KUTSEVALIKUÕPE AITAB UMMIKUST VÄLJA. 55+ JA OTSID TÖÖD? AMETIÕPE ANNAB TÖÖTURUL VAJALIKU KINDLUSTUNDE. ÕPILASED, TEADUST TEGEMA!
„Vähe sellest, et ehitus on väga meeldiv ja mediteeriv tegevus – see on ka väga suur kunst. Veendun selles üha enam.“ Laura Lisete Roosaar, magistridiplomiga telerežissöör, ssöör, kes õpib Tallinna ehituskoolis plaatijaametit
Koolitus Esmaspäev, 30. november 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Tiina Kõrtsini
MEISTRITE KOOL
ALUSTA TALVEL! EHITUSKOOL CNC PUIDUTÖÖTLEMISKESKUSE OPERAATOR, sessioonõpe PLAATIJA, sessioonõpe
6k 6k
ILUKOOL KERGETE RÕIVASTE RÄTSEP, koolipõhine õpe KOSMEETIK, koolipõhine õpe
2a 2a
TOIDUKOOL KELNER, töökohapõhine õpe TOITLUSTUSKORRALDUS, sessioonõpe
6k 1a
TURISMIKOOL GIID, sessioonõpe 2a MAJUTUSKORRALDUS, sessioonõpe 2a TURISMIETTEVÕTTE JA -SIHTKOHA ARENDAJA, sessioonõpe 1a
TEHNIKAKOOL CNC METALLILÕIKEPINGI OPERAATOR, sessioonõpe CNC METALLILÕIKEPINGI OPERAATOR, töökohapõhine õpe MOOTORSÕIDUKIDIAGNOSTIK, töökohapõhine õpe
ANARY ROOSVE Kondiitri eriala vilistlane Koogipood Mandel perenaine Vanempagari eriala õppur
KOOLIPÕHINE ÕPE sobib uue elukutse omandamiseks SESSIOONÕPE on parim võimalus töö kõrvalt õppimiseks TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE - täienda ennast oma erialal
Tartu KHK Nõuandja
7361 863 või 7361 859
sisseastumine@khk.ee
1a 6k 1a
amine t i s e e t s u isavald m u t s a e s s I 2021 i S N I R A U N AA kuni 20. J ne
astum e s s i s / e e . k www.kh Vaata ka
i
khk.ee
Esmaspäev, 30. november 2020
2 Koolitus Vida Press
Laura Lisete R kunsti kõrvale mida saab pär Ametiõpe aitab end tööturul kindlalt tunda KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Ajad ei ole lihtsad, paljud on kaotanud töö ja seisavad küsimuse ees, kuidas edasi. Ehk annaks muutunud olukorda võtta hoopis kui võimalust, uue teeraja algust – ja minna ennast täiendama või sootuks uut eriala õppima. Kindlasti tasub edasiste valikute asjus nõu pidada näiteks töötukassa karjäärinõustajaga: mida õppida, et tulevikus end tööturul kindlamalt tunda. Alati ei pea paika jutt, et parema palga kindlustab vaid kõrgharidus – statistikaameti andmetel on palgakasvu tipus just oskustöötajad ja kutsespetsialistid.
Oskustöö hästi tasustatud Näiteks masina- ja metallitööstuses on palk Eesti keskmisest 17% kõrgem, märgib Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. Tema sõnul võivad keevitaja, ehitaja, elektriku, mehhatrooniku ja paljude teiste elualade oskustööliste palganumbrid mõne akadeemilise haridusega ametniku teenistusest mitu korda suuremad olla. „Pealegi ei ole tööstus käimasolevas kriisis väga kannatada saanud, inimesi vajatakse juurdegi, aga näiteks CNC operaatoreid on keeruline leida – miskipärast ei ole metallierialad noorte seas kuigi populaarsed ja nii on tekkinud olukord, et selle eriala häid spetsialiste on tööturul vähe.“ Ka ASi Kodumaja kvaliteedija personalijuht Kristina Sutt märgib, et nende ettevõttes on ehituse oskustööliste keskmine brutotasu 3000–3500 eurot kuus, peale selle katab Kodumaja ekspordimaade ehitusplatsidel töötamise korral ka tööliste sõidu-
ja majutuskulud ning maksab välislähetuse päevaraha.
Elukestev õpe hädavajalik Tipptegijad kinnitavad kui ühest suust, et eduka karjääri kujunemises mängivad järjest olulisemat rolli oskused. Tööks vajalike oskuste ja teadmiste sisu muutub aga pidevalt. Näiteks on keerukate tööstusseadmete programmeerimiseks vaja tunda programmeerimiskeeli, aga ka automaatikat, elektrit ja palju muud. Mida keerukamaid oskusi töö eeldab, seda olulisem on õppida ja ennast pidevalt täiendada. Ei maksa unustada, et selleks pole kunagi hilja – kutseõpe sobib igas eas inimestele ja vastuvõtule pole vanusepiiri seatud. Ametikoolide andmed kinnitavad, et pidevalt suureneb nende inimeste hulk, kes teevad elus kannapöörde ja hakkavad õppima täiesti uut eriala. Sageli on kutseõppesse tulijal juba kõrgharidus, nüüd aga peetakse vajalikuks omandada uus eriala ametikoolis – kes läheb uuele ringile, et töötada erialal, millest on juba lapsepõlves unistanud, keda motiveerivad ümber õppima töö- ja palgapakkumised, mis on teistes sektorites senise valdkonnaga võrreldes selgelt paremad.
