Koolitus november 2018

KAS OLED NUTINARKAR? KUTSEKOOLIST LEIAB IGAÜKS AMETI. VALMISTU EDUKAKS TÖÖINTERVJUUKS. TEE KÕRGKOOLI POLE ALATI SIRGE JA SILE

„Kui jalutuskäigul metsas, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunned vajadust oma nutiseadet vaadata, oled nutinarkar.“ Jaan Aru, Eesti ajuteadlane ja Tartu Ülikooli teadur

Koolitus Reede, 30. november 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL <ŽŶƚĂŬƩĞůĞĨŽŶ +372 641 2214͕ ŝŶĨŽ ŬƵƌƐƵƐƚĞ ŬŽŚƚĂ +372 506 6520 Koolitus

Algus

<ŽƐŵĞĞƟŬƵ ĂůŐƁƉĞ :ƵƵŬƐƵƌŝ ĂůŐƁƉĞ <ŽƐŵĞĞƟŬƵ ĂůŐƁƉĞ ŬĂƵŐƁƉĞ :ƵƵŬƐƵƌŝ ĂůŐƁƉĞ ŬĂƵŐƁƉĞ DĂŶŝŬƺƺƌ WĞĚŝŬƺƺƌ <ƺƺŶĞƚĞŚŶŝŬƵ ĂůŐƁƉĞ DĂƐƐƂƂƌ ĞƉŝůĂƚƐŝŽŽŶ :ƵŵĞƐƚĂũĂ ĂůŐƁƉĞ ZŝƉƐŵĞƚĞŚŶŝŬ :ƵŵĞƐƚĂũĂ ʹ ŬƺƺŶĞƚĞŚŶŝŬ ʹ ƌŝƉƐŵĞƚĞŚŶŝŬ

Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ ϭϲ͘ϬϮ͘ϮϬϭϵ ϭϲ͘ϬϮ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ

;ƐŝƐĂůĚĂď ůŝƐĂŬƐ ŵĂŶŝŬƺƺƌŝ͕ƉĞĚŝŬƺƺƌŝ͕ ĚĞƉŝůĂƚƐŝŽŽŶŝ͕ ŬĂŶŐĂƐ͕ ŐĞĞůŝͲŐĞůĂŬŬŝŵŝƐĞ ƚĞŚŶŝŬĂƚͿ

DĂŶŝŬƺƺƌ ʹ ŬƺƺŶĞƚĞŚŶŝŬ DĂŶŝŬƺƺƌ ʹ ƉĞĚŝŬƺƺƌ ʹ ŬĞŚĂŚŽŽůĚƵƐͲŵĂƐƐĂĂǎ WĞĚŝŬƺƺƌ ʹ ŬƺƺŶĞƚĞŚŶŝŬ DĂŶŝŬƺƺƌ ʹ ƉĞĚŝŬƺƺƌ ʹ ŬƺƺŶĞƚĞŚŶŝŬ DĂŶŝŬƺƺƌ ʹ ƉĞĚŝŬƺƺƌ

Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ Ϭϯ͘ϭϮ͘ϮϬϭϴ ũĂ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ

www.iluteeninduskool.ee ĞƐƟ /ůƵƚĞĞŶŝŶĚƵƐĞ ƌĂŬŽŽůŝ INFOPÄEV PÄEVASTELE ÕPPERÜHMADELE ƚŽŝŵƵď 21.01.2019 ũĂ KAUGÕPPE ÕPPERÜHMADELE ϭ6.02.2019, ŬĞůů ϭϬ͘ϬϬ͕ <ĂĚĂŬĂ ƚĞĞ ϱϲĂ ;<ĂĚĂŬĂ ^ĞůǀĞƌͿ͕ // ŬŽƌƌƵƐ͘ sƁŝŵĂůƵƐ ŬŽŚĂƉĞĂů ƐƁůŵŝĚĂ ƁƉƉĞůĞƉŝŶŐƵŝĚ ũĂ ƐĂĂĚĂ ǀĂƐƚƵƐĞĚ ŬƺƐŝŵƵƐƚĞůĞ͘ ƐƵŬŽŚƚ͗ KADAKA ÕPPEKESKUS, <ĂĚĂŬĂ ƚĞĞ ϱϲĂ ;<ĂĚĂŬĂ ^ĞůǀĞƌ͕ // ŬŽƌƌƵƐͿ͕ ƚĞů нϯϳϮϲϮϮ ϮϬϲϲ ũĂ KOCHI DAY SPA͕ >ŽŽƚƐŝ ϭϬ͕ dĂůůŝŶŶ͕ // ŬŽƌƌƵƐ ;<ŽĐŚŝ ŝĚĂĚͿ͕ ƚĞů нϯϳϮ ϲϴϬϭ ϲϲϱ <ƁŝŬ͕ ŬĞƐ ƐƁůŵŝǀĂĚ ũƵƵŬƐƵƌŝͲ ǀƁŝ ŬŽƐŵĞĞƟŬƵŬŽŽůŝƚƵƐĞ ƁƉƉĞůĞƉŝŶŐƵ ŚŝůũĞŵĂůƚ Ϯϭ͘Ϭϭ͘ϮϬϭϵ͕ SAAVAD TASUTA ĞƐŝŵĞƐĞ ŝŶƐƚƌƵŵĞŶƟĚĞ ŬŽŵƉůĞŬƟ͕ ŵŝƐ ũććď ŬƵƌƐƵƐĞ ůƁƉĞƚĂŵŝƐĞů ƁƉŝůĂƐĞůĞ͘

Reede, 30. november 2018

2 Koolitus

Ajuteadlase Jaan Aru viis soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks Laura Oks

Liiga palju head pole hea: liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni, liiga palju päikest kahjustab nahka, liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga. Samuti on nutiseadmetega, kirjutab Tartu ülikooli vilistlaste ajaveebis arvutusliku neuroteaduse teadur Jaan Aru: need teevad elu lihtsamaks, toovad teabe meieni kiiresti, aga vastutasuks võtavad üle meie mõistuse.

Milles probleem, küsib teadur – ja teeb üksipulgi selgeks, kuidas nutinarkomaania tekib ja millised on võimalused sellest vabaneda.

Vahetu uudsuse võlu Meie ajule meeldib sisendi uudsus. Uudsus on ajule tähtis õppimissignaal, sest kui organism kohtab midagi, mida ta aju ei osanud ette näha (st midagi uut), siis tuleb oma teadmistepagasit uuendada. Ajus on see lahendatud nii, et iga kord, kui sisend on uus, vallandub ajus kerge mõnureaktsioon, mis viib tõhusama õppimiseni.

