ÜHISTUTEL TAAS VÕIMALUS REMONDITOETUST TAOTLEDA. KODUKULUD KOOMALE – VÕLAOHT VÄIKSEM. TULEOHUTUS ON ELANIKE ÜHINE MURE
Korteriühistu Neljapäev, 9. mai 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Neljapäev, 9. mai 2019
2 Korteriühistu
Korteriühistud saavad taas tao toetust maja kordategemiseks IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
KredEx alustab 20. mail korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõttu uuenenud tingimustel. Toetusteks on tänavu ette nähtud 17,5 miljonit eurot, taotlusi võetakse vastu selle summa piires. KredExi eluaseme ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu (pildil) sõnul muudeti tingimusi, et soodustada rekonstrueerimise aktiivsust kõigis Eesti piirkondades ja toetada ka mitmesuguste piirangutega majade korrastamist. „Eelmine toetusmeede näitas, et ükski maja pole tüüpiline ning olenevalt korterelamu seisukorrast, võib energiatõhususe suurendamiseks vajalike tööde hulk olla erinev,“ rääkis Reinsalu. „Sestap muutsime tingimusi paindlikumaks ja suurendasime toetust piirkondades, kus eri põhjustel on rekonstrueerimiste hulk olnud väike. Hinnanguliselt saab Eestis sel aastal uue toetuse abil värske hingamise ligikaudu 50 korterelamut.“
Toetus sõltub asukohast Ühe k kõige õige olulisema muudatusena sena on võrreldes eelmise ise perioodiga muutunud d toetuse määrad, mis paljuski lähtuvad piirkondade irkondade rekonstrueerimisaktiiverimisaktiivsusest, ühistute ühistute laenuvõimekusest kusest ja kinnisvara väärtuväärtusest. Kui u i ei
Aldo Luud
soovita aknaid vahetada, soojustuse tasapinda tõsta ning jäetakse paigaldamata soojustagastusega ventilatsioon, on võimalik taotleda toetust ka madalamas määras. Muudatusi on ka miljööväärtuslikel aladel paiknevate ja muinsuskaitse all olevate elamute puhul. Vastavalt kohaliku omavalitsuse või muinsuskaitseameti väljastatud tingimustele, ei pruugi olla võimalik näiteks maja fassaadi soojustamine või akende vahetamine. Selliste hoonete puhul peab toetuse saamiseks parandama energiatõhususarvu klassi vähemalt ühe astme võrra. Toetatakse ka erinevaid maja kvaliteetseks terviklikuks rekonstrueerimiseks vajalike uuringute läbiviimist. Esmakordselt saab toetust liftide rajamiseks. Toetust jagatakse voorupõhiselt ehk igal aastal kindla summa piires. Varem rekonstrueerimistoetust saanud majad enam toetust ei saa.
Kes võib toetust saada Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult, et suurendada hoone eenergiatõhusust, nerg ne rgia rg iatõ ia tõhu tõ husu hu sust su stt pikendada selle el eluiga l ja parandada sises kliimat ning tõsta elamu ja korterite väärtust väärrt kinnisvaraturul. kinnisvaratu u Toetust võib taott leda korteriühiskorteriü ü tu esindusõig esindusõigusg lik isik, ag aga ga ka vald või linn, l
25 aasta t Eesti tur ul.
kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. Toetust võib kombineerida nii pangalaenude kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud korterela-
mu korrastamiseks, milles on korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. z Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuva-
ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI
test korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt 5 erineva füüsilise isiku omandis. z Kui korterelamus on kuni 5 korteriomandit, peab igal korte-
riomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik olema kohaliku omavalitsuse üksus. z Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, peavad kõik elu-
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Järgmine erileht
Korteriühistu ilmub oktoobris 2019
Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. Vajadusel hallituse tõrje. HOONETE EHITUSJA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID ENERGIAAUDITID, TERMOGRAAFIA, -MÄRGISED HOONETE JA -ARVUTUSED ÕHTUTIHENDUSTE
SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
KONTROLL
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL www.termopilt.ee · tel 601 6500 · info@termopilt.ee
-10%
56 903 944
www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com
Neljapäev, 9. mai 2019
Korteriühistu 3 Hendrik Osula
tleda Kui palju toetust saab? Toetuse määrad lähtuvad nüüd piirkondade rekonstrueerimisaktiivsusest, ühistute laenuvõimekusest ja kinnisvara väärtusest. Toetust saab taotleda
Ühele ei meeldi, kui vanu puid kortermaja ümbrusest maha võetakse, teisele ei sobi, kui noored puud suureks kasvavad ja valgust varjama hakkavad. Majaümbrust haljastades tasub kindlasti kuulda võtta asjatundjate soovitusi.
