivaste rätsep Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemidenooremspetsialist Logistiku abi

A G

E D A L e A e I k.

R E .tth U w V T w TU w

Suvine vastuvõtt alates 07.06.2021

Keskkooli baasil Automaaler Autoplekksepp * Sõiduautodiagnostik (jätkuõpe) Sõiduautotehnik * Mehhatroonik * Roboti operaator * Robotitehnik (jätkuõpe) * Külmamehhaanik * Külmatehnika paigaldusjuht (jätkuõpe) * CNC lehtmetalli töötlemispinkide operaator * CNC freespingi operaator * CNC treipingi operaator Noorem tarkvaraarendaja Tööstusinformaatik Logistika IT-süsteemide nooremspetsialist Logistik (jätkuõpe) Veokorraldaja - logistik Juuksur * Meisterjuuksur (tasuline jätkuõpe) Barber (jätkuõpe) ** Rätsep-stilist kergete rõivaste alal (päeva- ja õhtuõpe) ** Naiste ülerõivaste rätsep - stilist (jätkuõpe) ** Meesterätsep - stilist (jätkuõpe) * Kodu- ja sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) * Müügiesindaja * Müügikorraldaja * E-kaubanduse spetsialist

*kaugõpe

Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424

65 42 833 65 45 026 info@tthk.ee www.tthk.ee

1,5 a.

1,5 a.

1 a.

2 a.

2 a.

2 a.

1 a.

2 a.

1 a.

1 a.

1 a.

1a 2 a.

2 a.

2 a.

1 a.

1,5 a.

1,5 a.

0,5 a.

0,5 a 2 a.

1 a.

1 a.

6 kuud 1,5 a.

2 a.

1 a.

**õhtune õpe

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Teisipäev, 23. märts 2021

4 Koolitus

Kiirel koolilõpuajal mõtle tervisele Tairo Lutter

IA MIHKELS

Daisy Lapp

ard

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kooliaasta lõpp on alati kiire ja pingeline, koroonaajast tingitud eripärad muudavad selle paljudele tavalisest veelgi närvilisemaks. Mida suurem on koormus, seda parem peab olema tervis, et kõigega edukalt hakkama saada.

Organism vajab vedelikku Juua tuleks puu- või köögiviljamahla, kerget taimeteed või mineraalvett. Kohviga ei maksa liialdada – hea oleks piirduda päevas kahe tassitäiega. Selle asemel, et otsida ergutust kohviliitritest, tuleks õigesti aega plaanida, et hoida reipust piisava liikumise ja värskes õhus viibimisega.

Kes joob meelsasti mineraalvett, sel tasuks pingelisel ajal poes tähe-

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

lepanelikumalt pudelisilte uurida – eelistada võiks vitamiinivett.

Süsivesikud vajalikud Süsivesikurikastest toiduainetest ei peaks pingelisel ajal hoiduma ka need, kes muidu pingsalt kaalu jälgivad. Et mõte töötaks ja vaim oleks terav, vajab aju piisavas koguses glükoosi ehk suhkrut, mida saab süsivesikutest. See ei tähenda muidugi, et tuleks pugida kottide viisi komme või tahvlite kaupa šokolaadi – maiustusi süües tõuseb veresuhkru tase küll kiiresti, kuid langeb sama kiiresti, põhjustades siis hoopis väsimust ja töövõime langust.

Küll aga tuleks süüa täisteraleiba, müslit, kaerahelbeputru, pruuni riisi ja pastat. Aeg-ajalt on loomuli-

kult ka tükike šokolaadi kõigiti omal kohal.

Turgutust apteegist Kes arvab, et abi võiks olla apteegis müügil olevatest ajuvitamiinidest, sel tasuks kõigepealt oma perearsti või apteekriga nõu pidada, mitte neid huupi neelama hakata. Et sedasorti turgutajate mõju jõuaks avalduda, tuleks neid hakata tarbima kuu enne pingelist aega. Tingimata tuleb täpselt kinni pidada tarvitamisõpetusest, muidu võib organismile kasu asemel hoopis kahju teha.

Tule Infopäevale 20. mail Dokumentide vastuvõtt algab 15. mail 2021

KUTSEKESKHARIDUSÕPE:

Rohkem infot erialade kohta: www.tptlive.ee/sisseastujale

- kokk 3a - turismiettevõtte teenindaja 3a - IT-süsteemide nooremspetsialist 3a - üldehitus 3a - tisler 3a

Jälgi meid ka: facebook.com⁄polutehnikum

Põhikooli baasil päevaõpe: IT-süsteemide spetsialist Tarkvaraarendaja Automaatika Sisetööde elektrik Elektroonika Telekommunikatsioon Trükitehnoloogia Visuaalmeedia spetsialist Multimeedia spetsialist (veebiarendaja) Keskkooli baasil päevaõpe: Fotograafia Keskkooli baasil sessioonõpe: IT-süsteemide spetsialist Tarkvaraarendaja Automaatika Sisetööde elektrik Elektroonika Trükitehnoloogia Teleoperaator Multimeedia spetsialist (veebiarendaja)

WWW.TPTLIVE.EE Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

HEV ÕPPIJALE: - kutsevaliku õpe 1a - abikokk 2a

AVALDUSTE VASTUVÕTT Alates

2021

8.märts

WWW.SAIS.EE KUTSEÕPE TÄISKASVANUD ÕPPIJALE: - maaler 1a - plaatija 0,5a Alates - ehitusplekksepp 1a - IT-süsteemide spetsialist 2a - bürootöötaja 1a - tegevusjuhendaja 1a - hooldustöötaja 1a - pehme mööbli valmistaja 1a - mööblirestauraator 2a - CNC puidutöötlemiskeskuse operaator 0,5a - tekstiilkäsitöö 2a - kokk 2a - loodusgiid 2a - pagar 1a - tisler 2a telefon 666 1751 - raamatupidaja 2a*

1.mai

* tasuline õpe

hkhk.edu.ee/vastuvott vastuvott@hkhk.edu.ee

Tasuta ja tsükliõppes!