Nutiseadmed pakuvad palju vahetut uudsust (iga pöidlaliigutus toob midagi uut), seega tekitavad need palju mõnu. Mõnuga kaasneb aga alati oht jääda sõltuvusse. Igasuguse sõltuvuse tagajärjeks on see, et sõltuvuse objekt (heroiin, hasartmängud, nutiseadmed) kontrollib meie tähelepanu. Kui kevadises metsas, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunnete vajadust oma nutiseadet vaadata, olete nutinarkar.

Ka mina olin. Mingil hetkel sain aru, et ma ei suuda enam nii hästi mõelda, nii pikalt süveneda – ikka ja jälle liikus tähelepanu nutiseadmele. Ei kõla eriti kohutavalt? Võiks lausa küsida: aga mis siis sellest, et keskenduda ei suuda?

Kahjuks on nii, et tähelepanu on ajus õppimise ja töötluse kiirtee, kõik muud teed on kruu-

„Ajust ja arust“ Oma mullu ilmunud raamatus „Ajust ja arust“ kirjutab Jaan Aru aju tõhusast kasutamisest, unest, tehisintellektist ja laste mõistusest. Autori sõnul erineb see raamat teistest ajuteaduse teostest eelkõige selle poolest, et raamatus minnakse ajuteaduse kõrval sügavamalt ka teemadesse, mis puudutavad inimeste igapäeva. „Näiteks uurib raamat, miks kolmeaastased vahel sigadusi teevad, kuidas väikesest lapsest saab inimene, miks teler või nutiseade teeb väikse lapse ajule karuteene, kuidas oma aju tõhusamalt kasutada, miks me magame, kuidas paremini magada, miks me kõik vahel rumalaid otsuseid teeme, miks on teistel inimestel vahel meist nii erinevad (ja meie perspektiivist rumalad) arvamused,“ rääkis autor.

sateed – ainult keskendudes kasutame aju efektiivselt. Näiteks on katsed sõidusimulaatoritega näidanud, et roolis e-meili või tekstisõnumit lugevad ja saatvad inimesed satuvad tihemini (simuleeritud) liiklusõnnetustesse. Kas usute katseid või tahate omal nahal järele proovida?

Kiirteelt kruusateele Kui õpetaja koolitunnis igavat matemaatikat selgitab, siis näib, et pisut nutiseadme klikkimist ei tee ju paha. Vale! Katsed näitavad, et tähelepanu hajudes langeb meeldejäänud teabe osa drastiliselt. Teadmine ei

hakka niisama külge. Kui laps ei süvene, siis pole tal koolitunnis mõtet passida. Sama kehtib töölaua taga: kui loete või koostate dokumenti, aga mõte läheb sotsiaalmeedias toimuvale, siis langeb töö efektiivsus järsult.

Nutiseadmed kontrollivad meie tähelepanu ja seega meie aega ja tulevikku. Aga see pole veel kõige hullem. Võrreldes meie vanurlike ajudega, on laste ajud palju plastilisemad ja seega palju vastuvõtlikumad nii heale kui ka halvale, mis nutiseadmetega kaasneb. Varajane kokkupuude nutiseadmetega teeb lapsed nende osavaiks kasutajaiks, kuid tekitab puudu-

jääke selles, milles inimlapsed eriti osavaks saama peaksid: teiste inimeste mõistmises ja keele arengus. Need mõlemad vajavad suhtlust ja vahetut kokkupuudet teiste inimestega.

Seega, kui annate lapsele õhtul kätte nutiseadme, et ise sel ajal oma nutiseadmes istuda, rikute te enda aju ja muudate oma lapse aju arengutrajektoori kogu ta ülejäänud eluks.

...

Loo autor Jaan Aru on Eesti ajuteadlane ja Tartu ülikooli teadur, tema teadustöö põhisuunaks on teadvuse neurobioloogiliste aluste uurimine.

Sõltuvusest vabaks • TEATRIKUNSTI VISUAALTEHNOLOOGIA • TEATRIKUNST • TANTSUKUNST • HELITEHNOLOOGIA • KOOLIMUUSIKA • PÄRIMUSMUUSIKA

www.kultuur.ut.ee

• RÜTMIMUUSIKA • RAHVUSLIK TEKSTIIL • RAHVUSLIK EHITUS • RAHVUSLIK METALLITÖÖ • KULTUURIKORRALDUS • HUVIJUHT– LOOVTEGEVUSE ÕPETAJA

Ühtki sõltuvust ei murra üleöö, tõdeb ajuteadlane, soovitades viit lihtsat reeglit igale nutinarkarile sõltuvusest vabanemiseks. z Pane nutiseade tööl ja koolis kotti, võta maha heliga märguanded – keskendu 25 minutit ainult tööle, seejärel premeeri end oma nutiseadme vaatamise ja kallistamisega. z Ära kasuta nutiseadmeid autoroolis: see on lihtsalt rumal, näitavad ju katsed, et see tõstab oluliselt liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. z Tee endale mingi lihtne reegel koduseks nutiseadmete kasutamise piiramiseks. Näiteks ära kunagi võta nutiseadet välja söögi ajal. Eriti tähtis on see reegel siis, kui laua ümber on kogu pere. z Anna lapsele nutiseade nii hilja kui saad – jah, on lihtsam lasta nutiseadmel teda kasvatada, aga väikese lapse aju vajab sisendit oma vanematelt. z Ära kunagi luba last voodisse nutiseadmega – lapsel on nutiseadet ära panna veelgi raskem kui meil, seega hoiab nutisõber last oma haardes ja vähendab unetunde. Kuid uni on aeg, kui ajus tehakse hooldustöid ja korrastatakse teadmisi, seega on uni hädavajalik nii lapse kui ka täiskasvanu ajule.

Reede, 30. november 2018

Koolitus 3

Laenudele spetsialiseerunud pank

Bigbank hariduslaen Vaata lähemalt www.bigbank.ee

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 5000-eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 15,9%, lepingutasuga 75 eurot ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 18,58%, igakuine laenu tagasimakse 121,32 eurot, laenu tagasimaksete summa 7279,58 eurot ning Sinu poolt makstav kogusumma 7444,58 eurot. Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nõu spetsialistiga.

Reede, 30. november 2018

4 Koolitus

Ametiõppurite jõululaat Tartus Tartu kutsehariduskeskus korraldab jõululaada, kus pakutakse kooli õpilaste ja õpetajate valmistatud head ja paremat.

Pagarite ja kondiitrite lettidelt leiab piparkoogitainast ja piparkooke, aga ka mitmeid teisi jõulupäraseid maiustusi. Lihatöökojas valmistatakse spetsiaalselt laada tarbeks 120 kilo verivorste.

Müügiks pakutakse täispuidust pinke ja taburette, aga ka puidust treitud kausse ja tarbeesemeid, käsitööna valmistatud vaipu, kootud mütse ja salle ning mitmesuguseid käsitööesemeid.