30%
Tallinnas ja Tartus.
40%
Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 eurot/ruutmeeter, samuti Pärnu, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu, Rakvere, Rapla, Elva, Keila, Maardu ja Otepää linnas, Kohila ja Paikuse alevis ning Sauga ja Uuemõisa alevikus.
50%
mujal Eestis. z Toetust on võimalik (välja arvatud Tallinnas ja Tartus) taotleda 10% vähem, kui ei täideta kõiki määruses ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet. z Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 1. jaanuarist 2014. z Toetuse maksimumsumma on 1 000 000 eurot projekti kohta. Allikas: Kredex
ruumid olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis. Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandi või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumist. Leping tehnilise konsultandi ja korteriühistu vahel sõlmitakse hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
Toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx. Pärast KredExi ekspertiisi võetakse rekonstrueerimistöödeks pakkumised läbi riigihangete registri. Rekonstrueerimistöödega ei tohi alustada enne rahastamisotsuse saamist. Rekonstrueerimistoetust puudutav üksikasjalik info on kirjas KredExi kodulehel, küsimuste korral saab kirjutada aadressile korterelamu@kredex.ee või pöörduda otse toetusehaldurite poole, kelle andmed leiab samuti kodulehelt (kredex.ee)
10
Uued korstnad AASTAT KOGEMUSI Ahjud Pliidid Kaminad Metallist moodulkorstende müük ja paigaldus
Põlispuud ühistu krundil muutuvad vahel tüliõunaks Paljude kortermajade ümber olevad põlispuud võivad majaelanike ja ühistujuhtide vahel kergesti tüli põhjuseks saada: vana puu võib olla ohtlik, majarahvale ei mahu aga hinge ühistu plaan see maha võtta. Tihtilugu pole siiski midagi parata: kui puu parimad päevad on lootusetult möödas ja ta on muutunud ohtlikuks, tuleb ühistu juhtidel ebapopulaarne otsus vastu võtta.
Koosolek arboristi osalusel Mõistlik on asja arutada ühistu üldkoosolekul, kuhu võiks kutsuda näiteks mõne arboristi, kes suudab olukorda erapooletult hinnata ja kirjeldada elanikele, mis võib juhtuda, kui puu kasvama jäetakse. Enamasti on arboristidel tuua
oma kogemustest värvikaid näiteid, mis panevad mõtlema ka kõige jonnakama majaelanikupuupooldaja. Tuleb aga ette arvestada, et kokkuleppele jõudmine võib nõuda vaeva ja veenmisjõudu, sest inimesed võivad oma looduse kaitsmise soovis minna teinekord õige kaugele – ja seda igasuguse terve mõistuse vastu. „Meil on teada juhtum Jõhvist, kus korteriomanik läks ühistu vastu kohtusse, sest ühistu oli otsustanud maha võtta majale ohtlikult lähedal seisnud puu,“ on elanike põikpäisust kirjeldanud EKÜL juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „See juhtum näitas kujukalt, kuidas elanikud ei pruugi olukorra tõsidust taibata. Suure tormiga võib taoline puu murduda — kannatada võivad saada hooned, parki-
vad autod ning halvemal juhul ka inimesed.“ Loomulikult võib aastakümneid maja juures kasvanud puu olla elanikele armas ja selle vari kuumal suvepäeval mõnusat jahutust pakkuda – kõik on arusaadav. „Kui aga sellega seatakse ohtu elanike ühisvara, hullemal juhul ka elu ja tervis, tuleks ühistul kiiremas korras tegutseda ja oht kõrvaldada,“ märkis Mardi.