IT-oskused kuluvad marjaks Hea palgataseme poolest tuntud IT-sektoris on töötajaid pidevalt puudu, sest valdkond areneb kiiresti ja töökohtade hulk aina kasvab. Prognooside kohaselt suureneb töötajate arv IT-ettevõtetes lähiaastatel 1,5
Oma töös veendun ikka ja jälle, et tööturul on konkurentsieelis just nendel, kes päriselt midagi teha oskavad.“ Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht
Tallinna ehituskooliga on Laura Lisete Roosaarel plaan end pikemalt siduda. Ehkki filmi ja meedia alal kavatseb ta teha ka doktoritöö, on enne seda plaanis saada kõigepealt neljanda ja siis ka viienda astme plaatija kutse. See on tema jaoks hädavajalik vaheetapp – tegelikult tahab ta õppida restauraator-viimistlejaks, aga see eriala on vaid jätkuõppes. Sinna plaanib ta jõuda järgmisel sügisel.
korda ning ülemaailmne pandeemia vaid kinnitab infotehnoloogia kasvavat võidukäiku. IT-oskusi vajatakse aga paljudes teisteski valdkondades. „Noored sageli ei mõtle oma elukutsevalikuid tehes sellele, et IT-sektor on palju laiem kui vaid programmeerimine ja tarkvaraarendus,“ märgib IT-spetsialist Peeter Marvet. „Zone.ee töötajaist on arendajaid vaid viiendik. Teine viiendik on süsteemiadministraatorid ja klienditoe spetsialistid, kes aitavad ühendada kasutaja ja arvutid. Ülejäänud on turundus-, äri-, ekspordi- ja muud spetsialistid. Nii et IT-ettevõtetes on ka teisi oskusi vaja.“
Tööelu nõue: õpi, arenda, lihvi! Kes mõtleb, et erinevalt kiiresti arenevast arvutimaailmast piisab traditsioonilistel erialadel kord õpitud oskustest, see eksib. „Õpin iga päev midagi uut ja eeldan seda ka teistelt,“ ütleb tippkokk ja ettevõtja Joel Ostrat. „Kord õpitud oskusi tuleb aina arendada ja lihvida, ka toidutegemine on tänapäevaste seadmete ja võtetega midagi sootuks muud kui kodus pannkoogi küpsetamine. Restoranitöö on põnev ja loominguline maailm, mis areneb väga kiiresti ja muutub üha rahvusvahelisemaks.“ Restoranidel-majutuskohtadel pole praegu just lihtsad ajad, paljud ettevõtted on pidanud suure hulga oma töötajaist koondama või tegevuse üldse lõpetama. Praegust aega tasub aga kasutada täiendus- või erialaõppeks: senisele töökogemusele liituv kutsetunnistus annab siis, kui sektor taastuma hakkab, kindlasti eelise. Õpingutega pole vaja oodata järgmise kooliaasta alguseni: paljudes kutsekoolides on ees talvine vastuvõtt, õppima saab asuda juba uue aasta esimestel kuudel. Lisainfot erialavaliku ja õppetöö korralduse kohta leiab koolide kodulehekülgedelt.
Kahe aast a eest sai Laura Lisete magistrik raadi Balti Film i- ja Meediako olist, enne seda lõpetas ta Cov entry ülikooli m eediaproduk tsiooni erialal. Stanislav
Moškov
Esmaspäev, 30. november 2020
Koolitus 3 Tiina Kõrtsini
oosaar: „Tahtsin filmie õppida sellist kunsti, iselt teha oma kätega.“ „Mõne kuu pärast saab minust plaatija,“ ütleb magistridiplomiga telerežissöör Laura Lisete Roosaar uhkelt. Tõepoolest, ta õpib Tallinna ehituskoolis. Kõlab uskumatuna, kuid on tõsi. „Ma tegelikult tahtsin ammu ehituskooli minna,“ tunnistab ta. „Astusin sinna sisse samal ajal kui magistrisse ning kui jäänuksin magistrist välja, läinuksin maalriks õppima. Tahtmine ehituskooli minna tuli nagu tavaliselt – siis, kui oma korteris remonti tegin. Vähe sellest, et ehitus on väga meeldiv ja mediteeriv tegevus, on see ka väga suur kunst. Ehituskoolis õppides veendun selles üha enam.“ AIGI VIIRA
aigi.viira@ohtuleht.ee
Coventry ülikooli meediaproduktsiooni erialal lõpetanud ning Balti Filmi- ja Meediakoolist magistrina väljunud Laura lausub kindlameelselt: „Tahtsin filmikunsti kõrvale õppida sellist kunsti, mida saab päriselt teha oma kätega. Kuigi tegelen videote puhul väga palju monteerimisega ja see on täpselt samasugune käsitöö, tahtsin ma teha midagi veel reaalsemat.“ Laura Lisete mõttekäik on loogiline, sest hästi tehtud ehitustöö võib püsida aastakümneid. Teinekord kauemgi. „Eks video jääb ka püsima, aga ehitamine on teistsuguse väärtusega käsitöökogemus,“ mõtisk-
leb ta. „Ükskõik, mida teed, peab sul olema plaan. Kui teed videot, alustad plaanist, kui ehitad, alustad plaanist. Laias laastus on eeltööd sarnased: võtad tabeli ja paned asjad kirja.“ Laura muigab, et tänu ehituskoolile ei vaata ta üksnes plaate ja segusid uue pilguga, vaid absoluutselt tervet ehitusmaailma. „Minul – nagu igal õigel eestlasel – on kodus alati remont,“ ütleb ta. „Ja pikisilmi ootan puhkust, kui saaks hakata remonti tegema. Ega ma õpi üksnes plaatimist, olen õppinud ka seina ehitama ja üritan koduski üht väikest seinakest teha. See tundub olevat aga õige kauge tulevik.“
„Olen väga suur elukestva õppe toetaja ja austaja.“ Peale loominguliste ja ehitusega seotud tööplaanide on Laura laual üks märksa pikem plaan ja see on seotud elukestva õppega. „Kõigepealt
teen plaatijana neljanda astme kutse ning tahan minna edasi õppima viiendasse astmesse,“ räägib ta. „Tegelikult on ehitusplaatija amet minu jaoks vaheetapp, sest tahan minna õppima restauraator-viimistlejaks, aga see on jätkuõpe. Sinna plaanin minna järgmisel sügisel. Loodetavasti. Minu elu ja töö on piisavalt hektilised, seega pole ma veel päris kindel, et kõik läheb praeguste plaanide järgi.“
Kui olen restauraatorviimistleja kutse saanud, lähen doktoritööd tegema, filmi või meedia alal. Väga võimalik, et pärast doktoritööd astun uuesti ehituskooli, sest olen väga suur elukestva õppe toetaja ja austaja.“ Kuhu jäi siis soov maalrioskused omandada? „Ma ei tea, võib-olla kõlab see väga laisalt, aga aastapikkune maalriõpe on hommikune ja mulle väga ei sobi hommikud,“ naeratab õhtuse elustiili viljeleja. „Kui olen restauraatorviimistleja kutse saanud, lähen tegema doktoritööd, filmi või meedia alal. Ning väga võimalik, et pärast doktoritööd astun uuesti ehituskooli, sest olen väga suur elukestva õppe toetaja ja austaja.“ Kui Laura vihjab oma hektilisele elustiilile, siis just eelmisel nädalal, kui temaga plaatijaõpingutest rääkisime, oli ta Pimedate Ööde Filmifestivalil koos kolleeg Jarmo Seljamaaga rakkes PÖFF Industry@Tallinn & Baltic Eventi juures. „See on mess, kus erialainimesed saavad kokku, tutvustavad oma projekte ning otsivad kaastootjaid ja rahastajad,“ selgitab Laura. „Toimuvad arutelude paneelid, mida varem tehti konverentsisaalides, kuid koroonakrii-
si valguses on see üle kolitud online’i. See tähendab, et teeme Jarmoga kahekesi sõprade ja toetajate abil oma väikestest laptop’idest kolme telekanalit paralleelselt.“ Mõistagi olid päevad hiigelpikad ning sestap oli plaatimisõpe PÖFFi ajal põgusal pausil.