Seekordsele jõululaadale on kauplema tulemas rekordarvul õpilasfirmasid: Lipbalm toob letile huulepalsamid, Lõhn ja Sära käsitööseebid, Bitwood puidust kõrvarõngad, Observo digitaalsed kellad, Pihh omapärased sõnumitega külmkapimagnetid. Susssepad pakuvad kõigiti jõulukingiks sobivaid susse, õige mitmed õpilasfirmad on laadal puitesemetega ja kõik ostud võib pakkida õpilasfirma Kingibox valmistatud kinkekarpidesse.

Laadal valitakse välja ja tunnustataks silmapaistvamaid kauplejaid: parim müügistrateegia, parim toode, parim teenus, parim väljapanek ja uudseim toode või teenus. Jõululaat on 5. detsembril kl 10-14 Kopli 1 õppehoone B-korpuse fuajees. Allikas: TKHK

24 000 õpilast asus tänavu sügisel õppima kutseõppes. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppijate keskmine vanus, sest on lisandunud üle 25aastaseid õppijaid, kellest paljudel on varasemast olemas kõrgharidus, aga kes soovivad tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

Kutseõpet pakuvad sel õppeaastal 32 kutseõppeasutust ja kuus rakenduskõrgkooli.

Ametit saab õppima hakata ka talvel IA MIHKELS

Talvine vastuvõtt

Paljudes ametikoolides on alanud talvine vastuvõtt. Tartu kutsehariduskeskuse selle talve valikus on kokku 19 erinevat õppekava, enamik erialasid on sessioon- või töökohapõhise õppe vormis. Talviste sisseastujate õpingud hakkavad pihta juba veebruari alguses.

Talvine vastuvõtt on alanud või algamas ligi paarikümnes kutsekoolis üle Eesti. Ülevaatlikku infot selle kohta, millised koolid talvel uusi õpilasi vastu võtavad, leiab portaalist kutseharidus. ee.

Tasub tähele panna, et koolides on vastuvõtt korraldatud erinevalt: on nii põhihariduse kui ka keskhariduse nõudega ning jätkuõppe õppekavu, nii töökohapõhise ja sessioonõppe kui ka koolipõhise õppe vormis. Et saada üksikasjalikku teavet selle kohta, millistel õppekavadel ja tingimustel uusi õppureid sellesse kooli oodatakse, tasub lähemalt uurida huvipakkuva kooli kodulehekülge. Allikas: kutseharidus.ee

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Karjäärinõustaja Liine Maasika sõnul on talviste erialade seas rohkem õppimisvõimalusi neile, kes tahavad ennast õpitud erialal täiendada või töö kõrvalt päris uut ametit õppida. „Just täiskasvanud õppijatele mõeldes, on enamik õppekavasid kas sessioonõppe või töökohapõhise õppe vormis – see võimaldab õppida töö kõrvalt,“ ütles ta.

Kes teab, et tahaks midagi juurde õppida, aga pole veel päris kindel, milline eriala valida, võib julgelt pöörduda karjäärinõustaja poole, et üheskoos valida välja sobivaim õppekava ja -vorm. Kool korraldab ka omalt poolt üritusi, mis annavad kõigile võimaluse end kutsehari-

duskeskuse erialade ja õpivõimalustega kurssi viia. „Novembris näiteks korraldasime „Oskuste öö“, kus midagi põnevat leidsid igas vanuses õpihuvilised,“ märkis kooli turundusjuht Kaire Mets. „Oskusõppe populaarsus on kiiresti kasvamas, sest inimesele tarvilike oskuste hulk on üha suurem.“ Kuuest kuust kahe aastani Sessioonõppes avatakse autokeretehniku, mootorsõidukidiagnostiku, keevitaja, CNC töötlemiskeskuse operaatori,

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

2019

15

INFOPÄEV

WWW.TPTLIVE.EE Pärnu mnt. 57Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Keskkooli baasil sessioonõpe: IT SÜSTEEMIDE SPETSIALIST TARKVARAARENDAJA SISETÖÖDE ELEKTRIK ELEKTROONIKASEADMETE TEHNIK

Keskkooli baasil päevaõpe: FOTOGRAAFIA MULTIMEEDIA TRÜKITEHNOLOOGIA

Foto: Renata Juhanson

Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Põhikooli baasil päevaõpe:

SISETÖÖDE ELEKTRIK AUTOMAATIK TELEKOMMUNIKATSIOONI NOOREMSPETSIALIST ELEKTROONIKASEADMETE TEHNIK

3 a.

plaatija, pottsepp-selli, kelneri, kondiitri, toitlustuskorralduse, giidi, majutuskorraldaja jt erialad. Sessioonõppe vormis on koolitundide osakaal väiksem, kuid see-eest iseseisva töö maht suurem.

Töökohapõhise õppe vormis oodatakse talvel õppijaid sisetööde elektriku ja mehhatrooniku erialale, kuid selles õppevormis saavad õppima saavad asuda vaid need, kes juba töötavad õpingutega seotud ametikohtadel, sest töökohapõhises õppes toimub kaks kolmandikku õppest töökohal praktilist tööd tehes ja vaid kuni kolmandik koolis.

Koolipõhiselt saab keskhariduse baasil omandada kosmeetiku ja naiste kergete rõivaste rätsepa ametioskused. Põhihariduse baasil oodatakse õppijaid koostelukksepa ja treiali eriala kutseõppesse, kutsekeskhariduse saab aga metallilõikepinkidel töötaja erialal. Kogu info erialade, õppekavade ja vastuvõtutingimuste kohta on kooli kodulehel (khk.ee).

Avaldusi õppima asumiseks saab esitada nii e-vastuvõtu keskkonnas kui ka kutsehariduskeskuse kantseleis.

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

2019 a. talvine vastuvõtt Vastuvõtt toimub koolis või elektroonselt e-vastuvõtu keskkonnas SAIS igal ajal.

KESKKOOLI BAASIL (eesti õppekeel) JUUKSUR, 4. tase (esmaõpe), õppeaeg 1a 6 kuud SÕIDUKITE KERE JA VÄRVITÖÖDE MEISTER, 5. tase (jätkuõpe), õppeaeg 1 a

Õpetatavad valdkonnad: TRANSPORDITEHNIKA ROBOOTIKA INFOTEHNOLOOGIA LOGISTIKA ENERGEETIKA JA AUTOMAATIKA

TEKSTIILI- JA NAHATÖÖTLUS MEHAANIKA JA METALLITÖÖTLUS ILUTEENINDUS KAUBANDUS

Soovijatel koht õpilaskodus NOOREM TARKVARAARENDAJA IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSIALIST TRÜKITEHNOLOOGIA MULTIMEEDIA SPETSIALIST

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Reede, 30. november 2018

Koolitus 5

Taotle töötukassast tasemeõppeks toetust

Karli Saul / Ekspress Meedia

Töötukassast on võimalik taotleda toetust, kui töötav või töötuna registreeritud inimene asub omandama kutseharidust, rakenduskõrgharidust või kõrgharidust bakalaureuseõppes.

Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud tööealistele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma praegune töökoht kaotada.

Toetust on õigus saada inimesel, kes on registreeritud töötuna või töötab ja vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: z tal ei ole eri- või kutsealast haridust ning põhi- või keskkooli (gümnaasiumi) on lõpetatud või pooleli jäetud vähemalt viis aastat tagasi, z on küll eri- või kutsealane haridus (k.a kõrgharidus), kuid selle omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat, z tervise tõttu pole tal enam võimalik senise töö tegemist jätkata (vajalik tõend – nt töötervishoiuarsti otsus). z Kui toetuse taotleja töötab, peab ta olema vanuses 16 eluaastat kuni vanaduspensioniiga, töötama töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ning talle peab taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul olema arvestatud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ainult siis, kui seda taotletakse enne õpingute alustamist. Kui taotleja juba õpib kutse- või kõrgkoolis või on viimase aasta jooksul õpingud pooleli jätnud ning soovib uuesti õppima asuda, siis toetust ei maksta.

Toetuse suurus sõltub sellest, kas taotleja töötab ja kas tal on muid sissetulekuid. Sissetulekutena võetakse arvesse töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, riiklik pension ja töövõimetoetus.

Kui taotleja töötab ja/või saab muid sissetulekuid, on toetuse suurus 130 eurot kuus.

Taotlejale, kes ei tööta ja kellel pole ka muid sissetulekuid, makstakse toetust 260 eurot kuus. Toetuselt peetakse kinni tulumaks.

Toetust makstakse alates Eesti Hariduse Infosüsteemis märgitud õppimise algusajast ning nominaalse õppekava täitmise aja jooksul. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal toetust ei maksta. Õpingute katkestamisel või lõpetamisel lõpeb ka toetuse maksmine. Üksikasjalik info selle kohta, kellel on õigus tasemeõppe toetust saada, mis tingimustel seda makstakse ja kuidas toetust taotleda, on kirjas Töötukassa kodulehel, alati võib küsimuste korral võtta ühendust ka Töötukassa karjäärinõustajaga.

Allikas: Töötukassa

Reede, 30. november 2018

6 Koolitus

Tööintervjuuks tasub põhjalikult valmistuda IA MIHKELS

VidaPress

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tööd otsides ei maksa lihtsalt hea õnne peale loota. Eriti tõsiselt tuleks asja võtta siis, kui oled saanud kutse intervjuule tööandja või tema esindajaga. Tore, kui sobival ajal on kusagil mõni koolitus, kus kõigele olulisele tähelepanu juhitakse, aga tõhusa ettevalmistustöö saab igaüks ka ise ära teha.

Kõigepealt tuleb läbi mõelda, millised on su tugevad ja nõrgad küljed, soovitab põhjanaabrite tööportaal Duunitori. Öeldakse küll, et kõige paremini õpib inimene oma vigadest, aga ehk ei pea neid kõiki siiski ise tegema – saab ju ka teiste tehtuist õppust võtta. Loe, millised on kõige sagedasemad vead tööintervjuul. z Oled unustanud teha taustatööd. Tööintervjuuks valmistudes tasub alati viia end kurssi värskeimate uudistega, mis puudutavad võimalikku tulevast töökohta ja ettevõtte tegevusvaldkonda laiemalt. Päris kindlasti eelistab tööandja valikut tehes inimest, kes tunneb ettevõtte vastu huvi ja näitab seda ka välja. z Ei tee enesetutvustust.

Mõistlik on valmistada sissejuhatuseks ette minuti-paari pikkune enesetutvustus, mis annab teisele poolele lühikese ülevaate, kellega on tegu. Ise saad võimaluse võtta lühidalt kokku, mi-

Ära unustanva enesetut-

Nutikate vastuste ja vee unustada kõivustuse kõrval ei maksa utab ajakiri ge lihtsamaid asju, rõh Forbes.

l Ole aegsasti koha ainus, vahed in-

Sa pole tõenäoliselt el on väikesed tervjuule kutsutute vah hilinemise tõtja vaid mõneminutilise da. jää tu võid üldse kõrvale

maha Võta telefonil hetlivah etult enne

Tee seda aegsasti, ses gesti ununeda. intervjuud võib see ker efon ei jäta Keset vestlust helisev tel head muljet.

Näe hea välja

olteed ja mikNaiste väga avarad dek veninud kampropüksid, meeste välja d võivad nii sunid ja rasvased juukse dideerides mõnelegi töökohale kan lihtne ja as, miinuseks olla. Ole puh miga. füü par lda stiilne – ja ära liia

da on sinul ettevõttele pakkuda.

Arvesta, et ühe ja sama enesetutvustusega ei maksa igasse firmasse sisse marssida – alati tuleb läbi mõelda, milliseid oskusi või iseloomuomadusi tasub just selle töö puhul rõhutada. z Räägid liiga palju oma eelmisest tööandjast. Muidugi võid vestlusel mainida, miks eelmise tööandjaga teed lahku läksid, aga keskenduda tasub siiski uuele võimalusele ja sellele, mida saaksid pakutavas ametis ära teha. z Oled liialt emotsionaalne.

Pärast eelmisest töökohast il-

majäämist on sul täielik õigus tunda kurbust ja viha, aga tööintervjuu teises ettevõttes pole koht, kus need tunded välja valada. Kui sa ei suuda keskenduda sellele, milleks kohtumisele tulid, jätad ebastabiilse inimese mulje. z Sa ei jää isiksusena meelde.

Lähed kergesti närvi ega suuda pingeolukorras loomulikult käituda? Kui suudad vastata kõigile küsimustele vaid lühilausete või jaatuse-eitusega, on raske head muljet jätta: tööandja otsib enamasti inimest, kes sobituks kähku kollektiivi, kellega

oleks lihtne suhelda. Keskendud iseendale. Hakkad küll vastama intervjueerija küsimusele, aga jõuad ikka ja jälle jutuga selle juurde, mida sina soovid, eeldad ja ootad. Muidugi võib sellest rääkida – aga ikka siis, kui seda küsitakse. Püüa kuulata, mida küsitakse, ja vastata sellele. z Hindad oma oskusi üle.

Tööotsija rusikareegel: ära kandideeri tööle, kui sul pole vähemalt 75 protsenti selles ametis nõutud pädevusest – nii raiskad vaid enda ja teiste aega.