Puud-põõsad kontrolli all Kõigi ühistu kinnistul kasvavate puude-põõsaste eest tuleb ühistul hoolt kanda: neid piirata ja nende tervist kontrollida. Jälgida tuleb sedagi, et krundi serval kasvava suure puu või põõsa oksad ei kasvaks üle krundipiiri ega hakkaks naabreid häirima. Naaberkinnistu omanike sellekoha-
seid märkusi tasub kindlasti tõsiselt võtta. Samuti tuleb ühistul pilk peal hoida kõigil rajatistel, mis kunagi kinnistule püstitatud, ja tagada nende ohutus, olgu need siis paigaldatud mõne kunagise korteriomaniku suva järgi või majarahva ühisel otsusel. „Paljudes hoovides on näiteks säilinud ajast-arust vaibakloppimispuud, laste ronimisredelid või vanad väravapostid,“ toob Mardi näiteid ja soovitab meeles pidada, et kui kellegagi peab mõne ajahambale alla jäänud rajatise tõttu juhtuma õnnetus, võidakse nõue esitada korteriühistu vastu, sest eelmise aasta algusest jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt kehtib korteriomanike ühine vastutus.
IA MIHKELS
POSTKASTID TEIE ELAMUSSE
pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta
Tel 5661 8418 www.lasover.ee
ainult
VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099 www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee
15.50 tükk
aastast 1872
Neljapäev, 9. mai 2019
4 Korteriühistu
Tuleohutus on kortermajas Majarahva turvalisus võib sõltuda ka keldrit ja trepikoda eraldavast uksest KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Päästeamet tuletab meelde, et majaelanike turvalisuse huvides peab kortermaja trepikotta avanev keldriuks olema ilmtingimata tuletõkkeuks – ja kas see uks on nõuetekohane või ei, peaks olema iga majaelaniku mure. Päästeametil on värskeim näide selle kohta, mida võib kaasa tuua tuletõkkeukse puudumine, võtta vaid mõne nädala tagusest ajast. Aprilli keskel oli tulekahju Kundas: neljakorruselise kortermaja keldrist alguse saanud põleng levis kiiresti kortermaja trepikotta ja ka korteritesse – lausa kaheksa inimese jaoks sai nende kodust ohtlik koht. Päästetööde käigus leiti ühe inimese surnukeha, järgmisel päeval suri haiglas veel üks inimene. Möödunud aasta oktoobrikuus tekkis tulekahju Tartus Annelinna viiekorruselise kortermaja keldris, kus tuletõkkeuks oli küll olemas, aga see oli jäetud lahti. Nii levis suits trepikotta ja sealt edasi kõigi viie korruse korteritesse. Inimesi evakueeriti korteritest nii trepikoja kaudu kui ka redelite ja korvtõstu-
ki abil, õnneks ei saanud selles põlengus keegi tõsiselt viga.
Iga majaelaniku mure Mõlema sündmuse puhul mängis olulist rolli trepikoja ja keldri vahel olev tuletõkkeuks. Esimesel juhul seda polnudki, Annelinna majas oli tuletõkkeuks küll olemas, aga see oli jäetud pärani lahti. Mõlemas hoones sattusid majaelanikud ohtu seetõttu, et täitmata oli üks kortermaja kõige olulisemaid tuleohutusnõudeid: kelder ja trepikoda
peavad olema eraldatud tuletõkkeuksega, et keldris puhkeva põlengu korral ei pääseks suits ja tuli trepikotta ning elanikel oleks võimalik ohutult majast välja pääseda. Kortermajades, kus keldriuks avaneb trepikotta, on väga oluline, et see oleks kindlasti nõuetekohane tuletõkkeuks. Keldrites ei hoita üksnes moosipurke – seal on autorehvid, suusadkelgud, hooajariided ja palju muud kergesti tuld võtvat kraami. See tähendab, et keldritule-
Tuletõkkeuks
kahju puhul annab tuletõkkeuks päästetöötajaile juurde üliolulist aega. Päästeamet palub elanikel kõigis kortermajades, kus keldriuks avaneb trepikotta (mitte otse välja), veenduda, kas see on nõuetekohane sulguriga varustatud tuletõkkeuks. Kui sellist pole, tuleb ühistu juhatuselt nõuda ukse paigaldamist.