„Ehituskool paneb su ajus tööle täiesti teised kohad.“ Laura kibelemisel ehituskooli oli peale uute oskuste omandamise teinegi põhjus. Mitte vähetähtis. „Ehituskool paneb su ajus tööle täiesti teised kohad ja seda ma otsisingi,“ sõnab Laura. „Ma väga pelgan seda, et lävin ühtede ja samade inimestega, kes elavadtöötavad-hängivad samas ringkonnas. Me elame ühes ja samas mullis, kus räägitakse ühtedest ja samadest mõtetest, küsimustest, probleemidest ja lahendustest. Sellesse on lihtne kinni jääda – ja aju ei arene enam. Laisaks jääd, sest hästi tore on elada selles kõlakojas, kus kõik sinuga nõustuvad. Ses mõttes on hästi sümpaatne panna oma aju hoopis teise olukorda.“ Ehituskoolis on Laural õpingukaaslasi vanuses 18–50, naisi ja mehi on pooleks. „Seal on väga erineva taustaga inimesi ja enamik tahab ka plaatijana tööle minna,“ teab Laura. „Minu plaan on edasi liikuda järgmisele erialale ja tulevikus töötada ehk restauraator-viimistlejana. Pigem näen seda kõrvalerialana, sest mulle meeldib filmi-, video- ja teletöö ka väga.“ Mis salata: ehituskoolis ei omanda Laura üksnes uut ametit, vaid kogub ka ideid. „Olen ju hoopis teistsuguses keskkonnas kui tavaliselt, hoopis teistsuguste inimeste keskel,“ mõtiskleb ta. „Õpin uute inimestega suhtlema, mõnes mõttes jälgin neid, et kogetut hiljem heas mõttes oma põhitöös kasutada, prototüüpidena või muu inspiratsiooniallikana.“
151
inimest taotles Eestis tänavu noorsootöötaja kutset, taotlejate hulk on viimase viie aasta suurim. Noorsootöötaja kutsetunnistuse vääriliseks tunnistati 151 taotlejast 128 inimest. Osakutsetunnistust taotles 657 inimest, neid anti välja 647. Eelmisel aastal taotles noorsootöötaja kutset 89 ja osakutset 513 inimest. „Meil on väga hea meel näha, et noorsootöö muutub järjest populaarsemaks ning noorsootöötaja kutse omandamist väärtustavad üha rohkem nii noorsootöötajad kui tööandjad,“ rõõmustas Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna peaekspert Eilika Mätas.
Õpilased, teadust tegema! Juba 20. korda kutsub Eesti Teadusagentuur õpilasi osalema riiklikul teadustööde konkursil. Tööde esitamise tähtaeg on 20.bveebruar 2021. Konkursi eesmärk on pakkuda heal tasemel uurimus- või loovtöö koostanud õpilastele väljundit ning motiveerida ja innustada noori teaduslikumale teemakäsitlusele ka kooli uurimistöödes. Konkursil osalemine annab hea võimaluse saada tagasisidet tehtud tööle ning kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega. Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul oodatakse juubeliaastal senisest veelgi tihedamat võistlust, sest osalejaid on iga aastaga aina juurde tulnud. „Õpilaste teadustööde konkursi üks eesmärke on loomulikult julgustada noori tegelema teadusega juba enne ülikooli astumist – aga mitte ainult,“ ütles Allik. „Oskus süsteemselt probleemidele läheneda, oma metoodikat kirjeldada ja uute teadmiste valguses kõigest sellest järeldusi teha on kindlasti suureks abiks ka edasises elus. Rääkimata võimalusest pälvida mõni uhke preemia või eriauhind ja esitleda oma tööd suurel teadusfestivalil.“ Võistlusele saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11b400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. Peale riiklike auhindade antakse välja nii Eesti kui ka teiste riikide koostööpartnerite eripreemiaid. Konkursi lõppvooru õpilaste teadusfestivalil, mis peetakse 13.–14. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis, kutsutakse kuni saja parema töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema. Seal antakse kätte ka võistluse auhinnad. Lisateavet konkursi ja osalemistingimuste kohta leiab teadusagentuuri veebilehelt (etag.ee/tegevused/konkursid). Konkursitööde esitamise keskkond avaneb 20. novembril, töid saab esitada kuni 20. veebruarini. Allikas: ETAG
Esmaspäev, 30. november 2020
4 Koolitus
KutsevalikuĂľpe: pikk samm ke IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
KutsevalikuĂľpe on mĂľeldud noortele, kes ei Ăľpi ega tÜÜta: nad on Ăľpingud katkestanud, ebakindlad oma tulevikusoovides ja valikutes, soovivad omandada eriala, kuid ei tea, millist vĂľi millises Ăľppevormis, vajavad tuge vĂľi nĂľustamist, olgu siis pĂľhjuseks puudulikud Ăľpioskused, kasin eesti keele oskus, hariduslikud erivajadused, otsustamisraskused vĂľi miski muu. Kutsevalikuaasta katseprogrammiga alustati SA Innove eestvedamisel nelja aasta eest kolmes Eesti kutseĂľppeasutuses, Ăźks neist oli Tartu kutsehariduskeskus. Kooli tugikeskuse juht Liine Maasikas räägib senistest kogemustest pisut lähemalt. „Tänu sellele, et haridusministeerium on algusest peale andnud koolile Ăźsna vabad käed, on meie kooli kutsevalikuĂľppe nägu kujunenud aegamÜÜda just selliseks, nagu oli meie kooli peamine vajadus,“ Ăźtleb Liine Maasikas. „PĂľhikĂźsimus, mis lahendust ootas: mida teha nende noortega, kes ei tea, mida Ăľppida, vĂľi valivad eriala suvaliselt ja juba poole aasta pärast