Eksamiteaegne menüü peab olema võimalikult mitmekülgne, sest aju vajab edukalt töötamiseks tervet hulka mineraalaineid: magneesiumi, fosforit, rauda, mangaani, naatriumit, kaaliumit, kaltsiumit, tsinki ja boori. Igapäevasesse toidusedelisse peaksid kuuluma aed- ja puuviljad, leib, piim ja piimasaadused ning lahja liha ja kala. Korrapäraselt tuleks süüa ka rasvast kala, sest oomega-3-rasvhape on peale aju oluline ka silmade tervisele. Ka tulevad kasuks kõik tumerohelised köögi- ja puuviljad, kõrvitsa-, päevalille- ja

seesamiseemned ning pähklid. Eelistada võiks toiduaineid, mis sisaldavad B-grupi vitamiine, sest need mõjutavad mälu erksust kõige rohkem. Hea on lisada toidule värskeid ürte – salveid, rosmariini, basiilikut jm saab edukalt kasvatada ka kodus aknalaual.

Amet ja keskharidus ko aga!

Mitmekülgne toiduvalik

Tervislik toit aitab suure koormusega paremini hakkama saada.

Fotod: Carmen Kreinin

Olgu kõigi tööde-tegemistega kui kiire tahes, peaks piisavalt jääma aega ka puhkamiseks, hoiatavad perearstid. Nende soovitused on igal kevadel samad, iseasi, kuidas neid kuulda võetakse. Selle kevade mitte päris tavalises olukorras tasuks õppuritel asja tõsiselt võtta: jälgi toiduvalikut ja koosta kindel päevakava, mis aitaks leida aega nii õppimiseks, trenni tegemiseks kui ka värskes õhus liikumiseks – mõistagi kõiki ohutusnõudeid järgides.

Teisipäev, 23. märts 2021

Koolitus 5 Erakogu

Karjäärinõustaja kaheksa soovitust kooliminejale Tööturg on oluliselt muutunud: mõni ametikoht on hakanud kaduma, samas on tekkinud uusi, kuhu vajatakse kindlate oskustega inimesi. Seepärast on vaja ennast pidevalt täiendada ja omandada uusi oskusi – see tagab, et ühel hetkel ei leia inimene end olukorrast, kus tal polegi tööalaseid valikuid.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Nende inimeste kõrval, kes läbi elu on ikka ja jälle valmis koolipinki istuma, on ka neid täiskasvanuid, kes alati leiavad hulga põhjuseid, miks just praegu õppima asumine kuidagi ei sobi: tööl on suur koormus, pere ja laste kõrvalt ei jää aega ega jaksu, ehk järgmisel aastal ...

Töötukassa karjäärinõustaja LemmeGetter Bogatkin (pildil) julgustab inimesi otsustavat sammu astuma ja annab kaheksa soovitust, mida järgides on ka täiskasvanuna uuesti õppima minemine suurema tõenäosusega edukas ja meeldiv.

Õpinguid plaanides arvesta kindlasti oma töö- ja pereeluga. Pane kokku teoreetiline ajakava: püüa leida igasse nädalasse aeg, kui vaid õpid. Kas selline ajakava oleks realistlik? Mida arvab laste ja majapidamisega seotud kohustuste ümberjagamisest abikaasa? Kas on olemas laiem tugivõrgustik, kelle toetuse ja abiga saad arvestada? Uuri ka hajutatud õppekoormuse võimalusi.

Vigu teeb igaüks, nii laps kui ka täiskasvanu. Õppima hakates pole asi selles, kas teed vigu, vaid millal need tulevad. Oluline on pidada silmas oma võimalusi ja vajadusi ning teha vigadest õiged järeldused.

Mida arvab tööandja?

Räägi aegsasti õppima minemise plaanist oma tööandjaga – millised on tema ootused ja vajadused. Millist töökoormust sinult oodatakse? Kas ja millisel määral on sinu ametikoht asendatav? Kas ettevõte toetab õppima asumist?

Usu väikestesse algustesse

Ära võrdle ennast teistega

Juba enne õppima asumist räägi oma tuttavatega, kes on õppinud sind huvitavat eriala ja töötavad praegu samas valdkonnas.

Ära hakka algusest peale võrdlema ennast teistega, jälgima nende saavutusi ja võrdlema neid enda omadega – sina oled si-

Kui teed avalduse kärmesti, siis saad vestlusaja ja otsuse juba aprillikuus. khk.ee/sisseastumine

Tahad d rohkkem te eada??

Avame aknad 14. aprillil kell 10-14 Vaata khk.ee/sisseastumine/avatud-aknad Kopli 1, 50115 Tartu

kutseharidus

Ära heitu tehtud vigadest

Küsi aegsasti ära kõik küsimused

Tee avvalduss kodu ust lah hkuma ata e-vasttuvõtu u keskkkonna as.

73611859 73611863

Kavanda õpingute koormust

Kujuta vaimusilmas end soovitud eriala lõpuaktusel ja analüüsi, millised ametikohad avab õppimine sulle tulevikus.

VASTUVÕTT AVATUD

info@khk.ee sisseastumine@khk.ee

na! Alati on keegi kellestki parem nii võimekuselt, töövõimelt kui ka saavutustelt.

Tähtis on, et tead, mida saavutada tahad, ja liigud sihikindlalt oma eesmärgi poole.

Ära ole alustades enda vastu liiga kriitiline, arvesta sellega, et õppima asumine toob senisesse igapäevarutiini olulisi muudatusi. Õppimisharjumuse kujundamine ja erialasse süvenemine võtab aega, eriti kui vahe eelmiste õpingutega on olnud pikk.