Järvamaa Kutsehariduskeskus TALVINE VASTUVÕTT 2019 Plaatija 5 k + töökohapõhine õpe (TKP) Puhastusteenindaja 5 k, TKP Tartu Puhastustööde juht 5 k Laojuht 6 k Laotöötaja 1 a 6 k Teetöömasinate juht 4 k + TKP Mootorsõidukidiagnostik 1 a Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik 1 a

Sessioon- ja töökohapõhine ÕPE! Täpsem info:

www.jkhk.ee Avaldusi võetakse vastu Paides, Säreveres ja veebis www.sais.ee!

Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736

Vaata lähemalt www.jkhk.ee

9 rasket küsimust millele vastates mõelda z Miks just sina oled sellele kohale sobivaim? Klassikaline küsimus, millele võiks vastuse aegsasti valmis mõelda: millist lisaväärtust saaksid selles ametis oma oskuste, teadmiste ja kogemusega pakkuda? Mis kasu saab firma sinu palkamisest? Mis eristab sind ülejäänud kandidaatidest? Sõnaohtrus ei tule alati kasuks – mõtle välja kuni kolm argumenti, mis kinnitavad, et oled sellele ametikohale parim, ja esita need veenvalt. z Too näide mõne oma vea või eksimuse kohta. See küsimus annab tööandjale aimu, kui teadlik on tööotsija oma võimalikest nõrkadest külgedest ja arendamist vajavatest omadustest. Räägi, mis juhtus, mida sa sellest õppisid ja kuidas juhtunu sind inimesena mõjutas, ole vajadusel enesekriitiline, näita, et oled suuteline oma vigadest õppima. z Kuidas kolleegid või sõbrad sind kirjeldaksid? See küsimus sunnib tööotsijat end kõrvalt vaatama, mõtlema, millisena näevad teda teised. Intervjueerija võib ka küsida, mida räägiksid tema kohta ta soovitajad. z Kui väga huvitab pakutav töökoht sind skaalal 1–10? Kui pakud mõne muu numbri peale kümne, ole valmis seda väga osavalt põhjendama. z Miks otsid uut tööd? Ausus on sageli tugev trump, nii ka sellele küsimusele vastates. Pikem töötupõli või koondamine pole enam midagi erakordset, see ei ole võimalikule tööandjale ohusignaal, nagu see oli veel mõni aeg tagasi. Ära hakka eelmist töökohta halvustama – see ei jäta sinust usaldusväärse ja lojaalse töötaja muljet. Kui oled töökohta vahetamas, võid näiteks vastata, et ei näe praeguses töökohas selliseid arenemisvõimalusi nagu sinna tööle minnes lootsid, vajad uusi väljakutseid. z Kas tähtsam on tehtud töö maht või kvaliteet? Miks? Ära lase end sel kas-muna-või-kana-tüüpi küsimusel rivist välja lüüa.

Mõtle, kumb on tööülesannete seisukohalt olulisem – selle põhjal vasta. Kui kandideerid ametikohale, mis nõuab täpsust (raamatupidaja, finantsjuht vmt), on kvaliteet olulisem, kui aga näiteks müügitööle, tõuseb maht kvaliteedist tähtsamaks. z Mida uut ja mida tuttavat näed pakutavas ametikohas? Töösoovijal ei pea ilmtingimata olema varasemat kogemust igas viimases kui töölõigus, küll aga on tal võimalus sellele küsimusele vastates näidata, et tal on tahtmist õppida ja areneda. z Talar du Svenska? How about English? Oma keelteoskust CVsse kirja pannes arvesta, et tööandja võib seda kontrollida, minnes näiteks keset intervjuud ette hoiatamata sujuvalt üle teisele keelele. Kui oled märkinud end keeleoskajaks, pead suutma sellega kaasa minna. Ei ole mõtet lasta end CV alusel tegelikust paremana paista – valed tulevad üldjuhul kiiresti välja. z Kas kandideerid ka mujale? Kui oled aktiivne tööotsija, on täiesti loomulik, et kandideerid korraga mitmesse kohta. Kindlasti pole mõtet seda maha salata: tööpakkuja peaks teadma, millises järgus on muudele kohtadele kandideerimisega. Kui oled kõigiti sobiv, võib tööandja ka kiiremini sinu kasuks otsustada, kui selgub, et oled ka mujal kandideerides olnud edukas.

Reede, 30. november 2018

Koolitus 7

Reede, 30. november 2018

8 Koolitus

LAUR minu

Tee kõrgkooli ei pruugi olla sirge ja sile IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

On inimesi, kelle koolitee kulgeb tõrgete ja komistusteta esimesest klassist doktorikraadini – ja on neid, keda sisemine sund ajab kõrgkooli pärast aastatepikkust pausi õpingutes. Üks neist viimati kirjeldatuist on Lauri Räpp. 41aastane tartlane, ettevõtja, kolme raamatu autor, väsimatu seikleja, linna volikogu majanduskomisjoni liige ja veel mitme ettevõtmisega seotud mees, kes kõige muu kõrval on jõudmas lõpusirgele magistriõpingutega Tartu ülikoolis.

Tõsi, esimest korda alustas Lauri õpinguid kõrgkoolis juba aastaid tagasi, aga siis jäid need pooleli, sest toona mõtles ta: pole mul seda haridust vaja, pigem teen tööd ja kühveldan raha kokku. „Poisikesest meheks sirgusin ajal, kui võimutses päkapikudisko ja ärikohtumistel käidi Kappa dressidega. Kõige hämarama, ent magusama ettevõtlusega alustamise ajal nühkisin ma koolipinki ja veidi hiljem keldriööklubide põrandaid, eelviimasel hetkel alustasin siiski ettevõtlusega – ostsin, müüsin ja

vahetasin kõike, mis parasjagu kätte sattus,“ meenutab Lauri oma noorust tööportaali CV.ee sisuveebis Nipila. „Aga ajad muutusid ja kombed paranesid.

Kümmekond aastat, kolm ettevõtet ja üks pankrot hiljem olin isiklike inimvajaduste hierarhias jõudnud umbes keskmisele tasemele ja jäin sinna kinni.“ Mees tõdeb, et ta polnud siis rahul ei oma seniste saavutuste ega teda ümbritsenud sotsiaalvõrgustikuga, ennekõike ei olnud ta aga rahul iseendaga. Rahulolematusest sündis arusaam, et ta peab tegema oma elus kannapöörde. Küpses otsus astuda Tartu Ülikooli avatud ülikooli – ükski muu õppevorm poleks töö kõrvalt kõne alla tulnud.