on selge, et Ăľpinguid ei saa jätkata.“ Selliste noorte hulk on aasta-aastalt kasvanud ning see on probleemiks nii Euroopas kui ka mujal maailmas – Eesti ei eristu kuidagimoodi, märgib Maasikas: „Riikidel on omad praktikad, meie oleme kĂľige enam eeskuju vĂľtnud Soomest, kus seesugust Ăľpet on olnud juba Ăźle paarikĂźmne aasta. KutsevalikuĂľppe pĂľhimĂľte on: tule ja proovi, saa teada, millised eeldused ja vĂľimed sul on, siis on igasuguseid otsuseid palju lihtsam teha. Mulle endale meeldib Ăśelda, et kutsevalikuĂľpe on nagu kasvuhoone: Ăľpilased tulevad sinna oma ideede, takistuste ja soovidega, keskkond pakub väga palju vĂľimalusi, tuge ja pidevat tähelepanu ning kursust lĂľpetav noor inimene on arenenud ning edasiseks iseseisvaks haridusvalikuks paremini valmis.“
Kui oled otsustamisega hädas KutsevalikuĂľpet pakuvad Tallinna teeninduskool, Lasnamäe mehaanikakool, Rakvere ametikool, Valgamaa kutseĂľppekeskus, Viljandi kutseĂľppekeskus, Räpina aianduskool, VĂľrumaa kutsehariduskeskus, Tartu kutsehariduskeskus, Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus ja Haapsalu kutsehariduskeskus. 2021. aasta alguses liituvad Ăľppijate huvi korral Kuressaare ametikool, Tartu kunstikool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus. Rakvere ametikool alustas kutsevalikuĂľppega Ăźsna hiljuti: praegu Ăľpib teine grupp. Kooli Ăľppedirektor Raili Sirgmets märkis, et mĂľlemal korral on rĂźhma kenasti kokku saanud, Ăľppijateks ennekĂľike piirkonna lapsed, kelle Ăľpingud on eri pĂľhjustel katkenud ja Ăľpingutes paus tekkinud. „Õppurite seas on ka neid, kes varem meie koolis Ăľpingud katkestanud ja tahavad nßßd uut valikut tehes kindla peale välja minna,“ Ăźtleb Sirgmets. „Esimeses grupis lĂľpetas Ăźheksa Ăľpilast ja seitse neist tuli meile Ăľppima.“ Lisainfot kutsevalikuĂľppe kestuse, vastuvĂľtutingimuste jm kohta leiab iga kooli kodulehelt, enamik talviseid rĂźhmi alustab veebruaris.
Kes vajab kutsevalikuĂľpet? Liine Maasikas Ăźtleb, et Ăľpilastest puudust pole, see ei ole nende koolis probleemiks olnud. â€žĂœks osa tuleb ise, teised ema vĂľi vanema soovitusel, kolmandad koos sĂľbraga, neljandaid peab enne veidi otsima ja tegema koostÜÜd kooliväliste spetsialistidega, näiteks Rajaleidja keskuse ja kohaliku omavalitsu-
HEA ETTEVALMISTUS TAGAB EDU!
EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED pĂľhikooli ja gĂźmnaasiumi lĂľpetajatele Eesti keel Matemaatika Inglise keel Bioloogia Aasta lĂľpuni soodsam hind! HUVIRINGID KEELTEKOOL TĂ„ISKASVANUTELE
se lastekaitseametnikega,“ kirjeldab ta. KutsevalikuĂľppe tßßpiline Ăľpilane on Maasika sĂľnul 16–18aastane pĂľhikooliharidusega noor. Tinglikult saab nad jagada kolme rĂźhma. 1. Ă•pilased, kes on pĂľhikoolis kogenud suuremaid vĂľi väiksemaid takistusi. SeetĂľttu pole nende Ăľpioskused ega -motivatsioon täielikult välja kujuneda ja nad ei soovi/julge haridusteed jätkata. „Sellesse rĂźhma kuulujad vĂľivad vajada pikemat motiveerimist, et Ăľppes osaleda. Nende varasem koolikogemus vĂľib olla negatiivne ja usk sellesse, et hariduses osalemine vĂľib hästi välja tulla ja lausa meeldiv olla, on kasin. KĂźll aga
on nende noorte edulood just kĂľige meeldejäävamad ja sĂźdamlikumad,“ tĂľdeb Liine. „Nad saavad kogeda midagi hoopis uut: koolis on tore, mul tuleb hästi välja, ma tahan veel Ăľppida!“ 2. Noored, kes ei tea, milline eriala vĂľiks sobida, sest puudub kogemus. „Nemad selguvad sageli vastuvĂľtu käigus ja nende motiveerimine kutsevalikuĂľppes osalemiseks vĂľib olla keeruline – tihti on noorel vankumatu seisukoht, et Ăľppida tahab ta vaid Ăźhte kindlat eriala, miski muu ei sobi. „Tßßpiline näide: noor kurdab, et kandideeris IT-erialale, mis on ka ainus normaalne asi, mida Ăľppida (sest meeldib palju arvutiga mängida, sotsiaalmeediat tarbida ja
TULE ÕPI ÕPETAJAKS! Oleme teinud head tÜÜd ja kasvatanud turuosa aasta aastalt. Samuti on kasvanud meie kollektiiv, sþidukite park ning ambitsioonid. .XL ROHG OHLGQXG HQQDVW P¡DzHOW HW Y¡LNV NRROLWDGD WHLVL MD sþiduþpetaja vþiks olla see väljakutse, mis toob tulevikus ka leiva lauale, siis meil on sulle pakkumine. Aitame sul alustada þpingutega ja vþtame su pärast tÜÜle! Mis peamine – tasume ka sinu koolituse eest! Vaata millega me lisaks autokoolile tegeleme www.autosoit.ee Saada meile palun oma elulookirjeldus cv@autosoit.ee ja vþtame sinuga ßhendust. Meiega naeratad!