Ole julge ja mõtle suurelt

TART TU KUTSEH HARID DUSKE ESKUS S

Kindlasti räägi ka seda eriala õpetava(te) kooli(de) õppeosakonnaga – nii saad vastused kõigile küsimustele. Osale eriala avatud uste päeval.

khk.e ee

tartukhk TikTok/tartukhk #tartukhk #meistritekool

Kohtu karjäärinõustajaga Karjäärinõustaja vastuvõtul tasub ära käia juba siis, kui alles mängid mõttega õppima minna, isegi kindlat eriala veel mõtteis ei mõlgu. Nõustaja on kursis nii erialadega kui ka koolidega, kus saab neid õppida, ning aitab mõelda, mis just sulle kõige paremini sobib, arvestades senist töökogemust, aga ka näiteks hobide-harrastustega saadud teadmisi ja oskusi.

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui ka töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Toetatakse nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud OSKA uuringute põhjal ja nimekiri erialadest täieneb igal aastal. Õppida saab kõikjal Eestis nii eesti kui ka vene keeles.

Toetatavate erialade valikuga saab tutvuda aadressil www.töötajaõpi.ee , kus saab broneerida ka karjäärinõustaja aja.

Teisipäev, 23. märts 2021

6 Koolitus Vida Press

Miks minna uuesti õppima?

Olukorda, kus võimust võtab väsimus, stress ja jõuetusetunne, annab läbimõeldud ajakasutusega ennetada.

Viie lapse ema: täiskasvanuna õppima minek on parim otsus KARIN HANGA

Eesti Töötukassa metoodik ja koolitaja

Maailm meie ümber on mitmepalgeline. Inimeste elud ja kogemused on küll erinevad, meie vajadused aga sarnased: me soovime, et elu oleks turvaline, tervis korras ja peamised vajadused kaetud, et saaksime teha meelepärast tööd ja saada väärilist tasu; puhata, kusagile kuuluda ja olla keegi. Seepärast püüame oma elu elada targalt.

Täiskasvanuna õppima asuda soovijail on valikut tohutult: pakutavate erialade ring on väga lai. Näib, et eriti popp on praegu minna õppima kutseharidusse – ka siis, kui akadeemiline kraad on juba käes ja töökoht olemas. Õppida mesindust, aiakujundust, puitmajade restaureerimist – see rikastab meid inimesena, toob rahuldust ja – kes teab! – laiendab ehk ka valikuid tööturul. Esimene ja enda jaoks ehk kõige olulisem samm on jõuda äratundmisele: tahaks midagi enamat!

Kuidas aga jätkata, kui ühel hetkel tunnedki, et just see midagi enamat on puudu? Jagan oma kogemusi – ja natuke ka oma heade sõprade kogemusi,

kelle poole pöördusin, et uurida, miks nemad õpivad, mida on õppimine neile andnud ja kuidas on nad ühendanud oma töö, pere ja õppimisega seotud kohustused. Kõik need inimesed on oma haridusteel teisel või kolmandal ringil, nad töötavad, neil on lapsed ja perega seotud kohustused.

Kindel ajakava vajalik Olen viie lapse ema ja võin kinnitada, et õppimise ühendamine töö- ja pereeluga on võimalik. Mina õppisin 2011.–2018. aastani Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö doktoriõppes ja kaitsesin doktorikraadi. Praegu õpin rahvusvahelises supervisiooni ja coaching’u instituudis.

Väga sageli arvatakse, et õppima asudes tuleb nii töö- kui ka pereelus teha väga suuri ümberkorraldusi. Mina võin nii praeguste kui ka varasemate õpingute puhul öelda, et väga palju ei peagi muutma. Õpingute nimel ei pea ega tohigi kõigest muust loobuda. Minu puhul töötasid kolm p-d: prioriteedid, planeerimine ja pühendumine. Tavaliselt panen kirja endale olulised tegevused ja nende ajakava ning kui midagi teen, püüan maksimaalselt keskenduda just sellele. Enamasti see õnnestub.

Aeg oli ja on kõige suurem ressurss ja seda tuleb tõhusalt

kasutada. Ikka on hommikuid, kui tuleb tõusta juba pool kuus ja enne pere ärkamist teha veidi tööd, et siis poolest päevast tegelda õpingutega. Õhtud on pere jaoks.

Võimalus oma elu rikastada Õppimine on oluline, sest ühiskond, ootused ja ka võimalused meie ümber muutuvad pidevalt. Et muutuvatele oludele vastata, peame ka ise paindlikud olema ja vajadusel muutuma. Õppimiseks on aga ka teisi põhjusi. Õppima ei pea ainult sellepärast, et ühiskond justkui ootab või et see on töötamiseks vajalik. Õppimine on oluliselt laiem tööalasest enesetäiendamisest – see hõlmab ka vaimset enesearengut, enda teostamist ja arenemist inimesena. Nii saame oma elu rikastada, koguda uusi teadmisi ja värskendada suhteid. Igal inimesel on loomupärane vajadus eneseteostuse, pideva arengu järele. Liiati ei tähenda õppimine enam tingimata koolipingis istumist, kasutada saab väga erinevaid võimalusi. Ka koroonaaeg on meile selles osas palju õpetanud.

Arvan, et minu puhul oli õppima asumine kombinatsioon mitmest põhjusest: soov saada teadmisi, mida kasutada oma töös, saada ülevaade, mida on

„Täiskasvanuna õppimine on suurepärane võimalus. Me teame rohkem kui omal ajal abituriendina eriala valides, tunneme iseennast märksa paremini, meie valikud ja otsused on teadlikumad.“ Karin Hanga

teistes riikides selles valdkonnas edukalt tehtud ja mida saaks rakendada ka siin, Eestis. Ma tahtsin ja tahan olla oma töös ja tegemistes targem, tõenduspõhisem. Siiralt usun, et mida rohkem on tarku ja laia silmaringiga inimesi meie ümber, seda kaalutletumaid otsuseid me teeme nii oma isiklikus kui ka tööelus.

Täiskasvanuna õppimine on suurepärane võimalus. Me teame rohkem kui omal ajal abituriendina eriala valides, tunneme iseennast märksa paremini, meie valikud ja otsused on teadlikumad. Ja kui keegi ei ole veel jõudnud äratundmisele, mida ta täpselt ikkagi tahab –miks mitte võtta siis ette teekond karjäärinõustaja juurde? Kaotada ei ole midagi, võita aga tõepoolest terve maailm!