Lihtne ei saanud see tee olla, aga ilmselt on iga samm olnud vaeva väärt, sest Lauri, kes tuleval kevadel loodab magistriõpingutega lõpule jõuda, ütleb oma toonase sammu kohta: „See oli elumuutev otsus.“ Sellest, kuidas õpingud on kulgenud ja mida ülikool on talle andnud, räägib Lauri kõrvalolevas loos, mis on ilmunud ka Tartu ülikooli vilistlaste ajaveebis Miks seal, kui Lauri veel polegi Tartu ülikooli vilistlane?

Aga samal ajal ju ikkagi on ka.

Niisugune mees.

Lõpetasin 2012. aastal ettevõttemajanduse eriala ja alustasin ärijuhtimise magistriõppes. 2014. aasta kevadeks olin edukalt läbinud kogu õppekava – ühe väikese erandiga. Kirjutamata jäi magistritöö. Sel sügisel otsustasin selle vea parandada ja olen nüüd eksternina Tartu ülikooli nimekirjas.

Nii lihtne see ongi.

Ja nii paganama keeruline.

Neli aastat on piisavalt pikk aeg, et õppimise võlud ja valud unustada. Rääkimata sellest, et raske on leida viimaseks pingutuseks motivatsiooni, sest magistriõppe jooksul sain ma ülikoolilt kõik, mida eeldasin (eeldada tegelikult ei tohiks kunagi) ja lootsin.

Mida ülikool mulle andis?

Aldo Luud

Eelkõige sain ma suurel hulgal teadmisi ning oskuse neid süsteemselt kasutada. Vähem oluline pole see, et seda kõike aitasid mul omandada oma ala tipud: Urmas Varblane, Maaja Vadi, Janno Reiljan, Raul Eamets, Andres Kuusik ja paljud teised. Ma sain teada, et avalikud esinemised ei olegi nii hul-

Iseenda parimaks väljaandeks!

Pühenda aasta iseendale ja tule holistilisse treeningusse!

Holistiline treening on koolitus inimestele, kes tahavad parandada oma elukvaliteeti, osata paremini suhelda nii tööl kui eraelus ning elus esinevate väljakutsetega edukalt hakkama saada.

Koolituse keskmes on kaks olulist küsimust: • Kuidas muuta elu õnnelikuks, täis rahulolu ja heaolu?

• Kuidas saada iseenda parimaks väljaandeks?

Holistika Instituut tähistab oma 20. tegevusaastat ja holistilise treeningu on tänaseks läbinud juba ligi 700 inimest!

Koolitus toimub nii eesti kui vene keeles.

Holistilise treeningu tasuta tutvustusõhtu toimub 4. detsembril kell 18.00 Holistika Instituudis (Endla 15, IV korrusel).

Palun registreeri end: info@holistika.ee Kohtumiseni Holistika Instituudis! www.holistika.ee

Reede, 30. november 2018

Koolitus 9

RI RÄPP: „Tartu ülikool on u elu parim investeering.“ lud, kui harjutad ja oled need korralikult ette valmistanud.

Tänu ülikoolile vähendasin ma olulisel määral oma hirmu nende ees. Utreeritult võin öelda, et rahusteid pole mul enam kõnepidamiseks vaja kasutada. Muide, pitsi konjakit enne avalikku esinemist tegin viimati siis, kui minu teise raamatu esitlusele tuli täiesti ootamatult terve Tasku keskuse Rahva Raamatu kaupluse täis inimesi. Muidugi sain ma õpingute ajal palju targemaks, kogenumaks ja ettevõtlikumaks.

Aga tegelikult andis ülikool mulle midagi veel olulisemat.

Midagi sellist, mida ei saa osta ka kogu maailma raha eest. Magistriõppe käigus moodustunud seltskonna toel kasvas minu sotsiaalvõrgustik plahvatuslikult. Ja ma ei mõtle selle all Facebooki sõpru. Kui ütlen „seltskond“ ja „sotsiaalvõrgustik“, siis valetan nii, et suu suitseb nagu tselluloositehase korsten.

See, mis meie kursusest välja kasvas, on sõpruskond. Vennaskond. Veel enam, see on üks suur kärgpere. Mehed, naised, elukaaslased, lapsed, sõbrad ja sõprade sõbrad. Mitu meie seast

on käinud koos rändamas – maailma teise otsa ja tagasi. Me käime väga sageli üksteisel külas.

Ülikool keeras mu maailmapildi pea peale Me asutasime Heade Mõtete Klubi, mis on kui heategevusliku eesmärgiga jätkuülikool.

Klubikoosolekud toimuvad kord kuus ja nüüdseks on külalisraamatusse sissekandeid teinud hulk Eesti tuntuimaid ettevõtjaid, tipp-poliitikuid, näitlejaid, kirurge, sportlasi, oma ala spetsialiste. Tartu Ülikooli ettevõtlusinkubaatori korraldatud ärija projektiideede võistluse Kaleidoskoop raames oleme välja andnud mitu omanimelist stipendiumi. Rääkimata sellest, et kursuse- ja klubikaaslased toetavad üksteist alati. Olgu selleks siis mõni ettevõtlusega seotud nõuanne, koostöö või ühine äriprojekt. Silmaring ja tutvuskond aina laienevad – ja lõppu ei paista. Kui vaadata tagasi ajale enne ja pärast magistriõpet, võin käsi südamel kinnitada, et ülikool keeras minu senise maailmapildi pea peale. Naljaga pooleks võib öelda, et läksin täiendama teadmisi majandu-

Vilistlaste ajaveeb

sest, aga sain hoopis kirjanikuks. Olgu, see oli liialdus. Kuigi olen kirjutanud kolm raamatut, hulgaliselt kolumne, sisutekste ja artikleid, ei pea ma end siiski kirjanikuks. Ega suuda pidada. Raskekujulist grafomaaniat põen aga küll. Põhikohaga olen endiselt väikeettevõtja ning tegutsen kaubanduse valdkonnas.

Kuigi lõppude lõpuks on ju sisutekstide raha eest kirjutamine ka ettevõtlus. Mõnes mõttes ka raamatute kirjutamine, kuigi ajakulu ja honorari suhet arvesse võttes on see tegevus justkui kahjumlik. Aga ikkagi ma teen seda jälle, sest sellega kaasnevad emotsioonid on hindamatud.

Mõnes mõttes on iga raamat omamoodi investeering. Sest mida rohkem ma kirjutan, seda enam saan ma tähelepanu ka oma teistele tegemistele ja seda enam tuleb ka kõiksuguseid pakkumisi. Aga kõike seda ei oleks olnud, kui ma ühel 2008. aasta hommikul poleks otsustanud astuda Tartu ülikooli. Need kuus aastat loenguid, eksameid, arvestusi, kodutöid, õppemaksu, üliõpilaselu ja uurimistöid on minu elu parim investeering.

TUNNE RÕÕMU

KEELEÕPPEST Testi oma keeleoskust ja vali sobiv kursus!

Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebi idee tekkis viie aasta eest soovist tutvustada ja tunnustada Tartu Ülikooli vilistlaste tegevust ja saavutusi ning tuua need laiema avalikkuse ette - on ju suur osa Tartu Ülikooli vilistlastest oma erialases tegevuses, ühiskondlikus aktiivsuses ja ettevõtluses hinnatud arvamusliidrid.

Lisaks vilistlaste endi poolt kirja pandud mõtetele ja arvamustele on plaanis tuua külastajateni ka virtuaalnäitusi ja fotomeenutusi, intervjuusid, põnevaid videoid ja vilistlaste edulugusid nii kodumaal kui ka kaugemal.

Kõik vilistlased võivad anda oma panuse ja saata oma kirjatüki aadressile turundus@ut.ee. Teemad on paindlikud ja varieeruvad nii ülikoolikogemusest ja erialasest tööst kuni hobide ning arvamuslugudeni aktuaalsetel teemadel. Ühesõnaga: kõik, mis pakub inspiratsiooni ja paneb kirjutama.

Allikas: vilistlaselu.ut.ee

UUES MAJAS Jõuluturg Avatud loengud Näitused Raamatukogu Kursused 9. detsembril 10–18

artun.ee/kalender

EKA Galerii T–L 12–18

E–R 10–19 L 11–15

artun.ee/ avatud-akadeemia

info@sugesto.ee

Põhja pst 7, Tallinn artun.ee

Reede, 30. november 2018

10 Koolitus

Miks kõrgkoolist välja langetakse Aastatel 2013–2015 tehtud uuringutest ilmnenud kõige sagedasemad põhjused, miks tudengil õpingud pooleli jäävad. z Tudeng avastab esimesel õppeaasta, et on tulnud õppima vale eriala. Põhjus võib olla tudengikandidaadi küündimatus saada õigesti aru erialakirjeldusest, kuid sama võimalik on ka erialakirjelduse segasus, samuti tõsiasi, et esimese õppeaasta jooksul on väga vähe kokkupuudet valitud erialaga, sest valdavad üld- ja sissejuhatavad ained. z Tudeng ei saa hakkama. Ilmneb, et varasemad teadmised ja oskused ei ole piisavad selleks, et õpingutega toime tulla. Põhjus: vastuvõtulävend on madal, ei testita kandidaadi sobivust ja/või akadeemilist võimekust; tugi ja nõustamine jääb hiljaks – probleem avastatakse esimesel eksamisessioonil. z Tudengil, kes töötab õppimisega paralleelselt, kuid ei saa endale siiski lubada osakoormusega õppimist, tekivad akadeemilised võlgnevused.

Põhjused: ajanappus, aga ka õppevorm ja -korraldus, mis ei võimalda töö ja õppimise ühitamist. Kui tuleb valida, langeb valik üldjuhul töö kasuks. z Õpimotivatsioon kaob. Üliõpilasele tundub, et ta ei õpi midagi juurde. Väljakutsed tööl pakuvad rohkem pinget ja eneseteostusvõimalusi.

Piisav teadmiste ja oskuste tase on juba olemas ja/või seda on võimalik töökohal õppides tõhusamalt/sihipärasemalt tõsta. Põhjus võib olla selles, et teooria ei ole sidustatud praktikaga, õpe piirdub teadmiste omandamise, mitte nende rakendamisega. z Tudeng läbib õpingud, kuid lõputöö jääb kirjutamata. Põhjus: tavaliselt ei leia tudeng juhendajat teda huvitavale teemale, iseseisvaks töö kirjutamiseks napib teadmisi ja oskusi. z Katkestamine isiklikel põhjustel – lapse sünd, kaitsevägi, pereliikme hooldamine jms. Sellistel põhjustel katkestatakse õpingud reeglina ajutiselt. Allikas: SA Archimedes

Kas minna kõrgkooliõpingute kõrvalt tööle?

IA MIHKELS

Vida Press

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kooli kõrvalt töötamine on suur lisakoormus, seepärast tasub igaühel enne tööotsinguid tõsiselt järele mõelda, kas see ikka on talle jõukohane.

Enamasti minnakse tööle ikka selleks, et raha teenida – kui pead summaga, mis koolikaaslastele on väike taskuraha, kuu aega elatud saama, pole ime, kui leiad end üha sagedamini töökuulutusi sirvimast. On aga neidki, kelle töölemineku peamine põhjus on soov teha juba õpingute ajal erialast tööd – pärast lõpetamist annab see tööturul kahtlemata eelise nende kõrval, kellel töökogemust üldse pole. Olgu põhjus milline tahes, igal juhul tuleb tööleminekuotsus põhjalikult läbi mõelda. Abiturientidele mõeldud teatmik Edasiõppija toob välja kooli kõrvalt õppimise plussid ja miinused ning soovitab neid hoolikalt kaaluda – sest õpingute kõrvalt töötamine on sageli koolist väljalangemise põhjus.

PLUSSID z Saad töökogemust, iseseisvust, oskusi ja teadmisi ning kasvatad enesedistsipliini.

Kooli kõrvalt tööl käimine tähendab pidevat topeltkoormust – mõtle läbi, kas sul ikka jagub selleks jaksu.

z Töötasu, millega saad katta igapäevaseid kulusid. z Toob ellu vaheldust, uusi kontakte ja suhtlemisvõimalusi. z Õpid paremini oma päeva planeerima ja aega jagama.

MIINUSED z Õppimiseks jääb vähem aega, õppetulemused võivad halveneda ja õppeaeg pikeneda. z Teiste tegevuste, hobide ja

sõprade jaoks pole nii palju aega, kui soovid. z Lisaks hobid ja perekondlikud kohustused. Ajapuudusel ei keskendu sa reaalsele koolielule, vaid püüad kohustustega hakkama saada. z Magamatus ja väsimus, kuna oma plaanidesse tuleb mahutada nii koolis käimine, iseseisvad tööd kui ka töötamine.

Kui tundub, et püsitöö käiks siiski üle jõu, aga lisaraha oleks hädasti vaja, võivad lahenduseks olla lühikesed tööotsad (vt www.goworkabit.ee, www. leia.ee, www.tudengiveeb.ee.

Silm tasub peal hoida ka sotsiaalmeedial ja kooli infostendidel, kus samuti sellised pakkumised levivad.

REKLAAMTEKST

Tartu Ülikool kui ettevõtluse ja innovatsiooni inspireerija

KRISTEL REIM

TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja TÜ teadlased loovad iga päev uusi teadmisi, ideid ja lahendusi. Me soovime viia need partnerite ja koostöövõrgustike abil ühiskonda, et uuendustest saaksid osa võimalikult paljud.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse süda on tehnoloogiasiirde talitus. Selle eesmärk ongi aidata kaasa teadus- ja arendustegevuse tulemuste jõudmisele ühiskonda, et need seal areneksid ja leviksid ning võiksid tekkida uued tooted ja teenused. Tehnoloogiasiirde talituse töötajad aitavad teadlastel oma avastuste rakenduslikkust hinnata, neid vajaduse korral patendiga kaitsta ja ettevõtetele tutvustada, läbirääkimisi pidada ning partnerite abil maailma viia.

Tehnoloogiasiirde talitus suhtleb tihedalt ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ettevõtlussuhete

inimestega, kes on sild akadeemilise pere ja ettevõtete vahel.

Me tõlgime ettevõtja ees seisvad ülesanded teadustulemuste rakendamise keelde. Innustame ettevõtteid kasutama TÜ teadus- ja arendustööd, teenuseid ja taristut, taseme- ja täiendusõppe võimalusi ning osalema üliõpilastööde juhendamisel, praktika korraldamisel ja karjäärivalikute tutvustamisel.

Nii ettevõtete kui ka ülikooli jaoks on oluline pikaajaline partnerlus ja usaldus. Tugevaid koostöösidemeid sõlmitakse TÜ ettevõtete partnerlusprogrammis, mille mitmekülgses arendustegevuses osaleb praegu üle saja ettevõtte.

Innovatsiooniprogramm „iAkadeemia“ toetab partnerlust Et ühiskonnas tekiks innovatsioon ja areneks sisukas partnerlus, peavad teadlased ning ettevõtjad tihedalt suhtlema, arutlema, vaidlema, üheskoos avastama ja kogema. Teadlastel on vaja näha ja mõista ettevõtjate ees olevaid küsimusi ning ettevõtjad omakorda saavad teadmisi ettevõtte arenguks vajaliku tehnoloogia arengu kohta.

Sellise dialoogi toetamiseks loodi sel sügisel ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses avatud innovatsiooni programm „iAkadeemia“.

Aasta jooksul otsivad teadlaste, ettevõtjate ja üliõpilaste ühismeeskonnad lahedusi ettevõtete ees

seisvatele arendusülesannetele.

Nad töötavad koos välja uuendusi ja omandavad vajalikud teadmised. Selles programmis õpitakse üheskoos innovatsiooniprotsessi uusi „tööriistu“ läbi design thinking ehk disainmõtlemise. Nii tekivad isiklikud ja usalduslikud suhted ning programmist kaasa saadud „tööriistakast“ on kõigile kasulik, sest see võimaldab järjepidevalt uuendusi ellu kutsuda.

Adapter.ee avab teadlaste ukse Eestis on arvukalt ettevõtteid, kes otsivad oma ideede teostamiseks partnereid, ja nad kasutavad selleks eri teid. Kellel on tuttavaid teadlasi, pöördub otse nende poole. Teistele on hea alguspunkt ülikoolide ettevõtlus- ja innovatsioonikeskused ning teadus- ja arendusosakonnad.

Veel mitmekesisema võimaluse leida arenduspartner annab koostöövõrgustik Adapter, kuhu kuulub üle 85% Eesti teadlastest, kes töötavad 12 teadus- ja arendusasutuses. Adapteri veebilehele postitatud küsimusele või koostöösoovile otsivad lahendusi oma valdkonna spetsialistid just neist asutustest. Nii saab ettevõtte arengusse kaasata akadeemilised teadmised ja kogemused. Adapter on ainulaadne võimalus saada teada, mida ülikool pakub.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus toetab ka ülikooli liikmeskonna ettevõtlikkust. Ülikoolist välja kas-

iAkadeemia häkatonil valmis Eesti Energia kaevandustesse kavandatava roboti prototüüp. Foto: Andres Tennus vav, selle intellektuaalomandit või taristut kasutav hargettevõte (ingl spin-off) saab tavaliselt alguse teadlasest, kel on idee või tehnoloogia, mille rakendamisse on ta ise valmis panustama. Toetame sellist algatust nii „iAkadeemiaga“ kui ka ettevõtlusideede analüüsi ja ärinõustamisega.

Eelinkubatsiooni ja kiirendiprogramme pakub ettevõtlusja innovatsioonikeskuses tegutsev Ideelabor. Seal otsivad põnevate ideedega meeskonnad uudseid lahendusi ning neile on toeks kogemustega ettevõtete ja idufirmade mentorid.

Meie tegemisi saab oma silmaga näha kolmel suure üritusel

aastas: need on demopäev, koostööfestival ja sTARTUp Day. TÜ järgmisele demopäevale ootame teid 17. mail 2019. Koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas“ korraldavad Adapteri partnerid järgmine kord 2019. aasta novembris Tartus. Rahvusvahelisel ärifestivalil sTARTUp Day saab aga juba 2019. aasta jaanuaris tutvuda nii uute kui ka kogenud hargettevõtete, üliõpilasideede ning ülikoolide ja ettevõtete koostöövõimalustega.

eik.ut.ee Olete oodatud Tartusse!

Reede, 30. november 2018

Koolitus 11

VILLA PILLAPALU

Villa Pillapalu puhkemajad on suurepärane koht ettevõtte väljasõidu, seminari või koolituse korraldamiseks. Kahes äsjavalminud majas on ööbimiskohti kokku 18-le inimesele. Ruumikas villa 10-le inimesele ning skandinaavia stiilis palkmaja 8-le inimesele sisaldavad kõike vajalikku töiseks koosviibimiseks või mõnusaks ajaveetmiseks. Seiklus- ja spordihimulistele organiseerime erinevaid tegevusi ümberkaudsetes metsades, rabades ning matkaradadel.

Seminarid, koolitused • Seminariruum kuni 30-le inimesele • Arvutiga ühilduv 55-tolline teler • Lõõgastumiseks piiramatu kasutusajaga saun ja köetav kümblustünn

RABAMATKAD

+372 506 3368 | villa@villapillapalu.ee | www. villapillapalu.ee Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Pillapalu, 74502

12 Koolitus

Passid niisama?

Tule, õpi amet!

TALVINE VASTUVÕTT Õppetöö algus ajavahemikul 07.01- 31.01.2019 Statsionaarne õpe Väike-Maarja õppekohas

ABIPAGAR õppeaeg 1 aasta ABIKOKK õppeaeg 1 aasta SÕIDUKITE PINDADE HOOLDAJA-REHVITEHNIK õppeaeg 1 aasta Mittestatsionaarne õpe

KELNER õppeaeg 6 kuud POTTSEPP-SELL õppeaeg 6 kuud VEOAUTOJUHT õppeaeg 6 kuud BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAJA õppeaeg 1 aasta

RAKVERE AMETIKOOL info www.rak.ee/talvine/

Reede, 30. november 2018