Vaata lähemalt www.gakk.ee Vþta meiega ßhendust info@gakk.ee vþi tel 6274065 Suur-Kloostri 16, Tallinn
Esmaspäev, 30. november 2020
Koolitus 5
eerulise seisu lahenduse poole Tanel Meos
Karin Kaljuläte
Priit Simson
Aldo Luud
veidi videote kallal nokitseda) –, aga ei saanud sisse ja nüüd ongi kõik läbi, sest muud erialad on superigavad,“ kirjeldab Liine esmakohtumisi sellesse gruppi kuulujatega. „Aga noortel on siiski alati veel huvisid. Kui saadakse üht-teist praktiliselt läbi katsetada, selgub, et on muidki valikuid. Näiteks võib pärast kolmenädalast praktikat kooli sööklas selguda, et IT polnudki ainus võimalus: kokandus on huvitavam, jõukohasem ja tuleb ka väga hästi välja.“ 3. Põhikooli mitu aastat tagasi lõpetanud noored, kes ei ole edasi õppinud, kuid on jõudnud elus sellesse etappi, kus mõistavad edasiõppimise vajalikkust. „Nemad tulevad enamasti ise. Esimestel aastatel pidime küll töötama täiskasvanutega (vanemad, lastekaitse, KOVi ametnikud jt), et selliseid noori kutsevalikuõppesse saada, aga iga aastaga on neid, kes tulevad ise, aina rohkem,“ räägib Liine Maasikas. „Tõenäoliselt on selles oma osa noorelt noorele liikuv info: kui sa ei tea, mida õppida, või ei Raske on pidada õppimisplaane erialal, millega pole kunagi olnud vähimatki kokkupuudet. Kutsevalikuõppes on võimalus saada selge pilt ette nii mõnestki erialast ja tulevikuväljavaadetest ühes või teises ametis. Valikute tegemine läheb lihtsamaks.
tule õpingud kutsekoolis üldse hästi välja, mine kutsevalikusse, seal saad teada, mis sulle sobib. Selle üle saab ainult uhkust tunda, et ise selle õppe läbinud noored soovitavad sama oma sõpradele. Paljud on koolist pikemalt eemal olnud ja pelgavad, et ei oska enam õppida – aga oskavad küll.“ Tüdrukuid ja poisse on üsna võrdselt, poisse ehk pisut enam. „Praegu ei võta me kutsevalikuõppesse üle 22aastaseid õpilasi, sest meie loodud õppekava ja programm on loodud nooremat sihtrühma silmas pidades,“ selgitab tugikeskuse juht.
Mis saab õppe läbinuist? TKHK koostab igal aastal ülevaate, mida kutsevalikuõppe läbinud noored edasi teevad. Keskmiselt 50% jätkab õppimist kutsekoolis (kõige sagedamini sellel erialal, mille ta kutsevalikuõppe käigus endale on valinud), 20% läheb tööle ega õpi edasi, 10% läheb õppima mõnda teise kooli, ka keskkooli. Ülejäänud 20% ei õpi ega tööta – see tähendab, et kutsevalikuõppe läbimine ei toonud noore tegevusse mingit olulist muutust. „Aastad on erinevad,“ tõdeb Liine Maasikas. „Mõni lend on edukam kui teine, aga enamiku õppurite puhul on ühine nimetaja suur eneseületus, kiire areng ja isiksuslik kasv.“
KÕIK SU SÕBRAD ÕPIVAD JUBA
TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS
Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!
MEIE ERIALADE KOHTA LOE KOOLI VEEBIST WWW.TPTLIVE.EE
TALVINE VASTUVÕTT TELEOPERAATORI ERIALALE TÄIDA VASTUVÕTUAVALDUS MEIE VEEBIS WWW.TPTLIVE.EE/SISSEASTUJALE Teleoperaatori eriala on keskkooli baasil sessiooniõpe, kuhu võtame vastu dokumente kuni 7. detsembrini. Õppetöö algab veebruaris 2021.