Karin Hanga õppis aastatel 2011–2018 Tallinna ülikoolis sotsiaaltöö doktoriõppes; kaitses doktorikraadi ja võitis Teaduste Akadeemia teadustööde konkursil eripreemia. Praegu õpib ta rahvusvahelises supervisiooni ja coaching’u instituudis superviisoriks. Tema igapäevane töö Eesti Töötukassas on suunatud erivajadusega inimestele mõeldud teenuste kujundamisele ja nõustajate koolitamisele.

URVE (55, tootejuht, kahe täisealise lapse ema) õppis mitmel aastal Tallinna Keeltemajas inglise keelt.

Miks? Urve sõnul vajas ta inglise keelt töö juures, et hankijatega paremini suhelda. Kui veel 10–15 aastat tagasi said tööjutud räägitud vene keeles, siis nüüd on olukord teine – kõik ärijutud aetakse inglise keeles.

Mida õppimine andis? Ennekõike enesekindlust, et püsin tööturul konkurentsivõimeline. Keeleõpe rikastas ka seltsielu, sest koos oli ääretult põnev ja kirju seltskond. Väga lahe!

Töö- ja pereelu ühitamine. Lapsed on juba suured ja töö paindliku graafikuga – suuri ümberkorraldusi polegi pidanud tegema. Tööandjale sobis, kui pidin paaril õhtul nädalas varem lahkuma – töö selle tõttu ei kannatanud. Tööturul on vaja olla konkurentsivõimeline, sellest ei pääse kuhugi! Elame kiirelt muutuvas maailmas!

RUSLAN (46, restorani manager, kolme lapse isa) õppis massaaži.

Miks? Ma ei ole õppimist kunagi varem nii palju nautinud kui nüüd. Eelmisel aastal oli võimalik aeg maha võtta ja jõuda selgusele, kuidas edasi minna. Vana ja harjumuspärane elurütm oli nii enda kui ka ühiskonna poolt välistatud, samamoodi jätkata polnud võimalik. Tärkas soov õppida, panna ennast proovile.

Mida õppimine andis? Uue asjaga tegutsema asumine tapab rutiini, see paneb sind juhtima aega, mitte vastupidi, arendab oskust oma tegemisi planeerida ja jagada ennast mitme asja vahel. Ka viib õppimine kokku uute inimestega, kelle igapäevane tegevus ja mõttemaailm võivad sind rikastada.

Töö- ja pereelu ühitamine. Tööandjaga on kokkulepe, et koolis viibitud aeg (üks nädal kuus) tuleb tagasi teenida õhtuste vahetustega pärast kooli. See on okei. Pereelus olen saanud privilegeeritud staatuse: kui isal on vaja õppida, siis seda võimaldatakse kohe. Nädalavahetuste väljasõitudel perega on kooliasjad alati reisikotis kaasas – ehk tekib mõni vaba hetk, et materjalid üle vaadata. Seni on enda jagamine pere ja töökoha vahel õnnestunud.

EPP (40, kolme lapse ema, kodune) õppinud e-turundust.

Miks? Otsisin kursust, kus õpetataks reklaami ja turunduse tegemist sotsiaalmeedias. Väga põnev oli! Õppesessioonid andsid võimaluse minna kord kuus rutiinist välja, olla laste ja koduga võrreldes hoopis teises seltskonnas.

Mida õppimine andis? Õppimine annab võimaluse olla mina ise, olla koos täiskasvanud inimestega ja rääkida põnevatel teemadel. Õppimine rikastab, paneb aju tööle, sunnib mõtlema ja arenema. Vahel tunnen, et õppimine tähendab ka täiesti puhtalt lehelt alustamist suhete mõttes – saab tutvuda uute inimestega ja avastada seeläbi ka iseennast. Ma olen teada saanud, milliseid põnevaid ameteid on maailmas. Ühtpidi võtab õppimine ära aja, kuid teisalt annab see ajale mingi sihi või suuna, sest ikka on vaja lugeda, kirjutada, planeerida ja näha suurt pilt. Ma tunnen, et minu silmaring on muutunud laiemaks ja ma pean järjest olulisemaks suure pildi nägemist, planeerimist. Ümberkorraldused töö- ja pereelus?

Selleks, et pereelu ja õppimist ühendada, peab partner olema väga kannatlik ja mõistev. Meil on kokkulepe, et elukaaslane leiab minu kooliaegadel võimaluse olla kodus, toimetada laste ja majapidamisega.

Enamasti see toimib, aga kui tal on ka endal töö juures pingelised ajad, siis tuleb minul teha järeleandmisi, nt käia vaid valitud loengutes või leida lapsehoidja.

Olen märganud, et täiskasvanud õppijale on väga oluline õpingute kvaliteet.

Kui mõni loeng juhtub ära jääma või kui õppejõud ei ole piisavalt põhjalikult ette valmistanud, valmistab see pettumust.

Teisipäev, 23. märts 2021

Koolitus 7

Vida Press

Ära jää kooli hiljaks!

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eesti Töötukassa hiljutisest uuringust selgus, et kui inimene peaks oma senise töökoha kaotama, siis varuplaan, mis lubaks leida uut tööd teisel erialal, on vaid kolmandikul töötajaist.

Teist eriala, mis lubaks tööd otsida ka senisest erinevas valdkonnas, kinnitas vaid 37% küsitletuist.

Küll aga selgus uuringust, et uue eriala õppimisele on mõelnud paljud – üle 60% vastanuist. Miks ei jõuta mõttest tegudeni? Vanemad vastajad leidsid, et neil pole enam mõtet pingutada.

Nooremate vastajate puhul tuli välja, et 45% ei õpi ajapuudusel, 35% pole leidnud endale sobivat eriala. 32% vastanuist märkis, et õppimine on kallis ja nad kaotaksid palgas, kui kooli läheksid. Üks vastaja kirjutaski: tahaksin väga õppida, aga majanduslikel põhjustel ei saaks ma seda teha.

