ÜHISUSTEST SAAVAD ÜHISTUD – MIS MUUTUB? VANA ELEKTRISÜSTEEM TÄHENDAB TULEOHTU. MIS ON HÜPOTEEK? VÄÄTSA INNUSTAV EESKUJU.
Korteriühistu Reede, 19. mai 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Printech
Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!
AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
Reede, 19. mai 2017
2 Korteriühistu
TEL. 671 9201 INFO@EIMUR.EE WWW.EIMUR.EE
KATUSEFERMID MAJAELEMENDID ELEMENTMAJAD OTSE TEHASEST!
Ühisusest korte vabatahtlikult võ IA MIHKELS
Riik loob korteriühistu
1. jaanuaril jõustub uus seadus, mis olulisima muudatusena kaotab senised korteriomanike ühisused ja muudab kohustuslikuks korteriühistud.
z 1. jaanuaril 2018 avatakse registris iga uue korteriühistu (senise ühisuse) jaoks registrikaart, millel on selle korteriühistu nimi (koosneb korteriomandite asukoha aadressist ja sõnast «korteriühistu»), registrikood ja aadress (korteriomandite asukoha aadress). z Kui korteriomanikud on enne uue seaduse jõustumist ametisse nimetanud valitseja, siis jätkab valitseja oma tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, arvatakse ta uue korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitseja on juriidiline isik, siis tegutseb ta edasi korteriühistu valitsejana (korteriühistu juhatust asendava organina). Mõlemal juhul tuleb hiljemalt 30. juuniks 2018 esitada kandeavaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks. z Uue korteriühistu liikmed ehk korteriomanikud võivad üldkoosolekul vastu võtta ka põhikirja, kuid kohustust seda teha pole: seaduses on kõik küsimused lahendatud, mõnes küsimuses on põhikirjaga võimalik kehtestada teistsuguseid reegleid.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Korteriomandi ja korteriühistu seaduse eesmärk on kokku võtta erinevates õigusaktides olevad korterite kasutamist ja valitsemist reguleerivad normid. Uue seaduse kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis.
Allikas: Justiitsministeerium
Ühistu ka vastu tahtmist
TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!
OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn
PARIMA HINNAGA KVALITEETNE
KORISTUSTEENUS TALLINNA KORTERIÜHISTUTELE! • Sise- ja väliskoristus • Majahoidja teenus • Haljastusteenused (sh muru niitmine) • 24h avariiteenus
Nendes kortermajades, mida kuni uue seaduse jõustumiseni majandatakse korteriomanike ühisuse vormis ja kus korteriomanikud ise ühistut ei moodusta, loob selle riik. Enne seaduse vastuvõtmist oli Eestis umbes 11 000 korteriühistut, uue seadusega seoses lisandub ühtekokku teist sama palju. «See tähendab, et nendes majades, kus seaduse jõustumise ajaks ei ole korterühistut loodud, loob riik selle seaduse alusel ise,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi (pildil) liidu mullusel suurfoorumil. «On muidugi tervitatav, et enamik korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja see hõlmab praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi ning ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.» Siiski, märkis Mardi, tekitab ühistu loomise kohustulikkus ka küsimuse, kas ikka on vaja sundida inimesi tegema midagi, mida nad ei taha? Plussiks on kahtlemata korteriühistu tegevuse läbipaistvus: igal korteriomanikul on õigus saada teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega. «Nii ei saa
enam tekkida korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga seotud segadusi, mis praegu on üsna sagedased,» märkis Mardi. «Korteriomanike ühisus on ebaselge juriidilise staatusega, ka ei ole valitseja andmed kirjas üheski registris. Paljude tegevuste puhul, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga lepingut sõlmides pole ühisuse puhul selge, kas lepingu teiseks osapooleks on valitseja või korteriomanikud. Ka pole selge, kuidas teha kindlaks, kas ennast valitsejana esitlev isik üldse on seda. Korteriühistu kui juriidiline isik on oluliselt arusaadavam lepingupartner,» tõdes Mardi. Arno Saar
Korteriühistu valitseja – senisega võrreldes uus võimalus, mis sobib neile korteriomanikele, kes ei soovi oma maja haldamisega tegelda.
Majahaldur ja valitseja Uue seaduse kohaselt pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Juba 2014. aastal, kui riigikogu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu võttis, avaldas Urmas Mardi kahetsust, et arvesse ei võetud korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks. «Korteriühistute liit on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline,» rääkis ta. «Põhikiri aitab ühistus oluliselt leevendada omavahelisi suhteid, ka on see lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seaduse paragrahviderägastik.»