IT-süsteemid • Automaatika • Sisetööde elektrik • Telekommunikatsioon • Teleoperaator • Fotograafia • Tarkvaraarendaja Trükitehnoloogia • Elektroonika • Multimeedia spetsialist (veebiarendaja) • Visuaalmeedia spetsialist
Esmaspäev, 30. november 2020
6 Koolitus
55+ ja otsid tööd? Püüa oma eelised maksma panna! KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Väärikamas eas inimeste huvi töötada on suur, et aga tööotsijate hulk on kriisieelse ajaga võrreldes märkimisväärselt kasvanud, on olukord üle viiekümneaastastele muutunud oluliselt kehvemaks, näitas CV-Online’i sügisene uuring. Kas annab midagi teha, et konkurentsis ikkagi läbi lüüa? CV-Online’i küsitlusele, mis uuris vanema vanuserühma osalemist tööturul, vastas üle tuhande üle 55aastase inimese. Uuringust selgus, et eakamad inimesed tunnevad, et neil pole piisavalt tööturul osalemise võimalusi. Ehkki juba töötavaid vanemaid kolleege hindavad tööandjad tavaliselt väga kõrgelt, on üle 50aastastel vabale töökohale kandideerides raske nooremate kõrval edukas olla. Ühtteist annab siiski teha, et oma võimalusi suurendada, kinnitavad CV-Online’i spetsialistid – ja jagavad selleks soovitusi. Sageli katkeb kandideerimine poo-
Tasub olla hakkaja ja haarata kinni igast võimalusest õppida midagi uut. Ehk ei haara pea enam kõike lennult nagu noorena, aga ka kõige keerukamad IT-tööriistad on omandatavad, kui olla kannatlik ja sihikindel, rääkimata muudest teadmistest-oskustest. Vida Press
EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL Kontakttelefon +372 641 2214 Info kursuse kohta +372 506 6520
le pealt, sest töösoovija ja tulevase tööandja ootused erinevad teineteisest. Enne kandideerimist mõtle läbi, millised on sinu nõuded ametikohale. Kas on soove, millest sa ei saa taganeda: palk, töö asukoht, töökoormus, töögraafik, eetilised tõekspidamised vmt? Püüa mõista ka tööandja vajadusi – tema huvi on, et töö saaks õigeks ajaks ja korrektselt tehtud. Kaalu, millistes punktides oleksid valmis kompromissideks ja vastutulekuks. Kas nõustuksid tegema pikemaid tööpäevi, kui saad selle eest mõne päeva nädalas päris vabaks? Kas lepid madalama palgaga, kui võid osa tööd teha kodus ja säästa nii aega kui ka sõidukulusid?
Kasuta asjatundjate abi
www.iluteeninduskool.ee Kosmeetiku algõpe Juuksuri algõpe Kosmeetiku algõpe (kaugõpe) Juuksuri algõpe (kaugõpe) Käehooldus-jalahooldus Küünetehnika Epilatsioon Jumestaja algõpe Ripsmetehnika Jumestus-küünetehnikaripsmetehnika
15.03.2021 29.03.2021 27.03.2021 17.04.2021 25.01.2021 26.01.2021 16.12.2020 02.12.2020 08.12.2020 02.12.2020
(sisaldab lisaks käehooldus, jalahooldust, epilatsiooni, geelküünte paigaldustehnikaid ja geellakkimise tehnikat)
Käehooldus-jalahooldusküünetehnika Käehooldus-jalahooldus BARBER/MEESTEJUUKSUR
Eesti Iluteeninduse Erakooli PÄEVASTE ÕPPERÜHMADE INFOPÄEV toimub 15.03.2021 JA KAUGÕPPE ÕPPERÜHMADE INFOPÄEV 27.03.2021, kell 10.00, Kadaka tee 56a, (Kadaka Selver), II korrus. Võimalus kohapeal sõlmida õppelepinguid ja saada vastused küsimustele. Asukoht: KADAKA ÕPPEKESKUS, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, II korrus), tel +372622 2066 ja KOCHI DAY SPA, Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel +372 6801 665 Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 17.04.2021, SAAVAD TASUTA esimese instrumetide komplekti. Tel 641 2214 Info kursuste kohta 506 6520
25.01.2021 KADAKA ÕPPEKESKUS
Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2 korrus), tel 622 2066
17.03.2021 KOCHI DAY SPA Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), 16.04.2021 tel 680 1665
Kuidas koostada tähelepanu köitev CV? Mida peaks sisaldama motivatsioonikiri? Milline ametipositsioon oleks just nüüd kõige sobivam? Need on alati keerulised küsimused, eriti aga neile, kes juba aastaid pole uue-
le ametikohale kandideerinud. Kindlasti tasub küsida abi! Suuremad tööportaalid pakuvad eraldi teenusena karjäärinõustamist, CV koostamise ja tööotsingu konsultatsiooni, töötukassa pakub Eestis kõigile soovijatele tasuta karjäärinõustamist – igaüks saab oma tulevikuplaanid koos asjatundjaga läbi arutada.
Omanda uusi oskusi Õppida pole kunagi hilja – ole hakkaja ja võta kinni igast võimalusest omandada uusi oskusi. Ehk ei haara sa enam kõike lennult nagu noorena, aga loodetavasti on aastad õpetanud kannatlikkust. Isegi kõige keerukamad IT-tööriistad on omandatavad, kui neid rahulikult ja samm-sammult tundma õppida, rääkimata muudest teadmistest. Tööle kandideerimisel ära jäta saladuseks seda, mida kõike oled hiljuti juurde õppinud, ega ka seda, et sul on huvi oma teadmisi ka edaspidi võimalikel koolitustel lihvida. Sügisese uurin-
gu andmetel oli üle 55aastasest vastajatest osalenud hiljuti täienduskoolitusel 34%, pensionäristaatuses vastajad huvitusid õppimisest veel rohkem – neist oli suisa 41% hiljuti täienduskoolitustel osalenud.
Hinda tööandja pakutavat Tõsi on see, et värbajate eelarvamused on visad püsima – 55+ vanuses ei ole uut töökohta saada sama lihtne kui nooremana. Kui praegune tööandja on juba kindel sinu väärtuses, lojaalsuses, usaldusväärsuses, oskustes, teadmistes ja isikuomadustes, siis uus juht peaks võtma omamoodi riski, et selles kõiges ise veenduda. Kui oled oma praeguse töökohaga üldjoontes rahul, on ehk mõistlik oma väärtust senise tööandja silmis veelgi kasvatada, õppides juurde lisaoskusi, et laiendada oma tegevusvaldkonda. Kui siiski plaanid minna uuele tööle, küsi oma seniselt juhilt kaasa soovituskiri – sellest võib olla palju abi.