Töökorras sulgemisseade Keldri tuletõkkeuksele peab olema paigaldatud ka sulgemisseade, mis kindlustab selle, et Metall-tuletõkkeuks EI60
Tuletõkkeukse tunneb ära ukse servale paigaldatud infoplaadi või kleebise järgi, mis näitab, et uks takistab tule, suitsu ja kuumuse levikut. Ukse tulepüsivusklassi tähistatakse märgistusega E või EI, sellele liituv number (15, 30, 45, 60, 90 või 120) näitab, mitu minutit uks oma eesmärki täidab. Kortermajja tuleks valida vähemalt 60minutilise tulepüsivusega uks. Kui elanikud märkavad, et nende majas ei eralda trepikoda ja keldrit tuletõkkeuks, siis tuleb ühistu juhatuselt nõuda, et see välja vahetataks. Üks kortermajja sobilik tuletõkkeuks maksab umbes 500 eurot.
uks sulguks iga kasutaja järel automaatselt. Sulgur tagab, et tulekahju olukorras saaks uks täita oma eesmärki – takistada tule ja suitsu levikut trepikotta. Lahtisest tuletõkkeuksest tulekahju ja suitsu peatamiseks mingit kasu ei ole ja selle paigaldamiseks kulutatud raha on asjata raisatud. Tuletõkkeuksed peavad olema alati suletud. Möödunud aastal hukkus päästeametnike andmeil eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist korterelamutes 22 ja eramajades 21. Lisaks hukkus üks inimene suvilas ja üks ridaelamus. „Need olid kellegi lähedased – vanemad, vanavanemad, õed-vennad, sõbrad,“ märgib Päästeamet, edastades soovi kaasata tulesurmade vähendamisse kõik inimesed: igaüks meist peaks midagi ära tegema oma kodu ja lähedaste ohutuse suurendamiseks. „Ärme oota traagiliste tagajärgedega tulekahju, vaid teeme oma majas asjad korda juba täna.“ Kui tekib mingeid tuleohutusega seotud küsimusi, näiteks pole majarahvas kindel, kas nende ühistu on asju ajanud parimal võimalikul viisil, võib alati ühendust võtta oma piirkonna päästekeskusega. Päästeameti kodulehel (www.rescue.ee) on kirjas kõigi inspektorite kontaktid.
REKLAAMTEKST
Kortermaja lõõride korrektne kasutus tagab suurema turvalisuse Autor: Pepe Sussen korstnapühkija-meister Kui majja kolivad uued elanikud, siis ühistu ei saa ja ei peagi kaasa rääkima selles, milliseks värvida korteri seinad või kas kööki osta puidust või metallist toolid. Küll aga on ühistul õigus ja lausa kohustus veenduda lõõride korrektses kasutamises juhul, kui majja hakatakse paigaldama uut tahkeküttel või gaasil põhinevat küttekeha. Korstnad ja lõõrid on kortermajas ühiskasutuses ning seega ühisomand. Iga korteriomanik ei või toimetada nendega just nii nagu talle hetkel sobilik on. Liiga tihti tuleb lõõride uuringu ning kaardistamise raames klaarida arusaamatusi naabrite vahel, kus üks naaber on paigaldanud uue seadme teise korteri kasutuses olevasse lõõri põhjendusega, et see lõõr oli kõige lähemal ja seega kõige mugavam ühendamiseks. Nii on mitmelgi korral juhtunud, et köögikubu paigaldatakse naabri ahju kasutuses olevasse lõõri või vastupidi, uus kamin saab suitsulõõriks ülemise korrusega jagatava ventilatsioonilõõri. Miks selline lahendus ohtlik on? Kui küt-
teseade ning ventilatsioon on ühes ja samas lõõris, on väga suur oht, et vingukaas levib läbi ventilatsiooniava eluruumidesse. On ka ühistuid, kus elanikud teavad, et aegade jooksul on kortereid ümberehitatud ning on muudetud mitmel korral ka tehnosüsteeme. Seda, mis või kus lõõris hetkel on,
ei oska enam keegi täpselt öelda. Samas ollakse aga jõutud ühisele arusaamale, et lõõridega seonduv on vaja korda teha ehk lõõrid renoveerida. Lõõride uuring ja kaardistamine on hea alus renoveerimisvõi ümberehitusprojektile. Lõõride uuring kaameraga võib vajalikuks osutuda ka siis, kui tun-
