MAJA KORDA TOETUSE JA LAENU ABIL. LIBEDUST TĂ•RJUDES SĂ„Ă„STA KESKKONDA. KODUTUNNE ALGAB KORRAS MAJAĂœMBRUSEST.
Korterißhistu Laupäev 28. veebruar 2015
• ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 096 • Trßkikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Revisjon.ee
ĂœHISTUTELE
VAJALIK!
Revideerimisteenus
VEETORUSTIKE- JA SANITAARSEADMETE PAIGALDUS
KORTERIĂœHISTULE
TORU- JA SANITAARTEHNILISED TĂ–Ă–D KĂœTTESEADMED JA -SĂœSTEEMID
Revisjon OĂœ l telefon 56 499 854 l e-post revisjon@revisjon.ee
Sentura OĂœ | Punane 56, Tallinn | Tel: 635 2272, 502 1662 | sentura@hot.ee
www.toruabi.ee
SUUREMAID TĂ–ID TEEME ĂœLE EESTI
TEENINDAME ÖÖPÄEVARINGSELT dispetťer 24 h 648 2200, 511 6622, toruabi@toruabi.ee ‡ 6DQWHKQLOLVHG MD WRUXW||G ‡ (OHNWULW||G
‡ 7RUXVWLNH OHNHWH DVXNRKD PllUDPLQH
‡ 9HHYDUXVWXVH NDQDOLVDWVLRRQL MD N WWHV VWHHPLGH DYDULLGH OLNYLGHHULPLQH
‡ )HNDDOLGH YlOMDYHGX
‡ .DQDOLVDWVLRRQLWUDVVLGH VXUYHSHVX
‡ .DHYHW||G MD YlOLVWUDVVLGH HKLWXV
‡ .DQDOLVDWVLRRQL XPPLVWXVWH OLNYLGHHULPLQH
Laupäev, 28. veebruar 2015
2 Korteriühistu
Kortermajade korrastamiseks saa TRIIN REINSALU
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht
Kevadest saavad korteriühistud taas taotleda KredExist rekonstrueerimistoetust. Võrreldes aastail 2010–2014 väljastatud toetustega on üht-teist muutunud: toetuse maksimaalne määr on suurem ja ühtlasi saab toetust tehnilise konsultandi palkamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ette valmistatava määruse järgi on uuel toetusperioodil võimalikke toetusmäärasid nii nagu eelmiselgi perioodil kolm: 15%, 25% ja 40% (varem oli maksimaalne määr 35%). Abikõlblikud on kõik tööd, mis puudutavad hoone rekonstrueerimist, energiatõhususe tõstmist või sisekliima parandamist – lihtsalt erinevate toetusmäärade korral on nõutav erinev tööde maht ja tingimused. Praegu määruses on ühtlasi säte, mille põhjal ehitusprojekti tellimise, tehnilise konsultandi ning omanikujärelevalve teenuse kuludest hüvitatakse 50 protsenti, sõltumata ehitustöödeks antava toetuse suurusest. Erinevalt teiste maakondade korterelamutest on Ida-Viru maakonna elamute rekonstrueerimistöödeks antava toetuse osakaal 10% võrra suurem. Eri-
sus tuleneb ennekõike asjaolust, et kuigi selle piirkonna rekonstrueerimisvajadus on suur, taotleti eelmise toetusperioodi jooksul toetust vaid üksikute Ida-Viru maakonnas olevate korterelamute rekonstrueerimiseks. Mitmes uuringus on välja toodud, et rekonstrueerimiseks vajaliku otsuse vastuvõtmist pärsib kõige enam rahaline võimekus, Ida-Virumaa elanikel on aga Eesti madalaim netosissetulek (77% Eesti keskmisest tasemest). Toetuse taotlus tuleb KredExile esitada kindlasti enne töödega alustamist, energiaauditi ja projekti võib tellida varemgi.
Murekoht on puudulik ventilatsioon Renoveerimise senine praktika on näidanud ühe murekohana korterite ventilatsiooni, seetõttu on toetuse taotlemise tingimustes ühtlasi sätestatud ventilatsiooni miinimumnõuded: on rõhutatud, et korterites peab olema tagatud pidev ventilatsioon, mis on korraldatud nii, et sissepuhe (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WCd). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe miinimumnõuetega rõhutakse, et peale eluruumide õhuvahetuse on korterites väga
MUUDA
OMA KODU
JA
SÄÄSTLIKUMAKS TERVISLIKUMAKS
Infopäev korteriühistutele
Taotlusvoor rekonstrueerimistoetuse taotlemiseks avatakse kevadel. Täpsem info vooru avamise kuupäeva kohta avaldatakse märtsi jooksul KredExi veebilehel. KredEx ja Eesti Korteriühistute Liit korraldas möödunud kuudel kogu Eestis infopäevi, millel tutvustati toetuse tingimusi. Viimane infopäev selles sarjas on teisipäeval, 3.bmärtsil kl 17–19 Tallinna rahvusraamatukogus.
tähtis ka väljatõmme niisketest ruumidest – muu hulgas väldib see niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimist. See on väga oluline, sest praeguses renoveerimispraktikas on jäänud väljatõmbed paljudel juhtudel adekvaatselt lahendamata. Ventilatsioonile sätestatud nõudeid on võimalik lahendada isemoodi ning mida terviklikum on rekonstrueerimisprojekt, seda paremini tuleb läbi mõelda ka tehnilised lahendused. Nõuded on võimalik täita kõigi toetusmäärade puhul ja kindlasti on võimalik spetsialistide abiga leida kõigile sobivaim ja soodsaim lahendus.
Appi tuleb palgata tehniline konsultant Nii riigi kui ka rekonstrueerija ehk korteriühistu huvides peaks olema see, et tehtav investeering täidaks oma eesmärki. Selle tagamiseks on sel perioodil
võimalus, et mahukamaid projekte, millele on võimalik taotleda 25- ja 40protsendilise määraga toetust, nõustab tehniline konsultant. Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ja kuluefektiivseimate valikute tegemisel. Ühtlasi võib tehniline konsultant täita omanikujärelevalve rolli, kui tal on selleks vastavad teadmised. KredExi kodulehele pannakse pärast asjakohase määruse jõustumist üles tehniliste konsultantide nimekiri, kelle hulgast saavad ühistud valida endale sobiva konsultandi. Ühistu sõlmib tehnilise konsultandiga lepingu ning samuti lepivad nad kokku töötasus. Lepingu tüüpprojekt valmib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. KredEx hüvitab 50% tehnilise konsultandi palkamise kuludest. Tehniliseks konsultandiks sobib inimene, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus korteriühistu juhtimisel või kes on ehitusel tegutseva ettevõtte töötaja. Mõlemal juhul on tehnilise konsultandina töötamise eelduseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi heaks kiidetud koolituse ja sellele järgneva eksami läbimine. Tehniline konsultant võib tegutseda ka juriidilise isiku kaudu.
DEOS Int. DEOS INT pakub kõiki renoveermisetööde etappe. Kõiki projekteerimis- ja ehitustööde etappe kooskõlastavad ja lahendavad ŬŽŐĞŶƵĚ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƟĚ͕ ŬĞƐ ŽŶ ƺŚĞƐ ĞƩĞǀƁƩĞƐ͘ ^ĞĞ ŽŶŐŝ ŬǀĂůŝƚĞĞƚse töƂ ŐĂƌĂŶƟŝ͘ PAKUME JÄRGMISI TEENUSEID Tehnilised konsultatsioonid: – faassadi ja katuse soojustamine ʹ ŬƺƩĞ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƚĂƌďĞǀĞĞ ũĂ ŬĂŶĂůŝƐĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƐŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ũĂ ƚĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ƐƺƐƚĞĞŵŝĚ Projekteerimine: – faassadi ja katuse soojustamine ʹ ŬƺƩĞ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƚĂƌďĞǀĞĞ ũĂ ŬĂŶĂůŝƐĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ʹ ƐŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ũĂ ƚĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ƐƺƐƚĞĞŵŝĚ Ehitamine: ʹ ƺůĚĞŚŝƚƵƐƚƂƂĚ – fassaadi ja katuse soojustamine – santehnilised tööd ʹ ŬƺƩĞ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝŶĞ ƌĞŶŽǀĞĞƌŝŵŝŶĞ ʹ ƐŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ũĂ ƚĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ƐƺƐƚĞĞŵŝĚĞ ĞŚŝƚƵƐ Dokumentatsioonide vormistamine: ʹ ƉƌŽũĞŬƚĞĞƌŝŵŝƐƟŶŐŝŵƵƐĞĚ ʹ ƉƌŽũĞŬƟĚĞ ŬŽŽƐŬƁůĂƐƚĂŵŝŶĞ – ehitusluba – kasutusluba
KredExi rekonstrueerimistoetuse korral on abikõlblikud kõik tööd, mis puudutavad hoone rekonstrueerimist, energiatõhususe tõstmist või sisekliima parandamist.