Enneta tööandja hirme Sügiseses uuringus osalenute sõnul tuuakse vanematele kandideerijatele äraütlemise põhjuseks nende vanust, vähest keeleoskust, aga ka ülekvalifitseeritust. Ka ilmneb, et noored juhid tunnevad end ebakindlalt, juhendades endast vanemaid inimesi või andes neile töökäske, keerulisemaks peetakse ka omavahelist suhtlust. Väärikamas eas kandideerija peaks olema valmis neid hirme oma väidetega ennetama. Siin on kirjas viis olulist asja, millele kindlasti tasub töövestlusel tähelepanu juhtida. Tervislik elustiil. Et kummutada tööandja ettekujutust, et vanemas eas töötaja on kindlasti kehva tervisega, tasub jutuks võtta oma tervislik elustiil ja liikumisharrastused (muidugi eeldusel, et see tõesti on nii). Hobid. Näita, et oled elurõõmus ja energiline, too näiteid oma hobidest. Kui sul on huvi erineva-
te tegevuste vastu, võib see veenda tööandjat, et sinus on piisavalt energiat ja särtsu ka tööasjadega hästi toime tulla. Kohusetunne. Vastukaaluks vanusega kaasnevatele miinustele tööandja silmis tasub alati rõhutada plusse: usaldusväärsust, kohusetunnet ja lojaalsust. Hea, kui on oma senisest tööelust tuua mõni asjakohane näide. Valmisolek koostööks. Töövestlusel tasub välja näidata, et oled valmis koostööks, aktseptid juhendamist, õpid meelsasti uusi asju ja pead lugu heast huumorist. Erioskused. Isegi kui arvutikasutamine või keelteoskus ei ole sinu tugevaimad küljed, on sul kindlasti kogemusi ja oskusi, mis just sellel töökohal ära kuluvad – miks muidu sa üldse sellele tööle kandideeriksid. Tuleta meelde kõik, mida oskad ja millest selles ametis abi võiks olla, ja too see selgesõnaliselt välja! Allikas: CV Online
Esmaspäev, 30. november 2020
Koolitus 7
REKLAAMTEKST
UUENDUSLIK OSKUSTEAVE TUUAKSE LÄÄNE-VIRU ETTEVÕTJATELE KOJU KÄTTE Kui ettevõtte töötajal on võimalik end koolitusel täiendada täiesti tasuta, oleks sellise võimaluse kasutamata jätmine suur raiskamine. Mõdrikul asuva Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi erialavalik on väga mitmekesine, ulatudes tootmise korraldamisest sotsiaaltööni. „Kui on tegemist konkreetsete töövõtetega, näiteks kuidas tuleb hooldekoduteenusel olevat inimest tõsta, nii et keegi ei saaks viga, siis seda saame me uutele töötajatele ka ise näidata. Aga tegelikult on iga ameti juures väga palju aspekte, mida lihtsalt töö käigus korralikult õpetada pole võimalik,“ räägib töötajate koolitamisest Tapa lähedal asuva Imastu hooldekodu juhataja Sigrit Kullang. Praegu valmistub 11 hooldekodu töötajat Tallinna Tehnikakõrgkooli Mõdrikul asuva teenusmajanduse instituudi koolitusel hooldustöötaja kutseeksamiks. „Meie töös läheb vaja konfliktide lahendamise võimet, oskust ära tunda terviseprobleeme, samuti peab märkama klientide vaimse tervise seisu. Ka eetilised valikud, mille ees töötajad iga päev seisavad, peavad põhinema läbimõeldud otsustel, millele pannakse alus teoreetilistel erialakoolitustel. Nii et ka teoreetilised ained on tegelikult väga praktilise väärtusega,“ selgitab ta. Imastu hooldekodu töötajaid koolitav Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut loodi möödunud aastal, kui Mõdrikul tegutsenud Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkooliga ühines. See võimaldas juba ligi sajand haridust pakkunud asutusel märkimisväärselt oma õppesuundi mitmekesistada. Kui seni olid erialadeks peamiselt majandusarvestus, sotsiaaltöö, ärijuhtimine, kaubandusökonoomika ning teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine, siis nüüdsest pakutakse ka tootmise korraldamise ja logistikaga seonduvaid õppekavu. Oma suundumustelt ja kvaliteedilt on teenusmajanduse instituut EBSilik õppeasutus ja vajaduse korral tulevad nüüd ka Tallinna koolitused virulastele koju kätte. Osa koolitusi on õppijate jaoks lisaks kõigele ka täiesti tasuta. Kvaliteedimärk on seegi, et 80 protsenti kooli lõpetajatest saab erialast tööd kohe. Ka healt koostööpartnerilt Töötukassalt on kool saanud tunnustuskirja. Mõdriku koolitused ja õppekavad on sünkroonis maailmas toimuvate arengutega koolitusmaastikul. „Olulisel kohal on kõigil erialadel ka suhtlemisoskus, sest ettevõtte arengu puhul on väga
oluline, et info toimuva ja võimalike probleemide kohta töötajate vahel takistusteta liiguks. Ka andmetöötlus on paljude erialade puhul üks valdkond, millele aina enam tähelepanu pööratakse: see võimaldab klientide vajadusi ja ärivõimalusi mõista palju täpsemalt ja tulemuslikumalt, kui vaid kõhutundele toetudes,“ märgib teenusmajanduse instituudi lektor Tiia Murulaid. Kuigi viimasel ajal on siin-seal kõlanud seisukoht, et ärijuhte õpetatakse liiga palju, on see jätkuvalt instituudi kõige populaarsem eriala. „Õpetame ettevõtetele vajalikke finants- ja personaliinimesi ning vastu võetakse valdavalt juba töötavaid inimesi/ettevõtjaid, kes soovivad oma majandusalaseid teadmisi täiendada. Selle õppekava raames saab tegelikult väga mitmekesise ülevaate ettevõtte erinevatest valdkondadest: turundusest, personalitööst, finantsjuhtimisest ja veel paljudest teistest teemadest,“ märgib Murulaid. Ka raamatupidamine, mille koolitamine on üle Eesti muutumas tasuliseks, on Mõdrikul jätkuvalt tasuta ja majandusarvestuse õppekavana annab tegelikult asjast märksa laiema pildi. Erinevalt akadeemilistest ülikoolidest valmistame ette ka praktilist sotsiaaltööd oskavaid sotsiaaltöötajaid.