dub, et tõmmet ei ole ja on põhjust arvata, et lõõris võib olla ummistus. Lõõri võib kukkuda kivi lagunenud korstnapitsist. Sinna võib sattuda ka mõni lind. Seda eriti kortermajades, kui korstnad ei ole võrguga kaetud. Alles hiljuti tõmbasime ühe kortermaja ventilatsiooni lõõrist välja suure prügikotitäie ehitusvah-
Kortermaja lõõride korrektne kasutus tagab suurema turvalisuse
tu. Miks see oli lõõri sattunud või millisest paranduskohast lahti tulnud, jäigi sel korral teada saamata. Kuidas lõõre uuritakse ja kaardistatakse? Peamiselt kahel meetodil. Lõõride seisukorda uuritakse spetsiaalse lõõrikaamera abil, millega on võimalik vaadelda, kas lõõr on terve või on seal pragusid. Samuti näeb kaamera abil ära, kui lõõris on ummistus ning millest ummistus koosneb: kivipraht, pigi, tahm vms. Kaameraga näeb samuti ära, mitu ühendust ühes lõõris on ehk mitu ventilatsiooni või kütteseadet sinna ühendatud on. Viimaste tuvastamisel ongi abiks spetsiaalne värviline suits. Suitsuga uuringu läbiviimiseks on vaja ühte inimest korterisse ning teist katusele korstnate juurde. Suitsuküünal süüdatakse küttekeha või ventilatsiooniava juures, suits liigub lõõri ning katusel olev inimene märgib üles, millisest korstnast ja lõõrist suits väljub. Nii saab kõige täpsema ülevaate, millised seadmed kuhu lõõri ühendatud on. Selleks tööks kasutusel olev suits ei ole ohtlik ei korteris viibijate tervisele ega mööblile. Seega enne kui hakkate kortermajja paigaldama uut kütte- või ventilatsiooniseadet, tehke kindlaks, et paigaldate selle ikka õigesse lõõri!
Neljapäev, 9. mai 2019 Arno Saar
elanike ühine mure
Korteriühistu 5
Kohustusi ühistul ja korteriomanikel KORTERIÜHISTU KOHUSTUSED z Veenduda, et küttesüsteemid on seaduslikult ehitatud või paigaldatud (www.ehr.ee). z Tellida kord viie aasta jooksul (enne 2000. a ehitatud majas) või kord kümne aasta jooksul (pärast 2000. aastat ehitatud majas) korterivaldajate ühiskasutuses olevate ruumide (trepikoda, kelder, koridor jmt) elektripaigaldiste korralise audit. z Tellida koostöös korteriomanikega vähemalt kord aastas korstnapühkija. z Tagada tuleohutuspaigaldiste (nt piksekaitse) korrashoid ja toimepidevus. z Tagada igal aastal gaasiseadmete (nt gaasiveesoojendi) hooldus. KORTERIOMANIKU KOHUSTUSED z Paigalda vähemalt ühte eluruumi suitsuandur. z Paiguta põlevmaterjalid vähemalt 15 cm kaugusele kütteseadme ja korstna välispinnast. z Ära suitseta siseruumides. z Ära jäta põlevat küünalt järelevalveta. z Ära paiguta trepikotta vana mööblit, kodutehnikat jm esemeid, mis võivad takistada ohutut ja kiiret väljumist majast. KÜTTE - JA GAASISEADMETEGA KORTERITESSE ON SOOVITUSLIK z paigaldada vingugaasiandur, z arvestada korteriuste väljavahetamisel, et trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada liikumisvõimalusi, z eelistada seestpoolt võtmeta avatavat ukselukku, mis võimaldab tulekahju korral kiiresti väljuda. Allikas: Päästeamet
Möödunud aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist 22 korterelamutes
Kust leida projekteerija? Milline projekt tellida? Kuidas korraldada ehitushanget? Kellelt tellida omanikujärelevalve? Kas taotleda KredExi toetust või mitte?
Planeerid kortermaja renoveerimist? Meie konsultandid teavad vastuseid ja aitavad Sind!
Usalda asjaajamine professionaalidele! Edukalt lõpuni viidud üle 20 kortermaja ja ärihoone renoveerimise üle Eesti. Esmane konsultatsioon ning hoonega tutvumine tasuta.