DĂũĂĚĞ ƐŽŽũƵƐƚĂŵŝŶĞ͕ ŬƺƩĞͲ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚĞ ƌĞŶŽǀĞĞƌŝŵŝŶĞ͕ ǀƁŝŵĂůĚĂď ƐććƐƚĂ ŬƺƩĞŬƵůƵƐŝĚ ŬƵŶŝ ϴϬй ŶŝŶŐ muudab korterite mikrokliima tervislikumaks. ĞƐƟ ŬůŝŝŵĂ ŽŶ ƐĂŐĞĚĂƐƚĞ ƚĞŵƉĞƌĂƚƵƵƌŝŵƵƵƚƵƐƚĞŐĂ ũĂ ŬƺƩĞƉĞriood kestab kauem kui pool aastat. <ĂŚũƵŬƐ ĞŶĂŵŝŬ ŚŽŽŶĞŝĚ ĞƐƟƐ Ğŝ ŽůĞ ĞĨĞŬƟŝǀƐĞĚ ĞŶĞƌŐŝĂƐććƐƚƵ ŽƐĂƐ ŶŝŶŐ ƐĞĞƉćƌĂƐƚ ŬŽƌƚĞƌŝƚĞ ŵŝŬƌŽŬůŝŝŵĂ Ğŝ ǀĂƐƚĂ ŬĂƐƐĂĞŐƐƚĞůĞ normidele. ^ĞŝŶĂĚ ũĂ ŬĂƚƵƐ Ğŝ ŽůĞ ƉŝŝƐĂǀĂůƚ ƐŽŽũƵƐƚĂƚƵĚ͕ ƐĞĞƉćƌĂƐƚ ůĞŬŝď ŬĂůůŝƐ ƐŽŽũƵƐĞŶĞƌŐŝĂ ƁŚŬƵ ũĂ ŬŽŽƐ ƐĞůůĞŐĂ ŬĂ dĞŝĞ ƌĂŚĂ͘ <ƺƩĞͲ ũĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝĚ ŽŶ ǀĂŶĂŶĞŶƵĚ ŶŝŶŐ Ğŝ ǀĂƐƚĂ ŬĂĂƐĂĞŐƐĞƚĞůĞ ƐƚĂŶĚĂƌĚŝƚĞůĞ͕ ǀĂũĂůŝŬ ƁŚƵǀĂŚĞƚƵƐ Ğŝ ŽůĞ ƚĂŐĂƚƵĚ͘ <ŽƌƚĞƌĞůĂŵƵƚĞƐ ĞƐƟƐ ŽŶ ŬĞƐŬŵŝŶĞ ƐŽŽũƵƐĞ ƚĂƌďŝŵŝŶĞ ĂĂƐƚĂƐ ƵŵďĞƐ ϯϬϬ ŬtŚͬ;ĂΎŵϮͿ͘ ZĞŶŽǀĞĞƌŝƚƵĚ ŵĂũĂƐ ĂŐĂ ϭϮϬʹϭϱϬ ŬtŚͬ;ĂΎŵϮͿ͕ ŵŝƐ ǀƁŝŵĂůĚĂď ƐĞůůŝƐĞ ŵĂũĂ ŽŵĂŶŝŬƵůĞ ƐććƐƚĂ ƌĂŚĂ ŬƺƩĞĂƌǀĞƚĞ ĞĞƐƚ͘ <ƺƩĞŬƵůƵĚĞ ǀćŚĞŶĚĂŵŝƐĞ ůĂŚĞŶĚƵƐ ŽŶ ƐŽŽũƵƐĞŶĞƌŐŝĂƐććƐƚ͕ ŵŝůůĞŬƐ ŽŶ ǀĂũĂ ƚĞŚĂ ũćƌŐŵŝƐƚ͗ 1. Välisseinte ja katuse soojustamine ʹ ǀćŚĞŶĚĂď ƐŽŽƐũƵƐkadu. 2. <ƺƩĞƐƺƐƚĞĞŵŝ ƌĞŶŽǀĞĞƌŝŵŝŶĞ ʹ ǀƁŝŵĂůĚĂď ƺŚƚůĂƐĞůƚ ŬƺƩĂ ŬŽƌƚĞƌŵĂũĂ ;ŬĂŽď ƺůĞŵŝƐĞ ũĂ ĂůƵŵŝƐĞ ŬŽƌƌƵƐĞ ƉƌŽďůĞĞŵͿ͕ ƐĂŵƵƟ ŽŶ ǀƁŝŵĂůƵƐ ĞƌĂůĚŝ ƌĞŐƵůĞĞƌŝĚĂ ƚĞŵƉĞƌĂƚƵƵƌŝ ŝŐĂƐ korteris. 3. ^ŽŽũƵƐƚĂŐĂƐƚƵƐĞŐĂ ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƐƺƐƚĞĞŵŝ ƉĂŝŐĂůĚƵƐ – tagab eluruumide vajaliku õhuvahetuse ning võimaldab ƚĂĂƐŬĂƐƵƚĂĚĂ ƌƵƵŵŝĚĞ ŬƵƵŵĂƁŚƵ ƐŽŽũƵƐƚ͕ ŵŝƐ ƚĂǀĂůŝƐĞůƚ ŬĂŽď ǀĞŶƟůĂƚƐŝŽŽŶŝƓĂŚƟĚĞ ŬĂƵĚƵ ƚĂĞǀĂƐƐĞ͘ 4. dĂĂƐƚƵǀĞŶĞƌŐŝĂ ŬĂƐƵƚĂŵŝŶĞ ŬƵŝ ƐŽŽũƵƐĂůůŝŬĂƐ – võimaldab ƉĞĂĂĞŐƵ ƚćŝĞůŝŬƵůƚ ůŽŽďƵĚĂ ŬĂƵŐŬƺƩĞǀƁƌŐƵ ŬĂƐƵƚĂŵŝƐĞƐƚ͕ ŵŝůůĞ ŚŝŶĚ ŽŶ ƵŵďĞƐ ŬĂŬƐ ŬŽƌĚĂ ŽĚĂǀĂŵ ŬƵŝ ŬĂƵŐŬƺƚĞ͘ <ŽŬŬƵǀƁƩĞƐ ŬƁŝŬ ƐććƐƚƵŵĞĞƚŵĞĚ ƐććƐƚĂǀĂĚ ŬƵŶŝ ϴϬй ŬƺƩĞŬƵůƵƐŝĚ ũĂ ŬŽŽƐ <ƌĞĚ džŝ ƚŽĞƚƵƐĞŐĂ͕ ŵŝƐ ŽŶ ŬƵŶŝ ϰϬй ŬŽŐƵ ƚƂƂĚĞŚŝŶŶĂƐƚ͕ ŽŶ ǀƁŝŵĂůƵƐ ǀćŚĞŶĚĂĚĂ ŬŽŵŵƵŶĂĂůŬƵůƵĚĞ arveid isegi koos laenu tagasimaksmisega. Teie maja muutub mugavamaks ja tervislikumaks.
SÄÄSTA KÜTTEKULUSID
DEOS INT OÜ <ŽŶƚĂŬƩĞůĞĨŽŶ ;н ϯϳϮͿ ϱϱϵϲ ϲϯϲϬ͕ ĞͲƉŽƐƚ ŝŶĨŽΛĚĞŽƐ͘ĞĞ͕ www.deos.ee
Laupäev, 28. veebruar 2015
Korteriühistu 3
b KredExist taas toetust
Heiko Kruusi / Linnaleht
Mida terviklikum on rekonstrueerimisprojekt, seda paremini tuleb läbi mõelda ka tehnilised lahendused.
Uus käsiraamat pärimisõigusest Praktiline käsiraamat at ja, «Pärimine. Pärandaja, d testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?» annab üle-vaate kõigist pärimisega seotud olulistest õigussätetest. «Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korib kkadunu d i vara jja ral küsimus, kes pärib maise millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,» võtab käsiraamatu autorbjurist Evi Hindperebkokku selle koostamise vajaduse. Oma eluajal saab iga inimene ise otsustada, kellele läheb pärandvara pärast tema surma ning teha ka konkreetseid korraldusi selle valitsemisel. Selleks tuleb teha testament. «Seejuures on tähtis teada, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminek – pärijad saavad enda kanda ka pärandaja kohustused,» märgib raamatu autor. «Tänases maailmas, kus enamikul inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla mõistlik hoopis sellest loobuda. Raamatust leiab nõuandeid sellistekski puhkudeks.» Kui inimene pole korraldusi teinud, mis saab tema varast pärast ta surma, tuleb appi seadus, millega määratakse seadusjärgne pärimisõigus ja kõik sellest tulenev. 132-leheküljeline käsiraamat, mis annab ülevaate pärimisõigusega seonduvatest õigussätetest, on müügil raamatu kirjastanud Kinnisvarakool OÜ kodulehelt (www.kinnisvarakool.ee) leitavas e-poes ja suuremates raamatupoodides.
Siseviimistlus- ja maalritööd Kevadel hinnad soodsamad! Trepikodade renoveerimine Büroopindade viimistlus Fassaadide värvimine Suuremahulised värvitööd: tootmishooned, laod jne.
www.4seina.com Ehitustööd | Fassaaditööd | Maalritööd | Viimistlustööd | Renoveerimine | Trepikodade remont
4seina OÜ telefon 5818 8580 e-post info@4seina.com
Laupäev, 28. veebruar 2015
4 Korteriühistu REKLAAMTEKST
KORTERMAJA SOOJUSTAMISEKS
piisab mõnikord üsna lihtsatest lahendustest Kui kortermaja on vaatamata kõrgetele küttekuludele külm ja niiske ning majaelanikel puudub samas soov võtta ette kallis renoveerimistöö, ei maksa veel lootust kaotada, sest maja saab soojustada ka tunduvalt soodsamete lahendustega.
Eesti Korteriühistute Liit viis kaks aastat tagasi läbi uuringu, milles võrreldi 250 korteriühistu kulutusi küttele. Uuringus osalevate kortermajade vanus oli keskmiselt 38 aastat ning küttekulud erinesid majade vahel kuni kuus korda. Kõige väiksema küttekuluga olid täielikult renoveeritud kortermajad, mistõttu pole ka ime, et korteriühistute huvi majade rekonstrueerimise vastu on olnud suur. Nii on ainuüksi KredEx eraldanud aastatel 2010-2014 korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot, mille abil on renoveeritud 663 kortermaja. Paraku on kortermajade soojustamise juures mitu aga. Esiteks toob see kaasa ühistuliikmetele täiendava finantskohustuse, mida sugugi kõik ühistuliikmed pole valmis maksma ning teiseks pole kortermaja suuremahulised renoveerimistööd alati ka majanduslikult mõttekad.