Õppimiseks võib saada toetust Töötukassa teavituskampaania „Ära jää kooli hiljaks“ tuletab inimestele meelde, et just praegu on õige aeg hakata tegutsema, et sügiseks oleks tea-

ON SUL ERIALA VÄLJA VALITUD? Sisseastumisavalduste vastuvõtt algab 5. aprillil! | Ehitus | Infotehnoloogia | Mehhatroonika | Metallitöö | Koduteenindus | Puidutöö | Majutus ja toitlustus | Turism | Äriteenused | Kutsevalik | Mittestatsionaarne üldharidus täiskasvanutele Dokumentide vastuvõtt www.sais.ee, vkhk@vkhk.ee Täpsem info www.vkhk.ee, tel 785 0804

HEA KOOL KOGU ELUKS!

da, kuhu saab õppima minna, et ennast tööturul konkurentsivõimelisena hoida.

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui ka töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta algul toetus tõusis: nii töötavad inimesed kui ka tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest nüüd kuus 292 eurot. Toetuse saamiseks tuleks aga juba praegu hakata sügise peale mõtlema.

Aeg hakata eriala valima „Esimene september on lähemal kui tundub,“ ütles töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre. „Mitmel varasemal aastal oleme tähele pannud, et augustis avastavad paljud, et võiks hakata midagi uut õppima – aga siis ei teata täpselt, mida ja kuhu, enamasti on vastuvõttki lõppenud. Nii lükkuvad õpiplaanid aasta võrra jälle edasi.“ Karin Andre sõnul võiksid õppimisele mõelda eelkõige need, kel on viimasest kooliskäimisest möödas 15 aastat või rohkem. Loomulikult ka need, kes pole üldse ühtki eriala omandanud ja kes põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse on saanud vähemalt viis aastat tagasi.

Igaüks leiab võimaluse INGRIT KERA, Haapsalu kutsehariduskeskuse koolitusjuht | „Julgustame õppima ja ennast täiendama kõiki inimesi, vanus ei ole kindlasti piiranguks!

Meie kool pakub paindlikke õpivõimalusi: avatud õpe täienduskoolitusena, tsükliõppe võimalus tasemeõppes, täienduskoolitustes püüame pakkuda ka e-õppe võimalust – kõik selleks, et koolis saaks käia ka töö kõrvalt.“ TERJE KRUUSALU, Võrumaa kutsehariduskeskuse projektijuht | „Üks võimalus täiskasvanuna uusi teadmisi saada on ka töökohapõhise õppe vorm. Oleme teinud koostööd ettevõtetega ja paljud neist on toetanud töötajate õpet just töökohapõhise õppena. Käime ettevõtetes kohapeal töötajatele õppimis- ja koolitusvõimalusi tutvustamas, ettevõtjad jällegi tulevad meie juurde, et lähemalt tutvuda kooli võimalustega.“ HELEN JOHANSON, Tartu kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja | „Kõige rohkem võiks täiskasvanut, kes soovib õppima asuda, julgustada teadmine, et koolis on ootamas palju sarnase taustaga kaasõpilasi, kes samuti õpivad töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt. Kui koolist on palju aega möödas või varasem õpikogemus pole olnud positiivne, siis nüüdiskool pakub palju võimalusi. Mõni eriala ei eelda ka aastatepikkust keerukat õpet, mõnes valdkonnas võib lõpudiplomi saada vaid pooleaastase kooliskäimise järel. Kui soov on suur, leiab õppimiseks võimaluse igaüks. Kindlasti nõuab see nii kompromisse kui ka suurt pingutust, kuid edulood näitavad, et kõik on võimalik.“

Teisipäev, 23. märts 2021

8 Koolitus

Aldo Luud

Õpi märkama kaugtöö ohte ja kasutama selle eeliseid IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tööportaali CV.ee uuringust selgub, et kodukontoris töötamisel on olnud peaaegu poolte inimeste tervisele märgatav mõju – kellel negatiivne, kellel hoopis positiivne. Millised on kaugtöö ohud tervisele ja kuidas neid ennetada?

Uuringule vastas 1308 töötajat, kellest 67% täidab oma tööülesandeid kas osaliselt või täielikult kodukontorist. Ilmnes, et kaugtöö väljakutsed võivad olla ohuks nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Näiteks ütles 32% vastajaist, et neil on kodukontoris keeruline kinni pidada tööaegadest ja nad töötavad rohkem kui peaks. 31% tundis, et kodus on tööd teha ebamugavam, sest pole korralikku kontorilauda, mugavat tooli, head monitori jmt. Milline on selliste olude mõju tervisele?

Sundasendid ja ületöötamine Küsimusele, kuidas kaugtöö on mõjutanud nende füüsilist tervist, vastas uuringus osalenuist 21%, et see on läinud paremaks, sest neil on nüüd rohkem aega treeninguteks, hommikuti saab kauem magada ja päeva jooksul saab pause teha paindlikult – just siis, kui tunned, et seda on vaja. 23% vastanuist märkis, et füüsiline tervis on halvenenud:vähene liikumine on kaasa toonud seljahädasid, ägenenud on kaelavaevused, kroonilised radikuliidid jm. Ligi pooled vastanuist – 47% – leiavad aga, et nende füüsiline tervis on jäänud kaugtööl endiseks.

Kuni 29aastastest vastajatest on 33% arvates nende tervis paranenud ja vaid 14% meelest halvenenud, ülejäänud leiavad, et tervis on pigem halvemaks kui paremaks läinud. Keskealiste, 30–49aastaste vanusegrupis on 27% vastanuist seisukohal, et füüsiline tervis on halvemaks läinud, 21% tunneb, et see on paranenud. Üle 50aastaste vastanute grupis tajub füüsilise tervise halvenemist 22% ja paranemist 13%.

Vaimse tervise vitamiinid Vaimse tervise edendajad portaalist Peaasi.ee on võtnud fookusesse viis vaimse tervise vitamiini, mida me kõik peaksime iga päev manustama. Need on: z head suhted, z tasakaalustatud toitumine, z puhkus ja hea uni, z positiivsete emotsioonide kogemine, z liikumine.