5340 0328 info@tuulesuund.ee
www.tuulesuund.ee
Neljapäev, 9. mai 2019
6 Korteriühistu VidaPress
Kuidas õp kuludelt k Rahakasutusoskus jagab inimesed laias laastus kaheks: ühed, kellel on rahaasjad kogu aeg kontrolli all, ja teised, kellel on alati enne palgapäeva näpud põhjas, mistõttu kipuvad kogunema võlad. Sageli jäädakse kõigepealt võlgu just korteriühistule. Mida teha, et võlad ei hakkaks kogunema? IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Nippe ja nõuandeid arukaks majandamiseks on jagatud ohtralt, ometi näitab rahaasjadega kimpus olevate inimeste rohkus, et ilmselt pole ülearune olulisim osa neist ikka ja jälle üle korrata. Siinsed nõuanded pärinevad Swedbanki rahaasjade teabekeskuselt ning veebilehtedelt, raha24.ee ja laenme.ee, kust leiab veel hulga tulusaid juhiseid.
Maksa kõigepealt arved
Kõik tulud ja kulud tasub üksipulgi üle vaadata ja arvete maksmise tähtajad kirja panna nii, et need oleksid kogu aeg silma all – siis on võimalik leida kokkuhoiukohti ja ennetada võlaummikuid.
Creative Ehitus OÜ
Ühistute kogemus näitab, et sageli on kõige korralikumad maksjad need, kelle sissetulek on kõige väiksem. Asjaosaliste endi põhjendus on tavaliselt üks: pensionipäeval makstakse kõigepealt arved, alles siis vaadatakse, kuidas ülejäänud summaga majandada. Seda põhimõtet tasub kõigil järgida, ennekõike neil, kes ühistuarvet nähes mõtlevad: las seekord jääb, raha niigi vähe, järgmisel korral maksan ära ja ongi kõik hästi. Paraku ei
y Remonditööd y Üldehitustööd y Projekteerimine y Fassaaditööd y Katusetööd y Trepikodade remont
ole hästi: enamasti on topeltsummat leida veel võimatum ja nii hakkab võlasumma kasvama nagu lumepall. Targem on iga hinna eest maksetähtaegadest kinni pidada.
Ära võta kergel käel laenu! Ehkki laenu on tihti väga lihtne saada, ei tohiks seda kergel käel võtta kodukulude katteks: peale laenatud summa tuleb ju tasuda ka intressi, mis võib muutuda koormavaks. Ka järelmaksuvõimaluse kasutamisega tasub olla pigem ettevaatlik ja enne selle kasuks otsustamist oma võimalusi igakülgselt kaaluda, sest järelmaks tähendab igakuist maksekohustust.
Vaata üle kodukindlustus Kodukindlustus on vajalik, aga võib juhtuda, et täpselt sama kindlustuskaitset pakuvad kindlustusseltsid erineva hinnaga. Tasub uurida pakkumisi või pidada nõu kindlustusmaakle-
Pakume uuendusena y trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil
y betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil
Küsi hinnapakkumist! Tel +372 5810 9956 | www.creativeehitus.ee | info@creativeehitus.ee
Neljapäev, 9. mai 2019
KorteriĂźhistu 7 VidaPress
pida koduokku hoidma? riga, kes teeb selle tÜÜ ära kliendi eest: selgitab välja erinevate kindlustusseltside hinnad ja esitleb näiteks kolme kþige odavamat pakkumist. Aasta peale vþib hinnavahe ulatuda sadadesse eurodesse.
Kasuta teenust, mida vajad Mþtle läbi, kas tellitud internetipaketi maht vastab vajadustele vþi kasutad sellest kuu jooksul ära vaid poole? Kas on vaja tohutu kanalitehulgaga televisioonipaketti, kui vaatad enamasti vaid Eesti kanaleid? Vii teenusepaketid vastavusse tegeliku kasutusega. Kui internet, televisioon ja telefon jþuavad kþik koju erinevatelt firmadelt, vþib olulise säästu anda see, kui hankida kþik teenused ßhelt teenusepakkujalt. Kßsi pakkumisi ja vali neist välja soodsaim.