Niiskus – peamine kurjajuur Paneelivuukide hermetiseerimisele ja ventilatsiooniavade paigaldamisele spetsialiseerunud OÜ Entigrena juhi Aivar Grünthali sõnul on meie kliimas kortermajade peamiseks probleemiks niiskus. “Klassikaline juhtum näeb välja järgmine: inimene tunneb, et tema korter on külm, vahetab esmalt ära aknad, muutes korteri veel umbsemaks. Samas kuivatakse korteris pesu, tehakse süüa ja kui talvel hoitakse soojakadude vältimiseks ka aknad kinni, mistõttu pole kondensniiskusel kuhugi minna ning korter on jätkuvalt niiske ja kõle,” rääkis ta.
KUIDAS VÄLTIDA KORTERIS
NIISKUSE TEKET? Avatud planeeringuga korterites kipub niiskus kogunema korteri kaugematesse nurkadesse. Ärge asetage suuremaid kappe vastu korteri välisseina. Ärge korterit seestpoolt soojustage. Ärge kasutage vahtusid vuugivahede tihendamiseks.
“Maja tuleb võtta kui tervikut, pole ju näiteks mõtet hakata vuugivahesid korda tegema, kui maja katus laseb läbi,” tõi ta näite.
Teine suur probleem peitub kortermajade vuugivahedes, kuna käestlastud vuugivahed ei juhi samuti hoonest niiskust välja.
Seejärel tuleb kaaluda, millised tööd on kortermaja soojustamiseks üldse otstarbekad ja ühistule jõukohased. “Majas, kus soojakaod on väga suured, otsustab korteriühistu enamasti hoone soojustada, kuid alati polegi vaja ette võtta maja täielikku renoveerimist. Paljudel juhtudel piisab niiskuse välja saamiseks vaid vuukide hermetiseerimisest.” rääkis ta.
Esimese sammuna soovitaski Grünthal lasta ehituseriala ja sisekliima spetsialistil kortermaja üle vaadata ja kaardistada kõik probleemid, sest oskamatu tegutsemine ja valede materjalide kasutamine võib rikkuda nii hoone kui ka majaelanike tervise.
Kvaliteetselt hermetiseeritud ja ventileeritud vuugivahed tagavad aga siseruumide kaitse tõmbetuulte, vee läbiimbumise ning seente ja hallituse tekke vastu. Siinkohal rõhutas Grünthal aga sõnapaari kvaliteetselt hermetiseeritud ja ventileeritud, sest OÜ
FOTOD: ERAKOGU
Esimese sammuna soovitas Aivar Grünthal lasta ehituseriala ja sisekliima spetsialistil kortermaja üle vaadata ja kaardistada kõik probleemid, sest oskamatu tegutsemine ja valede materjalide kasutamine võib rikkuda nii hoone kui ka majaelanike tervise.
Entigrena annab oma töödele viie aasta pikkuse garantii, mida aga ei sa öelda kõigi firmade kohta, sest enam kui poole ettevõtte töömahust annab teiste ettevõtete tööde ümbertegemine. Kui korteri ühistu otsustab maja täielikult renoveerimise kasuks, tuleb ka siis eelnevalt vuugid hermetiseerida. “Paljudel korteriühistutel mõlgub meeles ainult võimalikult odav hind. Odavus aga tuleb eelkõige materjalide ja töö kvaliteedi arvel ning ka liigne kiirustamine ja läbimõtlemata tegevus lõpeb tavaliselt halvasti. Remondimees või ehitaja tuleb ja läheb, aga teie peate ju omas kodus edasi elama,” ütles Grünthal. Kuid alati ei piisa ainuüksi vuugivahede tihendamisest. Kui olemasolev ventilatsioon ei tööta või puudub üldse, tuleb tingimata korterisse puurida ventilatsiooniavad ning paigaldada fressklapid. Ka siin tuleb enne konsulteerida spetsialistiga ventilatsiooniavade asukoha suhtes, sest valesti valitud asukoht teeb rohkem kahju kui kasu. Grünthal toonitas, et pole mingit alust nendel linnalegendidel, nagu viiksid ventilatsiooniavad korterist sooja välja. Vastupidi: korralikud ventilatsiooniavad tagavad korteris hea õhuvahetuse ja sisekliima.
Termovärv – tõeline imerohi Korralik hermetiseeritud vuuk.
Käestlastud vuugivahe majaseinas.
Paljude kortermajade seisukord on aga selline, kus pole majanduslikult otstarbekas teha suuremaid renoveerimistöid, kuid väike tuuletõke ei teeks paha. Siinkohal on OÜ Entigrenal välja pakkuda innovaatiline lahendus – termovärv. Termovärv on NASA teadlaste poolt nanotehnoloogia baasil väljatöötatud soojust hoidev värv, mida kasutati muuhulgas kosmoselennuk Shuttle juures. Nüüdseks on see kosmosetehnoloogia jõudnud ka Eestisse ning Tartus on esimene kortermaja innovaatilise värvikihi ka peale saanud.
Esimesena termovärvi saanud kortermaja Tartus.
Kortermajade peamiseks probleemiks on hallitus.
OÜ Entigrena l telefon 503 9585 l entigrena@gmail.com l www.entigrena.ee
Termovärvi omadusest annab aimu tõik, et 0,3 mm värvikiht tagab sama soojapidavuse kui 15 sentimeetri paksune penoplastikiht. Kuigi termovärv on tunduvalt kallim tavavärvist, tuleb termovärviga maja katmine siiski kolm korda odavam kui klassikalise soojustusega.
Laupäev, 28. veebruar 2015
Korteriühistu 5 Aldo Luud
Kortermaja korda toetuse ja laenu abil JANIS PUGRI
Vida Press
Ühistud vajavad rohkem tuge
Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht
Korras maja on hea elukeskkonna alus. Eeldusel, et elanikud soovivad maja kasutada veel vähemalt paarkolmkümmend aastat, seisavad korteriühistud esmajoones silmitsi põhimõttelise küsimusega: kas rekonstrueerida elamu terviklikult ja ühekorraga või teha vajalikke töid etapikaupa.
Sotsiaalprobleemidega majaelanike käitumine võib kortermajas muuta põrguks kümnete korralike perede elu, halvimal juhul aga nad kodust sootuks ilma jätta – kui näiteks alkoholiprobleemidega korteriomaniku eluruumidest alguse saanud tulekahju terve maja maha põletab. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul peaksid kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tegema ühistutega rohkem koostööd, et muresid ennetada. Tihti ei maksa probleemselt käituvad kodanikud kommunaalarveid ja naabrid võivad loota, et võla kaudu õnnestub tülikast majaelanikust korteri sundvõõrandamise teel lahti saada. Võõrandamismenetluse käivitamiseks peab aga olema väga kaalukas põhjus, hoiatab Mardi. Sundvõõrandamise otsust saab teha ka kohtuväliselt. «Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu ja sellest teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks,» selgitas Mardi. «Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole. Seal aga on vaja lauale lüüa kindlad tõendid – näiteks tõendatav majandamiskulude võlg või politsei teated rahurikkumise kohta.» Mardi sõnul oleks ideaalne, kui toimiks koostöö kolme osapoole: kohaliku omavalitsuse, politsei ja ühistute vahel.
Ühistutele korraldatud küsitlusest selgub, et rekonstrueerimist takistavateks teguriteks peetakse peamiselt vähest teadlikkust ja kindla käega eestvedamise puudumist. Ühistu juhtidel ei ole tihti ehitusprojektide elluviimise kogemust, ka on renoveerimisvaldkonda puudutavat infot tohutul hulgal ning võhikul on selles ülekülluses orienteeruda üsna keeruline.
JÄRGNEB LK 6 REKLAAMTEKST
EKSPERT SOOVITAB: HOOLDUSKAVA Haldusmoodulisse sisestatakse kõik maja säilimiseks vajalikud regulaarsed tegevused ehk koostatakse hooldustööde kava. Tegevused on seotud kinnistu objektidega, mis vajavad eraldi tähelepanu. Detalisus on vabalt valitav.
MAJANDUSKAVA Vastavalt seadusele tuleb igal aastal koostada majanduskava, mis kirjeldab aasta planeeritud kulud ja tulud. Majanduskava lisamisel võib sisestada tariifi ruutmetri kohta kuus, kuu keskmise või aasta summa, mis jagatakse võrdsetes osades kuude lõikes. Iga kuu kohta saab lisada ka erineva summa või jätta lünga. Planeerimisel saab jälgida, kas rahavoog on summaarselt positiivne või negatiivne. Hiljem on jooksvalt näha tegelikud tulud ja kulud.
HOOLDUSPÄEVIK Hoolduspäevikusse sisestatakse majas planeeritud või tehtud tööd. Töödel on neli olekut: plaanis, kinnitatud, tehtud ja tühistatud. Seega annab hoolduspäevik igal hetkel ülevaate planeeritud ja tehtud töödest objektide, teostajate ja vastutajate lõikes.
VAATA LISAKS korteriyhistu.net/haldus
UUS TÖÖVAHEND KINNISVARA KORRASHOIU KORRALDAMISEKS Korteriomanikuna huvitab mind sageli, mida majas on tehtud ja millal on midagi plaanis teha. Kord aastas üldkoosolekul ülevaade on hea, kuid kas poleks parem asjadega jooksvalt kursis olla ja silma hakanud probleemist kohe teavitada? Nüüd on selleks võimalus, sest veebitarkvara korteriyhistu.net täieneb kortermaja korrashoiu tegevuste korraldamiseks ja dokumenteerimiseks mõeldud haldusmooduliga. Kõigil on võimalik töövahendit tasuta kasutada.
KÕIGILE TASUTA PROOVIMISEKS Halduse töövahend on mõeldud kinnisvara korrashoiu tegevuste paremaks planeerimiseks, juhtimiseks ja neist ülevaate saamiseks ning nendega seotud tulude-kulude planeerimiseks ja jälgimiseks. Eesti Korteriühistute Liidu partnerina lähtusime tarkvara loomisel eelkõige korteriühistu vajadustest ja kehtivast kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2010). Konsulteerisime mitmete haldusvaldkonna asjatundjatega, rakendasime seniseid arenduskogemusi ja talupojamõistust.