Koostöö ettevõtetega tugev TTK teenusmajanduse instituut on kõvasti pingutatud, et pakutavad koolitused vastaksid ettevõtete vajadustele. Uus eriala on Mõdrikul näiteks tootmine ja tootmiskorraldus, mis avati siin pärast maakonna suurimate ettevõtjatega toimunud ümarlauda. Oma seisukohta väljendasid seal lisaks hariduspoliitika kujundajatele ja omavalitsustele ka näiteks aktsiaseltside Hkscan Estonia (Rakvere Lihakombinaat), Stora Enso Eesti, Jeld-Wen Eesti, Flexa Eesti jt ettevõtete esindajad. „Korraldame tihti koolitusi ka kindlale organisatsioonile nende vajadust silmas pidades. Sellisel juhul saame väga täpselt välja pakkuda just neile vajamineva programmi, kaasates eksperte nii Tallinnast kui ka Lääne-Virumaalt. Tänu Tallinna Tehnikakõrgkooliga
ühinemisele saame pakkuda oma koolitusi ka Tallinnas,“ selgitab Tiia Murulaid. Teenusmajanduse instituut on koolituste korraldamise koha valikul väga paindlik. Eelkirjeldatud Imastu Hooldekodu koolitus toimub töökohal, lektorid käivad kokkulepitud aegadel loenguid ja seminare andmas. See aitab maandada hirmu, mis ettevõtete ja asutuste juhte tihti koolituse otstarbekuses kõhklema paneb – kardetakse, et ei suudeta õppetöös osalevat töötajat asendada. Tänavu kogu maailma räsinud koroonaviiruse epideemia sundis sarnaselt kõikide õppeasutustega ka TTK teenusmajanduse instituudi täies mahus e-õppele. Kuna õppejõud on selleks olnud valmis juba pikemat aega, ei tekkinud üleminekul ka mingeid suuremaid viperusi. Digiõpet on soovijatele võimalik korraldada ka edaspidi.
Kasu koolitusest ja juhtide hirmud Üks põhjus, miks töötajate koolitamisest mõnikord hoidutakse, on see, et vahel ei usuta, et töötaja omandatud oskuseid ka kasutama hakkab. Sellise hirmu puhul tuleb aga töötajaid lihtsalt rohkem usaldada ja neile vastavaid motiveerivaid ülesandeid anda, on Imastu hooldekodu juhatajana Mõdriku kooliga aastaid koostööd teinud Sigrit Kullang veendunud. Kasu koolitustest on alati suurem kui mõne musta stsenaariumi realiseerumine. Lisaks jäetakse selliste hirmude tõttu kasutamata kõige olulisem, ettevõtte kasvatamise ja tootlikumaks muutmise võimalused. „Tegelikult sõltub aga ka ettevõtte töötajast, olgu tegemist müüjaga kaupluses, töölisest tootmisettevõttes või koristajaga hooldekodus, kuivõrd jäädakse rahule pakutava teenusega,“ tuletab Tiia Murulaid ettevõtte juhtidele meelde. Just koolituste kaudu jõuavad töötajateni uuenduslikud võtted ja tööprotsessi laiem mõistmine. Infot koolituste ja koostöövõimaluste kohta leiab Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehelt https://www.tktk.ee/. Kontakteeruda võib ka Tiia Murulaidi või Mari-Liis Regoga, kelle kontaktid on samuti kodulehel.
Rakendusbakalaureuse kraadi andev mitmeaastane õpe Ärijuhtimine Koostöös ettevõtetega tegelikele probleemidele lahendusi otsides antakse põhjalikud teadmised ja oskused majanduskeskkonnast, ettevõtlusest, finantsarvestusest ja juhtimisest. Võimalik spetsialiseeruda personalijuhtimisele või finantsjuhtimisele.
Majandusarvestus Õppekava peaerialaks on raamatupidamine, kuid eriala annab palju laiema hariduse alates kulude arvestamisest kuni finantside juhtimiseni. Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut on ainus koht Eestis, kus saab majandusarvestuses rakenduskõrghariduse.
Sotsiaaltöö Õpingud annavad põhjalikud teadmised psühholoogiast, nõustamisest ja klienditööst ning sotsiaalpoliitikast ja hoolekandesüsteemist. Antakse ettevalmistus tööks laste ja perede, eakate ning erivajadustega inimestega.
Teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine Õppekaval on kaks peaeriala – juhiabi töö ja infosüsteemide korraldamine. Õpitakse majandust, infosüsteemide kasutamist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, personalitöö korraldamist, juhtimist, arvutivõrgu riist- ja tarkvaralahenduste ülesehitust jpm. Lisaks arendatakse koostöö- ja suhtlemisoskusi ning info leidmise ja analüüsimise oskust. Võimalik on taotleda riiklikku tasemeõppe toetust.
Tootmine ja tootmiskorraldus See õppekava keskendub tootmise efektiivsele juhtimisele ja korraldamisele. Õppetöös pööratakse tähelepanu protsesside tõhustamise ja parendamise metoodikatele, samuti infotehnoloogia kasutamisele tootmises. Kooli lõpetades on võimalik töötada näiteks tootmisplaneerijana, normeerijana, protsessiinsenerina või keskastme juhina, pikemas plaanis tootmisjuhina.
Koolitused ja kursused, mis toimuvad käesoleval semestril • Juhendamisoskuste arendamine • Hooldustöötaja kompetentside arendamine • Sotsiaalvaldkonna organisatsioonide juhtide täienduskoolitus • Teabehalduse korraldamine ja digilahendused kontoritöös • Digilahendused personali värbamisel ja valikul • Kodulehe/e-poe loomine ja internetiturunduse võimalused väikeettevõtjale • Kategooria juhtimine – uus reaalsus kaubanduses • Tööalane inglise keele individuaalõpe (B1; B2) • Tööalane eesti keel võõrkeelena (B1; B2) • Tööalane eesti keel inglise keele baasil algajatele
8 Koolitus
Esmaspäev, 30. november 2020