Kaalu elektrimßßja vahetamist Kui leiad, et pere elektritarbimine on suhteliselt kasin, aga elektriarved ometi suured, tasub kaaluda elektrimßßja väljavahetamist. Tänu avatud elektriturule on Eestis elektrimßßjaid rohkem kui ßks. Tuleb vþrrelda nende hindu ja kui ette jääb se-
nisest soodsam vþimalus, siis mßßjat vahetada – seda saab teha tasuta. Kui oled seni pesu- ja nþudepesumasinat kasutanud peamiselt päeval, tee säästukatse: kasuta neid kuu aega ainult Üise (= odavama) tariifi kehtivusajal ja vaata, kas ja kuidas see elektriarvet mþjutab.
tes mÜÜblist ja kodutekstiilidest kuni nipsasjadeni. Sealt vþib leida tþeliselt unikaalseid asju, mis vþimaldavad sisustada omanäolise kodu, kulutades sellele uskumatult vähe. Jälle kulub ära ka isetegemisoskus: et mÜÜblit kþpitseda vþi kangaid sobivaks sättida.
Pisiremont tee ise
Kuluta kvaliteedile
Kui on vaja parandada tilkuvat kraani, kutsutakse paljudesse kodudesse remondimees. Ehk oleks mþistlik lihtsamad oskused omandada, et paljud tÜÜd kodus ise ära teha: alates pþrandaliistude paigaldamisest ja kapiukse hingede vahetamisest kuni lihtsamate torutÜÜdeni. Kel huvi sedasorti tÜÜde vastu rohkem, vþib läbi teha mþne kursuse, et omandada näiteks mÜÜbli valmistamise vþi restaureerimise oskused: koolitusele kuluv raha on väike, vþrreldes sellega, mis uusi oskusi kasutades þnnestub aastate jooksul kokku hoida.
Kui ostad näiteks kodutehnikat, vþid kþige odavamat valides seista peagi silmitsi vajadusega see remonti viia vþi koguni uue vastu välja vahetada. Kodumasinate ja -tehnika puhul tasub eelistada kvaliteeti ja kulutada ostes pisut rohkem – pikas perspektiivis aitab see enamasti siiski raha kokku hoida.
Ära pþlga taaskasutust Igas linnas ja vähegi suuremas asulas on mþni taas- vþi uuskasutuspood, kust vþib väga soodsa hinnaga leida kþikvþimalikku majapidamiskraami ala-
Vaheta uksed-aknad Vanades ahikßttega majades kasutatakse sageli lisakßtteksþhksoojuspumpa vþi elektriradiaatorit. Kui ka uksed-aknad on vanad ja hþredad, pääseb suur osa toasooja paratamatult välja ja kodus on ikkagi jahe, ehkki kßttekulud on suured. Akende ja uste vahetamine uute vastu on kßll ßsna suur väljaminek, aga kui vähegi vþimalik, tasub see kßttekuludelt säästmise huvides ette vþtta.
Kas uus eramu? VĂľi siiski korter vanemas majas? Tulevikuplaane tehes tuleb arvestada oma rahalisi vĂľimalusi ja pĂźsida kahe jalaga maa peal.
Ostad korteri laenuga? Kaalu valikuid! Kodu soetamiseks tuleb sageli vþtta pangalaenu. Et laen tähendab igakuist pßsikohustust pikkadeks aastateks, tasub kþik korteriostuga seonduv enne panka minekut läbi mþelda ja endalt mþned olulised kßsimused kßsida. Kui suur korter on paras? Korterit ostes tuleks lähtuda eelkþige pere vajadustest: mida väiksem on korter ruutmeetritelt, seda väiksemad on enamasti ka selle ßlalpidamiskulud. Enne koduostu tuleks kindlaks teha, kui suured on korteri igakuised kommunaalkulud nii suvel kui ka talvel ja millest need koosnevad. Näiteks vþib kortermaja remondifond ulatuda kßmnetesse eurodesse ja kßttekulud sama tßßpi korteris erineda mitu korda. z Kas laenumakse on jþukohane? Kodu laenuga soetades tuleks arvestada, et madalad intressid ei jää igavesti pßsima: tuleks mþelda ka sellele, kuidas mþjutab laenumakse rahakotti juhul, kui