KUIDAS ALUSTADA? Näita korteriomanikele, mida kortermaja haldus tegelikult tähendab! Registreeru kasutajaks lehel www.korteriyhistu.net ja proovi ühistu juhi või haldurina oma käega järele. Planeeri uue aasta majanduskava või sisesta tagantjärele majas sel aastal tehtud tööd, et saada kokkuvõte aasta töödest.
1.
LISA OBJEKTID JA TEGEVUSED – vali standard-
objektide seast majale vastavad, lisa puudu- vad või kustuta üleliigsed, täp- susta kui sageli tegevust peaks tegema ja millal viimati tehti.
Korteriühistu juhatuse või kortermaja haldaja kohustuseks on tagada hooldus-, avarii- ja remonditööde teostamine ning majandustegevuseks piisavate vahendite planeerimine. Seadusega on kortermajale pandud kohustus koostada igal aastal majanduskava, teatud majadel korraldada elektrikäit jms. Uus tarkvara lahendab kohustusliku majanduskava loomise mure ja võimaldab lisaks võrrelda eelarvet jooksvalt tegelike tulude ja kuludega.
2.
Samuti on võimalik planeerida ning dokumenteerida haldus- ja hooldustegevusi, et ükski vajalik töö ei jääks õigel ajal tegemata ja tehtud töödest jääks jälg.
3. KOOSTA MAJANDUSKAVA – sisesta olemasolev
AKTIIVNE INFO JAGAMINE JA SUHTLUS KORTERIOMANIKEGA! Korteriomanikel on lisaks hoolduspäevikuga tutvumisele võimalus tõstatada probleeme ja jälgida nende lahendamist. Asjaosalisi teavitatakse ka e-maili vahendusel. Probleemile saavad lisada kommentaare kõik korteriomanikud. Vajadusel saab korteriomanik tõstatada privaatse probleemi. Juhatus või haldur peaks vaatama tõstatatud probleemid regulaarselt üle ja andma neile hinnagu - kas, millal ja kuidas nendega tegeletakse. Probleemi põhjal saab lisada hoolduspäevikusse töö. Töö tehtuks märkimine sulgeb ühtlasi selle aluseks olnud probleemi. Tööga seotud kulu kajastub hoolduspäevikus ja majanduskava tegelikes kuludes.
LISA LEPINGUD – tegevuste seostamine lepingu-
ga annab ülevaate, kes töid teostab.
või genereeri tegevuste ja eelmise aasta kulude põhjal.
4.
GENEREERI TÖÖD – teostamise intervalli ja viimase teostamise olemasolul luuakse automaatselt hoolduspäevikusse pla- neeritud tööd, lisa puuduvad tegemist vajavad tööd.
5.
KÄSITLE PROBLEEME – teavita korteriomanikke võimalusest tõstatada probleeme. Kui probleem ei vääri tegelemist, siis märgi see suletuks. Probleemi lahendamiseks lisa töö. Töö tehtuks märkimine sulgeb ühtlasi selle aluseks olnud probleemi.
Laupäev, 28. veebruar 2015
6 Korteriühistu
pur isolatsioonivahud
PIHUSTATAVAD, VALATAVAD JA TÜHIMIKESSE SÜSTITAVAD SOOJUSTUSMATERJALID
www.varaehitus.ee
väga pikk garantii katusetöödele
soojustamise lux-klass, parim energiasääst KATUSED, FASSAADID, KELDRILAED, VUNDAMENDID, PANEELI JA SEINTE TÜHIMIKE TÄITMINE, ÜLDEHITUS JA SISEVIIMISTLUS, PASSIIVMAJADE EHITUS POLÜURETAAN (PUR) vahud on mõeldud igasuguste hoonete soojustamiseks nii, et ei jääks külmasilda. PUR vahud taluvad pidevat kokkupuudet niiskusega ja sobivad ideaalselt vundamendi soojustuseks. Veekindlad PUR vahud on ideaalsed katuse veekindluse tagamiseks ja soojustamiseks. PUR vahud on üle kahe korra parema soojapidavusega, kui traditsioonilised soojustusmaterjalid.
info ja lisamaterjale
e-kiri info@varaehitus.ee tel 68 36 777, 555 66 999
ALGUS LK 5 Uue toetuse põhimõtted KredExi uue rekonstrueerimistoetuse peamised põhimõtted: Toetatakse tervikrekonstrueerimist – mida terviklikum projekt, seda rohkem on võimalik saada toetust. Kõige tähtsamaks peetakse investeeringut sisekliima tagamisse, mis on tervisliku elukeskkonna eelduseks. Kõik toetusmäärade tasemed näevad ette sisekliima II klassi või määruses eraldi sätestatud miinimumnõuete saavutamise. Terviklahendusega on võimalik samal ajal muuta elamu palju energiatõhusamaks, pikendada selle eluiga ja tõsta turuväärtust. Määruses on sätestatud lisanõuded 25% ja 40% toetusmäärade korral, mis ühtlasi pakuvad mõningast lahendust eestvedamise probleemile: rekonstrueerimisprotsess peab olema professionaalselt juhitud. Selleks tuleb palgata tehniline konsultant, kelle ülesanne on leida koostöös teiste spetsialistidega parimad lahendused, otsida hanked ja maandada võimalikke riske; tehnilised projektid peavad olema kvaliteetsed ja vastama KredExi seatud nõuetele. Selle tagamiseks teeb KredEx oma kuludega projektidele ekspertiisi; ehitusfirmad peavad andma töödele vähemalt viieaastase garantii, mis annab ühistutele suurema turvatunde tööde kvaliteedi suhtes;
KA SINU KINNISVARA VAJAB HALDAMIST TeOOL aXV MD OlELpaLVWev haldusWeHQXs
ZZZ UKDOGXV HH LQIR#UKDOGXV HH WHO
Konvil OÜ on spetsialiseerunud hoonete komplekssele renoveerimisele ja omab sel alal üle 5 aasta kogemust. 2013. aastal viisime läbi kõige mahukama renoveerimishanke Eestis, kortermaja Sõpruse pst. 202 Tallinnas. Tulemuseks elanike küttekulude vähenemine üle 60%. Kõige tähtsam, vaatamata tekkinud laenukoormusele elanike igakuised maksed ei kasvanud! Meiega koos on see võimalik!
PAKUME TEENUST KORTERIÜHISTUTELE
TEHNILINE KONSULTAT Vastavalt rekonstrueerimistoetuse uutele tingimustele perioodil 2014–2020 on vajalik kaasata tehniline konsultant – kohustuslik 25% ja 40% toetuste taotlemisel. Hea meelega jagame oma kogemust saavutamaks maksimaalset efektiivsust rekonstrueerimisel.
TEHNILISE KONSULTANDI KOHUSTUSTE HULKA KUULUB Optimaalse projekti valik teie elamule. Projekteerimise organiseerimine (kõik projekti alaliigid) Ehitusloa hankimine Ehitaja valimine Ehitusprotsessi koordineerimine Suhtlemine ühistu elanikega, kohaliku omavalitsusega, tuletõrje inspektsiooniga, Kredex-iga, pangaga. Tööde üleandmised vastuvõtu komisjonile Kredex-ile ja kohalikule omavalitsusele. Kasutusloa saamine
VALIGE REKONSTRUEERIMISTÖÖDE KOORDINEERIMISEKS JA TEOSTAMISEKS SUURTE KOGEMUSTEGA KINDEL PARTNER!
KONVIL OÜ Hundipea 5 10416, Tallinn | Telefon 660 3637, 5656 9517 | Faks 660 2106 | info@konvil.ee
tehnosüsteemide valmimisel tuleb teha nõuetekohased seadistused ja mõõdistused, mis peaks tagama tervisliku sisekliima. Tehnosüsteemide jälgimiseks tuleb sõlmida vastavad hoolduslepingud asjatundlike ettevõtetega, et seadmetesse investeeritud raha tooks ühistule maksimaalse kasu.
Kõik korraga, ja korralikult Toetusmeetmetega annab riik ühistutele selge sõnumi – mõistlikum on teha kõik vajalikud tööd korraga ja võimalikult kvaliteetselt, siis toetab ka riik omalt poolt 25 või 40 protsendiga kogu eelarve mahust. Toetusmeetmes sisalduvad nõuded ei ole välja mõeldud ühistute kiusamiseks, vaid eesmärgiga maandada võimalikke teostusriske ja hilisemaid kasutusprobleeme. Kuidas näeks välja keskmise paneelelamu rekonstrueerimise laenukoormus numbrites? Näiteks kui 60 korteriga elamu korterite pind kokku on 3000 m² ja rekonstrueerimise maksumus 200 €/m², siis tuleks kogueelarve 600b000 €. Kui projekt vastab toetusmäärale 25%, siis oleks saadav toetus 150b000 €. Seega maksimaalne vajalik laenusumma on 450b000 €, kuid see võib olla omavahendite võrra väiksem. Võttes laenu 20aastase maksegraafikuga, tuleks hakata koguma remonditasu 0,94 €/m², millest laenu kuumakse moodustab 0,85 €/m² ja remonditasu reserv 0,09 €/m².
Oletame, et enne rekonstrueerimist oli maja remonditasu 0,30 €/m², siis remonditasu kasvuks tuleb 0,64 €/m² ehk u 32 € kuus keskmise korteri kohta. Samal ajal aga peaksid kulud soojusenergiale vähenema minimaalselt 40–50% ulatuses. Nii ongi tunduvalt vähenenud küttekulude tulemusena võimalik laenumakseid tasuda ja kogukulude kasv omanikele on pea märkamatu.