Alusta juba täna ja võta neid iga päev, on asjatundjate kindel soovitus! Allikas: Peaasi.ee

Millest sellised erinevused? Muidugi on noortel vähem kroonilisi selja-kaelahädasid, mis kehvemate tööasendite puhul välja lööksid, ka ei röövi paljudel veel lapsed osa nende tööajast. Aga küllap on neil ka rohkem tahtmist ja julgust uusi paindlikumaid võimalusi ära kasutada: oma keha kuulata, parajal ajal puhkepause ja venitusi teha, treeninguteks aega võtta ning endale ka vajalikud töövahendid nõutada.

Masendab eraldatus ja rutiin Küsitluse tulemustest selgub, et ka vaimne tervis on kaugtööd tehes halvenenud – seda möönis enam kui viiendik vastanuist. 27% neist ütleb, et tema vaimne tervis on läinud paremaks, sest iseendale on rohkem aega ja hästi mõjub võimalus oma tööaega ise planeerida. Vastustes kiidetakse ka võimalust rahulikult, ilma tormamiseta ärgata ja päeva alustada.

21% vastanuist tunnistas aga vaimse tervise halvenemist: et vähenenud on suhtlus kolleegidega, tuntakse isoleeritust. Muretsetakse töökoha säilimise ja suurenenud töökoormuse pärast, aga kurdetakse ka liigset rutiini ja vaheldust pakkuvate puhkamisvõimaluste puudust. 42% vastanuist leiab, et nende vaimne tervis pole muutunud.

Samamoodi nagu füüsilise tervise puhul, on ka vaimne tervis muutlikes kaugtööoludes pigem kosunud

just noorematel vastajatel, kõige valusamalt on aga pihta saanud keskealised töötajad. Kuni 29aastastest vastajatest 38% kinnitab, et kaugtöö ajal on nende vaimne tervis paranenud, 21% tõdeb, et see on läinud halvemaks. Kõige enam (23% vastustest) on halvenenud 30–49aastaste vaimne tervis, paranemist märgib selles vanuserühmas 26%.

Staažikamatest, üle 50aastastest inimestest peab oma vaimset tervist varasemast paremaks 21% ja halvemaks 18%, ülejäänud leiavad, et miski pole muutunud.

Plussideks aja- ja rahasääst Vastajad tõid kodukontori suurimate eelistena välja aja ja raha kokkuhoiu sõidu ja lõunasöögi arvelt (78%) ning parema võimaluse töö- ja eraelu tegemiste ühildamiseks (65%).

Paistab, et sellest siiski ei piisa, et murekohti tasakaalustada ja hoida kõigi inimeste vaimset tervist vähemalt endisel tasemel või paranemas.

Selles uuringus vastas 256 inimest, et nende vaimne tervis on kaugtöö ajal halvenenud. Kui sama on juhtunud 21% kõigi Eesti töötajatega, nagu küsitlustulemused lubavad arvata, on asi enam kui tõsine.

Kust leida muredele leevendust?

Kriisiaja probleeme olematuks ei tee. Ka on paljude keskealiste inimeste koduste toimetuste koorem kasvanud mitu korda, sest peale töö on kodus vaja hakkama saada laste, nende distantsõppe ja igapäevaste majapidamistöödega, mis kas või mitu korda päevas söögitegemise arvelt on oluliselt kasvanud. Kust leida leevendust?

Mõistlik oleks püüda olla nii enda kui ka teiste vastu tavalisest lahkem, nõuda vähem ja lubada rohkem, tunda rõõmu sellest, mis on hästi. Kasulik on mõelda raamidest välja: kaugtöö ei pea ju tingimata tähendama töötamist kodus. Õpi nautima uusi võimalusi, mida kaugtöö võimalus pakub – see on ju meie elu! Üks kaugtöö suur pluss on võimalus paindlikult päeva planeerida ning võtta sobival ajal puhkepaus näiteks tervisejooksuks.

KODUÕPE: mida väiksem laps, seda enam vajab ta tuge Lapsevanema roll on last kodus õppimise juures toetada, talle kodus sobilik õpikeskkond luua, õppimisoskust õpetada, temasse enesekindlust ja turvatunnet süstida. z Loo lapsele õppimiseks vajalikud ja sobivad tingimused. Algklassilapsed vajavad suunamist nii õppekoha korraldamisel kui ka koduse õppetöö planeerimisel. z Jälgi, et laps oleks enne koolitöö kallale asumist piisavalt maganud, korralikult söönud ja tunneks end hästi – siis on töövõime suurem ja õpitu kinnistub paremini. Näljane või väsinud aju ei tööta kuigi tõhusalt. z Lepi lapsega kokku ja jälgi, et õppimist ei segaks nutisead-

Kui laps õpib, ei ole vaja tal pidevalt kõrval istuda: lase tal omapäi ära teha kõik, millega ta iseseisvalt hakkama saab. Tiit Blaat

med, televiisor, väiksemad õedvennad. z Koosta koos lapsega tema päevakava, kuhu on planeeritud õppimise aeg ja puhkepausid.

Efektiivse õppimise aeg on korraga 20–25 minutit, siis tuleks teha puhkepaus, soovitavalt koos liikumisega. Õppimisele ei aita kaasa tundide viisi laua taga istumine. z Katsetage, mis järjekorras ainete õppimine annab parima tulemuse. Enamasti tuleb kasuks, kui erinevaid ülesandeid (nt lugemist ja kirjutamist) teha vaheldumisi. z Paljusid lapsi toetab seoste loomisel ja meelde jätmisel visualiseerimine – õpitava kohta skeemi, joonise, mõistekaardi,

pildi tegemine jne. z Suuna last olulistele kohtadele õpitavas (rasvane kiri, tekstikastid jne). Lase lapsel tööjuhised ümber sõnastada, et veenduda, kas ta sai ülesandest aru. Vajadusel selgita lapsele mõisteid ja sõnade tähendusi. z Aita lapsel teha õpitust kokkuvõte, luua seoseid varasema ja äsja õpitu vahel. Aita õpitut seostada igapäevaeluga ja võimalusel lapse enda kogemustega. z Lase lapsel esitada sinule küsimusi õpitu kohta. Parim viis õppimiseks on seda teisele selgitada! z Lase lapsel anda hinnang oma kodusele õppimisele (nt läks liiga kaua aega, oli äge koos

õppida). Uuri lapselt, mida uut ta täna õppis, proovi välja selgitada, mis oli arusaadav , mis oli keeruline. Innusta ja õhuta last avastama ja õppima. z Kiida last selle eest, milles ta on hea, milles ta pingutab.

Siiras tunnustus ja hea sõna toetab lapse enesehinnangu ja seeläbi ka enesetõhususe arengut, toetab uskumust: ma saan hakkama! Iga laps on milleski tubli. z Ole kannatlik, anna lapsele aega õppida talle omases tempos. z Kui õppimisega on pidevalt raskusi, pöördu lapse õpetaja poole, et leida sobiv lahendus.

Allikas: Rajaleidja peaspetsialistid Saima Salomon (logopeedia) ja Tiina Talussaar (psühholoogia)

Teisipäev, 23. märts 2021

Koolitus 9

Teisipäev, 23. märts 2021

10 Koolitus Andres Putting

Millele eriala valides tähelepanu pöörata

Eriala valides alusta iseenda tundmaõppimisest – siis on lootust kümnesse tabada Koolilõpetajad jagunevad igal kevadel suures plaanis kaheks: ühed, kellel on täpselt selge, mis saab edasi, ja teised, kes kuidagi ei suuda otsustada, kus, mis erialal või kas üldse õpinguid jätkata. Kas valida kõrg- või kutsekool, kas kuulata õpetajate soovitusi või vanemate nõuandeid?

Need, kes esimese asjana asuvad valikut tegema koolide ja sealsete õpivõimaluste seast, alustavad natuke valest otsast: kõigepealt tasub põhjalikult tutvuda iseendaga, soovitavad karjäärinõustajad. Alustuseks mõtle rahulikult läbi, millised on sinu kogemused, oskused ja huvid, mis on sinu tugevused ja nõrkused, mida väärtustad ja mis sind motiveerib, mida peaks tulevane töö tingimata pakkuma jne.

Üks ja õige – igaühel erinev Järgmise sammuna püüa saada põhjalik ülevaade sellest, milliseid erialasid üldse on võimalik õppida ja mis nende seast sulle huvi võiksid pakkuda. Kui tead mõnda inimest, kelle tööd tahaksid ka ise teha, tasub uurida, milline on olnud tema tee selle ametini. Sellestki võib oma tulevikuteed paika sättides abi olla – ja küsija suu pihta ju ei lööda!

Tuginedes oma töökogemusele kõrgkooli astujatega, ütles Tallinna

ülikooli karjäärinõustaja Liina Vallimäe mõne aja eest välja mõtte, mida päris kindlasti tasub analüüsida nii tänavustel ja tulevastel koolilõpetajatel kui ka kõigil, kes juba veidi soliidsemas vanuses uusi tulevikusihte paika hakkavad sättima: eriala valides tahab igaüks teha selle kõige õigema valiku – aga kujutlus õigest on tihti igaühel erinev. „Inimestel on erinevad eesmärgid ja ootused tulevikule: mõni on valdkondades, mis puudutavad tööd ja sissetulekut, väga praktilise meelega, mõni on samas loomingulisema maailmavaatega, vajab pidevalt eneseteostust, midagi hingele,“ selgitas karjäärinõustaja oma mõttekäiku. „Valikute tegemisel on tähtis vastata muu hulgas ühele olulisele küsimusele: miks ma seda teen? Nii on vähemalt teadvustatud, millest valikut tehes lähtutakse ja mis on see, mis võiks ka edaspidi valitud rajal hoida.“ Aastast aastasse räägivad karjäärinõustajad, kuidas ikka ja jälle

jõuab nende juurde põhikoolide lõpetajaid, kes kurdavad, et tahaksid minna kutsekooli mingit meelepärast eriala õppima, kuid ema-isa ei taha sellest kuuldagi, sest peavad võimalikuks ainult gümnaasiumi minemist.

Vanemad, kuulake oma lapsi!

Kindlasti võiksid otsuse tegemisel, mida õppida ja kelleks saada, osaleda ka õppuri vanemad, eriti kui valiku ees seisab põhikooli lõpetaja. Siiski ei tohiks ema-isa gümnaasiumi ja kutsekooli vahel valides unustada muu hulgas kaalukausile asetamast lapse isikuomadusi ning püüdma aru saada, kas järeltulija soovi taga on hetketuju või pikalt ja põhjalikult läbi mõeldud tulevikuplaan. Otsuse peab tegema noor inimene ise.

Vanemad ei tohiks ka unustada, et keskhariduse võib kätte saada ka kutseõpingute kõrvalt ja mitte miski ei takista ametikooli lõpetades teha riigieksameid ning soovi korral jätkata kõrgkoolis.

Alati võib tekkida uusi sihte Kui eesmärgid on läbi mõeldud ja paika pandud, on suurem tõenäosus neid saavutada. Alati on

mõistlik kaaluda mitut varianti, aga kindlasti ei ole vaja end hulluks ajada – ei pea ju esimene valik olema veel lõplik, kogu eluks. Mitte midagi ei juhtu, kui õpingute algusjärgus – või ka alles tööle asudes – selgub, et see eriala, mis sai pärast pikka kaalumist valitud, ei ole siiski see üks ja ainuõige.

Elus võib alati tekkida uusi ja veel palju põnevamaid võimalusi kui praegu üldse olemaski on. Kui aasta, viie või ka kümne aasta pärast peaksid tekkima uued väljavaated või on selleks ajaks huvid sootuks uue suuna võtnud, saab uuesti otsustada, kuidas edasi minna.

Kes aga kooli lõpetades järgmise sammu astumiseks kuidagi ei suuda mitme huvipakkuva eriala seast ühte valida, võiks kasutada asjatundjate abi.

Töötukassa karjäärispetsialistidega saab iga soovija aru pidada endale sobival ajal ja kohas – kas kodule lähimas karjäärikeskuses, kui koroonapiirangud kevade edenedes seda võimaldavad, aga ka videoteenuste (Skype, MS Teams), ekirja või telefoni teel. Aadressilt minukarjaar.ee on leitavad kõigi karjäärikeskuste kontaktid.

KRISTJAN ARRAS

z Mõtle läbi, kas oled hingelt vabaõhuinimene või kontorirott, korralduste täitja või eestvedaja ja algataja. Võimalusel kasuta enda testimiseks koolipsühholoogi ja karjäärinõustaja abi. z Millistes tingimustes soovid töötada? Kas eelistad omaette nokitsemist või meeskonnatööd, inimestega suhtlemist või paberitega tegelemist, kindlaid kellaaegu või muutuvat graafikut? Mida paremini tulevase töö tingimused sulle sobivad, seda suurem on tõenäosus, et tunned sellest rõõmu. z Otsi infoportaalidest, meediast ja koolide kodulehekülgedelt infot selle kohta, milliseid ameteid üldse on olemas, mida saab õppida, milline eriala on mõne inimese puhul olnud põneva töö saamise eeldus jne. Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel (hm.ee) on kirjas kõik kõrgharidust andvad õppeasutused, kutsehariduse kohta leiab kõige põhjalikuma info aadressilt kutseharidus.ee z Kui oled leidnud endale huvi pakkuvad erialad, uuri kooli kodulehel lähemalt, mida neil erialadel täpsemalt õpitakse: loe põhjalikult õppe kirjeldusi ja õppekavasid. z Täpsusta, kas on vaja teha sisseastumiseksameid või -katseid ja milline konkurss oli neil erialadel eelmisel aastal – millised oleksid sinu väljavaated õppima pääseda? z Mõni eriala esitab töötaja füüsilisele ja vaimsele tervisele erinõudeid – mõtle eriala valides ka sellele. Kehva nägemisega näiteks ei pääse nagunii õppima eriala, mis nõuab kotkapilku, aga kui silmad on nõrgad, ei maksa juba enda tervist silmas pidades valida ka sellist eriala, mis tööle asudes tähendaks silmadele igapäevaselt väga suurt koormust. z Juba eriala valides mõtle sellele, kus sa tulevikus töötama hakkad. Töömaailmas on olemas nii lai kui ka kitsas tegevusvaldkond. Kui valid laia tegevusvaldkonda kuuluva eriala, on sul töökohavõimalusi rohkem, kui aga sinu valitud eriala inimesed töötavad vaid üksikutes asutustes, on valikuvõimalusi oluliselt vähem ja töökohta võib olla väga raske leida. z Arvesta eriala valides oma võimete ja iseloomuomadustega – mida enam oskad valikuid teha oma võimetest lähtuvalt, seda edukam oled oma töös. z Kui oled leidnud arvatava lemmikeriala, tutvu põhjalikult sellega, millest koosneb sellel erialal töötava inimese tööpäev: millised on põhitööülesanded, mida tuleb päeva jooksul teha.

Huvitav eriala ei tähenda ju vaid köitvaid aineid õppekavas ja huvitavat kooliaega – mõtle, kas tahaksid selles ametis ka töötada. z Värsked teoreetilised teadmised on tööle hakates hädavajalikud, need võivad kord erialaõpinguid lõpetades olla sinu suur pluss, samas on paljudes kohtades vajalikud oskused ja vilumus, mis tulevad alles töö käigus. Erialase tööga tutvust tehes uuri ka seda, millised oskused on saadud koolist ja millised töö käigus – ehk saad juba enne kooli lõpetamist kasutada praktikavõimalusi ja tõsta nii oma konkurentsivõimet tööturul.

Suhtlemisoskus on suureks abiks Tööalane edukus sõltub paljuski suhtlemisoskusest, seda tasub arendada juba kooliajal.

Suhtlemisoskus aitab: z luua kontakti teiste inimestega; z mõista neid, kellega suhtled; z anda edasi ja võtta vastu vajalikku infot; z teha end teistele inimestele paremini arusaadavaks; z suurendada enesekindlust; z vähendada pingeid ja hoida ära stressi.

Edukate suhete loomiseks on vaja: z aktsepteerida erinevusi; z tunnetada oma piire; z tegutseda olevikus, mitte keskendada minevikule ega tulevikule; z austust teiste inimeste ja nende valikute suhtes; z läbirääkimisoskusi; z tunnete jagamist.

Allikas: haridusportaal.edu.ee

Teisipäev, 23. märts 2021

Koolitus 11

VALMISTU JUBA TÄNA HOMSETEKS JA ÜLEHOMSETEKS VÄLJAKUTSETEKS! OMANDA VÄÄRT AMET TALLINNA MAJANDUSKOOLIS

Tutvu meie erialadega ja esita sisseastumisavaldus 21. juunist – 18. juulini 2021!

Erialad: Kinnisvaramaakler Kvaliteedispetsialist Nooremprojektijuht Personalispetsialist Raamatupidaja Maksuspetsialist Sekretär Sotsiaalmeediaspetsialist Turundusspetsialist E-turundusspetsialist Ettevõtte õigustoimingute spetsialist Õigusassistent Ärikorralduse spetsialist Väikeettevõtja Meeskonnajuht Ostu- ja hankespetsialist

UUS – tasuta täienduskoolitused 2021/2022: Müügijuht Klienditoe spetsialist Õigusalane täiendkoolitus kohaliku omavalitsuse teenistujatele

www.tmk.edu.ee

info@tmk.edu.ee

@majanduskool

@majanduskool

Tammsaare tee 147, 12915 Tallin

Teisipäev, 23. märts 2021

12 Koolitus

Loovus, haritus, tõhusus.