majanduskeskkond muutub ja laenuintressid tþusevad näiteks paari protsendipunkti vþrra. Kas on olemas piisav rahaline tagavara, millega katta nii igakuised kulud kui ka suurenenud laenumakse? Vþimalusel tuleks koguda endale puhver, millega saaks hakkama vähemalt kolme kuu rahaliste kohustustega. z Kas maja on renoveeritud? Kui soetatav korter asub vanemas korrusmajas, tasub uurida, kas ja millal on vahetatud katus, soojustatud seinad jne – vþi seisab see tÜÜ alles ees. Renoveerimine annab pikemas perspektiivis märkimisväärse energia kokkuhoiu, kui see aga alles ees seisab, vþivad renoveerimiskulud edaspidi veel aastaid lisanduda igakuisele kommunaalteenuste arvele. Et samal ajal on vaja tasuda korterilaenu makseid, tuleks läbi mþelda, kas lisanduv kohustus on jþukohane. Allikas: Swedbanki rahaasjade teabekeskus
Eesti KorteriĂźhistute Liit on korteriĂźhistuid Ăźhendav Ăźleriigiline organisatsioon, kuhu kuulub ligi 1300 korteriĂźhistut. r (VLQGXVHG 7DOOLQQDV 7DUWXV 3ÂżUQXV MD .XUHVVDDUHV r .RUWHULĂ—KLVWXWH Ă?LJXVDELWHHQXV QĂ?XVWDPLQH MD NRROLWXVHG r .RUWHULĂ—KLVWXWH DMDNLUL e(ODPXp MD NÂżVLUDDPDWXLG
KORTERIĂœHISTUTE IX Ă•IGUSTEABEPĂ„EV Trepikodade remont PlaatimistÜÜd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
PDL NHOO +RWHOO (XURRSD 3DDGL 7DOOLQQ /¿¿QH (XURRSD VDDO PĂ•HITEEMAD: r 0DNVHNÂżVX NLLUPHQHWOXV SUDNWLNDV Lektor: Heli Sirelbu, kohtunikuabi, Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonna juhataja r 0DNVHNÂżVX NLLUPHQHWOXV DYDOGXVH HVLWDPLQH Lektor: Jaanika Jundas, Registrite ja InfosĂźsteemide Keskuse arendusosakonna projektijuht r .RUWHULĂ—KLVWXWH MDRNV ROXOLVHG H UHJLVWULG NRUWHULĂ—KLVWXWH UHJLVWHU MD NLQQLVWXVUDDPDW s PLGD SHDE .¡ MXKW WHDGPD" Lektor: Registrite ja InfosĂźsteemide Keskuse klienditoe talituse juhataja Kersti Rätsep r .RUWHULWH Ă—PEHUHKLWDPLVH UHJXODWVLRRQLVW 0LOODO RQ YDMD HKLWXVWHDWLVW MD PLOODO HKLWXVOXED" 0LGD YĂ?LE NRUWHULRPDQLN LVH Ă—PEHUHKLWDGD PLOODO RQ YDMDOLN WHLVWH NRUWHULRPDQLNH QĂ?XVROHN" .HV SHDE HKLWDPLVH NRRVNĂ?ODVWDPD NRUWHULĂ—KLVWXJD" 0LOODO RQ YDMD HKLWXVSURMHNWL MD NDV HKLWDMDO SHDE ROHPD NXWVHNYDOLĆŹ NDWVLRRQ" 0LOODO MD NHV SHDE WHJHPD RPDQLNXMÂżUHOHYDOYHW" Lektor: Tuulikki Laesson, Laesson & Partnerid OĂœ jurist Hind: 75 â‚Ź EKĂœL liikmetele ja 95 â‚Ź mitteliikmetele (kui Ăźhest korteriĂźhistust osaleb rohkem, kui Ăźks inimene: liikmetele 67,50 â‚Ź; mitteliikmetele 85,55 â‚Ź). Kohtade arv on piiratud – registreeru esimesel vĂľimalusel!
Neljapäev, 9. mai 2019
8 Korteriühistu
PARIM TARKVARALAHENDUS SINU ÜHISTULE
SUHTLUSVAHEND KORTERIOMANIKULE
TÖÖRIIST ÜHISTU JUHILE JA RAAMATUPIDAJALE
suhtlus, probleemid, näidud, tarbimine, arved, ühistu raha, koosolekute protokollid, dokumendid
suhtlus, probleemid, hoolduspäevik, majanduskava, automaatne raamatupidamine, integratsioonid e-teenustega, dokumendid
VAATA LÄHEMALT: KORTO.EE