Uued nõuded üldkoosoleku otsusele Kui tehniliste küsimustega tegeleb peamiselt tehniline konsultant, siis ühistu juhatuse jaoks on rekonstrueerimise juures suurim väljakutse üldkoosoleku korraldamine ja vajalike otsuste saamine. Kui soovitakse ajakohastada elamut ja kasutada finantseerimiseks pangalaenu, tuleb silmas pidada 2014.baasta seadusandluse muudatust, millega sätestati täiesti uued nõuded üldkoosoleku otsustele. Nimetatud otsuste poolt peab hääletama üle 50% liikmetest, kellele samal ajal kuulub üle 50% korteriomandite pinnast. Seega ei saa enam kasutada korduskoosolekut, kus liikmete vähemus võis vastu võtta suuri investeerimisotsuseid. See seab raskemasse olukorda just suuremad ühistud, kus tihti pole õnnestunudki esmasel koosolekul vajalikku kvoorumit kokku saada. Nüüd tuleks ühistu juhtidel palju enam panustada elanike
Laupäev, 28. veebruar 2015
Korteriühistu 7
Millest alustada, et taotleda laenu ja KredExi toetust? Kui ühistul on varasemast ajast juba mingid dokumendid olemas, siis tuleks alustuseks täpsustada, kas need vajavad korrigeerimist. Edasi tuleks toetuse ja renoveerimislaenu taotlemiseks toimida üldjoontes järgmiselt: 1. Valige sobiv tehniline konsultant (25% ja 40% toetuse korral vt lisainfot KredExi veebilehel). Tehniline konsultant aitab ühistul koostada tööde lähteülesande, leida projekteerija ja ehitaja ning nõustab ühistut kogu projekti elluviimise ajal. 2. Tellige energiaaudit ja energiamärgis. 3. Koostage rekonstrueerimise lähteülesanne ja esialgne eelarve. 4. Küsige pangast esialgsed laenutingimused (laenumakse arvutamiseks on vajalik teada esialgset eelarvet ja maksimaalset laenusummat). 5. Võtke vastu üldkoosoleku otsused (1.bkoosolek) projekteerimise ja finantseerimise algatamiseks (arvestage panga näidisprotokollis toodud tingimustega). 6. Tellige projekt ja taotlege ehitusluba. 7. Võtke vastu üldkoosoleku otsused (2.bkoosolek) rekonstrueerimiseks ja laenutaotlemiseks (rekonstrueerimise ja laenuotsuse võib ka teha kohe 1. koosolekul, kui projekt ja muu otsustamiseks vajalik info on olemas). 8. Esitage KredExile toetuse taotluse dokumendid (lisainfo KredExi veebilehelt). 9. Korraldage hanked parima ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks (peale hinna on tähtsad pädevus, usaldusväärsus, finantsvõimekus, garantii- ja maksetingimused). 10. Pärast projekti ekspertiisi läbimist (25% ja 40% toetuse korral) esitage laenutaotluse dokumendid panka. 11. Esitage KredExile dokumendid toetuse lepingu sõlmimiseks (toetuse summaga). 12. Sõlmige laenu- ja töövõtulepingud (ehitusfirmad ja omanikujärelevalve). 13. Ehituse finantseerimise järjekord: omavahendid, laen, toetus. Laenusumma makstakse välja etapi viisi ehitusarvete ja aktide alusel. 14. Toetus makstakse välja pärast kõikide tööde vastuvõtmist ja vajalike dokumentide esitamist KredExile (vajadusel on võimalik taotleda toetuse väljamakset kahes osas). Swedbanki kogemus näitab, et enamik ühistuid on võimelised laenu võtma ja oma elamu tervikuna korda tegema. Tähtsam on küsimus, kuidas teha seda parimal võimalikul viisil, vältides varem ette tulnud vigu. Panga laenuspetsialistid oskavad ühistuid nõustada kõige keerukamate projektide korral.
teavitamisse ja koosoleku korraldusse, et kõik liikmed oleksid piisavalt informeeritud ja võtaksid otsustusprotsessist aktiivselt osa.
Täpsemalt saab korteriühistu üldkoosolekule esitatavate nõuetega tutvuda näiteks Swedbanki kodulehel: www. swedbank.ee/korterelamulaen.
Energiaaudit näitab kätte soojakaod ja säästuvõimalused Joosep Martinson
Energiaaudit annab ülevaate hoone energiakadudest ja tehnilisest seisukorrast, näitab kätte võimalikud säästumeetmed ja renoveerimistööde järjekorra koos tasuvusarvutustega. Energiaaudit, mille koostab energiaaudiitor, on vahend hoone soojusenergiakulutuste ja tehnilise olukorra hindamiseks. Audiitor kasutab energiaauditi tegemiseks hoone tehnilisi ja energiakulu andmeid, kohapealseid vaatlusi ja mõõdistusi, elanike küsitlemist jmt. Saadud andmete põhjal tehtud arvutuste alusel pakub ta välja säästumeetmed ja abinõud, mis aitavad vähendada kulutusi energiale.
Energiaauditil mitu eesmärki Sisuliselt on energiaaudit hoone soojustehniline bilanss, kus elementide kaupa vaadatakse energiavajadust hoone kütteks, ventilatsiooniks ja sooja tarbevee tegemiseks. Soojuskaod arvutatakse eraldi seinte, lagede, põrandate, uste ja akende kohta. Arvutustulemusi mõõdetakse soojusmõõtjatega mõõdetud soojushulgaga ja analüüsi põhjal tehakse järeldused. Hoone põhjalik energiaaudit peaks sisaldama: torustike ning kütte-, ventilatsiooni- ja õhu konditsioneerimissüsteemi uuringut, ehituskonstruktsioonide uuringut,
samuti võib energiaaudit olla eelduseks hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel.
Termopilt tuvastab soojalekked
Kui enamik majarahvast ei raatsi suurte küttearvete tõttu endale normaalset toasooja lubadagi, tasuks ühistul hakata tõsiseid remondiplaane pidama.
elektri/automaatikasüsteemi uuringut. Energiaauditi aruanne sisaldab hoone kirjeldust, selle andmeid ja tehnilist ning energeetilist olukorda ja tabelit, mis pakub lahendusi hoone probleemsetele osadele koos rahalise maksumuse ning tasuvusajaga. Auditeerimisaruanne on abiks tervikliku renoveerimise või väiksemamahulise remondi kavandamisel, selle põhjal saab kergesti koostada hoone energiakvaliteedi teatist, energiasertifikaati või omistada hoonele vastaval tasemel energiamärgistus. Need dokumendid on väärtuslikud näiteks elamispinna müügi korral,
Energiaauditiga seoses kerkib sageli üles termopildistamine ehk termografeerimise soov või vajadus. Termopilt annab pinnatemperatuuride kaudu täpse ülevaate maja soojapidavusest, selle põhjal saab tuvastada soojalekkeid ning kontrollida hoone seinte, akende ja kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti. Samuti näitab termokaamera kätte seinasisesed külmasillad. Termopildistamist saab tellida nii kogu majale kui ka vaid ühele korterile. Infrapunakaameraga tehtud pildil on erineva temperatuuriga piirkonnad eri värvi – nii on lihtne avastada majasisese soojuse lekkekohad, et siis neid üksikasjalikumalt uurida ja lahendus leida. Hoone välispiirete termoülevaatus on soovitatav siis, kui maja soojaarved on suured, temperatuur aga – kas kogu majas või vaid üksikutes korterites – ei vasta ootustele. Ka renoveerimisplaani koostamisel on termoülevaatusest abi, seejuures aitab lekkekohtade täpne kaardistamine mõnel juhul vältida hoonekarbi täissoojustamist. Termoülevaatuse tegija koostab töö lõpptulemusena raporti, kus on lekkekohti kirjeldav kokkuvõte ja renoveerimissoovitus. Allikad: Kredex, AS Toode
ARBALANS OÜ pakub korteriühistutele raamatupidamist koos veebipõhise iseteenindusega.
ELANIKELE veebipõhine ligipääs näitudele, arvetele ja tasumistele. y Võimalus edastada näite. y Võimalus tutvuda oma kulude ajalooga. y Võimalus tutvuda juhatuse protokollidega. JUHATUSELE veebipõhine ülevaade kogu ühistu majandustegevusest. E-KESKKONNA KASUTAMINE sisaldub teenuse hinnas. TEENUSE HIND leitav kodulehel asuvast hinnakalkulaatorist.
arbalans.ee OÜ Lodiko Ehitus, Paneeli 2, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee
Eesti Inkasso OÜ eelised: • Meeskonna pikaajaline töökogemus; • Tegeleme võlgnevuse refinantseerimisega ja maksegraafikut jälgime meie; • Hoiame kokku Teie aega ja lisakulusid; • Esitame ise dokumente kohtusse ja esindame Teid kohtumenetluses.
Miks Eesti Inkasso OÜ:
Lamekatuste remont ja soojustus Ремонт и утепление мягкой кровли
• Võla sissenõudmine 0 eurot; • Maksevõime hindamine 0 eurot; • Kohtumenetluse kulud 0 eurot.
Meie spetsialistid: Jelena Sokolovskaja, Tel.: +372 53057331, E-post: jelena@eestiinkasso.ee Veronika Sepp: Tel.: +372 6789010; E-post: veronika@eestiinkasso.ee
Laupäev, 28. veebruar 2015
8 KorteriĂźhistu Tallinn Tartu Telefon E-post
Pärnu mnt 67a Kastani 39 652 5982, 733 3690 koolitus@reiting.ee
KĂ&#x153; KOOLITUSED KĂ&#x153; revisjon NĂ&#x160;SUT 5BMMJOOBT t 22. mai 2015 Tartus Koolituspäeval tutvustatakse, mida arvestada korteriĂźhistu revisjoni korraldamisel ja revidendiakti koostamisel.
KĂ&#x153; raamatupidamine ja maksud 16. aprill 2015 Koolitusel antakse Ăźlevaade korteriĂźhistuid puudutavast seadusandlusest ja raamatupidamisarvestusest.