OÜ Lodiko Ehitus, Suur-Paala 7, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee
Arbalans Raamatupidamisteenused korteriühistutele
Lamekatuste ja fassaadide
remont ja soojustus
Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов
Meie eelised: * Elanikel veebipõhine iseteeninduskeskkond * Juhatusel kõik andmed ühe kliki kaugusel * Halduril läbipaistev asjaajamine * Teenuse hind ja sisu on läbipaistev * Raamatupidajatel erialane vastutuskindlustus
Osutame teenust üle Eesti
Uuri lähemalt: www.arbalans.ee
Reede, 19. mai 2017
Korteriühistu 3
riühistuks – õi seaduse järgi Palju on päritud, kas ühistujuhi koht kaotatakse. «Kuigi uus seadus näeb ette füüsilisest isikust majahalduri, kes täidab korteriühistus valitseja (juriidilisest isikust juhatuse liikme) ülesandeid, ei laiene majahalduri nimetamise kohustus neile ühistutele, mis on varem asutatud,» selgitas EKÜL õigusosakonna juhataja. See, et riik loob ise ühistu neis kortermajades, kus seda hiljemalt selle aasta lõpuks pole asutatud, ei tähenda, et keegi määrab loodud korteriühitule ka juhatuse liikmed – see jääb ikkagi korteriomanike endi teha. Kui korteriomanikud on üldkoosoleku otsuse alusel ametisse nimetanud valitseja, jätkab see tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks, kui aga juriidiline isik, siis loetakse ta korteriühistu valitsejaks. Korteriühistu valitseja on juriidiline isik, kes tegutseb korteriühistu juhatuse asemel. Senisega võrreldes on see uus võimalus, mis sobib neile korteriomanikele, kes ei soovi oma maja haldamisega tegelda. Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteri-
ühistu juhatuse kohta sätestatut. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri. «Seaduse kohaselt on majahalduriks inimene, kes täidab valitseja ülesandeid konkreetses korteriühistus. Eeldatakse, et majahaldur on valitseja (kui valitseja kohuseid täidab juriidiline isik) töötaja, aga ta võib olla ka valitseja juhatuse liige,» selgitas Mardi. «Tähtis on, et majahalduril peab olema kinnisvarahalduri, korteriühistu juhi või korterelamu halduri kutse kutseseaduse tähenduses.» Uue seaduse jõustumisega tekib Eesti õigusmaastikul uus põhimõte, mille kohaselt võib korteriühistu juhatuse liikme asemel olla juriidiline isik, enamasti kinnisvarahaldusettevõte. «Majahalduri nimetamise kohustus on juriidilisel isikul, kes on valitud korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks,» lisas Mardi. Korteriomanikel ei ole majahalduri määramisel otsest sõnaõigust, ka ei saa nad teda ametist tagandada, aga kuna neil on see õigus valitseja suhtes, siis hoolitseb valitseja, kes soovib korteriomanikega kestvat suhet, ise selle eest,
Usaldab 2250 maja üle Eesti! Liitu oma majaga tasuta: korteriyhistu.net/pakkumine
et majahalduri isik oleks korteriomanike enamusele vastuvõetav, märkis Mardi. Kuni kümne korteriomandiga majad võivad uue seaduse kohaselt tegutseda ka nii, et juhatust ega valitsejat ametisse ei nimetata, vaid kõiki asju otsustatakse ühiselt: kõik korteriomanikud loetakse ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingute tegemiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Selliselt juhitavas korteriühistus võib pidada kassapõhist raamatupidamist, ei pea koostama majandusaasta aruannet ega esitama seda registrile. Need võimalused kehtivad kõigile väikesete majade korteriomanikele sõltumata sellest, kas nad olid enne seaduse jõustumist korteriühistu asutanud või mitte. Neis korteriühistutes, mis olid olemas enne uue seaduse jõustumist, jätkavad oma tegevust, alles jääb nii korteriühistu senine nimi kui ka põhikiri. EKÜL on korraldanud maakondades infopäevi, et uut seadust tutvustada ja küsimustele vastata. «Uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat
Käsiraam at a b iks Käsiraama t «Uus
korteriomandi- ja korteriühis tuseadus» selgit ab, millise d on uuenevas kesk konnas ko rteriomaniku õ igused ja ko h u stused ning kuida s korteriüh istuid edaspidi ju hitakse. Kä siraamat on mõ eldud nii ko rteriomanikele kui ka ühis tu juhtide vahelt leia le, kaante b nii sead u separagra kui ka pra hvidel ktilistel nä idetel põhinevat te avet.
inimest, seega peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust,» märkis Mardi. «Seepärast tulebki teha ulatuslikku teavitustööd.». Urmas Mardi tõdes, et uue seadusega tekib justkui kaks erinevat ühistuliiki: ühed, mis on tekkinud korteriomanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisiliselt ja mida hakkavad haldama kinnisvarahoolduse ettevõtted, kelle juhid on ka ühistu juhatuses. «Viimastega läheksime justkui tagasi majavalitsuse aega: inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole,» märkis Mardi. «Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära teha enne, kui riik need sunniviisiliselt teeb.»
KÜ Õilme 5 Tallinnas – kauneim kortermaja 2014.
Aasta kauneim kortermaja Kõik kenasti korda tehtud kortermajad on oodatud osalema võistlusel tänavuse kauneima kortermaja tiitlile. Konkurss «Kauneim kortermaja» on üleeestilisebkonkursi «Eesti kaunis kodu» erikategooria,bmida alates 2009. aastast korraldatakse Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse koostöös: korraldaja on korteriühistute liit, lõpliku valiku teeb kodukaunistamise ühendus. Kauneima kortermaja esindaja võtab vastu autasu vabariigi presidendilt ja Eesti Korteriühistute Liidult. Oma kodumaja ümbruse heakorrale ja haljastusele tähelepanu pööranud ning korterelamule silmapaistva ümbruse kujundanud ühistute kandideerimistaotlusi ja fotosid ootab EKÜL kuni 9. juunini. Esitatavate fotode seas võib olla ka neid, mis tehtud mullu, kui tänavune hiline kevad ei lase praegu kogu ilul veel mõjule pääseda. Taotluse vorm ja võistluse täpsed tingimused on leitavad korteriühistute liidu kodulehelt www.ekyl.ee. ÕL
Reede, 19. mai 2017
4 Korteriühistu
Korteri ohutuse eest vastutab omanik Oma kodu elektriseadmestiku ohutuse eest vastutab kortermajas iga korteri omanik ise. Tema asi on tagada, et vooluvõrku ühendatud kodumasinad oleksid töökorras. Üürnik, kes üürib korterit ühistule kuuluvas elamus, peab samuti jälgima elektriseadmestiku ja kasutatavate kodumasinate korrasolekut. Puuduste avastamisel peab ta kohe võtma ühendust korteri omanikuga. Ehkki elektritöödele ja elektri kasutamisele on kehtestatud ranged ohutusnõuded, tuleb igal aastal ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või elektriseadmete valest kasutamisest või nende puudulikust hooldamisest või hooldamata jätmisest. Iga inimene peab teadma, et elektrijuhtme isolatsiooni kahjustus võib halvimal juhul põhjustada elektrilöögi või tulekahju. Samasugused tagajärjed võivad olla ka katkiste pistikute ning lahtiste või katkiste pistikupesade ja lülitite kasutamise korral. Iga koduomanik peab olema tähelepanelik ning tagama rikete või puuduste kõrvaldamise kohe, kui need on silma hakanud. Remonditööd või uue seadme ostmine tähendab loomulikult lisaväljaminekut, kuid tasub mõelda, et see raha võib päästa elu ja vara. Lihtsamad elektriga seotud tööd võib ära teha ka korteriomanik: vahetada lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid, parandada pikendusjuhtmeid, juhtmepistikuid jm. Kes aga pisutki kahtleb oma oskustes, sellel on mõistlik tellida töö asjatundjalt. ÕL
Vida Press
Kust otsida abi? Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: z erialaspetsialistid, z elektritarvete kauplused, z Tehnilise Järelevalve amet (tel 667 2000, e-kiri: info@tja.ee), z Eesti Energia klienditeenindus (tel 777 1545), z tarbijakaitseameti kohalik inspektor, z võrguhaldur (telefoninumber on võrguhalduri saadetud arvel), z tööinspektsiooni kohalik osakond, z Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit. Tehnilise Järelevalve Ametile tuleks alati teatada elektriõnnetusest, kus inimesed on saanud kannatada – õnnetuste tekkepõhjuseid teades saab neid tulevikus ennetada. Allikas: Tehnilise Järelevalve amet
Välja vahetamata elektrij tähendab tõsist tulekahj IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kortermajades, kus elektrijuhtmestik on paar-kolmkümmend aastat vana, on viimane aeg ette võtta selle väljavahetamine nüüdisaegse vastu. «Vanad elektrijuhtmestikud on mitmetel põhjustel ohtlikud,» hoiatab Jaanus Vallaste ettevõttest Revenant Elektritööd. «Näiteks on kaablite isolatsioon on muutunud rabedaks ja võib kaablisoontelt eralduda, mistõttu tekivad lühised, ka on ühendused harukarpides, lülitites ja pistikupesades lõdvenenud ja kuumenevad koormusega, põhjustades tulekahjuohu. Korterites kasutatakse nüüdisaegseid elektriseadmeid mis eeldavad kaitsejuhiga pistikupesasid, aga vanades elektripaigaldistes need sageli puuduvad või kui ongi kaitsejuht olemas, siis pole see nõuetekohaselt ühendatud: näiteks on peremees kaitsejuhi lähima neutraaljuhtme külge ühendanud ja tekitanud elektrilöögiohu.»
Teadmatust ja hoolimatust Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Päästeamet alustasid märtsis koostööprojekti «Tuleohutus kortermajas», et tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust tuleõnnetuste ennetamise võimalustest. «Elektriseadmete kasutamisel juhtus mullu 34 tuleõnnetust, rikked elektripaigaldistes olid õnnetuse põhjuseks 116 korral,» toob Päästeameti Lääne päästekeskuse peainspektor
Uued korstnad Ahjud Pliidid Kaminad Korstnapühkimistööd
Vida Press
Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu välja statistika. «Palju on suhtumist, et pole kümme aastat midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd. Väga palju on ka lihtsalt teadmatust.» rääkis Suurtalu. «Korterelamutes kontrollitakse ühisruumides asuvaid elektriseadmeid, kaabelduskilpe, voolumõõtjaid, aga minu arvates tuleks minna ka kaorteritesse – seda praegu ei tehta. Paraku kiputavad korteriomanikud omal käel elektrisüsteeme vahetama või uuendama ja see võib põhjustada õnnetusi.» Jaanus Vallaste lisab, et kui aegu-
nud elektripaigaldisega elamus kasutatakse vannitoas või duširuumis elektriseadmeid, mis ei ole kaitstud kaitsejuhi ja rikkevoolukaitsega, siis on seal oht saada eluohtlik elektrilöök.
Elektritööd vaid asjatundjailt «On kortereid, kus veneaegne elektripaigaldis ei vasta mitte mingitele ohutusnõuetele, sest seda on aja jooksul mitu korda asjatundmatult parandada püütud,» teab Vallaste. «Korterelamus tuleks ka kõigi korterite elektripaigaldised korrapäraselt
üle kontrollida, sest ühe korteri halvas seisus elektripaigaldis võib hävitada terve maja.» Elektritöid teha ja olemasoleva süsteemi kontrollimiseks vajalikke toiminguid võivad teha ainult selleks õigust omavad firmad ja isikud. See puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist. Kuigi ühistu elanike seas võib olla mõni innukas kunagine elektrik, soovitab Suurtalu siiski kutsuda vajaliku kutsetunnistusega töömehe, kes vaa-
www.estlander.ee tel 51 919 352
Tel 5661 8418 www.lasover.ee
KATUSED, FASSAADID, ÜLDEHTUS, TERVIKRENOVEERIMINE Meie hoolitseme, et Sinu maja oleks ilus, soe ja vettpidav
Reede, 19. mai 2017
Korteriühistu 5
juhtmestik uohtu Kuus sammu maja ohutu elektrini Kui korterelamus soovitakse tarbimistingimusi muuta, näiteks suurendada peakaitset, tuleb võrguvaldajale (Eesti Energia) esitada liitumistaotlus, milles on ära näidatud peakaitsme soovitav suurus. Kindlasti tasub enne liitumistaotluse esitamist pidada nõu projekteerijaga, sest tavatarbija ei pruugi tihtipeale teada oma tegelikke vajadusi. Liiga suure peakaitsme hankimine läheb mõttetult kulukaks, liiga väikseselt kaitsmet tegelikele vajadustele vastavale suurusele üleminek ei pruugi aga hiljem näiteks võimsuse defitsiidi tõttu enam võimalik olla. Elektriprojekti tegemise eelduseks on tellija lähteülesanne, elektrivõrgu valdaja väljastatud tehnilised tingimused ja ehitise arhitektuursed plaanid elektroonilisel kujul – siis saab projekteerija tööle ausda. Nõuetekohase elektripaigaldise valmimiseks on vaja läbi teha kuus etappi. Projekteerija koostab elektriprojekti. z Elektritööde tegemiseks võetakse projektile vastavad võrreldavad hinnapakkumised. z Vastava pädevusega ehitaja teeb ära vajalikud elektritööd. z Ehitaja teeb tehtud tööde kohta teostusjoonised, milles fikseeritakse ehitatud süsteemi võimalikud erinevused projektist. z Ehitaja teeb elektripaigaldisele kontrollmõõtmised ja vormistab elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni. z Võrguvaldajale esitatakse elektriprojekt ja elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon. Allikas: Elektri Projekt OÜ
tab elektrijuhtmestiku ja -seadmed üle, teeb teatavaks asjade seisu ning annab vajalikke soovitusi ja juhiseid selle kordategemiseks. «Varem olid nõudmised teistsugused, ka oli tarbimine väiksem, nüüd on kodumasinaid rohkem ja tarbimine suurem – paigaldistele oskab kõige asjatundlikuma hinnangu anda siiski nüüdisaegne spetsialist,» räägib Erti Suurtalu. «Nii näiteks arvab mõnigi endisaegne «spetsialist», et vase ja alumiiniumi võib kokku keerata küll – see aga on üks sagedasemaid tulekahjude põhjustajaidm kusjuures põleng ei pruugi puhkeda kohe, vaid näi-
teks viie aasta pärast.» Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi märgib, et kortermaja elanikud peaksid alati teavitama juhatust ka korterisisestest olulistest töödest, sest näiteks elektrisüsteemi rike puudutab ka teisi elanikke. «Tihti tehakse töö ära korteriühistut ja teisi korteriomanikke teavitamata, ent õnnetuse korral seatakse ohtu kõigi majaelanike elud,» nentis Mardi. «Kui ühistu juhatust teavitatakse suurematest korterisisestest töödest, on juhatusel parem kontroll hoone kui terviku üle ja majarahva turvalisust on lihtsam tagada.»
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE
Järgmine erileht
Korteriühistu
Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIME KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA. TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII.
ilmub oktoobris 2017
LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!
Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 või kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Korteriühistule REKLAAMI NÄITAMISEL
-10%
56 903 944
www.kahjutritorje.ee kahjuritorje@gmail.com
SOOJUSTUS JA HÜDROISOLATSIOON
Kahekomponentne pritstav vaht
SEINAD JA VUNDAMENT Vaht kinnitub vahetult aluspinnale ja täidab kõik tühimikud Kiire ja ühenduskohtadeta paigaldus Soojapidavus on ühtlaselt hea kogu hoone ulatuses
KATUSED Soojapidavus on oluliselt parem kui enimtuntud soosjustusmaterjalidel Kiire ja ühenduskohtadeta paigaldus Toimib kui hüdroisolatsioon ka eraldi katteta, ehk suletud rakuga Pealmine kaitsekiht paigaldatakse rulliga või pritsitakse kuumalt (70°C), ehk ei kasutata põletit
TEOSTAME · fassaaditöid · korterelamute renoveerimist · elamute ehitust · omaniku järelevalvet
POLÜKARBAMIID
TREPIKOJAD Väga kiire paigaldus, kõndimiskuiv 10 minuti pärast
Kahekomponentne kuumalt pritsitav ja kiiresti kuivav kulumiskindel kattematerjal ja hüdroisolatsioon
Kergesti hooldatav Pikk garantii
www.dominos.ee
VÕTA ÜHENDUST! info@purest.ee +372 50 84391 www.purest.ee
DOMINOS PROJEKT OÜ
Mustamäe tee 5, Tallinn, tel +372 509 7953, dominos@dominos.ee
Läike tee 2, Peetri, Harjumaa
Reede, 19. mai 2017
6 Korteriühistu
Väätsa pole Kalam
Kinnisvara võib hinnata vaid kutseline hindaja Märtsi lõpul jõustus kord, mille järgi tohib elamukinnisvara krediidiasutusele laenutagatiseks hinnata vaid kutseline hindaja. Varem oli kõigil hindajail õigus näiteks kodulaenu tagatiseks minev korter üle vaadata ja eksperdihinnang koostada, pärast 21. märtsi saab aga sel puhul hindamiseks vajaliku toimingu läbi viia ainult kutseline hindaja, selgitab Arco Vara kutseline hindaja Kerli Koha.
Jõustus uus määrus Muudatus on seotud laenuandjatele kehtestatud määruse «Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele» jõustumisega, millega lisandusid elamukinnisvara eksperdihinnangu koostamisele lisanõuded. Uut määrust kohaldatakse kodulaenu tagatiseks oleva kinnisvara hindajale, hindamisele ja selle dokumenteerimisele. Seadusandlus nõuab, et kinnisvara hindaja peab olema piisavate teadmiste, kogemuste ja oskustega ning piisavalt sõltumatu krediidi andmise otsuse tegemise protsessist, et anda objektiivne ja erapooletu hinnang kinnisvara väärtusele. Kinnisvara hinnatakse kooskõlas vara hindamise hea tavaga, mille aluseks on ühtne ja väljakujunenud turupraktika.
Kuidas valida hindajat Enne kinnisvara hindamisteenuse tellimist tuleks alati veenduda, kas hindajal on kehtiv kutsetunnistus. Seda saab igaüks kontrollida hindaja nime järgi sihtasutuse Kutsekoda veebilehel (www.kutsekoda.ee). Ka tuleks hindajalt uurida, kas tema tööandjal (kinnisvarabürool) on kehtiv koostööleping krediidiasutusega (pangaga), kellele hindamisaruanne esitatakse. Aeg-ajalt tuleb ette, et eksperdihinnang on tellitud hindajalt, kelle tööd krediidiasutus, kuhu hinnang esitatakse, ei aktsepti. Sel juhul peab klient tellima teiselt büroolt uue hindamisaruande ja selle eest ka uuesti maksma. Allikas: kutseline hindaja Kerli Koha
Kes on kutseline hindaja? «Uute nõuete järgi võib laenu tagatiseks mineva elamukinnisvara hindamiseks vajaliku toimingu läbi viia ainult kutseline hindaja,» räägib Koha. «Seejuures on eksperdihinnangu kinnitamise õigus ainult kutselisel hindajal, kellele on kutseseaduse alusel välja antud kuuenda taseme kinnisvara hindaja või seitsmenda taseme vara hindaja kutse.» Kutseline hindaja on füüsiline
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kontrolli, kas hindajal on kehtiv kutsetunnistus.
isik, kellele on antud vastav kutsekvalifikatsioon ja väljastatud kutsetunnistus kutseseaduses kehtestatud nõuete järgi. Hindajatel on kolm kutsekvalifikatsiooni taset: z 5. tase – kinnisvara nooremhindaja, z 6. tase – kinnisvara hindaja, z 7. tase – vara hindaja. Vara hindaja (7. tase) on kõrgeima tasemega hindaja, kes koostab ja kinnitab kõikide vara liikide hindamisaruandeid ning juhendab madalama taseme hindajaid nende töös. Tegemist on ulatuslike hindamisalaste teadmistega isikuga. Kinnisvara hindaja (6. tase) saab tegelda eluotstarbelise vara hindamisaruannete koostamise ja allkirjastamisega. Ka võib ta juhendada nooremhindajate tööd (kontrollib tehtud töö õigsust ja allkirjastab hindamisaruanded). Oma kutsetaset ületavate vara liikide hindamisaruanded esitab ta läbivaatamiseks ja kinnitamiseks vara hindajale. Kinnisvara nooremhindaja (5. tase) on hindaja, kes võib küll teha vara ülevaatuse, kuid hindamisaruande peab koostama koostöös kõrgema taseme hindajaga.
KRISTJAN ARRAS
Linnaosapäevi ja kogukonnafestivale korraldatakse siin kandis juba ammu ja neid tuleb aina juurde, maarahvas ei jää aga alla: väike Väätsa vald näiteks korraldab Eesti ainsat kortermajade festivali. Tänavune kortermajade festival on Järvamaal Väätsa vallas juba kolmas. «Algatus tuli meie vallavanemalt, tema selle mõtte välja käis,» ütleb üks ettevõtmise eestvedajaid, korteriühistu Väätsa Põllu Kaks juht Maire Laar (pildil). «Kuulutasime, kes on organiseerimisest huvitatud – saime tuumiku kokku ja hakkasime nuputama, mida põnevat annaks siin ära teha. Mitu pead on ikka mitu pead, igaüks pakkus ideid – nii see läks».
Kokkuhoidev kogukond Kortermaju on Väätsal kümme: neli kolmekorruselist maja, iga-
ühes 24 korterit, ja veel kolm 12 ja kolm kaheksa korteriga maja. Kaheksas majas on ka oma ühistu. Erinevalt nii mõnestki teisest väikevallast, kus elanikke aina vähemaks jääb ja korterid tühjalt seisavad, on Väätsal neist pigem nappus käes: iga vabanema juhtuv elupind saab otsekohe uued asukad. Jõudumööda on maju püütud korda teha, üks maja on terviklikult renoveeritud, kahes on käimas ettevalmistused selleks. Majade ümbrust hoitakse kenasti korras, pisipere tarvis on majade vahel korralik mänguväljak, suurematele kooli staadion ja skeitpark. «Suuri lastega peresid on meil hästi palju, selle üle on eriti hea meel,» rõõmustab Maire Laar. ««Aga Väätsa on ka suurepärane koht perega elamiseks. Meil on väga tegus vald, hästi vahva noor vallavanem, kellel on rahvaga väga hea klapp ja kellel üks suurepärane idee ajab
teist taga. Meil on siin kõiik olemas ja kõik on käe-jala juures: pood, perearst, lastead, renoveeritud energiatark põhikool, kohvik, liginullenergia eakatekodu, rahvamaja, kaunis järv ka veel.» Sügisel ees ootav liitumine kümne kilomeetri kaugusel asuva Türiga Väätsa rahvast eriti ei vaimusta. «Ega tea ju, mida oodata, aga see on küll kindel, et natuke rohkem oleks võinud seda asja kaaluda,» märgib Laar. «Saan aru, et liidetakse neid, kes on hädas ja vajavad tuge, aga meie saame ka omapäi suurepäraselt hakkama, oleme siiani saanud ja saaksime ka edaspidi, milleks siis see liitumine. Aga no nii on läinud. Usun, et mingu selle asjaga, kuidas läheb, meie väike kogukond hoiab endiselt ühte.»
Festival liidab rahvast Väätsa vallavanem Lauri Läänemets on kortermajade festivali mõtte algataja, toetab seda algusest peale ideedega ja aitab
Väätsa esimene terviklikult renoveeritud kortermaja andis head eeskuju – praegu on põhjaliku remondi ettevalmistustööd käimas veel kahes majas.
Haldusteenus
POSTKASTID TEIE ELAMUSSE
Raamatupidamisteenus Hooldusteenus Puhastusteenus Õigusabi
pruun kast - valge uks KAMPAANIA - RAL toon tasuta
www.postkastid.ee | korteriyhistu@postkastid.ee
15.50 tükk
KVATRO Kvatro Paides
Kvatro Tallinnas
Pärnu tn 52 Üldtel: +372 385 1450 Avarii: +372 5199 8816 (24H) E-post: paide@kvatro.ee
Tartu mnt 7-8 Üldtel: +372 6622 680 Avarii: +372 6622 688 (24H) E-post: kvatro@kvatro.ee
Kvatro Tartus
ainult
VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST 655 8099
Ühiselt jõuame parimani!
Võru 55F 50111 Üldtel: +372 730 2840 Avarii: +372 730 0111 (24H) E-post: tartu@kvatro.ee
aastast 1872
www.kvatro.ee
Reede, 19. mai 2017
Korteriühistu 7
EKÜL
majast kehvem paik Väätsa festival
korralduses, kus vaja. Väätsa festival tõestab, et kus iganes midagi üheskoos ette võtta, liidab see kohalikku rahvast ja innustab edasi tegutsema. «Mitte ainult Kalamajas ja mujal linnades – ka maal saab vahvaid kogukondlikke ettevõtmisi korraldada,» rääkis vallavanem. «Kui tahtmist jagub, on kõik võimalik. Inimestele meeldib siin elada ja kui näen, kui palju lapsi õhtupoolikuti meie majade vahel müttab, täidab see mu südame suure rõõmuga.» Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla pole kiidusõnadega kitsi, tunnustades Väätsa ühistujuhtidebsüdikust ja entusiasmi. «Väätsal on tunda on tõeliselt kaasahaaravat ühistegevuse ja kogukonna vaimu,» tõdes Jaadla.
Kortermajade festivali programm püüab pakkuda tegevust nii täiskasvanuile kui ka pisiperele. Festivali alustatakse paraadiga, mis liigub ühe maja eest teise ette ja millega elanikud järgemööda ühinevad. Kavas on olnud trepikojakontserdid ja -näitus, bänd on kontserdi andnud katuselgi, mõõtu on võetud majadevahelises jalgpallis, keldris on tegutsenud õuduste tuba ja rõdul nukuteater. Muidugi saab festivali ajal osta kouleiba ja -õlut, oma küpsetisi pakub pirukameister ja kaubeldakse muu hea-paremaga. Tänavune kortermajade festival on Väätsal 29. juulil.
Hüpoteeki ei pea pelgama Koduostjate üks suuri hirme on seotud hüpoteegiga, vahel on neid ühele kinnisasjale seatud koguni mitu. Mida see ostjale tähendab? Maakleritel tuleb ostjaile tihtilugu selgitada, et hüpoteek ehk kinnisasja pant ei tähenda ilmtingimata eelmise omaniku kohustuste ülevõtmist, märgib Arco Vara Viljandi osakonna juht, maakler Aime Opermann. «Kui inimene soovib võtta kodu soetamiseks laenu, siis tahab pank laenule tagatist. Selleks seatakse ostetavale kinnisasjale hüpoteek,» selgitab ta. «See ongi laenuandjale tagatiseks juhul, kui laenaja jääb laenu maksmisega hätta.» Hüpoteek ei takista kinnisvara müümist. Müügi korral võib hüpoteegi kustutada ja sageli seda ka tehakse, aga tasub silmas pidada, et hüpoteegi tingimuste muutmine on odavam, kui selle kustutamine ja uuesti seadmine. «Kui ostja soovib soetada näiteks korteri pangalaenuga, on talle enamasti rahaliselt soodsam hüpoteek üle võtta,» selgitab Opermann. Teadma peaks sedagi, et kui hüpoteek on seatud, võimaldab see vajadusel hüpoteegipidaja käest lisalaenu küsida.
Hüpoteegi lõpetamine Kui laen on tagasi makstud, ei tähenda see hüpoteegi automaatset lõpetamist. «Hüpoteek lõpeb alles siis, kui vastav kanne on kinnistusraamatust kustutatud,» ütleb maakler. «Kinnistusraamatust saab alati ka järele vaadata, kas kinnisasi on hüpoteegiga koormatud.» Hüpoteegi seadmiseks tuleb alati pöörduda notari poole, misjärel tehakse hüpoteegi kohta kanne kinnistusraamatusse, kus märgitakse ära hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Korterile/majale seatud hüpoteek tagab kohustust vaid siis, kui kinnistu omanik ja hüpoteegipidaja on sõlminud laenulepingu, milles näidatakse, milliseid kohustusi
25 aasta t Eesti tur ul.
Hüpoteek lihtsustab kodulaenu saamist.
hüpoteek tagab. Hüpoteegisumma on tavapäraselt vähemalt ühe kolmandiku võrra suurem kui laenusumma, sest tagada on vaja ka intresside, viiviste, võimalike trahvide jm nõuete tasumine. «Kui ostate 100b000eurose korteri ja võtate selle ostuks 50b000 eurot laenu, siis seatakse hüpoteek tõenäoliselt 65b000 eurole,» toob Opermann näite. Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Hüpoteegi summa on kuni laenu lõpuni ühesuurune, kuid laenujääk väheneb pidevalt, kuni kinnistusraamatus on tühi hüpoteek, mida ei pea kustutama. «Hüpoteegi seadmisega koos nõuab pank tavaliselt ka kinnisasja kindlustamist,» märgib Aime Opermann. «Kui laenu annab näiteks mõni firma või seab eraisik teise eraisiku kinnistule hüpoteegi, siis ei pea kindlustust tingimata olema.» KRISTJAN ARRAS
Hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis sageli seatakse kinnisasja omaniku võetava laenu tagamiseks. Hüpoteek lihtsustab laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue (laen) panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kui laenu ei tasuta vastavalt laenulepingule, tekib hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja sundmüüki läbi kohtutäituri. Müügist saadud rahast on hüpoteegipidajal õigus nõuda siiski vaid võlgnevusele vastavat summat (laenu tasumata osa, kogunenud intressid, viivised), mitte hüpoteegisummat. Hüpoteegipidaja nõude rahuldamise järel üle jääv rahasumma jääb müüdud kinnisasja endisele omanikule. Tagatavate nõuete osas laenuleppe sõlmimisel tuleb olla tähelepanelik. Näiteks kui laenuleping sätestab, et hüpoteek tagab ka kõik tuleviku hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, siis sellise kokkuleppe korral võivad saada tagatuks ka näiteks omaniku poolt sõlmitud käenduslepingust, krediitkaardilepingust, liisingulepingust jms tulenevad nõuded. Allikas: Notarite Koda
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga Trepikodade renoveerimisel 10 aastat kogemust!
Reede, 19. mai 2017
8 Korteriühistu
Enne kortermaja ventilatsiooni renoveerimist ja projekteerimist vajalik teostada:
VENTILATSIOONI UURINGUD, KAARDISTUS JA PUHASTUS komplektsed tööd, millega antakse vajalik info ja dokumentatsioon kogu maja ventilatsiooni kohta. Tuvastatakse kõik probleemid ja iseärasused, mida tuleb arvestada ventilatsiooni projekteerimisel ja ehituses Teenust toetab ka KREDEX!
• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele Ventilatsiooni uuringu, kaardistuse ja puhastuse teenuse olemus: r mõõdistatakse korterites erinevad siseõhu parameetrid; r kaardistatakse kogu olemasolev süsteem; r tuuakse välja eripärad ja probleemid, mida tuleb ehitusel arvestada; r videouuringud kanalitest ja fotod olemasolevast olukorrast; r puhastatakse täies mahus kogu olemasolev ventilatsioonisüsteem; r korraliku dokumentatsiooni ja eskiisjooniste koostamine
Aero Grupp OÜ on MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsiooni asutajaliige
• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid
K L I E N D I KO M M E N TA A R :
Anvar Kima, KÜ Sõpruse 202
Krediidiinfo reiting Aero Grupile: “Edukas Eesti Ettevõte 2016, Krediidiinfo reiting AA”
“
Äripäeva tunnustus: “Eesti Gasellettevõte 2015”
Soovitaksin seda ƬUmat kõigile, kes hindavad kvaliteeti ja usalduslikku kliendisuhet.”
Aero Grupp OÜ
Võtke meiega ühendust ja pakume Teile vajadusel ka tasuta konsultatsiooni ning soovitame oma alla tipptegijaid Eestis!
www.aerogrupp.ee
Mõistlikud hinnad ja kvaliteetsed teenused!
info@aerogrupp.ee tel +372 55 92 1387
Pakume teenuseid üle Eesti!
600 mm
600 mm
TSOON 2
TSOON 2
TSOON 1
TSOON 2
600 mm
600 mm TSOON 2
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!
Vingugaasiandur on kohustuslik alates 01.01.2018* Honeywell vingugaasiandur XC70 (IP44, garantii 7a)
Andur tuleb paigaldada väljapoole tsoonidest 1 ja 2. Raadius 600 mm
art XC70-EN
TSOON 2
TSOON 1
48 €
Honeywell vingugaasiandur XC100D (IP44, garantii 10a)
Niisketesse ruumidesse paigaldatava anduri IP-klass peab vastama tasemele
IP44
art XC100D-DE
75 €
*Vingugaasiandur on kohustuslik (alates 01.01.2018) ruumides, kus viibivad inimesed ja kuhu on paigaldatud gaasiseade. Näiteks vannitoad, kus kasutatakse gaasi-veesoojendit. Erandlikult ei ole vingugaasiandur kohustuslik vaid siis, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine.
TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a
PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA Tallinna mnt 19c
HAAPSALU Ehitajate tee 2a
PAIDE JÕGEVA TÜRI RAPLA Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku Tallinna mnt 2a