LibedustĂľrje ei tohiks kahjustada keskkonda MAIRI KADAK
Maanteedel, kus tuleb tagada ohutus, kasutatakse libedustĂľrjeks soola, mis on vaieldamatult tĂľhus vahend. Paraku ei jäta sool keskkonnale oma mĂľju avaldamata, mistĂľttu ei maksaks seda kergel käel trepile vĂľi majaesisele puistata â&#x20AC;&#x201C; kodu Ăźmbruses tuleks libeduse vastu kasutada leebemaid tĂľrjeviise.
KĂźll aga pole tolmuvaba peenikese graniitkillustiku kĂľrval keelatud kauplustes mßßdavad jääsulatajad. Siiski tasuks enne järele mĂľelda, kui need kergel käel kasutusele vĂľtta. Keskkonnaamet soovitab alati hoolikalt uurida, mida kaupluses mßßgil olev jääsulataja sisaldab â&#x20AC;&#x201C; täpne koostis peab olema pakendil vĂľi kauba etiketil kirjas. Enamasti sisaldavad need naatriumkloriidi (NaCl), mis aga sĂľltuvalt kasutatavast kogusest kahjustab siiski vähem vĂľi rohkem ka keskkonda. Igal juhul peaks sulatusvahendi jääle puistaja teadma, milline on pind jää all â&#x20AC;&#x201C; iga alusmaterjal ei pruugi nii kanget kraami taludagi ning laguneb koos jääga.
Graniidipuru ja jääsulatajad
Sool vĂľib betooni lĂľhkuda
Looduse ja keskkonna aspektist vaadates tuleks kasutada looduslikke materjale, eelkþige liiva ja killustikku, vahendas keskkonnaameti pressiesindaja Annika Remmel nþuandeid keskkonnaametnikelt. Liiv, mis on kßll käepärane ja odav, pole siiski hea valik, sest kevadel jää ja lume sulades kuivab see kiiresti ja lendab siis tolmuna ringi, luues lisapþhjuse seda sisse hingavatel inimestel hingamisteede haiguste tekkeks. Paljud Eesti omavalitsused on liiva libedustþrje ßldse ära keelanud, eriti linnades, kus on nagunii probleemiks peente osakeste lubatud taseme ßletamine välisþhus. Ka soola kasutamist ei soosita: sool on keskkonnakahjulik ja rikub jalatseid.
ÂŤEnamik anorgaanilistest kloriididest, teiste seas ka tavaline keedusool ehk naatriumkloriid (NaCl) lahustuvad suhteliselt
leht@ohtuleht.ee
Rohkem koolitusi: www.reiting.ee
12 AASTAT KOGEMUST LEIAME IGALE NUMBRILE KOHA Raamatupidamisteenused
PrĂźgiekspert OĂ&#x153;
KĂľiki pakutavaid libedustĂľrje vahendeid ei maksa muretult kasutada â&#x20AC;&#x201C; näiteks vĂľib juhtuda, et betoon on kevadeks hoolsa libedustĂľrje tĂľttu nii murenenud, et tuleb hakata seda lappima.
TĂľrju libedust arukalt ď Ź Enneta libeduse teket: pĂźhi lumi kohe ära, kui sadu on lĂľppenud, takista sulavee kogunemist loikudesse. ď Ź Kui trepp, majaesine vĂľi tänav on siiski libe, puista maha purustatud graniiti e kiviliiva e liivatamiskillustikku e graniidisĂľelmeid. See on tĂľhus nii kuival kui ka vesisel jääl: nurgelised terakesed tagavad hea pidamise. ď Ź Graniidipuru ei jää enamasti jalatsite talla kĂźlge kinni ega jĂľua nii kodudesse, kus näiteks mahapuistatud liiv, rääkimata tuhast, pĂľhjustab sagedasema koristamise vajaduse. ď Ź Liivatamiskillustik on korduvkasutatav: pärast jää sulamist kokku pĂźhitud killustikku saab uuesti kasutada. ď Ź Ă&#x201E;ra aja kiviliiva segi kergkruusaga â&#x20AC;&#x201C; see libedustĂľrjeks ei sobi, sest eriti vesisel jääl kipuvad kerged Ăźmarad terad lihtsalt libisema ja nii pole neist suuremat kasu, pigem vastupidi.
hästi vees ja see lahus kĂźlmub veest tunduvalt madalamal temperatuuril,Âť selgitab Tallinna tehnikaĂźlikooli keemiainsener, tehnikadoktor Meeme PĂľldme maakonnalehes. ÂŤNeid jääle puistates tekib Ăźsna kiiresti jäätĂźkikeste, soola ja soolvee segu, mida on lihtne eemaldada.Âť Keemiainsener hoiatab aga, et jää sulatamise lihtsuse juures ei tohi jätta arvesse vĂľtmata, et naatriumkloriid (NaCl) vĂľib teha tĂľsist kahju. ÂŤNaatriumkloriidi lahus tungib poorse materjali â&#x20AC;&#x201C; betoon, paekivi, silikaat- ja savitellis jt â&#x20AC;&#x201C; pooridesse. Temperatuuri ja lahuse kontsentratsiooni muutudes hakkavad pooridesse ja pragudesse tekkima kristallid, mis seovad endaga vett ja paisuvad,Âť kirjeldab keemik. ÂŤKui paisumiseks pole piisavalt ruumi, hakkabki see protsess lĂľhkuma materjali, milles kristallid on. SeetĂľttu ei tohi naatriumkloriidi sisaldavat jääsulatusva-
Millele tuleks kortermajja kodu Uus korter osta vanasse majja Kui olete endale meelepärases piirkonnas sobiva mßßgisoleva korteri leidnud, ei maksa kohe tĂľtata lepingut allkirjastama: vanarahvatarkusel ÂŤĂ&#x153;heksa korda mþþda...Âť on tĂľsine iva sees. Kui näiteks selles piirkonnas on lähestikku renoveeritud ja renoveerimata maja, tasub tĂľsiselt kaaluda, kas ehk osta uus kodu hoopis vanasse majja â&#x20AC;&#x201C; vähemalt juhul, kui eelarve on niigi pingeline. Esiteks on renoveeritud majas korter ilmselt tunduvalt kallim â&#x20AC;&#x201C; mis on ka kĂľigiti mĂľistetav, pĂľhjaliku renoveerimise Ăźks eesmärke on ju tĂľsta kinnisvara väärtust. Teiseks aga: kui Ăźhistu on â&#x20AC;&#x201C; ja tĂľenäoliselt on â&#x20AC;&#x201C; vĂľtnud maja kordategemiseks
laenu, tuleb sellel, kes kordatehtud majja korteri ostab, maksta renoveerimise eest kaks korda, kĂľigepealt kordategemise vĂľrra kallimat korterit soetades ja hiljem veel aastaid igakuiseid laenu osamakseid tasudes. Kui osta uus elamine veel korda tegemata majja, kus Ăźhistul on samuti plaan laen vĂľtta ja maja korda teha, tuleb korteriomanikul renoveerimise eest maksta siiski vaid Ăźks kord.
Enneta halbu ßllatusi Soovides osta korterit uuemasse vþi lausa äsja valminud kortermajja, tasub välja uurida arendaja andmed ja vþimalusel käia nende teistelgi arendustel. Kui selgub, et mujal on neil probleeme ehituskvaliteediga vþi muid arusaamatusi-tegematajätmisi, siis on ßsna tþenäoli-
Aldo Luud
Kortermajja kolides tasub teha tĂľsist eeltÜÜd â&#x20AC;&#x201C; see aitab säästa end hilisematest ebameeldivatest Ăźllatustest.
ne, et varsti saavad neist ka uue omaniku probleemid.
Heida pilk kinnistusraamatusse Tehingud kinnisasjadega peavad olema notariaalselt tĂľestatud. Notarilt saavad tehingu
osapooled nagunii infot kinnistusraamatusse kantud andmete kohta, kuid arukas oleks juba enne notari poole pÜÜrdumist vara kohta info saamiseks kinnistusraamatuga tutvuda. Näiteks ei pruugi kinnisvarakuulutusest saada täit ßlevaadet
Laupäev, 28. veebruar 2015
Korteriühistu 9 Tairo Lutter
Kahjutu? Või siiski mitte? Olude sunnil sai sel talvel ühel õhtul paksult jäätunud trepil katsetatud jääsulatajat Icemelt – see oli olemas, ühtki paksu jääkihi lõhkumiseks sobivat tööriista polnud, hommikuks pidi aga trepp olema astujaile ohutu. Külma oli kümmekond kraadi ja jääsulataja toimis tõepoolest: hommikul oli üsna lihtne trepp puhtaks kraapida. Et pikalt seisnud potsiku pakendikirjad polnud kuigi hästi loetavad, uurisime südamerahustuseks õhtul internetist lähemat infot selle jääsulataja kohta. Leitu esimeste ridadega rõõmustas, viimasega üllatas – ja mitte meeldivalt. Tootekirjeldus ühe netipoe kodulehel ütles: «Jääsulatusvahend Icemelt sulatab lume ja jää: kõnniteelt ja sõiduteelt, ukse ja garaaži esiselt, koduõuelt ja tänavalt. Jääsulataja ei kahjusta loodust ega teekatteid. Ei põhjusta roostet ega kahjusta jalanõusid. Toimib efektiivselt kuni –20 ºC. Koostis: naatrium- ja modifitseeritud kaltsiumkloriid.» Mälestused koolikeemiast on küll aegade hämarusse vajunud, aga väide, et naatriumkloriid – keedusool – pole loodusele kahjulik, tekitas siiski kahtlusi. Palusime vahendi tootekirjeldust kommenteerida Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi inseneril, keemik Meeme Põldmel, kes ütles järgmist: «Jääsulatusvahendi Icemelt kirjelduse see osa, mis puudutab kahjustavaid omadusi, on puhas (jultunud, häbematu, pahatahtlik, kuritegelik) vale. Naatriumkloriid lagundab betooni, paekivi, poorseid keraamilisi materjale ning kiirendab kõikide metallide roostetamist (korrosiooni). Kaltsiumkloriidi kahjulik toime seisneb enamikus kloriidioonis, millel on, nagu naatriumkloriidilgi, kõikide metallide korrosiooni kiirendav toime.» Seega: enne, kui niisugust jääsulatajat kasutada, peab halbade üllatuste vältimiseks väga hästi teadma, mis materjal on jääkihi all või millised tööriistad ja esemed võivad sellega kokku puutuda.
MAIRI KADAK
hendit kasutada poorsetel või pragunenud pindadel, olgugi need vaid mikropraod. On teinegi kõrvalmõju: kloriidioon kiirendab kõikide metallide roostetamist.» Igal juhul peab see, kes tahab jääsulatusvahendit kasutada, teadma, mis on lume- ja jääkihi all, ning valima sellise vahendi, mis ei kahjusta sillutuskive, kõnnitee äärekive, kõnniteeplaate, aga ka metallist tööriistu, mis jää- ja lumekoristustöödel kasutuses. «Kõige kindlam on libeda kõnnitee ja majaesise karestamiseks kasutada kiviliiva, näiteks graniidisõelmeid,» märgib Põldme. «Need haakuvad hõlpsalt jää pinnale ja muudavad jalgealuse kindlamaks.» Terve mõistus libedatõrjel abiks «Ei saa mina küll aru, miks peaks inimene vabatahtlikult hakkama kahju tegema sellele keskkonnale, milles ta elab,» ei
taha Tartus majahoidja ametit pidav Jüri jääsulatajatest, mis tema elu mitu korda lihtsamaks võiksid teha, midagi kuulda. «Kevadel tahetakse kangesti aia äärde peenraid teha ja lilli kasvatada – aga enne seda uhatakse kõik soolaga üle. Arulage!» Pensionärist majahoidja hoole all on mitu väiksemat ühistumaja piirkonnas, kus on ka üsna palju eramaju. «Nende eramuomanikega on veel eriti tore,» muigab Jüri. «Üks siin viskab nii oma õuele kui ka aiatagusele kõnniteele puutuhka. Esiteks on see minu teada – vähemalt linnas – üldse keelatud, teiseks jääb see taldade alla. Kõnnid tema aia tagant läbi, lähed koju – ja kasi siis neid jälgi põrandalt. Aga ega ta kuula ju! Uhkegi veel – et kevadel sulab jää tuha all rutem ära. Ometi on minu tänavajupp kevadel alati ammu juba kuiv ja puhas, enne kui tema ükskord omast jagu saab.»
Tuhka ei tohi kasutada
Vida Press
Puutuha jääle puistamisel tekib leeliseline lahus, mis külmub küll alles üsna madalal temperatuuril, kuid mis paraku lagundab nahkjalatseid. Tuhk kleepub talla alla ja koju tuleb minna, jäljerada sabas. Kokkupuutest tuhaga võib tekkida rooste alumiiniumist ja tsingist esemetele või alumiiniumi ja tsingi pinnakattega materjalidele (vihmaveerennid, aiapostid, aiavõrk jmt). Linnatänavaile tuhka puistata ei tohi. Allikas: TTU keemiainsener Meeme Põldma
Jüri nipp talvel puhta tee tagamiseks on küll lihtne, aga üsna töömahukas. «Ei tohigi lasta paksul jääkihil tekkida,» õpetab ta. «Kui pärast lumesadusid alati tänav kohe korralikult puhastada, tekib jääd minimaalselt. Eriti hoolas tuleb olla treppidega. Meil on siin nii vanemaid inimesi kui ka sülelastega noori peresid – kui keegi trepil libiseb, siis seda tagajärge ei taha küll enda hinge peale võtta.» Nii välgutabki Jüri talviste lu-
mesadude ajal luuda vahel iga tunni tagant. Liivatamiseks kasutab aga peenikest graniidikildu. «Minu kogemust mööda saab kiloga viis-kuus ruutmeetrit tehtud,» ütleb ta. «Pealegi – kui sulab, pühin killu kokku ja raputan järgmisel korral, kui libedaks läheb, uuesti maha. Kevadelgi saab suurem osa talvega mahajäänust ikka kokku pühitud ja järgmisele talvele mõeldes tallele pandud.»
soetades aegsasti mõelda müüdava objektiga seotud õigustest ja kohustustest. Kinnistusraamat on avalik ja kõigil on võimalik tutvuda selle andmetega. Enne tehingu tegemist tasuks kindlasti täpsustada, kas see on korteriomand, kas see on ainuomandis (kinnisasi kuulub ühele omanikule või abikaasadele) või on see kaasomand (kinnistusraamatusse on kantud mitu omanikku). Ühtlasi saab kinnistusraamatust teavet selle kohta, kas korteriomandi koosseisu kuulub näiteks mõni keldris asuv ruum või parkimiskoht.
Loe läbi ühistu põhikiri Maja kodukord ja hulk muud tähtsat on üldjoontes määratud korteriühistu põhikirjas, mistõttu tasub see hoolikalt läbi lugeda. Näiteks saab põhikirjast tea-
da, mitu juhatuse liiget peab olema. Ühistutes, kus põhikirja järgi võib juhatus koosneda vaid ühest inimesest, on igasuguste kuritarvituste oht palju suurem, kui näiteks kolmeliikmelise juhatusega korterelamutes. Põhikirja saab, nagu majandusaruandedki, kätte elektroonilisest äriregistrist. Maja reegleid kehtestatakse aga ka üldkoosolekutel ja juhatuse koosolekutel, kus võetakse vastu korteriomanike igapäevaelu ning tulevasi väljaminekuid mõjutavaid otsuseid. Nendega tasub end samuti kurssi viia. Näiteks võivad uue asuka kolm väikest koera – ehkki ülisõbralikud, kasvatatud ja vagurad – saada tüliallikaks, sest ühistu on otsustanud, et rohkem kui kahe lemmiklooma pidamiseks tuleb võtta kõigi sel-
le trepikoja korteriomanike nõusolek.
võib see teadmine teha otsuse langetamise märksa lihtsamaks.
Tee kindlaks ühistu tulevikuplaanid
Täpsusta, mille eest maksad
Mõistlik oleks aegsasti tutvuda ühistu majandusaruandega, samuti võiks juhatuselt küsida viimast korteriühistu üldkoosoleku otsust. Sealt on näha, kas, kui palju ja kui pikaks ajaks on laenu võetud, ka saab ülevaate sellest, mida on laenurahaga maja juures juba ära tehtud, mis on veel plaanis teha ja kui reaalne on allesolevast rahast nende töödega ühele poole saada. Kui korrutate olemasoleva laenu igakuise tagasimakse ja laenu pikkuse, saate täpselt teada, kui palju peate korteri ostuhinnale lisaks maksma – kui kaalute renoveeritud ja renoveerimata maja korterite vahel,
Enamasti on korteri müüja valmis pannud viimaste kuude kommunaalarved, et ostja saaks ettekujutuse tulevastest elamiskuludest. Kindlasti uuri aga järele, mida sisaldab hooldus- ja haldustasu. Kui selle eest kasseeritav summa tundub liiga suur, tuleks täpsustada, milliseid teenuseid korteriomanik makstava raha eest saab. Näiteks kas see sisaldab ka üldaladelt muruniitmist ja parklast lumelükkamist või teevad neid töid ühistu liikmed graafiku alusel. Teada tuleks sedagi, kuidas kulud jaotuvad: korterite, ruutmeetrite või korteris elavate inimeste arvu alusel. Allikad: LVM Kinnisvara, Notarite koda, Arco Vara
OÜ POTIPOISS
TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS! y erinevate küttekehade puhastamine y ummistuste likvideerimine y lõõride puhastamine kettpuhastiga (pigi eemaldamiseks) y pigi põletamine, lõõriuuringud suitsuküünalde ja kaameraga y projektide ja jooniste võrdlemine tegeliku olukorraga y konsultatsioonid ja tuleohutuse kontroll y küttekehade ekspertarvamuse väljastamine kasutusloa saamiseks
tel 5807 2581 | info@potipoiss.ee www.potipoiss.ee
Laupäev, 28. veebruar 2015
10 Korteriühistu Vida Press
Uus elektrooniline käsiraamat
Kodutunne algab ja hoolitset
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) üllitas juba teise elektroonilise käsiraamatu, mis käsitleb korteriühistuid puudutavaid riigikohtu lahendeid. Raamatuga saab tasuta tutvuda veebis: http://issuu. com/ekyl/docs/riigikohtu_lahendid_2014. Uus väljaanne keskendub suuresti korteriühistu ja korteriomandi probleemidele. Käsiraamat võib olla abiks nii ühistu juhile kui ka selle liikmetele: pakkudes teavet riigikohtu kohtulahenditest, annab see ülevaate, mida on ühes võis teises asjas juba otsustatud – sellest sõltub, kas üldse tasub kohtutee jalge alla võtmist kaaluda. Ära on toodud riigikohtu otsused ja määrused tsiviilasjades, milles tehtud kohtulahenditel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarendamiseks.
GEORG LASSUR
kinnisvarahaldur, DTZ Kinnisvaraekspert
Kortermajas võib rõõmu maitsekalt sisustatud õdusast kodust rikkuda räämas ja räpane trepikoda ning laokil majaümbrus. Kuidas tagada puhtus ja kord? Tihtilugu pole kortermaja elanikest enamikul aimugi, kes hoiab iga päev korras nende trepikojad ja majaümbruse – kui kõik on korras, võetakse seda kui midagi enesestmõistetavat. Jutuks tuleb see pigem siis, kui trepikoja puhtus jätab soovida või majaesine on hooldamata. Halduritele on praktikast tuttavad juhtumid, kus klient vahetab haldusettevõtet just koristusteenuse puudulikkuse tõttu. Kortermajas algab kodu ju enne isiklikku korteriust ja tegusa juhatusega
Teet Malsroos
167
kortermaja üle Eesti vajab hädasti lammutamist.
Mis on teisiti? Halduskonsultatsiooniteenust pakkuv kinnisvarafirma ei pea palgal koristajate-remonditööliste meeskonda, vaid tagab, et kliendi juures asuvad tööle oma ala koolitatud asjatundjad. Halduri ülesanne on leida koostööd soovivale ühistule vajalike teenuste pakkujad vastavalt seadusandlusele hangete kaudu – et teenuse hind oleks kliendile võimalikult soodne.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju Eestis 302, neist 135 saaks renoveerida. Palju on probleemseid kortermaju Valgamaal: 108, enamik neist Valga linnas. Kohtla-Järvel on hullus seisus 42 kortermaja. Riik peab plaani toetada lagunenud hoonete lammutamist rahaliselt läbi sihtasutuse KredEx.
Allikas: DTZ Kinnisvaraekspert
FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.
Parimaks lahenduseks sellistesse
kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.
VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !
-100% PURIKAI
D
Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid
arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.
Katustele paigaldatakse küttekaabel
siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.
Küttesüsteemi automaatne juhtimine
Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.
Veetorud alati lahti
Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.
FENIX on Euroopa suurimaid
elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma. Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.
Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee
Laupäev, 28. veebruar 2015
Korteriühistu 11
puhtast trepikojast ud majaümbrusest ühistu seisab hea selle eest, et kord oleks majas. Laias laastus võib öelda, et võimalusi on kolm: kas palgata koristaja, tellida täisteenus haldus/hooldusettevõttelt või sõlmida leping halduskonsultatsioonifirmaga. Enamasti kasutatakse teist võimalust ja jäetakse kogu maja korrashoid ettevõtte vastutusalasse. Probleemiks võib sel juhul osutuda teenuse kvaliteet: hooldusfirma on sunnitud püsipalgal pidama tervet hulka inimesi koristajatest remondimeesteni, kulude kokkuhoiuvajaduse tõttu ei suudeta aga alati tagada töötajate nõutavat kvalifikatsiooni. Kolmas variant, mida pakub ka DTZ Kinnisvaraekspert, on halduskonsultatsiooniteenust pakkuv kinnisvarafirma, kes lahendab kõiki probleeme vastavalt nende spetsiifikale, võtab iga töö jaoks hinnapakkumise spetsialistidelt, kooskõlastab pakkumised ühistuga ning tellib siis vastava teenuse. Seda võib pidada kõige turvalisemaks variandiks, sest nagu näitab meie kogemus: materjalid ja tehnoloogia muutuvad iga päevaga ning vastava ettevalmistuseta töötajad võivad
Materjalid ja tehnoloogia muutuvad iga päevaga ning koristajaametiski võivad vastava ettevalmistuseta töötajad teha rohkem kahju kui kasu.
koristajaametiski teha rohkem kahju kui kasu. Professionaalsed koristusteenuseid pakkuvad ettevõtted tagavad oma inimestele nii vajaliku väljaõppe kui ka õiged töövahendid. See on aga väga tähtis: valede puhastusvahenditega rikutud pindade taastamine võib minna mitu korda kallimaks kui õige hooldus.
Koristaja teeb kehva tööd? Kui trepikojad on mustad, kommipaberid vedelevad nädalaid samas kohas, seintel on pritsmed, postkastid on tolmused ning ukse- ja aknaklaasidel püsivad ühed ja samad näpujäljed, siis rikub see kojusaabujate tuju ja jätab kehva mulje küllatulijaile. Majaelanikud ei pruugi täpselt teadagi oma õigusi puhtale ühisruumile, sest postkasti laekuval arvel võib seista vaid rida
«hooldusteenus», mida see tegelikult sisaldab, näiteks kui tihti trepikoda koristatakse – seda kirjas pole. Praktika näitab, et kui hooldusettevõte töö kvaliteediga esineb probleeme, jääb nende lahendamine sageli pikalt venima, sest firma ei hakka palkama uut inimest. Meie näiteks saame aga koristusfirma kohe välja vahetada, kui klient ei ole töö kvaliteediga rahul. On ette tulnud, et klient vahetabki haldusfirmat tõepoolest ainult kehva koristusteenuse tõttu – see on ju esimene asi, mis majja sisenedes kõigile silma hakkab.
Pakkujat saab vahetada Koristusfirma määrab igale teenuse tellinud majale objektijuhi. Hea objektijuht peab tagama, et maja oleks korras nii seest kui ka väljast: trepikojad puhtad, muru niidetud, hekid pügatud ja lilled kastetud. Kaks korda aastas tehakse suurkoristus: sügisel lehtede koristus ja äraviimine, kevadel lume alt välja sulanud mustuse puhastamine. Igal ühistul on õigus küsida täpset infot oma teenusepakkujalt ning loobuda teenusest, kui see ei vasta ootustele.
distance.ee Paljude korteriühistute juhid ja haldusfirmade töötajad seisavad tihti probleemi ees, kuidas õigeaegselt kokku koguda elanike veenäidud ja kuidas võidelda veekadudega. On elanike, kes kuust-kuusse unustavad veenäite edastada või siis edastavad ebatäpseid näitusid. Tihti pole abi ka veemõõdikute kontrollimisest ja taatlemisest ning eriti suurte majade puhul haihtub 10–30% tarbitavast veest teadmata suunas Probleemi lahendadavad kaugloetavad veearvestid. Nende paigaldamisel kogutakse veenäidud kokku tsentraalselt arvuti abil. Majades, kus kaugloetavad veearvestid on juba paigaldatud, on veekaod vähenenud miinimumini ja maja teenindaval personalil jääb töövaeva palju vähemaks.
Samas ei maksa karta, et kuskil korteris küte üldse kinni keeratakse, sest kaasaegsed termostaatid ei lase toatemperatuuri alla 17–18 kraadi langeda. Küttemõõdikute andmed kogutakse samuti iga kuu alguses tsentraalselt arvuti abil kokku ja saadud andmed edastatakse korteriühistu või haldusfirma raamatupidajale.
Teine kiiresti populaarsust koguv toode on küttekulu arvesti ehk allokaator. Inimestel on erinev soojavajadus, mõnel on palav 18 kraadises toas, teine inimene vajab mugavustunde saavutamiseks 22 kraadist tuba. Kui varem reguleeriti toatemperatuuri akna avamisega, siis nüüd paigaldatakse küttesüsteemide renoveerimise käigus radiaatorile termostaadid ning küttekuluarvestid. Termostaat tagab toas soovitud temperatuuri ja vastavalt küttekulumõõdiku näidule tasub iga korter tema poolt tarbitud sooja eest.
küttekulu arvesti
kaugloetav veearvesti
Küsi julgesti lisainfot meie toodete kohta
ja teeme Teile hea pakkumise!
i nn , us, Tall p r o k 9, A Tulika 1 Ü O E C DISTAN
i n f o@ d i s
t a n ce . e e , t e l e f o n 5 65
992
0
BRAVOBERG OÜ
ehituse
Kadaka tee 5, Tallinn e-post info@bravoberg.ee telefonid +372 5696 9466, +372 5664 9095
peatöövõtT
www.bravoberg.ee
KVVK tööd OÜ RESA
512 0004, 5666 0149 resa@resa.ee
www.resa.ee
FASSAADITÖÖD Õhekrohv Fassaadi soojustamine
KATUSETÖÖD Lamekatuse
ja krohvimine Otsaseinade soojustamine ja krohvimine Kivipuruplaadi paigaldamine (Tempsi, Kivex) Puitvoodri paigaldamine Marmoroci paigaldamine Profiilpleki paigaldamine Rõdude remont
Lamekatuse remont Rullmaterjali
soojustamine
paigaldamine
Viilkatuse ehitamine Viilkatuse remont Vihmaveerennide ja vihmaveetorude paigaldamine
Varikatuste ehitamine
ÜLDEHITUS Koridori remont Sillutisribade/panduste valamine või ehitamine unikivist
Sokli ja vundamendi soojustamistööd
Trepimademete plaatimine
Pesubetoonplaadist trepimademete ja treppide paigaldamine
Laupäev, 28. veebruar 2015
12 Korteriühistu
Keskkonnaga on liitunud
1576 ettevõtet üle Eesti
Projektijuhtimine Projekteerimine
Energiasääst Katus Fassaad
Küttesüsteem
Hanked.korteriyhistu.net teeb lihtsamaks kolme võrdleva pakkumise võtmise.
Torutööd Elektritööd Lift
Korduma kippuvad küsimused Kuidas ma saan pakkumiste küsimise lõpetada? Suurepärane portaal. Aga ma tahaks küsida hinnapäringut ka mõne teise valdkonna kohta? Hinnapäringus peaks olema kindlasti ka see väli. Kas saate selle lisada?
Projektijuhtimine
Projekteerimine
Energiasääst
Ma soovin hinnapäringuid ainult oma linna kohta. Ma ei soovi enam hinnapäringuid saada. Mida ma pean tegema?
Katus
Fassaad
Kas ma pean valima kõige odavama pakkumise?
Küttesüsteem
Kas firmadele on teenus tasuline? Vaata kõiki korduma kippuvaid küsimusi
Torutööd
Elektritööd
OÜ Tarkvaralabor Tel: 730 4116 hanked@korteriyhistu.net
Lift
KATUSEFERMID MAJAELEMENDID ELEMENTMAJAD
Meie eesmärk on teie mugavus
Tellige
TEL. 671 9201 INFO@EIMUR.EE WWW.EIMUR.EE
OTSE TEHASEST!
kõik gaasi- ja sanitaartehnilised tööd ühest kohast!
20 EIMUR
AA
S TAT
TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!
+372 55 526 113 +372 670 0613
info@baltmir.ee www.baltmir.ee
OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn